Kohtunik-õigusemõistja või karistaja? Kõige üldlevinumas tähenduses peetakse kohtunikuks isikut, kelle võimuses on langetada otsus mõne juhtumi või küsimuse üle. Kuid siiski- seda teemat saab vaadelda kahest aspektist. Esmalt, kohtunik. Kohtunik on inimene, nagu iga teinegi. Teeb oma tööd ehk mõistab ja tõlgendab seadusi vastavalt praktikale. Lisaks sellele on tal ka oluline abiline- tema ise. Südametunnistus. Küsimus on ka selles, kuidas ja kellena kohtunik end ise oma ametitoolis tunneb. Muidugi ei saa kohtunik olla ka liialt heldekäeline ning halastav. Tema võimuulatus on kindlalt piiritletud ning vale otsuse tegemine võib maksta valusalt kätte. Nagu öeldakse: ,,Omad vitsad peksavad". Sama kehtib ka kohtusaalis. Mõlema osapoole- nii kohtuniku kui ka karistatava suhtes. Kohtunikele on ette antud väga selged piirid, eetika normid ning reeglid, millest tuleb neil ilmtingimata lähtuda. Kuid kõik vastused ei pruugi alati seadustes välja
Teised teavad Teda aga kui kurja pilgu ja valge parukaga karistaja, kes su vanglasse saadab. Kuid on Ta siis õigusemõistja, karistaja või äki mõlemat? Kohtuniku töö on raske töö, mis nõuab Temalt väga suurt vastutust ja tähelepanekut. Tal on vaja palju usaldavat eelinformatsiooni enne, kui Ta oma lõpliku otsuse teatavaks teeb. Vahet ei ole siis, kas palliplatsil või kohtumajas. Kui palliplatsil kohtunik väga teraselt mängu ei jälgiks, ei oleks Tal võimalik punkte panna. Ta ei saaks ka kedagi teist väga usaldada, kuna iga võistkonna fänn, mängija ja treener pooldab ikka oma tiimi. Ja peaaegu sama asi toimub ju ka kohtusaalis. Kuid seal on kohtunikul juba ,,viga" nägematta jäänud, ning Ta juba uurib erinevate osapoolte selgitusi juhtunust. Selleks on Ta aga appi võtnud erapooletud tunnistajad, kes on näinud või kuulnud midagi vajalikku
Kohtunik õigusemõistja või karistaja "Jõuad! Tõste, löö pall maha! Hästi, punkt meile." Kohtunik vilistab, tõstab käe punktisaajate poole ning annab loa servimiseks. Minu kord, otsustav punkt, pall kukub piirile. Saalis valitseb vaikus. Mees vilega osutab käega vastaste suunas. Pagan, kaotasime. Kuid miks, kui pall kukkus piirile? Kah mu õigusemõistja, mäng oleks pidanud jätkuma. Ebaõiglane karistus meile, kes olime tõesti vaeva näinud, et nii kaugele jõuda. Ma ei lepi sellega. Sel hetkel kummitasid peas William Watsoni sõnad: ,,Õiglus peab võidule pääsema,
Kohtunik- kas õigusmõistja või karistaja? Kohtunikuks peetakse isikut, kelle võimuses on langetada otsus mõne vaieldava küsimuse üle. Kohtunik nimetatakse ametisse eluks ajaks. Õigusemõistjaks võib olla nii endale kui teistele, sõpradele kui vaenlastele, isegi tundmatutele. Kohtunik mõistab kohtus õigust ja kohut erapooletult kahe konfliktse osapoole vahel. Ta rakendab olemasolevaid õigusnorme ja jõuab lahendini, kus ühel poolel on õigus ja teisel ei ole. Otsuse tegemisel on kohtunik iseseisev – kellelgi ei ole õigust õigusemõistmisse sekkuda. Esmalt tutvub kohtunik kohtule esitatud kõikide materjalidega
Arutatakse, kas eelnevalt on menetletus kohtuasja vastavalt seadustele ja protseduurireeglitele. Riigikohus võib alama astme kohtuotsuse tühistada ning juhtumi tagasi saata. Tsiviilasja, näiteks abielulahutuse, lapsendamise, vanemlike õiguste äravõtmise jm., osalisteks on tavalises situatsioonis hageja ehk hagi esitaja ja kostja, kes kostab hageja pretensioonile, ning kohtunik. Kriminaalasja menetlemisel on osalisteks kohtunik, süüdistatav, prokurör ehk süüdistaja, advokaat ehk kaitsja ning kaks kaasistujat. Kaasistujaks võib olla 25-65-aastane Eesti kodanik, tal on kohtunikuga õigusemõistmisel võrdsed õigused. Sõltumatuks ametiisikuks, kes valvab õigusaktide kooskõla põhiseadusega ja muude seadustega, nimetatakse õiguskantsleriks. Õiguskantsleri peamisteks tööülesanneteks on teostada seaduslikkuse järelvalvet ning lahendada väärhalduse juhtumeid. Ombudsmani ülesandeks on vastuolude
Kas kohtunik on õiguse kaitsja või hukkamõistja? Kohtunik on meie kohtusüsteemis asendamatu. Tema otsustab kas keegi on süüdi või on süütu ning ta teeb seda lähtudes seadusest. Kuid siiani on paljud arvamusel, et kohtunik ei tee oma tööd õieti, kui ta neid süüdi mõistab. Arvatakse, et kohtunik on ära ostetud või otsustab meelega nende vastu, kuid kas on ikka nii? Eesti kohtusüsteem allub põhiseadusele ja kui seal on kirjas midagi, mis ikka tõestab, et süüdlane on süüdi, siis on ju kohtunikul õigus isik süüdi mõista. Minu silmis on kohtunik õiguse kaitsja, kes järgib põhiseadust. Olen kokkupuutunud paljudega, eriti noortega, kes on arvamusel, et kohtunik on hukkamõistja. Kuid hukka mõistma kõlab nagu risti lööma või häbiposti panema ja seda ta ju ei tee
EDOUARD MANET (1832-1883) Manet sündis Pariisis aadliperekonnas. Tema ema oli sugulussidemetes Rootsi kroonprintsiga. Isa oli kohtunik, kes soovis, et poeg käiks tema jälgedes. Manet oli hästi haritud, kuid akadeemilistes seltskondades ei saanud eriti hakkama. Samuti suhtus ta eitavalt akadeemilisse kunstiharidusse. Maneti onu julgustas noort kunstnikku ja viis teda tihti Louvre äärde joonistama. 1850.a. asus Manet õppima kunstistuudiosse. Teda inspireerisid Velazquez ja Goya. Moneti arvatespidi kunst vaatama rohkem tulevikku, mitte põhinema mineviku mõjutustel.
Siret Tammela EESTI KOHTUKORRALDUS Referaat Õiguse alustes Juhendaja: Aare Kruuser Tallinn 2011 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................................... 1 Eesti kohtusüsteem................................................................................................................... 1.1 Kohtunik............................................................................................................................ 1.2 Kohtunikuabi ja rahvakohtunik......................................................................................... 1.3 Riigikohus......................................................................................................................... 1.4 Maa- ja halduskohtu ning ringkonnakohtu esimees.......................................
Jalgpall Jalgpall (ka Euroopa jalgpall; inglise keeles Association football või soccer) on sportlik pallimäng, milles kahe 11-liikmelise võistkonna eesmärk on toimetada jalgpalliks nimetatav kerakujuline mänguvahend ristkülikukujulisel muru- või kunstkattega väljakul (jalgpalliväljakul) vastase väravasse. Üldjuhul on keelatud mängida palli käega, kuid erandina on see lubatud väravavahile. Võidab kõige rohkem väravaid löönud võistkond. Olenevalt võistluse formaadist võib kohtumine lõppeda ka viigiga. Kuigi jalgpall mänguna sai alguse 23 aastat eKr Hiinas, siis kaasaegne jalgpall kujunes välja 19. sajandi teisel poolel Briti saartel. Hiljem korduvalt uuendatud mängureeglitele pani 1863. aastal aluse Inglismaa jalgpalliliit. Jalgpall on tänaseks üks harrastatumaid spordialasid maailmas, sellega tegeles 2006. aasta uuringu kohaselt umbkaudu 270 miljonit inimest.Ülemaailmne katusorganisatsioon on rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA. Mainekai...
vrandada ainult seaduses stestatud juhtudel ja korras. Konto ja rahasumma omanikuks oli Ella ning kontol olnud summa eemaldati tema nusolekuta. Eelnimetatud seaduse ja paragrahvi kohaselt on igahel, kelle vara on tema nusolekuta vrandatud, igus prduda kohtusse. Siinkohal nuab kaitse vrandatud summa hvitamist selle esialgses mahus. Lisaks palume kohtul arvestada Antsu varasemat minevikku, mis hlmab kahte kriminaalkaristust ning mis pdisid vangistusega. Auvrne kohtunik, ma palun kohtualuse Antsu mista sdi vrteos vrteomenetluse seadustiku alusel, mrates talle maksimaalse trahvimrana 300 trahvihikut ehk 18 000 krooni trahvi, mille vib muuta ka 30-pevaseks arestiks, ning vrandatud vara hvitamist ties mahus. Prokurr: Oleme kuulnud sdistaja vited, mis phinevad ainult oletustel ja hepoolsetel tunnistustel. Kohtualune Ants ei vta omaks sdistaja videt, et tema omanduses on Ella internetipanga koodid ning sdistaja pole vimeline esitama fakti, mis tendaks vastupidist
hakanud kõnelema klassikalise ajakontrolli eelistest. 2000.a. võttis FIDE Presidendinõukogu vastu poleemikat tekitanud ja võib-olla mitte päris õiguspädeva otsuse MM ajakontrollist: 40 käiku 75 minutiga, seejärel kõik ülejäänud käigud 15 minutiga. Algusest peale lisandub iga käiguga 30 sekundit. Kohtunike seisukohalt on niisuguses kontrollis mõndagi positiivset: - mängijad peavad kõik käigud lõpuni üles kirjutama, seda ei pea tegema kohtunik, ja - pole vajadust artikli 10.2 rakendamiseks ning kohtunik ei pea viigitaotlusel otsustama, kas mängija teeb jõupingutusi võitmiseks või ei saa seda seisu üldse võita. Kindlasti oleks sekundite lisandumine hea ainult viimasel ajakontrollil, kuid seni pole ühtki kella, mis võimaldaks seda automaatselt teha. Neil juhtudel, kui nii-sugust kontrolli on kasutatud, on pärast teatud käikude arvu kelli käsitsi reguleeritud.
TV3 jutusaates "Kolmeraudne". 24. oktoobril 2008 ilmus tema autobiograafia ,,Musta pori näkku". Teost on saatnud ülisuur müügiedu - seda on trükitud ühtekokku kuus tiraazhi (35 500 eksemplari). 2010 märtsis ilmus põnevusromaan "Sinine on sinu taevas", mille soomekeelne tõlge "Sininen on sinun taivaasi" jõudis lugejateni 2011. aasta oktoobris. Isikututvustus: Töökäik: 2008- k.a Värske Ekspress saatejuht 2007- 2008 Telekonkursi Eesti otsib superstaari kohtunik 1996- 2000 Telesaate 7 vaprat saatejuht 1990-1991 Vikerraadios saatejuht 1991-1992 Kuku raadios saatejuht 1986- k.a Singer Vinger kitarrist 1990- 1999 Mr Lawrence kitarrist 1985-1986 Metallist soolokitarrist 1983-1984 Golem laulja, kitarrist 1981-1982 ? kitarrist 1980-1981 Suguhaiguste Dispanser basskitarrist 1979-1980 The Roberts basskitarrist Hariduskäik: 1979- 1987 Tallinna 7. Keskkool Oskused ja huvid: Emakeel on eesti keel, valdan inglise, vene ja soome keelt.
kuulub sõltumatu otsustamine ja mis mingil juhul ei tohi minna ähvardamise või "vastastikku kasulikud ettepanekud." Kohtunik peab olema aus. Ausus - kõige olulisem nõue kõlblusnormidega. See sisaldab ausus, terviklikkus, subjektiivne usk õigsuses nende põhjust, siirusest teistele ja endale seoses motiive oma käitumist. Antipodes aususe - valeta, silmakirjalikkus ja reetlikkuse.Ei ole vaja tõestada, et aus kohtuniku kohtu ettenähtud ülesandeid vande nõuab kohtunik nagu inimene aus. Sa ei saa olla aus oma ametikohal ja ebaaus igapäevases elus, mis ei ole riietatud kohtu riideid. Kohusetundlikkus täitmisel kohtusüsteemi tollimaksud koos oma kohusetunnet.Asendamatu moraalse kvaliteedi kohtunik - kõrgendatud kohusetunne oma moraalne aspekt. Sotsiaalne moraalne kohustus kohtunik - õiglane õigusemõistmine. Ta ümber ja võla pooled ja teised puhul, mis võivad vajada kohtunik, et kaitsta oma õigusi, vabadusi ja seaduslikke huve, au ja väärikust.
