Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse (1)

4 HEA
Punktid
Sügis - Värvikirev metsatukk, langevad tammelehed ja mädahõng - sügiselised luuletused

Esitatud küsimused

  • Mis on et vahel tulletad paremini vahepeal halvemini?
  • Mis annab aimu tõeslisest minast"?
  • MILLISEID JÄRELDUSI TEHA OMA TULEMUSEST?
  • Miks me ei pruugi tajuda tegelikult ilmunuttoimunut?
  • Kuidas hinnata kas inimene räägib tõtt?
  • Miks mitteverbaalne lekib läbi psühholoogilise kaitse?
  • Miks me ei pruugi tajuda tegelikult ilmunuttoimunut?
  • Kuidas hinnata kas inimene räägib tõtt?
  • Miks mitteverbaalne lekib läbi psühholoogilise kaitse?

Lõik failist

Contents


Psühholoogia mõiste ja aine. 4
Tajuteema: 12
Sissejuhatus psühholoogiasse 12
Psühholoogiateaduse ajaloost 15
Inimese eelistused, valikud ja toimetulek motivatsioonipsühholoogia valguses 19
Ajuprotsessid 23
Sensoorsed tunnetusprotsessid 24
Psühhofüüsikalised funktsioonid 26
Taju ja tähelepanu 29
Tajuteooriad:konstrutkivistlikud ja ökoloogilisd teooriad 30
Uurimustöö: 37
EMOTSOONID 37
STRESS 38
2 PÕHIFAASI: 38
STAADIUMID, mille inimne läbi käib 38
FRUSTRATSIOON 38
AFEKT 39
Afekti diagnostilised tunnused: 39
SEADUSES 40
ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA 40
Isiksus: 40
Isiksuse teooriad (ajalugu) 41
Isiksuse teooriad (järg): 41
William H. Sheldon (1898-1977): 42
Ernst Kretchner (1888-1964): 42
Allport 43
Cattell : 43
Eysenck : 43
Isiksuse omaduste mõõtmine 44
Isiksuse mõõtmine 44
Isiksuseküsimustik NEO-TRI 45
Hermann Rorschach 47
Temaatiline apertseptsioonitest (TAT) 47
Rosenzwieg’y pilt-frustratsioonitest 47
Täiendavaid isikusse seadumusi ja omadusi: 48
Intelligentsuse (vaimsete võimete mõõtmine) 48
Juhan Tork 1889-1980 50
Aune Valk kommenteerib: 50
Isiksuse patoloogia 51
Impulsiivne käitumine: 53
Tahteline käitumine: 53
Seadustes 53
Tahteprotsesside psühhofüsioloogia 55
KAIJAlt: 56
USALDUSVÄÄRSUSE PROBLEEM 56
Kuidas hinnata kas inimene räägib tõtt? 58
Vaata õpikust ise isiksuse tahtelise iseärasusi 59
EKSAM 60
Suur viisik (big five ) - Isiksuse omaduste Suur Viisik 60
Lävede mõiste ja liigid 62
isiksuse põhiseadumused 63
Adaptatsioon 63
INTELLIGENTSUS JNE Intelligentsuse mõõtmine 64
mälu põhiprotsessid 67
AFEKT 68
Mõtlemisnähtuste liigitamine . 69
Emotsioonid ja nende vajalikkus. 71
taju omadused 72
5 kuulsamat psühholoogi...freudid ja jungid talle ei sobi. 77
aju ehitus ja funktsioonid 77
keel ja kõne, suhtlemine 82
Taju illusioonid 82
IQ test 83
Virgatsained 83
isiku patoloogia 84
Hoiaku mõiste ja selle mõju käitumisele. 85
Tundlikkus ja selle mõõtmine psühhofüüsikas. 85
Valetamise tunnused suhtlemises. 87
Psühholoogia uurimismeetodite võrdlus 88
Intelligentsus 89
Inimestevaheline suhtlemine, selle struktuur 90
aistingu tekkimine ja vajadused 90
järelduste tegemise vormid mõtlemises 91
tahe (mis see on ja millest ta koosneb) 91
isksustestide nimesid 92
Psühholoogia ülesanne 93
psühholoogia naaberdistsipliinid 93
emotsioonide ajuprotsessid 94
mälu liigid 94
Aistingu ja taju erinevused ning nende olulisus juriidilises maailmas 94
emotsioonind ning nende kontrollimine 94
vajaduste liigid. 94
Tunnetusprotsessid: 95
Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis -, haistmis-, maitsmis - ja kompe- ehk puuteaistingut. Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele. Räägitakse ka temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistingutest. 95
Aistingu teke 95
Taju peamised omadused: 102
Taju liigid 103
Tähelepanu omadused on: 104
Põhiteadmine: 105
Psühholoogia
Bachman, Talis
26.09.08.
Põhiraamat – Rait Maruste ja Talis Bachman „Psühholoogia alused“

Psühholoogia mõiste ja aine.

Psyche + logos psühholoogia
(hing + õpetushingeteadus)
Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist.
Objektiivne keskond ↔ ψ ([ psii ]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi)
Psüühika determinatsioon:
*ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!)
*bioloogiliselt (aju)
Psüühilised nähtused:
*psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine))
*psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub))
*psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik , ärrituv (sa pole koguaeg , aga vahel)))
3 psühholoogiat:
*Eelteaduslik
Vasakule Paremale
Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #1 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #2 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #3 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #4 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #5 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #6 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #7 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #8 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #9 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #10 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #11 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #12 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #13 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #14 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #15 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #16 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #17 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #18 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #19 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #20 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #21 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #22 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #23 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #24 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #25 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #26 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #27 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #28 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #29 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #30 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #31 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #32 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #33 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #34 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #35 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #36 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #37 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #38 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #39 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #40 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #41 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #42 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #43 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #44 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #45 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #46 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #47 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #48 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #49 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #50 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #51 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #52 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #53 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #54 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #55 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #56 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #57 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #58 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #59 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #60 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #61 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #62 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #63 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #64 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #65 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #66 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #67 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #68 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #69 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #70 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #71 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #72 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #73 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #74 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #75 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #76 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #77 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #78 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #79 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #80 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #81 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #82 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #83 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #84 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #85 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #86 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #87 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #88 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #89 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #90 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #91 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #92 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #93 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #94 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #95 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #96 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #97 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #98 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #99 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #100 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #101 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #102 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #103 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #104 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #105 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #106 Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse #107
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 107 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 486 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor juura juura Õppematerjali autor
Talis Bachmanni loengute põhjal tehtud konspekt. Õigusteaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse esimene ja teine osa (sügis- ja kevadsemester).

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
31
doc

Psühholoogia

Kolmas kihistus on super ego- kõrgeim tase, esindab kultuurinorme, lubab käituda mingis kindlas tsiviliseeritud vormis. Inimest iseloomustab teatud kompleksid. Freud terapeudina üritas ka hüpnoosi kasutada, üritas narkootiliste ainetega alateadvust uurida. Freudi psühhoanalüütiline kusett. Karl Gustav Jung- Sveitsist, Freudi õpilane- jõudis järeldusele, et Freudi teooria on liiga panseksuaalne. Freudi järgi- Inimene ripub suguelundite küljes!!! Arendas analüütilise psühholoogia suuna. Teine õpilane oli Adler- keskendus võimutundmisele ja alaväärsuskompleksile. Biheiviorism (Thorndike, Skinner, Watson) Psühholoogia taandumine objektiivselt mõõdetava välise käitumise uurimisele vastavalt stiimuli reaktsiooni meetodile. Palju loomkatseid ning keskendumine õppimise seaduspärasuste väljaselgitamisele. Inimeste ja loomade jälgitav ja mõõdetav käitumine on teadusliku psühholoogia lauseks. Liigutused, reaktsioonid R ja vastus ärritusele ehk stiimul S

Õigus
thumbnail
28
docx

PSÜHHOLOOGIA

Igal psüühilisel kvaliteedil on oma kvantitatiivne külg, seega on psüühilised nähtused ja nendele tuginev käitumine mõõdetavad. Ka uuritava nähtuse kategoriseerimine on mõõtmine, mille puhul kasutatakse nominaalskaalat. TEADUSLIK PSÜHHOLOOGIA (psühhonoomia) lähtub vertifitseeritavast, objektiivsest ja tõenduspõhisest faktidele tuginevast materjalist ning seab nurgakiviks printsiibi, et ARVAMUS EI OLE SAMA, MIS FAKTIKINDEL TEADMINE. Teadusliku psühholoogia metodoloogias ja uurimismeetodite alases terminoloogias on põhimõisteteks mõiste MUUTUJA(variaabel). Need tegurid, ärritajad ja tingimused, mille muutumise toimel võivad muutuda ka isiku psüühilised protsessid ja käitumuslikud reageeringud, on SÕLTUMATUD MUUTUJAD. Need muutused katseisiku käitumises, seisundis, füsioloogilistes ilmingutes, mis muutuvad sõltumatute muutujate toimel, on SÕLTUVAD MUUTUJAD. 1.3 PSÜHHOLOOGIA HARUD

Psühholoogia
thumbnail
74
docx

Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt

Sissejuhatus psühholoogiasse Lektor: Prof. Talis Bachmann Sissejuhatus Psyche + logos = Psühholoogia (hing + õpetus = hingeteadus) Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Seega on lühidalt öeldes psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton.

Sissejuhatus psühholoogiasse
thumbnail
28
docx

Sissejuhatus psühholoogiasse (õpiku konspekt)

1. Ülevaade psühholoogia põhimõistetest 1.1 psüühika ja käitumine  Psühholoogia on õpetus hingeelu (vaimuelu) nähtustest ja käitumisest. Psyche + logos  psühholoogia (hing)+(õpetus)(hingeteadus)  Subjektiivselt ilmneb psüühika vaimsetest elamustest ja kogemustest (tunnetuses aistingute, tajude, tähelepanu, kujutluste, mõtete, meenutuste, emotsioonide jmt vormis)  subjektiivse külje kvaliteeti saab kogeda enesevaatluse ehk introspektsiooni kaudu  subjektiivsus on individuaalne; avaneb ainult esimese isiku perspektiivist  Objektiivselt väljendub psüühika käitumises ning füsioloogilistest ilmingutes (objektiivselt

Tsiviilõigus
thumbnail
59
docx

Psühholoogia raamatu konspekt-Maruste Bachmann

kiiremini kui sini-rohelises spektriosas. (Kollane-sinine kleit näide,lk15). Tee vahet 3 psühholoogial: 1. Eelteaduslik psühholoogia-vanim, levinuim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta. Nn elutarkus, elupsüholoogia, terve mõistus jne. Nõrkuseks on halb tõesuse kontroll ja piiritlemata usaldusväärsus. 2. Filosoofiline psühholoogia – tekkis koos filosoofiaga, süsteemne ja range ülesehitus võrreldes eelteaduslikuga. 1 3. Teaduslik psühholoogia-tekkis 19 saj keskel, eristavaks jooneks on teadmiste suur usaldusväärsus. Mõistete täpne defineerimine, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine. Psühholoogia (ühiskonnateadus, mis uurib peam, tervet, normaalset psüühikat ja käitumist) ja psühhiaatria (arstiteaduse haru, mis käsitleb psüühika haiguse v

Üldpsühholoogia
thumbnail
11
docx

Psühholoogia ja loogika

PSÜHHOLOOGIA AINE Psühholoogia ­ on teadus inimese ja loomade käitumisest ­ süstematiseeritud info ja teadmised, teoreetilised seisukohad, terminioloogia, eksperimendid. Loob teooriad selle kohta, kuidas käitub. Psühholoogia ­ on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, avadusvorme ning psüühika osa looduses ja ühiskonnas. Uurib midagi sisemist. Ajalugu: 1) eelteaduslik psühholoogia (arvamuspsühholoogia) 2) filosoofia 3) teaduslik psühholoogia (W.Wundt) jaguneb filosoofiaks ja loodusteadusteks. PSÜHHOLOOGIA HARUD (TEOREETILISED JA RAKENDUSLIKUD) Psühholoogia struktuur: 1) Teoreetilised psühholoogia harud - Üldpsühholoogia terminoloogia, teooriad, kontseptsioonid, teadmised - Eksperimentaalpsühholoogia uurimismeetodid (sh testis), uuringute tulemused 2) Rakenduspsühholoogia harud

Psühholoogia
thumbnail
12
doc

Psühholoogia konspekt - Taju ja tunnetus, emotsioonid

Taju ja tunnetus Meeleline tunnetus - meelelise tunnetuse moodustavad aistingud, tajud, kujutlused. Tegemist on tegelikkuse tunnetamise ühe astmega. Teine on abstraktne aste. Ärritaja ­ meeleorgani otsene mõjutaja. Mingi ese või nähtus. Ärritus ­ ärritaja toimel meeleorganites käivitunud protsess. Erutus - ärritamisel tekkiv närviprotsess. Retseptor - tundenärvi lõpmed kehapinnal, spetsialiseeritud meeleorganis (silm kõrv) või siseorganeis. Retseptor on ärrituste vastuvõtjana funktsioneeriv osa organismis Analüsaator - kompleks mille vahendusel toimub aistingu tekkimine. Analüsaatori moodustavad (1) tundenärvi lõpmed e retseptorid, spetsialiseeritud meeleorganeis või siseorganeis, (2) närviimpulssi edasikandvad närvikiud ja (3)erutust töötlevad peaasju osad. Aisting kui protsess - aistmine on aktiivne protsess, millest võtavad osa paljud erinevad analüsatorid üheaegselt ja kombineeritult. Edastades informatsiooni esemetest või nähtustest, aktivise

Psühholoogia
thumbnail
4
docx

Psühholoogilised nähtused ja psühholoogia

- Humoraalne (kehamahlade) teooria ­ psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega - Häirete raviks soojad vannid, massaazid - Hüsteeria põhjuseks "liikuv" emakas - Vaatlused, katse luua vaimsete häiret klassifikatsiooni - Vaimuhaigete pidamine nõidadeks ja nõidade põletamine - Vaimuhaigete paigutamine vanglasse ja nende aheldamine - Eksortsism ­ kurja vaimu välja ajamine 2. Kuidas iseloomustaksite 20.sajandi psühholoogia arengut? Algas psühholoogia võidukäik, tekkisid mitmed suunad ja toimus pidev areng 3. Millised olid/on erinevate psühholoogiavaldkonna suundade põhiideed, uurimisobjekt(id) (nt vaadeldav käitumine, psüühika elemendid). - Psühhoanalüütiline psühholoogia- psüühilite häirete ravi - Biheiviorism-elukutse valik - Humanistlik- elukutse valik - Kognitiivne/tunnetuslik- õppimine - Bioloogiline- ajukahjustuste uurimine 4

Psühholoogia




Meedia

Kommentaarid (1)

KV1719 profiilipilt
21:46 16-12-2016



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun