15.november 2000 vastuvõetud avaliku teabe seadus (AvTS) sätestab andmete avalikustamise korra ja piirangud, et tagada Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvis 44 sätestatud infovabadus. Mastaapsed muudatused Eesti Vabariigi andmekaitsealastes regulatsioonides jõustusid 01.01.2008, mil jõustus täna kehtiv isikaundmete kaitse seaduse redaktsioon ja andmekogude regulatsioon muutus osaks avaliku teabe seadusest. EUROOPA AKTID, MIS REGULEERIVAD INIMÕIGUSI SH ÕIGUST PRIVAATSUSE KAITSELE JA ÕIGUST INFORMATSIOONIVABADUSELE Inimõiguste Ülddeklaratsioon http://www.vm.ee/?q=node/12958 Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon https://www.riigiteataja.ee/akt/78154 Euroopa Liidu põhiõiguste harta http://eur-lex.europa.eu/et/treaties/dat/32007X1214/htm/C2007303ET.01000101.htm EUROOPA LIIDU AKTID, MIS REGULEERIVAD ISIKUANDMETE KAITSET Isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsioon
nii riigi seisukohalt kui ka rahva poolt vaadatuna - õiglase otsuse tagab see, kui otsuses väljendub õiguse rakendaja veendumus - Otsuse õiglusest annab tunnistust õ. rak. akti veenvus ja tõestatus avalikkuse silmis ja ka tema sisu vastavus ühiskonna enamuse kõlbusele ja õigusteadvusele - Õiglus eeldab õ. rakendaja erapooletust ja objektiivset lähenemist isikutele (võtavad osa asja lahendamisest) Õiguse rakendamise aktid Õiguse rakendamise akt on individuaalse tähendusega õigusakt, millega kohaldatakse õigusnorm konkreetsele subjektile - väljendub erinevate riigiorganite mitmesugune organist. tegevus Akt annab vastused järg. küsimustele (annab võimalust infot saada: juurid. jõu, kehtivus, määrata isikut, tema õigused ja kohustused jne): 1. milline organ on akti väljaandud 2. millal akt on välja antud 3. kus akt on välja antud 4
4. ÕIGUSE VORMID (ÕIGUSE ALLIKAD). NORMATIIVSED AKTID. Lk 59-85 4.1. ÕIGUSE VORMI(ÕIGUSE ALLIKA) MÕISTE. Lk 59 Õigusvorm ehk õigusallikas õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. 4.2
Kultuuripärandi säilimist tagavad seadusandlikud aktid Seadus Terminoloogia Kogumispõhimõtted Säilitamispõhimõtted Muinsuskaitse Mälestis - riigi kaitse all Muinsuskaitse alla käivad Mälestise hävitamine või olev kinnis- või vallasasi kõik alad või asulad, mis rikkumine on keelatud. või selle osa või asjade omavad mingisugust Mälestise omanik või kogum või terviklik kultuurilt väärtust
a) Dokumendiregistrisse b) Juhi kalendrisse c) Dokumendile 17. Kuidas toimid asustusse saabunud avalduse, märgukirja või teabenõudega kui asja lahendamine ei kuulu asutuse pädevusse? Edastatakse avaldus, märgukiri või teabenõue vastavalt kuuluvusele, teatades sellest saatjale kirjalikult. 18. Õigusaktid ja protokollid allkirjastatakse ühes eksemplaris Lepingud ja aktid allkirjastatakse nii palju kui on huvitunuid Ametkirjad allkirjastatakse kahes eksemplaris 19. Millal tuleb dokumendil allkirja juurde kirjutada ka allkirja andja nimi? Juhul kui söökirjast ei ole võimalik välja lugeda allkirjastaja nime, tuleb allkirja juurde kirjutada ka allkirja andja nimi. 20. Kas allkirja on võimalik dokumendil millegi muuga asendada? a) Jah b) Ei 21. Dokument vaadatakse läbi, asi lahendatakse ja saatjale teatatakse läbivaatamise ja
omakorda normirühmad, mis teataval määral võivad erineda teistest. Neid õigusnormide rühmi, mis on suhteliselt iseseisvad õigusharu osad nimetatakse õigusinstituutideks. (valimisõigus riigiõiguses). 4. Õigusakt-kirjalikus vormis esitatud õigusnormide kogum, mis annavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigused ja panevad kohustusi. Jaguneb üld- ja üksik aktideks. Üldaktid e. Normatiiv aktid e. Õigustloovad aktid-sisaldavad üldkohustuslike õigusnorme nt. Seadused ,määrused. Üksikaktid e. Õigustrakendavad aktid-sisaldavad õigust rakendavaid üksiknorme, mis sätestavad õigusnormi kohaldamise individuaalsetele elulistele asjaoludele. nt. Kohtuotsus, VV korraldus. 5. Hierarhia-Madalamal seisvad üldaktid peavad olema kooskõlas kõrgemal seisvate üldaktidega samuti üldaktidega peavad olema kooskõlas ka üksikaktid ja eraõiguslikud lepingud. 6
TSÜS. Õigusakt peab olema formaalselt õiguspärane: 1. Õigusaktide loomine on seotud neid vastuvõetavate riigiorganite pädevusega 2. Õigusaktide vastuvõtmine toimub kindlaid protsetuuri reegleid arvestades. 3. Õigusaktid peavad saama alati käsitleda mingis teatud vormis. Õigusakt peab olema materiallselt õiguspärane: st õigusakti sisulist vastavust kehtivale õigusaktile. Õigusaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, kus kõrgemal asuvad aktid on alati kohustuslikud madalamal asuvate õigusaktide jaoks. Õiguse allikate liigid Õiguasallikate liigitus sõltub nende klassifitseerimise alusest. St kogu liigitust läbivat ideed. Kontinentaalset õigust nim ka seadusõiguseks. Õiguse leidmiseks on vaja eelkõige pöörduda seaduste poole, sest õigus sisaldub seadustes. Eesti kuulub Germaani õigusperekonda, milles määratakse õiguse allikat kui perekonna tahtel põhinevat õigus.. Ühiskondlik tahe väljendub kahes vormis: 1