Tõestusmaterjali otsimine Viimistlemine Harjutusväitlus Millest väitluskohtunik lähtub? Kohtunikutöö peamine eesmärk on langetada toimunud väitluse suhtes õiglane ja erapooletu otsus, mis ütleb kumb pool paremini väiltes. Väitlusformaadi reeglitest Väitlejate räägitavast jutust Kohtuniku arusaamisest, mis väitluses toimus Heast tahtest Väiltuse sisust Peamised vaidlusküsimused Argumendid, mida kohtunik otsuse kaalumise lõpuks arvesse võtab. Argumendid, mis väitluse käigus on välja toodud ja mis on viimase kõneni arendatud. Kohtunikul on õigus jätta mõni küsimus, millest väitlejad on pikalt rääkinud, arvestamata, juhul kui ta leiab, et sellel küsimusel ei olnud väitluse teemaga mingit seost. Kohtunikul õigus liita esitatud argumente üheks väitlusküsimuseks. Tagasiside Kui kohtunik on otsuse teinud, siis peab ta suutma
Kerakujuline mänguvahend on kaetud naha või mõne muu heakskiidetud materjaliga. Palli ümbermõõt peab olema 68-70cmj 27-28 tolli ja mängu alguses peab kaaluma 410-450g 14-16 untsi. Palli rõhk peab jääma vahemiku6-11 atmosfääri tänapäeva jalgpallid on vettpidava pealispinnaga mistõttu jab palli kaal isegi märjal ja porisel väljakul enam-vähem samaks. Palli võib mängu ajal vahetada ainult väljakukohtuniku loal. Mängu juhib ja teda abistavad kaks piirikohtuniku ning neljas kohtunik Neljandal kohtunikul on teisigi kohustusi, sealhulgas peakohtuniku asendamine kui viimane kohtunik ei suuda mängu lõpuni jätkata. Viienda kohtuniku kohustuseks on abikohtuniku,ehk,siis kes piirikohtunikuga või neljanda kohtuniku väljavahetamine.Tema reeglina peakohtuniku tööd üle ei võta. Kuues ja seitsmes kohtunik on UEFA-s hetkel eksperimentaalne.Mänguväljak peab olema kunstkattega ristkülik, kusjuures väljaku külgjoon peab olema pikem kui väravajoon
Euroopa Ühenduste Kohus (mida sageli nimetatakse lihtsalt Euroopa Kohtuks) loodi ESTÜ asutamislepinguga 1952. aastal. Euroopa Kohus asub Luxembourgis, mis koosneb ühest kohtunikust ja igast liikesriigist, keda abistab kaheksa kohtujuristi. Kohtujuristi ülesanne on esitada põhjendatud arvamusi Euroopa Kohtus algatatud kohtuasjades. Nad peavad tegema seda avalikult ja erapooletult. Kohtunikud ja kohtujuristid nimetatakse ametisse liikmesriikide valitsuste vastastikusel nõusolekul. Iga kohtunik või kohtujurist nimetatakse ametisse kuueks aastaks. Euroopa Kohtu ülesanne on, et ELi õigusakte tõlgendatakse ja rakendatakse kõikides liikmesriikides samamoodi. Samuti tagab kohus, et ELi liikmesriigid ja institutsioonid järgiksid õigusakte. Kohus lahendab ELi institutsioonide, ettevõtete, liikesriikide ja eraisikute kaebusi (Bahovski, 2008: 33). Selleks et aidata Euroopa Ühenduste Kohtul toime tulla selles kohtus algatatud tuhandete
6.03.2012, kell 10.00 Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja, saal 202 Kohtunik Eha Poppova Kohtu koosseis: Eva Poppova, Linda Luhaäär, Liina Läll Prokurör Rita Siniväli Kaitsja Rein Kiviloo Kriminaalasi KarS § 114 p1,3 Süüdistatav Juri Danilisen. Kannatanu Ljudmilla Potsina. Kui kohtunik siseneb kohtusaali, siis rahvas tõuseb püsti. Istumiseks annab loa kohtunik. Kohtunik avab istungi sissejuhatavate sõnadega ning rääkis tunnistajatele nende kohustusest rääkida tõtt. Siis luges ta ette süüdistatava õigused ning pärast seda kannataja õigused. Edasi luges kohtunik ette kohtu koosseisu. Järgnevalt saadeti tunnistajad kohtusaalist välja. Kuna süüdistatav ja mõned tunnistajad ei osanud eesti keelt, siis oli kohtusaalis kohal ka tõlk. Algas prokuröri süüdistuskõne. Kõigepealt andis ta ülevaate juhtunust: 19. 21. juulil 2011
paneb mõtlema, et midagi olulist on kaalul. Kohtu vead mõjutavad inimeste elukäiku oluliselt, eriti siis, kui asi on seotud mõrvadega. Vale inimene võib minna pikaks ajaks või koguni terveks eluks vangi, kuid tegelik süüdlane on vabaduses ja elab elu täiel rinnal. Ma olen täiesti kindel, et nii on kohtus juhtunud. Sellepärast sobivadki ainult parimad õigusala spetsialistid sellisele kohale tööle ja neile makstakse ka selle töö eest korralikku tasu. Kohtunik peab olema omandanud kõrgema juriidilise hariduse. Et kohtu vigu vältida, peaks kohtunik kindlasti keskenduma oma tööle sajaprotsendiliselt ning jääma erapooletuks. Kui kohtus tehakse vigu, siis minu arvates peaks vea tegija maksma trahvi või teda vallandama, kindlasti peaks ta ka vabandama inimeste eest, kes kannatasid tema vea pärast. Näiteks hiljuti ilmus erinevates ajakirjandusväljaannetes lugu perest, kus peksti väga
võib mängija platsil liikuda seda põrgatamata ja see ei ole reeglite rikkumine. Oluline põhimõte on seotud kohtunike ja mängijate asukohaga. Mängija asukoht on see kus ta platsil asub või kust ta üles hüppas. Kui pall satub mängija kätte, siis loetakse, et pall puudutas seda kohta väljakul, kus mängija seisis. Samuti määratakse 2 või 3 punkti vise just selle koha järgi kust vise toimus. Kohtunikku puudutanud pall loetakse puutuvat samuti seda väljakupunkti, kus kohtunik seisab. Kolm punkti teenib mängija viske eest vaid siis kui tema mõlemad jalad on viskele minnes kolmepunkti joone taga. Näiteks võib mängija hoida palli väljaspool väljaku välispiiri mõttelist kõrgendust, kuid seistes ise määrustepäraselt väljakul ei ole see määruste rikkumine. Erandiks palli asukoha määramisel on palli väljaku piiridest väljumine. Eeldusel, et pall puudutab põrandat või muud objekti väljaspool väljakut loetakse pall audis olevaks.
