Teisalt tähendab "ksenofoob" kreeka keeles kohalikku elanikku, kellele ei meeldi tema kodumaad väisavad võrad. Eesti keeles on see sõna laiema tähendusega ja kehtib ka ränduri kohta, kes kardab võõraid, kellega ta oma reisidel kokku puutub, mis kui mõtlema hakata on natuke veides, sest kui ta põlgab võõraid, siis miks, taevas hoia, ta ülepea kodunt lahkus? Mida nad endast arvavad Kreeklased on tulvil vasturääkivusi ja kõige teravamalt ilmneb see nende arvamuses iseendast. Kreeklane, kes räägib teisele kreeklastest, pillub pahatihti keevalisi kriitikanooli ja lausa sõimusõnu oma kaasmaalaste käitumise aadressil ühes või teises olukorras. Tema semud vaatavad ta arvamusavaldustele rohkete peanoogutuste, nõusolekut väljendavate asjakohaste vandesõnade ja veelgi halvustavamate märkustega. Kuid häda tollele õnnetule võõramaalasele, kes võib juhtumisi mõista anda, nagu poleks kreeklased rahvana "maasool". Needsamad kreeklased, kes hetk tagasi suhtusid
ARUTLUS Kui mina oleksin kreeklane Nimetuse kreeklased võtsid kasutusele roomlased. Ise kutsusid kreeklased oma maad Hellaseks ja endid helleniteks. 11.-8. sajandil e.m.a. oli kreeklaste elu veel väga looduslähedane. Suureks uuenduseks oli raua kasutuselevõtt nii põllutööriistade kui ka relvade valmistamisel. Kujunesid esimesed riiklikud moodustised, mis olid tavaliselt väga väikesed, hõlmasid ainult ühe linna ja selle lähema ümbruse. Selliseid üksikutest linnadest koosnevaid linnriike kutsutakse polisteks
303a.-keiser Diocletianus vallandas kõige julmema kristlaste 303a.-keiser Diocletianus vallandas kõige julmema kristlaste jälitamise. 313a.- kuulutas keiser Constantinus nn Milano jälitamise. 313a.- kuulutas keiser Constantinus nn Milano ediktiga ristiusu lubatuks. 380a.- kuulutati kristlus riigi ediktiga ristiusu lubatuks. 380a.- kuulutati kristlus riigi ametlikuks usundiks. ametlikuks usundiks. Seina-ja laemaalid- üldiselt meenutavad need rooma Seina-ja laemaalid- üldiselt meenutavad need rooma seinamaale, kuid erinev on temaatika. Puudub erootika ja seinamaale, kuid erinev on temaatika. Puudub erootika ja paganlike jumalate kummardamine. Sai alguse keeruline kristlik paganlike jumalate kummardamine. Sai alguse keeruline kristlik sümboolika. sümboolika. Vabalt sesiev figuur ol...
Siècle des lumières Siècle des lumières (prantsuse keeles "valgustamise aeg") Ajajärk Euroopa ajaloos, mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Ajaline piirang: u 1680.aastad kuni 1780. aastad. Nimi pärineb saksa filosoof Immanuel Kantilt (kasutab seda ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis). vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse põhimõtetesse, vähenes usk kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse; Hakati eitama katoliku kiriku dogmasid (tuntumaid dogmasid on olnud Jeesuse neitsistsünni dogma ning paavsti ilmeksimatuse dogma) hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, hakati rohkem väärtustama demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Maadeavastused Uue mõtteviisi teke Loodusteaduste edu Tehnika areng Kodanluse esiletõus Tekkeriik: Inglismaa Thomas Hobbes: 'kõikide sõda kõigi vastu'. Parimaks ...
ikoonimaalid ( "Vladimir jumalaema") Theophanes Kreeklane(Bütsantsi kunstnik, vabad pintslilöögid, traagiline lõhestatus ja karmus) Andrei Rubljov (silueti taolised figuurid, õrnad ja mahedad värvid, joontes puudub Bütsantsilik teravus ja nurgelisus) ikonostaasid(15. sajand Moskvas) Vanavene arhitektuur ja maalikunst Ikoonimaal u.1150.a. Vanavene arhitektuur ja maalikunst Theophanes Kreeklane Doni Jumalaema. u. 1390. Vanavene arhitektuur ja maalikunst Theophanes Kreeklane. Issanda muutmine. u. 15.saj. algus. Vanavene arhitektuur ja maalikunst Theophanes Kreeklane. Neitsi Maarja. u. 1405. Vanavene arhitektuur ja maalikunst Theophanes Kreeklane. Püha Vassili. u
Venemaal loodud ikoonid aga märksa leebemad ja inimlikumad, haarav on nende hõõguvate punakuldsete toonide võlu. Palju vaatamismõnu pakuvad ka ikoonimeistrite kasutatud jutustavad üksikasjad. Theophanes. Doni Theophanes. Issanda Theophanes. Neitsi Jumalaema muutmine Maarja Suurimad ikooni- ja seinamaalijad olid Bütsantsist tulnud Theophanes Kreeklane (Feofan Grek, u. 1340-1410) ning tema õpilane Andrei Rubljov (u. 1370-1430). Theophanese laad on jõulisem, tumedate selgete piirjoontega, Andrei Rubljov esindas aga peenemat ja lüürilisemat suunda. Kaunid ja õrnad on ta värvikooskõlad, inimlikult väljendusrikkad tegelased ta maalidel. Rubljov. Apostel Pavel Rubljov. Kolmainsus Rubljov. Meie päästja Omapäraseks ja iseseisvaks jäi vene kunst kuni 18. sajandi alguseni, mil tsaar Peeter I "raius akna
Aristotle Fioravanti. Uspenski katedraal Moskva Kremlis. 1475-1479. Postnik ja Barma. Vassili Blazhennõi kirik Moskvas, Punasel Väljakul. u. 1555-1561. Vassili Blažennõi kirik Kiži puukirikud Oneega järve saarel Puusindlitega kaetud sibulkuplid Issanda Muutmise kirik Kizhis. 1714. Punane Väljak Moskvas. Tagaplaanil Kremli kindluse Spasski väravatorn (15. saj) ja Ivan Blazhennõi kirik (16. saj.) Pihkva kreml. 13.-15. sajand. Tagaplaanil Kolmainsuse peakirik Theophanes Kreeklane. Issanda muutmine. u. 15. saj. algus. Theophanes Kreeklane. Neitsi Maarja. u. 1405. Detail. Andrei Rubljov. Apostel Pavel. u. 1420. Andrei Rubljov. Püha Kolmainsus. u. 1410. Andrei Rubljov. Meie Päästja. u. 1420. Detail
kuulus 18.- 20. sajandi alguseni Vene keisririigi koosseisu. Nagu Bütsantski polnud Venemaal arenenud skulptuuri, seda vaimustavam oli aga maal. Nagu arhitektuuris võeti eeskuju Bütsantsi kunstist. Võrreldes karmide ja süngete bütsantsi ikoonidega on Venemaal loodud ikoonid aga märksa leebemad ja inimlikumad, haarav on nende hõõguvate punakuldsete toonide võlu. Palju vaatamismõnu pakuvad ka ikoonimeistrite kasutatud jutustavad üksikasja Theophanes Kreeklane. Neitsi Maarja. u. 1405. Detail. Theophanes Kreeklane. Issanda muutmine. u. 15. saj. algus. Suurimad ikooni- ja seinamaalijad olid Bütsantsist tulnud Theophanes Kreeklane (Feofan Grek, u. 1340-1410) ning tema õpilane Andrei Rubljov (u. 1370-1430). Theophanese laad on jõulisem, tumedate selgete piirjoontega, Andrei Rubljov esindas aga peenemat ja lüürilisemat suunda. Kaunid ja
FILOSOOF Päritolu, ajastu, Põhiküsimused Eetika- Tsitaat koolkond harjumus/komme Sokrates 469-399 ekr Enesetunnetamine; Pidas oluliseks Ei ole olemas üleüldisi Athena Individualism; vooruseid ja see tulenes moraalireegleid; Kreeklane Tarkuse ja tõe tarkusest; eelistas inimesed üksnes näivad otsimine; võrdles reaalteadusele targana; teadmised üksikuid nähtusi ja humanitaarteadust; sünnivad teostest. tegi nende alusel järeldusi; filosofeeris suheldes.; tähtsustas
NATIONALITIES Across Down 3. lätlane 1. egiptlane 9. portugallane 2. taanlane 11. leedulane 4. ameeriklane 13. kreeklane 5. türklane 14. itaallane 6. jaapanlane 15. sakslane 7. austraallane 17. poolakas 8. venelane 18. uelslane 10. otlane 19. soomlane 12. prantslane 21. norralane 16. inglane 22. rootslane 20. iirlane
hakati otsima vastust küsimustele, miks nende piirkondade eripärad tekivad ? · Geograafia uurib: loodusnähtusi inimeste elu · Sellest lähtuvalt jaguneb geograafia kaheks : loodusgeograafia ühiskonnageograafia · Antiikmaailmas arvati et maa on ketas, mis mis ulbib maailmameres, kui seda arvas lihtrahvas. · Vastupidist oletati aga kuuvarjutuse põhjal, sest siis langeb maale kuu vari. · Erasthenes Esimene kreeklane, kes arvutas välja umbkaudse maa ümbermõõdu u 40 000 km. Elas enne kristust. · Ptolemaios- Antiikmaaima kuulsaim geograaf, kes koostas esimese tõese maailmakaardi, mis oli täiustatud kaardivõrguga. Ta oli kreeklane ja pidas ka maad kera kujuliseks. · C.Kolumbus 1492. Aastal rändas otsima mereteed Indiasse, sinna ta ka endaarvates jõudis. Hiljem selgus et koht kuhu ta jõudis ei olnud India vaid oli hoopis
Eesti soomlane Hispaania Venemaa Soome hispaanlane Prantsusmaa Leedu eestlane Suurbritannia venelane Ameerika prantslane Norra lätlane taanlane silm poolakas lokkis Rootsi lühike ameeriklane friikartulid Poola kõhn suurbritanlane leedukas Kreeka karbi sees norralane puude vahel sakslane akna juures kreeklane maja taga Läti kooli lähedal Taani nurgas rootslane laua kohal Saksa pank teater raudteejaam supermarket spordikeskus teenindusjaam kino sirged pikk juuksed paks heledapäine toa keskel uude vahel kooli ees kna juures ukse kõrval voodi peal ooli lähedal laua all läbi linna...
Phobos Apollon 10.D Apollon Zeusi ja Leto (Latona) poeg; Sündis Delose saarel; kaksikõde Artemis; poeg Asklepios (ema oli järvenümf Kronis); Daphne; ,,suurim kreeklane kõigist jumalaist"; loorberipuu, vibu, nool, lüüra, delfiin ja ronk; mitmekülgne. Nimetused Meister muusikant; hõbedase vibu peremees; tervendaja; valgusejumal; tõejumal. Legendid Esimene pikk rännak Delfisse. Tappis mao Pythoni. Hakkas oraakli isandaks. Temast sai tarkusejumal. Kasutatud materjalid E. Hamilton ,,Antiikmütoloogia" http://et.wikipedia.org/wiki/Apollon http://en.wikipedia.org/wiki/Apollo http://www.miksike
• Kõige väärtuslikum osa vanavene kunstist on ikoonimaal • Väga värvikirev • Kirikutel palju sibulakujulisi kupleid VANAVENE ARHIDEKTUUR • Kirikutele ehitati palju sibulkupleid, mis võimalusel üle kullati • Väga värvikirev PÜHA SOFIA KIRIK NOVGORODIS VASSILI BLAŽENNÕI KIRIK MOSKVAS VANAVENE MAALIKUNST • Tähtsal kohal ikoonimaalid • Bütsantsist saabus Venemaale palju ikoonimaalijaid • Kõrgeimalt hinnatud ikoonimaaliad olid kreeklane Theophanes ja Andrei Rubljov ANDREI RUBLJOVI „KOLMAINSUS“ TÄNAN KUULAMAST
katedraal Tähtsamad kirikud Püha Dimitri peakirik Vladimiri Tähtsamad kirikud Georgi peakirik Tähtsamad kirikud Vassili Balzennõi kirik Maalikunst Ikoonid Leebemad Inimlikumad Tehnika Bütsantsist Kohalikud legendid Pühakulood Kuradi kujutused Punakaskuldne toon Kirikute siseruumides Mosaiigid Freskod Kuulsaim ikoonimaalija - Theophanes Kreeklane Sündis Bütsantsis Tegutses Venemaal Loomingus avaldub: keskaja aketismi vastuolulisus Ilmalike sugemete tungimine kirikukunsti Teostest on säilinud: Novgorodi lunastaja kiriku freskod Moskva Kremli Blagovestsenski katedraali ikoonid Vladimiri Jumalaema ANDREI RUBLJOV: Apostel Pavel Püha Kolmainsus Tänan kuulamast!
MANERISM · 16.saj teisest veerandist · Kõrgrenes. Suurmeistrite maneeri jäljendamine- Michelangelo, Raffael · Eeskujuks ei olnud enam loodus ja antiik · Ei taotletud enam harmooiat ja sümeetriat (Õ. Lk. 81) · Ruumikujutuse ähmastumine (Õ.lk.82) · Ebatavalised, mürgised värvitoonid (Õ.lk.82) · Müstiline valgus · Ebatavline kompositsioon · Inimkeha kujutamine moonutatult · Maneristid esimesed moodsa kunsti esindajad PARMIGIANINO 1503-1540 · Inimkeha kujutamine moonutatult · Ebareaalne taust ( nt: lõpetamata sambad) (õ.lk.81) · Tegevuse kujutamine võimalikult kunstipäraselt ja graatsiliselt · ,,Pikakaelaline madonna" (õ.lk.81) · ,,Pauluse pöördumine" VENEETSIA TINTORETTO 1518-1594 · Eeskujuks Parmigianino · Toob sisse dramaatilisust, põnevust, pinget · Ebatavaline valgus (.õ.lk.82) · Tahtis näidata asju uues valguses oma nägemuse kujut...
Vana-Kreeka ajaloo perioodid Vana-Kreeka ajaloo perioodid: 1) Kreeta-Mükeene periood a) Kreeta periood (Minoiline kultuur, Egeuse kultuur ehk Minose kultuur) [2000-1500 eKr] Kiri: lineaarkiri A (tänapäeval ei osata seda lugeda) b) Mükeene periood [u. 1500-1100 eKr] Kiri: lineaarkiri B u. 1200 a eKr toimus Trooja sõda, sel ajal ilmusid Homerose ,,Ilios" ja ,,Odüsseia" 2) Tume ajajärk [1100-800a eKr] Võetakse kasutusele raud 3) Arhailine ajajärk [800-500a eKr] Kreeka kultuuri taassünd, Kreeka tähestiku sünd Delfi (usukoht), Delfi oraakel Olümpia, algavad olümpiamängud (I toimub 776 eKr) Tekivad linnriigid (polised) [nt: Ateena, Sparta, Teeba] Tekivad Kreeka kolooniad, algab koloniseerimine Itaalias Napoli, Lõuna-Prantsusmaal Marseilles Türgi (Väike-Aasia) Jõuavad Musta mere rannikule Kreeka teaduse sünd, filosoofia Thales (filosoof) 4) Klassikaline periood [500-338(323) eKr] Tekib demokraatia...
Maailmaimed Seitse maailmaimet (täpsemalt vanaaja seitse maailmaimet) olid antiikajal (alates 3. sajandist eKr) väljavalitud seitse maailma ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutust. Seitse maailmaimet illustreerituna Maailmaimede nimekirju on olnud erinevaid. Esimese seitsme maailmaime nimekirja koostas vanakreeka õpetlane Kallimachos Aleksandria Museionis. Kahjuks ei ole see säilinud ja ei ole teada, kas see on samasugune, nagu meie seda tunneme. Vanim säilinud seitsme maailmaime nimekiri on säilinud ühes raidkirjas, mis pärineb 2. sajandist eKr ja mille on üles tähendanud kreeklane Antipatros Sidonist: "Nägin su müüre, suur Babülon, laiu, et vankriga sõida, näinud olen ka Zeusi Olümpia külas, vaadanud Babüloni rippuvaid aedu ja Heliose tohutut kolossi, ja püramiidi, mille loonud kestev raske vaev, tunnen Mausolose hiigelhauakambrit. (...) Ent kui ma nägin Artemisele pühendatud pühakoda, mille...
Kreeklased andsid meile isegi sõna, millega me tähistame tänapäeval neid hämmastavaid lugusid jumalatest, kangelastest inimestest ja loomadest. Enamasti olid müüdid koostatud väga keerukas luulevormis. Müüdid püüavad seletada maailma saladusi: käsitledes inimkonna ja jumalate vahelisi suhteid, maailma loomise ning ühiskonna algeid ja universumi olemust. Erinevad müüdid tegelevad nende tähtsate küsimustega erisugusel viisil. Müütide abiga püüdis kreeklane seletada loodusnähtuseid ja ühiskonnas toimuvaid sündmusi. Võimatu on tänapäeval öelda, kas kõik kreeklased ka tegelikult oma rahva müüte uskusid. Kiri arenes Kreekas välja hilisel perioodil, mil müüdid ja legendid olid suuliselt juba laialdaselt levinud. Seetõttu võisid kirjanikud tugineda kuuldule või varem lõpetamata müütidele. Säilinud müütide killustumisele aitasid kaasa poeedid, kes kasutasid müüti meelelahutusliku
Kuressaare Gümnaasium EL GRECO Referaat XIf klass Juhendaja: Anne Mets Kuressaare 2007 1 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Elulugu .............................................................................................................................4 2. Looming.............................................................................................................................5 2.1 Isikupära......................................................................................................................5 2.2 El Greco mõju kunstile................................................................................................5 2.3 Teosed..................................................................
VANAVENE KUNST 10.sajandi lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. Nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga, kust koos ristiusuga võeti üle ka võtted kirikute ehitamiseks ja ikoonide maalimiseks. Palju kreeklastest meistreid tuli nüüd Bütsantsist Venemaale. Oma loomingus arvestasid nad aga kohalikku rahvakunsti, eriti just kõrgeltarenenud puuarhitektuuri. Nii tekkisid Venemaal omapärane ehitusstiil, mille kõige silmapaistvamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. Vanimad ehitusmälestised on kirikud ja kloostrid.Maale ehitati tavaliselt puidust kirikud ja linnadesse kivist kirikud. Kuulsamad Kizi puukirikud asuvad Onega järve saarel. Kiriku sibulkuplid on kaetud puusindlitega. Kirik on moodustatud kaheksatahulisest puitprismast. Neist alumise küljepikkus on 6,5m, ülemised on järjest väiksemad. Kõige viimasele ning väiksemale prismale toetub keskne kuppel. Hoone on ehitatud kirve ja peitli abil, saagi ja naelu ...
Tõnu Kark on sündinud 4. detsember 1947 Tallinnas on kindlasti üks kodumaa legendaarsemaid näitlejaid. Enda põhitööks oleva teatri kõrvalt on ta kaasa löönud pea viiekümnes filmis. Näitlejahariduse omandas ta Draamateatri õppestuudios, mille ta lõpetas 1970. aastal. Alates sellest ajast on ta pidanud elukutselise näitleja ametit. Lisaks on ta juhtinud ka mitmeid telesaateid ning osalenud telesarjades ("M-Klubi"). Mänginud paljudes filmides (nt Metskannikesed 1979, Nipernaadi 1983, Keskea rõõmud 1986, Regina 1990, Vastutuleval kursil 1986, Eksitus 1988, Tallinn pimeduses 1993, Head käed 2001, Georg 2007, Oma Maapäev 2007, Detsembrikuumus 2008). Eesti Kinoliidu auliige. Enda karjääri vältel on talle omistatud ka mitmeid autasusid 1973 hooaja ergutuspreemia (Kreeklane otsib kreeklannat, Tantsuõpetaja Rakvere Teatris) 1974 ENSV noorte lavajõudude ülevaatuse mälestusmedal (Tantsuõpetaja, Tuutu-Luutu linna moosekandid, Aristokraadi...
MAALIKUNST Kaunistati mosaiikide ja freskodega kirikute siseruume. Nagu Bütsantsiski,oli piiblilugusid illustreerivate stseenide ja figuuride paigutus kindlalt määratud. Mosaiike ja freskosi näeb nt Kiievi Sofia katedraalis. Ikoonimaal on vanavene kunstis väärtuslikuim osa ("Vladimiri Jumalaema"). Põhimõte ja tehnika pärit Bütsantsist. Teemadeks lisandusid aga ka kohalikud legendid ja pühakulood see toob kaasa ka mustade jõudude kuradi kujutused. Kuulsaim maalija Theophanes Kreeklane, tema maalitud pühakud olid sügavamõttelised ja targad. Üldmulje võimsalt dünaamiline, ekspressiivne, kontrastid põhinevad heletumedusel. Hoogsad vabad pintslilöögid. Vanavene kunsti suurkuju Andrei Rubljov värvid õrnad ja mahedad, joontes puudu teravus ja nurgelisus, on ümarad ja pehmemad. Moskva kirikutes oli palju uhkeid ikonostaase. Keskel Kristus palvetavate Maarja ja Johannese vahel (igal pildil on oma kindel koht)
mitmelöövilised, keskel tambuuriga torn, idaseinas absiid, lääneosas koor, vanemad kirikud telkkatuse torniga, hiljem skulptuurid. 5 PIIRKONDA: *Kiiev Sofia katedraal, *Novgorod esinduslik ja tore, *VladimirSuzadal skulptuurilised kaunistused, * Moskva telk katused, * Pikhkva palju kaubahooneid. KREML=kindlustusehitus. SKULPT: peaaegu puudus, kiriks suhtus Büstantsi eeskujul sellesse halvasti. MAAL: * Freskod Theophanes Kreeklane , Andrei Rubljov. *Ikoonid Vladimiri jumalaema (evangelist Lukas) , ,,Kolmainsus" (A. Rubljov). * Raamatud 1564 ,,Apostol", I.Fjodorov.
Bütsansi kunst. 5-15 saj. lõppes türklaste vallutusega. Alad : Kreeka, Väike-Aasia ja mujal. Bütsansi kunst oli ida ja lääne vahendaja ja sulam. ametlik Bütsainsi kunst oli ka kiriku ja keisri riigi võmu seose väljendus. kunstile tugev kreeka (hellenism), Rooma (rooma aladel) ida maade mõju. Arhitektuur : liseen- eenduv püst riba seinal. petik-kinni ehitatud akna/ukse ava bütsantsi kapiteel- | kirikus või basiilika ristkuppel 1)kirikud-hagija sophia-konstantinopolis. piklik hoone kaetud kuplitega. San Vitale- itaalias- kaheksa nurkne. 2) maalikunst: ida maadelt: stiliseerimine, range poos, pinnaline kujutamine, inimeselt tavaliselt eestvaatame .seinamaalid. miniatuurid. nitsiaal-esimene suurtäht .ikoonid "Vladimiri jumala.... (ema või maa või mingi asi:D ) .mosaiigid- smalt(materjal). skulptuur- lühikest aega antiigi traditsioonid 1)valitsejate kuju 2)relieefid Vana-Vene kusnt Venemaal võttis ristiusu vastu Kiievi vürst Vladimir, kes la...
ristkuppel kirik, tihti mitmelöövilised, keskel tambuuriga torn, idaseinas absiid, lääneosas koor, vanemad kirikud telkkatuse torniga, hiljem skulptuurid. 5 PIIRKONDA: *Kiiev – Sofia katedraal, *Novgorod – esinduslik ja tore, *Vladimir-Suzadal – skulptuurilised kaunistused, * Moskva – telk katused, * Pikhkva – palju kaubahooneid. KREML=kindlustusehitus. SKULPT: peaaegu puudus, kiriks suhtus Büstantsi eeskujul sellesse halvasti. MAAL: * Freskod – Theophanes Kreeklane , Andrei Rubljov. *Ikoonid – Vladimiri jumalaema (evangelist Lukas) , „Kolmainsus“ (A. Rubljov). * Raamatud – 1564 „Apostol“, I.Fjodorov.
*hellenid-kreeklased*hellas-kreeka*barbar-mitte kreeklane*raa-koosoleku ja turuplats*kolooniad tekkisid musta ja vahemere ääres.selle tõttu tekkis ka raha ja linnad*KREEKA:1.kreeta-mükeene periood:*knossose loss-puudusid sõjaelemendid- linaarkiri A*mükeene loss(omas müüri)-lineaarkiri B*doorlaste sissetung.*sarnane:lossid ühest ajast ja sisekujundus sama(laod,vannitoad)2.tume ajajärk:*tsivilisatsioon kadus*kiri unustati*rännati maalt välja.3. arhailine periood:*tsivilisatsiooni tunnused*varanduslik kihistumine*riiklus*kiri taastati*kultuuri teke*kolonisatsioon-kaubavahetuseks, põllumaadeks.*linnriikide teke(sparta, ateena)*esimesed olümpiamängud 776 ekr*homeros, ilias ja odüsseia.4.klassikaline periood: *kreeka hiilgeaeg*perikles*ateena demokraatia*peloponnesuse sõda Ateena ja Sparta vahel(Sparta võit)*5.hellenismi periood *SPARTA-*valitsemiskord-2kuningat(seotud ka sõjaväega)*lakoonia ja masseenia maakond*spartiaat-sparta kodanik*perio...
El Greco El Greco oli Hispaania renessansiajastu maalikunstnik, skulptor ja arhitekt. Tema pärisnimi oli Domenikos Theotokopoulos, kuid teda tunti hüüdnime "El Greco" (kreeklane)all, mis viitas tema Kreeka päritolule. Ta sündis Kreetal 1541. aastal ja suri 7. aprillil 1614 Toledos. · 1560. Aastal läks El Greco Veneetsiasse, kus ta vaimustus Püha Markuse kirikust ja sealsetest maalidest. · Edasi siirdus ta Rooma, kus tundis, et ei leia õiget rakendust ja tema tööde suhtes oli itaallaste hoiak tõrjuv. · 1572 jõudsi kunstnik Hispaaniasse, kus ta armus Jeromina de las Cueva s'se . · 1577. a jõudis El Greco Toledosse, kus ta leidis Click icon to add picture Loomingust El Greco on kahtlemata üks omanäolisemaid ja mõistatuslikemaid maalijaid. Ta figuurid on pikaksvenitatud, näivad meie silme ees kasvavat ja võlutult taeva p...
2200-200 eKr – kreeklaste esivanemad indoeurooplased Balkani p-s 1) 200-1100 eKr – Kreeta-Mükeene ehk Egeuse ajajärk 2000-1400 eKr Minoiline kultuur Kreeta saarel 1600-1100 eKr Mükeene kultuur Balkani p/s-l koos kreeklastega 2) 1100-800 eKr- Tume ajajärk 3) 300-500 eKr – Arhailine ajajärk 4) 500-338 eKr – klassikaline ajajärk 5) 338-30 eKr - Hellenismi periood Antiikajal Hellas – tänapäeva Kreeka, Hellen – kreeklane Barbar – sõjamaalane 2000-1400 eKr Minoiline kultuur Kreeta saarel. Iseloomulikud tunnused: Kuulsam kuningas Minos Kasutasid vaske Kaubavahetus egiptlaste, foiniiklaste, babüloonlastega Savitahvel, silpkirjas lineaarkiri A, mida ei osata tänapäeval dešifreerida. Naiste ühiskondlik positsioon kõrge Knossos on Kreeta tähtsaim loss. Losside eripära: Sõjaliselt kindlustamata, labürintidega ehk paljude keerdkäikudega.
Tööleht nr.2 1. Kreeka kunst Doorlased- Arhailine-muistne, vanaaegne Klassikaline-täiuslik Hellenistlik-sõnast hellen ehk kreeklane Ehituskunsti 3 stiili Doori-muusike Korintose hästi rikkalike mõistesminoorne Joonia-sammastel keerud kaunistustega helistik.sambad on lihtsad ja ilma kaunistuseta Pheidias: kes ta oli, tuntumad tööd. Skulptor, teosed:myron, praxiteles Teater: osad, mis seal toimus? Skeene- orkestra, kus istusid inimesed
määras äärmiselt kõrged palgad madala produktiivsuse juures. Näiteks 2001-2010 aastate vahemikus tõusis Kreeka keskmine palk kaks korda rohkem kui eurotsoonis keskmiselt. 12 Dellas, H, Tavlas, G (2013) "The Gold Standard, the Euro and the Origins of the Greek Sovereign Debt Crisis," Cato Journal, URL (kasutatud jaanuar 2014) http://www.ncpa.org/sub/dpd/index.php? Article_ID=23658 13 Papadopoulou , Alexia(2010), Kreeklane Kreeka tragöödiast: kuidas raha laristati, Eesti Ekspress, URL (kasutatud jaanuar 2014) http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/valisuudised/i-osa-kreeklane- kreeka-tragoodiast-kuidas-raha-laristati.d?id=31669821 14 Rady, Dina Abdel Moneim(2012), Greek debt crisis: causes, implications and policy options, Academy of Accounting and Financial Studies Journal, Volume 16, lk 92 Konkurentsis püsimine oluline viis on suurendada produktiivsusthariduse edendamisega, kuid
Polis-Linnriik Kodanik-Meessoost, vaba, põliselanik Rahvakoosolek-Kodanike koosolek Faalanks-Sõjarvi Türannia-Hirmuvalitsus Spartiaat-Juhtiv elanikkonna osa Spartas Solon-Seaduste kirjapanija, jagas elanikkonna 4rühma. Demos-Vaba rahvas Demokraatia-rahvavõim Strateeg-sõjaväejuht Akropol-linna keskne, kõrgem kindlustatud koht Agroo-turu ja koosoleku plats Andreion-külalistetuba Kitoon-särgi laadne riietusese Himation-paksem üleriie Barbar-mitte kreeklane Zeus-peajumal Hades-allmaailma valitseja.Zeusi vend Poseidon-merejumal.Zeusi vend Hera-abielukaitsja.Zeusi naine Demeter-viljakusjumalnna.Zeusi õde. Ares-sõjajumal Hephaistos-sepakunstijumal Athena-sõjajumalanna, tarkusejumalanna Apollon-valguse,-ennustus,-kaunite kunstide jumal Artemis-Apolloni õde, jahijumalanna Hermes-jumalte käskjalg, röövlite ja kaupmeeste jumal Aphrodite-ilu-ja armastusjumalanna Dionysos-veini-ja viljakusjumal, teatri jumal
Mosee islamuusu pühakoda Kreml - vanavene linna kivikindlus Hagia Sophia 6.saj ehitatud Bütsantsi kuulsaim ehitusmälestis,mis asub Konstantinoopolis. Vladimiri Jumalaema kuulus vanavene ikoonimaal Enkaustika - vahamaal Milano edikt edikt,mille kuulutas 313 aastal välja keiser Constantinus,millega ristiusk muutus lubatuks Smalt - klaaskuubik Petik lame süvend Ikoon - pühapilt Minarett islamiusu templi, mosee torn Telkkatus - katuseliik Theophanes Kreeklane suurimaid ikooni- ja seinamaailijaid Bütsantsist San Vitale Ravennas asuv kiriku kompleks,mis on üks väärtuslikumaid varakristliku kunsti mälestisi maailmas Ladina rist rist,mille üks haru on teisest tunduvalt pikem Ravenna linn Itaalias,milles on säilinud palju varakristlikku kunsti Aatrium laes asuva valgusavaga pearuum Tambuur silinder või hulktahukaline osa,mis kannab kuplit Ikonoduul pühapiltide pooldaja
puuarhitektuurist, taimemotiivilised maalingud) · Moskva Kremli müürid Maalikunst: · Kirikute siseruumide kaunistamine mosaiikide, freskodega · Bütsantsist võeti üle tehnilised võtted, seinamaalide süsteem. · Piiblilugusid illustreerivate stseenide, figuuride paigutus täpselt kindlaks määratud · Ikoonimaal (,,Vladimiri jumalaema") · 14.-15. Saj algul kahe suuna bütsantslku ja kohaliku vaheline võitlus · Bütsantsi kunstnik THEOPHANES KREEKLANE (pühakud-sügavamõttelised ja targad. Maalide üldmulje dünaamiline, ekspressiivne, kontrastid põhinevad rohkem heledumedusel kui värvidel, hoogsad vabad pintslilöögid. Sisuks enamasti traagiline lõhestatus ja karmus) · Vanavene kunstnik ANDREI RUBLJOV (ühendatud 13.-14- sajandi ikoonide rahvalik, lapselik laad bütsantsliku meisterliku teostusega. Figuurid siluetitaolised , värvid õrnad ja mahedad, jooned ümarad, pehmed, ornamentlikud)
VANAVENE KUNST ARHITEKTUUR VENE KIRIKUD 9-10.saj Lihtsad Terviklikud Vormid, proportsioonid selged Vene kirik oli maastiku lahuta- matu osa KIIEV 9.-10.saj idaslaavlaste keskus, Bütsantsi, kreeka, rooma ehitus- meistrid Kiievi Sofia katedraal (1017-37) Kiievi Sofia katedraal KIIEVI SOFIA KATEDRAAL Jaroslav Targa tellimus 13.kullatud kupliga Põhiplaan - ruudukujuline Mosaiigid 17.saj restaureeritud NOVGOROD Ehitusstiil- lihtsad valged seinad, kullatud kuplid Novgorodi Sofia katedraal rangeilmeline Novgorodi Sofia katedraal Novgorodi Sofia katedraal AJALOOLINE TAUST 13.saj tatarlaste sissetung Pikk vabadusvõitlus Kunst allub valitsevale võimule 14.-15.saj Moskva vabaneb tatari-mongoli ikkest(1380- Kulikova lahing) Rajati Moskva tsentraliseeritud riik, ehitustegevus elavneb NOVGOROD 14 saj. Kogudusekiriku tüüp 8-tahulised katused Palju poolümaraid apsiide ja külgehit...
ARISTOTELES Sündis 384.a. eKr Stagerias, Makedoonia linnas. Ta kasvas arstiteaduse õhustikus ja juba algusest peale oli ta ette valmistatud selleks, et temast saaks teaduse rajaja. Ateenas Platoni juures ja juhendamisel õppis ta umbes 18-20 aastat, millest annab tunnistust platonism. Platon nimetas Aristotelest Akadeemia Nus'iks-kehastunud mõistuseks. 340.a.eKr kutsus Makedoonia kuningas Philippes Aristotelese oma õue juurde Pellas, et ta võtaks oma hoolde noore Aleksandri kasvatuse. Aleksandri ühendamiskirg sai osa oma jõust ja suurusest oma õpetajalt. Kui Aleksander läks maailma vallutama, läks Aristoteles rändama ja tuli tagasi 334.a.eKr kus ta elas 12 aastat juhatades oma kooli Lykeion'i. Tema lemmikmeetodiks oli vaatlus. Aristotelese kirjutised Loogikaalased tööd Teaduslikud teosed: füüsika, taevast, kasvatamisest ja mandumisest, meteoroloogia, looduslugu, hingest, loomade osa, loomade tekkimine. Esteetilised teosed: Retoorika, poe...
Aristoteles elas aastatel 384322 e.m.a. Aristoteles oli keskmisest väiksemat kasvu. Ta oli õilis ja heasüdamlik mees, kes armastas oma perekonda ja sõpru, kohtles oma orje hästi. Ta sündis Stageiras (Lõuna-Makedoonia) polises, mille olid asutanud kolooniana kreeklased. Päritolult oli Aristoteles seega kreeklane. 18-aastaselt läks Aristoteles Ateenasse ning asus õppima Platoni Akadeemias. Temast sai Platoni üks andekamaid õpilasi. Tõsi, teoreetilised lahkhelid Platoniga tekkisid Aristotelesel juba sel ajal ning hiljem asutas Aristoteles oma kooli. Lahkhelisid olevat tekkinud ka proosalisemates küsimustes. Nimelt pööras Aristoteles suurt tähelepanu oma välimusele, mis aga Platoni arvates polnud kohane tõelisele filosoofile. Aristoteles
Antiikkirjandus- Vana-Kreeka/Rooma kirjandus 8 saj eKr-5 saj pKr Andropomorfsed-jumalad kes võtavad kuju mida vaja Müüt-jutustus maailma loomisest Mütoloogia- müütide kogum Jumalad toitusid ambroosiast ja nektarist Antiikmaailmale omased muusad- Kleio- ajaloo muusa Urania- astronoomia Melpomene-tragöödia Thaleia-komöödia Terpsichore-tanstu Kalliope-eepiline luule Erato-armastusluule Polyhymneia- jumalatele määratud laulude muusa Euterpe-lüürika Antiikeepos- Ilias ja Odüsseia autor Homeros. Ilias räägib Trooja sõja 50 päevast Odüsseia räägib rännakutest peale Trooja sõda. Theatron-vaatamiskoht Skenee-orkestra taga paiknev ehitis Orkestra-ringi kujuline väljak Proskeenion-skenee taga paiknev riietumiskoht Altar-jumalate kummardamise koht Komöödias kadus koor, laulmine tuli asemele Tragöödias oli dialoog. V-K teater- rajatud mäenõlvale, 2-3 näitleja,kooril oluline roll,templi lähedal, amfiteatrid, dialoog näitleja ja koori vahel. V-R teate...
Vana-Vene kunstil on suuri mõjutusi Bütsantsilt (nad olid naabrid), eriti arhitektuuris. Välja hakkas see kujunema 9. 10. saj. Moodustus I Ida-Slaavlaste riik, mille keskuseks oli Kiiev. 11. sajandiks oli Kiievi-Venemaa suurim riik Euroopas. Kiievi vürst Vladimir võttis vastu ristiusu ja kuulutas selle 988. aastal Vana-Vene riigiusuks, rituaalide tõttu otsustas õigeusu kasuks. Bütsantsilt võeti üle kirikuarhitektuur (basiilika) ja ikoonide maalimine. Arhitektuuris kujunes valitsevaks viiskuppelkirik (sibulkuplid). Kiievit nimetatakse Vene linnade emaks, seal tegutsesid nii Vene kui Bütsantsi kunsti meistrid. Kõige rikkam usuelu keskus oli 13 kupliga Püha Sofia katedraal. 12. sajandi teisel poolel kaotas Kiiev juhtiva koha, esile tõusis Vladimir- Suzdali vürstiriik mille keskuseks oli Vladimir. Suurimaks usukeskuseks oli 5 kupliga Uspenski katedraal. Järgmiseks keskuseks oli Novgorod (veetee omamise tõttu tähtis kaubandus- ja käsitööli...
ikonoklastid. Väitsid, et ei saa kujutada, sest ei tea milline välja näeb. 21) Kuidas nim. kirikute ikoonidega pildiseinu? Nim. ikonostaasideks. 22) Millal hakkas kujunema Kiievi-Vene riik? Milline sündmus katkestas vene kultuuri arengu? Kujunes 9-10 sajandil. Katkestas mongolite sissetung. 23) Milline linn sai 14 saj. Venemaa keskuseks? Moskva 24) Milliselt maalt pärinesid mitmed Moskvas töötanud ehitusmeistrid? Kreekast 25) Nim. kaks tuntumat ikoonimaalijat. Võrdle. Kreeklane Theophanes kujutas ka põrgut. Andrei Rubljov ,,Kolmainsus"
KUNST: **Nagu Bütsantski polnud Venemaal arenenud skulptuuri, seda vaimustavam oli aga maal. Nagu arhitektuuris võeti eeskuju Bütsantsi kunstist. Võrreldes karmide ja süngete bütsantsi ikoonidega on Venemaal loodud ikoonid aga märksa leebemad ja inimlikumad, haarav on nende hõõguvate punakuldsete toonide võlu. Palju vaatamismõnu pakuvad ka ikoonimeistrite kasutatud jutustavad üksikasjad. 14.Suurimad ikooni- ja seinamaalijad olid Bütsantsist tulnud Theophanes Kreeklane,kes oli venemaal 14.-15saj. ). Theophanese laad on jõulisem, tumedate selgete piirjoontega Tema maalid: *02_issanda muutmine(15.saj algus) 15. ja 16. Neitsi Maarja 1405 ja nägu lähivaates 17.Püha Vassili 1405 ja 18.Don Jumalaema 1390 Thophanese õpilane Andrei Rubljov esindas aga peenemat ja lüürilisemat suunda. Kaunid ja õrnad on ta värvikooskõlad, inimlikult väljendusrikkad tegelased ta maalidel: 19.ja 20. Meie päästja...ja nägu 21
Kui suur ei saa olla, olgu väikegi... Suur olemine ei pea alati tähendama kedagi tähtsat. Eesti riigis on inimene vaid üks miljonist, aga kui eraldiseisev persoon, võib igaüks meist suur olla. See aga ei tähenda, et väikesel inimesel olulist rolli ei oleks. Pigem olla väike, aga siiski olla keegi eriline kui suur ja võlts. "Väike suur on narrusest narremgi," ütleb Liiv oma mõttetera lõpetuseks. Selle asemel, et väärtustada seda, kes ollakse, ning anda endast kõik, üritavad inimesed iga hinna eest olla suuremad ja tähtsamad, pääsedes nii loorberitele puhkama. Selle ränga vaeva juures jäädakse tihti aga hoopis tühiseks ning lakatakse olemast funktsioneeriv inimene. Liivi luuletuses "Kes meeldida tahab", leiab read: Kes meeldida tahab, peab roomama, "jah" üteldes "ei" mõtlema, mis teine ...
Tänapäeval enamasti kuulatakse muusikat, et leida inspiratsiooni ja leevendada stressi. On teaduslikult tõestatud, et muusika mõjub ajule hästi. Sõna muusika on tulnud Hellenite rahvastelt. Helleniteks nimetati algul üht Põhja-Kreeka hõimu, hiljem kõiki kreeka hõime. Muusika oli kreeklastele kõige tähtsam. Koolis olid kõige tähtsamad ained muusika ja matemaatika. Kõik õpilased tundsid noote ja oskasid luua muusikat ning oskasid mängida vähemalt üht pilli. Kreeklane nimega Pythagoras mõõtis helide võnked ja tema mõõdetud võnked on siiani helikõrguste aluseks. Siis tulid Roomlased, kelle jaoks muusika ei olnud enam nii tähtis. Roomlased olid majanduslikult ja sõjaliselt arenenud ja muusika mängis enamasti osa sõjaparaadides. Neil puudus rahulik ja hingeline muusika. Tänapäeval, nagu roomlastelgi, ei ole muusika väga tähtis ja seda õpitakse eraldi koolides vabatahtlikult. Vähesed inimesed oskavad pilli ja nootide järgi viisi mängida
kreeklased neksid, et nad ei saa ilma Achilleuseta.Esialgu Zeus ei tahtnud tema soovi tita, kuna sellest vib tekkita tli ta naise Hera vahel.Kuna Zeus olevat soosinud liiga palju troojalasi.Kuid Zeus siiski andis lubaduse peanoogutusega.Hera sai siiski teada.Zeusi plaan oli eksitada Agamemnoni, lastes tal arvata , et ta suudab vallutada Troojat, mida ta tegelikult ei suuda. Paris oli kogu tli phjus. Sjas kutsub Paris Menelaose kahevitlust pidama, vidab kreeklane kuna Paris pgenes.Olmpose mel arutasid jumalad sja kohta. Pandaros rikkus rahulepingut lastes noole Atreuse poja Menelaose pihta. Sda algas uuesti.Achilleuse viha pole leebunud ning ta keeldub tulemast. Achilleus saatis oma parima sbra Patroklose stta,kes sai surma.Achilleus lks ise stta, et maksta ktte Hektorile, kes tappis Patroklose. Achilleus jttis Hektori surnukeha alles.Seni kuni kreeklased puhkavad, lepisid Achilleus ja Agamemnon omavahel ra.Esialgu toimusid Patroklose matused.
Seitse armastuslugu ajaloost Seitse armastuslugu ajaloost I Kleopatra ja Antonius Kleopatra VII Rooma marmorbüst Vana Muuseum, Berliin Ptolemaioste dünastia* Ptolemaios I Soter (tõlkes: päästja) oli Aleksander Suure** väepealik. Kui Aleksander 323. a eKr suri, jagasid tema väejuhid suure riigi omavahel. Väejuht Ptolemaiosest sai esmalt Egiptuse satraap ehk asehaldur. Ta liitis oma valdustega ka Küprose ja Väike-Aasia lõunaranniku. 305. a eKr kuulutas kreeklane Ptolemaios end Egiptuse kuningaks, pannes aluse Ptolemaioste dünastiale. ____________ * dünastia valitsejasugu, rida samast soost põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhe ** Aleksander Suur (356323 eKr), Makedoonia kuningas ja väejuht, kes kindlustas Makedoonia ülemvõimu Kreekas, vallutas hulga alasid, k.a Egiptuse; tema vallutustega sai alguse nn hellenismi ajajärk, kus kreeka kultuur levis nii Aasiasse kui Hellenistlik Egiptus
Nereditsas), sarnanes Petseri kloostri ja Pihkva kirikuga, Dmitri kirik (skulptuur kaunistused ja kaetud reljeefidega), sarnasus Armeenia kirikutega, Moskva - meister Fioravanti, Uspenski kirik (üks kuppel, neli kõrvalkuplit), Vassili Blazennnõi kirik, kindlus arhitektuur - Kremli müür ja Novgorodi ja Pihkva linnamüür, maalikunst puudus ümarplastika, ikoonimaal seintel mosaiigid, fresko, Vladimiri jumalaema, maalija Theophanes Kreeklane (pühakud olid sügavamõttelised ja targad, üldmulje võimsalt dünaamiline, ekspressiivne, kontrastid põhinevad heletumedusel) ja Andrei Rubljov (värvid õrnad ja mahedad, joontes puudu teravus ja nurgelisus, on ümarad ja pehmemad), ikonostaasid. Islam jumal Allah, prohvet Muhamed, püha linn Meka, islamiusuline on moslem, araabia keel, pühakiri Koraan (sunna), pühakoda mosee (müüriga ümbritestud nelinurkne õu, mida
ja tragöödia. Kreeka teater koosnes kolmest osast: • ümmargusest väljakust ehk orkestast • pealtvaatajate ala ehk teatron • lava ehk skeene Juba tollel ajal kasutati seadeldisi, mis vajaduse korral näitlejad õhku tõstis. Kreeka näidentides esines alati vaid 3 meest, kes mängisid ka naiste osi. Ateena Dionysose teatris oli 17 000 kohta. Näitlejaks võis olla vaid vaba kreeklane. Näitleja riietus: • Näo ees kanti puust või lõuendist maske, mis meenutasid karikatuure. • Selleks, et näitleja teatris ka kõige tagumistesse ridadesse paistaks pani ta jalga kuni poole meetri kõrgused, seest õõnsad jalatsid(koturne) • Keha moonutamiseks topiti riietuse alla padjad. Vana kreeka laval ei kujutatud kunagi julmi tseene, tapmist, või enesetapmist. Kõik see pidi toimuma lavateha ning publikule näidati ainult „surnukeha”
liikmesriikide poolt. · Istungid toimuvad Brüsselis. · Ülesanne on kaasata piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused Euroopa Liidu otsustusprotsessi, soodustades sellega kodanike suuremat osalemist. Euroopa Ombudsman · Uurib Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste tegevuses aset leidnud haldusliku omavoli juhtumeid ja teeb nende kohta ettekandeid. · Ombudsmani määrab ametisse viieks aastaks Euroopa Parlament. · Alates 2003. aastast on ombudsman kreeklane Nikiforos Diamandouros. · asukohaks on Strasbourg.
Achilleus Achilleus on müütiline vanakreeka kangelane, Peleuse ja Thetise poeg. Achilleus oli ka Homerose ,,Iliase" kangelane, kuna ta oli vapraim kreeklane Trooja sõjas. Achilleusi oli haavatav vaid ühest kohast, kannast. Kui Achilleus veel väike oli, siis tema ema kastis ta Styxi jõkke, kuid hoidis samal ajal kinni poisi kannast, mis seetõttu vett ei puutunud. Kõik, mis
Toit. Traditsiooniderikkas 3000 aasta vanuses kreeka köögis on oluline roll oliividel, feta juustul, veinil, aedviljadel, mereandidel ja lihal. Tänu oma heale geograafilisele asukohale on kreeka köögis segunenud nii ida kui lääneriikide traditsioonid. Kreeka rahvustoidud on rasvased ja sisaldavad ohtralt maitseaineid. Kreeklased söövad hommikusööki suhteliselt hilja. Rahvustoitude valmistamisel kasutatakse palju lamba- ja vasikaliha. Praadimiseks kasutatakse peaaegu alati üksnes oliiviõli. Populaarsemad kreeka toidud on kreeka salat, naturaalsest jogurtist, küüslaugust, kurgist ja maitseainetest tzadziki kaste, baklazaanisalat (melidzanosalata), juustusalat (tyrosalata), jõekala barbuni, juustuga aedviljasalatid, riisi- ja lihatäidisega praetomatid (domates gemistes), krevetid, merivähid, praetud kaheksajalad (chtapodja), praetud baklazaanid (melitsanes), puding ehk makaronisuflee (pastisio), kalamarjasalat (taramosal...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
