Sel perioodil laguneb vanima aja perekond toimuvad põhjapanevad muudatused nii abielu-, laste- kui ka pärimisõiguse alal. Orjad ja vabakslastud Roome eraõiguse käsitlemisel tuleb arvesse võtta, et tolleaegne Rooma oli orjanduslik riik. Ning sellest tulenesid ka Rooma eriõiguse käsitluse erisused. Ennekõike väljendus see selles, et orjad olles küll oma olemuselt inimesed, käsitleti rooma õiguse seisukohalt asjadena, mis oli peremehe valduses ja mingeid õigusi ei omanud. Orjade ja orjapidajate pidev vastuolu, orjade õigusetus, oli see põhijoon, mis läbis kogu Rooma eraõigust.Omanik võis orjaga teha mis iganes soovis, sealhulgas teda ka tappa. Abiellumise võimalust orjadel ei olnud, kuigi paljudes Kreeka riikides oli see lubatud. Orjatarid olid sageli prostituudid, kes töötasid bordellides järelvalve all....
- Homoseksualism ( õpetati sellega tugevust ) - Vanuses 20-30 treenisid nad sõjamehena sõjaväes PEREKOND - Kreeka ühiskond oli patriarhaalne - Abielu eesmärk oli soetada seaduslikke järglasi - Tavaliselt võttis juba umbes 30-aastane mees naiseks äsja murdeeast välja kasvanud tüdruku. - Mehe elu möödus sageli kodust väljas - Naine püsis kodus ARISTOKRAADID - Nende põlde harisid orjad ja sõltlased - Majapidamisest olid aristokraadid huvitatud vaid nii palju, kui oli vaja seisukojaseks eluviisiks ja poliitilise mõju saavutamiseks. - Nii riigimehed kui ka vaimuinimesed pärinesid valdavalt aristokraatide seast - Peaagu kogu kreeka kirjasõna pärineb arisokraatidelt, kuna neil oli teistest rohkem aega pühenduda - Tekkisid sõpruskonnad - Olulisel määral hoidsid sõpruskonda koos ühised pidusöögid ehk sümpoosionid...
Niilusel püütu kala. Vaheldus rutiininle igaaastased religioossed pidustused. Käsitöölised osalt eraettevõtjad, osalt riigile alluvad. Enamasti töötasid vaarao templite või losside juures. Amtit prandati. Tasuti tarbeesemeti ja toiduga. Käsitöölised talupojast kõrgemad. Oli võimalus saada töödejuhatajaks ja sulanduda ülemkihti. Orjad peamiselt talupojad ja käsitöölised või võõramaised sõjavangid. Kaustati vaarao templite majapidamises, riiklikel ehitustel ja sõjaväes. Kiri ja haridus kujunes IV ja III at vahet eKr. Tsivilisatsiooni ja kirja teke seotud ilma kirjata poleks ühiskonna riiklik korraldamine võimalik olnud. Hieroglüüfid meenut piltkirja on sellest ka arenenud. Egiptuse kiri keerukas, kasutusel ligi 1000 hieroglüüfi...
(+) Atika elanike orjastamine oli Soloni ajast alates seadusega keelatud. (+) Riigiametnikud, kohtunikud ja nõukogu liikmed said ameti ajal riigikassast väikest palka. See oli tähtis vaesematele kodanikele, kellel olnuks muidu raske või lausa võimatu oma põhitööd kõrvale jätta ja üksnes riigi asju ajada. (+)Ateenas ei kuulunud kodanike hulka naised, orjad ega võõramaalased. (-) Nad pidid riigile regulaarselt maksu maksma ja teenima vajaduse korral Ateena sõjaväes.(-) Vana- Roomas asus ühiskonna kõige kõrgemal astmel pärilik senatiaristokraatia.(-) Vahepeal oli Vana-Rooma nii vabariik kui ka keisririik.(+) Senaatoritele järgneva ratsanikuseisuse moodustasid samuti rikkad ja mõjukad inimesed. (-) Senaatoritest ja ratsnikest moodustus rooma ühiskonna ülemkiht. Neist madalamal seisid linnade käsitöölised ning maal elavad...
Orjade Elu Ameerika Ühendriikide loomisel arvati, et orjusega ei tegelda nii palju, kui varem. Sest uusajal võeti kasutusele enamasti masinad, millega sai töö kiiremini ja puhtamalt tehtud. Kuid siiski leidus ka maid, kus orjanduspõli kestis. Näiteks lõunas, kus orjus oli üks osa majanduse arengust. Orjad moodustasid omaette kihi, kes pidid tegelema kõigega. Ori oli inimene, kes oli teise inimese, riigi või asutuse omand, ja pidi sealseid kõrgema võimuga inimesi teenima. Orjad töötasid koduses majapidamises, see hõlmas kogu majapidamise elu, pidid karjatama loomi, koristama, süüa tegema see oli enamasti siiski naisorjade töö. Mees orjad töötasid kaubanduses, ja mäenduses, kus töötasid isegi lapseeas orjad, ja naisorjad...
Missugune oli feodaalide roll keskaegses ühiskonnas? Lääne-Euroopas VIIst XV sajandini levinud võimukorraldust, mis rajanes isanda ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel, nimetatakse feodaalkorraks. Feodaalid olid ka sõjameeste seisuses, neile jagati maatükke, et nad sõjateenistuses oleksid. Kuna talupoegade tööta polnud feodaalide maal väärtust, keelati talupoegadel maalt lahkuda- nad muudeti sunnismaisteks, eesti keeles öelduna: pärisorjadeks. Kõige kõrgem feodaalide seas oli kuningas, ta jagas feoodidena maad välja suurfeodaalidele, suurfeodaalid väikefeodaalidele ning väikefeodaalid väikerüütlitele. Neil olid ka omavahelised tülid- kodusõjad- see suurendas riigi ebastabiilsust. VIII sajandil, kuna võitluseks araablaste vastu oli vaja püsivat ratsaväge, viis Karl Martell feodaalkorralduse kindlamale alusele. Sõjaväeteenistuse eest andis ta oma vasallidele maatükke kasutada, hilj...
Pikaajalise inimtegevuse tulemusena ei kurnatud põllumaad välja, sest toimusid Niiluse korrapärased üleujutused, mis jätsid maha pehme ja viljaka mudakihi. 1.2. Egiptlastel aitas end välisvaenlaste eest kaitsta maa suhteline eraldatus. 1.3 Maa geograafiline eraldatus ning ühiskonna tihe seos looduse rütmiga põhjustasid Egiptuse tsivilisatsiooni stabiilsuse ning traditsioonilisuse. Ka ühendas kogu maad tugev kuningavõim ja hierarhiline ühiskond. 1.4. Egiptuse ajalugu jagatakse perioodideks aja alusel. Vana riigi periood (u 2700-2200 a eKr): rajati Giza püramiidid;kujunesid välja tsivilisatsiooni tunnused.2200-2000 kodus6dade aeg Keskmise riigi peiood (2000-1650 a eKr): Egiptuse taasühendamine, vallutati Nuubia p6hjaosa, 1650. Egiptus lagunes,hüksoslased v6imutsesid.Uue riigi periood (1550-1075 a eKr): hüksoslased aeti välja, taastati riigi ühtsus,oli riigi hiilgeaeg, alistati Süüria ja Palestiina...
Kodanikel olid kõigil võrdsed õigused. Kodanikul oli õigus lisaks riigiasjade otsustamisele ka teenida mõnes riigiametis või tegutseda kohtunikuna. Kohtunike ja riigiametnike kohad tõmmati loosiga, seega oli võimalik ka vaesematel isikutel nendele kohtadele pääseda. Kellel polnud Ateenas kodaniku õigusi Ega igal Ateena elanikul ei olnud kodanikuõigusi. Kodanike hulka ei kuulunud naised, välismaalased ja orjad kelle arv oli väga suur. Välismaalased pidasid tavaliselt käsitöölise või kaupmehe ametit ja neid pidi kohtus esindama mõni ateenlane. Suur osa ateenlasi oli ka kodaniku õigustest ilma jäetud. Talupojad Ateena talupojad elasid tavaliselt linnast väljas ja tegelesid põlluharimise või karjakasvatusega. Maa oli Ateenas enamasti viljatu ja suurem osa viljast saadi Musta mere ääres olevatelt Kreeka aladelt. Talupojad kasvatasid peamiselt oliive ja viinamarju,...
aasta paiku eKr või pisut hiljem vallutasid ja purustasid. Mükeene kultuuri keraamikat iseloomustab tumedafiguuriline maaling heledal taustal. · Sparta ja Ateena olid Hellase linnriikidest kõige mõjukamad ja omapärasemad. Mõlemad funktsioneerisid tänu eriti hulgalisele orjapidamisele ning kummaski neis polnud võõramaalastel mingeid õiguseid. Neid mõlemaid valitsesid kodanikud. Naised, orjad ja võõramaalased jäid kodanike seast välja. Kõik kodanikud osalesid rahvakoosolekutel, mis oli riigi kõrgeid võimuorgan. Nii Ateenas kui Spartas olid kirjapandud omad seadused ning toimusid kodanike rahvakoosolekud. Erinev.Sparta ja Ateena suurim erinevus seisnes nende valitsemisviisis. Ateenas oli alates 507. a. eKr demokraatia. Spartas seevastu valitses aristokraatlik oligarhia. Ateenas hinnati kõrgelt välissuhteid, polise suurim rikkus oli Pireuse sadam...
Vana - Roomas Referaat Jaana Junolainen 11a Tallinn 2009 Sissejuhatus Vabariigiaegses Roomas 5.-1. saj eKr olid meelelahutus, vaatemängud ja võistlused kodanike jaoks väga tähtsal kohal. Töö tegemine oli vabade ja jõukate roomlaste jaoks alandav ning sellega tegelesid ainult orjad , võõramaalased ning vaesemad kodanikud. Rooma keisrid pakkusid rahva lõbustamiseks areenidel väga suurejoonelisi meelelahutusi. Suured inimhulgad tulid kokku, et vaadata näitemängu, sõjavankrite võidukihutamisi või veelgi julmemaid vaatemänge - gladiaatorite surmavõitlusi. Mõnikord lasti metsloomadel surmamõistetud ja relvastamata kurjategijaid pealtvaatajate lustiks lihtsalt lõhki rebida. Rooma teater...
Kreeka orjandus Kreeka orjandus Kreekas tegid kõige raskemaid ja ebameeldivamaid töid orjad Orjad olid tavaliselt teistest riikidest sisse ostetud või kreeklaste poolt vangi võetud inimesed Orjad moodustasid ligi veerandi Kreeka elanike arvust Kreeka orjandus Orjad mängisid Kreeka igapäevaelus väga olulist rolli Isegi politseivägi Vana-Kreekas koosnes orjadest Kreeka orjandus Peremees võis orja karistada, aga mitte tappa Kõige raskem oli orjadele aga töö Laureoni hõbedakaevandustes. Sealse kehva toidu ja ülejõu käiva töö tõttu suri neid tuhandeid Kreeklaste arvates oli orjapidamine täiesti loomulik Orjade ametid Orjad töötasid teenijatena nii majades, laevades, farmides kui ka töökodades, lisaks...
Vana riigi ajal ei olnud püsivat sõjaväge, vajaduse korral kogusid asevalitsejad väe oma piirkonna talupoegadest ning ohu möödudes või pärast sõjaretke läks see taas laiali. Egiptuse sõjavägi koosnes põhiliselt kilpide ja odadega relvastatud jalaväelastest, eliitväe moodustasid kahe sõdalaseda mehitatud hobukaarikud. Uue riigi ajal oli Egiptuselt kogu Lähis-Ida kõige paremini korraldatud sõjavägi. Orjad oli peamiselt kohustuste täitmatajätmise eest orjusesse langenud endised käsitöölised ja talupojad ja võõramaist päritolu sõjavangid. Egiptuse ühiskond oli seega rangelt hierarhiline. Selle tipus seisnes absoluutse võimuga jumalkuningas kui kogu riigi, ühiskonnaja isegi looduse seaduspärase toimimise tagatis. Ühtlasi oli ülikkond Egiptuse ühiskonnas ainus niisugune jõud, mis suutis aeg-ajalt vaarao võimutäiust ohustada....
Mõlemas riigis jagunesid põlluharijad maaomanikeks ja rentnikeks. Nende olukord oli aga sõltuvalt nende jõukusest erinev. Mõlemas riigis moodustasid ülemkihi rikkad ja võimukad kodanikud. Kreekas olid nendeks suursugust päritolu suurmaaomanikud ehk aristokraadid, Roomas kuulusid nende hulka keiser, senaatoriseisus ja ratsanikuseisus. Sageli kuulus neile palju maad, tööd aga tegid nende eest orjad . Aristokraadid aga tegelesid riigiasjadega, harisid end ja tegelesid loominguga. Kui nad seda poleks teinud, siis me võib-olla ei teaks paljusid asju nende maade ajaloost. Kreeka ja Rooma ühiskond oli orjanduslik. Mõlemas riigis oli orjatöö osatähtsus suur ja neid kasutati pea kõigis eluvaldkondades alates kaevandustest, lõpetades rikaste majapidamistega. Enamik raskeid töid jäeti ikkagi orjade kanda. Enamus orjadest olid võõrsilt sisse toodud. Orjuses...
Talupoegade sotsiaalne liigitus: Mõiste Seletus Vabatalupoeg Talupoeg, kes maksis rahamaksu ning ta majanduslik seisund võis varieeruda olenevalt sellest, kui paljudest kohustustest ta end rahaga vabaks oli ostnud. Tavaliselt ei olnud ta isiklikult vaba, kuid oli vaba teotööst. Adratalupoeg Talupoeg, kelle talu suurust arvestati adramaades. Ei olnud isiklikult vaba ning pidi tegema teotööd. Sulane; teenija Sulane on talutööline, kes palgati üldjuhul üheks aastaks, elas kool taluperega sulasemajas ja võis kasutada väikest maalappi. Vallaline sulane elas taluperes, palka sai peamiselt natuuras: lisaks toidule ja peavarjule sai ka rõivaid, vilja. Teenija oli naisterahvas, aitas perenaist talutöödes. Sulastel ja tee...
Selles on palju ühist kunstnikuga, muusiku ja arhitekti eluga. Selleks, et hetääriks saada, peab sul peale hea välimuse ja nõtkuse olema väljapaistev mälu, sa pead oskama lugeda kolmes murdes, huvituma ajaloost, tundma filosoofilste õpetuste algeid. Siis suudad sa võrdsena vestelda peootide ja filosoofidega nind ületad mõningaid vähem võimekaid mehigi. Aga sellest on veel vähe. Sul peab olema eksimatu maitse riietuse alal, sa pead taipama üht-teist skulptuurist ja maalikunstist ning...
või sots. taustaga persoonidele võrsed õigused ja kohustused, oleks aristokraatliku traditsioonidega kreeklasele kindlasti naerukoht. Kreekalik maailm ei olnud ülesehitatud sellisele õiglusele, nagu mõistab seda moderne kosmopoliit, sest standardid millega maailmakorraldust mõtestati, olid tunduvalt jäigemad."Diskrimineeritute"kihid, kui soovite, olid heloodid ja perioigid Spartas1ja mujal orjad ning metoigid(võõramaalased), kellest viimane ei tohtinud omada maad ja kellel puudusid kodanikuõigused(kitsendused kehtisid ka järeltulijatele), kuid ta oli see-eest isiklikult vaba.2Valdav osa võõramaalastest tegelesid käsitööga nagu ka orjad, ja mõlema straatumi lapsed eraldusid eakaaslastest, sest oli vajadus lülituda kiirelt täiskasvanu maailma, s.t. õppida selgeks vanema(te) amet, mis ahendas oluliselt võimalusi, omandada teadmisi väljaspool oma igapäevast tegevust...
Kolooniad Itaalias: Sürakuusa; Väike-Aasias: Efesos, Mileetos; Prantsusmaal: Massalia (tp Marseille); Hispaanias: Emporion Kreeka tähestik kreeka keele kirjutamiseks alates 9. Saj eKr. Eeskujuks oli foiniikia tähestik. 24 märki. Sümpoosion sõpruskonna ühised pidusöögid. Osa võtsid ainult mehed. Nad külitasid 2kaupa seina ääres lavatsitel, lavatsi ees väike lauake suupistetega, ruumi keskel oli avara suuga veininõu kraater. Orjad valasid neile lahjendatud veini. Lauldi, tantsiti, vaieldi moraali ja filosoofia üle ning sõlmiti poliitilisi kokkuleppeid. Akropol polise keskel asuv kindlus. Agoraa linna tähtsaim plats, turuplats Aristokraatia - valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele. Sinna kuulusid hõimujuhtide järglased, suuromanikud, vaimueliit. Poliste ratsavägi. Deemos ehk lihtrahvas. Sinna kuulusid vabad käsitöölised, kaupmehed, talupojad. Nad...
Sündisin perre, kus isa oli võetud orjaks. Hiljem, kui isa suri asendati mind temaga. Oma nime olen saanud peremehe Quintiporti järgi- mind kutsutakse Quintiuse poisiks. Kuna Roomas on orjanduslik ühiskond, siis on meid üsna palju ning tänu vallutussõdadele tuleb meid pidevalt juurde. Oleme oma saatusekaaslastega tegelikult üsna erinevad- oleme pärit eri rahvustest ja ühiskonnakihtidest. Meie seas on nii kõrgelt haritud kreeklasi kui ka tsiviliseerimata barbareid. Peamiselt kasutatakse meid põllumajanduses ja kaevanduses raske füüsilise töö tegijatena (kuna vabale inimesele peetakse seda häbistavaks), majateenijatena, oskustöölistena ning isegi arstide või õpetajatena. Lisaks haritusele jagatakse meid ka elupaiga alusel: maa- ja linnaorjad. Mina elan maal. Me töötame ning elame viletsates ubrikutes, kus on vaevalt ruumi mag...
sajandil 476.aastal. 2) Keskaeg lõppes 15.sajandil. 3) Keskaeg jaguneb varakeskajaks, kõrgkeskajaks ning hiliskeskajaks. 4) Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne- Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. 5) Frangi riigi rajajaks peetakse kuningas Chlodovech'i. Frangi riik rajati 5. Sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist, kui frangid vallutasid enamiku Galliast. 6) Aastal 732 võitis Frangi majordoomus Karl Martell Gallias Poitiers' lahingus araablasi ning tegi lõpu nende vallutustele Lääne-Euroopas. 7) Karl Suur laiendas riiki peaaegu...
Tavalist alusrõivast nimetati kitooniks. See keerati ümber keha, kinnitati parema õla pealt erilise kinnitusnõelaga ja tõmmati keskelt vöödega kokku. Meestel ulatus kitoon põlvini, naistel kuni maani. Nii kreeka naised kui ka mehed kandsid pikki juukseid. Mehed kandsid lisaks pikkadele juustele ka habet. ORJAD Muistne-Kreeka oli orjanduslik maa. Kõiki raskemaid ja ebameeldivamaid töid pidid tegema orjad . Orjad olid enamasti naabermaadest ostetud või sõdades kreeklaste kätte vangi langenud barbarid. Ka kõik orjade lapsed sündisid orjadena. Orje oli väga paljudel ateenlastel. Võib arvata, et orjad moodustasid umbes veerandi kogu rahvast. Peremees võis orja karistada, kuidas heaks arvas, ainult tappa ei olnud lubatud. USUPIDUSTUSED Kõige tähtsamad olid Ateenas Panthenaia pidustused jumalanna Athena auks. Korraldati uhke rongkäik agoraalt akropolile. Rongkäigu keskel oli suur ratastel laev,...