PROPORTSIONAALNE MAKSUSÜSTEEM - maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud maksustatakse võrdselt. PROGRESSEERUV ehk ASTMELINE MAKSUSÜSTEEM - maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem makse. FÜÜSILISE ISIKU TULUMAKS. Selle peab inimene tasuma kogu oma sissetulekult: palgalt, honorarilt ja loteriivõidult. See moodustab 21% kõikidest sissetulekutest va. pensionid, stipendiumid ja toetused. KÄIBEMAKS. Kaudsed maksud moodustavad Eesti riigieelarve tulust 40%. See moodustab 18% kauba või teenuse hinnast. OTSENE MAKS. Siia kuuluvad maamaks, füüsilise isiku tulumaks, eraettevõtte tulumaks. KAUDNE MAKS. Siia kuuluvad käibemaks, aktsiisimaks, tollimaks. SOTSIAALMAKS. Siia kuuluvad kindlustusmaks, pension ja tervisehoid. Tuludeklaratsiooni peab täitma kord aastas, et kontrollida, kas inimest on maksustatud õigesti.
vahendite olemasolu. Teatavatel juhtudel võib maks olla ka riigi sotsiaal- ja majanduspoliitika kujundamise vahendiks (näiteks soodustada maksupoliitika kaudu loodussäästlikku tarbimist jms). Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest (MKS §3). Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega. Riiklikud maksud on (maksukorralduse seaduse järgi, §3): · tulumaks · sotsiaalmaks · maamaks · hasartmängumaks · käibemaks · tollimaks · aktsiisid (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektri- ning pakendiaktsiis) · raskeveokimaks. NB! Siia hulka võib tinglikult lugeda ka kohustuslikud kindlustusmaksed. Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Riiklikest maksudest on otsesed maksud (makstakse vahetult tuludelt) näiteks:
MAKSUD Esitlus majandusõppes 2008 SISUKORD: Ülevaade maksudega seonduvast: · maksude tähtsus, · ülevaade erinevatest maksud · maksude kogumine · maksudega seotud ülesanded · jms MAKSUSÜSTEEMI TÄHTSUS: · tagab ühiskonna rahaliste vahendite koondamise riiklike kulutuste katteks (nt pensionide ja toetuste maksmine, riigikaitse, hariduse ja kultuuri korraldamine) · turu toimet ja tulemust kujundav ülesanne (selleks saab muuta maksustamise korda, maksude struktuuri ja maksumäärasid) TURUOSALISTE MAKSUSTAMINE:
Maksupoliitika määrab, milliseid makse ja mille eest riik kogub.Kulupoliitika tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega, samuti seab eelistused, millele laekunud vahendeid jagada.Eelarvedefitsiidiks nimetatakse olukorda, kus planeeritud kulud ületavad tulusid.Eelarve ülejäägi korral koostab valitsus lisaeelarve.Kõigi maksude kogusummat, võetuna protsendina SKP-st nimetatakse maksukoormuseks.Maksumäär tuluosa, mida maksumaksja maksudena ära maksab.Kõik ühes riigis kehtivad maksud ja maksustamise põhimõtted moodustavad maksusüsteemi.Proportsionaalne maksusüsteem maksusüsteem, milles kõigile maksumaksjatele kehtib üks maksumäär, olenemata ta palgast.Astmeline maksusüsteem maksusüsteem, milles maksumäär sõltub maksumaksja sissetuleku suurusest (mida suurem sissetulek, seda kõrgem maksumäär).Tulumaksu nimetus tuleneb sellest, et see pannakse inimese või ettevõtte tuludele.Käibemaksu makstakse ostu-müügi tehingutelt (18%)
Maksud 1. Füüsilise isiku tulumaks 1)Kes maksab maksu - Residendist füüsilised isikud 2)Mille pealt maksu makstakse - kogu oma tulu 3)Milline on maksumäär - 21% 4)Kui palju prognoositakse sellest tulu Eesti 2010. Aasta REsse (mln krooni)? -3220,0 5)Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse tulu läheb riigieelarvesse, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks. 2. Juriidilise isiku tulumaks 1)Kes maksab maksu - Juriidilised isikud 2)Mille pealt maksu makstakse - bruto tulult. 3)Milline on maksumäär - 21% 4)Kui palju prognoositakse sellest tulu Eesti 2010. Aasta REsse (mln krooni)? - 2425,0 5)Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse - tulu läheb riigieelarvesse, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskul...
Maksud. Kodune töö. Danel Kungla 11.a 1. Füüsilise isiku tulumaks 1) Maksab füüsiline isik. 2) Maksu maksab inimene oma sissetuleku pealt. 3) 21% 4) Prognoos 3220 mln. 5) Kasutatakse kõikides valdkondades 2. Juriidilise isiku tulumaks 1) Firma 2) Maksab firma tulu pealt 3) 21% 4) Tulu prognoos 2425 mln. 5) Kasutatakse kõikides valdkondades 3. Sotsiaalmaks 1) Tööandja 2) Maksab töö tulu pealt, mida töötajad teevad 3) 33% 4) Tulu prognoos 26970 mln. 5) 33%-ne rahahulk maksust läheb kaheks, 13% haigekassale ja 20% pensionifondi. 4. Käibemaks 1) Müüja 2) Maksu arvutatakse kauba või teenuse käibelt. 3) 20% 4) Tulu prognoos 19010 mln 5) Kasutatakse kõikides valdkondades 5. Aktsiisid - aktsiisid lähevad erinevate asjade peale riigis, näiteks kütuseaktsiis läheb te...