vahel, määratakse kindlaks otsuste tegemise protsess, ELi institutsioonide pädevus ja nende tegevuse ulatus poliitikavaldkondade kaupa. Viimati vaadati ELi esmane õigus läbi Lissaboni lepinguga , mis jõustus detsembris 2009. Eespool nimetatud lepingud sisaldavad Lissaboni lepinguga tehtud muudatusi. ELi teisene õigus (õigusaktid, lepingud, kokkulepped jne) Teisene õigus sisaldab nn ühepoolseid akte ning lepinguid ja kokkuleppeid. Ühepoolsed aktid on enamjaolt loetletud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 288: määrused, direktiivid, otsused, arvamused ja soovitused. Peale selle on eelnevatele lepingutele tuginevaid eriakte. Näiteks kriminaalasjades kohaldatakse endiselt raamotsuseid (need võeti vastu enne Lissaboni lepingu jõustumist, kui politsei- ja õigusalasel koostööl kriminaalasjades oli eristaatus, mille kohta leiate rohkem teavet järgmiselt
Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel ( PS § 4). See aitab vältida võimu liigset koondumist ühe institutsiooni kätte. Eristatud on kolm organit: Seadusandlik, täidesaatev ja õigustmõistev võim. Oma tegevuses kõik kolm nii loovad õigust, rakendavad õigust, kui ka mõistavad õigust (tasakaalustavad). Seadusandliku organi aktid mistahes Riigikogu poolt antavad üld ( seadused) või üksikaktid (nt saadiku puutumatuse äravõtmine õigust mõistev, või siis ametisse nimetamine õigust rakendav). Täidesaatva organi aktid VV, ministri, riigisekretäri, valitsusasutuse, kohaliku omavalitsuse, presidendi poolt antavad üld (määrused, president- seadused) või üksikaktid otsused, käskkirjad/ presidendi poolt nt otsused amnestia andmise kohta- õigustmõistev).
Parlament on pigem seadusandja kui seadustegija, sest 80% seaduseelnõudest tuleb väljastpoolt parlamenti.Parlament võtab vastu seaduseid ja otsuseid. SEADLUS § 109 – seadusjõuga õigusakt, I argument – president võtab vastu juhul kui Riigikogu ei saa kokku tulla, II argument – ta on NAGU seadus või tal on seaduse jõud, aga samas pole see seadus. § 78, § 109, § 110 – seadlusandluse õigus presidendil. Kõik formaalsed seadlused on funktsionaalselt õigustloovad aktid. Kuna president on olemuselt haldusorgan (§ 78), on tal ka legislatiivfunktsioon. Seadlused on sarnased dekreetidega, sest nad on funktsionaalselt haldusorganiks oleva riigiorgani aktid. Dekreedid on õigustloovad e õiguse allikad, mida võtab vastu haldusorgan ja millel on spetsiifiline kehtejõud. Dekreediõiguse all mõistetakse seadusandlusõigust täidesaatva võimu käes. Dekreet on materiaalselt seadus, formaalselt mitte. Parlamentarism ei suhtu dekreeti positiivselt, sest
Juriidiline koosseis on määrav teo juriidilisel kvalifitseerimisel vastavalt kas õiguspäraseks või õigusvastaseks Teema: ÕIGUSAKTID Sisukord §1 Õigusakti mõister ja liigid Punkt 1. Õigusakti mõiste Punkt 2 Õigusaktide liigid:üld-ja üksikaktid Punkt 2.1 Üldaktid Punkt2.2 Üksikaktid § 2 Õigusaktide hierarhia õigusjõu alusel Punkt 1 Seadusandliku riigivõimu õigusaktid Punkt 2 Täidesaatva riigivõimu õigusaktid Punkt 3 Kohtuvõimu juristiktsioonilised aktid §3 Õigusakti struktuur §4 õigusaktide kehtivus Punkt 1 Promulgeerimine, jõustamine ja jõustumine Punkt 2 Jõusolek ning õigusjõud 12 Punkt 3 Kehtivus ajas Punkt 4 Kehtivus ruumis Punkt 5 Kehtivus isikute ringi osas §5 Õigusaktide kehtivuse teoreetilised probleemid Punkt 1 Loomuõiguslikud teooriad Punkt2 Positivistllikud teooriad Punkt 3 Realistide teooriad Punkt 4 Normativistid §1 Õigusakti mõiste ja liigid
individuaalselt ehk õiguse rakendamise akte. Normatiivsed erinevad individuaalsetest selel poolest, et nad on suunatud õigusnormi kehtestamisele, st nad sisaldavad õigusnorme; nad sisaldavad üldkohustuslikke käitumisreegleid. Sageli neid nimetetaks eõiguse üldaktideks. Individuaane õigusakt on akt, mis annab õigused ja paneb kohustused konkreetsetele subjektidele või määratud subjektide liigile (nt kohtuotsused). Iga riigi normatiivsed aktid moodustavad teatava hierarhilise süsteemi, mille kõige krgemaks normatiivseks aktiks on seadus 2) EL, kui organisatsioon omab iseseisvat õigussüsteemi, kusjuures õigus jaguneb esmaseks ja teiseseks. Esmane õigus moodustub asutamis lepingutest ja neid täiendavatsest lepingutest.need lepingud liigitatakse: Ühenduse asutamise lepingut, nt euroopa sõe ja terase ühenduse asutamise leping, 1951 Riikide liitumis lepingut
Sisukord 1. Sisukord lk.1 2. Ehitustööde päevik lk.2 3. Ehitusplatsi töökoosolekute protokollid lk .3 4.Kaetud tööde aktid lk.4 5. Ehitustööde päviku sisu lk.5 6. Kasutatud allikad lk .6 1. Ehitustööde päevik Koos ehitustööde päeviku vastava lehega säilitatakse iga selle eksemplari juures ka ehitusobjektile sel päeval saabunud materjalide sertifikaate, materjalide või tarindite katsetamise tulemusi, täiteskeeme, ülesmõõtmisjooniseid ja muid ehitusele olulisi dokumente (originaal või koopia).
• Rahvas tuli religioonile lähemale • Talurahva eneseteadvus kasvas • Pakkus eneseteostus ja kaasarääkimise võimalusi • Aitas tugevasti kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisel • Andis indu kirjutamisoskuse omandamiseks • Andsid tõuke koorilaulu ja puhkpillimuusika levikule 8. Hariduse olud pärast Põhjasõda. 1739. ja 1765.a haridusalased õiguslikud aktid Põhjasõda andis löögi ka Eesti koolidele. Olukord normaliseerus kiiremini Liivimaal. 1. 1739.a andis Liivimaa kirikuvalitsus välja korralduse, mida võib nimetada koolikohustuse alguseks. Selle järgi pidid kõik 7-12aastased talulapsed käima koolis või õppima lugemise selgeks kodus. Liivimaa maapäev keeldus seda kinnitamast. 2. 1765.a kehtestati Liivimaa maapäeva otsusega üldine koolikohustus ja koole tuli
Õigusaktid Õigusnormidele peab olema antud mingi väljendusvorm, mille kaudu nad jõuavad inimeste teadvusse. Sellisteks väljendusvormideks on olnud õiguslik tava, kohtupretsedent, õigusteadlaste arvamus, leping ning normatiivne akt. Neist tähtsaimal kohal on normatiivne ehk õigustloov akt. Õigusaktid on dokumendid, milles riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Normatiivsed aktid kehtestatakse erinevate riigiorganite poolt. Iga riigiorgan omab õigusloomeks teatud pädevust, sõltuvalt riigiorgani kohast riigiaparaadis, tema funktsioonidest ja tema kompetentsi ulatusest. Vastavalt riigiorgani asendile riigiaparaadis erineb ka õigustloovate aktide juriidiline jõud. Kõige kõrgemaks organiks kõikides riikides on parlament(meil siis Riigikogu), kellele kuulub ka seadusandlik võim. Õigusakte jagatakse 1
Seaduse väljakuulutamine Seaduse avaldamine riigiteatajas – riigiteatajas 7 tööpäeva jooksul pärast tema väljakuulutamist. Riigikogu võtab vastu ka deklaratsioone, pöördumisi jne, need avaldatakse samuti riigi teatajas 7 tööpäeva jooksul pärast nende allakirjutamist. Seadus jõustub 10. päeval pärats riigi teatajas avaldamist. Mitmesugused deklaratsioonid, poliitilised avaldused – nendel dokumentidele ei ole juriidilist jõudu, nad on pigem riigikogu poliitilised aktid, mis ei kehtesta igusi ega pane kohustusi. Seadus ehk dekreet – riigipea õigusakt ja selle juriidiline jõud sõltub riigipea õiguslikust seisundist, mis on kindlaks määratud põhiseaduses. Põhiseadus annab presidendile õiguse anda välja seaduse jõuga seadusi, kui riigikogu ei saa kokkutulla, on olemas edasilükkamatud riiklikud vajadused. Presidendi seadusele annavad kaasallkirja peaminister ja riigikogu esimees. Tulemeb asjaolust, et riigipea ei vastuta poliitiliselt.
1) Seadus ise annab ainsa otstarbekohase lahendi kõikidele juriidilist tähendust omavatele asjadele. Seetõttu seadusest kinni pidamine on kõige otstarbekohasem 2) Ühiskondlikest suhetest osavõtjate käitumine seaduse raamides võib olla teatavates piirides erinev. Ja seaduse kohaldamisel tuleb nendes piirides kohustatud subjekti käitumist reguleeritakse nii, et normi realiseerimine oleks kõige efektiivsem. Et seaduse eesmärk realiseeruks kõige täielikumalt. Õiguse rakendamise aktid Õigusnormi rakendamisega luuakse konkreetsel isikul või organisatsioonil uued õigussuhted. Neil tekivad uued õigused ja kohustused. Nende tekkimise aluseks on va..... Õigusnormi rakendamise aktis leiab oma väljenduse kõige erinevamate riigiorganite kõige mitmekesisem organisatsiooniline tegevus. Ilma selliste aktideta ei ole võimalik ka sanktsioonide kohaldamine õiguserikkuja suhtes. Õigusnormi rakendamise akt peab igal juhul omama rea spetsiifilisi tun......
) kirjeldavas osas esitatakse õiguse rakendamise faktiline alus, kõik need faktilised asjaolud, mis põhjustavad õiguse rakendamise, õigusliku vaidluse korral aga vaidluse sisu põhjendavas osas esitatakse õiguse rakendamise juriidiline alus, st õigusnormid, millele toetub õiguse rakendamise akt. resolutiivosas sõnastatakse vastuvõetud otsus. 6) a)Regulatiivseid akte Regulatiivsed aktid on sellised, mis määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega b)Jurisdiktsioonilisi akte On sellised õiguse rakendamise aktid, mis seonduvad inimeste õigusvastase käitumisega, sisaldavad mingi käitumise kohustuse või määravad karistuse. C) Õiguse rakendamise akte võib liigitada vastavalt riigiorganitele, kes neid kehtestavad: 1. Riigi võimuorganite aktid
Õigustloov akt Üldaktid on alati legislatiivaktid. Ainult legislatiivaktid on seadused (legislatuur ehk parlament). Kui on üldakt, siis pealkirjas on põhiseadus, seadus, seadlus(dekreet) või määrus. Üldaktid on õigustloovad aktid ehk ka normatiivaktid. Üksikaktid on individuaalaktid. Õigusakte iseloomustavad erinõuded nende vormistamisel: struktuur ja rekvisiidid. Õigusloome tulemusena muudetakse ühiskondlik suhe nüüd juba õigussuheteks. Üksikakt on üldakti suhtes eksekutiivse, st kohaldava, täitmisele allutatud iseloomuga. Üksikaktis ilmneb juriidiline fakt, toiming, tähtaeg või tingimus, mille saabudes või täitudes antud konkreetne olustik nendes individuaalsetes tunnustes ammendub. Pealdise
eelduste ja tagajärgedega. Eesti süsteemis seadus, seadlus, määrus. Rahvusvahelises õiguses lepingud ja konventsioonid, EL aluslepingud, määrused ja otsekohaldatavad direktiivid. Üksikakt- Individuaalne, konkreetne ja õigust rakendav. Suunatud konkreetsele inimesele konkreetse asja pärast, rakendab olemasolevat seadust konkreetsele juhtumile. Põhilised üksikaktid on haldusaktid ehk siis ettekirjutus, otsus, korraldus, luba. Õigustloovad aktid üldaktid, millega kehtestatakse abstraktsed õigusnormid üldiste tunnuste alusel määratletud haldusväliste isikute suhtes. Haldusaktid haldusülesande täitmiseks avalik- õiguslikus suhtes üksikjuhtumil antud haldusvälise isiku õiguste ja kohustuste loomisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsused. (ettekirjutus, luba, käskkiri) Kohtuaktid õigusmõistmise raames isikute vahelise vaidluse lahendamiseks ja süüdlase karistuse kindlaks määramiseks tehtavad otsused.
