NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL (0)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

TARTU ÜLIKOOL
ÕIGUSTEADUSKOND
AVALIKU ÕIGUSE INSTITUUT
KRIMINAALÕIGUSE, KRIMINOLOOGIA JA
KOGNITIIVSE PSÜHHOLOOGIA ÕPPETOOL
Artjom Novikov
NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL
Bakalaureusetöö
Juhendaja professor Jaan Ginter

2009
Sisukord
1.Sissejuhatus 3
2. Notariaadi üldiseloomustus 4
1. Notariaadi ajalooline kujunemine 4
1. 1 Notariaadi kujenemine Eestis 6
1. 2 Notariaadi kujunemine Venemaal 9
2. Notariaadi reformid Eestis ja Venemaal. 12
2.1 Eestis 12
2.2 Venemaal 17
3. Notariaadi korraldus Eestis ja Venemaal 19
1. Notarite õiguslik staatus 19
1. 1 Notari õiguslik staatus Eestis 19
1.1.1 Notar kui avalik-õigusliku ameti kandja 19
1.1.2 Notar kui vaba elukutse esindaja 21
1.2 Notari õiguslik staatus Venemaal 22
Основы законодательства Российской Федерации о нотариате. Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://www.garant.ru/law/10002426-000.ht m. 22
2. Notari tegevuse põhimõtted ja notari funktsioonid 24
2.1 Notariaalse tegevuse põhimõtted Eestis 24
2.2 Notariaasle tegevuse funktsioonid Eestis 26
2.3 Notariaalse tegevuse põhimõtted Venemaal 28
Основы законодательства Российской Федерации о нотариате: http://www.garant.ru/law/10002426-000.ht m. 29
2.4Notariaalse tegevuse funktsioonid Venemaal 30
3.Notari amet. 30
3.1 Notariks saamise kord Eestis. 30
3.2Notariks saamise kord Venemaal 31
3.3 Notari asendamine, ametist vabastamine ja tagandamine Eestis 32
3.4 Notari asendamine, ametist vabastamine ja tagandamine Venemaal 33
4.Notari vastutus 34
4.1 Notari vastutus Eestis 34
4.2 Notari vastutus Venemaal 36
5. Järelevalve notari üle 38
5.1 Järelevalve notari üle Eestis 38
5.2 Järelevalve notari üle Venemaal 39
KOKKUVÕTE 40
CONCLUSION 43

Sissejuhatus

Notariaadi missioon seisneb selles, et vältida vaidlusi inimeste vahel. Notariaat eksisteerib juba kümneid sajandeid , notar on ajalooliselt teine juriidiline amet peale kohtuniku. Tänapäevani on notariaat kasutusel paljudes riikides. Notariaat rahuldab inimeste vajadust õiguste usaldusväärse kinnitamise , stabiilsuse ja varaliste suhete ennustamise järele. Kaasaegne õiguslik maailm on jagatud kaheks osaks – kontinentaalseks (ladina) ja Anglo-saksi osaks. Enamus riikidest on ammust ajast notariaalsed. Kui USA on advokaatide riik, siis enamuses Euroopa riikidest on peamiseks juristiks notar. Ta lahendab kõik hädavajalikud ja igapäevased õiguslikud küsimused.
Juba vanas Roomas pidas ühiskond vajalikuks tähtsamad sündmused kirja panna ja dokumenteerida. Dokumentide usaldusväärtuse tagamiseks andis riik dokumenteerimisfunktsioonid teatud isikule – notarile , kindlustades sel viisil notari poolt koostatud dokumentide ametliku jõu. Dokumenteerimisfunktsioonile on tänapäeval lisandunud ulatuslik õigusliku nõustamise funktsioon. Nii oli ja nii on, et koostatud notariaalsed dokumendid peavad lisaks kontrollitud faktidele olema samuti kooskõlas seadustega.
Täna on võimalik eristada kolme tüüpi notariaati:
1. riiklik notariaat, kus notariaadi ülesandeid täidavad riigiteenistujad;
2. Ladina tüüpi, ehk nn ’vaba’ notariaat;
3. Notariaat anglo-ameerika õigussüsteemis
Seoses sellega, et viimastel aastakümnetel on tugevasti muutunud majanduslikud, sotsiaalsed ja poliitilised elutingimused seoses NSV Liidu lagunemisega, on see mõjutanud notariaadi korraldust paljudes riikides, sealhulgas ka Eestis ja Venemaal.
Ei ole saladus , et ajalooliste põhjuste tõttu omasid Eesti ja Vene notariaat ühiseid ajaloolisi aluseid notari instituudi arenemiseks . Eesti notariaat enne 1940. aastat ja Tsaari-Venemaa notariaat omasid palju sarnasusi . Mõlemate riikide notariaadid vastasid ladina mudeli notariaadile, aga need sarnasused likvideeriti seoses NSV Liidu võimu kehtestamisega. Seega kogu NSV Liidu territooriumil, sealhulgas ka Eesti territooriumil, kehtis riikliku notariaadi instituut. Pärast taasiseseisvumist 1990.-te alguses alustas Eesti oma iseseisvat arengut ja lähenes Euroopa kultuuriruumile. Suured muudatused notariaadis toimusid 1993. aastal, mil Eesti notariaat jätkas oma tegevust nagu see oli enne 1940. aastat, s.o. ladina tüüpi notariaadi süsteemi järgi. Muudatused puudutasid ka Vene notariaati, kus taastati traditsioonid mis kehtisid enne Oktoobrirevolutsiooni, s.t., et vene notariaat sai vabaks. Aga koos vabaelukutse notaritega jäid riigis alles ka riiklikud notarid. Seega Eesti notariaat kujutab endast ladina tüüpi notariaati, Venemaa notariaat aga kujutab endast segasüsteemi, ehk Riiginotariaadi ja ladina tüüpi notariaadi sümbioosi.
Minu töö eesmärgiks on võrrelda Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni notariaadisüsteemide korraldust, leida lähtudes tänapäevasest notariaadi korraldusest ja ajalooliste aluste arengust sarnasused ja erinevused notariaadi korralduses, nende positiivsed ja negatiivsed küljed. Käesolevas töös on kasutatud võrdleva õiguse meetodit võrreldes Eesti Vabariigi notariaadiseadust ja Vene Föderatsiooni kehtivat õigust. Samuti kasutatakse süstemaatilist tõlgendamist ja ajaloolist tõlgendamist.
Minu töö koosneb kahest osast. Esimene peatükk on pühendatud notariaadi üldisele iseloomustusele ja selle ajaloolisele arengule. Samas peatükis annan Eesti ja Venemaa notariaadi ajaloo ja arengu lühikirjelduse.
Teine peatükk koosneb mitmest jaost. Nendes jagudes on eraldi vaadeldud Eesti ja Vene notariaadi korraldust ja antud nende süsteemide võrdlev analüüs. Seoses sellega, et notariaadi korraldus nendes riikides erineb teineteisest nii struktuurselt kui ka sisuliselt, võrreldakse iga süsteemi peamiste kriteeriumite alusel. Need kriteeriumid on notarite õiguslik staatus, notariaalse tegevuse põhimõtted ja notarite funktsioonid, notari amet, notarite ametisse nimetamine ja ametist vabastamine, notarite vastutus ja järelevalve notarite tegevuse üle.
Seega teises peatükkis lahendatakse püstitatud ees märk - Eesti notariaadi ja Vene notariaadi korralduse võrdlev analüüs.
Töö kirjutamiseks on kasutatud erinevaid ettekandeid, artikleid, perioodilisi väljaandeid ja mõlema riigi seadusandlust.

2. Notariaadi üldiseloomustus

Notariaadi ajalooline kujunemine

Ajalooliselt on notariaadi tekkimine seotud kodanikuühiskonna arenguga. Mõiste „notariaat“ pärineb ladina sõnast “ nota ”, mis tähendab “märk või sümbol”. Vanas Roomas nimetati notariks kirjutajaid, kes koostasid erinevate tehingute projekte ja kasutasid tehingute kirjeldamiseks stenograafilisi märke. Siit ju tuleneb – “notarius”, “notarialis”-notariaalne. 1
Notariaat ilmus kui kodanikuõiguse instituut, mille eesmärgiks on eraomandi kaitse ja omandiõiguste vaieldamatuse kindlustamine. Samuti on notariaadi tegevuseks kõikide tsiviilosanike kaitse. Ajalooliselt on välja kujunenud, et notariaat on iga riigi õigusliku süsteemi koostisosa, sest need funktsioonid, mida teostab notar, on objektiivselt vajalikud ja ühiskonna poolt nõutud.
Kõige varem arenes notariaat välja Itaalias, VIII sajandi keskel. Selle algkujuks oli vana Rooma tabellioonide instituut (tabelliones või notarii) – isikud, kes olid tegutsenud riigivõimu kontrolli all ja kelle ülesandeks oli juriidiliste aktide koostamine. 2
Notari algkujuks vanas Roomas olid kirjutajad . Mitte ilmaaegu ei tähenda sõna „notar“ tõlge ladina keelest "kirjutaja". Nende kohustuseks oli mitte ainult igasuguste kirjade ja taotluste koostamine, vaid ka erinevate tehingute vormistamine. Oli olemas kahte tüüpi kirjutajaid: need, kes oli riigiteenistuses (scribae) ja need, kes oli eraisiku hooldusel (exceptores et notarii). Riigiteenistuses olevaid kirjutajaid valiti magistraadi poolt eluaegselt rooma kodanike seast kellelt ei olnud kodanikuau ära võetud. Nemad koostasis avalikke dokumente, pidasid ühiskondlikke arveid, tegid väljavõtteid ja andsid kätte nende dokumentide koopiaid ning lisaks valmistasid ette magistraadi dekreete ja määruseid ja säilitasid neid. Pretooria kohtuprotsessides pidasid nad kohtužurnaale.
Kirjutajad, kes oli eraisiku teenistuses, olid vabamehed, palgatöölised ja orjad . Nemad täitsid kirjutaja funktsioone omaniku kontrolli all. Aga oli ka kolmas, eriline isikute kategooria, kes tegelesid õigusdokumentide ja -materjalide vormistamisega – tabellionid. Need oli vabad inimesed, kes ei olnud sõja- ega eraisiku teenistuses. Tabellionid tegelesid juuridiliste aktide ja kohtupaberite koostamisega kõige soovijate jaoks – tasu eest ja riigi kontrolli all.
Enda funktsioone said nad täita ainult kontorites. Et tabellioni poolt koostatud dokument saaks avaliku akti staatuse, tuli see sisse kanda kohtuprotukolli, mistõttu mingi edasine vaidlus dokumendi tõelisuse kohta oli mõttetu.
Tabellioniks võis saada vaba rooma elanik, kes omas õigusharidust, oli võetud tabellionide korporatsiooni liikmeks ja kinnitatud ametisse linna prefekti poolt. Just nimelt tabellionid said notariaati „isadeks”.
XIX sajandi lõpus sai notariaadikorralduse eeskujuks Prantsusmaa notariaat. Karl Suur kehtestas korra, mille kohaselt oli notariaat tihedalt seotud magistratuuriga. Alguses kujutas notar endast midagi sarnast kohtusekretäriga – koostas lepinguid ja andis need kohtunikule allkirjastamiseks. Seejärel ta sai võrdselt kohtunikega Riigipitsati hoidjaks ja riigivõimu esindajaks , kellel olid volitused dokumentide tõestamiseks. Notariks võiks saada isik, kes oli töötanud notariaalkontoris vähemalt kuus aastat. Pärast seda pidi kandidaat sooritama kutseoskuseksami.3
Notariaadi funktsioonid olid laienenud : Notarid vaatasid põhjalikult läbi kõik aktid ja lepingud, koostasid kogu vara loetelusid, andsid välja erinevaid tunnistusi, sooritasid avalikke müüke. Seepärast lubati ainult usaldusväärsetel isikutel, kes olid sisse maksnud pandi, mille suurus sõltus kontori sissetulekust , tegeleda antud tegevusega . Notari amet oli alatine . Notari staatus oli nii kaalukas, et notarite aktid omasid õiguslikku tõestavat jõudu ja kuulusid täitmisele ilma eraldi kohtuotsuseta. Notariaalmenetluse vorm ja ka notarite vastutus oli seadusega põhjalikult reguleeritud.4

1. 1 Notariaadi kujenemine Eestis

Eestis on notariamet loodud riigivõimust lahutatud avaliku võimu kandjana , järgides nn. Ladina notariaadi traditsiooni. Notari lahtisidumine riigiaparaadist koos talle omistatud sõltumatusega annab inimestele garantii , et notar ei ole ametitoimingute tegemisel seotud riigi täitevvõimu juhistega, vaid täidab talle pandud ülesandeid erapooletult ja sõltumatult üksnes seadusele tuginedes.5
Eesti õigussüsteem kuulub oma arengu ning geograafilise asendi tõttu Mandri-Euroopa õigusperekonda, mis on üheks suuremaks õigusperekonnaks Anglo-Ameerika õigusperekonna kõrval. Mandri- Euroopa õigusperekonnal põhinevad rahvuslikud õiguskorrad formeerusid Euroopas 19. sajandil. Seega ei ole üllatav, et Eesti õigussüsteem on suures osas mõjutatud Saksa õigusest (mitte ainult notariaat, vaid terve süsteem).
On teada, et Eesti notariaat eksisteeris ka eelmisel sajandil, täpsemalt öeldes alates Eesti Vabariigi väljakuulutamisest. Aga aja jooksul Eesti notariaadi õiguslik regulatsioon ja tegevus muutus vastavalt riigi ja ühiskonna korraldusele ja õigussuhete olemusele. Eesti notariaadi arengul on mitu etappi .
Eesti Vabariigi Notariaadi sünnipäevaks võiks lugeda iseseisvuse väljakuulutamise 1918. aastal. Selle perioodi algusest alustas Eesti oma majandus- ja õigussüsteemi kujundamist. Enne seda kehtisid Eesti territooriumil Tsaari – Venemaa notariaati reguleerivad seadused. Nende seaduste alusel võttis Eesti Ajutine Valitsus 1. aprillil 1919 vastu ajutise notariaadiseaduse . Mõningate oluliste sisuliste muudatustega kehtisid Tsaari-Venemaa notariaadialased seadused Eestis kuni Eesti Vabariigi okupeerimiseni 1940. aastal.
Eestis rakendati aastatel 1918-1940 nn Ladina notariaadi mudelit: notarid oli riigiametnikud kohtuministeeriumi võimkonnas, kuid riigikassast palka ei saanud ning vastutasid kogu oma varaga. Kahju tekitamisest tuleneva nõude tagamiseks oli sisse seatud kautsjon , mille maksmatajätmine võis kaasa tuua ametist tagandamise . Kautsjonisummad oli üsnagi kõrged ning samas ei olnud notari vastutus piiratud kautsjonisummaga. Notareid loeti küll avalikku teenistusse kuuluvateks riigiametnikeks, kuid nende soodustused ja sotsiaalsed garantiid olid oluliselt piiratud (neil polnud õigust ametipensionile). Aastal 1933 loodi Eestis Notarite Ühing, mis asutati vastavalt notarite kongressi otsusele ning oli vabatahtlik notarite ühendus.6
Eesti notariaadi areng peatus 1940. aastal, kui Nôukogude Liit annekteeris Eesti territooriumi. Okupatsioon tõi endaga kaasa senise eranotariaadi süsteemi likvideerimise. Süsteemi likvideerimine toimus põhjusel, et õigussüsteem oli asendatud ideoloogiliselt täiesti erineva sotsialistliku õigussüsteemiga. 24. detsembril 1940 võeti vastu määrus mille kohaselt kõik senised notariaadi kohta kehtinud seadused olid tühised.7
Lisaks võimule muutus sellel ajal riigi ja notariaadi korralduse süsteem. Notariaaltoimingute tegemise õigus anti riiklikele notariaalkontoritele, lisaks neile oli õigus notariaaltoiminguid teostada ka linnade, alevite ja valdade rahvasaadikute nõukogudel (kohalik täitevvõim). Notariaaltoimingute eest laekuv tasu kanti riigituludesse, riik omakorda kandis notarite ja nende kaastöötajate tasud ning kontorite ülalpidamise kulud. Riiklikel notaritel ei olnud lubatud peale notariameti pidada teisi riigiameteid, samas võis notar olla nn valitaval ametikohal ning tegelda pedagoogilise tööga. Endiselt nõuti notaritelt ja nende kaastöötajatelt saladuse hoidmist.8
On selge, et antud perioodil ei olnud ühiskond huvitatud notariaadist, nagu see toimib täna. Põhjuseks oli see, et tegemist oli piiratud tsiviilkäibega.
1980.-ndate lõpus ja 90.-ndate alguses toimus NSV Liidus Perestroika, mille käigus NSV Liit lagunes . Lagunemine andis paljudele riikidele isesesivuse, sealhulgas ka Eestile. Hakati välja töötama ja uuesti rakendama päris oma seadusi. Antud perioodist algab Eesti Notariaadi uus ajalugu.
Eestis taastati muude õigusreformide käigus Mandri – Euroopa õigussüsteemile omane vaba notariaat. Samalaadselt tegutsev notariaat on enamikus Euroopa riikides, kuid mitte kõigis. Nii näiteks on see olemas Saksamaal, Prantsusmaal, Belgias, Hispaanias ja Itaalias ning enamikus Ida-Euroopa riikidest.9
1. novembril 1993 jõustus Eesti Vabariigi notariaadiseadus, mis muutis kehtinud riikliku notariaadi ladina notariaadiks, mille kohaselt notar sai vabakutseliseks riigiametnikuks. Algas notariaadireform. Eesti notariaat lülitus Euroopa notariaadisüsteemi, jätkates ühtlasi ka Eesti Vabariigis kuni 1940. aastani kehtinud traditsioone. Endisest riiklikust sai vaba notariaat, milles notar on vaba riigiametniku staatuses .10 Notariaadi muudatused olid seotud sellega, et poliitilis-majanduslikud - õiguslikud muudatused riigis sellel perioodil mõjutasid kõiki riigi ja ühiskonna eluvaldkondi. Riiklikud notarid ei olnud võimelised pakkuma notariaalteenuseid sellises mahus (ja ka kvaliteedis), milles nad oli vajalikud.
Pärast Eesti taasiseseisvumist ja Põhiseaduse vastuvõtmist alustati paljude seadusete väljatöötamist. Soovides isikute õiguspositsioone ulatuslikult kaitsta, oli Eesti seadusandja paljude teiste Mandri-Euroopa riikide eeskuju järgi otsustanud lisaks õigusvaidlusi lahendavatele kohtutele luua institutsioonid , mis võimaldaksid õigusvaidlusi ennetada. Erinevate riiklike registrite ja muude riigiorganite kõrval on üheks olulisemaks õiguskorra stabiilsust tugevdavaks ametikandjaks notar.11
Sellel perioodil ilmus uues redaktsioonis Notariaadiseadus. Lisaks sellele töötati välja seadused mis reguleerisid: notari tasu, tõestamise korda, pärimisasjadega seotud tehinguid , Notarite koja korda. Algas suur Notariaadi reform , millest tahaksin kirjutada järgmises peatükis.