Tallinna Tehnikagümnaasium Riigikohtu kaasuskonkurss Kaasus nr 1: "Autoriõiguse kaasus" (tsiviilküsimus) Lota Aadla 11. C klass [email protected] 5135864 @ Tallinn 2013 Kõik kohtuistungi kuulajad kogunevad ettenähtud saali. Algab kohtuistung. Saali siseneb kohtunik ja 2 kaasistujat ning kohtunik palub kõigil istet võtta. Kohtunik alustab istungit. Ma palun vaikust kohtusaali. Täna oleme kogunenud siia, et arutada kodaniku Luule laste poolt esitatud hagi Mari vastu. Hagi on esitatud palvega, et talgulaulu lauliku ja laulupäeval Luule laulu eest tasutakse autori tasu ning ühtlasi trükitaks laulikust uus ja parandatud versioon , kus talgulaulu autoriks märgitakse Luule... Ma annan sõna kostjale.
süütuse presumptsioon tähendab seda, et kõiki süüdistatavaid peetakse süütuks kuni nende süü on õiguslikult kindlaks tehtud 2. Kohtuistungid on üldjuhul avalikud. Mis tingimustel võib kohtuistungid kuulutada kinnisteks? riigi- või ärisaladuse, kõlbluse või inimesteperekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu või õigusemõistmise huvid. 3. Mis toiminguid teostab maakohtu kohtunik ainuisikuliselt? Maakohus arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju ning teeb muid toiminguid, mis on seadusega antud tema pädevusse 4. Kas kohtunik võib kollegiaalses otsustamises jääda erapooletuks? Kas kohtunikul võib olla eriarvamus? Ühelgi kohtunikul ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda. Jah. 5. Mis on prokuratuuri osa kriminaalmenetluses? Prokuratuur viib läbi kriminaal menetlust. 6
Demokraatia on valitsemine valitud esindajate kaudu Ministeeriumid Justiitsministeerium (kristen Michael), Haridus- ja teadusministeerium (jaak Aaviksoo),Kaitseministeerium (urmas reinsalu),Keskkonnaministeerium (keit pentus-rosimannus),Kultuuriministeerium (rein lang),Majandus-ja kommunikatsiooniminister (juhan parts),Põllumajandusminister(helir-valdor seeder) ,Rahandusministeerium (Jürgen ligi),Siseministeerium (ken-marti vaher),Sotsiaalministeerium (hanno pevkur), Välisministeerium (urmas paet) Maavalitsuse ülesanded: Korraldada ja kordineerida riiklikku haldust, käsutada riigivara, planeerida regiooni arengut. Kohaliku omavalitsuse ülesanded Korraldada sotsiaalabi ja-teenuseid, korraldada elamu- ja kommunaalmajandust, organiseerida ühistransporti, korraldada heakorda ja kekskonnaplaneerimist. Eesti kohtusüsteem I maakohtud, halduskohtud , II ringkonnakohtud, III riigikohus. Õiguskantsler teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse ...
esitatud kaebused kassatsiooni korras Asukohaks on Tartu Lossi tn. 17 Riigikohus Esimeheks on Uno Lõhmus Kokku 17 kohtunikku Kohtunikud nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu Riigikohus Tegevus toimub Põhiseaduslikkuse kolleegiumites järelevalve Kõrgeim organ on kolleegium üldkogu Kohtunikueksami Loakogu otsustab komisjon kohtuasjade menetlusse võtmise Kohtunik Nimetatakse ametisse Eksimuste eest eluks ajaks karistab kohtunike Ei tohi olla erakonna distsiplinaarkomisjon liige Kriminaalvastutusele Lisaks võib töötada võib võtta Riigikohtu pedagoogilisel alal ettepanekul Vabariigi või teaduslikul President uurimistööl Süüdimõistmise korral ootab vallandamine Mõisteid ADVOKAAT kaitsja
3) rakendada alluvate ametnike suhtes distsiplinaarvastutust.*6 Kohtute puhul on teenistusliku järelevalve reservatsioonideta rakendamine tinglik ning neid põhimõt- teid saab kohaldada vaid analoogia alusel. Näiteks ei kehti kohtunike üle teenistusliku järelevalve teostamisel üks selle kontrolliliigi peamisi tingimusi, mille kohaselt teenistuslik järelevalve toimib tsentraliseeritud ametkonnas, kus valitsevad subordinatsioonisuhted. Rangelt võttes ei allu esimese astme kohtunik tema üle teenistuslikku järelevalvet teostavale isikule. Eri kohtuastmete kohtunike vahel ei ole väljaspool edasikaebemenetlust alluvusvahekorda õigusemõistmise sisulistes küsimus- tes.*7 Kohtuniku täielik iseseisvus ja sõltumatus on mõistetav ja ainuvõimalik kohtuniku põhiülesande täitmisel õiguse mõistmisel. Kohtunik ei ole aga vaba kohtu administratiivsete ülesannete täitmisel. Siin järgib kohtunik kohtu esimehe seaduslikke korraldusi.*8
(3) Halduskohtunik saab olla isik, kes on ametisse nimetamise ajaks saanud 24-aastaseks ja sooritanud kohtunikueksami. § 99. Kohtuniku ametist vabastamine (Rk s. 16.12.92 nr.34 jõust.01.01.93 - RT I 1993, 1, 2) (1) Kohtunik vabastatakse ametist: (4) Maa- ja linnakohtu ning ringkonnakohtu kohtunik saab olla isik, 1) kohtuniku enda soovil; kes on ametisse nimetamise ajaks saanud 25-aastaseks ja sooritanud 2) kui kohtunik on saanud 68-aastaseks; kohtunikueksami.
Ülemkohtu kohtunikeks nimetatakse enamasti apellatsioonikohtute kohtunikke kuid selleks võib saada ka mõni õigusteaduse professor või silmapaistev advokaat. Eestis nimetatakse kohtunikud ametisse avaliku konkursi alusel, mille peale soovijad peavad esitama Riigikohtu esimehe nimele kandideerimisavalduse. Maa- või halduskohtunik peab läbima ettevalmistusteenistuse kui ta just sellest vabastatud pole ja sooritama kohtunikueksami. Ringkonnakohtu kohtunik peab olema kogenud ja tunnustatud jurist, kes samuti on sooritanud kohtunikueksami, kui ta just ei ole vahetult enne nimetamist kohtunikuna töötanud, mispuhul ta vabastatakse eksami sooritamisest. Riigikohtu kohtunikuks saab nimetada kogenud ja tunnustatud juristi. Võrreldes Rootsi ja Eesti kohtusüsteeme jõudsin järelduseni, et need on väga erinevad. On küll ka asju, mis on ühte moodi või sarnased, kuid kindlasti on rohkem ikkagi erinevusi.
järgi, kas need on põhiseadusega kooskõlas Õiguskantsler sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele. Juhib õiguskantsleri kantseleid, tal on selles ministri õigused · Teostab seaduslikkuse järelevalvet · Lahendab väärhalduse juhtumeid Ombudsman e. usaldusmees lahendab kodanike kaebusi riigisasutuste või ametnike töö kohta Kriminaalasja lahendamisel kohtunik, advokaat, prokurör, 2 kaasistujat Kohtunik korraldab kohtumõistmist, ametisse nimetab president Advokaat e. kaitsja juriidilise haridusega spetsialist, ülesandeks kohtualuse huvide esindamine Prokurör e. süüdistaja peab seisma süüdimõistva kohtuotsuse eest RIIGIKAITSE kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine, kõrgeimaks juhiks president · Sisejulgeolek inimese igapäevane julgeolek ning seaduslike õiguste austamine,
6. Kes on õiguskantsler? Tema ülesanded? Õiguskantsler kõrge ametiisik Eestis; teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet. · Teostada seaduslikkuse järelvalvet · Lahendada väärhalduse juhtumeid 7. Kes on ombudsman? Ombudsman ehk usaldusmees sõltumatu ametiisik, kelle ülesanne on lahendada kodanike kaebusi riigiametnike või asutuste suhtes. Eestis täidab ombudsmani ülesandeid õiguskantsler. (hetkel Indrek Teder) 8. Kes on kohtunik? Tema ülesanded? Kohtunik on valitud või nimetatud erapooletu ametnik, kes teostab õigusemõistmist. · Õigusemõistmine: ...poolte ärakuulamine ...otsuse tegemine 9. Selgita kes on ja miks on: Advokaat kohtualuse kaitsja, kelle ülesandeks on esindada kohtualuse huve. Prokurör ehk süüdistaja. Jurist, kelle ülesandeks on kohtualuse süü tõestamine. Kaasistuja kohtu koosseisu kuuluv kohtunikuga võrdseid õiguseid omav kriminaalasju lahendav isik.
Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäär on 67 aastat. saanud 24-aastaseks ja sooritanud kohtunikueksami. (Rk s. 16.12.92 nr.34 jõust.01.01.93 - RT I 1993, 1, 2) § 99. Kohtuniku ametist vabastamine (4) Maa- ja linnakohtu ning ringkonnakohtu kohtunik saab olla isik, (1) Kohtunik vabastatakse ametist: kes on ametisse nimetamise ajaks saanud 25-aastaseks ja sooritanud 1) kohtuniku enda soovil; kohtunikueksami. 2) kui kohtunik on saanud 68-aastaseks; (Rk s. 16.12.92 nr.34 jõust.01.01.93 - RT I 1993, 1, 2;
kellel on samaväärsete õpingute kohta välismaal saadud kõrgharidustunnistus, · kes oskab eesti keelt, · on kõrgete kõlbeliste omadustega ning · kellel on kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused Kohtunikuks ei või nimetada isikut, kes nt on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest, on advokatuurist välja heidetud jne. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsena. Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäär on 67 a. Kohtuniku ametikitsendused: · Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- ja teadustööl. · Kohtunik ei või olla Riigikogu liige ega valla- või linnavalitsuse liige, erakonna liige, äriühingu asutaja , äriühingu juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja, pankrotihaldur jms. Kohtuniku immuniteet: Kohtunikku saab ametisoleku ajal võtta kriminaalvastutusele ainult · Riigikohtu ettepanekul ja
Teema 12: erakonnad ja valimised 1. Mis vahe on majoritaarsel ja proportsionaalsel valimissüsteemil? Majoritaalses saab võitja parlamendis kõik kohad, proportsionaalses saab nii palju kohti, kui palju on saadud hääli. 2. Mis valimissüsteem on kasutusel Eestis? Proportsionaalne valimissüsteem 3. Mida tähendab määratlus vasakpoolne erakond või parempoolne erakond? Vasakpoolsel erakonnal on suur roll riigis ja parempoolsel väike roll riigis. 4. Mis Eesti erakonnad on vasakpoolsed, mis parempoolsed? Vasakpoolsed on SDE ja keskerakond ja parempoolsed on Irl ja reformierakond. Teema 13: kohalik omavalitsus 1. Nimeta kohaliku omavalitsuse üksuseid ja omavalitsusüksuste valitsusorganeid. Volikogu ja valitsus 2. Kuidas toimuvad kohaliku omavalitsuse valimised (millal, kes saab valida/kandideerida, mida valitakse jne). Volikogu valitakse iga 4 aasta tagant. Kandideerida saab v...