Otsesed maksud tulumaks, sots.maks Kadused maksud aktsiis, käibemaks Riiklikud maksud-tulumaks, sotsm., maam, hasartmängum, käibem, tollim,aktsiis, raskeveokim., Laekuvad riigikassasse. Osa füüsilise isiku tulumaksust ning maamaks tervikuna laekub kohaliku omavalitsusüksuse eelarvesse. Kohalikud maksud (nt parkimistasu, reklaamimaks, teede- ja tänavate sulgemise maks, müügimaks, mootorsõidukimaks ja loomapidamismaks) laekuvad kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Kohalikud maksud kehtestab iga kohalik omavalitsusüksus vastavalt vajadustele kohalike maksude seaduses sätestatud korras. proportsionaalne tulumaks(EST, RUS) üksikisiku või ettevõtte tulumaks, mille puhul maksumäär ei olene maksustatava tulu suurusest. (lihtne ja õiglane; soodustab majanduskasvu ja maksualast konkurentsi) Progressiivne- ettevõtte kasumi või üksikisiku sissetuleku maksustamise süsteem astmeline tulumaks. Regressiivse maksu korral tulude suurenedes maksumäär alaneb.
Teemad Füüsilise isiku tulu maksustamine Erisoodustus. Töölähetuse ja isikliku sõiduauto kulude arvestus Kingitused, annetused, vastuvõtukuluddividendid Töötasu maksustamine. TSD Haigushüvitis. Sotsiaalmaks. TSD TKM Pension Kaibemaks Millised maksud tuleb maksta töötasult? Kui ettevõttes on töölepinguga töötav töötaja, siis tema töötasult tuleb maksta riigile kõik palgamaksud – sotsiaalmaks, füüsilise isiku tulumaks, lisaks töötuskindlustusmakse ja pensionikindlustusmakse Näide Töötaja Kati töötasu töölepingu järgi on 1000 eurot. Töölepingusse märgitakse tavaliselt brutosumma, mis tähendab, et ettevõtjal tuleb juurde maksta sotsiaalmaksud,
Miks riik kogub makse: 1) et ennast finantseerida 2) arendada majandust 3) kõlbline külg, aidatakse neid, kes ise toime ei tule Maksud jagunevad: Riiklikud otsesed: *üksikisiku tulumaks 21% *pensioni II sammas 2% *maamaks *sot. maks *töötluskindlustus maks 2,8% kaudsed: *käibemaks *aktsiisimaks 20% (tubakatooted, alkohol) *tollimaks *hasartmängumaks Kohalikud: kohalik volikogu võib kehtestada: *paadimakse *loomapidamsmakse *teedemakse *reklaamimakse Maksusüsteem - kõik kohalikud maksud ja põhimõtted. Progreseeruv tulumaks - astmeline tulumaks, mida suuremad on inimese tulud seda suurem protsent läheb maha. Proportsionaalne tulumaks - kõigilt võetakse ühesugune protsent. Alam e miinimumpalk - on summa alla mille ei tohi tööandja maksta. Eestis on 4350.- Tulumaksu vaba miinimum - see on osa palgast, mille pealt tulumaksu ei võeta. Eestis 2250.- Brutopalk - inimese väljateenitud palk millest pole veel maksud maha võetud.
Majanduse kontrolltöö Mida toob endaga kaasa alkoholiaktsiisi vähendamine? Alkoholiaktsiis moodustab 3,8% kogu eelarvest. Aktsiisi vähendamine vähendaks riigieelarvesse laekuvat tulu ning suurendaks alkoholi tarbijaskonda, sest selle ostuhind väheseks ja oleks tarbijale vastuvõetavam. Kõikidelt kaupadelt läheb maha käibemaks. Seega laekuks seni alkoholiaktsiisina laekunud raha hoopis käibemaksuna kuna tarbimine suureneb ning sellest tulenevalt saab riik rohkem käibemaksu. Sellisel alkoholiaktsiisi vähendamisel oleks pigem sotsiaalne mõju. Aktsiisi vähendamisega kaasneks suurem tarbimine. Alkohol on tervisele kahjulik ning seeläbi suurendaks suurem tarbimine ka erinevate haiguste esinemist. Ilmselt suureneks ka alkoholijoobes inimeste põhjustatud liiklusõnnetused. Õnnetustega kaasneks rohkem hukkunuid. Sellised õnnetused ja rohkemad haigused suurendaks suremust ning vähendaks inimeste kes...
