Tänapäeval ei anna keegi enam niiviisi plaati programmi kirjeldusega sulle kaasa, et näe, seal on nüüd raamat peal." Arvutiga arvestamine käis nii, et nad toksisid andmed sisse ja said siis ise vahepeal ringi käia, sest see masin arvutas tükk aega. Ema lisas veel:"Jah, aeglane oli ja ragises nii, mis hirmus!" Kui arvestamine oli valmis, siis sai sealt veel igasugu asju välja trükkida. Teises loos räägib ema rublast oma hiilguse lõpul. Enne Eesti Krooni tulekut 1992. aastal läks rubla väga odavaks. Tänu sellele hakati töötajatele palju palka maksma, kuid alguses jäid kaupade hinnad poodides samaks ning korraks oli elu ikka väga hea, kuna sai endale lubada väga palju. Ema jutustab veel, et kuna rublades oli vaja väga palju palka maksta, siis kõigile ei jätkunudki reaalsel kujul eksisteerivat raha,vaid igaühele anti tsekiraamatud ja kirutati sellega palk välja. Ema ütleb, et ta on isegi poes ühel korral tsekiraamatut kasutanud
tahtis kohe nendega viina võtma hakata, meenutades kuidas eelmine kord oli jube lõbus ning kõik mured kadusid ära. Purjus peaga koduteel sattus kirikusse kus Anni isa jumalateenistust pidas, seal jäi magama ja haises viina järgi, järgmine hommik kõik teadsid sellest, ka Anni, kes palus Jaani emal Jaanile öelda,et too enam need poistega ei suhtleks.Siiski oli Jaan purjus peaga lubanud enda laka all hoida varastatud kraami, ja sai selle eest 3 rubla, mida ta hommikul kahetses ja tahtis kohe tagasi viia, rääkis emale kui ema ütles et võiks raha siiski kasutada, kuna kõik loomad juba maha müüdud ja Jaanile pole tööd(oli pere ainuke ülalpidaja), Jaan tahtis siiski raha tagasi viia kui ei teadnud kust laenajat leida. Mõned päevad hiljem tahtis Jaan raha tagasi anda kui talt ei võetud seda vastu.. Muidu ausale Jaanile on külas tuntud kui laaberdajad Kohi-Kaarel ja Kõverkaela-Juku toonud kurja kaela ja peitnud tema
Katariina II Üldinfo Katariina II (sünninimega Sophie Friederike Auguste) oli Venemaa keisrinna aatatel 1762-1796. Sündis 2. mail 1729 Preisimaa kuningriigis ja suri 17. novembril 1796 Peterburis Ta oli Peeter III abikaasa ning Paul I ema. Isiklik info 24. septembril 1754 sündis poeg Paul Petrovitš (1754-1801), tulevane keiser Paul I 9. detsembril 1758 sündis tütar Anna Petrovna Tal oli armukesega poeg Aleksei ja erinevate meestega kolm tütart. Oli Peeter III abikaasa Valitsemine Katariina II oli 18.sajandi üks tuntumaid valgustatud monarhe 1762.aastal peatas ta kirikumaade riigistamise Ta viis läbi muudatusi riigihalduses, püüdes vähendada liigset keskvõimule allumist Katariina II muutis provintside valitsemise ja Monumendid 6.septembril avati Võrus põhjalikult uuendatud Katariina allee. 2013.aasta detsembris püstitati samale alleele Katariina II pronksist elusuurune kuju Huvitavaid fakte Venemaa ke...
Eesti Vabariigi rahad Eestil on olnud läbi aegade palju erinevaid rahasid. Tuntumad neist on rubla, kroon ja hiljuti kasutusele võetud euro. Eesti kroon (EEK) oli kasutusel alates Eesti I Vabariigist, ehk 1924-1941 ning pärast Nõukogude okupatsiooni, mis lõppes 1991, võeti see uuesti kasutusele. Sõna ''kroon'' algkuju võeti üle rootslastelt, müntide kohta kasutatav sõna ''sent'' võeti aga üle ameeriklastelt ja lääne- eurooplastelt. Üks kroon võrdus sada senti. Kroon on ilmselt olnud eestlastele kõige südamelähedasem raha. See on olnud eestlaste nö ''oma'' raha
Suvel tehti kõik toidud enamasti ise põllusaadustest ja loomadest. Eriline jäätis oli kollase glasuuriga koolijäätis, mis maksis 26 kopikat. Poodides olid kõik riided ühesugused. Näiteks müüdi ainult kahte värvi mantleid hall ja must.Väga erilised olid Tartu tossud krõpsudega. Ema käis ka Sohfoosis kuuski rohimas ja TPL'is nt sigalate seinu pesemas, sorteeris kartuleid ja puhastas idudest ja kõplas peete. Kuuaja eest sai ema 36 rubla, mis oli tema jaoks väga suur rahasumma. Telekas näidati ainult Etv'd ja kesktelevisiooni. Tänu atennile sai näha ka Soome televisiooni kus näidati vägevaid filme nagu ,,Dallas", ,,Ridari Äss" ja ,, Emmanuelle" Jõule ema peres ei peetud, ainult nääre ja ema oli väga õnnelik kui ta ema smuugeldas neile kuskilt väga definsiit piletid Linnahalli nääripeole. 9. Mai pühadel oli kõigil koolilastel kohustus osaleda paraadis
septembri 1918. aasta korraldus. Kuna samal ajal käis Esimene maailmasõda, soodustas see Eestis mitmesuguste võõrriikide rahatähtede ringlemist. Okupatsiooniaegsele määrusele toetudes kehtestas Eesti Ajutine Valitsus 28. novembril 1918 neile kindla väärtussuhte. Kõige kallimaks hinnati sakslaste idarubla – 2 marka. Narvas samal ajal välja kuulutatud Töörahva Kommuun pani oma territooriumil kehtima Vene NFSVs käibiva rubla, kõik erinevate võimude rublad hinnati üheväärseks. Saksa mark võrdsustati 50 kopikaga. Nendele rahasortidele lisaks tulid detsembris 1919 Eestis käibele Soomest laenuks saadud 10 miljonit Soome marka, mis pidid oma kursilt vastama idamargale. Vene rublade kurss Eestis aegamööda langes, kuid lõplikult kadusid nad ringlusest alles 1921. aastal. Kuna vabariigi algusaastatel rahamärke nappis, võtsid mitmed ettevõtted oma tarbeks käibele kohalikud maksevahendid
aasta -1- Sisukord · Riigi ankeet (üldandmed, sümbolite pildid) lk 3 · Huvitavaid fakte Venemaast lk 4 · Riigi geograafiline asend lk 4- 5 · Riigi kaart lk 5 · Ülevaade majandusest lk 6 · Rahvastik lk 5 -2- Riigi ankeet (üldandmed): Riik: Venemaa Pealinn: Moskva Pindala : 17 075 200 km2 Rahvaarv : 142 008 800 / Rahvastiku tihedus: 8,5 in/km² Rahaühik : rubla Sümbolid: riigilipp, vapp, riigi hümn Keeled : vene (riigikeel), tatari, baskiiri, tsetseeni jt. Riigikord: presidentaalne vabariik President: Dmitri Medvedev Riigi sümbolite pildid: -3- Huvitavaid fakte Venemaast : · Venemaa rannajoon on pikim maailmas vähemalt 32 180 kilomeetrit. · Pärast kommunistlikku riigipööret 1917. aastal oli Venemaa kuni aastani 1991 Nõukogude Liidu suurim liiduvabariik.
......................... 3 1. ESIMENE EESTI VABARIIK JA RAHA ................................................................... 5 1.1. Eesti marga sünd .................................................................................................... 5 1.2. Rahareform ja Eesti krooni sünd ........................................................................... 8 2. OKUPATSIOONIVÕIMUDE RAHAD..................................................................... 10 2.1. Nõukogude rubla ja Saksa mark ......................................................................... 10 3. EESTI KROON 1992-2010 ........................................................................................ 13 3.1. Krooni taassünd .................................................................................................. 14 3.2. 1992 aasta rahareformi ettevalmistamine ja läbiviimine .................................... 17 4. EUROOPA ÜHISRAHA ........................................
Üksikasjaline ettekanne 50. Juubeliaasta tähistamise pidulaulmisest Kellele: Liivimaa kindralkubernerile Kes: Laulu- ja mänguseltsi ,,Vanemuine" juhataja Johann Voldemar Jannsen 1. Väljaminekud 342 rubla 1.1. Auhindadele 50 rubla 1.2. Toidule 100 rubla 1.3. Nootidele 30 rubla 1.4. Lippudele 10 rubla 1.5. Lilleseadetele 7 rubla 1.6. Peoplatsi korrashoidjatele 45 rubla 1.7. Muud kulutused 100 rubla 2. Osalejad 2.1. Meeskoorid 2.1.1. Tallinna meeskoor 2.1.2. Vändra meeskoor 2.1.3. Tõstamaa laulukoor 2.1.4. Rõuge laulukoor 2.1.5. Toila laulukoor 2.1.6. Helme laulukoor 2.1.7. Otepää laulukoor 2.1.8. Peetri laulukoor 2.1.9. Koeru laulukoor 2.1.10. Sindi laulukoor 2.1.11. Ja paljud teised... 2.2. Pasunakoorid
võrra devalveerida. Hinnatõusu kartuses puhkes rahva hulgas üleüldine paanika, kuid peatselt selgus, et devalveerimine oli aidanud kaasa Eesti majanduse väljumisele ülemaailmsest majanduskriisist ja soodustanud Eesti kaupade konkurentsivõimet maailmaturul. Järgmiseks oluliseks verstapostiks meie rahaajaloos oli Eesti ebaseaduslik liitmine Nõukogude Liiduga 1940. aastal ja rubla tagasitulek. Veidi aega olid rubla ja kroon kõrvuti käibel ja alates 1941.a märtsist kehtis ainult Nõukogude rubla. Kehtestatud vahetuskurss oli 1 kroon = 1,25 rubla. Uus riigikord tõi inimestele palju kahju: kaotati oma hoiused, elatustase langes järsult ning rahva hulgas tekkis puudus ka kõige tavalisematest kaupadest. Seda jäi pikkadeks aastateks sümboliseerima rubla. 16. detsembril 1947. aastal kuulutati Nõugogude Liidus välja rahareform, millest rahvast ette polnud hoiatatud
meeldi. Maie ütleb selle Ennule otse välja, et keegi taha teda, sest tal on üks pöial puudu. Märt tahab ka Maie naiseks võtta, see ei meeldi jällegi Peetrile, sest Märt on mulk. Kõigile teistele aga Märt meeldib. Peetrile meeldiks, kui Maie Ennule naiseks läheks. Kõik hakkavad Peetrile rääkima, et Märt on tore, kena ja viisakas mees ja see pole tema süü, et ta mulk on. Peeter loeb ,,Postimehest", et püti tangu eest küsitakse 8 rubla ja 20 kopikat. Enn tahab Peetri isaga teha tehingut millest mõlemad kasu saavad. Enn ja Peeter teevad lepingu, kus kirjas, et kui Enn annab Peetrile 50 vakka otra, siis Enn saab Peetri väimeheks. Peeter aga ei tea, et 8 rubla ja 20 kopikat ei küsita mitte püti odratangu, vaid tangusoola eest. Maie ei taha Ennule naiseks minna. Nad mõtlevad Märdiga välja plaani, kuidas Peeter ümber veenda. Maie peab Peetrile ütlema paberi peal olevad sõnad : ,,Armas taat, mina olen
ülemineku kontseptsioon nägi ette kohest oma raha kasutuselevõttu. Valitsuse oma, aga vaheetapi kasutamist. Reformi ettevalmistamine sai uue hoo Siim Kallase saamisega Eesti Panga presidendiks 23. septemberil 1991. Rahavahetus toimus aastal 1992, 20-22 juuni. Rahareformiga eralduti rublatsoonist. Rahavahetajate nimekirja oli kantud 1 410 951 kodanikku, kellest 1 096 706 ka raha vahetamas käis. Keskmiselt vahetati raha 136.41 krooni eest. Eesti kodanikud võisid vahetada kuni 1500 rubla. Rubla kurss oli 10 rubla = 1 kroon. Inimene, kellel oli rohkem raha võis vahetada kursiga 50 rubla = 1 kroon. Nendel, kellel oli raha rohkem kui 1500 rubla, siis ülejäänuga 1500 rublast polnud midagi teha. Seda ümber ei vahetatud. 21. juunil teatas Siim Kallas, et ringlusse lasti 593 164 250 krooni. Rahareform sidus Eesti krooni Saksa margaga suhtes: 1 DEM = 8 EEK. Pärast rahareformi oli inflatsiooni tase Eestis suhteliselt kõrge. Eesti majandus avanes läände
.......................................................................6 2.2. Eesti kroon.......................................................................................................................6 2.2.1. Pangatähed................................................................................................................6 2.2.2. Mündid......................................................................................................................7 2.3. Rubla................................................................................................................................7 3. MAKSEVAHENDID AASTAST 1992...................................................................................8 3.1. Eesti kroon taasiseseisvunud Eestis.................................................................................8 3.2. Euro.......................................................................................................................