viimasena 1660.aastal Oliva rahuga Ruhnu, mis oli kuulunud Kuramaa piiskopkonnale Rootsi jagas Eesti kaheks kubermanguks: Eestimaa ja Liivimaa kubermang, sellisena jagatuks jäid nad isegi peale Rootsi aja lõppu. Ajal, mil Eesti kuulus Rootsi riigile loodi tugev kohtusüsteem, mis jäi püsima 19.sajandi lõpuni. Kohaliku korra eest seisid Põhja-Eestis adrakohtud ning Lõuna-Eestis sillakohtud, kelle eesotsa mõisnike seast kohtunik valiti. Nende kohustuseks oli põgenenud talupoegade otsimine ja mõisa tagasisaatmine. Samuti uurisid kohtunikud väiksemaid kuritegusid ning määrasid karistusi. Maakondades loodi Eesti- ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, nende vaadata jäid talupoegade ja mitteaadlike süüasjad. Kõrgeimaks kohtuks oli Põhja-Eestis Eestimaa Ülemmaakohus, Lõuna Eestis Liivimaa Õuekohus. Neis arutati raskemaid kuritegusid ja aadlike kohtuasju. Rootsi riik pani suurt rõhku haridusele
Otsene kulutus on nt bensiinikulu, mis võib lõppkokkuvõttes olla suurem kui vea hind. Õiguskaitsesüsteemi puhul tekivad eksliku otsuse tegemisel samuti kahjud. Näitena saab vaadelda kohtute ekslike otsuste tagajärgi. Kohtualune on kas süüdi või süütu. Otsused: 1) Süüdlane mõistetakse süüdi 2) Süütu mõistetakse õigeks 3) Süüdlane jääb süüdi mõistmata 4) Süütu mõistetakse süüdi Vigased on 3) ja 4). Tsiviilkohtumenetluses on pooled võrdsed; kohtunik peab vaatama, kas kummalgi poolel on rohkem õigusi kui teisel; Kriminaalmenetlus; tõendamise kohustus on riigi poolel; kahtlustataval, süüdistataval seda kohustust pole (ainult alibi); isikut ei saa süüdi mõista, kui riik pole leidnud piisavalt tõendeid erinevad lähenemised; kontinentaal-euroopas: selleks, et isik süüdi mõista, peab olema kohtunikul kujunenud siseveendumus, aga seda on raske hinnata, millal see tekkinud on;
ta avalikust teenistusest seadusliku aluseta jne. Tsiviilasjad on peamiselt vaidlused isikute vahel tsiviilõiguse valdkonnas, nt isik pöördub maakohtusse kindlustuselt õiglase kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Kriminaal- ja väärteoasjad puudutavad süütegudega seonduvat, nt üks isik põhjustab ettevaatamatuse tõttu teise isiku surma kriminaalasi, kohus otsustab isiku süütuse üle, süüdioleku korral määrab õiglase karistuse. Eesti kohtusüsteem Maakohtute tsiviilasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Maakohtutes, kui arutamisel on esimese astme kuritegu, osalevad õigusemõistmisel rahvakohtunikud eesistuja ja kaks rahvakohtunikku, kellel on asja arutamisel kohtunikuga võrdsed õigused. Teise astme kuritegude kriminaalasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Halduskohtus arutab kohtunik haldusasja ainuisikuliselt. Ringkonnakohus arutab kriminaal-, tsiviil- ja haldusasju vastavalt vähemalt kolmest ringkonnakohtu kohtunikust
toimub sündmuste lahkamine. Saal on tühi ja talvisest külmast jahedaks läinud. Saali uksetaha on kogunenud erinevad tuttavad nii Maria kui Liisa poolt. Selgelt on näha, et mõlemad pooled hoiavad eraldi, kuna arvamused tegudest on väga vastakad. Saabub istungi sekretär, kes saali uksed pealtvaatajatele uksed avab. Sekretär : Palun kõikil külastajatel, kes on tulnud jälgima Maria ja Liisa kohtuasja, siseneda kohtusaali. Esimene rida tuleb jätta vabaks tunnistajatele. Kohtunik saabub kümne minuti jooksul. Kõik külastajad voolavad saali, algselt kui üks mass, saalis jälle eraldudes võõrastest, hoides tuttavate seltsi. Saal on küllaltki väike, nagu peetav kohtuasigi. Rahvas sumiseb vaikselt parema kuulmisega inimesel on võimalik ära kuulda erinevaid laimusi, mis on mõlema osapoole poole suunatud. Saali siseneb Liisa, kes suundub koheselt esimesse ritta istuma, lausumata sõnagi tuttavatele. Tema järel sammub saali sisse ka
Kas sina sobid vutikohtunikuks? Kui vastad õigesti 75%-le küsimustest, võid ennast jalgpallireeglite alal igati kompetentseks pidada. Millised on jalgpalli värava mõõdud? a 2,40x7,34 m b 2,44x7,32 m c 2,32x7,44 m Kui väljakul on korraga kaks palli, siis kohtunik... a Peab kohe peatama mängu ja eemaldama teise palli b Lubama mängul jätkuda seni, kuni teine pall hakkab mängu segama c Lubama mängul jätkuda ning peatama mängu kohe, kui ohtlik moment on möödas Kui vahetusmängija siseneb väljakule ilma loata hetkel, kui pall on mängus, siis kohtunik jätkab mängu...? a Karistuslöögiga sealt, kus rikkumine toimus b Vabalöögiga sealt, kus antud hetkel pall oli, kui kohtunik mängu peatas
Kohtud nüüd jaotatud nelja piirkonda – Harju Maakohus (Tallinn ja Harjumaa, esimees Särgava, 66 kohtunikku; Viru Maakohus (Jõhvi, Narva ja Rakvere kohtumajad, 30 kohtunikku), Pärnu Maakohus (Pärnu, Haapsalu, Rapla, Järva ja Kuressaare kohtumajad, 22 kohtunikku), Tartu Maakohus (Tartu, Jõgeva, Viljandi, Võru, Valga ja Põlva kohtumajad, 35 kohtunikku). Need on piirkondadesse jagatud kohtud, 4 piirkonda, millel on oma filiaalid. Kohtumaja juht – 1 kohtunik 5 aastat, tema nimetab ametisse kohtuesimees (igas filiaalis oma juht). 2) halduskohtud – Tallinnas ja Tartus. Halduskohtusse pöördutakse kui isik pöördub millegagi riigi vastu (avaliku võimu ja omavalitsuse toimingu või haldusakti vastu). Juhul kui isik leiab, et tema õigusi on rikutud, n. erastamised, maksuküsimused jne. Tallinna halduskohtud – Tallinna Kohtumaja ja Pärnu Kohtumaja. Tartu halduskohtud – Tartu kohtumaja ja Jõhvi kohtumaja.