Maksu- ja Tolliametile peab Maanteeamet iga maksustamis perioodi 10ndaks kuupäevaks esitama andmed muudatuste kohta, mis toimusid eelmisel maksustamis perioodil. Raskeveokijuhil peab olema kaasas ja kontrollimisel tuleb esitada raskeveokimaksu tasumist tõendav dokument. Kui mootorsõiduki eest makstakse raskeveokimaksu, siis ei rakendata mootorsõiduki kohalikku maksu. KOHALIKE MAKSUDE SEADUS Seadus on jõustunud 24.oktoober 1994. aastal. Kohalikud maksud kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega kohalike maksude seaduse alusel. Kohaliku maksu kogumine: · Kohaliku maksude maksuhalduriks on valla- või linnavalitsus või määruses nimetatud muu ametiasutus, kes korraldab maksude kogumist. · Volikogu ning Maksu- ja Tolliamet võivad sõlmida halduslepingu, milla alusel müügimaksu kogub MTA kohalik asutus. · Piirnevad omavalitsused võivad sõlmida omavahel halduslepingu, millega antakse
OTSESED MAKSUD TONY TSILK Miks on maksude maksmine vajalik? Riigile: - riik saab pakkuda inimestele tasuta ühishüvesid (nt haridus, maanteed, tuletõrje jne) - riik saab maksta inimestele toetusi Inimesele: - inimene saab kasutada riigi poolt pakutavat - makstud maksudest sõltub otseselt nt pensioni suurus Maksud Otsesed maksud – maks, mida inimene maksab oma sissetulekutelt. (nö “eraldi”) Nt tulumaks, sotsiaalmaks Kaudsed maksud – maks, mida inimene maksab tarbimiselt (kauba hinnalisa) Nt käibemaks, aktsiisimaksud Riiklikud maksud – maks, mis on kehtestatud seadusega Riigikogu poolt ja mis kehtib kogu riigis Kohalikud maksud – maks, mis on kehtestatud KOV volikogu poolt ja kehtib ainult vastavas vallas/ linnas Tulumaks – 21 % Füüsilise isiku tulumaks: - makstakse kogu tulult - maksuvaba tulu – 144 eurot kuus Ettevõtte tulumaks :
genereerida soovitavat tulu. Alkoholiaktsiisi on koguda suhteliselt kerge, kuna maksu kogutakse müügi kogustelt. Tulu prognoosimine on keerulisem, kuna müügikogused ei ole ette teada, tegemist ei ole esmatarbekaubaga ning inimeste tarbimisharjumused võivad ajas muutuda (seda mõjutavad nt üldine majanduse olukord, inimeste sissetulekud, kohustused jne). Fiskaalne neutraalsus (võrdsuse kriteerium) Siinkohal saab vaadata, kas süsteem eelistab ühte tulu või kulu mõjuva põhjuseta: maksud, mille puhul eksisteerib kõrvalehiilimise võimalus ei ole fiskaalselt neutraalsed. Alkoholiaktsiisi puhul on võimalik maksust kõrvalehiilimine: võib levida salaalkohol, mille pealt aktsiisimaksu ei maksta. Seega võib väita, et tegemist ei ole fiskaalse neutraalsusega. 5 Ujuvus, paindlikkus (efektiivsuse kriteerium)
töötuabiraha, lastetoetuse, pensioni, toimetulekutoetuse ning ema- ja isapalga kärpimisel. Mõlemal juhul jääks kaotajaks inimene ise. Toime suudavad tulla vaid investeerijad ja kokkuhoidjad. Mõne aasta eest oli väga tulus investeerida kinnisvarasse, kuid majanduskriis tingis kinnisvara hindade langemise. Muidugi võib võimaluse korral hetkel kinnisvara kokku osta ning oodata, kuni kinnisvaraturg kosub, et siis kasumit saada. Ameerikas on näiteks maksud üsna madalad, seal valitakse pigem oma ettevõtte tegemine, seal on tasuline haigekassa, kui just tasuta kliinikusse minna ei taheta. Eestis on tervishoiukindlustusmaks kohustuslik. Muidugi on isegi Eestis üsna lihtne oma äri püsti panna, kuid seda töös hoida ning kasumit teenida on juba raskem. Kuna aga hetkel on Eestis eelarve kulud suuremad kui tulud, ning riigi peamine ülesanne eelarve suhtes on eelarvet tasakaalus hoida, üritabki valitsus eri kärbete
Tallinna Ülikool Prantsusmaa maksusüsteem Peeter Eriline 2011 SISSEJUHATUS Töö on jagatud neljaks osaks: kaudsed maksud, otsesed maksud, kohalikud maksud, Eesti ja Prantsusmaa maksusüsteemide võrdlus. Need on omakorda jaotatud spetsiifilistemaks gruppideks. Prantsusmaa maksusüsteem on keeruline ja mahukas ning hõlmab üleriigilisi otseseid (tulumaks, varanduse/varandusemaks) ja kaudseid (käibe- ja aktsiisimaks) makse. Samuti eksisteerivad kohalikud maksud (ettevõtlusmaks). Prantsusmaa maksuaasta on vastavuses kalendriaastaga. Prantsusmaal loob makse riik, kuid seda koguvad erinevad halduse institutsioonid:
Tootmisressursid loodusvarad, maa, kapital ja tööjõud Majanduse põhiküsimused mida toota, kuidas toota, kellele toota Tavamajandus enamik eluks vajalik valmistatakse ise Plaanimajandus majandusviis, kus põhiküsimused otsustab poliitiline võim. Turumajandus majandussüsteem, mida iseloomustab konkurents, majandusvabadus ning hinna kujunemine nõudmiste-pakkumiste suhte tulemusena Segamajandus majandussüsteem, kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik riigisektor ning riik reguleerib majandust Konkurents olukord, kus mitmed tootjad omavahel ostjate pärast võistlevad. Nõudjad kõik kes turult midagi ostavad Turunõudlus nõudjate ostusoovid kokku Hind kauba oluline omadus, mis mõjutab nõudmist ja pakkumist Omahind kauba tootmiseks tehtud kulutused Müügihind sõltub turul valitsevast olukorrast nõudmisest ja pakkumisest, konkurentsi tugevusest ja inimeste ostujõust Turuhind hind, millega kaupu ja teenuseid tege...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majanduse õppetool R11 KÕ1 Kristel Teppe Fie maksud REFERAAT Mõdriku 2013 SISUKORD FIE MAKSUD Tulumaks FIE maksab tulumaksu kalendriaasta ettevõtluse tulude ja kulude vahelt, lisaks on veelpaar muud mahaarvamist. Varem nimetati seda arusaadavalt maksustavaks tuluks, seoses maksuarvestuse metoodika muutumisega 2007.aastast anti sellele näitajale uus nimi tulu enne sotsiaalmaksuga korrigeerimist . Alates 2000.aastast toimub ettevõtlustulu maksustamine rangelt kassapõhiselt: raha võetakse nii tulude kui kulude juures arvesse ainult selle tegeliku liikumise aastal j