1. 2 Notariaadi kujunemine Venemaal

Vene notariaat, mis arenes vastavuses ülemaailmsete tendetsidega, omas olulisi spetsiifilisi isepärasusi, mis olid põhjustatud Venemaa ajaloo arengukäigust. Tänapäevani ei teata õiguslikes- ja ajalooteadustes täpset perioodi, mil Venemaal tekkis notariaat.12
Esimesed kirjalike seaduste mainimised Venemaal kuuluvad IX sajandi teise poolde. Aga dokumentaalsed üleskirjutused osutavad varasemale ajale. Nii, vürst Olegi (912a.) ja vürst Igori (945a.) leping kreeklastega sisaldab päris kindlaid andmed sellest, et tol ajal olid olemas juriidilised tehingud . „Kui venelane lööb kreeklast võ kreeklane venelast mõõgaga, odaga või teise riistaga, siis süüdlane maksab hõbedaga Vene seaduse järgi“. Kümnendal sajandil, Püha Vladimiri ajal, mainitakse rahalist hüvitist varguse ja mõrva eest. Need esimesed Venemaa õiguslikud seadused said Venemaa Notariaadi eelkäijaks.13
Notariaadi arengu Venemaal võib tinglikult jagada mitmeks etapiks.
Esimene etapp algas kristluse sisseviimisega. Antud perioodil kuulusid kiriku pädevusse peaaegu kõik perekonnaasjad, sealhulgas: pärimisega seotud asjad, hooldusasjad, vaimulike testamentide kinnitamine, päritava vara jaotamine. Vladimiri, Jaroslavi ja teiste vürstide põhikirjade järgi olid piiskoppidel antud tehingute toimumise ajal kaasas spetsiaalsed isikud. Nii tekkis Venemaal notariaalne asjaajamine, mis oli tihedalt seotud kirikuga , nagu kogu elu tol ajal. Seega antud ajaperioodil toimus Venemaal normide, mis said tulevikus notariaalse õiguse kujunemise elementideks, formeerumise protsess.
Esimesed vene notariaalsed aktid sõlmiti XIV-XV sajandil. Mõtnikud (Мытники) registreerisid tunnistajate juuresolekul tehingud turgudel , antud tehingute tõestamise eest said nad tasu.14
Teine etapp algab XVI sajandil ja lõpeb “Sobornoje ulozenie” (Sobornoje seadustekogu ) ilmumisega 1649 . aastal. Sellele perioodile on iseloomulik see, et notariaalsete organite formeerimine ja notariaalsete tehingute teostamise kord oli reguleeritud tsaari erikorraldusega. Venemaal tekib turukirjutajate (Площадные подьячные) seisus.
Nad kujutasid ennast omapärasе professionaalseеу kirjutajate korporatsiooni, kes spetialiseerusid tsiviiltehingute tegemisele tasu eest. Nad tegutsesid isikute huvides, kes nende poole pöördusid. Kohalemääramine toimus tsaari erikorraldusega, just selles seisnes riigipoolne kontroll nende tegevuse üle. Aastal 1597 andis tsaar Fjodor Ioannovitš välja korralduse, mille alusel viidi sisse spetsiaalne tõend. Tõend kujutas ennast protokolli milles kajastati tehingu kinnitamise vabatahtlikkus, vara kuuluvus müüjale jt.15
Kolmas etapp hõlmab perioodi, mis algab 1649. ja lõppeb 1866. aastaga. Notariaalse instituudi ilmumine Venemaal on tihedalt seotud Romanovite dünastia võimuolekuperioodiga. Aleksei Mihhailovitši võimuloleku ajal võeti vastu Sobornoje seaduste kogu - 1649.a.
Just see rajas terve epohhi vene notariaadi arengus, süstematiseeris ja korrastas korralduse, mis kehtis enne seadustekogu ilmumist. Just Sobornoje seaduste kogu rajas aluse, millele hiljem kasvas varaliste õiguste kinnitamise kord, mis sisaldus 1832. aastal vastuvõetud seadustekogus (Свод). Antud perioodi peamiseks muudatuseks, mis mõjutas Venemaa notariaadi tulevast arengut, oli range järelevalve teostamine turukirjutajate üle ja samuti nende panemine sõltuvusse riigivõimu organitest. Samuti pidid pooled nüüdsest sõlmima tehinguid ainult turukirjutajate juuresolekul. Tehingu tegemisel koostati tõendid ja tehti kanded maad haldavas prikaasis, sellega said organite funktsioonid esmakordselt jagatud: need kes teostasid tehingud ja need kes registreerisid tehingud. Sobornoje seadustekogu lubas “kirjutada kodus ” ainult teatud aktid: raha- või leivalaenud (külades ei võinud summa ületada 10 rubla ), vaimsed testamentid ja abielulepingu ülestähendused. Sobornoje seadustekoguga ei loodud spetsiaalset notariaalorganit, aga oli võimalik eristada erinevaid akte. Tõendid ja ülestähendused omasid tähtsat finantsalast tähendust ja sümboliseerisid endaga mingit kindlat algust maaomandamise korrale.16
Neljas etapp algab 14. Aprillil 1866 aastal ja lõpeb 29. Oktoobril 1917 aastal. 14. Aprillil 1866.a. võeti vastu Ajutine põhimäärus, mis alustas uut perioodi Venemaa Notariaadi ajaloos. Ajutine põhimäärus sai seaduse jõu ja selle tõttu ilmusid Venemaal kaks eraldiseisvat notariaadiosa. Need oli pärisorjuslik ja vahetult notariaalne osa.
Tehingute teostamise korra instruktsioonid puudusid, seadus ei sisaldanud erireglementi, aga kõik isikud, kes täitsid notariaalseid kohustusi, pidid lepingu või tehingu teostamisel tegema järgmist: kindlaks määrama isikud, poolte õigus- ja teovõime, lepingu originaalsuse, lepingu kooskõla kehtiva seadusega jne. Igal notaril oli juba oma raamat ja pitsat.
Ajutine põhimäärus notariaadi kohta oli päris tähtis etapp vene notariaadi arengus, aga see ei lahendanud kõiki probleeme, mis notariaadis eksisteerisid: Näiteks ei olnud rajatud notariaalseid nõukogusid, ei olnud selgeks tehtud, kes peab notaritele palka maksma jne.
Loomulik ja järjepidev notariaadi areng katkes 1917.a., millal toimus Oktoobrirevolutsioon . Lisaks sellele võeti 1917. a. 29. oktoobril vastu “Maadekreet” (Декрет о землe). Sellest ajast algas viies etapp Vene Notariaadi arengus.17
Nõukogu ajaperioodil omas notariaat uut õiguslikku regulatsiooni. Peale Oktoobrirevolutsiooni ning eriti Kodusõja ja interventsiooni perioodil vajadus notariaadi järele kadus , sest puudusid ühiskondlikud suhted, mis olid tema poolt reguleeritud. 18
Kodusõja ja võitluse välisinterventidega ajal oli tsiviilkäive riigis äärmselt väike ja antud asjaolu määras notariaadi koha riigiorganite süsteemis. Kohustuslikud suhted seisnesid järgmises: alimendid , perekonnavaralised asjad, olmelised ostu-müügitehingud ja need ei väljunud majapidamislikest raamest. Kuid tekkinud vajadus teostada kontrolli kiiresti areneva majanduse üle ja maksude ebapiisavus viisid bolševikud selleni , et järk-järgult taastada vanad institutsioonid uues vormis.
Notariaadi taassünd institutsioonina toimus seoses üleminekuga UMP-le (Uus majanduspoliitika , НЭП ).
1926.a. 14. Mail võeti vastu määrus “Notariaalsete institutsioonide korralduse põhiprintsiipidest”, mille alusel töötati liikmesriikides välja ja võeti vastu analoogilised määrused. Mingi aja möödudes notariaadi roll NSV Liidu õigussüsteemis kasvas, täiustati protsessuaalset ja materiaalset seadusandlust. 1973.a. 19. Juulil võeti vastu NSV Liidu Riiginotariaadi Seadus. Antud Seadus kajastas norme notariaadi ülesannete ja korralduse kohta NSV Liidus, tegevusprintsiipe, selle kompetensi, notariaaditoimingute üldreegleid jt. Antud seaduse baasi võeti 1974.a. 1. Novembril vastu “ Riiginotariaadi Seadus”.19
Kuues etapp algas sellega, et 1993. aastal võeti vastu “Vene Föderatsiooni Notariaadiseadusandluse alused” (Основы законодательства РФ о нотариате). Kuues etapp on notariaadi taassünni, kujunemise ja arengu etapp.
Notariaat tema klassikalisel kujul taastati Vene Föderatsioonis 1993. aastal. “Vene Föderatsiooni Notariaadiseadusandluse aluste” vastuvõtmisega Venemaal tekkis võimalus eranotarite tegevuseks.20 Riigi- ja eranotariaat Venemaal ei eristu paljuski klassikalisest Ladina notariaadist oma eesmärkide ja funktsioonide iseloomu poolest.

Notariaadi reformid Eestis ja Venemaal.