Kohtunikud ja rahvakohtunikud Kohtunikud Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodaniku, kes on täitnud akateemilise õppe õigusõpetuses, oskab kõrgtasemel eesti keelt, on kõlbeliste omadustega ja tal on ka kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused. Kohtunik nimetatakse ametisse eluajaks. Kohtunikuks ei või nimetada näiteks isikut, kes on: Mõistetud süüdi kuriteo toimepanemise eest; Välja heidetud advokatuurist; Pankrotivõlgnik. Kohtunik ei või töötada mujal kui õppe- või teadustööl. Ametivälised tööülesanded ei tohi teda segada oma kohustsuste täitmist. Kohtunik täidab oma ametikohustusi erapooletult ja omakasupüüdmatult. Ta peab ka hoiduma tegudest, mis kahjustavad kohtu mainet
Kohtunikud ja rahvakohtunikud Kohtunikud · Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodaniku, kes on täitnud akadeemilise õppe õigusteaduse akrediteeritud õppekava, oskab eesti keelt kõrgtasemel, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning kellel on kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused. · Kohtunik nimetatakse ametisse eluajaks. Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepanekul. Riigikohtuniku nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. Kohtunikku saab ametist tagandada üksnes jõustunud kohtuotsuse alusel. Kohtunikuks ei või nimetada isikut, kes on: · mõistetud süüdi kuriteo toimepanemise eest;
Riigikogu komisjonKomisjoni kuuluvad erinevate erakondade liikmed, kes tegelevad teatud valdkonna probleemiga. Fraktsioonühe erakonna saadiku rühm riigikogus. Koalitsioonerakonnad,kes kuuluvad valitsusse. Opusitsioon erakonnad,mis ei kuulu valitsusse, vaid Riigikokku. Valimiskogukutsutakse kokku presideni valimiseks linnaja vallade esindajad juhul kui Riigikogu ei suuda Presidenti valida. Valitsuskriis Valitsusele umbusalduse avaldamine, nõutakse valitsuse lahkumist. RiigikantseleiValitsuse juures asjajamise korraldaja. MaakondRiiklik haldusüksus. Vald ja linnkohalikud omavalitsusüksuse. Advokaat kaitsjakohtus. ProkurörSüüdistaja. Kohtunikotsuselangetaja. Apellatsioonedasikaebamine ringkonna kohtusse. Kassatsioonedasikaebamine riigikohtusse. Õiguskantslerkõrgeim rüügiaimetnik. Kontrollib, et kõik seadised oleksid vastavuses põhiseadusega. Ombudsmanusaldusisik, sõltum...
kodades. Viiest kohtunikust koosnevate kodade esimehed valitakse kolmeks ning kolmest kohtunikust koosnevate kodade esimehed üheks aastaks. 1.1. Euroopa Kohtu põhikiri Artikkel 1 Euroopa Liidu Kohus moodustatakse ja toimib kooskõlas aluslepingute ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu (EURATOMi asutamislepingu) ning käesoleva põhikirja sätetega. 1.2. Kohtunikud ja kohtujuristid Artikkel 2 Enne oma kohustuste täitmisele asumist annab iga kohtunik Euroopa Kohtu ees avalikul istungil vande täita oma kohustusi erapooletult ja kohusetundlikult ning hoida kohtu nõupidamiste saladust. Artikkel 3 Kohtunikel on kohtulik puutumatus. Kui nad on ametist lahkunud, on neil jätkuvalt puutumatus oma ametiülesannete täitmisel sooritatud tegude, sealhulgas suuliste ja kirjalike avalduste suhtes. Täiskogu istungil võib Euroopa Kohus puutumatuse ära võtta. Kui otsus
Pehmema poolne hääl tundus süüdistatule natukene rohkem lootust andvat. Olen märganud, et kõva ja käreda häälega kohtuniku puhul on saalis üldiselt ka vaiksem, kuid rusuvam meeleolu. Kõnelemise vahepeal olid hästi lühikesed pausid, arvatavasti selleks, et jääda selgeks ja mitte puterdada. Süüdistatu ülekuulamisel küsis kohtunik natukene manitseval häälel mõningaid küsimusi. Zestikuleerimine oli minimaalne, vaid kahel kuni kolmel korral otsuse ettelugemisel tõstis kohtunik käe, peopesa üles pool, et anda argumendile kaalu või pigem nagu õigustus. Võib-olla natukene häiris pea liigne kõigutamine paremale vasakule otsuse ettelugemisel. Kohtunik kaldus kõnede ajal pigem pabereid silmadega üle laskma kui silmsidemega kuulama. Oli näha, et see ei häirinud, vaid avastupidi. Tegemist oleks olnud politseiniku ja süüaluse puhul nagu õpilastega, kes on pääsenud õpetaja pingsast sõna sõnalisest luuletuse vastamise kontrollist. Kohtuniku puhul oli
ülesanne on teise palli mängimine e tõstmine, ründemängija e lööjad on rünnakuga palli üle võrgu mängimine e ründelöögi sooritamine, kaitsemängija e libero on pallingu vastuvõtt ja kaitsemäng Varustus- põlvekaitsed, võrkpallijalanõud e tossud, põlvekaitsmed pehmendavad põrutust Mängu juhtimine- teevad kohtunikud, esimene kohtunik- asub pukil ja juhib mängu tema otsused on lõplikud, teine kohtunik asub vastas väljaku küljel abistab esimest, kohtunik sekretär istub laua taga ja täidab võistlusprotokolli, piirikohtunik seisab vabaalas väljaku nurkades ja jälgivad piire, Mängu käik- algab loosimisega, valida on pall või vastuvõtt, väljakupool, palli paneb mängu tagumine parempoolne mängija e 1 tsoon, mängitakse 25 punktini, otsustav geim kahepunktilise vahega, iga viga on punkt, üle ühe korra järjest ei tohi puudutada,
Kohtunikuks võib saada igaüks, kes on vähemalt 15 aastat vana. Selleks, et saada madalama liiga kohtuniku pabereid peab kandidaat sooritama testi, mis koosneb reeglite ja eetikanormide tundmises. Samuti tuleb osaleda loengutes, mida on Eesti Jalgpalliliidu poolt korraldataval koolitusel 7. Kandidaat peab läbima ka füüsilise võimekuse testi, et olla võimeline väljakul piisavalt liikuda ja olukorral silma peal hoidma. Olles esimese taseme kätte saanud, peab värske kohtunik alustama madalaimast tasemest, ehk vilistada tuleb äärekohtunikuna vähemalt 150 mängu e. 150 punkti, kusjuures iga mängu eest saab ühe punkti. Peale seda tuleb sooritada uus test, et saada järgmise taseme kohtunikupaberid. Selleks, et saada Eesti meistriliigaks vääriline tase läheb tavaliselt aega 2-3 aastat, olenevalt kohtuniku võimekusest piisavalt mänge vilistada. [1] Kohtunike kohustused ja võimalused Mõned otsused, milleks kohtunikul on võimust:
mahukam ning kohati põhjalikum, ehkki kohtunike koodeksis oli tekst kontsentreeritum ning paremini liigitatud. Võttes seda kõike arvesse, ei saa pelgalt pealt vaadates öelda, et kumbki neist oleks teisest praktilisem ning asjalikum kui teine. Ametitegevuse üldsätted Võrreldes kohtunike ja prokuröride reeglistikku nende ametitegevuse kohta, ei saa öelda, et need oleksid kirjutatud üks-ühele. Kohtunik hoiab ’’kohtunikkonna ausameelsuse ja sõltumatuse mainet’’ ning ’’täidab oma töökohustusi erapooletult, omakasupüüdmatult ja hoolikalt ning kasutab temale antud võimu parimal võimalikul viisil’’, eeskätt ’’peab kohtunik käituma viisil, mis sobib kokku kohtunikuameti väärikusega’’. Selle kõrvale saab tuua prokuröritöö põhimõtted, et prokurör ’’ juhindub talle seadusega pandud ülesannete täitmisel
liiget, kaasa arvatud kapten, treener ja võistkonna vastaval soovil ka teine treener ning maksimaalselt viis eriülesannetega (nt esindaja, arst, füsioterapeut, statistik, tõlk) võistkonna saatjat, kellel on õigus istuda võistkonna pingil. Mängu jooksul on mõlemast võistkonnast korraga väljakul viis mängijat ja neid võib vahetada. Vahetusmängijast saab mängija ja mängijast saab vahetusmängija siis kui kohtunik lubab vahetusmängijal tulla väljakule või siis kui minutilisel vaheajal või mänguvaheajal teatab vahetusmängija vahetusest sekretärile. Mängijate võistlusriietuses tuleb jälgida, et see koosneks nii eest kui tagant ühte värvi särkidest, kõik mängijad mängu jooksul kannaks särke pükstes. On lubatud "ühes tükis" mänguriietus, mängijail ei oleks T-särke, sõltumata tegumoest, võistlussärgi all, välja arvatud juhtudel kui selleks on kirjalik arstipoolne soovitus
· Ei tohi olla alla 7 mängija · Varumängijaid 3-7 · Kui mäng peatatakse kohtuniku poolt, siis seda jätkatakse vabalöögiga 4. Mängijate varustus Ei tohi kasutada ohtlikku varustust, kaasaarvatud ehteid. Põhivarustusse kuuluvad jalgpallisärk, spordipüksid, põlvikud, säärekaitsed, jalanõud. Väravavahtide riietus peab olema teistest mängijatest eristatav. 5. Kohtunik Juhib igat mängu, tagab reeglite täitmise, mõõdab mängu aega ja täidab võistluste protokolli. Talle kuulub veel palju õigusi ja kohustusi. 6. Abikohtunikud · Neid on 2 · Ülesanne on kohtuniku abistamine 7. Mängu kestus Mäng koosneb kahest võrdsest 45-minutilisest poolajast, kuid seda võib ka kokkuleppepõhiselt muuta. Vaheaeg ei tohi ületada 15 minutit, seda võib muuta ainult kohtuniku nõusolekul.
KOHTUVÕIM JA KORRAKAITSE Õigus tähendab üldkehtivate ja kokkuleppeliste käitumisnormide kogumit. Kohtuvõimu teostab sõltumatu kohus. Kohtuasutuste ülesanne on seaduste tõlgendamine ja rakendamine ning erapooletu ja ausa õigusemõistmise korraldamine. ÕIGUSSÜSTEEMID Õigussüsteem tähendab ajalooliselt kujunenud ühtset õigusemõistmise traditsiooni. Jaguneb kolmeks: Mandri-Euroopa: kohtumõistmine põhineb põhjalikel seadustel, kohtunik on eluks ajaks ametisse nimetatud riigiametnik Angloameerika: rahvapoolt valitud kohtunik, puudulik seadusandlus, kohtuniku otsusel väga suur vokaal, vandekohtunikud Islamiõigus: sariaat, arhailine õigusemõistmine, kummalised karistused(käe maharaiumine, kividega surnuks loopimine) ÕIGUSHARUD - reguleerivad sarnaseid ühiskondlikke suhteid. Eraõigus-kaubandusõigus, majandusõigus, tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus,
Vahetusi võib teha igal ajal, olenemata sellest, kas pall on mängus või mitte, kui järgmised tingimused on täidetud:mängija, kes soovib siseneda väljakule, tõstab vahetuse tegemiseks oma pea kohale väljakul oleva võistkonnaliikme numbri, keda ta kavatseb asendada; mängija, kes lahkub vahetusse, peab seda tegema vahetustsoonis; mängija, kes siseneb mängu, peab seda tegema samuti vahetustsoonis kuid mitte enne kui väljakult lahkuv mängija on ületanud küljejoone; kohtunik otsustab, kas mängija võib siseneda väljakule või mitte; vahetus on sooritatud, kui varumängija on tulnud väljakule ja väljakult lahkunud mängija on enda kätte saanud vahetusnumbri ning sellest hetkest loetakse varumängija mängijaks ja asendatu lakkab olemast mängija. Vahetuste käigus mängu aega ei peatata. TAVAJALGPALL – MÄNGIJATE ARV Mängijad Mäng toimub kahe võistkonna vahel. Võistkonnas ei ole üle 11 mängija, kellest üks on väravavaht
Õiguse rakendaja 1. Ei tohi suhtuda pealiskaudselt õigusnormis toodud abstraktsesse kooseisu 2. Väga palju aitab õiguse rakendajaid(kohtunikke) protsessiõigus- tõe tuvastamiseks lubatud ja nõutud tunnetamisallikad. 3. Tsiviilprotsessis kehtib dispositiivsuse põhimõte. 4. Dispositiivsuse põhimõte-kohtunik tugineb otsuse tegemisel ainult poolte poolt esitatud tõenditele ja asjaoludele. Elulised ajsaolud, milles poolte vahel erimeelsused puuduvad, peab kohtunik võtma tõestena. 5. Kriminaalprotsessis on määravaks tõe väljaselgitamise ehk kohtuliku uurimise printsiip. 6. Kohtuliku uurimise printsiip- kohtunik pole seotud sellega mida pooled väidavad. Süüdistajal poolel asub tõestamise koormis. Süüdistatavale pea tõendama, et ta on süüdi. Kui süüdistaja pole võimeline seda tõendama, peab tegema õigustmõistva otsuse-in dubio pro reo 7. Kogumise maxime-kohtunik ja pooled koguvad tõendeid koos
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