Kaaslane Mihkel rääkis, et talt varastati 40 kopikat ja nurus Jaani käest laenu, aga mida sa annad, kui pole teist eneselgi. Kodus olid Mann ja Mikk kuidagi vaiksed. Siis tuli koolmeister Aleksander Toots ja ütles, et lapsed olla varastamisega vahele jäänud, nimelt olevat nad teistelt lastelt sööki ja muudki võtnud. Jaan lubas lapsi valusasti karistada. Aga ta ei teinud seda, sest lapsed olid näljased. Neil polnud raha, sest Jaanil polnud tööd. Nad müüsid lehma seitsme rubla eest maha, et süüa osta. Ühel ööl tulid Väljaotsa sauna Kõverkaela-Juku ja Naarikvere-vana. Nad tahtsid Jaani juurde peita oma varastatud kraami. Jaan lõi nad koos oma kraamiga saunast välja. Õieti tegi, sest peagi saabusid tema sauna üle vaatama ametnikud eesotsas Andres Vadiga, kes oli Anni isa ja kellele mitte ei meeldinud see, et Anni ja Jaan omavahel lävisid. Midagi ei leitud. Sauna saabus ka Anni, kes isa minema ajas.
Aadu vallavalitsuse kasak Enn tahab Maiega abielluda. Enn on kiuslik, kaval, punaste juustega, ta on endal pöidla maha raiunud, et sõjaväest pääseda. Maie ei taha Ennuga abielluda, ta tahab Märti. Märt on tark, pikka kasvu, heasüdamlik ja ka veidike jõukas mees, aga mulk. Maie isa Peeter mulke ei salli, sest mulgid ostsid nende talu ära ja ajasid nad välja. Enn ütleb Peetrile, et linnas makstakse püti tangu eest 8 rubla ja 20 kopikat, ta olevat seda Postimehes näinud. Tegelikult on seal pütt tangusoola 8 rubla ja 20 kopikat, aga tangu järel soola asemel on ainult 2 täppi ja Peeter ei tea, et need tähendavad soola. Peeter võtab oma 50 vakka tangu, mis on mõeldud Maiele pulmadeks ja laenab Ennult ka 50 vakka. Enn on teinud lepingu Peetriga, et selle eest tahab ta Maiet või 125 rubla kohe kätte. Vahepeal aga saab ülejäänud pere koos Märdiga Ennu pettusest teada, tänu
Peetri tütrel Maile oli kaks kosilast-Erastu Enn ja Mäeotsa Märt.Peeter ei tahtnud Maiet anda Märdile, sest too oli mulk.Aga Ennu vastu tal midagi polnud.Kuid Maie Ennu ei tahtnud, põhjendades sellega, et Ennul puudub pöial.Enn oli kaval, punaste juustega ning tal on pöial maha raiutud, et sõjaväest pääseda. Maie tahtis Märti, kes oli heasüdamlik, hooliv, töökas ja tagasihoidlik.Siis luges Enn Postimehest, et linnas makstakse püti tangu eest 8 rubla ja 20 kopikat.Kuid tegelikult on seal pütt tangusoola 8 rubla ja 20 kopikat, aga tangusoola asemel on täpikesed ja Peeter ei tea, et need tähendavad soola. Peeter võtab oma 50 vakka tangu ja laenab ka Ennult 50 vakka. Enn tegi Peetriga lepingu, et selle eest tahab Maiet või 125 rubla. Aga hiljem sai Peeter aru, et tegemist on pettusega ja ta on vihane.Enn nõuab oma 125 rubla või Maiet, aga Maie Ennu ei taha.Enn
ja Riik Rahaühik tähistus tähis 8- 8- 8- Jaapani Jeen JPY ¥ 0,0960449 0,0970009 Vene Rubla RUB 0,436468 0,434649 Eesti Kroon EEK 1 1 Hiina Jüaan CNY 1,44414 1,46342 Iisraeli Seekel ILS 2,76349 2,78963 Usa Dollar USD $ 10,7004 10,6313 Euroopa Euro EUR 15,64660 15,64660
.......................................................................................................7 2.3. Eesti kroon 1928-1941.................................................................... ........7-8 2.4. Nõukogude rubla 1940- 1991....................................................................8-9 2.5. Eesti kroon 1992-2010...................................................................... ......10
See kis Jaanile kvasti au pihta , kuna oli ta nii vaene kui tahes , oli talle peamiseks au ja teiste vara ta ei puudutanud . See oli talle solvav . Peagi sattus Jaan krtsis kokku Kohi - Kaarli , Kverkaela - Jukuga ja Hansuga . Koos joodi krakat ja jlle pakuti Jaanile kerget raha tegemise viisi , et Jaan enda juures varastatud kraami varjaks , Kuna Jaan oli joonud , hakkas ta teistele meestele sprust pakkuma ja need nudsid , et Jaan nendega hineks , makstes talle isegi kolm rubla ksiraha . Jaan lks lbi lume kodu poole , kui mrkas kki inimesi he talu poole suunduvat . Sai teada , et on Tnu - Jri piiblitund , otsustas temagi sinna minna . Mees lks taha nurka ja istus pingile . Ta pingutas palju ,et mitte magama jda , aga lpuks ji ta ikkagi magama ja suust tulid viina aurud . Virgu Andres kasutas selle oma knes ra , et vaest saunikut veel rohkem hbistada . Kui jutlus lppes , kadus Jaan vlgu kiirusel kodu poole . Oldi
1,4% välisettevõtetes. Valgevene sõltub Venemaast mitmete impordiartiklite osas, sealhulgas naftatooted. 2006. aastal oli Valgevene põhikaubanduspartneriks Venemaa, mille arvele langes ligi pool väliskaubanduse käibest. Euroopa Liidu arvele langes umbes 1/3 väliskaubandusest. Tööstustoodangust moodustavad olulise osa traktorid ja muud põllumajandusmasinad, mootorrattad, veoautod, kodumasinad, väetised ja tekstiilid. Valgevene rahaühik on Valgevene rubla (BYR), mis võeti kasutusele mais 1992. 23. mail 2011 devalveeriti Valgevene rubla 56% USA dollari suhtes. 1. juunil 2011 palus riikRahvusvaheliselt Valuutafondilt päästepaketti. 2011. aastal oli riigis inflatsioon 109%. Keskmine palk oli 2012. aasta mais 3,559 miljonit Valgevene rubla (umbes 350 eurot). Pildid ck to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
rahvusliku liikumise igasse Eesti kihelkonda kõige kandvamaks komiteed, kus saab juhtmõtteks on saanud annetada raha. hariduse idee. Meie Esimene suurem oma Pulleritsu külakooli heategevus üritus on õpetaja härra Jaan Mäidu mõisas Adamson oli asunud külapoiste pool meid toetama, et me korraldatav näitemäng. rajaks kreisikooli Etenduse pilte on 5 tasemel kooli, et meie rubla, millest pool oma lapsed saaksid kogutud summast tulevikus suurteks läheb kreisikooli mõisnikeks ja toetamiseks. Siit rahvajuhtideks saada. üleskutse ka rahvale, Kahjuks peame kui soovite, et teie tõdema, et peame kooli võsukesteks saaksid rajama rahva enese suure rahvajuhid, siis rahaga ja seda ka ülal palun minge annetage pidama ja selleks väike summa lähimas summaks on 100 tuhat kommitees.
Maie ema Annele meeldis Märt. Ennu ta aga vihkas, kuna too oli Annet solvanud. Maie isale, Peetrile, aga meeldis jällegi Enn ning Märti ta ei sallinud, kuna Märt oli mulk ja mulgid Peetrile ei meeldinud. Maie aga oli väga kurb kuna tahtis hirmsasti abielluda Märdiga, mitte Ennuga. Enn hakkas välja mõtlema plaani kuidas Maie endale saada. Ta hakkas Peetrile külje alla pugema ja talle kasu tooma. Ühel päeval oli ajalehes kuulutus et ostetakse kokku tangu, üks pütt 8 rubla ja 20 kopikat. Peeter nägi seda ja otsustas enda odrad tanguks teha, Ennult raha laenuks võtta ning pärast maha müüa ja rikkaks saada. Hiljem sai ta aga teada, et Enn oli ta reetnud. Ajalehes oli kirjas, et hoopis pütt tangusoola, maksab 8 rubla ja 20 kopikat. Peeter oli veel lubanud, et annab enda tütre Maie Ennule naiseks. Peeter aga seda ei teinud. Enn pakkus kokkulepet, kas Peeter annab Maie talle naiseks või maksab võla, mis oli 125 rubla ära. Peeter aga ei teadnud mida teha
Külmale maale Autor: Eduard Vilde Oli pärast lõuna, Jaan oli kirikus. Kirikust lahkudes jäi ta kiriku ukse taha seisma nind tema juurde tuli Virgu Anni. Virgu Anni andis Jaanile 3 rubla, et saab sellega oma emale ja lapsele midagi osta. Jaan läks poodi nind ostis taskuid saia täis. Koduteel kohtas ta Mädasoo Mihklit. Mihklil oli kirikus käies ära varastatud 40 rubla ning nüüd on meel kurb. Koju jõudes laob Jaan oma taskud tühjaks ning ulatab need lastele ja emale. Õhtu hämaruses kui lapsed magavad, koputab keegi aknale. Akna taga oli teekäijad, kes tahtsid ööks kuhugile pikali heita. Teekäijad olid Kahi-Kaarel ja Juku. Neil oli toidukott kaasas, mida nad ka väljaotsa rahvaga jagasid. Kui küllalt joodud sai lõi Jaan nad majast välja. Neljapäeva saabudes tulid ametnikud Väljaotsale, et neil saun läbi otsida.
aasta mais vastu võetud Rahaseadusega, mis hakkas kehtima 1. jaanuaril 1928. • Rahaseaduse alusel oli paberraha väljaandmise ainuõigus Eesti Pangal. • Majandusministeeriumi Rahandusosakonnal oli õigus välja anda vahetusraha - vahetusrahad loeti riigi võlaks. • 1- ja 2–krooniseid võis välja anda kuni 6 krooni elaniku kohta. KROONI KÄIBELT KAOTAMINE • 25. novembril 1940 lasti koos krooniga käibele Nõukogude Liidu rubla. • 1 krooni kursiks oli 1 rubla ja 25 kopikat. • Lõplikult kaotati kroon käibelt 25. märtsil 1941. TAGASI KROONILE ÜLEMINEK • 1987 isemajandava Eesti porjektis avaldati mõte • 1989 18.mai allkirjastati „Eesti NSV isemajandamise alused“ ja võeti kurss kroonile üleminekuks • 1. jaanuaril 1990 taasasutati Eesti Pank • 27. märt 1991 moodustati rahareformi komitee • 17.juuni 1992 ilmus dekreed „Rahareformi läbiviimisest“ • 20. juunist kella neljast hommikul oli ainsaks
Et sel ajal omale autot saada, tuli saada kõigepealt luba, et osta autot. Loa saamiseks tuli palju oodata ja mõnikord ei vedanud üldse ja ei jõudnudki oma eluajal autot kätte saada. Vanaema isa sai auto nii, kuna ta oli heal töökohal ja sai selle loa kiiresti. Tema mehel oli aga kaks autot, üks oli vanaema isa poolt pärandatud ja teise ostu loa ta taotles ja hankis ka auto jaoks raha. Tol ajal olid autod võrreldes inimeste palgaga tõeliselt kallid. Vanaisa palk oli kuus umbes 100 rubla ja auto maksis umbes 10 000 rubla vanaema jutu järgi. Õnneks läks mu vanaisal ostuloa saamisega kiiresti ja raha sai ta oma vanatädilt. Vanatädi maja jäi Lasnamäe ehitusele jalgu, ning ta paigutati mujale elama ja maksti maja eest kompensatsiooni, mille eest vanaisa endale auto sai osta. Simon Loomets
veel:Moskva suurvürstiriik,Moskva tsaaririik,Venemaakeisririik,Venemaa Nõukogude Vabariik,Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik,Venemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ja Venemaa Föderatsioon. Majandus 2009.aastal tõusis Venemaa 494 miljon tonniga maailma suurimaks naftatootjaks. Venemaa 2012.aasta riigieelarve defitsiidi suurusena on kavandatud 1,81 triljonit rubla ehk 3,6 protsenti SKPst,2012.aastal on arvestatud eelarvedefitsiidina 1,73 triljonit ehk 3,1 protsenti ja 2013 aastal 1,79 triljonit rubla ehk 2,9 protsenti SKPst. Töötus oli 2011.aastal 6,8%. Eksport: Venemaa suurimad ekspordiartiklid on: · Õli ja õlitooted; · Maagaas; · Metall; · Puit ja puidutooted; · Kemikaalid; · Palju erinevaid tsiviil ja sõjalisi valmistooteid.
et ta kirjutab kõik oma paremad ta on korda saatnud. elujuhtumid siia kirja mida ta on Suur teema on tal Nõukogude Liit lapsepõlves teinud. kus ta nii ühtteist räägib. Väga palju räägib ta oma muredest mis tal siis olid. Kõvast räägib ta ka oma sõprade lugusid. 2.Tsitaadid. 1) Uest aastast sain palgale ,880 rubla kuus. LK:66 Sellel ajal oli 880 rubla väga suur summa, kunagi saadi kõigest 200-300 rubla kuus, Bruno pidi siis ju väga rikas mees olema 2)Ehitajate traktor vajus läbi liiva turbamutta. LK:87 Pidi ikka loll mees roolis olema, ta ju teadis et sealt võis läbi vajuda 3) Iga päev laadisime Narva vedamiseks 40-50 tihumeetrit metsa. LK:19 See pidi ikka ränk töö olema et käsitsi 40-50 tihumeetrit puid laadida. 3. Mõttede mida raamat peale läbilugemist tekitas.
https://pushkinmuseum.art/museum/buildings/index.php?lang=ru Muuseumis on Muuseumi kollektsioonis on 598 210 objekti: ● maale - 4 974 ● graafikat - 372 686 ● skulptuure - 6144 ● tarbekunsti, elu ja etnograafia objekte - 22 690 ● numismaatilidi esemeid - 176 487 ● arheoloogilisi objekte - 9 962 ● dokumente - 1 634 ● fotosi ja negatiiviive - 1 803 ● muu - 1 830 ● väärismetalle ja kive sisaldavad tooted (kokku) - 57 282 Pileti hinnad 600 rubla on sissepääsupilet (8 Eurot) 300 rubla on sooduspilet (4 Eurot) Alla 16 aastased ja pensionärid on TASUTA Virtuaalne muuseum ● Virtuaalses muuseumis saab vaadata ja kuulata muuseumi eksponaatide kohta. ● Sellelt interneti aadressil on võimalik ise valida, missugust ruumi ja eksponaadist tahad rohkem teada saada http://www.virtual.arts-museum.ru/data/vtours/main/index.html?lp=15_2&la ng=ru Video muusiumi esemetest ja piltidest ● https://www.youtube
võtnud. Esiti ei taha Jaan ja ema seda uskuda, aga valel on lühikesed jalad. Jaan lubab lapsi valusasti karistada. Aga viha taltub ruttu, sest lapsed seda ju näljast teinud. Kaua sa ikka leiba ja silguvett sööd. Karistamise asemel annab ta lastele saia, mis ta viimaste kopikate eest ostnud. Muidu on Jaan aus mees, temale on kõige tähtsam just ausus. Kuna Jaanil tööd polnud, polnud ka raha. Esiteks viidi laadale lehm. Lapsed nutsid, aga süüa oli vaja. Lehm müüdigi hädise seitsme rubla eest maha, sest kes see sellise lahja looma eest ikka rohkem annab. Ühel ööl tulid Väljaotsa sauna teekäijad, kes osutusid hoopis Kõverkaela- Jukuks ja Naarikvere-vanaks. Tuli välja, et need tahtsid Jaani juures peita oma varastatud kraami. Esmalt söödi-joodi, siis tehti alles juttu, miks tuldi. Jaan sai vihaseks, hoolimata sellest, et talle suurt tasu lubati. Jaan lõi nad koos oma kraamiga saunast välja. Õieti tegi, sest peagi saabusid tema sauna
ehk Märt sugugi. Mulgid võtnud nende kodu ära ja nüüd tahab jälle temalt ära võtta. Isa Peeter tahtis et Maie läheks mehele Ennule, sest tema rikas ja tark mees. Isegi Maie õele Jütsile meeldis Märt. Jüts sa kohe aru ,et ega see Enn räägi õiget juttu. Koguaeg aina meelitab Peetrit. Niisiis see jama käis koguaeg Üks päev aga võttis Peeter Posimehe ning luges sealt kaubahindade alt , et pütt punast soola 9 rubla ning pütt tangu.......... 8 rubla ja 20 kopikat. Peeter ei saanud aru miks need täpid seal tangude taga on . Nii ta siis küsis Jütsi käest järgi, aga Jüts ei teadnud. Jüts ütles , et küsib koolist kooliõpetaja käest. Peeter kutsus Jütsit lolliks, et ta midagi ei tedanud. Nii ta siis läks Ennu juurde kuna tema kõige targem mees.. Nii siis tegi Enn Peetrile petu kaupa. Peeter võttis oma rehest odrad, küsis veel Ennule juurde pool ning müüs need pütt tangusoolade vastu.Odrad mis olid aidas pidid minema
Liikumise kõrgajal, 1883. aastal oli üle Eesti moodustatud 139 ning väljaspool Eestit 7 abikomiteed. Peakomitee presidendiks oli Jakob Hurt. (pildil Jakob Hurt) 1883. aastal tekkinud lõhe Aleksandrikooli liikumises tekkis 1883. aastal lõhe, kui Johann Köler soovis võtta Aleksandrikooli Peakomiteelt 20 00030 000 rubla laenu Krimmis sotetud mõisa tasumiseks. Peakomitee president Jakob Hurt keeldus raha laenamast, kuna kartis, et Köleri kätte antud raha enam tagasi ei saa. Köleri pooldajad korraldasid seepeale Jakob Hurda tagandamise ja Köleri presidendiks valimise. Hurt keeldus aga presidendi kohalt lahkumast ning pöördus kaebusega Liivimaa kuberneri poole. Tüli lõppes sellega, et valitsus võttis Aleksandrikooli jaoks kogutud rahad
Armastuse narrid Ferdinand H. oli Eestimaa mõisniku poeg. Tal oli õrn, alalist armastust ihaldav süda. Juba lapsena oli ta kõiki oma koolipreilisid palavasti armastanud. Tartus pidi Ferdinand vanemate soovi mööda seadusetarkust õppima, aga ta ise oli endale kõrgemad sihid seadnud. Päeva ajal kirjutas ta armastuskirju. Ferdinand sai vanemate käest iga kuu alguses 200 rubla, aga ta ei tulnud selle rahaga toime, sest naisterahvad on kõige kallimad asjad siin ilmas. Õnneks oli tal hea südamega sõpru, kes talle raha laenasid. Ferdinandil oli juba palju võlgu ja tema lugu ähvardas kirjuks minna enne kui ta sai sõnumi, et vana parun H. on ära surnud ja varanduse pojale jätnud. Ferdinand tasus võlad ära ja lahkus ülikoolist. Ferdinand armus tsirkuseartisti Ludmillasse, kelle peale ta kogu oma varanduse ära raiskas.
Haapsalu raudteelinnil kuni 1997. Autoriteks arhitektuuriakadeemik K. Verheim ja insener V. Vestfalen. 2004. aastal lõpetati igasugune rongiliiklus lõigul Riisipere Haapsalu. Tänaseks on see osa kunagisest Keila - Haapsalu raudteeliinist demonteeritud, teetammi kasutatakse kergliiklusteena. Balti raudtee isa Aleksander von der Pahlen tegi ettepaneku Keila-Haapsalu teeharu ehitamise suhtes 1872. aasta aprillis. Raudtee maksumuseks arvati olevat 12000-14000 rubla. Tegelikuks maksumuseks osutus 50000 rubla versta kohta. Jaamahoone Aastail 1904 - 1907 rajatud jaamahoone on 20. sajandi alguse puitarhitektuuri väljapaistev näide. Hoone omapärasemaks osaks on 216 m pikkune puitdekooriga kaunistatud katustatud perroon. Jaamahoonet ei kavandatud siiski tüüpilise kõrgema klassi vaksalina, vaid suvituslinna vaksalile ja platvormile soovitati anda kuurortlik ilme, nõuti ka eraldi ruumi või hoonet keisri tarvis.
„Kevade“. Saalid olid puupüsti täis ja tütarlapsed ootasid neid peale etendust tagaukse juures ja küsisid autogramme. Siis kutsuti Kaljot Tallinnfilmi, kuhu tuli üks vene rezissöör Jegorov tegema siinmail eismest kunstilist filmi „Jahid merel“. Öeldi: „Meil rezissööre pole, aga ta on umbvenelane ja kedagi on vaja appi ja ka õppima, me maksame teile 180 rubla kuus.“ “Draamateatrist sai vist 60 rubla,” räägib Kaljo Kiisk. “Rezissöörina olen teinud 13 filmi. Mul on olnud häid õpetajaid ja nõuandjaid – Mihhail Rom, Julius Kuni kaudu sain temaga tuttvakas,” jutustab Kaljo.
Ja miks ei võiks mõned neist ettevõtetest Eestis paikneda? Praegu purustab töötute protsent eelnevat rekordit pea iga nädal. Välisfirmade allharude toomine Eestisse mõjuks sellele ainult positiivselt. Loodaks palju uusi töökohti ning see omakorda kiirendaks majanduse kriisiolukorrast välja tulemist. Kahjuks ei mõtle aga suurem osa eestlastest nii. Ning euro vastu on isegi teatav hirm tekkinud. Võibolla on põhjuseks mälestused Eesti eelmisest rahareformist, kui rubla asemel kroon kasutusele võeti. Rubla väärtus langes niivõrd, et inimeste säästud muutusid olematuks. Mina olen euro kasutuselevõtu poolt. Ja ma arvan, et ka üldine euro toetajate protsent tõuseks, kui sellele meedias positiivsemat reklaami tehtaks, sest tegelikkuses toob Euroopa ühisraha Eestile ju majanduslikku kasu. Tänan teid kuulamast!
rohkem kui üle poole vene elanikkonnast ja sina juurde ka teiste rahvuste esindajad, kes on tulnud Venemaale parema töö nimel. Lisaks on Venemaal suur hulk immigrante erinevatest riikidest, kel pole praegusel momendil samu õigusi vene enda kodanikega, sest eelkõige venelased, siis muud. 2 Vene valitsuse kriisiabi plaan näeb ette töötusega võitluseks 82 miljardi rubla eraldamist. Sellest 52,2 miljardit kulutatakse "tööturul täiendavate ürituste realiseerimiseks", muuhulgas ka elanikkonna koolitamiseks. Veel 30 miljardit töötutoetuse maksmiseks. (ŠOKK: Venemaal…2015) 1. jaanuarist 2015 on Venemaal kehtestatud alampalk 5965 rubla. Alampalk ja elatusmiinimum on aga väga suure vahega ja seega polegi võimalik elada miinimumpalgaga nii, et oleks kaetud kõik esmavajadused. Elatusmiinimumi tasemed 2014
Eesti rahandusreform 1991 Olime eeskujuks teistele 1991. a. augustis taasiseseisvunud Balti riikidest suutis Eesti esimesena 1992. a. juunis täielikult loobuda endise NSV Liidu valuuta rubla kasutamisest ringlus- vahendina ja kasutusele võtta oma raha Eesti krooni (EEK). Mis eelnes rahareformile ja tegi selle võimalikuks? Oma raha kasutuselevõtu diskussioonid Eestis kestsid ligi 5 aastat. Avalöögiks oli 1987. a. 26. augustil Tartu päevalehes "Edasi" publitseeritud nelja Eesti ühiskonna- teadlase artikkel Eestile majandusliku autonoomia andmise vajalikkusest. Selles ettepanekus rõhutati ka Eesti rahasüsteemis konverteeritava valuuta kasutuselevõtu
võeti kärakat ning jällegi pakuti Jaanile teenistust. Kuna Jaan oli purjus, hakkas ta vaikselt sulama. Teel koju otsustas Jaan kirikusse minna, seal jäi ta magama ning tema viinahaisud levisid üle saali. Kuuldused sellest levisid kulutulena. Ühel ööl tulid Jaani juurde Kaarel ja Juku, kaasas varastatud kraam. Jaan oli nõus seda kraami varjama. Kõik lapsed jäid haigeks, ning Liisu suri. Peagi jõudis avalikkuse ette suur rööv: viidi ära 500 rubla ja 300 rubla väärtuses kaupa. Esmased süüdlased oli Jaan, Kaarel ja Juhan. Anni valetunnistus päästis esialgu Jaani vangistusest. Hiljem saadi Anni valetunnistusest ja Jaani osalusest kauba varjamises teada, ning mõlemad vangistati. Kõiki ootas ees sõit Siberisse. Anni ja Jaan abiellusid.
Venemaa Venemaa Föderatsioon Kert Randla 2011 IPK 9.klass Sissejuhatus Venemaa on suurim ja üks mõjuvõimsaim riik mailmas. Riigi pikkus põhjast lõunasse on 4000 km ja läänest itta 10000km. Venemaal on üksteist ajavööndit. Üldandmes Iseseisvus- 26. detsember 1991. Pindala- 17 075 400 km2 Rahva arv- 148 673 000 inimest Rahvastiku tihedus- 8,5 in/km2 Pealinn- Moskva Rahaühik- Vene rubla(RUB) Ametliud keeled- vene keel ja vabariikides kohalikud keeled. Vene rubla(RUB) 1 EUR = 39.7268 RUB Sümboolika Lipp Vapp Haldusjaotus Venemaal on 21 vabariiki, 7 kraid, 48 oblastit, 1 autonoomne oblast, 9 autonoomset ringkonda ja 2 föderaallinna (Moskva, Sankt-Peterburg). Suuremad linnad Moskva (10,4 milj. inimest) Sankt-Peterburg (4,7 milj. inimest) Novosib...
juunil 1992 hakkas Eestis pärast 51 aastat kestnud vaheaega taas käibima Eesti raha. Olgu siinkohal teile meelde tuletatud või ka öeldud, et Eesti sajandite pikkuses ajaloos on need viiskümmend üks aastat kõige pikem aeg, mille kestel Eesti ei ole ise verminud oma raha. Koloniaalse nabanööri läbilõikamine aasta tagasi on meid lahti rebinud rublatsooni inflatsioonikatastroofist. Krooni käibelelaskmisel oli krooni ekvivalendiks 10 rubla, tänaseks maksab kroon üle üheksakümne rubla, ja inflatsioon, mis Eestis on tingitud eeskätt üleminekust energia ja kütuse maailmahindadele, on tagasihoidlik ja üle 30 korra madalam inflatsioonist rublatsoonis. Valitsus on suutnud säilitada tasakaalustatud riigieelarvet, parlament, valitsus ja president on Eesti Panga seaduse väljakuulutamisega (31.5.1993, otsus nr. 104) taganud Eesti Pangale sõltumatuse ja me kavatseme seda sõltumatust kindlalt
järele, võttis oma nõrga jõu kokku ning võimaldas pojale veel üheks aastaks kreiskooli jääda. Jakob Hurt õiendas 1855.aasta jaanuaris sisseastumiseksami Tartu gümnaasiumi ja võeti vastu kvartasse. Kool, mis asus Jaani kiriku kõrval, kujutas endast küllaltki tugevat õppeasutust. Poole aasta pärast viidi Hurt tertsiasse. 1856.aasta alguses hakkas Jakob Hurt stipendiumi saama, esialgu pool summat, hiljem täie stipendiumi, 85 rubla aastas. See kindlustas tema elujärje: stipendiumist jätkus hommiku- ning õhtusöögiks, raamatuteks ja riieteks. Suvel töötas ta mitmes mõisas koduõpetajana. Imavere mõisast tegi ta reisi Hiiumaale, Haapsallu ja Kodaveresse. Seal õppides kujunesid Jakobi lemmikaineteks kreeka ja ladina keel. Erilist mõju avaldas talle Ovidiuse ja Homerose luule. 19.detsembril 1858.aastal anti Jakob Hurdale Tartu gümnaasiumi poolt küpsustunnistus. Hurda püüdlused hariduse alal aga sugugi ammendatud
Raskolnikov läks oma tuppa, et kontrollida ega mõnda asitõendit pole sinna jäänud. Keegi võõras käis Raskolnikuvi juure, kuid ei öelnud talle midagi. Tänaval nimetas sama mees Raskolnikuvi mõrtsukaks. Raskolnikov naases sellepeale koju tagasi. Raskolnikov nägi õudusunenägu. Ärgates oli keegi võõras tema toas. NELJAS OSA Külaliseks oli mees, kelle juures Dunja varem töötas. Marfa Petrovna oli testamendis jätnus Dunjale 3000 rubla. Razumihhin ja Raskolnikov läksid õhtusöögile. Mindi tülli Dunja peigmehega. Keegi ei soovinud teda endam kunagi näha. Kõik olid õnnelikud, et nad enam Luziniga tegemist ei pea tegema. Razumihhin tegi ettepaneku hakata raamatuid tõlkima ja kirjastama. Ideega oldi nõus. Raskolnikov lahkus ning teatas, et nad teda ei otsiks. Tuleb ise tagasi kui soovib. Razumihhin jättis pere eest hoolitsema Raskolnikov läks Sonja poole. Enne lahkumist ütles Raskolnikov, et kui ta homme naaseb
Raskolnikov läks oma tuppa, et kontrollida ega mõnda asitõendit pole sinna jäänud. Keegi võõras käis Raskolnikuvi juure, kuid ei öelnud talle midagi. Tänaval nimetas sama mees Raskolnikuvi mõrtsukaks. Raskolnikov naases sellepeale koju tagasi. Raskolnikov nägi õudusunenägu. Ärgates oli keegi võõras tema toas. NELJAS OSA Külaliseks oli mees, kelle juures Dunja varem töötas. Marfa Petrovna oli testamendis jätnus Dunjale 3000 rubla. Razumihhin ja Raskolnikov läksid õhtusöögile. Mindi tülli Dunja peigmehega. Keegi ei soovinud teda endam kunagi näha. Kõik olid õnnelikud, et nad enam Luziniga tegemist ei pea tegema. Razumihhin tegi ettepaneku hakata raamatuid tõlkima ja kirjastama. Ideega oldi nõus. Raskolnikov lahkus ning teatas, et nad teda ei otsiks. Tuleb ise tagasi kui soovib. Razumihhin jättis pere eest hoolitsema Raskolnikov läks Sonja poole. Enne lahkumist ütles Raskolnikov, et kui ta homme naaseb
Meil oli madalam elatustase kui mujal Euroopas. Kehtestati talongid: või, makaronid, sai, tangained ja viin. Väljalõige ajalehest Saarte Hääl 14. jaanuar 1992. Kaubandusketis hakkas võimust võtma erakaubandus. Loodi erinevaid uusi ettevõtteid ja asutusi. Külasid varustasid söögi- ja joogipoolisega kauplusautod ehk lavkad. Toimus ka pidev omandijärgne tagastamine. 20. juunil hakkas kehtima Eesti kroon. Iga eestimaalane sai vahetada kuni 1500 rubla sularaha vahetuskursiga 10 rubla = 1 kroon. Saime tasku 150 krooni. Rahavahetus kestis kolm päeva. Eesti Panga presidendiks oli sellel ajal Siim Kallas. 1992. aasta suvi oli väga kuiv. Viljasaagid olid kehvad ja inimesed muretsesid talvise leiva pärast. Toimusid ka suured metsatulekahjud, milles hävis palju väärtuslikku puitu. Sel aastal toimusid esimesed taasiseseisvunud Eesti presidendivalimised. Kandidaatide
laulupidude liikumisjuht Fred 6.aprill 1980 Raudberg. Kui hotell 30 aastat tagasi avati, anti külaliste käsutusse 405 tuba, restoran Olümpia, kohvikud ja baarid 2, 14. ja 26. korrusel. Majas alustas tööd legendaarne varietee Olümpia, kus on omal ajal töötanud näiteks Anne Veski, Ivo Linna, Tarmo Pihlap jpt. Öö uues hotellis maksis 9 rubla ja 80 kopikat, sviidis ööbimise hinnaks oli 14 rubla ja 40 kopikat. Kolme aastakümne jooksul on hotellis tehtud palju renoveerimistöid ning 405 toast on saanud 390. Kui hotell 1980. aastal avati, puudus vajadus konverentsiruumide järele, sest kõik parteikoosolekud pidid toimuma hotellist väljas. Praegu on hotellil nüüdisaegne konverentsi- ja ürituste
Leena ei usalda kedagi. Märt armastab teda. Leena on vaimustatud. 4. Mogri Märt tütar Miili jookseb Leena juurde. Märdi isale minnakse külla peale lõunat. Leena tänab, et nad tulid. Vana-Märt lausub, et pole Leena külaline. Ta proovib viisakaks jääda ja leiab vastuse. Miili tõmbab Leena ära, et teda ei solvataks. Leena jookseb tuppa asju tooma. Tõuseb vaidlus meeste vahel, kelle raha eest lina see on. Tekib raha tüli. Jaak ei maksnud tuhat rubla obligatsiooni. Märt vastab, et isa raha laenamisega kogu valla õnnetuks teinud. Minnakse poja aita vaatama, et kas on ikka väärt. 5. Miilil on peigmees. Pole veel isale öelnud, kuna isa ootused peigmehest on suured. Ei kõlvanud Pahkle Hennu poeg ega Puldre Peetri poeg. Miili on tõsiselt armunud. Leena tunneb teda, kaupmees Pärn. Nad vahetavad kirju salaja. Leena kuulnud, et Pärn suur naistekütt. Miili arvab, et see äri pärast. Miili teab, et Leena ja Märdi vahel on midagi. 6.
See oli söjaväelinn ja Repin astus sõjakooli nagu paljud teisedki poisid. Ta valis topograafia eriala ja just seal ilmnes kirg joonistamise vastu. Kuid poisil ei vedanud, sest topograafia osakond suleti. Ilja pealekäimisel andis isa ta viimaks ikoonimaalija juurde õpipoisiks. Ligemale neli aastat töötas Repin kunstnike artellis, kus maalis ikoone ja restaureeris altarimaale. Kuid ta unistas palju enamast. Kogunud kirikute tellimustöödega 100 rubla, sõitis noor kunstnik 1863.a. Peterburi. Kunstide Akadeemiasse tal astuda ei õnnestunud, sest ta ei tundnud klassikalise joonistamise saladusi.Seejärel astus ta erakooli, kus tema õpetajaks oli kuulus vene kunstnik Kramskoi. Andekas noormees jäi õpetajale silma ning too kutsus ta endale külla. Sealt algas eluaegne sõprus, mis Repini edasises elus väga olulist osa etendas. Kramskoi soovitusel võeti Repin kaks kuud hiljem kunstiakadeemia vabakuulajaks.Esimese
Kremli poliitikateatri laval riigikukutajana. N Liidu Ülemnõukogu langetas otsuse võtta Eestis vastu N Liidu koosseisu 16. liiduvabariigina. Otsusele kirjutas alla üliagar pugeja Mihhail Kalinin. Eestlased olid kaotanud kõik oma lipu ja hümni. Mindi üle Moskva ajale ning sügisest korjati käibelt Eesti kroon. Rubla võeti Eestis kastusele 1940. aasta novembris. Kroonid ja kroonihoiused vahetati rubladeks, mille kursiks sai 1 kroon = 1,25 rubla, kuigi ostujõud oli 1 kr = 8 10 rubla. Tolleaegsed suured sõnameistrid kirjutasid (Päevaleht, 25.11.1940): ,,Eesti krooni asemele tuleb meil nüüd käibele nõukogude valuuta, maailma kõige kindlam valuuta..." 1941. aasta 1. jaanuariks pidi kroon käibelt kaduma, kuid rahva kätte ehk rubladeks vahetamata jäi ca 8 mln krooni sularahas. See tekitas rahvas veel lootust, et võib-olla suudetakse veel riik ja raha taastada. Eestis käibele lastud rubladel olid Lenini ja Kremli kõnetoolis J. Lauristeini poolt
ütles Annele et ta ,,hernehirmutis" ja ,,karuohakas" on. Anne leiab et Peeter oma raha ainult raiskab sellele Postimehele. Esimene vaatus lõpeb nii et Anne Maiet hüüdes toast väljub. Eesriie langeb maha. Teine vaatus Algab nii et Peeter istub laua ääres, postimees laual tema ees ja Jüts seob uusi pastlaid. Peeter kutsub Jütsi enda juurde et too lehest talle ette loeks. Seal on kirjas pütt punast soola 9 rubla ,, tangu ,, 8 rubla 20 kopikat (Peeter järeldab sellest et tang maksab nii palju aga tegelt hoopis tangusool) Seda uudist oli Peetrile rääkind Enn ja Peetril oli äritegemise plaan valmis. Ta kavatses Ennult 50 vakka tangu juurde laenata. Peeter peab seda üllaks et Enn tal aitab kasumit teenida ja lubab juba mõttes Maie talle. Oma naisele Annele ta sellest rohkem ei räägi kui ainult et ta nende kõik tangud veskile viib.
Annele et ta ,,hernehirmutis" ja ,,karuohakas" on. Anne leiab et Peeter oma raha ainult raiskab sellele Postimehele. Esimene vaatus lõpeb nii et Anne Maiet hüüdes toast väljub. Eesriie langeb maha. Teine vaatus Algab nii et Peeter istub laua ääres, postimees laual tema ees ja Jüts seob uusi pastlaid. Peeter kutsub Jütsi enda juurde et too lehest talle ette loeks. Seal on kirjas pütt punast soola 9 rubla ,, tangu ,, 8 rubla 20 kopikat (Peeter järeldab sellest et tang maksab nii palju aga tegelt hoopis tangusool) Seda uudist oli Peetrile rääkind Enn ja Peetril oli äritegemise plaan valmis. Ta kavatses Ennult 50 vakka tangu juurde laenata. Peeter peab seda üllaks et Enn tal aitab kasumit teenida ja lubab juba mõttes Maie talle. Oma naisele Annele ta sellest rohkem ei räägi kui ainult et ta nende kõik tangud veskile viib.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