Eestis

Pole tõenäoliselt võimalik anda üht konkreetset kuupäeva, millal algas notariaadi reformeerimine Eesti Vabariigis. Pigem tuleks üritada vaadata 80.-ndate lõpuks kujunenud situatsiooni. Sellel ajal oli juba tunda muutuste hõngu Eestis. Poliitilis-majanduslikud muutused riigis mõjutasid kõiki ühiskonna eluvaldkondi, sealhulgas õigussüsteemi. Eelnimetatust ei jäänud puutumata ka notariaat. Oli vaja üles ehitada uus, aja nõudmistele vastav notariaadisüsteem.
Riiklike notariaalkontorite süsteem ei rahuldanud enam ammu inimeste kasvanud vajadusi notariaalteenuste järele. Tolleaegsete büroode materiaalne baas koosnes peaasjalikult mehhaanilistest kirjutusmasinatest, etteantud blanketridest jne. Kui lisada siis veel nõukogulik bürokraatia, siis on need asjad, milledele täna ei taha mõeldagi.21
Notariaadiseaduse väljatöötamine toimus olukorras, kus Eestis puudus selge arusaam ühesest õiguskontseptsioonist. Geograafiline asend ja avanevad piirid tõid kaasa ka Skandinaavia ja Anglo-Ameerika õiguse mõju seadusandluse kujunemisele, teiselt poolt mõjutas seda idee ajaloolisest järjepidavusest, mida süvendas fakt, et esimese Eesti Vabariigi ajal väljatöötatud 1940. a. Tsiviilseadustiku eelnõu vastas Mandri-Euroopa õigusmudelile ja eestlaste ajaloolisele nägemusele oma riigi õigusest.22
Notariaadireformi algatajatena Eestis väärivad erilist tunnustust neli notarit: Tiit Sepp , Piret Press, Liia Aigro ja Kai Sepp. Ühelt poolt just nende eestvedamisel ja entusiasmil ning teiselt poolt Justiitsministeeriumi mõistmisel ja toel alustati notariaaditeaduse väljatöötamist ja tingimuste loomist Eesti üleminekuks ladina notariaadisüsteemile. Sellest perioodist said alguse ka Eesti ja Saksa notarite kontaktid. Tuleb rõhutada, et Saksa notarite asjatundlikkus ja panus notariaalreformi läbiviimiseks vajalike õigusaktide väljatöötamisel ning hilisem õigusalane ning materiaalne abi olid reformi edukal läbiviimisel hindamatud.23
17. juunil 1993. aastal vastuvõetud notariaadiseadusega taastati vaba ja sõltumatu notarite institutsioon, mis jätkas Eestis kuni 1940. aastani kehtinud ladina notariaadi traditsioone.
Seaduse väljatöötamisel mõeldi algselt koos Justiitsministeeriumiga kohaldada ENSV 1973. aasta seadust “ENSV Riiklikust notariaadist”, aga koostöös osalevad inimesed jõudsid äratundmisele, et antud reform ei vii kuhugi ja on vaja välja töötada täiest uus notariaadisüsteem.
Tuleb märkida, et seaduse väljatöötamisel oli läbi viidud mahukas töö. Lisaks Soome ja Anglo-Ameerika vastavatele õigusaktidele saadi kätte isegi Jaapani notariaadiseadus.24 Need seadused tundusid päris võõrastena meie õigussüsteemi jaoks. Samas ei õnnestunud leida mingeid uurimusi ega ka Esimese Vabariigi aegset Eesti oma notariaadiseaduse eelnõu.
Seega jõuti 1991. aastal rahvusvahelisel notarite seminaril järeldusele, et kogu notariaadisüsteem vajab tervikuna reformimist ja mõistlik on aluseks võtta Saksa notariaadiseaduse põhimõtted ning Saksa notariaadi kaasaegsed kogemused.
Uus notariaadiseadus jõustus Eestis 1993.a. 1. novembril. Uus notariaadiseadus määras kindlaks notariameti ning Notarite Koja staatuse. Seadus reguleeris ja reguleerib tänaseni notariaadi töökorraldust, notariks saamise tingimusi ja korda, notari ametitegevust puudutavaid üldpõhimõtteid ja nimetab ära ka notariaaltoimingud ja nende tegemise
põhinõuded. 25
Antud seaduse vastvõtmisega jätkas Eesti Vabariigi kuni 1940.a. kehtinud notariaalset traditsiooni, mis vastas Mandri- Euroopa õigusmudelile ja eestlaste ajaloolisele nägemusele oma riigi õigusest.
1. novembril 1993.a. nimetas tolleaegne justiitsminister Kaido Kama Tallinna Raekojas ametisse 46 Eesti Vabariigi notarit, kes kinnitasid ametisseasumist ametivandega. Kõik need notarid oli varem töötanud riiklike notaritena, kusjuures vabasse notariaati asusid tööle peaaegu kõik endised riiklikud notarid. Uus algus oli nende jaoks raske, sest nad pidid ennast ümber kujundama palgatöölisest ettevõtjateks, tööandjateks ja harjuma tõdemusega täielikust varalisest ja moraalsest vastutusest seoses notariameti pidamisega.26
Uue seaduse vastuvõtmisega hakkas suurenema notarite töömaht. Notariaaltoimingute arvu kasvu põhjustas Eesti suund turumajandusele ja lähenemine Lääne-Euroopa ja Põhjamaade tsiviilõigussuhetele.27 Aga samuti puudus notaritel süsteem uute notarite väljaõpetamiseks. Seaduse järgi oli notariks saamise tingimuseks peale juriidilise kõrghariduse ja kodakondsuse nõude ka kandidaaditeenistus, mis on oluliseks notari töö kvaliteedigarantiiks.
Järgmisel päeval (1993.a. 2. novembril) asutati Notarite Koda ning ülejärgmisest päevast alustasid notarid ametipidamist eranotaritena.
Notarite Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis ühendab kõiki notareid in corpore nende ametisoleku ajal. Notarite Koja põhifunktsioonideks on:
1) valvata notarite kohusetundliku ja laitmatu ametipidamise, kutse- eetika järgimise ja väärika käitumise üle;
2) ühtlustada notarite ametialast praktikat;
3) korraldada notarite ning notaribüroode töötajate koolitust;
4) korraldada kandidaaditeenistust;
5) osutada justiitsministrile kaasabi käesoleva seaduse §-s 5 nimetatud järelevalve teostamisel.28
Lisaks sellele on tänaseks lisatud veel üks funktsioon: digitaalse notariaalarhiivi haldamine ja korraldamine.
Oma eesmärkide saavutamiseks jälgib Notarite Koda notariteenuse kättesaadavust, notariaati ning temale seadustega pandud eesmärkide saavutamist mõjutavate eelnõude arengut ning edastab nende kohta arvamusi ja ettepanekuid . Lisaks sellele tutvustab Notarite Koda oma seisukohti õiguskaitse valdkonnas, korraldab suhtlust meediaga, teeb kostööd Ladina Notariaadi Rahvusvahelise Liiduga, teiste riikide notariaatide ning muude ametiasutuste ja institutsioonidega.29
Ladina notariaadi põhimõtetele üleminekuga sai notari tegevus n.ö. lähedasemaks inimestele. Uus seadus tegi selgeks, kes on notar ja missugune on tema staatus:
§ 2. Notari staatus
(1) Notar on avalik-õigusliku ameti kandja, kellele riik on andnud õiguse tõestada isikute taotlusel õigusliku tähendusega asjaolusid ja sündmusi ning teha muid õiguskindlust tagavaid ametitoiminguid.
(2) Notar on ametitoimingute tegemisel sõltumatu.
(3) Notar ei ole ettevõtja ega riigiametnik . Notar peab oma ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena.
(4) Notar peab jääma erapooletuks ja usaldatavaks kõigi isikute suhtes, kelle huve ja õigusi tema ametitoiming puudutab.
(5) Notar peab järgima ametivannet ning käituma väärikalt ka väljaspool ametitegevust.30
Oma pädevusega notar esindab avalikku võimu ja aitab kaasa õiguskorra kindlustamisele. Seadusest tuleneb, et riik tellib notariaadi teenuseid ja teostab järelevalvet notari tegevuse üle, kuid ei sekku (mis on väga tähtis) otseselt nende tegevusse.
20. septembril 1995. aastal võeti lisaks notariaadiseadusele vastu notari distsiplinaarvastutuse seadus ja 20. märtsil 1996. aastal notaritasu seadus. Samuti on notarite töö reguleeritud Justiitsministeeriumi määrustega, olulisemaks määruseks oli notaraaltoimingute tegemise kord. Antud määrus kehtis kuni tõestamisseaduse jõustumeni 14.11.2001.a Määrus sätestas millise piirkonna notar võib milliseid tehinguid teha ja andis üksikasjaliku juhendi erinevate notariaaldokumendi koostamiseks .31 Peamiselt kordas antud määrus samal ajal kehtinud notariaadiseadust.
1999. aastal võeti vastu uus notariaaltoimingute tegemise kord, mis oli keerulisem ja konkreetsem kui eelnev. Uus kord sätestas notariaaltoimingute tegemise üldised alused nagu osaleja tuvastamine , toimingu keele ja toimingu sisu selgitamine kohustuse, dokumendi koostamise formaalsed nõuded, tehingute tõestamiseks ja muude tõestamistoimingute tegemiseks vajalikud instruktsioonid.32
Kahjuks ei rahuldanud need määrused notarite praktilisi vajadusi. Õigusriigi põhimõtted nõudsid, et avalik-õiguslikud toimingud oleks reguleeritud seadustega, kättesaadavalt, mõistetavalt ja ka kõikidele ühiselt tõlgendatavana. Samas oli avalik tõestamine pikka aega reguleeritud seadusest madalamalseisva aktiga – ministri määrusega. Seetõttu hakati välja töötama tõestamisseadust. Paljud notariaalseaduse normid vajasid parandamist ning täiendamist, et likvideerida tekkinud kitsakohad ja ajakohastada seadust ning kuna osa norme pidi paratamatult üle kanduma tõestamisseadusse, oli otstarbekam koostada ja vastu võttta notariaadiseaduse uus redaktsioon , kui lappida ja parandada vana.33
Lähtudes sellest probleemist alustas Justiitsministeerium 1997. aastal tõestamisseaduse väljatöötamist. Oli selge, et nimetatud seadusega kaasneb ka ulatuslike muudatuste sisseviimine notariaadiseadusse, mis tingis uue notariaadiseaduse vastuvõtmise 2000.a. 6. detsembril. Antud seadus hakkas kehtima 2002. aasta 1. veebruaril koos tõestamisseadusega. Seadus kehtib mõningate vahepealse täiendustega tänapäevani. Uued seadused täpsustasid notarite ametitoimingute tegemise ja vormistamise korda ning Eesti notariaati lähendati Mandri-Euroopa õiguskultuuriga riikides aastaid toiminud Ladina notariaadi põhimõtetele. 34
Vaatamata kõikedele muudatusele ei rakendunud seaduses sätestud kohustused praktikas hästi. Kai Sepa sõnul: “Mitte alati ei järgi notarid nõudeid, mida notarite ametipidamist reguleerivad aktid neile esitavad . See hõlmab vajadust suurendada nõustamise osatähtust, notariaaldokumendi ettelugemise kohustuse mittetätmist notari poolt, saladuse hoidmise kohustuse mittejärgmist”.35
2002. aasta lõpuks oli notariaadireform Eestis lõppenud ja Eestis oli üles ehitatud ladina mudelil baseeruv notariaat. Tänu õigusloomeprotsessis osalejate suurele tööle võib väita, et üleminek riiklikult nõukogulikku tüüpi notariaadilt ladina tüüpi notariaadile on läbitud ja sõltumata probleemidest, mis seisid reformi teel, on suudetud sälitada notariaadi põhiprintsiibid: notari sõltumatus, erapooletus , ametisaladuse hoidmise kohustus, tsiviilvastutus ja ametikindlustus.

2.2 Venemaal

Seoses üleminekuga turumajandusele ja omandiõiguse vormide paljususele, ettevõtluse arenguga, majandusruumi muutumisega tekkis vajadus Vene notariaadi reformimiseks.
11. veebruaril 1993 a. Võeti vastu uus notariaadiseadus: “Vene Föderatsiooni Notariaadiseadusandluse Alused”. Notariaadi ja notariaadiseaduse reform seisneb selles, et nüüd töötavad ühes majandusruumis kaks notarit: üks neist riiklikus kontoris ja teine erakontoris. Vahe nende vahel seisneb selles, et esimene saab töötasu. andes kogu tehingute sooritamise eest saadud riigilõivu üle riigile, teine, erapraksisega tegelev , võtab aga tariifi, mis jääb täies ulatuses temale (väljaarvatud maksud ja teised seadusega ettenähtud väljamaksed).
Föderaalne Registratuur (Федеральная регистрационная служба, Росрегистрация) on ette valmistanud seaduse projekti, mis on kutsutud reformima notariaalse süsteemi aluseid. Tänapäeval teostavad notarid oma tegevust lähtudes seadusest, mis võeti vastu 15 aastat tagasi. Uus dokument, mis on välja töötatud Föderaalse Registratuuri poolt, peab saama peamiseks notariaati reformivaks normatiiv-õiguslikuks aktiks. Eeldatakse, et ta aitab võidelda raideritega (isikud, kes pahausklikult omandavad kinnisasju kasutades seadusandluse puudusi ja lünki), aitab piirata aktsionäride ja direktorite õigust võtta vastu otsuseid kaughääletamise teel.36 Notarid suudavad kontrollida protokollide ja algdokumentide olemasolu, takistades sellega seadusvastaste otsuste vastuvõtmist. On täiesti võimalik, et seaduse vastuvõtmisega väheneb kohtute koormus. Samal ajal notarite koormus vältimatult suureneb.
Aktuaalsed on küsimused, mis on seotud tehingute muutmise registriga, mille sooritamiseks kooskõlas seadusega on ette nähtud notariaalse vormi järgimine, aga samuti küsimused, mis on seotud justiitsorganite asutustega, mis nüüdsest registreerivad kinnisvaraga seotud tehingud. Kas need faktorid ei põhjusta notariaalinstituudi rolli vähenemist? Kas riik võib ette võtta rünnakuid notariaadi positsioonile, eriti eranotariaadi suhtes? Sest samal ajal on riik eemaldanud eranotariaadi pärimisasjadest. Kõik need asjaolud võivad viia selleni, et eranotariaat lõpetab oma tegevuse ja Venemaal hakkab jälle tegutsema vaid riiklik notariaat. Ainult Föderaalse seaduse vastuvõtmine saab lahendada antud probleemi ja anda vastuse küsimusele: kas on vaja säilitada riiklik notariaat või on parem luua notariaadi ühissüsteem, mis koosneb vaid eranotaritest. Mina arvan, et on liiga vara vabaneda riiklikust notariaadist, sest eranotar ei oma veel vajalikku seadusliku baasi ja erapraksis ei ole veel vajalikul määral ja tasemel läbi töötatud.
On teada, et riikliku notari jutule saamiseks on vaja päris kaua oodata. Aga eranotar on mõnede elanike gruppide ja juriidiliste isikute jaoks erinevatel põhjustel veelgi vähem kättesaadav. Põhjuseks on ilmselt valikuline lähenemine klientidele, kas klient on kasulik majanduslikus mõttes või mitte.
Seega reformi üheks peamiseks probleemiks on notariaadi ühissüsteemi rajamine. Probleemi lahendamisest on huvitatud nii Föderaalne Registratuur kui Riigi Duuma . Mõlemates organites on ettevalmistamisel vastavad seaduste eelnõud, mille vastuvõtmisega kavatsetakse kaasajastada notarite tegevust reguleerivat seadusandlust ning muuta ühiskondlikkele vajadustele vastavaks. Mõlema eelnõu olulisematest eesmärkidest võiks nimetada notari pädevuse ja sellega seonduvalt ka vastutuse laiendast, järelevalve tugevdamist ning ametisse nimetamise erikorra kehtestamist. Uute reeglite kehtestamine peaks tõstma notariameti sotsiaalset tähendust. Samas see võib suurendada ametiseisundi kuritarvitamise võimalusi. Sellise olukorra välistamiseks pakub Duuma eelnõu tõhustada nõudeid notarite kandidaatidele ning muuta keerulisemaks ametisse nimetamise reegleid.37

3. Notariaadi korraldus Eestis ja Venemaal

Antud jagu on pühendatud notariaadi korralduse vaatlemisele Eestis ja Venemaal. Jaos on antud ülevaade notarite õiguslikust staatusest, nende tegevuse põimõtetest ja funktsioonidest, notariks saamise korrast ja notari vastutusest.

1. Notarite õiguslik staatus

1. 1 Notari õiguslik staatus Eestis

Notari tegevust ja notari õiguslikku seisundit reguleerib alates 1993. aastast notariaadiseadus. Vastavalt seadusele on notar füüsiline isik, kellele seadusandja on usaldanud tõestamistoimingute ja mitmete muude õiguskindlust tagavate ülesannete täitmise pädevuse. Notariaadiseaduse 1993. aasta redaktsioonis on notar isik ”kes peab riigiametit vabakutselisena”. Alles 1998. aastal viidi sisse muudatus , mille kohaselt sai notarist riigiametit pidav sõltumatu isik.38

1.1.1 Notar kui avalik-õigusliku ameti kandja

Notari tegevust ja notari õiguslikku seisundit reguleerib alates 1993. aastast notariaadiseadus. Vastavalt seadusele notar on füüsiline isik, kellele seadusandja on usaldanud tõestamistoimingute ja mitmete muude õiguslikkust tagavate ülesannete täitmise pädevuse. Notar peab täitma neid ülesandeid erapooletult ja sõltumatult enda nimel ja vastutusel. Lisaks eeltoodule toob seadus välja ka selle, et notar ei ole ettevõtja ega riigiamentnik, vaid nimetatud vaba elukutse esindaja. Notariaadiseaduse 1993. aasta redaktsioonis on notar isik ”kes peab riigiametit vabakutselisena”. Alles 1998. aastal viidi sisse muudatus, mille kohaselt sai notarist avalikõiguslikku ametit pidav sõltumatu isik.39
Notar, olles notariameti kandja, võib täita üksnes talle seadusega ettenähtud avalik-õiguslikke ülesandeid. Notar ei ole avalik teenistuja ega muul õiguslikul alusel riigi poolt tasustatav riigiametnik, vaid ta tegutseb väljaspool riigiaparaati. Seaduse järgi on notariameti pidamiseks sätestatud nõuded ja piirangud, kuid sellest hoolimata täidab notar talle pandud ametitoimingud iseseisvalt, erapooletult ning sõltumatult, olemata ühegi riigivõimuorganiga alluvussuhtes.40
Notariaalselt tõestatud dokumendid kergendavad kohtu- ja ametkondlikku menetlust, pole vaja pikka ja kallist tõendite kogumise ja hindamise protsessi. Erinevalt kohtunikest, kes kindlustavad õigusliku kaitse pärast vaidluse tekkimist, tagab notar õigusliku kaitse juba lepingu vormistamise staadiumis , vältides sellega hilisemate vaidluste tekkimist. Seepärast on õige iseloomustada notarit õiguselus kui “eelkohtunikku”.
Siiski kuulub notari ametitegevus riigi huvisfääri. Riik, olles andnud teatud avalike ülesannete täitmise notari pädevusse, ei saa nende ülesannete täitmisest täielikult distantseeruda. Riik peab tagama, et notar täidaks talle pandud ülesandeid ja ametipidamise nõudeid seadusega ettenähtud korras. Vastasel juhul võib tekkida küsimus notarile avalike ülesannete üleandmise legitiimsusest. Selleks on seadusega ettenähtud riikliku järelevalve ja distsiplinaarmenetluse institutsioonid.41
Kuigi ta pole riigiga teenistussuhtes, on notari ameti ülesehituses siiski mõningaid sarnaseid jooni võrreldes riigiametnikega. Justiitsministri kaudu määrab riik notarite arvu, nimetab iga notari ametisse kindlasse tööpiirkonda, otsustab ametist vabastamise või tagandamise, teostab ametipidamise üle riiklikku järelevalvet ning viib ellu distsiplinaarmenetlusi.42
Samas on notariameti ja riigiteenistuse vahel mitmeid erinevusi, millest olulisemaks on ametitoimingute tegemine riigist sõltumatult, kandes täies ulatuses ametipidamisest tulenevat riisikot. Peale sõltumatuse õiguslike otsuste vastuvõtmisel on notar riigist sõltumatu ka majanduslikult, sest riik ei maksa notarile palka ega varusta ameti pidamiseks vajalike töövahenditega. Kõik notarite ja Notarite Koja tegevusega seotud kulud kaetakse laekuvaete notaritasude arvelt, mitte riigieelarvest.43
Notaritasu suurus on seadusega kindlaks määratud ning vastavalt NotS §13 lg 2 ja 3 on notaritel keelatud sõlmida mistahes kokkuleppeid notaritasu määrade muutmiseks. Skeem, kus on piiratud ametikohade arv ja fikseeritud tasumäärad, lubab kindlustada notari majanduslikult ja aitab tal olla sõltumatu majanduslikus mõttes.