......................................................................................................................................... Kust saab raha, et tõsta pensione?..................................................................................... ............................................................................................................................................... Eesti maksusüsteem koosneb a. riiklikest maksudest ning b. kohalikest maksudest ). a. Riiklikud maksud : tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektri- ning pakendiaktsiis), raskeveokimaks. NB! Siia hulka võib tinglikult lugeda ka kohustuslikud kindlustusmaksed. Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Neid makse kehtestab riik. b. Kohalikud maksud: lemmikloomad, paat, parkimine, teede ja tänavate sulgemine, lõbustus, reklaami, müügi, mootorsõidukid. Riiklikest maksudest käsutab KOV
.............................................................................5 3.2.Mootorsõidukimaksu kehtetuks muutmine.......................................................................6 4.Loomapidamismaks.................................................................................................................7 5.Lõbustusmaks...........................................................................................................................8 6.Tallinnas kehtivad kohalikud maksud......................................................................................9 7.Kokkuvõte..............................................................................................................................11 8.Kasutatud kirjandus................................................................................................................12 1. Sissejuhatus Maksude kehtestamine ja kogumine on vajalik riigi majanduse reguleerimiseks. Maksud
Eesti Vabariigi maksud Otsesed ja kaudsed maksud Otsesed maksud- need, mida maksumaksja maksab riigile oma tulult. Otseste maksude korral on maksumaksja ja maksukoormuse kandja sama isik : · Tulumaks- jaguneb kaheks : füüsilise isiku tulumaks ning ettevõtte tulumaks (juriidilise isiku tulumaks). Tulumaks on füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks. Maksusüsteemide erinevuse tõttu võivad juriidilise ja füüsilise isiku
MAKSUD JA MAKSUMUUDATUSED: Miinimum palk 390€ (varem oli 350€) Tunni alamtasu 2.34€ Tulumaks 20% (varem oli 21%) Tulumaksuvaba miinimum 154€ (varem oli 144€) Töötaja töötukindlustus 1,6% (varem oli 2%) Tööandja töötuskindlustus 0,8% (varem oli 1%) Sotsiaalmaks-maksab tööandja 33% (13% ravikindlustus ja 20% pensionisüsteem) Fiskaalpoliitika-reguleerib raha paiknemist ühiskonnas (tegelevad riiklikud institutsioonid) Rahapoliitika-riigi keskpanga tegevus, eesmärk on raha stabiilsuse tagamine Turumehhanismid-nõudlus ja pakkumine Inflatsioon-on kaupade või teenuste hinnataseme tõus-näitab raha reaalse ostujõu vähenemist Deflatsioon-hindade pidev langus, toob kaasa raha väärtuse suurenemise Hüperinflatsioon-olukord, kus inflatsiooni määr on üle 50% Inflatsioonimäär-muudatus võrreldes eelmise kvartaliga Indikatiivne ostukorv-kajastab keskmist tarbimist Devalueerimine-valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute või kulla suhtes R...
0,8 % tööandja TM tulumaks MV maksuvaba 20% I Gr MV= 500 II Gr MV= 500-500(B-1200) 900 III Gr MV= 0 I Gr II Gr III Gr ______/__________/_________ Palk 1 200 2 100 *TÖÖTAJA MAKSUD TK= 1,6% B-st= 0,016B PK= 2% B-st= 0,02B TM= 20%( B-TK-PK-MV) Tulumaks: I Gr TM = 0,2 ( B-0,016B-0,02B-500)=0,2(0,964B-500)= 0,1928B-100 II Gr TM = 0,2 (B-0,016B-0,02B-MV)=0,2(0,96B-MV)= 0,1928B-0,2MV III Gr TM = 0,2 (B-0,016B-0,02B-0)=0,2(0,964B-0)= 0,1928B *NETOPALK N= B-TK-PK-TM I Gr N = B-0,016B-0,02B-(0,1928B-100)=B0,016B-0,02B- 0,1928B+100=0,7712B+100 N= 0,7712B+100 0,7712B=N-100/:0,7712 B= N-100 NB! B on väiksem kui 1 200 I Gr ainult
docstxt/125561481778766.txt
RIIKLIKUD MAKSUALANE EESTI LÄTI MAKSUD NÄITAJA 2016. A MAKSUMÄÄR MAKSUMÄÄR Ettevõtte, füüsilise isiku või mitteresidendi tulult tasustava 20% 15% või kinnipeetava tulumaksu määr Tulumaks Era- või üksikisiku tulumaksu 20% 23% määr
EV kehtivad maksud Eesti Vabariigi maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne ehk maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu: · tulumaks · sotsiaalmaks · maamaks · hasartmängumaks · käibemaks · tollimaks · aktsiisid (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, elektriaktsiis, pakendiaktsiis) · raskeveokimaks. Lisaks veel kohalikud maksud, mida võib olla kaheksa: · müügimaks · paadimaks · reklaamimaks · teede ja tänavate sulgemise maks · mootorsõidukimaks · loomapidamismaks · lõbustusmaks · parkimistasu Eestis kehtiv tulumaksu määr 2009. aastal oli 21%. 2009. aasta lõpus võettis Riigikogu vastu "Tulumaksuseaduse ja sellega seonduva seaduse muutmise seaduse", mille kohaselt peatati tulumaksuseaduses sätestatud tulumaksumäära alanemine 2010. aastal 20%-le ning
Valitsuse roll majanduses Riigi roll ja turu puudulikkus Riigi osakaal SKP loomisel – Eestis 1/3 Riigi sektor ehk avalik sektor – keskvalitsus, omavalitsus, nende allasutused, haridus, tervishoid, korra-, riigikaitse Seadusloome Maksud Riiklik majanduspoliitika MP eesmärk – majanduskasv, inimeste elujärje parandamine Erinevad riigid – erinevad viisid Kui suurt rolli peaks valitsus mängima? Millised otsused langetada vaba turumajanduse, millised valitsuse regulatsiooni kaudu? Millistes valdkondades ei taga turg vajalike hüviste soovitavas koguses – haridus, arstiabi, korrakaitse, liiklusmärgid, teedeehitus jne. Turu puudulikkus – turu piiratud funktsioneerimist heaolumajanduse põhimõtetest lähtudes.
ära inimese ettevõtlikkus. Vabaturumajandus – põhineb kontseptsioonil „nõudlus – pakkumine“. Põhineb konkurentsil ja ideel, et kui kõik saavad majanduses osaleda, jõuame parema lahenduseni ja optimaalsema tulemuseni. Peab arvestama turutõket, mis sõltub tootest/teenusest. Segamajandus – eraettevõtluse kõrval eksisteerib ka riigi otsustamine. Riiklik maks vs kohalik maks: kohaliku maksu kehtestab KOV, riikliku riik. Riiklikud maksud: Tulumaks 20% Sotsiaalmaks 33% (20% pension, 13% haigekassa) Käibemaks 20% Maamaks erandid Hasartmängumaks toetab kultuuri, sporti Tollimaks EL-väliste toodete sissetoomisel Aktsiis Kohalikud maksud: Reklaamimaks Teede ja tänavate sulgemise maks Mootorsõidukimaks Lõbustusmaks Parkimistasu Loomapidamismaks Jagunevad otsesteks ja kaudseteks maksudeks.
MAKSUD JA MÄÄRAD Mis on maksud? Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Maks on rahaline kohustis, mida füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile või
Maksud meilt või meie heaks? Riigi peamisteks maksupoliitilisteks ülesanneteks on kindlustada küllaldane ülalpidamisallikas, ühishüvede pakkumine ja vähendada või võimendada inimeste tuluerisusi. Neid eesmärke püüakse täita nii riiklike kui ka kaudsete maksudega, mille tegevust kontrollib tugev riigipoolne kontroll. Kuid kas nende maksude maksmine on meile kui range kohustus, mille mittetäitmine on rangelt karistatav, või on maksud hoopis meie heaks? Maailmas on olemas kahte liiki maksussüsteeme – progressiivne ja proportsionaalne. Viimane süsteem on kasutusel ka Eestis ja tähendab, et olenemata inimese tulude suurusest jääb maksumäär samaks, mis teeb inimesed ühiskonnas teineteise ees võrdseks. Progressiivses süsteemis on oluline, et maksud tõusevad koos sissetuleku suurusega – jõukamatel inimestel on seega kõrgemad maksud. See võrdlus ja tasakaal oleneb ka riigi majandusest. Näiteks
peeta. Vanaduspensioni ea piiri ületanud töötajatel, kes jätkavad töötamist ning ei alusta kogumispensioni väljamaksete saamisega, toimub kogumispensioni arvestamine edasi tavapärasel viisil. 2017. aasta detsembri eest töötasu ja muude tasude ning sellelt kinnipeetavate ja arvestatavate maksude (maksete) arvestamisel tuleb meeles pidada, et vastavalt maksuarvestuse kassapõhisele printsiibile juhul, kui töötasu detsembri eest makstakse välja jaanuaris, siis tuleb maksud ja maksed arvestada 2018. aasta määrades (sealhulgas sotsiaalmaksu miinimumkohustus 470 eurolt e 155,10 eurot) ja deklareerida jaanuari eest esitataval vormil TSD (esitamise tähtaeg on 10. veebruar 2018). Kui aga detsembri töötasu makstakse välja 2017. aasta detsembris, siis tuleb maksude ja maksete arvestamisel/kinnipidamisel rakendada 2017. aasta määrasid ning deklareerida maksud ja maksed 2017. aasta detsembri eest esitataval vormil TSD (esitamise tähtaeg on 10. jaanuar 2018).
· Sõltub sellest, kui suur on inimeste sissetulek, kui palju nad säästavad ja kui suure osa valitsus maksude näol ära võtab. 9) Nõudjad · tarbijad, kes turul midagi ostavad Pakkujad · tootjad 10) Asenduskaup · hindu kõrvutades on võimalik asendada kaupa soodsamaga Täienduskaup · kaup, millest inimesed, kes on majanduslikes raskustes, võivad loobuda 11) Subsiidium · rahaline toetus, mida riik annab kas teatud majandusharule või teatud toote/teenuse müüjale 12) Maksud, maksumäärad Riiklikud · Otsesed maksud-ettevõttel endal tuleb kanda (hasartmängumaks, maamaks, sotsiaalmaks-tööandja 33% palgast) · Kaudsed maksud- tarbija tasub, lisatakse teenuse/kauba hinnale(tollimaks, käibemaks, aktsiisid) · Kohalikud maksud-kohalikule omavalitsusele · Otsesed maksud-automaks, paadimaks, lemmikloomamaks, tänavate sulgemise maks, kehtestab omavalitsus · Kaudsed-müügimaks 13) SKP · Sisemajanduse koguprodukt
Maksud meie vaenlased või sõbrad Maks on rahaline kohustis, mida füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile või omavalitsusele vastavalt seadusele. Riik kehtestab elanikkonnale otsesed ja kaudsed maksud. Otsesed maksud on need mida võetakse otse isiku sissetulekutelt, näiteks tulumaks, sotsiaalmaks. Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist, näiteks aktsiis, käibemaks, tollimaks. Siit võib järeldada, et pole ikka nii meeldiv neid makse maksta. Kuna milleks inimene raha teenib, kui sellest suurema osa maksab ta mujale, sest kõik ei saa sama võrdset palka. Seega pole üllatav, et inimesed jõuavad erinevatele järeldustele maksu suuruse osas, mis kõige paremini nende maksevõimele vastab. Mõned inimesed väidavad, et
Ühiskonna õpetuse konspekt Majandus ja maksud SKP-riigis teatud ajaperioodil toodetud kaupade ja teenuste maksumus(turuväärtus) ( arvesse võetakse lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus) (tooted, mida tarbija kasutab oma vajduste rahuldamiseks) SKP jaguneb : · Eratarbimine- (Eestis SKPst 56%) suunatud tarbekaupadele · Investeeringud-(Eestis SKPst 28%) kulutused tehastele, tootisliinidele ja seadmetele jne. Investeeringukulutusi tehakse enamasti tootmise arendamiseks( mida enam
$UYHVWXVWHVW(HODUYHMDILVNDDOSROLLWLND 0LNURMDPDNUR|NRQRRPLND7.DUP 0LQXNRGXŹ7/00,0$Ź7HHPDŹ$UYHVWXVWHVW(HODUYHMDILVNDDOSROLLWLND 7HVWLQDYLJDWVLRRQ $OXVWDWXG 2OHN /}SHWDWXG $HJDNXOXV 3XQNWLG +LQQH PDNVLPDDOQH .VLPXV $OOMlUJQHYDVWHLROHDXWRPDDWQHVWDELOLVDDWRU 9DOPLV +LQQH 9DOLNV .XYDNRUUDJDNVDNHQ 0lUJLVWD ...
maksta rohkem (%) makse Maksud: 1. Füüsilise isiku tulumaks maks mida tasub inimene kõigilt oma sissetulekutelt: palgalt, lotovõitudelt, honoraridelt (pensionid ja riiklikud abirahad ei kuulu maksustamisele). 21% kõigilt sissetulekutelt. 2. Käibemaks kaupade ja teenuste müügihinnalisad, mis laekub riigieelarvesse. (18% müügihinnast) 3. Riigilõiv teenustasu, mida tuleb maksta mitmesuguste kodanikuteenuste eest. Kohalikud maksud Eestis: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu Maksulised tulud Otsesed maksud: 1. füüsilise ja juriidilise isiku tulumaks 2. maamaks, tasub iga kinnistu omanik, laekub kohalikku eelarvesse Kaudsed maksud: 1. käibemaks, 18 % kauba ja teenuse hinnast 2. aktsiisimaks, erimaks kindlatele kaupadele (alkohol, kütus, tubakas) 3
SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1.EESTI MAKSUSÜSTEEM................................................................................4 1.1.RIIKLIKUD MAKSUD......................................................................................................... 5 1.2.KOHALIKUD MAKSUD....................................................................................................... 6 2.STANDARDNE ETTEVÕTTE MAKSUDE LOETELU...............................................8 3.MAKSUMAKSTJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED.................................................10 KOKKUVÕTE................................................................................................. 11 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................12
maksude abil seda vajavatele inimestele. Pendionieas tarbime väärtusi, mida oleme kogunud säästude või kinnisvara näol ja mida ühiskond eraldab riiklike toetuste ja pensionide näol. Sellega tagatakse rahvastiku ja tööjõu taastootmine ühiskonnas. Sotsiaalpoliitika ülesandeks on tagada ühiskonna areng ehk jagada väärtusi neile, kes seda ei tooda (lapsed, vanurid, haiged jt). Eristatakse kolme tüüpi riiklikku sotsiaalpoliitikat: 1. Konservatiivne - palgad suhteliselt suured, maksud ja toetused väikesed. Palgapoliitika soodustab meeste töölkäimist. Naine sageli kodune. Riik toetab perekonda. Perekond kannab hoolt nõrgemate liikmete eest. (Saksamaa) 2. Liberaalne - tugevam jääb ellu. Inimene ise vastutab oma heaolu ja õnne eest, riigi toetus on minimaalne. Maksud ja toetused väikesed. (Eesti) 3. Sotsiaal - demokraatlik - maksud suhteliselt suured, toetusrahad samuti. Riik vastutab inimese heaolu eest. Sageli on otstrabekam elada toetusrahast kui tööl käia
EESTI VABARIIGIS KEHTIVAD MAKSUD JA MÄÄRUSED käibemaks - 20% Eesti ettevõtte tulumaks - 21% (erisoodustustelt ja trahvidelt) üksikisiku tulumaks - 21% palgamaksud - 37,2% (sotsiaalmaks, töötuskindlustus) käibemaks -20% Sotsiaalmaksu maksab tööandja töötajale rahas makstud palgalt ja muudelt tasudelt, füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulult Töötuskindlustusmaksu makstakse töötajale välja makstavalt palgalt ja seda arvestatakse kahes erinevas summas, millest ühte nimetatakse kindlustatu- ja teist tööandja töötuskindlustusmakseks. Maksmise kohustus on tööandjal. Tulumaksumäär on Eestis olnud pidevalt muutuv. Residendist füüsilise isiku puhul kuuluvad maksustamisele kõik sissetulekud (palgatulu, stipendium, pension, preemia, lotovõit) peale erisoodustuste, kingituste, dividendide. Nende pealt maksab tulumaksu juriidiline isik. Käibemaks on toote või teenuse lisandunud väärtuse maks. Maksu arvutatak...
Assigneerimine kulude kindlaksmääramine teatud otstarbeks Eelarve defitsiit summa, mille võrra eelarve kulud ületavad tulusid Eelarve ülejääk summa, mille võrra tulud ületavad kulusid 31. Nimetage eelarve võimalikud tasakaalu viimise võtted. · Kulude vähendamine · Maksude suurendamine · Riigi võlapaberite väljaandmine e riigilaenude võtmine · Riigivarade müük 32. Nimetage riiklikud ja kohalikud maksud Eestis. Riiklikud: aktsiisid, tulumaks, Kohalikud: isikumaks, kohalik tulumaks, hasartmängumaks, käibemaks, maamaks, müügimaks, paadimaks, reklaami- ja sotsiaalmaks, tollimaks kuulutustemaks, teede- ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks 33
Maksustamise olemus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Maksustamise põhimõtted ja reguleerivad seadused 3 Riiklikud ja kohalikud maksud 4 Ettevõtlus ja maksustamine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead maksusüsteemi aluseid; ·tead riiklikke ja kohalikke makse; ·oskad otsida infot maksude kohta; ·oskad hinnata ettevõtluse maksustamist. 2 Maksustamise põhimõtted ja reguleerivad seadused Eesti Vabariigi põhiseadus annab aluse maksude kehtestamiseks. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 113: Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus.
ajaarvamist Hiinas, Babüloonias, Pärsias, Vana-Kreekas, Roomas jm. Maksustati enamasti omandit (maad) ja isikuid. Eriti levinud oli isikumaks nn. Pearaha kujul. Alguses tasuti makse valdavalt natuuras. Kuna maksude kogumine oli küllaltki tülikas, siis müüsid valitsejad tihti oma maksuvõtmisõiguse maksurentnikule, kes tasus valitsejale korraga mingi kindla summa ja korraldas seejärel maksude sissenõudmist oma äranägemise järgi. Majandussuhete areenile ilmusid maksud kohe riigi tekkimisel. Riik vajas oma ülesannete täitmiseks raha. Karl Marx on väga tabavalt öelnud: ,,Maks on emarind, mis toidab valitsust". Pikka aega peeti makse ainult riigi erakorraliseks tuluks. Feodaalriigi peamised tulud laekusid valitseja maavaldustest domeenidest (maavalduse osa, mida feodaal ise majandab) ja regaalidest. Regaaliks nimetati valitseja ainuõigust mõnest majandusharust tulu saada. Tuntumad olid müntimis-, jahi-, kalapüügi- ja kaevandamisregaal jt.
omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus. Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Teatavatel juhtudel võib olla maks ka riigi sotsiaal- ja majanduspoliitika kujundamise vahendiks. Nt loodussäästliku tarbimise propageerimine. Eesti maksusüsteem jaguneb kaheks: I riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega II kohalikud maksud kehtestab KOV oma territooriumil Riiklikud maksud on: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks (üleriigiliselt kaotatud kinnisvara alt), hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks (EL väljapoolt sissepoole tulevatele maksudele), aktsiisid (alkoholi, tubaka, kütuse, elektri ja pakendiaktsiis), raskeveokimaks.
Saksam aa maksusüste emMary 29.11.20 Rannaste 13 · Keskvalitsus (Bund) · Liidumaad · Linnavalitsused Maksutulu on jaotatud järgnevalt: o Keskvalitsus: · toll · lahja alkohol, autod, destilleeritud joogid, kohvi, mineraalõli tooted, vahuvein, elekter, tubakas, kindlustus · solidaarsusmaks (Solidaarsusmaksu maksavad inimesed, kelle aastas makstav tulumaks on üle 972, maks on 5,5% makstavast tulumaksust.) o Liidumaad: · pärandimaks, kinnisvara müügi maks · õlu, hasartmängud · tulekaitsemaks o Linnavalitsused: · kinnisvaramaks · teised joogid, motellid, koeramaks (Hundesteuer) Jaotuvad kvoodi alusel föderatsioonile ja liidumaadele: 19% Käibemaks 7% Tulumaks 0% - > 8,004 EUR 14% - 8,005- 52,881 EUR 42% - 52,882-250,730 EUR 45% - 250,731 EUR ja rohkem (aastas) Maksustamise klassid: · I = üksik inimene · II = üksikvanem · III = abielus, ab...
, võrreledes välja laenutavate summadega . Tööturg On turg kus töötaja müüb oma tööd ja tööandja ostab tööd makstes selle eest palka.Töö puudus tekib siis kui töö pakkumine on väiksem kui töö nõudlus.Siirde tööpuudus tekib siis kui inimene vahetab töökohta.Struktuurne tööpuudus tekib siis kui inimeste oskused ei vasta nõuetele ja see tõttu pole neil tööd.Tööpuudus on siis kui oskused ja tahe on aga tööd pole .Netopalk on palk kust on maksud maha arvutatud.Miinimum palk on palga alammäär , millest vähem ei tohi maksta.Ametiühing on töötajate esindusorganisatsioon mis kaitseb töötajate huvisid ja esindab töötajas konda läbirääkimistel ettevõtte juhtkonna .Streik tähendab seda et töötajad keelduvad töötamisest.Streigiga sarnane lokaut on samuti töö katkestamine. Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate ja tööandja vahel, millega saab määrata kindlaks töötamise tingimused.
Euroopa poliitiline kaart Baltimaad NSV võimu all, Soome territoorium väikesem, Saksamaa territooruim jagatud. Juuniküüditamine 14. juuni 1941, küüditati üle 10 000 inimese. Eestile omariikluse häving ning iseseisvuse kaotamine 51 aastaks. Esimene Nõukogude okupatsioon 1940-1941, Saksa okupatsioon 1941-1944, teine Nõukogude okupatsioon 1944-1991. Tohutud inimkaotused (ligi 1/4 rahvastikust ehk 280 000 inimest). Ühiskond Eesti Vabariigi maksusüsteem: riiklikud ja kohalikud maksud, otsesed ja kaudsed maksud. Eesti Vabariigi riigieelarve. EV maksusüsteem jaguneb: otsesed, kaudsed ja riiklikud, kohalikud. Riiklikud maksud kehtestatakse Riigikogu poolt seadusega ja laekuvad riigile/riigeelarvesse (näiteks aktsiisid, käibemaks, tollimaks): otsesed maksustatakse tulu; kaudsed maksustatakse tarbimist. Kohalikud maksud kehtestatakse Kohaliku Omavalitsuse volikogu määrusega ja laekuvad
Maksuvõlgade ajatamine Irina Bojarina Kristina Kusmirtsuk TABB37 Kuidas taotleda maksuvõlgade tasumise ajatamist? Taotlus Maksukohustuslane esitab taotluse maksuvõla tasumise ajatamisest vabas vormis või Maksu- ja Tolliameti kodulehel Kuhu taotlus esitada? · Taotlus esitatakse lähimasse piirkondlikku maksu- ja tollikeskusesse või teenindusbüroosse, kes edastab selle läbivaatamiseks sissenõudmise üldmenetluse osakonda. · Taotluse koos lisamaterjalidega võib edastada ka e- posti teel digitaalselt allkirjastatult aadressile: [email protected] Mida peab taotluses kajastama? Üldnõuded, mida peab sisaldama maksukohustuslase poolt esitatav maksuvõla tasumise ajatamise taotlus: · põhjendus maksuvõla tekkimise ja ajatamise vajaduse kohta ·...
ÜLESANNE: Ettevõttele tehti Äriregistri poolt trahvi aruande esitamata jätmise eest ja ettevõte maksis ka trahvi ära. Et tegu on ettevõtlusega mitteseotud kuluga, siis vajalik tasuda tulumaksu. Juhul kui juhtkond hüvitab trahvi ettevõttele, kas siis peaks seda üldse deklareerima? Mis dokumente peaks ettevõtte poolt selleks koostama (käskkiri? korraldus?) VASTUS: (õppejõu oma) Trahv, mida ettevõte maksab seaduse alusel on tulumaksuobjektina määratletud. Kui trahvi tasumine ja juhtkonna poolt selle hüvitamine ettevõttele toimuvad ühel maksustamisperioodil (kalendrikuus), siis dekalreerimiskohutus tei teki. Kui hüvitamine toimub nt trahvi tasumise kuule järgnevas kuus, siis on trahvi tasumise kuus vaja maksuobhekt deklareerida, maks tasuda ja alles selles kalendrikuus, mil juhtkonna poolt toimub hüvitamine, saab teha makstud maksu tagasinõude.
Ülesanne 1 Kui töötaja saab brutopalka 10 000 krooni kuus, siis mitu krooni erineb tema kättesaadav töötasu (netopalk) sõltuvalt sellest, kas ta otsustas 2009. aastal jätkata makseid teise pensionisambasse või mitte? Tulumaks = Tulumaksumäär*(Brutopalk-maksuvaba tulu) tulumaksuvaba miinimum 2250 kr kuus töötuskindlustusmakse - 2,8% brutopalgast; TkM=10000*0.028=280kr pensionikindlustusmakse - 1% või 2% brutopalgast; Pk=10000*0.01=100 kr - kui ei esitanud 2009.a maksete teise pensionisambasse jätkamise avaldust Pk=0.02*10000=200kr kui esitas 2009.a maksete teise pensionisambasse jätkamise avaldust Tm=0.21*(10000-2250-100-280)=1547.7kr kui ei esitanud 2009.a teise pensionisambasse jätkamise avaldust Tm=0.21*(10000-2250-200-280)=1526.7kr kui esitas 2009.a maksete teise pensionisambasse jätkamise avaldust Nt=10000-1547.7-100-280=8072,3 kr - kui ei esitanud 2009.a teise pensionisambasse jätkamise avaldust Nt=1000-1526.7-200-280=7993,3 ...
aastal 24% ja 2009 aastal koguni 33% . Brutotöötasude baasil arvestatav maksukoormus oli üle 80%. Netoarvestuses ületaks see isegi töötasusid. Maksukoormuse osas langes Eesti võrreldes eelmise aastaga 131. kohalt 134.-ndaks (Euroopa Liidu 27 liikmesriigi seas on Eesti 19.-s), kuid kõrged kohad maksusüsteemi lihtsuse ja maksudeklaratsioonide täitmisele kuluva aja edetabelites tõstsid Eesti üldkokkuvõttes 8 koha võrra kõrgemale. Arvestades ka varjatud maksud maksukoormusesse on Eesti maksukoormus kõrge. Maksukeskkond ei ole kummist, maksukoormust ei saa lõpmatuseni tõsta. Öeldu ei tähenda muidugi seda, et riigi maksutulu tuleks vähendada, vaid pigem seda, et selle kasv peaks olema mõõdukam ja vaoshoitum, kui see viimastel aastatel on olnud. ·Kasutatud kirjandus 1. O. Raju. Ettevõtluskeskkond Eestis, loengukonspekt 2010 2.Riigikogu toimetused 2007-2010 3.Eesti Statistikaameti pressiteated. 2006 - 2010. / ToimS. Maanso
Rahvusvahelised maksed Kui inimesed tegelevad rahvusvahelise majandussuhtlusega, nt kaubavahetusega, tekib sageli mure erinevate valuutade kasutamise pärast. Oma kaupa välismaale müües soovivad mõlemad äriga seotud osapooled saada oma riigis käibel olevat raha. Seetõttu peavad eksportijad ja importijad suutma valuutasid kiiresti ja tõhusalt ümber vahetada. Välisvaluutat ostavad ja müüvad sellele spetsialiseerunud valuutavahetajad ja pangad üle kogu maailma. Valuutaturul kujuneb igal valuutal oma hind, mida nimetatakse vahetuskursiks. Kui euro on väärt umbes 1,4 dollarit, saab ühe euro eest osta 1,4 dollari väärtuses Ameerika kaupa. Nõudlusest suurem pakkumine vähendab valuuta väärtust ja vastupidiselt kui nõudlus on suurem kui pakkumine, siis valuuta väärtus tõuseb teise valuuta suhtes. Valuutade nõudlust ja pakkumist ja vahetuskursside tugevnemist ja nõrgenemist mõjutavad järgmised tegurid: 1. Kaupade ja teenuste eksport- import...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