seadusandliku riigivõimu õigusaktid e legislatiivaktid (seadused); 2. HALDUSAKTIDEKS vastu võetud riigi eksekutiivorganite poolt - täidesaatva riigivõimu õigussaktid e haldusaktid (määrused, korraldused, käskkirjad), kohaliku omavalitsuse õigusaktid loetakse samuti haldusaktideks; 3. JURISDIKTSIOONIAKTIDEKS - vastu võetud riigi jurisdiktsiooniorganite poolt- jurisdiktsioonilised aktid (kohtuotsused, määrused, erimäärused). Sellist liigust võib nimetada õiguse allikate formaalseks liigituseks. Kui võtta aluseks põhite, millist ülesannet õigusakti õiguskorras täidab, siis saame järgmise liigituse: 1. LEGISLATIIVFUNKTSIOONI TÄITEV ÕIGUSAKT; 2. HALDUSFUNKTSIOONI TÄITEV ÕIGUSAKT; 3. JURISDIKTSIOONILIST FUNKTISOONI TÄITEV ÕIGUSAKT; Taolist liigitust võib nimetada funktsionaalseks liigituseks. Õiguse allikate vertikaalne liigitus: 1. SEADUSED 2
Sellisteks seadusteks on näiteks kodakondsuse seadus, rahvahääletuse seadus, Vabariigi Presidendi valimise seadus jm. § 104 lg 2 loetletud seadused. 3) Seadused Demokraatlikes riikides käsitletakse seadustena formaalses mõttes kas parlamendi poolt seaduse nime all vastu võetud õigusakte või rahva poolt rahvahääletusel vastu võetud õigusakte. Peale selle kõneldakse ka seadustest materiaalses mõttes. Need on sellised õigusnorme või üldisi käitumiseeskirju sisaldavad aktid, mille on vastu võtnud parlament, rahvas või täitevvõim. Õigustloovad aktid on sellised riigi või kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud aktid, mis sisaldavad õigusnorme - määratlemata isikute ringile suunatud üldkohustuslikke käitumiseeskirju. Seadus on seaduse vormis kas Riigikogu poolt Riigikogu kodukorraga või rahvahääletusel seadusega kindlaks määratud korras vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud. 4) Seadlused
Õigus allikad Kohustuslikud õigus allikad : 1)rahvusvahelised lepingud 2)Euroopa liidu alusdokumendid, määrused ja otsekohaldatavad direktiivid 3)Seadused 4)Määrused 5)Riigikohtu lahendid alama astme kohtule Soovituslikud allikad 1) riigikohtu, maa- ja ringkonnakohtu lahendid 2)Astuste väljatöötatud juhised, halduspraktika 3)Õigusteadlaste arvamused ja komentaarid Organi tegevuse sisu alusel : Seadusandliku - võimu teostavate organite aktid Täidesaatvat - võimu teostavate organite aktid Kohtuvõimu - teostavate organite aktid Sisu alusel liigitamine : üldiste juhtude - liiklusseaduses üksikjuhtude - SKA direktori käskkiri õigusvaidluste - kohtuotsused Õigussuhe ja juriidiline fakt õigussuhe - on õigusliku tähedust omav konkreetne eluline suhe vähemalt kahe isiku vahel, kus ühel tekivad teise suhtes mingid subjektiivsed õigused ja teisel isikul juriidilised kohustused .
Põhiseaduslikkuse eksamiks 1. ÕIGUSAKTID - Õigusaktide abil määratakse kindlaks riigi ja kodanike omavahelised suhted ning korraldatakse kodanike ühiselu. 1) Õigustloovad aktid- õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme (pädeva institutsiooni poolt kindlas korras loodud üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga).Õigustloovad aktid on üldaktid, millega kehtestatakse abstraktseid õigusnorme üldiste tunnuste alusel määratletud haldusväliste isikute suhtes. Õigustloovateks aktideks Eesti õiguskorras on seadus, seadlus ja määrus ning õigustloova sisuga rahvusvahelise õiguse aktideks on rahvusvahelised lepingud ja konventsioonid, Euroopa Liidu aluslepingud, määrused ja otsekohaldatavad direktiivid. Õiguskantsleri järelevalvele alluvad õiguse
sertide kontroll, tehnoloogiakaardite kontroll, tööliste kvalifikatsiooni kontroll. Kontrollitakse esmakontrollina, jooksvalt, akteerimis eelne kontroll, dokumenteerimine (KTA ja Ehitustööde päevik), kontrollmõõtmised. 17. Millised on ehituse lõpetamisel esitatavad dokumendid. Milleks on dokumente vaja? Kuidas paketti nimetatakse? 18. Täitedokumentasioon: Ehitustööde päevikud, kaetud tööde aktid(sh fotod varjatud tööde kohta), tööde üleandmise aktid, geodeetiliste kontrolli joonised, projekti tööjoonistest erinevalt ehitatud hooneosade, tehnosüsteemide ja detailide tööjoonised, tarnitud toodete/materjalide sertifikaadid, materjalide proovimise aktid, seadmete proovimis ja vastuvõtmise aktid, ehituskäigus teostatud täiendavate uurimistööde andmed, ehituse töökoosolekute protokollid.