1.1.2 Notar kui vaba elukutse esindaja

Notariaadiseaduse § 2 lg 3 järgi Notar ei ole ettevõtja ega riigiametnik. Notar peab oma ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena.44 Samal ajal seadus ei täpsusta, mis on vaba elukutse tegevus, kas ja kuidas see mõjutab notari õiguslikku seisundit.
2002. aastal vastu võetud notariaadiseaduse eelnõu seletuskiri , kirjeldas notari vabaelukutse esindajat kui kõrgendatud kvalifikatsiooninõuetele vastavat isikut, kellele on usaldatud vastutusrikka ameti pidamine oma nimel ja vastutusel. Antud eelnõu seletuskirja kohaselt on notariametit peetud vabade elukutsete hulka kuuluvaks juba alates keskajast ning vaba elukutse mõiste võeti notariaadiseaduses kasutusele teiste maade notariaalõiguse eeskujul. Eelnõu koostajad olid seisukohal, et vaba elukutse esindaja võib täita ka avalik-õiguslikke ülesandeid.45
Kui vaadata notari tegevust sügavamalt, siis saab selgeks, et notar omab tõepoolest sarnasusi ettevõtjaga. Nad mõlemad tegutsevad oma nimel ja oma materiaalsel vastutusel. Peamised erinevused nende tegevuses seisnevad palgas. Erinevalt ettevõtjast on notari tasu määr reguleeritud notari tasu seadusega, lisaks sellele puudub notaril üks tähtis ettevõtjale omane tunnus: oma tegevuse reklaamimine ja peale selle ka kokkulepete sõlmimine tasu määra muutmiseks.
Notari koht õigussüsteemis on eriline. Notari tegevus on küll läbi ajaloo mitmete teiste elukutsega sarnaselt arenenud, aga see, et notar on avalik-õigusliku ameti kandja, asetab ta märkimisväärselt erinevasse positsiooni võrreldes teistega . Seaduste koostamisel on vaja järgida mitte notarite ajaloolist positsiooni ja “vaba elukutse” termini tähendust, vaid tuleb lähtuda notari tegelikust positsioonist.

1.2 Notari õiguslik staatus Venemaal

Vene Föderatsiooni Notariaadiseadusandluse Alused ei määra kindlaks notarite õiguslikku staatust. Seadus sätestab, et notari tegevuse otseseks eesmärgiks ei tohi olla mitte ettevõtlus või kasu saamine.46 Nimetatud regulatsiooniga on seadusandja rõhutanud, et notari esmaseks funktsiooniks on eelkõige riigi ja rahva huvide teenimine ning tema isiklikel huvidel (nagu kasu saamine) on teisejärguline tähendus. Vene notariaat kujutab endast organite, ametnike süsteemi, kellele on kooskõlas Vene Föderatsiooni Notariaadiseadusandluse Alustega, VF Põhiseadusega, föderatsioonisubjektide põhiseaduste ja teiste õiguslike aktidega antud õigus sooritada notariaalsed tehinguid. Neid tehinguid sooritavad nii notarid, kes töötavad riigikontorites, kui ka notarid, kes tegelevad erapraktikaga. Lisaks nendele võivad notariaalseid tehinguid teostada isikud, kellele on antud volitused notariaalsete tehingute tegemiseks: täidesaatva võimu ametnikud, konsulaadiametnikud jt. Nii era- kui ka riiklike notarite dokumendid omavad õiguslikku jõudu.
Kirjandusest ja seadusest tuleneb, et Vene ja Eesti notarite õiguslik staatus erineb teineteisest. Eesti notariaadiseadus määrab kindlaks notarite staatuse: notar on avalik-õigusliku ameti kandja. Vene Föderatsiooni Notariaadiseadusandluse Alused omapoolt niisugust määratlust ei anna. Tekib küsimus, kas vene eranotar on avalik-õigusliku võimu kandja või on ta riigiametnik. Nii Eestis kui ka Venemaal iseloomustab erapraksisega tegelevaid notareid enesefinantseerimise režiim ja tegevus iseseisva organisatsioonina. Seadusest tuleneb, et notaril, kes tegeleb erapraksisega, on õigus omada kontorit, avada pangas arveid, omada varalisi õigusi ja kohustusi, võtta tööle ja vallandada töölt, käsutada saadud tulusid, teostada toiminguid riigi nimel ja teostada kõiki teisi toiminguid, mis on kooskõlas kehtiva Venemaa seadusandlusega . Aga lisaks sellele eranotar ei ole juriidiline isik ja tema tegevus ei ole ettevõtlus, mis on suunatud kasu saamisele.47 Ülaltoodust tuleneb, et notar, kes tegeleb Venemaal erapraksisega, esineb eraõigusliku isikuna riigi nimel.
Vene notariaadi eripäraks on rikliku notariaadi olemasolu. Riiklik notar on riigiteenistuja, kes asub oma tööle justiitsministeeriumi töölepingu alusel. Autori arvates see asjaolu seab kahtluse alla erapooletust ja sõltumatust, kuna notari tööandjaks olles võib riik olla huvitatud notari tegevusest ning seoses sellega mõjutada teda. See ilmselt võib kahjustada notari klientide õigushüvesid.
Vene Föderatsiooni Notariaadiseadusandluse Alused ei anna riiginotarite staatuse täpset kirjeldust. Riiklike notarite säilitamine ja eranotarite ilmumine pärast NSV Liidu lagunemist on põhjendatud. Esimeseks põhjuseks on see, et ei ole olnud võimalik kõiki riiklikke notareid üle viia eranotariteks. Teiseks, paljudel riiklikel notaritel on päris raske tegutseda ilma igakülgse riigi toetuseta, nüüd tuleb tööd teostada iseseisvalt, mis hõlmab ka täielikku isiklikku vastutust oma tegevuse eest. Erinevalt eranotaritest teostab riiklik notar oma tegvust riigikontorites. Nende kontorite avamist ja kontrolli teostab Vene Föderatsiooni Justiitsministeerium. Riiklik notar ja kontoritöötajad on justiitsministeeriumiga töösuhtes, seega just justiitsministeerium määrab töörežiimi, kinnitab töökorra eeskirjad, teostab kontrolli töödistipliini üle ja teostab teisi korraldus- ja järelevalvefunktsioone.48 Eranotar omakorda on oma kontori töötajatele tööandjaks. Seega sunnib tänapäevane majandussituatsioon riiklikku notrait tagaplaanile astuma, sest nende tegevust võib nimetada passiivseks, mis annab võimaluse eranotarite aktiviseerumiseks.
Vene notariaat kujutab endast organite ja ametnike süsteemi, kuhu kuuluvad nii era- kui ka riiklikud notarid, täidesaatva võimu ametnikud, konsulaadiametnikud ja teised volitatud isikud. Peale notareid on eelnimetatud isikutest kõige ulatuslikumad volitused saanud konsulaadi ametnikud. Põhjuseks, miks notari pädevusse kuuluvate tehingute sooritamise õigus antakse konsulaadiametnikule, on välismaal viibivate Venemaa kodanike võimatus pöörduda notari poole. Täidesaatva võimu teistele ametnikele ülalnimetatud õiguse andmine on lubatud üksnes sellises regioonis, kus puudub alaliselt tegutsev notar. Samuti on täidesaatva võimu teiste ametnike volitused konsulaadi omade kitsamad. 19. märtsil 1996. aastal oli vastu võetud vastav juhend ametnike poolt teostavate toimingute korra kohta.49 Vastavalt Osnov o notariate §-le 37 täidesaatva võimu organite ametnikel on lubatud testamentide ja volikirjade tõestamine ning ärakirjade ja väljavõttete kinnitamine.50
Volitatud ametnikeks on peaartid ja nende asendajad, valvelaua arstid, haiglate, statsionaarse ravi astutuste ja sanatooriumide valvelaua arstid, vanaduskodade direktorid ja peaarstid, samuti kaitsejõudude ohvitserid, meditsiiniliste osakondade juhatajad ja nende asendajad, sõjaväehaiglate vanemkorrapidajad, merelaevade kaptenid. 51
Eestis on notari pädevusse kuuluvate tehingute tegemiseks õigustatud :
1) konsulaarametnik - konsulaarseaduses sätestatud tingimustel;
2) valla- ja linnasekretär - dokumendi ärakirja ja väljavõtte õigsuse kinnitamisel, allkirja (sh allkirjanäidise) õigsuse kinnitamisel, auto kasutamise volikirja tõestamisel, pensioni, elatisraha ja toetuste vastuvõtmise volikirja tõestamisel;
3) avalik arhiiv - arhivaali ärakirja ja väljavõtte ning arhiiviteatise õigsuse kinnitamisel;
4) kohtunik , kohtunikuabi, kohtu kantseleijuhataja, kohtu arhivaar ning kinnistus- ja registrisekretär - kohtus säilitatava dokumendi ärakirja ja väljavõtte õigsuse kinnitamisel;
5) vannutatud maamõõtja - piiriprotokollil ning kinnisasja piiri muutmiseks antud nõusolekul oleva allkirja õigsuse kinnitamisel;
6) vandetõlk - dokumendi tõlke ja ärakirja õigsuse kinnitamisel;
7) vangladirektor - kinnipeetava ja vahistatu allkirja õigsuse ning kinnipeetava taotlusel dokumendi ärakirja ja väljavõtte õigsuse kinnitamisel.
Justiitsministril on õigus anda määrusi nimetatud isikute ja asutuste pädevuses olevate tõestamistoimingute vormistamise, registreerimise ja Justiitsministeeriumile sellekohase statistilise aruandluse esitamise kohta.52
Õigusliku staatuse teiseks erinevuseks võib olla notarite kodade formeerimine. Eesti ja Vene Notarite kodade põhilised ülesanded on samad. Erinevused seisnevad selles, et Eestis on ainult üks Notarite koda, mis asub Tallinnas53 Venemaal aga on kahte tüüpi Notarite kodasid: regionaalsed ja Föderaalsed Notarite kojad , mille põhjuseks on Venemaa koosnemine paljudest subjektidest.

2. Notari tegevuse põhimõtted ja notari funktsioonid

2.1 Notariaalse tegevuse põhimõtted Eestis

Erinevalt paljudest teistest ametitest on notari ametitegevus seadusega ja selle alusel antud õigusaktidega üksikasjalikult reguleeritud. Selles osas sarnanevad notari ameti põhimõtted kõige enam kohtunikele esitavate nõuetega.54
Üks kesksemaid põhimõtteid on seejuures kohustus sooritada ametitoimingud, sest ametitoimingute tegemisest saab notar keelduda ainult seaduses ette nähtud juhtudel. Et seda kohustust täita, peab notaribüroo olema avatud tööpäevadel vähemalt viis tundi päevas ning kui notar on ametist eemal üle viie päeva, siis peab tema ametikohustusi täitma asendaja . Kui notar on enam kui kuu aega tööst eemal, on reeglina nõutav justiitsministri luba.55
Järgmiseks põhimõtteks on notari sõltumatuse ja erapooletuse kohustused. Kuigi notar on riigi haldusorganisatsiooni osaks, on seadus omistanud notarile teatud ulatuses enesekorraldusõiguse.
Sõltumatus ja erapooletus, mis peab tagama ametipidamises osalejate võrdse ja erapooletu kohtlemise, on notariameti olulisemaid põhimõtteid. Et seda tagada, on sätestatud rida ametikitsendusi, mis ei võimalda notaril tegeleda ettevõtlusega, olla erakonna juhatuse liige ega kuuluda välismaisesse poliitilisse ühendusse.56 Notar peab olema sõltumatu riigist, isikutest, kelle suhtes notar ametitoimingud teeb, samuti oma kolleegidest ja bürootöötajatest. Notar allub ainult seadusele. Siiski ei ole notari sõltumatus absoluutne. Kuna notar täidab riigi ülesandeid, teostab riik järelevalvet tema ametitegevuse üle, aga see järelevalve toimub piiratud raames.57
Nii nagu sõltumatuse kohustus on ka notari erapooletuse kohustus üks tema ametipildi nurgakividest. Notari erapooletus peab tagama kõigi notari ametitoimingus osalejate õiglase kohtlemise. Just see joon eristab notarit advokaadist. Erinevalt notarist on advokaatide eetika peamiseks tingimuseks erapoolikus, see tähendab, et ta kasutab kõiki vahendeid klientide kaitsmiseks. Niisugune lähenemine ei ole aga lubatud notari jaoks tulenevalt tema ameti olemusest, kuna kutse-eetika reeglite ja seaduse järgi ta on kohustatud konsulteerima erapooletult kõik pooli, kes kasutavad tema teenuseid.
Notari toimingud puudutavad sageli isikute eraelu või majanduslikke otsuseid, mille juures on tähtis konfidentsiaalsus . Notar ei suudaks olla tema poole pöörduvate isikute jaoks usaldusväärne, kui teda ei seoks vaikimiskohustus talle ametitoimingute teostamisel teatavaks saanud asjaolude suhtes. Seetõttu on rangelt reguleeritud ka saladuse hoidmise kohustus, mille järgi saab notar ametitegevusega teatavaks saanud andmeid avaldada ainult seaduses sätestatud korras piiratud isikute ringile (NotS §3).58 See, et isik pöördus notari poole, on juba konfidentsiaalne. Notari ameti sisu seisneb selles, et hoida saladuses informatsiooni, mida ta sai klientidelt notaritoimingute käigus. Notari jaoks on see absoluutne kohustus, mis omab suurt ühiskondlikku tähtsust. Saladuse hoidmise kohustus säilib pärast notari ametist lahkumist ja laieneb samuti büroo töötajatele ning teistele isikutele, kes omavad juurdepääsu informatsioonile.

2.2 Notariaasle tegevuse funktsioonid Eestis

Notari ametitoimingu tegemise algatab notari poole pöördunud isik, kelle tahest sõltub, millise ametitoimingu notar sooritab. Oluline on seejuures, et sõltumatu ja erapooletu ametiisikuna aitab notari osalemine õiguskorral realiseeruda ning suurendab isikute õiguste kaitset ja kindlustunnet õigusküsimuste lahendamisel.
Notari ametitoimingud on loetletud notariaadiseaduse §-s 29. Nende hulka kuuluvad tehingute ja tahteavalduste tõestamine, pärimisasjade lahendamine, allkirjade, ärakirjade ja muude dokumentide õigsuse tõestamine, raha, väärtpaberite ja väärtasjade hoiustamine, vabatahtliku enampakkumise läbiviimine ja tõestamine ning muude seaduses loetletud ülesannete täitmine.59
Lähtudes eelnimetatust võib notari ametitoimingud jaotada kolmeks:

tehingute, tahteavalduste ja muude õigusliku tähendusega sündmuste tõestamine;

lihtsamad toimingud- peamiselt allkirjade ja ärakirjade kinnitamine;

pärimisasjade lahendamine.
Üheks olulisemaks ülesandeks notari tegevuses on tsiviilõiguslike tehingute tõestamine. Eelkõige aitab notar ära hoida väheste õigusteadmistega isikute õiguste ja hüvede kahjustamist, samuti järelemõtlematuid samme olulistes õigusküsimustes kohustuste võtmisel või õiguste loovutamisel. Notar annab inimestele erapooletult õiguslikku nõu ning seadusega sätestatud menetluse järgimise tulemusena saavad tõestamistoimingus osalejad oma käsutusse notariaalakti, mille õigsust eeldatakse ka võimalikus hilisemas tsiviilkohtumenetluses.60 Tõestamise olulisemad funktsioonid on toodud tõestamisseaduses ning neid on võimalik liigitada järgmiselt:

Uurimisfunktsioon- notar selgitab kehtiva tehingu tegemiseks oluliste asjaolude paikapidavust, muu hulgas notariaaltoimingu osaliste isikusamasust.
Hoiatamisfunktsioon - notar hoiatab osalisi kehtivast õigusest tulenevate riskide eest.
Nõustamisfunktsioon- notar selgitab osalistele erapooletult võimalusi, kuidas saavutada tehinguga osalejate tahtele kõige paremini vastav tulemus, ja taotletava tehingu tagajärgi.
Sõnastamisfunktsioon- notar sõnastab talle avaldatud tahteavalduse ja oma selgitusi sisaldava notariaalakti, tagades, et need oleksid üheselt arusaadavad.
Tõestamisfunktsioon - riigi pädeva ametiisikuna tõestab notar tahteavalduse sisu ja kontrollitud asjaolusid.
Arhiveerimisfunktsioon- notar arhiveerib notariaalakti originaali oma büroos, võimaldades tehinguosalistel sellega tutvuda ja ärakirju saada.
Esindusfunktsioon- notar esindab tehinguosalisi avalikes registrides või ametiasutustes, edastades lõpuleviidud ametitoimingutega seotud teateid ja taotlusi, mis tänapäevases õiguskäibes tehingute tõestamisega kaasnevad.

Nii nagu paljude teiste ametite puhul on viimasel aastatel ka notari tõestamistoimingute tegemisel rõhuasetused kiiresti muutunud ja arenenud. Nii näiteks tehakse suur osa kontrollimisfunktsioonist tänapäeva elektrooniliselt riiklike registrite ja andmekogude kaudu. Lisandunud on aga riigiasutustele tehingutest tulenevate andmete edastamise kohustus, mille kohta võib näiteks tuua 2006. aastal jõustunud muudatuse, mille eesmärgiks on rakendada Euroopa Liidu teenuse direktiivist tuleneva ühe kontori põhimõtet notari tegevuses ning sisuks anda tehinguosalistele rohkem võimalusi suhelda notari vahendusel riigiasutustega.
Käesoleval ajal Eesti Vabariigi Valitsuse poolt on kiitnud heaks notariaadiseaduse eelnõu, millega antakse notaritele õigus sõlmida ja lahutada abielusid, tegeleda lepitamise ja vahekohtumenetlusega ning kinnitada apostilliga dokumente. Eelnõu põhiliseks eesmärgiks on luua inimeste jaoks uusi ja mugavaid võimalusi ning muuta kvaliteetne õigusteenus üle-eestiliselt, paremini kättesaadavaks.
Üheks notari uueks funktsiooniks on abielu sõlmimine ja lahutamine. Nii saab notar tänu oma erialastele juriidilistele teadmistele abielu sõlmimise ja lahutamise toimingu juures anda isikutele põhjalikke selgitusi ning saavad inimesed kohe ka vajalikku nõu näiteks selles osas, kuidas oleks kõige otstarbekam korraldada omavahelisi varalisi suhteid või kindlustada üksteise heaolu.
Lisaks sellele, seaduse eelnõuga luuakse ka isikutele ja ettevõtetele võimalus mugavaks kohtuväliseks vaidluste lahendamiseks lepitusmenetluse läbi, milleks notarid õiguse saavad. Vaidluste lahendamine lepitusmenetluses on palju kiirem, lihtsam ja odavam vaidluste lahendamise viis kui kohtusseminek. Samuti võimaldab see poolte huvide suuremat arvestamist. Juhul, kui pooled notariaalse lepitusmenetluse tulemusel siiski kompromissile ei jõua, ei ole notari juures veedetud aeg siiski maha visatud. Pooled saavad vaidluse lahendamist jätkata Notarite Koja lepitus - ja vahekohtus, mis saab vastavalt poolte endi poolt kokkulepitud reeglitele teha pooltele siduva, vaidlust lõpetava otsuse.
Kolmandaks oluliseks muudatuseks on see, et muudetakse ka dokumentide apostillimine inimeste jaoks mugavamaks. Kui täna kinnitavad dokumente apostilliga mitu erinevat ministeeriumit, siis eelnõu kohaselt hakkavad kõiki dokumente apostilliga kinnitama ministeeriumide asemel notarid ja seega on teenus kättesaadav üle Eesti.
Ei ole saladus, et praegu tihti toimub nii, et inimene ei tea, millisesse ministeeriumisse ta peab apostilli saamiseks pöörduma, kuna kõik ministeeriumid tegelevad eri liiki dokumentidega. Uue eelnõu järgi on see probleem lahendatud kuna notari juurde võib minna igat liiki dokumendiga, mis apostillimist vajab.61

2.3 Notariaalse tegevuse põhimõtted Venemaal

Venemaa notariaadi peamiseks põhimõtteks on nagu ka Eesti notariaadil erapooletus, sõltumatus, saladuse hoidmise põhimõte, seaduslikkuse põhimõtte.
Seaduslikuse põhimõte tähendab, et seadused peavad olema järgitud ilma eranditeta. Notariaalsed organid rajatakse kooskõlas kehtiva seadusandlusega. Oma tegevuses on notarid kohustatud järgima seaduste nõudeid, riigiasutuste ja ametnike õiguslikke nõudeid. Juhul kui notarid seda ei tee, kannavad nad vastutust kooskõlas seadusega.62
Erapooletuse printsiip on sarnane Eesti notariaadi põhimõttega: oma tegevuses on notar sõltumatu ja erapooletu, s.t. tal peab puuduma erapoolikus tehingute poolte suhtes. Tehingute sooritamisel ei saa notar järgida omakasu, oma isiklikku huvi või oma sugulaste huvi. Notari erapooletus on garanteeritud VF põhiseadusega, Vene Föderatsiooni Notariaadiseadusandluse Alustega ja teiste seadustega. 63
Sõltumatuse printsiip ilmneb selles, et ametitoimingute pidamisel on notar vaba, ei allu kellegi käsunditele ja tegutseb ainult kooskõlas VF põhiseaduse ja Vene Föderatsiooni Notariaadiseadusandluse Alustega ning teiste tema kompetentsi puudutavate seadustega. Antud põhimõtte tagamiseks on seaduses sätestatud järgmised piirangud: notar ei saa tegeleda iseseisva ettevõtlustegevusega, ei saa osutada vahendusteenuseid lepingute sõlmimisel.
Saladuse hoidmise põhimõte nagu ka Eestis tähendab seda, et oma tegevuse täitmisel notarile ja nendele kes töötavad notarikontoris on keelatud avalikustada andmeid, dokumente, mis said nendele teatavaks seoses notaritoimingute sooritamisega. See kohustus säilib pärast notari ametist lahkumist ja laieneb samuti büroo töötajatele ja teistele isikutele, kes omavad juurdepääsu informatsioonile.64
Kõik ülalmainitud printsiibid on kindlaks määratud nii Eestis kui ka Venemaal, aga garanteeritud on nad erinevalt. Seadusest nähtub, et Eesti notariaadiseaduses on need printsiibid määratletud üksikasjalikumalt (detailsemalt) ja on rohkem tagatud kui Vene Föderatsiooni Notariaadiseadusandluse Alustes. Vene notariaadiseadus viitab teistele seadustele , mis loob teatud raskusi. Oleks efektiivsem, kui nende põhimõtete üksikasjalikkus ja garantiid oleksid kajastatud notariaadiseaduses.
Samuti ilmneb probleem, kui vaatame Vene riikliku notari tegevust. Kuna riiginotar on töösuhtes Justiitsministeeriumiga, siis on ta materiaalselt sõltuv oma tööandjast. Seadusvastase teo eest vastutab riigi notariaalkontoris töötav notar Vene Föderatsiooni töösseaduse alusel. Samal ajal peab erakontori notar kohtu otsuse alusel hüvitama kahju ,mis oli tekitatud tema tegevusega.

Notariaalse tegevuse funktsioonid Venemaal

Vene notariaadi funktsioonideks on:

Sotsiaalnefunktsioon
Õigusekaitsevfunktsioon
Fiskaalne funktsioon
Õiguserealisserimisefunktsioon
Tõestamisfunktsioon
Nõustamisfunktsioon
Hoiatamisfunktsioon
Kaitsefunktsioon
Jurisdiktsioni funktsioon65

Põhimõttelisest Vene Föderatsiooni notariaadile on omased Eesti notariaadi funktsioonid.

Notari amet.

3.1 Notariks saamise kord Eestis.

Notariaadiseaduse §6 lg 1 järgi võib notariks saada kandidaaditeenistuse läbinud ja notarieksami sooritanud teovõimeline Eesti kodanik, kes valdab kõnes ja kirjas eesti keelt, on aus ja kõrgete kõlbeliste omadustega ning kes vastab kohtunikule esitatavatele haridusnõuetele vastavalt kohtute seadusele. Notariks ei või nimetada kohtute seaduse § 47 lõikes 2 nimetatud isikut.
Enne notari kvalifikatsiooni saamist peab kandidaat läbima kolm etappi: 1. Kandidaaditeenistus; 2. Notarieksami sooritamine ; 3. Konkursi läbimine vabale notari ametikohale.

Kandidaaditeenistus on justiitsministri poolt kinnitatud programmi alusel toimuv väljaõpe ning Notarite Koja poolt antud ülesannete täitmine. Pärast kandideerimiskonkursi läbimist määratakse kandidaat kandidaatiteenistusse justiitsministri poolt. Notarikandidaadi väljaõpe kestab kaks aastat .Kandidaaditeenistus lõpetatakse järgmistel alustel:
1) notarikandidaadi algatusel ;
2) seoses notarikandidaadi tunnistamisega sobimatuks notarina töötamiseks;
3) kui notarikandidaat pärast notarieksami sooritamist mõjuva põhjuseta ei taotle konkursi alusel täidetavat notari ametikohta;
4) kui notarikandidaadile on määratud distsiplinaarkaristuseks kandidaaditeenistuse lõpetamine.66

Notarikandidaat, kes on edukalt läbinud õppeprogrammi, peab sooritama eksamit. Juhul, kui notarikandidaat tunnistatakse notariameti pidamise jaoks sobimatuks või komisjon peab vajalikuks notarikandidaaditeenistuse pikendamist, ei luba komisjon notarikandidaati eksamile.67

Pärast eksami edukat sooritamist ja konkursi vabale kohale läbimist määratakse notar justiitsministri poolt eluaegselt kindlaksmääratud piirkonda. Notariametisse nimetatud isik annab enne ametisse asumist justiitsministrile ametivande, mille tekst on järgmine: «Tõotan oma au ja teadmiste juures olla truu Eesti Vabariigile, järgida tema põhiseadust ja alluda ainult seadusele. Notarina tõotan pidada oma ametit ausalt, väärikalt ja erapooletult.»68

Notariks saamise kord Venemaal

Vastavalt Vene Föderatsiooni Notariaadiseadusandluse Alustele võib notariks saada isik, kes on läbinud vähemalt üheaastase kandidaaditeenistuse riikliku- või eranotari juures, kes on sooritanud notarieksami ja kellel on õigus antud tegevusega tegeleda.69
Notariks saamise kord Venemaal ei erine põhimõtteliselt Eesti Vabariigi korrast. Kandidaadi suhtes rakendatakse samasid nõudeid. Nagu ka Eestis peab kandidaat Venemaal kvalifikatsiooni saamiseks läbima kolm etappi: 1. Kandidaaditeenistus; 2. Notarieksami sooritamine; 3. Konkursi läbimine vabale notari ametikohale.

Erinevalt Eestist võivad Venemaal kandidaadid läbida stažeerimise nii riikliku kui ka eranotari juures. Notariaadiseadusandluse Alused ei kehtesta kindlat teenistusaega, kirjas on, et see aeg ei või olla lühem kui üks aasta. Eestis on see aeg kindlaks määratud ja moodustab kaks aastat. Lisaks sellele võib kandidaatiteenistuse aega Venemaal vähendada kuuele kuule isikutele, kellel on vähemalt kolmeaastane töökogemus juriidilises ametis.

Teine samm on nagu ka Eestis eksami sooritamine. Pärast eksami edukat läbimist antakse kandidaadile välja litsents . Litsentsi annab välja komisjon, kuhu kuuluvad Vene Föderatsiooni subjekti Föderaalse registratsiooniameti juhatus ja Vene Föderatsiooni Notarite koja liikmed.70 Väljaantud litsents tunnistab ainult kandidaadi ettevalmistust ja ei anna õigust tegeleda notariaalse tegevusega. Erinevalt Venemaast ei ole Eesti seadusandluses litsentsi ette nähtud. Antud erinevuse põhjuseks on see, et võrreldes Eestiga, kus kõik notarid kuuluvad ühte Notarite kotta, mis asub Tallinnas, on Venemaal palju territoriaalseid subjekte ja Notarite kodasid.

Kolmas samm on konkursi läbimine vakantsele kohale. Erinevus Eesti notariaadist seisneb selles, et kohalemääramine Venemaal toimub Justiitsministeeriumi poolt konkursi alusel litsentseeritud isikute seast kas Notariaalse koja soovitusel või ilma selleta. Lisaks sellele ei näe seadus ette notari teenistusaega. Eestis toimub kohalemääramine lihtsamalt ja on määratud notari teenistusaeg: Notari nimetab ametisse justiitsminister ja notar nimetatakse ametisse eluaegselt.71

3.3 Notari asendamine, ametist vabastamine ja tagandamine Eestis

Notari asendamine toimub Notariaadiseaduse alusel ja sellega kooskõlas. Notariaadiseaduse §20 lg1, 2 ja 3 alusel toimub notari asendamine notari rasedus-, sünnitus- ja lapsehoolduspuhkuse korral. Notarite Koda võib nimetada notarile tema taotlusel asendaja ametikohustuste täitmisest eemalviibimise ajaks. Juhul kui notar viibib töölt eemal üle viie päeva, nimetab Notarite Koda notarile asendaja, kui notarile ei ole määratud alalist asendajat . Lisaks sellele võib justiitsminister notari taotlusel ning kooskõlastatult Notarite Kojaga nimetada notarile alalise asendaja kalendriaastaks, näidates ära juhud, millal asendaja asub ametikohustuste täitmisele. Notari asendamise korral on asendataval notaril keelatud teha ametitoiminguid.72
Notari asendajaks võib olla teine notar, endine notar või piisava praktilise kogemusega notarikandidaat. Isik, kes on nimetatud notari asendajaks, peab enne ametisse asumist andma justiitsministrile notari ametivande. Notari asendaja saab tasu Notarite Kojalt selle poolt nimetatud suuruses. Asendaja poolt tehtud ametitoimingute eest laekunud tasu läheb Notarite Kojale, kes kannab ka notaribüroo ülalpidamise kulud. Asendamise ajal omab ta samasuguseid õigusi ja kohustusi nagu notar. Lisaks sellele vastutab notari asendaja notariga samadel alustel ja tekitatud varalise kahju eest vastutavad notar ja tema asendaja solidaarselt.73
Notar vabastatakse ametist justiitsministri poolt järgmistel alustel:
1) notari algatusel;
2) notari terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda tal notarina töötada;
3) käesoleva seaduse § 8 lõikes 4 näidatud vanusepiiri saabumisel.
Justiitsminister tagandab notari ametist järgmistel alustel:
1) kui notari suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus tahtlikult toimepandud kuriteo eest, samuti notari suhtes tehtud muu süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, millega mõistetud kriminaalkaristus teeb võimatuks notarina tegutsemise;
2) raske ametialase üleastumise korral;
3) kui notar ei asu ametisse käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 näidatud aja jooksul;
4) muude asjaolude ilmnemisel, mis teevad võimatuks notarina töötamise.
(3) Enne notari ametist vabastamist või tagandamist kuulab justiitsminister ära notari selgitused ning Notarite Koja seisukoha.74

3.4 Notari asendamine, ametist vabastamine ja tagandamine Venemaal

Venemaal teostatakse erapraksisega tegeleva notari asendamist justiitsorgani poolt kooskõlastatult Notarite kojaga notari algatusel. Erinevalt Eestist toimub Venemaal volituste andmine notari asendajale, kes soovib notari ülesandeid täita, notari ja asendaja kokkuleppe alusel. Selleks saadab notar kooskõlastatult Notarite kojaga taotluse justiitsorganile ja lisab taotlusele dokumentide koopiad , mis kinnitavad pakutava isiku sobivust antud ametisse. 75
Mõlemates riikides on notari asendajate jaoks nähtud ette võrdsed nõuded. Kui Eestis notari asendaja määratakse kohale justiitsministri poolt, siis üldreeglina tema tööd tasustatakse Notarite koja poolt. Eandkorras, kui notar ei ole võimeline täitma oma ametiülesandeid pikema aja jooksul (NotS § 20 lg 1), siis asendaja tööd tasustab notar ise. Venemaal aga notariasendaja töö tasustatakse alati lähtudest notari ja notariasendaja kokkuleppest. Mõlemas riigis notariasendaja poolt tekitatud kahju eest vastutab asendatav notar. Samal ajal tal on õigus esitada tekitatud kahju suuruses tsiviilkohtumenetluse raames regressi hagi notariasendaja vastu.
Nagu notari asendaja nimetamine, nii ka notari ametist vabastamine ja tagandamine toimub Eestis ja Venemaal üheviisiliselt. Erinevus seisneb selles, et riiklik notar lõpetab oma volitused Venemaa tööseaduse alusel, s.o. Justiitsministeeriumi otsuseta, ja eranotar lõpetab oma tegevuse, kui tema suhtes on jõustunud kohtu otsus tegevuse lõpetamiseks.76 Seega on Venemaal paremini tagatud eranotarite erapooletus ja sõltumatus riigi täidesaatvast võimust.

Notari vastutus

4.1 Notari vastutus Eestis

Notar on avaliku võimu kandja, kes täidab talle pandud avalikke ülesandeid isiklikult ja enda nimel, olles ametitoimingutes osalejate suhtes erapooletu ning seotud ulatusliku saladuse hoidmise kohustusega. Kuna notar täidab ametitoimniguid tehes avalikke ülesandeid, on tema ja ametitoimingus osalejate vahel avalik-õiguslikud suhted. Oma kohustuste mittetäitmisel, seadusvastaselt täitmisel või kohustuste rikkumisel peab notar vastutama oma teo eest seadustes sätestatud korras. Avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist reguleerib Eestis riigivastutusõigus, mistõttu ka notari ametivastutus moodustab osa riigivastutusõigusest. Kui riigiametnike eksimuste eest vastutab riik, siis notar kannab oma ametikohustuste süülise rikkumise tagajärjel tekkinud kahju eest isiklikku vastutust. Notari isikliku vastutuse põhimõte tuleneb notariameti omapärast. Nimelt ei ole notar riigiteenistuja, vaid sõltumatu ametiisik , kes peab oma ametikohustusi isiklikult täitma.77
Notari poolt ametikohustuste täitmise käigus süüliselt tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks peab iga notar sõlmima ametikindlustuslepingu, mis peaks põhimõtteliselt hõlmama kogu notari tsiviilvastutust. Notari tsiviilvastutuse rakendamine ei välista aga notari suhtes sama teo toimepanemise eest distsiplinaar - või kriminaalmenetluse algatamist. Isik, kes asendab notarit, vastutab samadel alustel nagu notar. Juhul kui kahju oli tekitatud notari asendaja poolt, kes oli määratud notari taotlusel, vastutavad notar ja notari asendaja solidaarselt.
Notari vastutuse tsiviilvastutuse kõrval võib jagada kaheks: notari distsiplinaarvastutus , kriminaalvastutus .
Notari distsiplinaarvastutus on reguleeritud Notari distsiplinaarvastutuse seadusega. Mainitud seadus sätestatab notari, notari asendaja ja notarikandidaadi distsiplinaarvastutuse alused ning distsiplinaarmenetluse korra.78
Notari distsiplinaarsüüteoks on:

ametikohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine;

vääritu tegu, s.o. süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib notariametit.
Distsiplinaarmenetluse alustamise aluseks on notari ametitegevuse järelevalve tulemused, Notarite Koja eestseisuse või aukohtu ettepanek, isiku kaebus või muu dokument või teade, mis annab alust arvata, et notar on toime pannud distsiplinaarsüüteo. Distsiplinaarmenetluse alustamise aluseks olevate asjaolude kohta nõuab justiitsminister notarilt kirjaliku seletuse. Kui on tuvastatud notari üleastumise (väärteo) fakt, siis määrab justiitsminister notarile karistuseks noomituse, trahvi või ametist tagandamise.79
Lisaks ülalmainitule eksisteerib Notarite koja juures aukohus, mis arutab notari eestseisuse või revisjonikomisjoni algatusel notari ametipidamise, kutse-eetika ja käitumise kohta esitatud kaebusi. Lisaks sellele lahendab aukohus vahekohtuna notarite omavahelisi auasju. Aukohtul on õigus nõuda asja arutamisel asjaosalistelt selgitusi, teha eksimuse korral notarile märkus. Vajadusel teeb aukohus justiitsministrile ettepaneku distsiplinaarmenetluse algatamiseks.80
Eri raskusega tahtlikult toimepandud süütegude eest võib notarit võtta kriminaalvastutusele. Selle aluseks võib olla korruptsioonivastane seadus, kuna notar on ametiisik, kellele antud seadus on suunatud (§ 4 lg 2 p 17 ). Juhul kui notari suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus tahtlikult toimepandud kuriteo eest, samuti notari suhtes tehtud muu süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, millega mõistetud kriminaalkaristus teeb võimatuks notarina tegutsemise, on justiitsministil õigus tagandada notar ametist.81

4.2 Notari vastutus Venemaal

Vene Föderatsiooni notarite vastutust reguleerivad Notariaadiseadusandluse Alused. Seadus ei sätesta täpselt kahju ja süü liike. Mainitakse, et teo korral, mis on vastuolus Vene seadusandlusega, on notar kohustatud hüvitama kahju kohtuotsuse alusel. Juhul kui notar teeb tahtlikult teatavaks kliendi saladuse, on ta kohustatud hüvitama kliendile tekitatud kahju.82 Kuna eranotar korraldab oma tegevust isesisvalt, ilma riigi osaluseta, siis vastutab ta tekitatud kahju eest iseseisvalt. Tehinguosaleja huvide kaitseks on kehtestatud nõue, mille kohaselt notar peab kindlustama oma tegevuse. Juhul kui tekitatud kahju ületab kindlustatavat summat , toimub selle väljamõistmine kooskõlas tsiivilseadusandlusega. Vene Föderatsiooni eranotari tegevuse võib lõpetada kohus justiitsorgani, Notarite koja või maksuameti ametnike taotlusel ainult juhul, kui on tuvastatud notari õigusvastane tegu.83
Moskva Notarite Koda on vastuvõtnud Vene Notarite Professionaalkoodeksi, milles on reguleeritud notarite distsiplinaarvastutuse alused ja distsiplinaarmenetluse reeglid. Nimetatud koodeksi reegleid soovitatakse vastu võtta ka teistel notarite kodadel , kuid pidades silmas kodade arvu, on see liige keeruline. Selleks, et oleksid täidetud Vene Föderatsiooni Notariaadiseadusandluse Alused, Põhiseadusliku kohtu määrused, Notarite koja põhikiri ja Euroopa Liidu koodeks , on igal Notarite kojal õigus võtta vastu Vene Notarite Professionaalkoodeks.84
Süsteemide võrdlemisel saab selgeks,et mõlemate riikide distsiplinaarkaristused on samad, peamine erinevus seisneb distsiplinaarkaristuste määramise ja rakendamise organisatsioonilistes küsimustes. Riikliku notari suhtes rakendatakse Vene Föderatsiooni Töökoodeks, eranotareid karistatakse vastavas professionaalkoodeksis sätestatud alustel ja korras. Oluliseks erinevuseks on see, et Eestis määrab distsiplinaarkaristuse justiitsminister distsiplinaarvastutuse komisjoni otsuse alusel, komisjon omalt poolt tuvastab, kas on olemas distsiplinaarvastutuse fakt või mitte. Venemaal omab distsiplinaarkaristuse määramise õigust vaid Notarite Ametiau Komisjon. Veel üheks erinevuseks on see, et Venemaal puudub aukohus, mis samuti tegeleks distsiplinaarasjadega. Autori arvates on sellega paremini tagatud eranotarite sõltumatus Venemaal.
Nagu oli osutatud ülevalpool, töötavad riiklikud notarid riigiga sõlmitud töölepingu alusel. Seega töökohustuste rikkumise, töökohustuste mittenõuetekohase täitmise eest võib notarit vallandada nii omal soovil kui ka ja justiitsorganite otsuse alusel. Oma kohustuste rikkumise eest võib riiklikku notarit distsiplinaarkorras karistada Vene Föderatsiooni Töökoodeksiga sätestatud korras.85 Tema poolt tekitatud kahju tuleb hüvitada vastavalt Vene Föderatsiooni Tsiviilkoodeksile.86 Võrreldes eranotariga pole riikliku notari tegevus kindlustatud, seetõttu hüvitatakse tema poolt tekitatud kahju riigituludest. Probleemide vältimiseks oleks mõistlik riiklike notarite tegevus kindlustada.
Nii era- kui ka riiklik notar vastutab erinevate raskete ettekavatsetud, seadusandlusega vastuolus olevate tegude eest kriminaalkorras, mis on reguleeritud Vene Föderatsioon Kriminaalkoodeksiga.
Notarite vastutuse oluliseks erinevuseks nendes süsteemides on notari asendaja vastutus. Kõik nõuded, mis on esitatud notari asendajale, on suunatud sellele, et tõsta vastutust tema poolt tehtavate notariaalsete tehingute eest, kuna tema poolt tekitatud kahju eest vastutab notar. Samal ajal on notaril õigus esitada kohtule tsiviilkohtumenetluse korras regressihagi isiku vastu, kes täitis tema kohustusi ja tegi võimalikuks rikkumise.87 Notari asendaja vastutus Eesti Vabariigis on reguleeritud efektiivsemalt ja täpsemalt kui Vene Föderatsiooni seadusandluses. Eesti notari asendaja vastutus on samaväärne notari vastutusega ja tekitatud kahju eest vastutab ta solidaarselt notariga, keda ta asendas. See omakorda mõjutab positiivselt notari asendaja töökvaliteeti. Teiselt poolt, Venemaa notaril on alati õigus nõuda hagimenetluses tekitatud kahju suuruse hüvitamist.885. Järelevalve notari üle

5. Järelevalve notari üle

5.1 Järelevalve notari üle Eestis

Kuna notar on ametiisik ja temale on usaldatud avalike funktsioonide täitmine, siis peab riik garanteerima , et notar täidaks neid funktsioone kooskõlas seadusega. Kuna notar ei ole riigiteenistuses olev ametnik , rakendatakse tema suhtes erinevat kontrolli, kui kontroll avalike teenistujate üle. Samal ajal on notar kohustatud kontrolliorganitele kaasabi osutama. Notari tegevuse järelevalve eesmärgid ja põhimõtted on sätestatud notariaadiseaduses ja Justiitsministri määruses nr 7 (22. jaanuari 2001.a.- Notariaaljärelevalve kord ).
Järelevalvet notariameti pidamise ja Notarite Koja üle teostab Justiitsministeeriumi kohtute osakonna notariaadi- ja registrite talitus, kellel on kohustus läbi viia korrapärast kontrolli notarite ametipidamise ja notari asendaja teenistuse üle.89 Üldisemalt võib öelda, et järelevalvet notari ametipidamise üle teostab Justiitsministeerium.90 Järelevalve eesmärgiks on kontrollida notari nõuetekohast ametipidamist, sealhulgas notaribüroo töökorraldust, ametitegevuse raamatute pidamist, dokumentide säilitamist, elektroonilist isikuandmete töötlust notaribüroos ning ettenähtud ühendust registritega arvutivõrgu kaudu.
Liskas sellele, NotS §5 lg2 alusel võib justiitsministeerium ka delegeeritud järelevalve valdkonnas anda juhendeid järelevalve teostamiseks ning muuta neis küsimustes Notarite Koja poolt vastuvõetud otsuseid. Seega on riigil suur organisatsiooniline võim notari tegevuse järelevalve üle.
Peale justiitsministri võib järelevalvet teostada Notarite Koda, kuna Notarite Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, mille liikmeks on kõik notarid ja mille eesmärkideks on korraldada notarite ning notaribüroode töötajate koolitust, korraldada kandidaaditeenistust, teostada järelevalvet rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise üle notarite poolt, teostada järelevalvet notarite kohusetundliku ja laitmatu ametipidamise, kutse-eetika järgimise ja väärika käitumise üle.91
Notarite Koda täidab järelevalve protsessis abistavat rolli, sest ainult justiitsminister võib teostada järelevalvet notari tegevuse üle ja Notarite Koja põhiliseks eesmärgiks on osutada justiitsministrile kaasabi seadusjärgse järelevalve teostamisel. Oma eesmärkide täitmiseks nõuab Notarite Koda notaritelt kirjalikke selgitusi nende suhtes esitatud kaebuste kohta, vajadusel teeb justiitsministrile ettepaneku distsiplinaarmenetluse algatamiseks.92
Notari asendaja ja notarikandidaadi suhtes rakendatakse samu järelevalvemeetmeid, mida
rakendatakse notarite suhtes.

5.2 Järelevalve notari üle Venemaal

Notari tegevuse järelevalve Venemaal erineb oluliselt Eesti järelevalvest. Seadusandluses on ette nähtud erinevad notari tegevuse järelevalve vormid. Võib eristada mitut kontrollivormi: kohtukontroll, professionaalne kontroll, finantskontroll , kontroll justiitsorganite poolt ja ühiskondlik kontroll.
Kohtukontrolli sisuks on see, et iga isik, kes arvab , et sooritatud notariaalne tehing on sedusvastane, võib pöörduda kohtusse antud probleemi lahendamiseks. Neid vaidlusi lahendavad üldjurisdiktsiooni ja arbitraažikohtud.
Järelevalve teiseks liigiks on professionaalne kontroll, mille sisuks on see, et riiklike notarite kohustuste täitmist kontrollib Föderaalse Registratsioonijuhatuse Amet, järelevalvet eranotarite professionaalse tegevuse üle teostavad aga Notarite Kojad. Samal ajal ei saa need ametid kontrolli teostamisel sekkuda notariaalsete tehingute sooritamise protsessi.
Kolmandaks liigiks on finantskontroll. Pärast ametisse nimetamist on iga notar kohustatud registreerima end maksuametis , kes teostab finantskontrolli notarite üle. Antud kontroll hõlmab piirkonna, milles notar on ametisse nimetatud, territooriumi. Maksuameti peamiseks dokumendiks on deklaratsioon, mille notar täidab iga aasta lõppus. Eranotar peab samuti esitama maksustamiseks spetsiaalse finantsdokumendi – tulude arvestamise raamatu. Finantskontrolli teostatakse kooskõlas Vene Föderatsiooni Maksukoodeksiga.
Neljandaks liigiks on Kriminaaljustiitsorganite kontroll. Sõltuvalt eranotari volituste kuritarvitamisest võib tema karistus varieeruda 500-st kuni 1000 miinimumpalgamäärani.
Kõik ülalmainitud kontrollid ei saa olla täisväärtuslikud ilma ühiskondliku kontrollita. Ühiskondliku kontrolli all tuleb mõista iga füüsilise isiku või juriidilise isiku kontrolli, kes pöördus notarikontorisse, kellel on õigus kaevata notari tegevuse või notari töökorralduse üle. Föderaalse Registratsioonijuhatuse Amet või Notarite Koda aga võivad läbi viia plaanivälist kontrolli tegevuse üle, mille eesmärgiks pole ainult notari karistamine , vaid ka kaitsmine vastutustundetu kaebaja vastu.93
Professionaalsete kohustuste täitmise järelevalvet riiklike notarite üle teostavad Venemaal justiitsorganid, eranotarite tegevust kontrollivad Notarite Kojad. Vene seadusandluses on määratletud täpne piir justiitsorganite ja Notarite Koja kompetentsi vahel. Eestis aga teostavad mõlemad need organid kooskõlastatult järelevalvet notarite tegevuse üle. Ebaselgelt on kirjeldatud ka kontrolli Notarite Koja üle, kirjas on ainult, et Notarite Kojad on Föderaalse Notarite Koja liikmed, mis otsustab vaid koordineerivaid küsimusi. Ilmneb, et puudub kontroll avaliku võimu kandja – Notarite Koja üle. Eestis on antud küsimus selgelt reguleeritud - järelevalvet Notarite Koja tegevuse õiguspärasuse üle teostab justiitsminister, kes võib nõuda Notarite Koja eestseisuselt järelevalve teostamiseks vajalike dokumentide esitamist ja protestida halduskohtus Notarite Koja organi akti või toimingu.94

