· Agressorid: füüsiliselt tugevad, domineerimiskalduvustega, liidripretensioonidega · Viktimiseeritud: füüsiliselt nõrgemad, eripärad välimuses, madal enesehinnang, kaitsepositsioon · Mõjurid: rühma hoiak, V positsioonivõtt, loobumine kaitsepositsioonist, ründe suunamine uuele objektile, distantseerumine rühmast ... Vikitimiseerimine: normaalseks saab ühes grupis agresiivsus teatud liikmete vastu. Ohvrid- eripäraga vt STIGMA ja ründajad liidrid. Ohver hakkab pika aja peale pidama normaalseks olukorraks. Ta arvab, et need on põhjendatud olukorrad!. Käitumisviisi: leppimine, edasisuunamine, grupi vahetumineu
Sisukord 1. Mis on agressiivsus? lk 1 2. Mis kutsub abressiivsuse esile? lk 1 3. Instinktiteooria lk 1 4. Agressiivsuse kaasmõjud lk 1-2 5. Melanie juhtum lk 2 5.1. Ema probleemid lk 2 5.2. Isa nõudmised lk 2-3 5.3. Vanemad, kes on ise alles lapsed lk 3 5.4. Laps kelle soove ei mõisteta lk 3-4 6. Ralfi juhtum lk 4 6.1. Oodatud laps, ent mitte tunnustatud lk 4 7. Kasutatud kirjandus lk5 Mis on agressiivsus Agresiivsus tähendab pealetükkivust, löögivalmidust. Tänapäeval mõistetakse agresiivsuse all käitumist, mis on suunatud kellegi kahjustamisele. Agressiivsus võib avalduda väga erineval moel. On olemas impulsiivne agressiivsus, s.t. vihast, ärritusest või hirmust tingitud kontrollimatu, hoolimatu vägivallahoog. Inimese vererõhk on kõrge ja süda töötab harilikust kiiremini. Teine agresiivsuse vorm on tahteline,
Kognitiivne õppimine On olemas kaks õppimisteooria liiki: *biheivioristlik ja *kognitiivne. Lähemalt tuleb juttu kognitiivsest õpiteooriast. Kognitiivse õppimisteooriaga on seotud sellised isikud- Tolman, Rescola, Kamin, Seligman(1950.ndatest). Kognitiivse õpiteooria järgi on õppimises keskne koht info sisemisel ümbertöötamisel, mille tulemusena omandab inimene info vastuvõtuks, lahtimõtestamiseks ja probleemide lahendamiseks tarvilikke sisemisi mudeleid. Õppimise kognitiivset protsessi võib vaadelda ka vaimse tegevuse operatsioonide jadana: enesehäälestamine, tähelepanu koondamine, tajumine, teabe vastuvõtt, teabe mõistmine, meeldejätmine, meeldetuletamine, õpitu kasutamine, lõplik omandamine. Lühidalt võib öelda, et kognitiivne õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. Kognitiivse õppimise tunnused: *uue käitumise omandamiseks piisab ka selle ühekordsest nägemisest, *nähtu jäljendamine ei pea toimuma kohe, vaid siis kui on sobi...
Formeerub enesehinnang, sellega seotud. II-ANAALNE FAAS(1 -3 a) Personaalsuse arengul oluline. Potitamisega seotud probleemid, tekivad esimesed distsipliini kogemused. Selle mis sõltub õppeedukusest ja kaaslaste hinnangust. Poistel tekivad probleemid õppimises. Oluliseks saavad vastassoost sõbrad, tekib demonstratiivne perioodi ülesanne- õppida iseseisvust ja seda, et ära tunda ja tegeleda negatiivsete tunnetega. III-FALLILINE FAAS(3 -6 a) Oidipuse staadium, tekivad agresiivsus vastassoo vastu. V ETAPP(13-18.a) Identsus ja rollisegadus .Olulisel kohal on tugevad tunded, väga tugev armumine, tugevad üksindustunded. poistel tunded ema vastu. Omandab palju isa maneere. Tekib huvi seksuaalküsimuste vastu, seksuaalfantaasiad, tähtis on sooline identifikatsioon ja soolised Närvisüsteemi kõikumine märgatav. Teiste suhtes ollakse tihti egotsentrilised ja isepäised, kuid seesmiselt abitud ja väärtusetud. Käitumine on pendeldav- mängud
sõna. Vanim märgisüsteem on DNA. Üks vanimaid on ka valuaisting, mis tähendab 'oht elule' 2) Keele funktsioonid ja nende kirjeldus. Keele üldfunktsioon on suhtlemine 1) info vahetamine-info andmine/saamine 2) suhtlemine- sõnad, kõnekeel(80%) 3) mõtlemisvahend- inimene mõtleb oma emakeeles 4) identiteedi kandja-rahvusliku enesemääratluse tähtsamaid tunnuseid 5) emotsioonide väljendaja- kehakeel, muud häälitsused, sõimud, kehaline agresiivsus 6) maagilisus- kasutatakse maagiaks 7) kultuuri kandja- keelega pärandadakse kultuuri järgmistele sugupõlvedele 3) Suhtlemine eluslooduses Loomad, linnud, putukad jm. suhtlevad ka märgisüsteemi kasutades. Häälitsused, kehaasendid (putukatel ka värvus). 4) Ikoon- märk, mille tähis on sarnane objektiga, mida see tähistab (Naerunäo smail tähistab naeratamist Indeks- märk, mis on loomulikul viisil seotud nähtusega, mida see tähistab. (Mjäu tähistab kassi)
· Kasutab kõnes ähvardusi · Valjuhäälne, ahistav, jäme, sarkastiline · Taotleb viimase sõna õigust vestluses, mis on talle tähtsad. · Kõnes alandavad repliigid/hääletoon/näoväljendused · Süüdistab (http://www.ego-koolitus.ee/artiklid_stress.html) Erich Fromm oma raamatus ,, Inimese destruktiivne anatoomia" liigitab agressiivse käitumise viise vastavalt eesmärkidele: pseudoagressiivsus, kaitseagresiivsus, konformne agresiivsus ja kuritahtlik agresiivsus. Pseudoagresiivsus käitumisviis, millega tehakse teistele kahju tahtmatult. See on agressiivsus, mis tuleneb enese vajadustest ja seda ei sada tavaliselt negatiivsed tunded teiste vastu. Pseudoagressiivsust saab jagada juhuslikuks, mänguliseks ja instrumentaalseks. Kaitseagressiivsus eesmärgiks pole purustada vaid säilitada (elu, vabadus, tervis, vara). Käirumisviis, kus püütakse teist kahjustada, et ta ei saaks indiviidi edasi ohustada.
tundeelus suurenenud ärritavus, mõtlemise *vead* nt kalduvus tõlgendada sündmusi negatiivselt ja ähverdatavana) ...ehk mille kaudu stress enesest märku annab Peavalu Tõmblev lõug ja nina Kuiv suu, kurk Peapööritus Kõnelemisraskused Kõhukinnises, lahtisus , seedehäired Isutus või liigsöömine Liighigistamine Jne... Emotsionaalsed sümptonid Ärritavus, tujukus , depressioon Ebaharilik agresiivsus Rabelevad segased mõtted Enesekahjustuse mõtted Otsustusvõimetus Seksuaalse huvi puudumine Segasuse perioodid Jne.... Käitumislikud sümptonid Sundtegevused küüntenärimine, alkoholitarbimise suurenevus, sund söömine Huvi alanemine enese ja sotsiaalsete suhete suhtes Kile naer Vihahood Jne..... STRESS,STRESS... ....Kiire, pinge, Tormamine, vale elustiil, LÄBIPÕLEMINE! Kuidas saada lahti oma STRESSIST
· Sage pulss ja kõrgenenud vererõhk · Jäigad lihased · Kordinatsiooni raskused · Langetõvehood ja krambid · Hingamishäired · Teadvusetus(kooma) · Valuaistingu täielik puudumine · Oksendamine · Nahapunetus · Kõrgenenud keha temperatuur Ketamiini poolt tekitava psüühilise seisundi tunnused: · Kahanenud teadvusena avaldub mõtlemishäire (dissotsiatsioon). · Plahvatuslik ja etteaimamatu agresiivsus. · Ligipääsmatus(inimesega on raske või võimatu suhelda). · Passiivsus. · Aeglane ja ebaselge kõne. · mälukaotus · ärrituvus · jälitusmõtted · meeltesegadus · skisofreeniasarnane psühhoos · ketamiini kuritarvitaja võib muutuda ohtlikuks iseendale ja ka ümbrusele, sest ta on agressiivne ja samal ajal valu suhtes tundetu. Seetõttu on raske teda talitseda.
ALUSED JA VUNDAMENDID Vundament on ehitise osa, mis kannab ehitise omakaalust ja ehitisele mõjuvatest jõududest põhjustatud koormuse üle pinnasele e. ehitise alusele. Vundamendile mõjuvad: Hoone konstrutsioonidelt tulevad vertikaal koormused, horisontaalne pinnasurve, pinnasega edasiantav vibratsioon, pinnase perioodiline külmumine ja sulamine, pinnasevee keemiline agresiivsus Vundamendi tähtsus Vundamendi käitumine mõjutab ehitist tervikuna, arvestama peab vundamendi aluse pinnase kokkusurutavusega. Vundamendi ebaühtlane vajumine põhjustab*ehitise pragunemist*üksikosade purunemist*ehitise kui terviku stabiilsuse kaotust. Vundamendi vajumine Kogu ehitise ühtlane vajumine ei kahjusta tavaliselt ehitise konstruktsioone, kuid võib halvendada normaalset kasutamist torustike kallete ja sissepääsude kõrguse muutuse tõttu
demilitariseerimine- mingil maaalal sõjaväe ja sõjaväeliste objektide hoidmise keeld. Desarmeerimine- relvastuse vähendamine. Versailles süst.- rahuleping ja teiste kokkulepete alusel loodud rahvusvaheliste suhete süsteem. Rahvasteliit- rahvusvaheline organistatsioon, mille eesmärgiks oli riikidevaheliste tüliküsimuste rahvameelne lahendamine. Briandi pakt- kuulutati riikliku poliitika teostamise ebaseaduslikuks vahendiks. Natsionaalsots-üksikisiku allutamine grupile, agresiivsus naaberrahvaste suhtes, juhikultus, üleskutsed hävitada alaväärtuslid rahvad ja inimesed.SS- natsi partei sõjaväestatud organisatsioon, millest kujunes diktauuri peamine tugi.GULAG- n.liidu surmalaagrite süsteem.tot.diktatuur- valitsemisviis, millega kaasneb täielik kontroll inimeste mõtteavaluste ja väljendusvõimalste üle.gestapo- natsi-saksa salapolitsei. otsus, kus võeti vastu põllumajanduse üldkollektiviseerimise viisaastakuplaan, mida nim.suur murranguks
Kasutab kõnes ähvardusi Valjuhäälne, ahistav, jäme, sarkastiline Taotleb viimase sõna õigust vestluses, mis on talle tähtsad. Kõnes alandavad repliigid/hääletoon/näoväljendused Süüdistab (http://www.ego-koolitus.ee/artiklid_stress.html) Erich Fromm oma raamatus „ Inimese destruktiivne anatoomia“ liigitab agressiivse käitumise viise vastavalt eesmärkidele: pseudoagressiivsus, kaitseagresiivsus, konformne agresiivsus ja kuritahtlik agresiivsus. Pseudoagresiivsus – käitumisviis, millega tehakse teistele kahju tahtmatult. See on agressiivsus, mis tuleneb enese vajadustest ja seda ei sada tavaliselt negatiivsed tunded teiste vastu. Pseudoagressiivsust saab jagada juhuslikuks, mänguliseks ja instrumentaalseks. Kaitseagressiivsus – eesmärgiks pole purustada vaid säilitada (elu, vabadus, tervis, vara). Käirumisviis, kus püütakse teist kahjustada, et ta ei saaks indiviidi edasi ohustada.
nägema. Suhteline on see, keda armastatakse. Sageli arvatakse, et mees, kes on rikas ja edukas, või naine, kes on ilus ja võluv on maailma poolt rohkem armastatud kui inimene kellel sellised omadused puuduvad. Näiteks kahekümneindal aastail peeti ahvatlevaks tütarlast, kes oli tugev, tarbis alkoholi ja suitsetas, nüüd, hinnatakse pigem vaoshoitust ja korralikust. Meeste puhul on samuti väärtushinnangud muutunud, kui enne oli oluline agresiivsus ja ahnus, siis nüüd kannatlikus ja seltskondlikus. Kui me mõtleme abiellumise peale, siis vanasti abielluti ja alles siis pidi tulema armuastus ning sageli tuligi. Tänapäeval me otsime seda õige, aga ei pruugi teda mitte kunagi leida. Autori arvates tekib armastus, kui kaks inimest leiavad parima, mis turg neile pakub. Tema arvates on inimene maailma sündides üksinduses ja ta hakkab otsima oma kohta, kuhu ta tahaks kuuluda. Inimene tahab saada oma üksildusest üle
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikakolledz Roman Koscikas TEHNIKA AJALOO VEDURINA referaat Tehnotroonika erialal Tartu 2012 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 Minevik.................................................................................................................................................4 Tänapäev...............................................................................................................................................5 Tulevik .................................................................................................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................................7 SISSEJUHATUS Üldlevinud teadm...
Tehnovõrgud VESI Oluliseks oli Härjapea oja 14 saj. Annab ülemiste järv Tallinnale vett. 1867 alustati rekonst. Puittorud vahetati malmtorudeks. 1881-1883 laiendati ja ehitati Marina tänava pumpla ja Tõnismäele veetorn 1922 rajatakse 10,5 km pikkune kanal pirita jõe vee juhtimiseks Ülemistesse 1927 ehitatakse järve kaldale veepuhastusjaam 24000m3/d 1941 sügisel õhitakse venelaste poolt 1951 Taasatatakse ja jõudlus 36000m3/d, ja puhastati klooriga 1986 rekonst. Ja jõudlus 180000m3/d KANAL Vanim kanal 1422 Tallinn-Nunnakloostri vahel 19 saj. Alguses lubati tasu eest ka reovesi kanalisse.Ennem valati tänavale. Võis saada travi 1843 malm torud 1878 tehakse kanalit ka keraamisistest torudest 1882 alustati Toompea kanali ehitamist 1950 oli sada väljalaset ja 1960 keskpaiku hakkas ümbrus haisema 1968 alustati ja 1981 läks käiku puhastusseadmete 1etapp 1998 avati 2 etapp bioloogilised puhastusseadmed Muhv-toru,trossi või muu kahe detaili ühen...
*Arvutikuriteod * Müüja-tarbija suhted (lepingutingimuste mittetäitmine-ekslusiivsed programmid) 9. Reklaam ja eetika Reklaam peab sisaldama piisavat informatsiooni, mille järgi tarbija saab teha kaalutletud ostuotsuse. Ei tohi sisaldada eksitavat informatsiooni, mis võiks tarbija segadusse viia ja juhtida vale otsuse tegemisele a) eksitav reklaam b)mitte eksitav reklaam c)potentsiaalselt eksitav reklaam- räägitakse kauba eelistest, aga mitte puudustest.** reklaami agresiivsus, rõvedus. 10. Eetikakoodeksid ja kutse-eetika Eetikakoodeksid: Sisulised ja fiktiivsed Kirjalikult fikseeritud Normatiivsed-abistavad nt juhtimispoliitika Väärtustele tuginevad Sotsiaalselt kohustavad Abistavad Kutse-eetika on eetika rakendus mingi elukutse puhul.
Kadri Kivrand EKL-1kõ ,,Tervete laste hirmud" Gisela Eberlein Austria lastepsühhoterapeut G.Eberlein kirjeldab kooli- ja koduhirmusid. Eriti rasked on hirmud, mida põhjustavad kodused situatsioonid. Kui koolihirmu eest leiab laps (või loodab leida) kaitset kodust, siis koduse hirmu eest pole kuhugi põgeneda. Raamatust leiab häid näpunäiteid kasvatusvigade vältimiseks, õige koduse ja koolisituatsiooni loomiseks, hirmu ja sellega ka haiguse vältimiseks. Üheks sagedasemaks lapseea psühhogeense haigestumise põhjuseks on hirm, mille aluseks võib olla äge psühhotraua või kestev psüühikat traumeeriv situatsioon last ümbritsevas keskkonnas, probleem, millele ta ise lahendust ei leia. Kui see jääb täiskasvanu p...
Samuti ei tunne nad armastust ning seetõttu on nad võimetud püsisuheteks, kuigi suhete loomisel pole raskusi.(Vasar, 1999). Üheks oluliseks tunnuseks psühhopaatidel on ka sügavate emotsionaalsete traumade all mitte kannatamine, näiteks meelheide. See võib olla ka üheks põhjuseks, miks karistusel on neile väike mõju, enamjaolt jätab see neid ükskõikseks. Kuritegude toimepanemisel järel tunnevad nad pigem põnevust kui süüd. Psühhopaatia on elukestev seisund, mida iseloomustab agresiivsus alates noorukieast, impulsiivsus, isekus ja ebaausus teistega suhetes ning kõrge promiskuiteedi ja impersonaalsuse tase seksuaalsuhetes ehk kõikelubavus seksuaalsuhetes. Robert Hare, kes on maailma tuntuim kriminaalse psühhopaatia uurijaid on nimetanud psühhopaatia põhitunnusteks lisaks veel libekeelsuse ja pealiskaudsuse, põnevusjanu ning viletsa käitumiskontrolli.(Traat, 2000). Psühhopaatia kujunemise põhjused
tegelikkuses ei tekkinud ühtset majandus süsteemi, sest kõik lepingud tuli kooskõlastada Moskvaga ja tuli hakata täitma eelkõige NSVL soove. Koos NSVL lagunemisega lagunes ka VMN. 4.Võidurelvastumine ja sõjaliste blokkide loomine. Võidurelvastumine lääneriikide ja sotsialismi maade pidevat sõjatehnika täiustamist et mitte vastaspoolele alla jääda. Näiteks 1949. aastal oli Venalastel olema aatompomm. Lääne-Euroopa riigid kelle tegi muret NSVL kasvav agresiivsus, otsustasid 1949. aastal ühineda ja hakata tegema koostööd USA-ga. Tekkis Põhja Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO). NATO-sse kuulusid ENG, FRA, BEL, NED, LUX, ITA, POR, DEN, NOR, ICE, USA, CAN Esialgu teatati et blokk moodustati juhuks kui Saksamaal peaks tekkima soov alustada taas sõda. Kui saksamaa 1955. aastal võeti NATO-sse otsustas NL astuda vastusamme. Tema eestvedamisel loodi Varssavi
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Mai-Liis Tint LAPS, VÄÄRKOHTLEMINE JA VÄGIVALD Referaat Juhendaja: Jane Rätsep Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Väärkohtlemisest üldiselt............................................................................................................4 Vägivallatsejast lapsevanem....................................................................................................... 5 Seksuaalne väärkohtlemine.........................................................................................................7 Agressiivne, vägivaldne laps.................................................................................
10 pandlad, needid, haaknõelad jpm. Iseloomulikuks värvikombinatsiooniks oli roosa ja roheline. Pungile kui muusikale on iseloomulikud teravad, tihti poliitilised ja sotsiaalsed protestivaimus kantud tekstid, lihtne harmoonia, kiire tempo ja 4/4 taktimõõt. Ansamblisse kuuluvad peale laulja tavaliselt 1-2 elektrikitarri, basskitarr ja trummikomplekt. Punk on eranditult ansamblimuusika, mida iseloomustab lärmakus, agresiivsus ja ülitugev helivõimendus. Viisipidamine ja pillimänguoskus polnud esmatähtsad ja kohustuslikud. 1980. aastatel alguse saanud pungi uus suund oli new wave. Nüüd nõuti muusikutelt juba kvaliteetset esitust, rütmijoonis muutus tantsulisemaks ja tekstid leebemaks, kuigi sõnum jäi samaks. Punkroki alaliigid on post punk, hardcore punk, garage punk, art punk, anarcho punk, pop punk, folk punk, punk blues, new wave, punkabilly jpt. Tuntuimad esitajad on Sex Pistols, The Clash, Ramones
Liigi siseselt rituaalne. Ei saa olla veendunud, et on olemas geen, mis agressiivsust mõjutab ega ka uuringutega pole tehtud kindlaks, et see on bioloogiline. Loovuuringud on näidanud, et kui x-kromosoomis on defekt, on rotid äärmiselt agressiivsed. Destosterooni kõrgem tase pole otseselt seotud sellega, et indiviid agresiivselt käitub, vaid on kindlaks tehtud see, et teatud situatsioonides on agresiivsus suurem, mitte ülekaalus. Poistel on agressiivne käitumine suurem, kuna neil on destosterooni rohkem. 2. Psühhoanalüütiline teooria: S. Freud. Postuleeris, et agressiivne käitumine on sünnipärane, kaasasündinud efekt, kuid alateadlik tegevus. Osad indiviidid käituvad agressiivselt, kuna neil on alateadlikult rohkem energiat, kuna neil pole võimalus laadida agressiivset käitumist portsudena. Surmatungi ülekaal. Agressiivse käitumise
4 tsükkel 4 tsükkel.........................................................................................................................1 Pärilikkus.............................................................................................................................3 Pärilikkuse põhimõisted :...................................................................................................................3 Gregor Mendeli seadused :................................................................................................................3 Monohübriidne ristamine :.................................................................................................................3 Dihübriidne ristamine:.......................................................................................................................4 Vererühmad...
enesekriitika, sooritusvõimet kahjustav ebakompetentsuse taju, klammerdunud ebaeduka stsenaariumi külge elus, häiritus automaatmõtteist, et inmene ei kõlba millekeski, motivatsiooni alanemine oma jõuvarude mängupanekuks, takistatus sobiva käitumisviisi valikul ja teostamisel. Agressiivsuse tõlgendamine Bandura käsitkuse järgi võib agressiivsuse paljudel puhkudel olla õpitud, nõiteks televisioonis nähtud võgivalla matkimisega. Konfliktide ja vägivalani viiv agresiivsus vallandub tihti inimese sisekontrolli nõrgenemise tagajärjel. Tekib küsimus, mis võiks selle põhjus olla. Bandura esitab siin järgimised viis sagedast asjaolu : oma tegevuse resultaatide pisendamine, tagajärgede eiramine, käitumise ebaadekvaatne tõlgendamine, vastusest lahtiütlemine või selle hajutamine, ohvri süüdistamine või dehumaniseerimine. Julian Bernard Rotteri sotsiaalkognitiivse õppimise teooria. Käitumispotentsiaal.
(pilt telf) 1.Sissejuhatus- üldised käitumisviisid, mis iseloomustavad murdeealist. 2.Varane või hiline seksuaalne küpsus 1.1 Bioloogiliste ja kultuuriliste faktorite mõju murdeealise arengule (skeem) Hormoonide mõju pole otsene, tuleb erinevate steoreo tüüpide, või eakaaslaste suhtumise vahefaktori mõjul .Kui tuua fakte milline see kaugne mõõju poistel seoses kõrge teso tasemega on siis läbib vahe muutujate, mis puudutab teisi, mõjutab näiteks agresiivsus. Tüdrukule kõrge ostogreeni tase , tõstab meeleolu vaid sel juhul kui tüdruk on aktiivses tegevuskavas. Aga ostogeeni madal tase mõjutab läbi selle kui see tüdruk eakaaslastega aktiivses suhtes pole depressiivsust ja masendust. Slaid üldised käitumisviisid *Poisid on häbelikumad kui tüdrukud. Eelkõige sellelel ajal kui see kasvu spurt toimub, ei suuda üks puberteediealine ilma selleta ei vaata täiskasvanule otsa, tal on iseenda kehaliste muutustega kohanemiseks probleeme
edusammude ajendiks läbi ajaloo (ta uuris läbi ajaloo tähtsaid isikuid ja paljudel oli lapseeas tugev alaväärsus tunne). Kõik inimesed tunnevad alaväärsus tunnet. Kui alaväärsus on väga tugev on pidurdab see isiksuse arengut. Mõõdukas alaväärsus tunne võib ergutada indiviidi mingite saavutusteni vaeva nägema. · Domineerimis püüd- alguses rõhutab just agresiivsuse ja võimuvõitluse tähtsust. Tema jaoks on agresiivsus mitte vaenulikus vaid mingi takistuse läbimiseks vajalik tunne. Positiivne- siis kui hõlmab ühiskondlikud hüved ja teiste eest hoolitsemist, siis ta võtab mingite oskuste arendamise suuna Neg.- võtab isikliku üleoleku suuna, inimesed soovivad teisi allutada. Seostab seda tugeva alaväärsusega. · Elueesmärkid: kõikidel on üldine eesmärk keskkonnaga kohanemine, see on aga liiga
21 2.6. Isiksuslikud probleemid Inimesed käituvad konfliktsituatsioonides erinevalt, äärmiselt isikupäraselt. Konfliktikäitumise puhul on kaalukad isiksuse agressiivsus ja alateadlike motiivide avaldumine konfliktis. Agressiivsus on konfliktide üks olulisemaid põhjusi. Sõjakad inimesed mitte ainult ei loo konflikte, vaid nendesse sattununa kiirendavad ja intensiivistavad oma käitumisega konflikti arengut ja laienemist. Agresiivsus võib avalduda väga erinevates vormides. Konfliktide puhul on levinumaks verbaalne ehk sõnaline agressiivsus. Agressiivsus võib olla ka majanduslik, moraalne ja sotsiaalne. Sotsiaalse agressiivsuse tulemuseks on suhete purunemine või suhtlemisringist väljajäämine. Agressiivsed inimesed on tavaliselt vähese empaatiavõimega, üleolevad ja küünilised. Väljakutsuva käitumise juurde kuulub sageli ka seaduste ja ühiselunormide rikkumine. Nii
[email protected] sotsiaalpedagoogika I I loeng 12.02.14 Hariduse peamised distsipliinid: pedagoogiline psühholoogia haridssotsioloogia haridusfilosoofia. Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub? Pedagoogika teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen). See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. (Craig, 2000). Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on individualisatsioon. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist? Laialivalguv kõik, mis on kasvatus? Intsitutsioonipõhine defineerimine? Palju definitsioone? Ühisosa? Sotsiaalpedagoogika mõistena. - Esmakordsel...
lapsed ei ole valmis võistlema teadmiste nimel ja iga lapsevanem peab endale aru andma oma lapse võimekusest. Tuginedes K. Uusikyläle, et meid armastataks lihtsa inimesena, mitte sellepärast, et keegi on andekas, siis arvan- inimesi ei armastatagi andekuse või saavutuste pärast. Andekus ja edukus on lihtsalt elu paratamatu tulem, mille erinevatesse kastidesse me oleme oma harituselt jagunenud aga armastatakse meid ikka sellisena nagu me oleme. Lasteaias teeb muret nii agresiivsus kui ka arglikkus („Õpetajate Leht“ 26.09 2014 M. Parijõgi) Olen antud murega täiesti päri.Lasteaia töötajana olen täheldanud laste agresiivsuse ja arglikkuse äärmuslikke ilminguid. Agresiivset last on äärmiselt raske ohjata, mõningatel juhtudel ei ole laps kodust kaasa saanud turvatunnet, armastust, hoolivust, piisavalt tähelepanu. Lapse tunded on kasvanud väga suureks ja ta ei oska neid enam väljendada teisel moel kui agresiivsusega ja vägivallaga.
Näiteks ebamugavustunne lapsel on seotud agressiivse reaktsiooniga, mis kõige lihtsamal kujul on sihiti karjumine. Hiljem jalgade trampimine, uste paugutamine. Lapselik agressiivsus ei ole konkreetselt kellelegi suunatud, vaid see on lihtsalt väljendatud agressiivsus. See vallandub ebamugavustunde baasil. Skisoidse inimese agressiivsus ei ole ka tihtipeale teistele suunatud. Ta lihtsalt elab ennast välja teisi inimesi arvestamata. Teised kannatavad ja kui tal on see agresiivsus möödas, siis ta ei tunne erilist südametunnistuspiina ka. Skisoidse inimese agressiivsusel on enamasti kaks põhjust: 1) Üks neist on hirm läheduse ees, kuna ta kardab kaotada oma mina, oma sõltumatust. 2) Teine põhjus on see, et tihtipeale on agressiivsus ainus viis, kuidas ta suudab teiste inimestega kontakti astuda. See meenutab murdeealise käitumist (kui poisile tüdruk meeldib, siis ta kiusab teda). Agressiivne käitumismall ei lase välja paista tundeelulist kogenematust
Näiteks ebamugavustunne lapsel on seotud agressiivse reaktsiooniga, mis kõige lihtsamal kujul on sihiti karjumine. Hiljem jalgade trampimine, uste paugutamine. Lapselik agressiivsus ei ole konkreetselt kellelegi suunatud, vaid see on lihtsalt väljendatud agressiivsus. See vallandub ebamugavustunde baasil. Skisoidse inimese agressiivsus ei ole ka tihtipeale teistele suunatud. Ta lihtsalt elab ennast välja teisi inimesi arvestamata. Teised kannatavad ja kui tal on see agresiivsus möödas, siis ta ei tunne erilist südametunnistuspiina ka. Skisoidse inimese agressiivsusel on enamasti kaks põhjust: 1) Üks neist on hirm läheduse ees, kuna ta kardab kaotada oma mina, oma sõltumatust. 1) Teine põhjus on see, et tihtipeale on agressiivsus ainus viis, kuidas ta suudab teiste inimestega kontakti astuda. See meenutab murdeealise käitumist (kui poisile tüdruk meeldib, siis ta kiusab teda). Agressiivne käitumismall ei lase välja paista tundeelulist kogenematust
Neuromediaatorid- · Atsetüülkoliin + (aktovaator, tähelepanu, lihaskontraktsioonid, viha, seks, agressiivsus) · Dopamiin- (ligutuste kontroll, asendid, meeleolu, positiivsed kinnitused, sõltuvussuhted) · GABA /gamma-amino-võihape- (motoorika kontroll, nägemine, ärevuse regulatsioon, korteks!) · Glutamaat+ (õppimine, mälu) · Norepinefrin- (tähelepanelikkus, emotsioonid, uni, õppimine, meeleolu) · Serotoniin (uni, meeleolu, isu, kehatemperatuur, valu, agresiivsus, impulsiivsus, depressiivsus, suitsiidid) Kasutatakse spetsiaalseid ajuprotsesside registreerimise ja kuvamise meetodeid: PET- positronide emissiooni tomograafia; magnetresonants-kuvamine (fMRI); MEG; optilised meetodid. SENSOORSED TUNNETUSPORTSESSID (kognitiivsed protsessid) Eesmärgipärane tegevus on võimalik tegelikkuse peegeldeamisel või esindamisel. Tegelikkusest vaimse pildi loomine psüühiline kujunditena toimub tunnetusprotsesside vahendusel.
Vaatlemine võimaldab registreerida teatud käitumisi. Nt agressiivsust. Eelnevalt tuleb mõelda läbi, mis käitumine on/viitab agressiivsusele (mida tõlgendada agressioonina). Seega teoreetiliselt peab uurija/vaatleja teada, mis on agressiivsus/agressiivne käitumine. Ka sagedust on võimalik vaatluse põhjal paika panna. Et kui sageli laps on agresiivne ja mille peale jne. Vaatlus võimaldab ka vaatdata, kui kaua agresiivsus kestab, kui palju aega võtab vihast ülesaamine ja samuti, mis on need vallandajad (trigger-id). Enamasti ei tule agresiivsuse hood lambist. Vb ei saa infot kätte ühe päevaga, seega tuleks veidi pikamalt vaadata. Vaatlus võimaldab võrrelda laste käitumist ka teiste lastega. Nt kui lapsed peavad meeldiva tegevuse lõpetama , siis kuidas täpselt samas olukorras k'ituvad teised lapsed, kui närvi keegi läheb.
tähendus, eesmärgist sõltuv. Ootused – tulemuste prognoos, mis toetub kogemusele. Subjektiivsed väärtused, tulemuste tähendus – sarrustuse „kaal“ Enesereguleerimise süsteemid – olukorrast lähtuv käitumise adekvaatsuse hinnang, teostuse võimalused. Rahulduse edasilükkamine. Nt impulsiivsus ja antisotsiaalne käitumine. SOTSIAAL-KOGNITIIVNE LÄHENEMINE ALBERT BANDURA (1925 - ) Retsiprookne determinism. Imiteeriv õppimine. Näit agresiivsus ja TV. Mudel: - mudeli omadused (vanus, sugu jne). - vaatleja omadused (enesehinnang jne) - tagajärgede ootus. Imiteerivat õppimist mõjutavad tegurid: - Tähelepanu – salientsus. Vaatleja: võimed ja taju. - Mälu – sümbol. Vaatleja: kognitiivsed võimed. - Teostus – tagasiside, representatsioonid. Vaatleja: füüsilised võimed. - Motivatsioon – kontroll, hinnang. Vaatleja: sisemised standardid. Sarrustamine: välimine, sisemine, tajutav sarrustus, enese-sarrustus, tajutav
Bioloogia Uurimisobjektid Bioloogia - eluteadus, mis uurib elu ja elu avaldusi. Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule oma...
1.küsimus Õiguspsühholoogia aine,objekt,meetodid Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Keerulised on õiguse ja psühholoogia vahekorrad.On väidetud,et õigus ja psühholoogia tegelevad paljuski ühiste asjadega,sest mõlemad distsipliinid püüavad mõista(seletada),ennustada ja reguleerida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas.Nende vahel on mitmeid erinevusi: Õigus rõhutab konservatiivsust,psühholoogia rõhutab arengut,muutlikkust; Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline; Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav; Õigus on reaktiivne,psühholoogia proaktiivne; Õigus on operatiivne,psühholoogia akadeemiline Defineerime kriminaalpsühholoogiat kui psühholoogiliste lähenemiste,teooriate ja meetodite kasutamist kriminaalse käitumise mõistmisel,selgitamisel,prognoosimisel ja kontrollimisel.Krimi...
· Atsetüülkoliin + (aktovaator, tähelepanu, lihaskontraktsioonid, viha, seks, agressiivsus) · Dopamiin- (ligutuste kontroll, asendid, meeleolu, positiivsed kinnitused, sõltuvussuhted) · GABA /gamma-amino-võihape- (motoorika kontroll, nägemine, ärevuse regulatsioon, korteks!) · Glutamaat+ (õppimine, mälu) · Norepinefrin- (tähelepanelikkus, emotsioonid, uni, õppimine, meeleolu) · Serotoniin (uni, meeleolu, isu, kehatemperatuur, valu, agresiivsus, impulsiivsus, depressiivsus, suitsiidid) Kasutatakse spetsiaalseid ajuprotsesside registreerimise ja kuvamise meetodeid: PET- positronide emissiooni tomograafia; magnetresonants-kuvamine (fMRI); MEG; optilised meetodid. keel ja kõne, suhtlemine Mis on suhtlemine, suhtlemise liigid... Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse
Näiteks ebamugavustunne lapsel on seotud agressiivse reaktsiooniga, mis kõige lihtsamal kujul on sihiti karjumine. Hiljem jalgade trampimine, uste paugutamine. Lapselik agressiivsus ei ole konkreetselt kellelegi suunatud, vaid see on lihtsalt väljendatud agressiivsus. See vallandub ebamugavustunde baasil. Skisoidse inimese agressiivsus ei ole ka tihtipeale teistele suunatud. Ta lihtsalt elab ennast välja teisi inimesi arvestamata. Teised kannatavad ja kui tal on see agresiivsus möödas, siis ta ei tunne erilist südametunnistuspiina ka. Skisoidse inimese agressiivsusel on enamasti kaks põhjust: 1) Üks neist on hirm läheduse ees, kuna ta kardab kaotada oma mina, oma sõltumatust. 2) Teine põhjus on see, et tihtipeale on agressiivsus ainus viis, kuidas ta suudab teiste inimestega kontakti astuda. See meenutab murdeealise käitumist (kui poisile tüdruk meeldib, siis ta kiusab teda). Agressiivne käitumismall ei lase välja paista tundeelulist kogenematust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