talle õigusi või määrata talle kohustusi. Otsus on · individaalne ja otsuse adressaadid peavad otsuses olema ära näidatud see eristab otsust määrusest; · kõigis oma osades kohustuslik. d. Leebe regulatsioon (ingl softlaw) kujutab endast mittesiduvate soovituste ja memorandumite kogumikku. e. Õigusnormide hierarhia (aluslepingud, õiguse üldpõhimõtted, seadusandlikud aktid, delegeeritud aktid ja rakendusaktid) Euroopa Liidu aluseks on õigusriigi põhimõte. See tähendab seda, et iga ELi tasandil võetav meede põhineb aluslepingutel, mille kõik ELi liikmesriigid on vabatahtlikult ja demokraatlikult heaks kiitnud. Näiteks kui aluslepingud teatavat poliitikavaldkonda ei hõlma, ei saa Euroopa Komisjon asjaomases valdkonnas teha õigusakti ettepanekut. (aluslepingus on Lissaboni leping 2009, Nice, Amsterdam,
Kordamine: Kultuur Poola, Rootsi ja Vene ajal. 1. Vastureformatsioon, selle edusammud Eestis. TV lk. 37 ül. 1 Vastureformatsioon- Liivimaa katoliku kiriku organisatsiooni taastamine 16.saj II poolel (Poola ajal) ja luterluse mõju vähendamine Edusammud Tartus: · Rajati jesuiitide gümnaasium, mis oli tol ajal kõrgeima haridustasemega kool Eestis · Loodi tõlkide seminar, et koolitada preestrikutseks ka kohalikke Miks katkes reformatsioon Eestis 1625.a ? Rootslased vallutasid Tartu, nende riigiusk oli luterlus, see lämmatas katoliikluse. 2. Forseliuse õpetajate seminar, selle asutamine, tegevus ja tähtsus. Lisaks vihikule vaata ka õpikust. 1684.a avati Tartu lähedal piiskopimõisas õpetajate seminar, kus hakati koolitama välja õpetajaid rahvakoolidele. Kooli rajajaks ja õpetajaks oli Forselius. (õpilased Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jüri) Forseliuse tegevuse tähtsus .. · talurahvakooli õpetajate ettevalmistamine · lõi uue...
3. Millise konkreetse isiku kohta 4. Milles seisneb asja lahendamise olemus 5. Millistele faktilistele asjaoludele vastuvõetud otsus tugineb 6. Millise seaduse või muu normatiivakti alusel see akt on vastu võetud 7. Kus on välja antud Eksisteerib väga mitmesuguseid õiguse rakendamise akte. Õiguse rakendamine toimub kolmel juhul. Õigussuhte iseloomust tulenevalt on vaja rakendada õigust - on tegemist õigusnormi dispositsiooni rakendamisega. Sellised aktid on tavaliselt organisatsioonilise iseloomuga aktid (valimiste väljakuulutamine). Kui tegemist on juriidilise vaidlusega, siis õiguse rakendamise akt piiritleb kahe subjekti omavahelised õigused ja nende kohustused. Sellele lähedase iseloomuga on õiguse rakendamise akt karistuse määramisel. Siit tulenevalt eristatakse vastavalt reguleeritavale suhtele ja rakendatavale normile: 1. Regulatiivsed aktid on sellised, mis määravad kindlaks inimeste õigused ja
2.4.1 Dokumendiplangid Asutuses on kasutusel nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt kahte liiki dokumendiplangid: kirjaplank formaadis A4 (210 mm x 297 mm); üldplank formaadis A4 (210 mm x 297 mm). 2.4.2 Kirjaplangile vormistatavad dokumendid ametikirjad. 2.4.3 Üldplangile vormistatavad dokumendid Koosolekute protokollid, nõukogu otsused, juhatuse otsused, korraldused, käskkirjad, ringkirjad, teated, aktid. 2.4.4 Valgele paberile vormistatavad dokumendid Asutusesisene kirjavahetus, dokumentide projektid/eelnõud, ühisdokumendid, st kui dokumendile kirjutavad alla kahe või enama asutuse esindajad ja juhendid. 2.4.5 Ümbriku vormistamine Asutusest väljasaadetavatele ümbrikutele peab märkima asutuse andmed. 2.5 Rekvisiitide vormistamise nõuded Dokumente koostavad ja vormistavad töötajad, kelle töövaldkonda teema kuulub. Kõikidele
Õiguse entsüklopeedia seminaritöö Juhendajad: Prof. Raul Narits Lektor Silvia Kaugia Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................................3 1. Aktide kuulumine objektiivsesse õigusesse ning Eesti õiguskorda kuuluvad olulisemad õigustloovad aktid, mis sätestavad õigustloovate aktide sünniks vajaliku formaalse tee…….3 2. Õigustloovate aktide jaotumine mandri-euroopaliku õiguskultuuri õigusvaldkondadesse...3 3. Õigustloovat aktide õiguslik ideoloogia................................................................................4 4. Mittetäielike õigusnormide ja täielike õigusnormide-ettekirjutuste liigid Tartu Ülikooli seaduses................................................................................................
individuaalselt ehk õiguse rakendamise akte. Normatiivsed erinevad individuaalsetest selel poolest, et nad on suunatud õigusnormi kehtestamisele, st nad sisaldavad õigusnorme; nad sisaldavad üldkohustuslikke käitumisreegleid. Sageli neid nimetetaks eõiguse üldaktideks. Individuaane õigusakt on akt, mis annab õigused ja paneb kohustused konkreetsetele subjektidele või määratud subjektide liigile (nt kohtuotsused). Iga riigi normatiivsed aktid moodustavad teatava hierarhilise süsteemi, mille kõige krgemaks normatiivseks aktiks on seadus Normatiivaktide süsteem, õigusakti mõiste ja liigid Normatiivakte kehtestatakse erinete riigiorganit epoolt ja iga riigiorgan omab õigusloomes teatud pädevuse, sõltuvalt selle riigiorgani kohast riigiaparaadis. Kõige kõrgemas riigiorganis kõikides riikides, kellele kuulub seadusandlik võim, on parlament, mmis kannab erinevates riikides erinevat nimetust
o Õigusnormide kasutamine o Õigusnormide rakendamine Õigusnormi rakendamise staadiumid: o Tehiolude väljaselgitamine o Õigusnormi valik ja analüüs o Otsuse tegemine o Otsuse täitmise tagamine Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded: o seaduslikkuse nõue o põhistatuse nõue o otstarbekohasuse nõue o õigluse nõue Õiguse rakendamise aktid 1: o Õiguse rakendamise akt peab andma vastused järgmistele küsimustele: Milline organ on akti välja andnud? Millal akt on välja antud? Kus akt on välja antud? Millise konkreetse isiku kohta see akt on antud? Millistele faktilistele asjaoludele akt toetub? Millise seaduse või muu üldakti alusel on see akt vastu võetud?
territooriumil rakendada otseselt, st ilma riigi õigusaktide vahenduseta. Teisene õigus koosneb liidu institutsioonide õigusaktidest, see on liidu enda õigusloome tulemus. Euroopa Liidu institutsioonid annavad õigusakte volituste alusel,mis nad said lepingutega. Teisese õiguse moodustavad määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused, mis on liikmesriikide jaoks erineva siduvuse ja kohustuslikkuse astmega aktid. Määrused on Euroopa Liidu teisese õiguse aktide hulgas kõige kõrgema juriidilise jõuga õigusaktid. Määrusi võtavad vastu Euroopa Parlament koos Euroopa Nõukoguga ning Euroopa Nõukogu ja Euroopa Komisjon, määrust kohaldatakse üldiselt kogu liidu ulatuses, ta on igale liikmesriigile siduv ja igas liikmesriigis ka vahetult kohaldatav. Direktiivid on kõige olulisemateks õigusaktideks Euroopa Liidu liikmesriikide seadusandluse
EKSAMI MATERJAL!!!!!! 1. Millise ministeeriumi haldusalas on Eestis majutusettevõtlus ? Turismimajandus kuulub Eesti Vabariigis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse. 2. Millised seadused ja määrused reguleerivad majutus ettevõtlust Eestis ? Majutusettevõtlust Eestis reguleerivad rahvusvahelised aktid : · Turismi Harta · Haagi Turismikonverentsi printsiibid · Ülemaailmne turismieetika koodeks · Nõukogu direktiiv 13. juunist 1990 turismipakette, puhkusepakettide ja reisipakettide kohta (90/314/EEC) · Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 94/47/EÜ ostjate kaitse kohta, mis puudutab kinnisvara osaajalise kasutamise õiguse ostu-müügilepingute teatavaid aspekte 26. oktoober 1994 · Rahvusvahelise Hotellide ja Restoranide Assotsiatsiooni ( IH&RA ) ja
3) Millise konkreetse isiku kohta 4) Milles seisneb asja lahendamise olemus 5) Millistele faktilistele asjaoludele vastuvõetud otsus tugineb 6) Millise seaduse või muu normatiivakti alusel see akt on vastu võetud 7) Kus on välja antud Eksisteerib väga mitmesuguseid õiguse rakendamise akte. Õiguse rakendamine toimub kolmel juhul. Õigussuhte iseloomust tulenevalt on vaja rakendada õigust - on tegemist õigusnormi dispositsiooni rakendamisega. Sellised aktid on tavaliselt organisatsioonilise iseloomuga aktid (valimiste väljakuulutamine). Kui tegemist on juriidilise vaidlusega, siis õiguse rakendamise akt piiritleb kahe subjekti omavahelised õigused ja nende kohustused. Sellele lähedase iseloomuga on õiguse rakendamise akt karistuse määramisel. Siit tulenevalt eristatakse vastavalt reguleeritavale suhtele ja rakendatavale normile: 1) Regulatiivsed aktid on sellised, mis määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses
(määrused (kohustavad), direktiivid(EL olulisemad õigusaktid), otsused(üksikaktid konkreetsele subjektile) ja soovitused) 28. Normatiivakti ajaline, ruumiline ja subjektiline kehtivus.Eesti õigusaktide süsteem. Normatiivse akti ajaline kehtivus on piiritletav tema kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega. Vastavalt meie Põhiseaduse §108 seadus jõustub 10. päeval pärast "RT-s" avaldamist, kui seaduses endas ei ole kirjas teisiti. Vabariigi Valitsuse aktid ilmuvad samuti "RT-s", kusjuures valitsuse korraldused jõustuvad allakirjutamise päevast, kui korralduses ei ole öeldud teisiti. Normatiivne akt lõpetab oma kehtivuse tema kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt. Selleks võetakse vastu akt, millega tunnistatakse seadus kehtetuks. Kõik riigid kehtestavad oma aktid reeglina kogu oma riigi territooriumile. Ainult teatavatel juhtudel võib riik kehtestada üksikuid õigusakte, millel on lokaalne tähendus, s.t. ta võib kehtida
vastavuse üle (PS § 139) Õiguskantsler on nii põhiseaduslikkuse järelevalvaja kui ka petitsiooniorgan Õiguskantsleri ülesanded • Põhiseaduslikkuse järelevalve • Põhiõiguste kaitse • Lasteõiguste kaitse • Väärkohtlemise ennetamine • Muud ülesanded Põhiseaduslikkuse järelevalve • Põhiseaduslikkuse järelevalve ehk normikontrolli korral kontrollib õiguskantsler, kas seadused, määrused ja muud õigustloovad aktid on põhiseaduse ja seadusega kooskõlas • Õiguskantsler kontrollib järgmisi õigustloovaid akte: • Riigikogu seadused; • Vabariigi Presidendi seadlused; • Vabariigi Valitsuse määrused; • ministrite määrused; • kohalike omavalitsuste volikogude ning valla- ja linnavalitsuste määrused; • avalik-õiguslike juriidiliste isikute õigustloovad aktid. • Kui õiguskantsler leiab, et õigustloov akt on põhiseaduse ja seadusega
Täpsus, Ühesus, Üldtuntus, Iseseisvus, Püsivus ja järjepidevus, Läbivus Õigustekstide liigid Dokument ja õigusakt Dokument on mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks. Õigusakt on avaliku võimu volitusega antud kohutuslikke käitumiseeskirju ehk õigusnorme sisaldav dokument. Õigusaktid: · Õigustloovad aktid ehk õiguse üldaktid ehk normatiivaktid. Põhiseadus Vabariigi Presidendi seadlus Seadlus Määrus Sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk üldnorme. Suunatud impersonaalselt kõigile või üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele. Vaidlustatav põhiseaduslikkuse järelevalve korras.
individuaalselt ehk õiguse rakendamise akte. Normatiivsed erinevad individuaalsetest selel poolest, et nad on suunatud õigusnormi kehtestamisele, st nad sisaldavad õigusnorme; nad sisaldavad üldkohustuslikke käitumisreegleid. Sageli neid nimetetaks eõiguse üldaktideks. Individuaane õigusakt on akt, mis annab õigused ja paneb kohustused konkreetsetele subjektidele või määratud subjektide liigile (nt kohtuotsused). Iga riigi normatiivsed aktid moodustavad teatava hierarhilise süsteemi, mille kõige krgemaks normatiivseks aktiks on seadus Normatiivaktide süsteem, õigusakti mõiste ja liigid Normatiivakte kehtestatakse erinete riigiorganit epoolt ja iga riigiorgan omab õigusloomes teatud pädevuse, sõltuvalt selle riigiorgani kohast riigiaparaadis. Kõige kõrgemas riigiorganis kõikides riikides, kellele kuulub seadusandlik võim, on parlament, mmis kannab erinevates riikides erinevat nimetust
sisust, sest hetkel Riigi Teatajas avaldatud Ravimiseadus on liiga keeruline enamike inimeste jaoks. Kokkuvõte Loetud õigusaktide puhul on tegemist Eesti objektiivsesse õigusesse kuuluvate õigustloovate aktidega – need on kirjalikult avaldatud Riigi Teatajas, olles samal ajal kehtivad ning läbinud kehtima saamiseks vajaliku formaalse tee. Eesti Vabariigi õiguskorra õigusallikate hierarhias paigutuvad antud aktid neljandale astmele ehk tegemist on seadusega, olles seega allutatud Eesti Põhiseadusele, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidele ning printsiipidele ja konstitutsioonilistele seadustele. Seadused suhestuvad piisaval määral õiguse idee komponentidega ehk loetud õigustloovad aktid on õiglased, tagavad õiguskindluse ning on eesmärgipärased. Antud seminaritöö kirjutamine aitas autoril korrastada ning süstematiseerida Õiguse
Empaatiavõime aitab inimestel seada end teise inimese vaatepunkti ja tunda neile kaasa ehk tunnetada nende valupunkte justkui ka ise. Suure empaatiavõimega inimesed seetõttu soovivadki tihedamini teisi inimesi aidata, sest valu, mis nad teistes näevad, teeb ka neile valu. (DeLamater & Myers, 2011). Suure empaativõimega inimesed näivad seetõttu justkui soojad ja hoolivad. Sotsiaalset bioloogiat uurivad sotsiobioloogid usuvad, et altruisltikud aktid ja empaatia leiavad aset, kuna nii on lihtsam kolooniat hoida (näitena sipelgad koloonias) ja aitavad indiviidil hoida geenide jätkumist. Inimesi taoline geneetiline determinism mõjutab väidetavalt vähem, kuid ühiskonna hoidmise juures kindlast on sel koht. (Hayes, 2002) Küsimuse juures, kas altruism eksisteerib ning kui eksisteerib, kas see leiab aset ka kõige puhtamal kujul, kus sellest aktist võidab vaid "saaja" pool, tuleb pilti altruismi suurim
Dooria Korintose Joonia 6. Kirjelda ahailist skulptuuri: Kore rüüdes neiu Kouros alasti nooremehe kuju Koostas: Malle Raudoja 7. Kirjelda klassikalist skulptuuri. Pane töödele nimed. 1. 2. 3. 4. 1.Praxiteles 2.Myron 3.Lysippos 4.Polykleitos Kenade kehavormidega harmoonilised, tugevad aktid, liikuvad asendid. 8. Kreeka maalikunst on eelkõige tuntud vaasimaalide kaudu. 9. Millist värvi kasutati vaaside maalimisel? Musta Koostas: Malle Raudoja
Modernistlik realism Lääne-Euroopas 1920-1940 Üldine Tähtis on KUIDAS on kujutatud Isikupärane koloriit, joonistus ja pintslitöö Maaliline ilu Vormilt realistlik Värvivalik subjektiivsem ja joonistus vabam Pariisi koolkond (ilu loomine, visuaalne nauding) Amadeo Modigliani (1884-1920) lick to edit Master text styles Portreed ja aktid Second level Third level Anatoomia moonutatud Fourth level Õrn, nukravõitu meeleolu Fifth level Mõjutasid: Toulouse- Lautreci ja Picasso Punapäine naine ripatsiga Istuv akt
N:sõjaaeg,looduskatastroofi piirkond.Alati. Dispositsioon- Näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjekti õigusi ja kohustusi Sanktsioon- Karistus, riigi poolne mõjutusvahend(vangistus,trahv,juhtimisõiguse äravõtmine) (perekonnaõiguses pole seda osa) N: Kui sõlmitakse abielu,siis mehe ja naise vahel. ÕIGUS Õiguse valdkonnad ERAÕIGUS(isik-isik) AVALIK ÕIGUS(isik-riik) ÕIGUSHARUD(tööõigus,riigiõigus,karistusõigus) Õiguse instituudid õiguse allharud Õigustloovad aktid e üldaktid. N:seadused,määrused,vanusepiirangud jne. Õigusnormid SELGITA välja 2 suure õigusperekonna 3 erinevust! ANGLO-AMEERIKA Pretsedent-lahendatakse sarnaselt varem toimunud juhtumitega(anglo-ameerika õigusperekonnas)kui pole,peab kohus tegema uue pretsedendi,õigust mõistab vandekohus(12 liiget),kohtunik määrab karistuse,juhib protsessi,KOHUS LOOB ÕIGUST. Avalik-era ei eristata. Õigusnormid pole grupeeritud. Rooma õiguse mõju olematu. ROMAANI-GERMAANI Kohtuvõim eraldatud
4) Territoriaalse kehtivuse järgi üleriigilised, lokaalsed, kohalikud normid 5) Ettekirjutuse iseloomu järgi määratletud, suhteliselt määratletud ja dispositiivsed 6) Täidetava funktsiooni järgi regulatiivsed ja kaitsvad normid 7) Vastavalt regulatsiooni viisile kohustavad, keelavad, õigustavad. 23. Õigusnormi väljendamine normatiivaktis Normatiivsed aktid sisaldavad õigusnorme. Õigusnorm määrab õigussuhtes osalejate õigused ja kohustused. 24. Eesti õigussüsteemi üksikute õigusharude sisust ja normatiivsetest põhiaktidest Õigusharudes eristatakse kahte suurt valdkonda: eraõigust ja avalikku õigust. Erinevus nende kahe õigusharu vahel tuleneb põhimõtteliselt sellest, kes osalevad uuritavas õigussuhtes. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel. Eraõiguse alla
põhiseadusevastaseks (kuid mitte kehtetuks). Õigusaktid Õigusnormid vormistatakse kirjalikult ja nende süsteemne kogum koondatakse kindlatele nõuetele vastavasse dokumenti ehk õigusakti. Riik annab läbi õigusaktide kindlatele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Õigusaktide abil määratakse kindlaks riigi ja kodanike omavahelised suhted ning korraldatakse kodanike ühiselu. Eristatakse kahte tüüpi õigusakte: õigusloovad aktid ehk õiguse üldaktid - õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme (pädeva institutsiooni poolt kindlas korras loodud üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga). õiguse üksikaktid - õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid ei sisalda õigusnorme ning on mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks.
Riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud, vahel ka erilist väliskuju omavad dokumendid, mis sisaldavad üldkohustuslikke käitumis reegleid: 3.5.1 Legislatiivaktideks – vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt (õigusloome Riigikogu) 3.5.2. Haldusaktideks – riigi juhtimissüsteemi puudutavad. 3.5.3. Jurisdiktsiooniaktideks – volituse realiseerimise aktid (kohtuorganid, politsei, õigusorganid) 3.6. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Confidential SORAINEN – 2/13 – 3.7. Euroopa Liidu õigusaktid 4. Õigusnormi tüüpstruktuur – eristatakse kolme elementi: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. Täpsemalt hüpotees näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused
Riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud, vahel ka erilist väliskuju omavad dokumendid, mis sisaldavad üldkohustuslikke käitumis reegleid: 3.5.1 Legislatiivaktideks vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt (õigusloome Riigikogu) 3.5.2. Haldusaktideks riigi juhtimissüsteemi puudutavad. 3.5.3. Jurisdiktsiooniaktideks volituse realiseerimise aktid (kohtuorganid, politsei, õigusorganid) 3.6. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Confidential SORAINEN 2/13 3.7. Euroopa Liidu õigusaktid 4. Õigusnormi tüüpstruktuur eristatakse kolme elementi: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. Täpsemalt hüpotees näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused
3)vastata Riigikogu liikmete kirjalikele küsimustele; 4)teha ettepanekuid puutumatuse äravõtmiseks; 5)algatada distsiplinaarmenetlusi kohtunike suhtes; 6)lahendada diskrimineerimisvaidlusi; 7)anda arvamusi õigustloovate aktide eelnõudele. ÕIGUSKANTSLERI ÜLESANNED 1) Põhiseaduslikkuse järelevalve ehk normikontrolli menetluse korral kontrollib õiguskantsler, kas seadused, määrused ja muud õigustloovad aktid on põhiseaduse ja seadusega kooskõlas. Õiguskantsler kontrollib järgmisi õigustloovaid akte: Riigikogu seadused; Vabariigi Presidendi seadused; Vabariigi Valitsuse määrused; ministrite määrused; kohalike omavalitsuste volikogude ning valla- ja linnavalitsuste määrused; avalik-õiguslike juriidiliste isikute õigustloovad aktid. Kusjuures õiguskantsler kontrollib õigustloovate aktide põhiseadusele vastavust kas avalduse
Eduard Wiiralt. Eduard Wiiralt, kodanikunimega Eduard Viiralt sündis 20. märtsil 1898 Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. 1909 kolis pere eestisse. Eduard õppis Tallinna Kunsttööstus koolis, kust edasi läks ta õppima Tartus Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljeesse. 19221923 jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. Eduard Wiiraldil oli palju erineva kuntsdi perioode, nagu näiteks: Mon Paris 1926-1938 Aktid 1932-1934 Maroko 1938-1939, mille ta maalis Marokos viibimise perioodil, joonistas väga tõetruult silmi, nendest võis välja lugeda emotsioone ja hetke tundeid. Põrgu 1930-1932 Arkeia 1938-1942 Joonistused 1931-1937 Lapi maastik 1946 Animalistika 1937-1938 1949-1950 1947-1953 Rahutus 1950-1952 Ateljees 1950-1952 Kumus käies märkasin ma palju, et Wiiralt otsis oma töödest täiuslikust j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