KOKKUVÕTE

Ajalooliselt on nii juhtunud, et Eesti Vabariik ja Vene Föderatsioon omavad ühiseid ajaloolisi aluseid notari instituudi arenemiseks. Eesti notariaat enne 1940. aastat ja Tsaari-Venemaa notariaat omasid palju sarnasusi. Mõlemate riikide notariaadid vastasid ladina mudeli notariaadile, aga need likvideeriti seoses NSV Liidu võimu kehtestamisega. Seega kogu NSV Liidu territooriumil, sealhulgas ka Eesti territooriumil kehtis riikliku notariaadi instituut.
Bakalaureusetöös on vastavalt teema valikule käsitletud Eesti ja Vene notariaadisüsteemide võrdlust. Käesoleva töö eesmärgiks on võrrelda Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni notariaadisüsteemide korraldust, leida tänapäevasest notariaadi korraldusest ja ajalooliste aluste arengust lähtudes sarnasused ja erinevused notariaadi korralduses, nende positiivsed ja negatiivsed küljed ning jälgida, missugused muudatused on tänapäevani toimunud notarite tegevuses ja selle õiguslikus reguleerimises. Uuritud on notarite õiguslikku staatust, notariaalse tegevuse põhimõtteid ja notarite funktsioone, notari ametit, notarite ametisse nimetamist ja ametist vabastamist, notarite vastutust ja järelevalvet notarite tegevuse üle.
Tänapäeva ühiskonnas ei ole notar müüja ega ostja advokaat, vaid mõlema poole õigusnõustaja ja õiguslikult korrektse tee pakkuja . Tema kohustuseks ja lootuseks on leida mõlema poole huvisid kaitsev lahendus ja lisaks sellele peab ta olema ka eemalviibijate, kelle huve notari ametitoiming võib puudutada, kaitsja. Oma tegevusega kindlustab ja garanteerib notar tekkinud õigussuhte seaduslikkuse ja osapoolte õiguste ja kohustuste vastavuse nende tahtele.
Analüüsi tulemusel on töö autor jõudnud alljärgnevatele järeldustele:
Vene Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi notariaalse tegevuse korraldamise aluste võrdlemisel sai ilmseks, et notariaadi korraldus nendes maades omab teatavaid ühiseid jooni, aga samal ajal erinevad nad teineteisest sisu ja struktuuri poolest.
Nende süsteemide peamiseks erinevuseks on see, et Venemaal eksisteerivad võrdselt erapraksisega tegelev notar ja riiklik notar, samal ajal kui Eesti läks pärast taasiseseisvumist ladina notariaadi teed. Erapraksisega tegelev notar Eestis vastab samadele organisatsioonilistele nõuetele nagu ka Vene notar, aga need nõuded on sisult erinevad. Mõlemate süsteemide notarid kuuluvad samadesse kollegiaalorganitesse- Notarite Kodadesse. Nad järgivad samu notariaalse tegevuse põhimõtteid: erapooletus, sõltumatus ja kohustus hoida ametisaladust. Nii Eestis kui ka Venemaal nimetatakse notarid ametisse riigiorganite poolt ja nad vastutavad tekitatud kahju eest isiklikult ja võivad vastutada kogu oma varaga (selleks on ette nähtud notariaalse tegevuse kindlustamine), järelevalve nende avalik-õiguslike ametnike üle toimub selleks volitatud organite abil. Nii Eesti notar kui ka eranotar Venemaal vastavad mõlemad ladina notariaadi mudelile.
Võrreldes Vene Föderatsiooniga puudub Eestis riiklik notariaat. Riiklik notar on riigiteenistuja, kes asub oma tööle justiitsministeeriumi töölepingu alusel. Antud punkt paneb kahtluse alla erapooletuse ja sõltumatuse printsiibi, kuna notari tööandjaks olles võib riik olla huvitatud notari tegevusest või tehingutest ja seoses sellega avaldada talle survet, mis võib kahjustada notari klientide õigushüvesid.
Kahte liiki notarite olemasolu Venemaal on vältimatu, kuna eranotariaadi taastamine pärast NSV Liidu lagunemist oli päris keerukas. Riik ja ühiskond ei olnud uuteks elutingimusteks ette valmistatud. Lisaks sellele võis tol ajal seadusandluse alusel eranotariks saada ainult riikliku praktikaga tegelev notar. Teiseks probleemiks on füüsiline võimatus kõik notarid üheaegselt eranotariteks üle viia. Ja lõpuks eksisteerivad Venemaa seadusandluse alusel mõned tehingud, mida võib sooritada ainult riiklik notar. Seoses seadusandluse arenemisega Venemaal tõrjuvad eranotarid kiiresti välja sunnitult säilinud riikliku notariaadi. Probleem seisneb riigi suuruses ja ajaloolises pärandis, seega ei ole protsess lihtne ja kiire. Töö käigus selgus, et Vene Föderatsiooni notariaadiseadusandlus vajab suuri muudatusi. Võrreldes Eesti notariaadiseadusandlusega ei anna Vene seadusandlus mõnedele küsimustele täpseid ja kohaseid vastuseid. Probleemiks on Vene notariaadiseadusandluse piiratus. Kahte liiki notarite tegevust püütakse reguleerida samadega seadustega, mis vältimatult viib konfliktidele. Arvan, et on liiga vara vabaneda riiklikust notariaadist, sest eranotari tegevus ei ole piisavalt reguleeritud seaduslikul tasemel (eriti distsiplinaarvastutuse osas), erapraksis ei ole veel vajalikul määral ja tasemel välja arenenud. Tuleb loota , et eranotariaat jääb ellu ja hõivab väärilise koha Venemaa riigiorganite süsteemis.
Tänu õiguse kiirele arengule, koostööle ja kogemuste vahetamisele kõrgeltarenenud õigussüsteemidega riikidega ning koostööle Ladina notariaadi Rahvusvahelise Liiduga peaks Venemaa notariaat suhteliselt kiiresti jõudma sellisele prestiižitasandile, mis eksisteerib kogu maailmas. Arvan, et kuna mõlematel riikidel on nii palju sarnasusi ja on olemas pikk kooselu kogemus, võiks notariaalameti esindajad selles valdkonnas rohkem koostööd teha kuna koostöö oli ja on alati parim arenguviis.

CONCLUSION

From historical point of view it is obvious, that Estonia and Russia had common bases for the development of notary institution. Estonian notarys and King -Russia notarys had a lot of similarities. Notariates of both countries conformed to the standards of Latin notariate, but they were liquidated because of NSV Union power establishment . That is why in all NSV Union territory, including Estonia, state notariate laws were used.
In bachelor`s work according to the chosen topic are considered Estonian and Russian notarial systems. The purpose of the work is to compare the structures of Estonian and Russian notariates, to find the differences between the past and present structures, their positive and negative aspects, and to observe what changes have happened in notaries` work and in elements of law. Research concerns notary`s legal status , main aspects of notaries` work and their functions, notary post, notary appointment to the post and clearing of a post, notary`s responsibility and notary`s work supervision.
In modern society notary is nor seller neither buyer lawyer, but both sides ` adviser and the person who offers legally correct way. His duty and hope is to find the decision which would cover the interests of both sides and besides this he has to be the legal defender for the other people involved. By his actions notary guarantees the legality of relations and included sides` rights and responsibilities congruence with their desires.
As a result of the analysis the author came to following conclusions:
Comparing the bases of Russian and Estonian notariate structure it became obvious that their notariates have common aspects, but along with it they differ by content and structure.
The main difference in their systems is that Russian Federation has both: notary dealing with private practice and state notary, whereas Estonia after becoming independent took into use the Latin system. Notary dealing with private practice in Estonia meets the same requirements as Russian notary, but those requirements are quite different . Notaries of both systems refer to the same collegiate body – House of Notaries. They follow the same principles of notaries` actions: impartiality, independence and duty to keep secrecy. In both countries notaries are appointed to the post by the state department and they are personally responsible for the caused damage and they can be responsible with all their property (for this purpose insurance of notarial activity is intended), supervision of notaries occurs by means of authorised structures. Both Estonian notary and Russian private notary follow Latin model of notariate.
In comparison with Russian Federation there is no state notariate in Estonia. State notary is employee of the country , who is appointed to the post on the basis of the labour contract with the Ministry of Justice. This point calls into question impartiality and independence principles because the country can have own interests in lawsuit and in this connection can put some pressure which can do harm to the client . From this point of view state notary cardinally differs from the private notary.
Existence of two kinds of notariates in Russia is inevitable, because restoration of private notariate after disorder of NSV Union was difficult enough. Country and society were not prepared for the new life conditions. In addition to this during that time only the notary who deals with state practice could become a private notary. Second problem was physical impossibility to simultaneously transfer all the state notaries into the private notaries. And finally there are some actions in Russia based on legislative acts that can be made only by state notary. In connection with legislation development in Russia state notaries quickly supersede private notaries. The problem consists in country size and in historical heritage, that is why the process is not quick and simple . During research it became obvious that Russian Federation legislation requires big changes. In comparison with Estonian notarial legislation Russian legislation does not give a proper answers to some questions . Problem is the limitation of Russian notarial legislation. Two forms of notariates – state and private – are being regulated by the same system, that leads to conflicts. In my humble opinion it is too early to get rid of state notariate, because at present private notary does not have an appropriate legislative base and private practice is not up to the mark. It is necessary to hope that private notariate remains on the important place in Russian legislation.
Thanks to fast development of the right, teamwork and exchange of experience with developed countries and teamwork of Latin notariate with International Union, Russian notariate must quickly approach prestigious level, that exists in the world. I think that both countries have a lot of similarities and have experience of teamwork for a long time, that is why they should continue the teamwork, because it have always been the best way of development.

Kasutatud kirjanduse loetelu :

E. Andersen . Notari Koht ja roll Eesti õigussüsteemis. Eesti notariaadi X aastapäev. Notarite Koda, Tallinn, 2003.

Нотариат, Н. А. Волкова, Л. В. Щербачева. Закон и право, Москва, 2007.

Нотариат в Российской Федерации, курс лекций, Н. И. Комаров. Лекс книга, Москва, 2007.

Нотариат и нотариальное право России, Г. Г. Череменых. Eksmo Education, Москва, 2007.

A. Saaber. Notari pädevus ja roll Eestis. Majanduse teataja Nr. 11, 2004.

P. Press. Mõtteid Notriaalreformist. Eesti notariaadi X aastapäev. Notarite Koda, Tallinn, 2003.

M. Allik. Notariamet Eesti notariaadi seaduse uue eelnõu valguses. Kinnistusraamatu - ja notaripäevad 2000. Ettekanned. Justiitsministeerium, Tallinn, 2001.

K. Sepp. Eesti notariaat reformiteel. Eesti notariaadi 5. astapäev. Notarite Koda, Tallinn, 1999.

E. Strang. Eesti majanduse teataja. Eesti notariaadist. Nr7/8, 2006.

E. Andersen. Riiklik järelevalve notari üle. Juridica, nr 4, 2001.

E. Andersen. Riigivastutus ilma riigi vastutuseta: notari, kohtutäituri ja vandetõlgi isiklik ametivastutus Euroopa õiguse ja riigiõiguse vaatepunktist. Juridica nr 9, 2006.

Notariaaljärelevalve kord. Justiitsministri määrus nr 7, 22.01. 2001. a.
Kasutatud normatiivaktid:

Notariaadi seadus. RT I 2008, 3, 21. 28.01.2008. Arvutivõrgus:
https://riigiteataja . ee/ert/act. jsp?id=72580.

Основы законодательства Российской Федерации о нотариате. N 4462-I, 18.10.2007. a. Arvutivõrgus: http://www.garant.ru/law/10002426-000.ht m.

Notarite koja põhikiri. Justiitsministri 4. juuni 2003. a määrus nr 44. Arvutivõrgus: http://www.notar.ee/14005 .

Notariaadimäärustik. RTL 2008, 9, 113) 1.02.2008. Arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12916111 .

Notari distsiplinaarvastutuse seadus. RT I 2005, 71, 549) 1. 01. 2006 Arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=977169 .

Профессиональный кодекс нотариусов Российской Федерации. Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://palata.volganot.ru/nav2.php?p=1&p2=5 .

Гражданский кодекс Российской Федерации. Muudatused: 21.07.2005 a. Arvutivõrgus: http://www.garweb.ru/project/law/doc/10064072/10064072-001.ht m.

Notariaaljärelevalve kord. Justiitsministri määrus nr 7, 22.01. 2001.

Notariaadiseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus. Eelnõu. Arvutivõrgus: http://www.riigikogu.ee/?page=pub_file&op=emsplain&content_type=application/msword&u=20090421194905&file_id=517273&file_name=notariaadiseaduse%20muutmine%20(412) .doc&file_size=209970 .
Muude kasutatud materjalide loetelu:

Notariaadi ajalugu Eestis 1918-1998. I Esimene iseseisvuse periood - Eesti Vabariik 1918-1940. Arvutivõrgus, kättesaadav: http://www . notar. ee/491.

Notariaadi ajalugu Eestis 1918-1998. Nõukogude periood1940-1991a. Arvutivõrgus, kättesaadav: http://www . notar. ee/492.

Notariaadi ajalugu Eestis 1918-1998. Teine iseseisvuse periood - Eesti Vabariik alates 1991. Arvutivõrgus, kättesaadav: http://www . notar. ee/493.

Из истории российского нотариата. А. Ф. Пономарев. Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://www . notariat. ru/section28834.

Нотариат в Российской Федерации. Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://notariatno . org. ru/2. html.

Notariaadi ajalugu. Teine iseseisvuse periood - Eesti Vabariik alates 1991. Arvutivõrgus, kättesaadav: http://www . notar. ee/493.

Notariaaltoimingute tegemise korra kehtestamine, Justiitsministri määrus 3. novembrist 1993. Nr. 6. Arvutivõrgus, kättesaadav: https://www . riigiteataja . ee/ert/act. jsp?id=27919.

Notariaaltoimingute tegemise kord, Justiitsministri määrus nr 46, 21. septembril 1999. a. Arvutivõrgus, kättesaadav: http://trip . rk. ee/cgi-bin/thw?$%7BBASE%7D=akt&$%7BOOHTML%7D=rtd&TO=5&TA=1999&AN=1914 .

Федеральная Нотариальная Палата. Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://www.notariat.ru/news/news_2358_2.aspx .

Федеральная Нотариальная Палата. Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://www.notariat.ru/news/news_2667_2.aspx .
1 Нотариат в Российской Федерации, курс лекций, Н. И. Комаров. Lk 6
2 Vt. Samas.
3 Нотариат, Н. А. Волкова, Л. В. Щербачева. Lk 6
4 Нотариат и нотариальное право России, Г. Г. Череменых. Lk 12.
5 E. Andersen. Notari Koht ja roll Eesti õigussüsteemis. Eesti notariaadi X aastapäev. Lk 7.
6 Notariaadi ajalugu Eestis 1918-1998. I Esimene iseseisvuse periood - Eesti Vabariik 1918-1940. Arvutivõrgus, kättesaadav: http://www . notar. ee/491 .
7 Notariaadi ajalugu Eestis 1918-1998. Nõukogude periood1940-1991a. Arvutivõrgus, kättesaadav: http://www . notar. ee/492 .
8 Vt Samas.
9 A. Saaber. Notari pädevus ja roll Eestis. Majanduse teataja Nr. 11, 2004, lk 8.
10 Notariaadi ajalugu Eestis 1918-1998. Teine iseseisvuse periood - Eesti Vabariik alates 1991. Arvutivõrgus, kättesaadav: http://www . notar. ee/493 .
11 E. Andersen. Notari Koht ja roll Eesti õigussüsteemis. Eesti notariaadi X aastapäev. Lk 7.
12 Нотариат и нотариальное право России, Г. Г. Череменых. Lk 12.
13 Из истории российского нотариата. А. Ф. Пономарев. Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://www . notariat. ru/section28834 .
14 Нотариат в Российской Федерации, курс лекций. М. Гурев Lk 22
15 Из истории российского нотариата. А. Ф. Пономарев. Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://www . notariat. ru/section28834
16 Нотариат в Российской Федерации. Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://notariatno . org. ru/2. html .
17Нотариат в Российской Федерации, курс лекций, Н. И. Комаров. Lk 11.
18 Нотариат, Н. А. Волкова, Л. В. Щербачева. Lk 8-9.
19 Нотариат в Российской Федерации, курс лекций, Н. И. Комаров. Lk 13.
20 Vt. Samas, lk 14.
21 P. Press. Mõtted Notraiaadireformist. . Eesti notariaadi X aastapäev. Lk 32.
22 P. Press. Mõtteid Notriaalreformist. Eesti notariaadi X aastapäev. Notarite Koda, Tallinn, 2003, lk 33.
23 Vt. Samas, Lk 17.
24 Vt. Samas, Lk 33.
25 Notariaadi seadus. Kättesaadav arvutivõrgus: https://riigiteataja . ee/ert/act. jsp?id=72580 .
26 P. Press. Mõtteid Notriaalreformist. Eesti notariaadi X aastapäev. Notarite Koda, Tallinn, 2003, lk 34.
27 Notariaadi ajalugu. Teine iseseisvuse periood - Eesti Vabariik alates 1991. Arvutivõrgus, kättesaadav: http://www . notar. ee/493 .
28 Notariaadi seadus. §44 lg 1 .
29 Vt. Samas.
30 Notariaadi seadus. §2.
31 Notariaaltoimingute tegemise korra kehtestamine, Justiitsministri määrus 3. novembrist 1993. Nr. 6. Arvutivõrgus, kättesaadav: https://www . riigiteataja. ee/ert/act. jsp?id=27919 .
32 Notariaaltoimingute tegemise kord, Justiitsministri määrus nr 46, 21. septembril 1999. a. Arvutivõrgus, kättesaadav: http://trip . rk. ee/cgi-bin/thw?$%7BBASE%7D=akt&$%7BOOHTML%7D=rtd&TO=5&TA=1999&AN=1914 .
33 M. Allik. Notariamet Eesti notariaadi seaduse uue eelnõu valguses. Kinnistusraamatu- ja notaripäevad 2000. Ettekanned. Justiitsministeerium, Tallinn, 2001, lk 82-85.
34 P. Press. Mõtteid Notriaalreformist. Eesti notariaadi X aastapäev. Notarite Koda, Tallinn, 2003, lk 35.
35 K. Sepp. Eesti notariaat reformiteel. Eesti notariaadi 5. astapäev. Notarite Koda, Tallinn, 1999, lk20-21.
36 Федеральная Нотариальная Палата. Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://www.notariat.ru/news/news_2358_2.aspx .
37 Федеральная Нотариальная Палата. Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://www.notariat.ru/news/news_2667_2.aspx
38 Notariaadiseadus. §2 lg1
39 Notariaadiseadus. §2.
40 E.Andersen. Notari koht ja roll Eesti õigussüsteemis. Eesti notariaadi X aastapäev. Notarite Koda, Tallinn, 2003, lk 8.
41 Vt. Samas.
42 Notariaadiseadus. §5, §17.
43 Notari tasu seadus. §13
44 Notariaadiseadus. § 2 lg 3
45 E.Andersen. Notari koht ja roll Eesti õigussüsteemis. Eesti notariaadi X aastapäev. Notarite Koda, Tallinn, 2003, lk 10.

46 Основы законодательства Российской Федерации о нотариате. Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://www.garant.ru/law/10002426-000.ht m.

47 Нотариат, Н. А. Волкова, Л. В. Щербачева. Lk 39.
48 Нотариат в Российской Федерации, курс лекций, Н. И. Комаров. Lk 75-85.
49 Vt. Samas. Lk110-113.
50 Основы законодательства Российской Федерации о нотариате. Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://www.garant.ru/law/10002426-000.ht m.
51 Нотариат в Российской Федерации, курс лекций, Н. И. Комаров. Lk 112-113.
52 Notariaadiseadus. §53
53 Notarite koja põhikiri. Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://www.notar.ee/14005 .
54 E. Strang. Eesti majanduse teataja. Eesti notariaadist. Nr7/8, 2006, lk 16.
55 Notariaadiseadus. §11 lg 5, §19 .
56 Notariaadiseadus. §12 .
57 E. Andersen. Riiklik järelevalve notari üle. Juridica, nr 4, 2001, lk 221.
58 Notariaadiseadus. §3
59 Notariaadiseadus. § 29
60 E.Andersen. Notari koht ja roll Eesti õigussüsteemis. Eesti notariaadi X aastapäev. Notarite Koda, Tallinn, 2003, lk 14.
61Notariaadiseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus. Eelnõu. Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://www.riigikogu.ee/?page=pub_file&op=emsplain&content_type=application/msword&u=20090421194905&file_id=517273&file_name=notariaadiseaduse%20muutmine%20(412) .doc&file_size=209970 .
62 Нотариат, Н. А. Волкова, Л. В. Щербачева. Lk 36-38.

63 Основы законодательства Российской Федерации о нотариате: http://www.garant.ru/law/10002426-000.ht m.

64 Vt. Samas.
65 Нотариат в Российской Федерации, курс лекций, Н. И. Комаров. Lk 23-28.
66 Notariaadiseadus. § 28 lg 2.
67 Notariaadimäärustik. Arvutivõrgus. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12916111 .
68 Notariaadiseadus. § 9 lg 1.
69 Основы законодательства Российской Федерации о нотариате. Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://www.garant.ru/law/10002426-000.ht m .
70 Нотариат в Российской Федерации, курс лекций, Н. И. Комаров. Lk 40.
71 Notariaadiseadus. § 8 lg 2, 4.
72 Notariaadiseadus. § 20 lg1, 2, 3
73 Notariaadiseadus. § 23.
74 Notariaadiseadus. §17 lg 2.
75 Нотариат, Н. А. Волкова, Л. В. Щербачева. Lk 82.
76 Основы законодательства Российской Федерации о нотариате. Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://www.garant.ru/law/10002426-000.ht m .
77 E. Andersen. Riigivastutus ilma riigi vastutuseta: notari, kohtutäituri ja vandetõlgi isiklik ametivastutus Euroopa õiguse ja riigiõiguse vaatepunktist. Juridica nr 9, 2006.
78 Notari distsiplinaarvastutuse seadus. Arvutivõrgus. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=977169 .
79 Notari distsiplinaarvastutuse seadus. §5 lg 1, § 3.
80 Vt. Samas. § 5 lg1.
81 Notariaadiseadus. § 17 lg 2 p. 1.
82 Основы законодательства Российской Федерации о нотариате. Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://www.garant.ru/law/10002426-000.ht m .
83 Нотариат, Н. А. Волкова, Л. В. Щербачева. Lk 54.
84 Профессиональный кодекс нотариусов Российской Федерации. Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://palata.volganot.ru/nav2.php?p=1&p2=5 .
85 Vt. Samas.
86 Гражданский кодекс Российской Федерации. Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://www.garweb.ru/project/law/doc/10064072/10064072-001.ht m .
87 Нотариат, Н. А. Волкова, Л. В. Щербачева. Lk 82.
88 Нотариат в Российской Федерации, курс лекций, Н. И. Комаров. Lk 52.
89 Notariaaljärelevalve kord. Justiitsministri määrus nr 7, 22.01. 2001. a
90 Notariaadiseadus. § 5.
91 Notariaadiseadus. § 5, § §43 lg 1 p. 1, 3, 4,
92 Vt. Samas. § 43 lg 2.
93 Нотариат в Российской Федерации, курс лекций, М. Гурев. Lk 93-101.
94 Notariaadiseadus. § 43 lg 4.
46

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #1

NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #2

NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #3

NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #4

NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #5

NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #6

NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #7

NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #8

NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #9

NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #10

NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #11

NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #12

NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #13

NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #14

NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #15

NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #16

NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #17

NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #18

NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #19

NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #20

NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #21

NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #22

NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #23

NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #24

NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #25

NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #26

NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #27

NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #28

NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #29

NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #30

NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #31

NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #32

NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #33

NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #34

NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #35

NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #36

NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #37

NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #38

NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #39

NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #40

NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #41

NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #42

NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #43

NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #44

NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #45

NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #46

NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #47

NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL #48

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 48 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-03-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

79 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

newart Õppematerjali autor

Bakalaureusetöö

notariaadi korraldus eestis ja venemaal bakalaureusetöö notari õiguslik staatus eestis notari vastutus notar

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

NOTARITE KODA- KAS PIISAVATE VOLITUSTEGA?

riigiga teenistuslikus usaldussuhtes. Põhiseaduse kohaselt on igaühel tema õiguste ja vabaduste rikkumise korral õigus pöörduda kohtusse. Tekkinud õigusvaidlusi lahendavad üldjuhul kohtud. Kaitsmaks isikute õiguslikke positsioone võimalikult ulatuslikult on üheks võimaluseks õigusvaidlusi juba ennetavalt lahendada. Järelikult on lisaks riiklikele institutsioonidele üheks oluliseks õiguskorra stabiilsust tugevdavaks ametikandjaks loodud notar3. Notar tegutseb erapooletu isikuna, tänu millele ta täidab konflikte vältivat funktsiooni. Konfliktide vältimine algstaadiumis on aga õigusvaidlusi ennetav vahend, tänu millele väheneb läbi notari tegevuse kohtu koormus õigusvaidluste lahendamisel. Hetkel kehtiv notariaadiseadus4 sätestab notari kui avalik-õigusliku ameti kandja. Ajaloos on aga notarite positsioon olnud viimasest erinev. Kuni Eesti Vabariigi väljakuulutamiseni kehtisid Eesti territooriumil Tsaari-Venemaa seadused. 1

Õigus

pdf

Notar- kas eraõiguse või avaliku õiguse esindaja

Poliitiliste kohustuste probleem on nii mitmetahuline, nagu ka inimesed ise. Probleemide tekkides seaduste raames on õnneks kehtestatud mitu vastavat ametiposti, kust abi võib saada- juristid, prokurörid, notarid ja kohtutäiturid. Käesoleva referaadi raames tutvume lähemalt notari ametiga. Uurime kuidas on võimalik üldse notariks saada, mis see amet endast õigupoolest kujutab ja millised on notari funktsioonid. Otsime vastust küsimusele, kas notar on eraõiguse või avaliku õiguse esindaja ? Esialgu aga pöörame pilgu minevikku ja alustame vabakutselise notariaadi loomisest Eestis. Pärast taasiseseisvumist 1991. a. ning põhiseaduse kehtestamist 1992. a. hakati Eestis looma uut õigussüsteemi, mille aluseks valiti Mandri-Euroopa õigussüsteem. Õigussüsteemi reformi üheks osaks oli notariaadireform. 1990. aastate alguses sai selgeks, et riik ei suuda kõiki talle uutes turumajanduslikes ja sotsiaalsetes tingimustes

Õigusõpetus

pdf

Notari ametiteenused ning notar vahekohtunikuna

Tarvo Puri Notari ametiteenused ning notar vahekohtunikuna 1. Klassikaline notariamet Notariameti pidamine ja notarina tehingute tõestamine on Euroopa õigusruumis traditsiooniliselt olnud rangelt reglementeeritud ja oluliste piirangutega, lisaks seotud keeluga pidada samal ajal muid ameteid või tööalaselt muude valdkondadega seotud olla. Eesti asjaomane reeglistik oli alates vabakutselise notariaadi loomisest 1

Ev õiguskaitsesüsteem

pptx

EV Õiguskaitsesüsteem

Riigiprokuratuuri tööpiirkonnaks on terve Eesti, ringkonnaprokuratuuride tööpiirkonnad kattuvad politseiprefektuuride omadega. Prokuratuuri juhib riigi peaprokurör, kes nimetatakse ametisse viieks aastaks. Ringkonnaprokuratuuri juhib juhtivprokurör, kes nimetatakse ametisse samuti viieks aastaks. Prokurörid on: Prokuröri abi Ringkonnaprokurör Vanemprokurör Juhtivprokurör Riigiprokurör Juhtiv riigiprokurör Riigi peaprokurör Kokku on Eestis täna ca 200 prokuröri Prokuröriks saamine Vastavalt prokuratuuriseadusele võib prokuröri abiks nimetada: 1) teovõimelise vähemalt 21aastase Eesti kodaniku, 2) kellel on kõrgharidus, 3) kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses, 4) on kõrgete kõlbeliste omadustega 5) on prokuröritööks vajalike võimete ja isikuomadustega Konkursi läbimiseks tuleb kandidaadil sooritada eksam ja vestlus.

Ev õiguskaitsesüsteem

docx

Notariaaltoimingud – arvestus 2017

Notariaaltoimingud – arvestus 2017 1. Notari tegevus pärimismenetluses Kui notarile on esitatud pärimismenetluse algatamiseks avaldus teeb ta koheselt pärimisregistrisse selle kohta kande. Lisaks pärimisregistri kandele avaldab notar teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Igaühel on võimalik tutvuda teadaannete lehel avaldatud teadetega aadressil http://www.ametlikudteadaanded.ee/. Notar saadab teated ka teistele võimalikele pärijatele, kelle andmed on talle esitatud, et nad saaksid otsustada, kas nad soovivad pärida või soovivad pärandist loobuda. Kui ei ole teada, kas pärandajal oli sugulasi, kellel oleks õigus pärida või pärija aadress ei ole teada, siis avaldab notar väljaandes Ametlikud Teadaanded nende andmete saamiseks üleskutsemenetluse.

Perekonna- ja pärimisõigus

doc

Notari roll rahapesu ja terrorismi tõkestamisel

Maila Rumessen JU148 Notari roll rahapesu ja terrorismi tõkestamisel Notari on avalik-õigusliku ameti kandja, kes on sõltumatu ametiisik ning kellele riik on andud õigussuhete turvalisuse tagamise ja õigusvaidluste ennetamise ülesande. Notar peab olema erapooletu ja usaldusväärne isik. Erinevalt teistest nõustajatest kaitseb notar võrdselt mõlema poole huve ja jälgib, et tehing oleks tasakaalus, pidades silmas ka neid isikuid, kes pole otseselt notari ametitoimingu osalised, kuid kelle huve võidakse sellega riivata. Ametikohustustega teatavaks saanud info ja tehtavate toimingute sisu peab notar hoidma saladuses. Tänapäeval on rahapesu ja terrorism seotud. Rahapesu on kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara tõelise olemuse, päritolu, asukoha, ümberpaigutamise ja omandiõiguse saladuses hoidmine

Notariaaltoimingud

docx

Eesti ja Euroopa õigusasutuste süsteemi eksami küsimused

kaubamärkide ehk intellektuaalse omandiga ja selle registreerimisega. *Justiitsministeeriumi haldusalas on ka Andmekaitse inspektsioon, mis tegeleb andmete kaitsmisega. *MINUSTEERIUMI TEGEVUSALA: 1)õigus ja kriminaalpoliitika kavandamine ja elluviimine, 2)õigusloome koordineerimine, 3)õigusaktide ja terviktekstide koostamine, 4)rahvusvaheliste õigusabitaotluste menetlemine, 5)I ja II astme kohtute, prokuratuuri, vanglate, notariaadi, vandetõlke, pankrotimenetluse, riigipoolse õigusabi ja kuriteo ennetuse koordineerimine. 6) riigi õiguspoliitika kavandamine ja elluviimine. 7)ministeeriumide tegevuse koordineerimine, 8)õigusloome alal on nende pädevuses nt riigiüiguse, haldusõiguse, karistusõiguse jne küsimused. ( neid veel terve posu) *Justiitsministeerium ei sekku, ega tohi sekkuda prokuratuuri konkreetsesse tegevusse.

Eesti ja Euroopa õigusasutuste süsteem

rtf

EV ÕIGUSKAITSESÜSTEEMI ORGANID

1) advokatuuri vastuvõtmine ja sealt väljaarvamine; üheteistkümneliikmelisena viieks kutsetegevuse peatamise, kui tal on 2) järelevalve advokatuuri liikmete kutsetegevuse ja kutse- aastaks. andmeid selle kohta, et advokaat on eetika nõuete täitmise üle; Advokatuuri liikmeks astumiseks kriminaalasjas kahtlustatav või 3) järelevalve Eestis tegutsevate välisriigi advokaatide peab advokatuuri astuda soovija süüdistatav. kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete täitmise üle; esitama juhatusele avalduse 4) advokaatide täiendusõppe korraldamine; kirjalikus või elektroonilises Advokatuurist väljaarvamine: 5) riigi õigusabi osutamise korraldamine ning oma liikmete vormis. Juhatus otsustab viivitamata

Õigus

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL (0)

Lõik failist

Sissejuhatus

2. Notariaadi üldiseloomustus

Notariaadi ajalooline kujunemine

1. 1 Notariaadi kujenemine Eestis

1. 2 Notariaadi kujunemine Venemaal

Notariaadi reformid Eestis ja Venemaal.

Eestis

2.2 Venemaal

3. Notariaadi korraldus Eestis ja Venemaal

1. Notarite õiguslik staatus

1. 1 Notari õiguslik staatus Eestis

1.1.1 Notar kui avalik-õigusliku ameti kandja

1.1.2 Notar kui vaba elukutse esindaja

1.2 Notari õiguslik staatus Venemaal

2. Notari tegevuse põhimõtted ja notari funktsioonid

2.1 Notariaalse tegevuse põhimõtted Eestis

2.2 Notariaasle tegevuse funktsioonid Eestis

2.3 Notariaalse tegevuse põhimõtted Venemaal

Notariaalse tegevuse funktsioonid Venemaal

Notari amet.

3.1 Notariks saamise kord Eestis.

Notariks saamise kord Venemaal

3.3 Notari asendamine, ametist vabastamine ja tagandamine Eestis

3.4 Notari asendamine, ametist vabastamine ja tagandamine Venemaal

Notari vastutus

4.1 Notari vastutus Eestis

4.2 Notari vastutus Venemaal

5. Järelevalve notari üle

5.1 Järelevalve notari üle Eestis

5.2 Järelevalve notari üle Venemaal

KOKKUVÕTE

CONCLUSION

46 Основы законодательства Российской Федерации о нотариате. Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://www.garant.ru/law/10002426-000.ht m.

63 Основы законодательства Российской Федерации о нотариате: http://www.garant.ru/law/10002426-000.ht m.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

NOTARITE KODA- KAS PIISAVATE VOLITUSTEGA?

Notar- kas eraõiguse või avaliku õiguse esindaja

Notari ametiteenused ning notar vahekohtunikuna

EV Õiguskaitsesüsteem

Notariaaltoimingud – arvestus 2017

Notari roll rahapesu ja terrorismi tõkestamisel

Eesti ja Euroopa õigusasutuste süsteemi eksami küsimused

EV ÕIGUSKAITSESÜSTEEMI ORGANID

Kommentaarid (0)

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti