o Haistmiskeskus o Kuulmiskeskus o Nägemiskeskus · Väikeaju: reguleerib lihaste koostööd, tasakaal · Keskaju: suhteliselt väike, edastab infot suurajust seljaajju · Vaheaju: kontrollib ainevahetust, sigimist, eritamist ja keha temperatuuri · Piklikaju: ühendab peaaju seljaajuga, reguleerib meie tahtele allumatut elundite tegevust nt. hingamine, südametöö Refleks Refleks on organismi kohanemisrektsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist endast pärinevale ärritusele. Teed, mida mööde refleksi korral erutus e närviimpulss kulgeb, nimetatakse refleksikaareks. 1. Erutust vastuvõtvad (retseptorid) närvirakud 2. Närvikiud, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi (sensoorsed närvikiud) 3. Kesknärvisüsteemi teatud piirkonna rakud, kus erutus analüüsitakse 4
docstxt/134884438499.txt
NS NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM Mõisted neuron - närvirakk koos oma jätketega dendriit - närviraku jätke, mida mööda juhitakse erutust närviraku suunas; kas lühike ja puuvõrataoliselt hargnev või niitjas akson - närviraku jätke, mis juhib närviimpulsse närvirakust kas teise närvirakku, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse (näit. lihasesse) retseptor - ärritust vastuvõttev organ närviimpulss - närvikiududes leviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile refleks - vastusreaktsioon ärritusele, mis tekib KNS-i vahendusel refleksikaar - tee (neuronite ahel), mida mööda erutus refleksi puhul levib närvikiud - pikk närviraku jätke; koosneb kesksest telgsilindrist ja seda ümbritsevast neurilemmist innerveerima s.o. närvidega varustama aferentne e. sensoorn...
KONTROLLTÖÖ nr.4 Närvisüsteem 1.Millest koosneb kesknärvisüsteem? peaajust,seljaajust 2.Mida juhib vasak ajupoolkera? juhib parema kehapoole tegevust 3.Kuidas nimetatakse suuraju välispinda? -ajukooreks 4.Millest koosneb närvisüsteem? -närvirakkudest 5.Mis on amneesia? Amneesia on teatud sündmuste mittemäletamine ajukahjustuse tõttu või psüühilistel põhjustel. 6.Seljaaju ülesandeks on; --vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel ning juhtida tingimatuid reflekse 7.Mille kaudu saab organism väliskeskkonnast infot? Organism saab väliskeskkonnast infot retseptorite kaudu. 8.Mis on tingimatud refleksid? -kaasasündinud imemis ja neelamis refleks
Närvid ja Refleksid Vitali Petkun Ja Denis Skrabutenas 9B K-J Ühisgümnaasium *Närvid moodustavad Piiedenärvisüsteemi. *Piirdenärvisüsteem koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest,mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga. *Närvirakul on kaht tüüpi jätkedi:üks neuriit ja mitu dendritiiti. *Närvirakkude pikade jätked moodustavad närve. *Närvidel on Dendriid ja Neuriit.Dendriid on enamasti närviraku lühikesed jätked,mis võtavad teistelt rakkudelt närviimpulsid vastu ja juhivad närvirakku kehasse. *Neuriit on närviraku üks jätke,mida mööda närviimpulsid liiguvad närvirakust välja. Närviimpulsid · Närviimpulss on mööda närvirakku liikuv elektriline signaal.Impulsid antakse edasi ühelt närvirakult teisele.Kahe närviraku jätked ei puutu omavahel kokku,nende vahekl on pisut ruumi.Et erutus teise närvirakku edasi kanduks tuleb see vahemik ületada.Seda ait...
Sisse hingamisel läbib õhk ninaõõne,neelu,kõri,hingetoru,kopsutorukesed ja jõuab lõpuks kopsudesse. -Sisenõrenäärmed on ajuripats,käbikeha,kilpnääre,kõrvalkilpnäärmed,neerupealsed,kõhunääre,sugunäärmed. -Ajuripats juhib teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. -Kilpnäärme hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ja ainevahetuse kiirust. -Kõrvalkilpnäärmete hormoonid reguleerivad meie organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, see on vajalik luukoe arenguks. -Neerupealsed toodavad adrenaliini.Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu,ehmatuse.viha ning positiivsete emotsioonide korral.Adrenaliin ergutab südametegevust,kiirendab hingamissagedust,tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. -Kõhunääre toodab insuliini.Insuliin soodustab veres leiduva glükoositungimist rakkudesse ning insuliini mõjutusel toimub maksas ja lihastes süsivesikute tagavara -Seljaaju paikneb selgrookanalis.Seljaaj...
Referaat bioloogias NÄRVID NÄRVID Inimesele mõjuvad pidevalt välisärritajad. Meeleelundid muudavad neid kehasisesteks signaalideks, mis juhitakse peaajju. Aju saadab tegutsemis käsud elunditesse. Kõiki neid tähtsaid signaale kannavad edasi närvid, mis läbivad kogu meie keha. Nad koosnevad suurest hulgast kiududest, mille läbimõõt on 1/100 millimeetrit. Meie närvisüsteemi peajuhe on seljaaju. Tunde- ehk sensoorsed närvid juhivad signaale meeleelunditest ajusse kiirusega 15-60 meetrit sekundis. Liigutus e. motoorsed närvid toovad käsud ajust lihastesse üle 100 meetri sekundis. Korralduste edastamine siseelunditele läheb veidi aeglasemalt, 1-5 meetrit sekundis. NÄRVISÜSTEEM Närvisüsteem on kogu keha talitlust reguleeriv ja koordineeriv süsteem. 19.saj. alguses polnud veel teada, kas rakuteooria on rakendatav ka närvisüsteemi puhul. 1836.a. kirjeldas Jan Purkinje esmakord...
7. Närvisüsteemi ehitus NÄRVISÜSTEEM KESKNÄRVISÜSTEEM PIIRDENÄRVISÜSTEEM SELJAAJU PEAAJU VEGETATIIVNE SOMAATILINE 1. OTSAJU e. SUUR AJU 2. PIKLIK AJU 3. VÄIKE AJU 4. KESKAJU 5. VAHEAJU 8. Mõiste refleks ja refleksikaar Refleks on organismi vastureaktsioon ärritusele, väga kiirelt ja tahtmatult. Aferente ehk tundenärv viib erutusi kesknärvisüsteemi. Eferente ehk liigutusnärv viib erutuse vastavasse elundisse või lihasesse. Refleksikaar on tee mille kaudu liigub erutus. 9. Mis on närvisüsteemi ja sisenõrenäärmete töös ühist? Mõlemad reguleerivad elundite ja elundkondade koostööd. 10. Reflekside liigitus ja nende võrdlus, näited
6. Olulisemaid psühholoogia uurimismeetodeid (vaatlus; eksperiment-loomulik ja laboratoorne; juhtumi analüüs;intervjuu; longitudinaalne uuring; psühholoogilised testid) 7. Olulisemad teooriad psühholoogias (biheivorism; humanistlik; psühhoanalüütiline; kognitiivne, neurobioloogiline lähenemine) 8. Mida kujutab endast eklektiline lähenemine psüühiliste ilmingute seletamisel? 9. Närvisüsteemi evolutsioonist. 10. Refleks ja instinkt. 11. Käitumist mõjutavad tegurid: hormoonid, bioloogilised rütmid, kasvamine ja areng, õppimine 12. Õppimine: harjumine, tundlikkuse teravnemine, klassikaline tingimine, operantne tingimine. 13. Inimese unikaalsuse kriteeriume 14. Kesknärvisüsteemi ehitusest. Peaaju ja selle osas. Seljaaju. Neuron. Neurotransmitterid VASTUSED : 1) Psühholoogia on teadusharu, mis uurib inimese käitumist ja psüühilisi protsesse.
tahtele alluva tööga ja meeleelunditega. Somaatiline närvisüsteem liigitatakse piirdenärvisüsteemi hulka ja ta töötab koos kesknärvisüsteemiga. 11. Vegetatiivne närvisüsteem. Vastus: Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem on vahetult tahtele allumatu närvisüsteemi osa, mis liigitatakse piirdenärvisüsteemi hulka. 12. Refleksikaar. Vastus: Tee närvisüsteemis, mida mööda refleksi korral erutus kulgeb. 13. Tingimatu refleks (kaasasündinud refleks) Tähtsus. Näide. Vastus: Aitavad kriitilistel perioodidel ellu jääda. Seotud ainevahetuse, toitumise ja eritamisega. 14. Tingitud refleks (elu jooksul omandatud refleks) Tähtsus. Näide. Vastus: Elujooksul omandatud. Lihtsustavad õppimist ja harjutamist.
............................................................................................................. ............................................................ määrab muusikalised ja kunstilised võimed b)Parem ajupoolkera on seotud lugemisega .......................................................................................... neelamis- ja imemisrefleks c)Tingimatu refleks on valurefleks ........................................................................................................ 10) Otsusta, millega on tegu? sünaps a) Koht, kus närviimpulsid antakse ühest rakust edasi teise rakku .................................................................... tingitud refleks
kanaleid (mööda juhasid) konkreetsesse kohta. Neutriit - ehk akson ehk närvikiud on närviraku suhteliselt pikk jätke, mis juhib rakukehast tuleva elektrisignaali sünapsikaudu teise närvirakku või elundisse. Dendriit -Ärritust vastu võtvad närviraku jätked Insuliin - valguline hormoon, mis reguleerib vere suhkrusisaldust. Adrenaliin - eritub verre hirmu, ehmatuse ja viha korral, ergutab südametegevust Tingitud refleks kujunevad kogemuste ja õppimiste põhjal elu jooksul. Tingimatu refleks kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid ( imemise-, neelamise-, aevastanuse-, jne ) Refleks - Vastus mõjuvale ärritusele antakse reflekside abil. Refleksikaar sealt kaudu liiguvad erutused jne Närviimpulss - närvirakkudes toimuva lühiajalise ja väga nõrga elektrilise muutuse edasikandumine Diabeet - ehk suhkurtõbi on energia-ainevahetuse püsiv häire, mis on seotud insuliini nõrga eritumise või toimega
info töötlemine. Vastu võetud otsus saadetakse järgmistele närvirakkudeni kuni see jõuab vajaliku organini mis otsuse täide viib . Refleksikaare osad ja selle toimimise põhimõte. ( Lk 91 triikrauaga pilt) Refleks on kiire tahtmatult toimuv vastusreaktsioon ärritusele. Refleksid jagunevad kaasasündinud ehk tingimatuteks refleksideks ja omandatud ehk tingitud refleksideks. Kaasasündinud refleks on näiteks neelamisrefleks Omandatud refleks on näiteks liigutuste vilumus.
ebatähtsad asjad lühiajaliselt *6. Kus paikneb seljaaju? Mis ülesannet täidab ? *paikneb selgrookanalis . Vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel , juhib reflekse *7. Millest koosenb piirdenärvisüsteem ? *koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest *8. Mis on tingitud refleksid ? 2 näidet *refleksid on elu jooksul omandatud mingit asjad *1) valurefleksid , 2) imemisrefleks *9. Mis on tingimatud refleksid? 2 näidet *kaasasündinud e. pärilikud refleksid *1) neelamis refleks , 2) imemisrefleks :D , *seal kus on tingitud refleks peaks olema näites mitte imemisrefleks vaid käitumisrefleks :D *10. Mis on refleksikaar ja kuidas see kulgeb ? *refleksikaar on tee mida mööda kulgeb erutus
enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus. · Närviraku membraanid on justkui peaaju 'suhtlusvõrgustikud' kuna läbi nende närvirakud suhtlevad, lisaks kontrollivad membraanid toitainete sisenemise ja jääkainete väljutamise protsesse. · Närviraku membraanides mängivad olulist rolli kaks molekulide rühma: lipiidid ja valgud · Lipiidide fraktsioon koosneb peamiselt fosfolipiidest, glükolipiidest ja kolesteroolist.. Refleksid · Refleks on KNS-i vahendusel toimuv vastus/reaktsioon väliskeskkonna või organismi sisekeskkonna ärritusele · Refleksevõib vallandada väga erinevalt, näiteks teatud kohta kehal kergelt hõõrudes või koputades, või äkilise heli või valguse muutusega Närviimpulsid · Närviimpulss on närvirakkudes toimuva lühiajalise ja väga nõrga elektrilise muutuse edasikandumine mööda närvikiude ning ühest närvirakust (seejuures vahel ka ühest kehaosast) teise Allikad · Seljaaju:
naistel emakas, rinnanäärmetes, neerudes, südames raseduse ajal ka platsentas Mõju sünnitusele Laps surub emakakaelale signaal ajju oksütotsiini emakalihaste kokkutõmbed. Stimuleerib prostaglandiinide vallandumist vereringesse, mis tugevdavad emakalihaste kontraktsiooni. See protsees hoogustub sünnitustegevuse käigus, muutudes aina jõulisemaks ja lõpeb lapse sündimisega. Mõju sünnitusjärgses perioodis Piima eritamise refleks Sünnitusjärgne emaka kokkutõmbumine Piima eritamise refleks Kui oksütotsüün voolab rindade veresoontesse, sunnib see alveoole kokku tõmbuma, piim pigistatakse piimajuhade kaudu siinustesse ja edasi välja nibudesse. Võib olla valulik Aktiveerub, kui laps nutab Sünnijärgsed emaka kokkutõmbed emakas tõmbub kokku väheneb verejooks sarnane menstruaalvaluga valuvaigistamiseks võib kasutada Ibuprofeeni ja Paracetamooli
ta koosneb vedelikuga täidetud kanalist, mida ümbritseb hallaine, väljas poolt katab valgeaine. -ta vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. 8) Mis on närviimpulss ja kuidas tekib? - närviimpulss on närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. ta tekib erutusel 9) Mis ül. on vegetatiivsel närvisüsteemil? - juhib tahtele allumatut siseelundite, siselihaste ja mitmesuguste näärmete talitust. 10) Mis on refleks? - refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. 11) Millepoolest erinevad kaasasündinud refleksid omandatud refleksidest? - kaasasündinud refleksid kujunevad välja kohe sündides, aga omandatud refleksid õpib inimene elu jooksul. 12) Nim. refleksikaare osad (5). - 1. erutust vastuvõtvatest närvirakkudest. 2. närvikiududest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi 3
· Piklikaju hingamine, südametegevus. Seljaaju asub selgrookanalis. Kogub infot üle keha, saadab peaajusse. Valgeaine koos närvirakkude jätketest, hallaine on täidetud vedelikuga. · Vahendab infot peaaju ja keha vahel. · Juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks refleksideks, need aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras. Refleks reageerimine ärritusele, lihtsaid reflekse analüüsitakse seljaajus. Tingimatu refleks Tingitud refleks Kaasasündinud- imemine, hingamine, neelamine, Elu jooksul omandatud kaitserefleksid, silmade pilgutamine, ringutused ,liikumine 2l jalal liigutusvilumused, ei saa edasi pärandada. Aevastmine , 2 kätt, silmapupill. Somaatiline närvisüsteem mood liikumis- ja meeleelundite närvid ja see korraldab suhtlust välismaailmaga.
Millega on seotud tingitud refleksid? - Tingitud refleksid on kogemuste ja õppimise teel kujunenud ning on seotud suuraju koore tööga ehk kõrgema närvitalitlusega. Mis on refleksikaar? - Neutraalne teekond, mida mööda kulgeb erutuslaine ja mis kontrollib refleksi toimimist. Millist tüüpi refleksikaari tead? - Autonoomne(mõjutab siseorganeid) - Somaatiline(mõjutab lihased) - Ühe või mitme sünapsiga refleksikaar Nimeta ühe sünapsiga refleks. - Põlverefleks Nimeta mitme sünapsiga refleks. - jalatõmbamise refleks, käe tagasi tõmbamine (nt tulise asjaga pihta saamine) Millisest ajust liigub erutus läbi põlverefleksi puhul? - Seljaajust Milline on alkoholist tingitud kaasasündinud närvihäire? - Väärareng - Vaimne ja füüsiline puue Nimeta ensefaliidi(ajupõletik) sümptomid ja põhjustaja. - Sümptomid: peavalu, uimasus, palavik ja väsimus, krambihood, mäluhäired, hallutsinatsioon
muutusele või mõjutusele. Reflekse võib vallandada väga erinevalt, näiteks teatud kohta kehal kergelt hõõrudes või koputades, või äkilise heli või valguse muutusega. Reflekside hindamine on üheks neuroloogilise diagnostika meetodiks. Kuna refleksikaar kulgeb läbi aju, siis refleksi intensiivsuse või olemasolu alusel saab otsustada närvisüsteemi funktsionaalse seisundi üle. Eakaarest sõltuvalt eristatakse normaalseid ja patoloogilisi reflekse. Näiteks Babinski refleks on täiesti normaalne imikul, aga täiskasvanul selle refleksi esinemine viitab närvisüsteemi kahjustusele. Refleksid jagunevad: 1).Pindmised refleksid - vallanduvad nahalt või limaskestadelt 2).Süvarefleksid ehk kõõlus-periostaalrefleksid 3).Vistseraalsed refleksid 3).Patoloogilised refleksid - tekivad vaid tsentraalse kahjustuse korral. Patoloogilisi reflekse on täheldatud enam kui 50. 1).refleks: koditamise tagajarjel suur varvas suur
Seda põhjustab ioonikanalite avanemine ja ioonide kiire sissevool rakku. Võimaldab närvirakkudel üksteisele signaale edasi anda. Lävend on kõige kõrgem piir. Kui ärritus seda piiri ületub, vallandu aktsioonipotentsiaal. 10. Kuidas töötab keemiline sünaps? Vastus: Keemilises sünapsis kasutatakse teise raku ergastamiseks ülekandeainet ehk transmitterit. Ühest nävirakust erituva ülekandeaine võtab vastu teine rakk, mis selle tulemusena ergastub. 11/12. Mis on tingimatu refleks? Tähtsus? Näiteid. Mis on tingitud refleks? Tähtsus? Näiteid. Tingimatu refleks Tingitud refleks Kaasa sündinud Elu jooksul omandatud Keerulisel eluetapil ellu jääda Lihtsustab õppimist ja käitumist Imemisrefleks, Kõndimine, jalgrattasõit, neelamisrefleks valurefleks Ei kao, võivad olla alla Võivad ära kaduda surutud
ja vastuste suunamine elunditesse. Erutuse analüüs toimub pea- ja seljaajus refleksikeskustes. Koosneb: 1. erutust vastuvõtvatest (retseptoorsetest) närvirakkudest 2. närvikiududest (aferentsed närvikiud), mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi 3. kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest, kus toimub erutuse analüüs 4. närvikiududest (eferentsed närvikiud), mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse 5. reageerivast organist tingitud refleks omandatakse elu jooksul, ei pärandu järglastele. tingimatu refleks kaasasündinud ehk pärilik. Osa pärilikest refleksidest säilib kogu elu, osa ainult lapseeas. Dendriit - lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas neuriit - pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja. Väikeaju - asub kuklaosas, reguleerib lihaste koostööd. Tänu sellele kujunevad liigutusvilumused ja tasakaalutunne.
Tunniteema: Pt 2. Käitumise bioloogilised alused Inimene kui osa loomariigist. Närvisüsteemi ehitus ja talitlus. 1. Selgita, mis on refleks? Kuidas on ajutegevus seotud refleksidega. Too näiteid, kuidas reflekside uurimisega on võimalik hinnata ja ravida närvisüsteemi seisundit? Refleks on reaktsioon, mis annab ärritusele vastuse. Iga ajahetkel jõuab inimene väliskeskkonnast kui ka organismist väga palju mitmesuguseid ärritusi, millele aju reageerib reflektoorselt. 2. Milliseid ülesandeid täidavad vasak ja parem ajupoolkera? Vasak ajupoolkera: analüütiline infotöötlus, teadus, arvutamine, kirjutamine, kõnelemine, loogika, paremakäelisus. Parem ajupoolkera: sünteetiline infotöötlus, 3-mõõtmelised kujundid, kujutlusvõime,
suunatakse närvikeskustesse, sealt talitleva elundini vôi mällu. Loomset organismi iseloomustavad REFLEKSID - vastused välisärritajale, mis toimuvad kesknärvisüsteemi vahendusel ja selle juhtimisel. Tuntud on Vene teadlase Ivan Palvlovi (1849 1936, Nobeli preemia 1904) katsed loomade reflekside uurimisel. · Tingimatud refleksid on kaasasündinud ja kujunevad vastuseks mingile kindlale ärritajale (üks refleks, üks ärritaja), näiteks imemis-, põlve- ja silmaavarefleks. · Tingitud refleksid kujunevad eluajal ning neid võivad esile kutsuda mitmed erinevad ärritajad (üks refleks, mitu ärritajat), näiteks süljenõristuse põhjustab nii toidu paiknemine suus (tingimatu refleks) kui lõhn või mõte toidust (tingitud refleks). Tingitud refleksid on seotud õppimise ja kogemusega. Tingitud refleksid kujunevad tingimatute reflekside baasil
Ajuripats ehk hüpofüüs – asub, peaajus ja juhib koos närvisüsteemiga teiste sisenõrenäärmete tööd Kilpnääre – asub kaelal kõri ees ja külgedel ja reguleerib ainevahetuse kiirust, organismi kasvamist ja arengut, erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis Kõrvalkilpnäärmed – reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust Neerupealised – asuvad neerude peal ja toodavad adrenaliini, valmistades organism ette pingutuseks, ohule reageerimiseks Kõhunääre –asub mao taga ja ja reguleerib glükoosi ehk veresuhkru hulka veres, tähtsaim hormoon, mida eritab on insulin Käbikeha asub peaajus ja reguleerib ööpäevaseid rütme Sugunäärmed – mõjutavad soost sõltuvate tunnuste arengut ja valmistavad sugurakke SISENÕRENÄÄRMED (ülemised 7 )– toodavad hormoone otse verre, sest neil pole ...
Piirdenärvisüsteem jaguneb · Kehaline e. · Vegetatiivne Somaatiline piirdenärvisüsteem piirdenärvisüsteem Tahtele allumatu Liikumis- ja siseelundite, silelihaste meeleelundite närvid ja näärmete talitus Korraldab suhtlust Ainevahetus, välismaailmaga paljunemine Skeletilihased, Lõõgastumine/erutus tahtlikud liigutused Refleks? · Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele Pärilikud (kaasasündinud) TINGIMATU Refl. · Imemisrefleks, neelamisrefleks · Osa eluaegsed, osa vaid lapseeas Elu jooksul omandatud TINGITUD Refl. · Paljud valurefleksid · käitumisiseärasused Refleksikaar · Tv lk 37 ül 3 · Ärritaja · Elund, mis võtab sõnumi vastu · Erutus liigub mööda tundenärvi ajju · Aju reageerib · Otsus
Elektriline sünaps ergastatakse naaberrakk elektrilise laengu edasiandmise teel. Keemilises sünapsis kasutatakse teise raku ergastamiseks virgatsainet ehk neurotransmitterit. Närvilõpmesse saabuv aktsioonipotentsiaal põhjustab ülekandeaine eritumise rakkudevahelisse sünaptilisse pilusse. Selle tulemusel avanevad järgmise närviraku dendriidis tavaliselt Na-kanalid, mis annab uues närvirakus edasi elektrilist signaali. Tingitud refleks Tingimatu refleks Antud refleksid on muutlikumad ja võivad Kaasasündinud reaktsioonid, mis on kergemini kaduda. geneetiliselt programmeeritud ja sünnihetkeks välja arenenud Refleksid, mida õpitakse elu jooksul Imemis- ja neelamisrefleks kogemuste najal Näpu ära tõmbamine kuumalt pliidilt Oksendamine
AINEPROGRAMM Õppeaasta: 2008/09 Semester: sügis Aine kood: PSP6001 Aine nimetus eesti keeles: Ülevaade psühholoogiast Aine nimetus inglise Overview of Psychology keeles: Ainepunkte: 3.0 Auditoorse õppetöö maht 42 Sh loengud: 42 seminarid/ - tundides: praktikumid: Hindamisviis: H Õppejõud: Katrin Kullasepp Ametikoht, kraad: Lektor Eeldusaine: - Aine eesmärk ja kuuluvus: Psühholoogia ja inimeseõpetuse suunal sissejuhatavate ainete kohutsuslik aine Kujundada integreeritud teadmine psühholoogia eri suundadest ja rakendamise võimalustest. Toetada ...
Nende reflekside kujunemine algab pärast sündimist. Refleksikaar Refleksikaareks nimetatakse teed, mida mööda erutus kulgeb. See koosneb: Erutust vastuvõtvatest (retseptoorsetest) närvirakkudest Närvikiududest (aferentsed närvikiud) Kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest Närvikiududest Reageerivast organist Vastsündinu refleksid Haarderefleks Otsimisrefleks Moro refleks Kõndimisrefleks Roomamisrefleks Astumisrefleks Põlverefleks Löök põlvekedra alla põhjustab tahtest sõltumatu lihase kokkutõmbe.
• 1879. a sai kraadi ja asus õppima meditsiini doktorantuuri (lõpetas 1883. a) • Saksamaa Leipzigi Ülikool • 1890. a füsioloogia professor • Oma laboratoorium Ivan ja armastus • Kihlus pedagoogika tudengi Saraga(Serafirma Vassiljevna Kartševskaja) • Abiellusid 1881. a • 4 poega ja tütar Refleksiteooria • Tingimatud refleksid ja tingitud refleksid. • Kui kaks sündmust toimuvad koos ja neid seostatakse omavahel, tekib klassikaline tingitud refleks. • Pavlov arvas,et kogu närvisüsteemi tegevust on võimalik kirjeldada ka erutuse ja pidurduse kaudu. • https://www.youtube.com/watch? feature=player_embedded&v=W6R5Ksyoy9k Kasutatud materjalid: • http://stud.sisekaitse.ee/Teppan/Opiteo oriad/ ivan_pavlov.html • https://et.wikipedia.org/wiki/ Ivan_Pavlov • Psühholoogia Sinule 2012 11
Inimese arengu etapid Referaat Laura Pärtma LT1 Juhendaja: Reet Saareväli Haapsalu 2008 Nimetus Kirjeldus 1. Kõndimisrefleks Kui hoida vastsündinut püstiasendis kiSensoorsed ndlal alusel, hakkab ta tegema kõndimisliigutusi. See refleks kaob umbes 2-3 kuu vanuses. 2. Ehmatusrefleks Ootamatu tugeva heli toimel ajab vastsündinu kõigepealt oma käed ja sõrmed laiali, seejärel toob käed keha juurde tagasi ja pigistab sõrmed kokku. See refleks kaob umbes 4 kuu vanuses. 3. Otsimisrefleks Vastsündinu põse puudutamisel pöörab ta oma pead puudutuse poole ja avab suu (nagu otsiks rinnanibu). Refleks kaob umbes 4 kuu vanuses. 4. Haaramisrefleks Vastsündinu peopesa puudutamisel mingi esemega (pliiatsiga) haarab ta sellest kinni. Kaob umbes 5 kuu vanuses. 5. Ujumisrefleks Kõhuli vette pandud imik teeb ujumisliigutusi. Refleks kaob umbes 6 kuu vanuses. 6. Pupillirefleks Silmaavad ahenevad ereda valguse toimel. Kestab eluaeg. Staadium
automaatne ja seda tegevust me endale ei teadvusta Organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele Kahte tüüpi refleksid: Kaasasündinud ja elu jooksul omandatavad Ülesandeks on erutuse vastuvõtt, nende analüüs ja vastuste suunamine elunditesse Lihtsad refleksikaared lähevad läbi seljaaju ja lihtsad refleksid toimuvad ilma peaaju korralduseta Tavapärane refleks Inimese närvisüsteem 9. klassi bioloogia õpik (tekst) Internet (pildid)
piiritletud kogumiteks tuumadeks (närvikeskusteks). Hallolluse kihti peaaju suurte poolkerade pinnal nim. suuraju kooreks kõrgeim NS osa. Mis on valgeollus? Koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega, sidudes üksikud NSi osi omavahel ning koondudes pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks juhteteedeks. Vegetatiivne närvisüsteem, jaotus. SÜMPAATILINE PARASÜMPAATILINE Mis on refleks? Refleks on vastusreaktsioon välis- ja sisekeskkonna ärritajatele Kuidas jagunevad kõik refleksid? TINGIMATUD E. KAASASÜNDINUD REFLEKSID (seotud vereringe, hingamise, seedimise, ainevahetuse, erituse, termoregulatsiooni ja teiste vegetatiivsete funktsioonidega) TINGITUD E. ELU JOOKSUL OMANDATUD REFLEKSID Jaotus bioloogilise tähenduse järgi: toiterefleksid, kaitserefleksid, orienteerumisrefleksid ja sugurefleksid.
kontsentratsiooniga osast tugevama kontsentratsiooniga ossa (ioonid liiguvad l�bi membraani sinnapoole, kus neid juba ennegi rohkem oli). Selline ioonide liikumine saab toimuda vaid lisaenergia abil, mist�ttu ioonipumbad kasutavad n�iteks ATP energiat. - 3.Ioonipumbad k�ivituvad kindlate signaalide toimel. Kuidas kulgeb erutus �helt n�rvirakult teisele? - Erutus liigub �helt n�rvirakult teisele n�rvirakkudevaheliste �henduste ehk s�napside kaudu. Moro refleks - kui imikul kaob tugi, t�stab k�ed �les ja pigistab s�rmed kokku- Babinski refleks - kui silitada imiku talla alt, sirutab varbad laiali haaramisrefleks - kui puudutada peopesa, surub k�e kokku otsimisrefleks - kui puudutada s�rmega lapse p�ske, p��ab suuga haarata pupillirefleks - pupilli suurus muutub vastavalt valgusele Milles seisnevad keha kolm kaitseliini? 1. Kaitse katete poolt (nahk, limaskestad, eritised, limaskestad) 2
Närvid ja refleksid Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Info liigub närvisüsteemis nõrkade elektriliste signaalidena, s.o. närviimpulssidena. Somaatiline närvisüsteem: liikumis- ja meeleelundid. Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatult siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. Üks osa reflekse on kaasasündinud ehk pärilikud. Teine osa refleksidest omandatakse elu jooksul. Lihtsad refleksikaared lähevad läbi seljaaju. Silm Silm on nägemiselund. Silma kaitsevad silmalaud ja ripsmed. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Need lihased kindlustavad ka silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise mingi eseme vaatlemisel ning pilgu pööramisel. Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Silma katab ja kait...
Kesknärvisüsteem-närvisüsteem,mis juhib kogu organismi tegevust. Piirdenärvisüsteem- selle moodustavad närvid , mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Hallaine-närvirakkude kehad moodustavad aju hallaine Valgeaine-moodustavad närvirakkude jätked. Peaaju osad: ● 1)Suuraju-saadud info töötlemine.Info salvestamine. ● 2)Väikeaju-reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu.On kurruline. ● 3)Piklikaju-reguleerib hingamist ja südame tegevust. ● 4)Keskaju-Edasatab närviimpulsse.Tagab lihaste pingeseisundi. ● 5)Vaheaju-Reguleerib ainevahetust,paljunemist, keha temp .Mälu-võime säilitada ja taasesitada informatsiooni. Närviimpulss-närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus .Vegetatiivne närvisüsteem-juhib tahtele allumatult siseelundite,siselihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust. Somaatiline närvisüsteem-reguleerib tahtele alluvate siselihaste tööd ja juhib organismi tahtlikke li...
Närviimpulss on närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. Talituslikult jaguneb piirdenärvisüsteem kaheks: kehaliseks e. somaatiliseks (moodustavad liikumis-ja meeleelundite närvid ja see korraldab suhtlust välismaailmaga, reguleerib ja juhib organismi tahtlikke liigutusi) ja vegetatiivseks (juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust, toimub automaatselt). Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärit ärritusele. Refleksid jagunevad tingimatuteks e. pärilikeks (kaasasündinud, imemisrefleks või neelamisrefleks) ning tingitud (omandatakse elu jooksul; ohtudest põhjustatud valurefleksid, mitmesugused käitumisiseärasused ning liigutusvilumused) refleksideks.
Juhib organismi tegevust. Võtab infot vastu, analüüsib ja edastab edasi. Peaaju- juhib inimese talitust. Koosneb, väike, suur, kesk, vahe ja piklikajust. Ajukoore närvirakud juhivad kehalist ja vaimset tegevust. Kujunevad tunded, mõtted, mäli. Väikeaju- kooskõlastab liigutusi. Keskaju- toonuse säilitamine. Vaheaju- ainevahetus, paljunemis, eritamis, temp. Reguleerivad keskused. Piklikaju- juhib hingamist ja süda. Seljaaju- vahendab infot, juhib kaasasündinud käitumisi, tingitud refleks. Närvirakkude arv väheneb. Hallaine- närvirakkude kehadest. Valgeaine- närvirakkude pikad jätked. Närvid ja refleksid Piirdenärvisüsteem- närvid, mis ühendavad pea- ja seljaaju. Info liigub närviimpulssidena. Jaguneb somaatiliseks- liikumis-, ja meelelunditenärvid. Vegetatiivne- juhib tahtele allumatut näärmete talitust. Refleks- kohanemisreaktsioon, refleksikaar- tee. Tingimatud- pärilikud, kaassündinud. Tingitud- omandatud elu jooksul.
Kiirjas närvisüsteem. Motoorne närvisüsteem. 52. Närvimoodustised, reflektsid, diferentsiaalsed reageeringud. 53. Ajukoore alused on vanimad moodustise- on emotsioonidega seotud, hingamine, intellektuaalne aju. 54. Refleks- reageering ärritusele.Refleks on kõigi närvisüsteemi omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele 55. Instinkt-diferentseeritud refleks 56. Käitumist mõjutavad tegurid: 57. Hormoonid- hormoon on bioloogiliselt aktiivne ühend, mis reguleerib ainevahetust, organismi talitlusi ja protsesse. 58. Hormoone tekivad ja eritatakse organismi sisesekretsiooninäärmete poolt 59. Bioloogilised rütmid- on organismide füsioloogiliste, emotsionaalsete, intellektuaalsete ja sotsiaalsete omaduste ja võimete korrapärane perioodiline korduvus mingis ajaühikus. 60. kasvamine ja areng- ARENEMINE VAIMNE/EMOTSIONAALNE/FÜÜSILINE
Toodab hormoone, mis juhivad elundkondade tööd.(8) Homöostaas- sisekeskkonna stabiilsuse hoidmine sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. Neuraalne regulatsioon- Närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talitluse regulatsioon. Humoraalne regulatsioon- elundkondade talitluse regulatsioon hormoonide abil. Negatiivne tagasiside- Positiivne tagasiside- Närvisüsteem: Närvisüsteemi aluseks on refleksikaar (teekond, mida mööda refleks kulgeb: retseptor, tundenärv, kesknärvisüsteem, liigutusnärv, tööelund). Refleks- vastus ärritusele närvisüsteem kaudu: kaasasündinud, eluajajooksul omandatud. Peaaju: *Suuraju- *Vaheaju *Väikeaju *Piklik aju *Keskaju SISENÕRENÄÄRMED: Ajuripats- kontrollib kõiki teisi sisenõrenäärmeid, dirigent. Käbikeha- Ööpäevased rütmid, nahapigmentide süntees Kõrvalkilpnääre- mõjutab vere kaltsiumi ja fosforisisaldust.
ära tõugates ning mida abistavad hooliigutused teiste jäsemetega. Et paremini kirjeldada, seletada ja mõista maksimaalkiirusega jooksu liigutustegevust, on otstarbekas meenutada mõningaid fülogeesis väljakujunenud füsioloogilisi mehhanisme, samuti teatud biomehhanismi seaduspärasusi, mis on kiirjooksu liigutustegevuse aluseks. Kõige esimene on kaasasündinud elementaarne motoorne refleks- venitusrefleks ehk müotaatiline refleks, mis tekib vastusena lihastes ja kõõlustes asuvate propriotseptorite ärritamisel. Sageli juba mõne millimeetrisele passiivsele venitusele vastab lihas tugeva pinge tekitamisega. Maksimaalkiirusega jooksu seisukohast on oluline meelde jätta, et venitusrefleksi latensiaeg on 6-10 tuhandik sekundit. Eelnimetatud kaasasündinud mehhanimisi alusel liiguvad kiirel jooksul käed ja jalad ristsünkroonses koordinatsioonis
Käitumise bioloogilised alused 1. Selgita, mis on refleks. Kuidas on ajutegevus seotud refleksidega. Too näiteid. Refleksid on reaktsioonid mis annavad ärritusele vastuse 2. Milliseid ülesandeid täidavad vasak ja parem aju poolkera? VASAK PAREM analüütiline infotöötlus sünteetiline infotöötlus teadvus 3-mõõtmelised (ruumilised) kujundid arvutamine kujutlusvõime
kontrolltöö I variant 1) Soojuse äraandmise teed organismis: a) ........ b) ......... c) ......... 2) Nimeta organismi erituselundid ja nende ülesanded. 3) Neerupealised jagunevad a) ......... b) ........ 4) Kilpnäärme hormoonide puudusel lapseeas tekib ...... 5) Somatotroopset e. ......... toodab ..........., selle ülesanded: 6) Nimeta kesknärvisüsteemi ülesanded. 7) Mis on refleks? 8) Tugevuse järgi jagunevad ärritajad: a) ..... b) ...... c) ...... 9) Labiilsuseks nimetatakse ...... 10) Mida tähendab erutuse rütmi transformeerimine närvikeskuses? II variant 1) Kuidas reageerib organism mahajahtumise ohule? 2) Mis on neeru funktsionaalne üksus ja millest ta koosneb? 3) Neerupealise säsi hormooni, adrenaliini nim ....., selle ülesanded: 4) Struumaks nimetatakse ......., tekib ....... 5) Antidiureetilist hormooni toodab ....
Jaguneb somaatiliseks ja vegetatiivseks närvisüsteemiks. 28. Mis on hallollus? Hallollus koosneb neuroni kehadest, mis koonduvad pea- ja seljaajus nrvikeskusteks 29. Mis on valgeollus? Valgeollus - koosneb peamiselt närvikiududest, mis moodustavad jätketest moodustunud juhteteid 30. Vegetatiivne NS, jaotus Vegetatiivne ehk autonoomne NS innerveerib põhiliselt siseelundeid Jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüteemiks. 31. Mis on refleks? Jagunemine Refleks on vastureaktsioon välis- ja sisekeskkonna ärritajatele Jaguneb: tingimatud ja tingitud refleksid. Bioloogilise tähenduse järgi jaguneb: 1) Toite-, 2) Kaitse-, 3) Orienteerumis-, 4) Sugurefleks Retseptorite järgi eksteroretseptiivsed ja interoretseptiivsed. 32. Mis on refleksikaar? Refleksikaar on kindla järjestusega tee, mis mööda erutus refleksi puhul levib. 33. Tingitud reflekside tekkemehhanism
Kerged beebid- kohanevad hästi ja huvituvad uudsetest olukordadest Rasked beebid – ärrituvad kergesti, ei kohane kuigi hästi ja on uutest olukordadest häiritud Aeglaselt reageerivad beebid – vajavad rohkem kui teised aefa kohanemiseks, on uutest olukordadest häiritud ja vähem aktiivsed. 6. Kõndimisrefleks – kui hoida vastsündinut püstiasendis kindlal alusel, hakkab ta tegema kõndimisliigutusi.See refleks kaob u 2-3 kuu vanuses. Ehmatusrefleks- ootamatu tugeva heli toimel ajab vastsündinu kõigepealt oma käed ja sõrmed laiali, seejärel toob käed keha juurde tagasi ja pigistab sõrmed kokku.See refleks kaob u 4 kuu vanuses. Otsimisrefleks- vastsündinu põse puudutamisel pöörab ta oma pead puudutuse poole ja avab suu.kaob u 4 kuu vanuses Haaramisrefleks – vastsündinu peopesi puudutamisel mingi esemega(nt pliiats) haarab ta sellest kinni.Kaob u 5 kuu vanuses
sensoorsed ganglionid asuvad toomanärvide juures vegetatiivsed ganglionid asuvad siseelundite talitlust reguleerivate eferentsete närvide teedel. Neis toimub ümberlülitus (sünaps) KNS-ist tulevatelt närvikiududelt elundisse kulgevale närvikiule. 16. Vegetatiivne närvisüsteem, jaotus - e. autonoomne e. siseelundite närvisüsteem, mis innerveerib põhiliselt siseelundeid. Jaotus: sümpaatiline; parasümpaatiline. 17. Mis on refleks? Vastusreaktsioon välis- ja sisekeskkonna ärritajatele. Dominant - ajutiselt valitsev tegevuskolle, mis määrab ära vastusreaktstiooni iseloomu. Dominantseid koldeid iseloomustab närvikeskuste süsteemi erutus, mis painevad eri korrustel ja töötavd kooskõlastatult, olles omandanud ühise rütmi. 18. Kuidas jagunevad kõik refleksid? Tingimatud e. kaasasündinud refleksid (seotud vereringe, hingamise, seedimise, ainevahetuse,
Rakk Rakk on organismi kõige väiksem üksus, millel on elu tunnused Kude on moodustund samadele ülesannetele spetsileerinud rakkudest Elund kudedest moodustunud , kindlaid funktsioone täitev talitlusüksus nt süda, maks Elundkond ühesuguse elundkonnaga elundid moodustavad elundkonna nt. seede ja hingamiselundkond Lihaskude kokkutõmbemisvõimeline liigutuste genereerimisele spetsialiseerunud kude. Eristatakse 3 tüüpi lihaskudet:vöötlihas, südamelihas, ja silelihaskude. Epiteelkude tihedalt kõrvuti paiknevatest rakkudest moodustunud kude. Eristatakse katte ja näärmeepiteeli. Närvikude närvirakkudest ja tugirakkudest koosnev kude. Sidekude Rohke rakuvaheainega kude. Homöostaas organismi sisesekonna püsivus Hormoon sisenõrenäärmete eritavad keemilised signaalained, mis koos närvisüsteemiga reguleerivad organismi talitlust Kasvufaktor rakkude tsütoplastmast erituvad signaalained, mis kiirendava või pidurdavad rakkude jagune...
lapsepõlve: · Kerged beebid- kohanevad hästi ja huvituvad uudsetest olukordadest · Rasked beebid ärrituvad kergesti, ei kohane kuigi hästi ja on uutest olukordadest häiritud · Aeglaselt reageerivad beebid vajavad rohkem kui teised aefa kohanemiseks, on uutest olukordadest häiritud ja vähem aktiivsed. Kõndimisrefleks kui hoida vastsündinut püstiasendis kindlal alusel, hakkab ta tegema kõndimisliigutusi.See refleks kaob u 2-3 kuu vanuses. Ehmatusrefleks- ootamatu tugeva heli toimel ajab vastsündinu kõigepealt oma käed ja sõrmed laiali, seejärel toob käed keha juurde tagasi ja pigistab sõrmed kokku.See refleks kaob u 4 kuu vanuses. Otsimisrefleks- vastsündinu põse puudutamisel pöörab ta oma pead puudutuse poole ja avab suu.kaob u 4 kuu vanuses Haaramisrefleks vastsündinu peopesi puudutamisel mingi esemega(nt pliiats) haarab ta sellest kinni.Kaob u 5 kuu vanuses
kaob kui stiimulil pole inimese seisukohast tähtsust. Ene Alunurm Õppimine tingimise teel · Jaguneb omakorda kaheks: klassikaline tingimine ja operantne tingimine · Klassikaline tingimine on seotud tingitud refleksidega, mis kujunevad õppimise tulemusel · Operantsel tingimisel ei põhjusta käitumist tingimatu või tingitud stiimul vaid vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Ene Alunurm Klassikaline tingitud refleks · Ivan Pavlov vene füsioloog Ene Alunurm Ene Alunurm · Harjutamisseadus: mille järgi teeb harjutamine ehk kordamine õppimise edukamaks. · Efektiseadus:ütleb, et kui käitumisele järgneb soovitud tulemus, siis on niisuguse käitumise tõenäosus edaspidi suurem. Soovimatu tulemuse korral on muidugi vastupidi. Ene Alunurm Sotsiaalne õppimine · Sotsiaalne õppimine e. mudelõppimine
1. Kirjeldada tingitud ja tingimatuid reflekse. Tingimatud refleksid kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid (imemise-, neelamise-, aevastamise-, imikul põie tühjenemise refleksid jne.), on seotud selja-ja piklikajuga. Tingitud refleksid kujunevad kogemuste ja õppimiste põhjal elu jooksul. Need refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega ja on muutlikumad. 2. Kuidas on aju tegevus seotud refleksidega? Aju töötab reflektoorselt. Refleks on vastus "ärritajale". Need aitavad organismil kohaneda ja kahjustumist vältida. 3. Milliste meetoditega uuritakse aju tänapäeval? Millist informatsiooni on nende abil võimalik saada? Tänapäeva meetodid võimaldavad hämmastava täpsusega kindlaks määrata, milline aju osa on aktiivne mingi konkreetse ülesande lahendamise puhul. 1. Elektroentsefalograafia EEG Tervel täiskasvanul, kes viibib rahulolekus ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
