Otsaju e suuraju Ettekanne Olga Ahmetova Alina Pirogova KELA 1 Otsaju Kõige eesmise osa aju Koosneb kahest suuraju Click to edit Master text styles poolkerast ja neid ühendavast Second level mõhnkehast, mis omakorda Third level koosneb: Fourth level mantel(pallium),otsaju Fifth level
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia 3. loeng (20.09.2013) 8. Ajukese (väikeaju) ehitus ja funktsioonid Ajuke on tagaaju osa Neil omavahel närvi juhtetee. See seob silla ja väikeaju nii ehitust kui funktsionaalset talitlust. Ajuke ise meenutab väliselt kogu ülejäänud aju (suuraju). Tal on vasak ja parem poolkera. Väikeajuks nim teda mõõtmete pärast. Seda osa, mis kontakteerub sillaga, nimetatakse ussiks (ld k vermis). Ajuke saab informatsiooni keha erinevatest piirkondadest. Seotud kas informatsiooni juhtimisega lihaste toonuse kohta, ja seotud info toomisega sisekõrvast ja seal paiknevast vestibulaaraparaadist (=tasakaaluelund kõrvas). Vestibulaaraparaat koosneb poolringkanalitest ja esikust (kolmas osa tigu, aga see seotud kuulmisega). Poolringkanalites ja esikus tundlikud sensorid ehk retseptorid kehaasendi ja eriti kehaasendi muutuste suhtes. Kehaasend mõjutab peaasendit (tigu on peaasendi muutustele tundlik). Te...
Bioloogia 08.05.2012 Peaaju Suuraju · Moodustab 9/10 aju massist · Suuraju käärulises närvirakkude kogumikus tekib enamik tundeid, mõtteid ja tundeelamusi · Suuraju jagnb kaheks ajupoolkeraks, need on omavahel ühenduses närvikiududest silla mõhnkeha abil · Suuraju all paiknevad muud ajuosad, sh. väikeaju, ajusild, keskaju ja pikliaju Vasak ja parem ajupoolkera · Vasak ajupool juhib parema kehapoole tegevust ja parem aju pool vasaku kehapoole tegevust · Selle põhjuseks on ajusse saabuvate närvikiudude omavaheline ristumine · Enamasti on juhtivaks vasak ajupoolkera ja seetõttu on enamasti inimesed paremakäelised · Meie aju vasak poolkera mõtleb sõnadega, parem poolkera aga mõtleb piltidega
· Aisting on vahetu ( siin ja praegu toimuv protsess) · AISTINGUTE LIIGID : Nägemisaisting Kuulamisaisting Haistmisaisting Maitsmisaisting Kompimisaisting · AISTINGUTE OMADUSED : Adaptatsioon- ärritajaga kohanemine Kompensatsioon- ühe aistingu liigi korvamine või asendamine teisega Suuraju poolkerade koore ehitus · Suuraju koor on ca 3 mm ja ta sisaldab 10-14 miljardit närvirakku · Suuraju jagatakse ajusagarateks: otsmikusagar, kiirusagar, oimusagar,kuulmissagar Otsmikusagar- seotud liigutuste planeerimise,teostamise ja kontrollimisega Kiirusagar-seotud naha- ja lihastalitusega Oimusagar- seotud kuulmisega Kuklasagar- seotud nägemisega · Ajusagareid nimetatakse nende peal asuvat kojuluude järgi Ajukoore funktsionaalsed väljad
glükoosisisaldus veres Sugunäärmed toodavad sugurakke, mees-ja nais suguhormoone Kõhunääre- insuliin ja glükagoon glükoosi sisaldumine veres Ajuripats kasvuhormoon luustiku ja lihaste kasv, mõjutab ainevahetust Hingamiskeskus Asub piklikajus. Reageerib PH taseme alanemisele või CO2 tõusule veres. Intensiivistab kopsude tööd, annab käsu diafragmale ja roiete vahelihastele. Suuraju On meeleelundite, mõtte, tahtlike liigutuste, mälu, õppimisvõime keskus. Suuraju on peaaju suurim osa ja koosneb kahest poolkerast, vasakust ja paremast. Vasak ajupool juhib paremat kehapoolt ja vastupidi. Ajukoor juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust. Ajukoore erinevates piirkondades on erinevate meelte ja tegevuste keskused. Piklikaju - Ehk '' elusõlm '' reguleerib südametegevust ja hingamist. Asub peaaju ja seljaaju vahel. Ta reageerib siis kui vere CO2 ja piimhappe sisaldus on liiga kõrge ja PH tase madal.
Koljuõõnes paiknev närvisüsteemi keskne organ Juhib ja kontrollib kogu organismi tegevust Miljardid närvirakud erinevate ülesannetega piirkonnad ja keskused 2 Peaaju suurim osa Vastutab mälu, meelte ja mõistuse eest Pikliklõhe jagab suuraju kaheks pooleks Vasak ajupool juhib parema kehapoole tööd Parem aga vasaku kehapoole tööd Sagarad reguleerivad organismi põhilisi funktsioone. 3 Suuraju pealispinda nim. ajukooreks Juhib organismi vaimset ja füüsilist tegevust Ajukoores asuvad erinevaid ülesandeid täitvad ajukeskused 4 Kontrollib ainevahetust, sigimist, eritamist ja keha temperatuuri
Kesknärvisüsteem-närvisüsteem,mis juhib kogu organismi tegevust. Piirdenärvisüsteem-selle moodustavad närvid , mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega.Hallaine-närvirakkude kehad moodustavad aju hallaine.Valgeaine- moodustavad närvirakkude jätked.Peaaju osad:1)Suuraju-saadud info töötlemine.Info salvestamine.2)Väikeaju-reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu.On kurruline.3)Piklikaju-reguleerib hingamist ja südame tegevust.4)Keskaju-Edasatab närviimpulsse.Tagab lihaste pingeseisundi.5)Vaheaju-Reguleerib ainevahetust,paljunemist, keha temp.Mälu-võime säilitada ja taasesitada informatsiooni.Närviimpulss-närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus.Vegetatiivne närvisüsteem-juhib tahtele allumatult siseelundite,siselihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust.Somaatiline närvisüsteem-reguleerib tahtele alluvate siselihaste tööd ja juhib organismi tahtlikke liigutusi.Refleks-automaatne muutus väliskeskkon...
· http://www.youtube.com/watch?v=g6KpIrKCDwg&feature=related Somaatiline närvisüsteem Kesknärvisüsteem: peaaju ja seljaaju Piirdenärvisüsteem: pea- ja seljaaju närvid · Peaaju Piirdenärvisüsteem · seljaaju · selgroolülid Peaaju ehitus Suuraju Taalamus Mõhnkeha Keskaju Hüpotaalamus Väikeaju Ajuripats Piklikaju Ajusild Väikeaju, piklikaju, ajusild · Piklikaju ajusild Hingamine, vereringe-süda Neelamine Aevastamine, okserefleks · Väikeaju- koordinatsioon ja tasakaal · Ajusild · Tähelepanu, ärkvelolek · Uni, näolihased väikeaju
teavet ning tagab inimese mõtlemis- ja õppimis- võime. Aju kaalub umbes 1kg. Aju mass on sültjas ning tema pealispinnal on rohkem kortse kui kreeka pähklil. Aju asetseb löökide ja põrutuste eest kaitstuna ajukolju kolju lae all nn. luulises karbis. Kaitseülesandeid täidavad peale luu ka kolm membraankihti, mis paiknevad aju välispinna ja koljuluu sisepinna vahel. Üheksa kümnendiku ajumassist moodustab suuraju. Enamik tundeid, mõtteid ja tundeelamusi tekib suuraju käärulises närvirakkude kogumikus. Suuraju jaguneb kaheks ajupoolkeraks, need on omavahel ühenduses närvikiududest silla abil, mida nimetatakse mõhnkehaks. Suuraju all paiknevad muud ajuosad, sealhulgas väikeaju, ajusild, keskaju ja piklikaju. Viimase otsene jätk on seljaaju. Aju võtab signaale vastu ja saadab laiali närvide kaudu, mis kulgevad ajutüvest seljajusse. Inimesel on 12 paari peaajust lähtuvaid peaajunärve. Esimene
tähtrakud, ependüümirakud, mikrogliiarakud, oligodendrotsüüdid, neurolemmotsüüdid, satelliitrakud. Närvid. Refleksid. Refleksi mõiste. Refleksikaar kui närvisüsteemi funktsionaalne üksus. Reflaksikaare põhilised koostisosad ja nende funktsioonid. Tingimatu refleksi ja tingitud refleksi olemus. Tingitud reflekside kujunemise tingimused ja staadiumid. Tingitud reflekside liigid. Kesknärvisüsteemi talitlus. Peaaju peamised osad: piklikaju, sild, väikeaju, keskaju, vaheaju, suuraju. Ajutüvi ja ajuvatsakesed. Ajutüves paiknevad peamised närvikeskused ja nende funktsioonid. Retikulaarformatsioon ja selle peamised funktsioonid. Väikeaju peamised funktsioonid. Vaheaju osad talamus, subtalamus, hüpotalamus ja epitalamus ja nende peamised funktsioonid. Suuraju jagunemine poolkeradeks ja sagarateks. Suuraju sagarate põhilised funktsioonid. Suuraju hallaine, valgeaine ja tuumad. Suuraju koor. Ajukoore aferentne ja eferentne talitlus
Erakordse mäluga inimesed, sünesteesia MÄLUTEHNIKA e. mnemoonika On oskus kasutada ja treenida oma mälu (mälukunst). Tuleneb Kreeka mälujumalanna Mnemosyne - (Uranose ja Gaia tütar, sünnitas Zeusile 9 muusat) nimest I mälureegel - peab olema positiivne sisendus ja tahe ma tahan seda meelde jätta see jääb mulle meelde Öeldakse: homseks õpid- homme tead, eksamiks õpid-eksamil tead, eluks õpid- elus tead! Peaaju koosneb: suuraju (cerebrum, telencephalon); selle poolkerades paiknevad õõned külgmised ajuvatsakesed: I ajuvatsake vasakus, II ajuvatsake paremas poolkeras vaheaju (diencephalon); vaheajus paikneb III ajuvatsake keskaju (mesencephalon) sild (pons) ja väikeaju (cerebellum); silla piirkonnas paikneb IV ajuvatsake piklikaju (medulla oblongata). Keskaju, sild ja piklikaju moodustavad ajutüve. Ajuvatsakesed on ühenduses seljaaju tsentraalkanaliga.
q Info põhjal sobiva vastuse väljatöötamise ning algatamisega. q Lisaks toimuvad kesknärvisüsteemis ka erinevad psüühilised protsessid. Peaaju koosneb viiest osast ja juhib kogu organismi tegevust. Vasak aju pool juhib parema kehapoole tegevust ja parem aju pool vasaku kehapoole tegevust. Selle põhjuseks on ajusse saabuvate närvikiudude omavaheline ristumine. Enamasti on juhtivaks vasak ajupoolkera ja seetõttu on enamasti inimesed paremakäelised. PEAAJU SUURAJU kuklasagar q Ajutüvi kiirusagar § Piklikaju laubasagar § Keskaju § Vaheaju oimusagar q Väikeaju VAHEAJU q Suuraju VÄIKEAJU KESKAJU PIKLIKAJU PEAAJU Piklikaju: q Reguleerib tahtele allumatuid tegevusi
Motoorsed( ainult liigutusteks) antakse edasi peaajust lähtuvad impulsid mööda seljaajunärve lihastele. Paikenvad seljaaju valgeaine ees- ja külgväädis. Jagunevad: Kortikospinaalkulglad( teadlik , tahtlik tegevus) Subkortikaalkulgla( õpitud, automaatne tegevus) 61. Nimeta peaaju osad: a) Piklikaju b) Tagaaju, koosneb sillast ja väikeajust c) Keskaju , millesse kuuluvad ajuvarred ja keskajukatus d) Vaheaju, mille moodustab talamus , metatalamus ja hüpotalamus e) Suuraju , mis koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast . !!62. Otsaju osad, mõhnkeha+joonis lk 200- Suuraju e.o otsaju koosneb 2-st suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast. Poolkerade suuremad vaod on külgvagu, tsentraalvagu ja kiiru- kuklavagu. Nimetatud vaod jaotavad poolkerade selgmise-külgmise pinna neljaks sagaraks: lauba-, kiiru-, oimu- ja kuklasagar. Suuraju pikilõhe põhjas paiknev mõhnkeha kujutab endast paksu
BIOLOOGIA · Korrata kontrolltööks õ. lk. 84-93 · Kirjeldus: NS, KNS koosnemine; peaaju 5 tähtsamat osa ja nende ül: suuraju, väikeaju, piklikaju, keskaju: side pea- ja seljaaju vahel; lihastoonus; vaheaju: ainevahetust, paljunemist, eritamist, kehatemperatuuri reguleeriv keskus; suuraju 2 poolkera: vasaku ja parema poole määratavad võimed; seljaaju vigastus: halvatus; peaaju haigused: ajukasvaja, insult, entsefaliit, meningiit; seljaaju ül. (2); närviimpulsi levik närvirakult närvirakule; piirdenärvisüsteemi koostis, talituslik jaotus somaatiliseks ja vegetatiivseks (viimasel 2 vastandlikku toimet kiirendav/aeglustav); pea- ja seljaaju ehituslik erinevus (hallolluse - närviraku kehad, valgeolluse- närviraku jätked paiknemine); refleksikaar (5); sensoorsete ja
Proprioretseptorid-võtavd vastu erutusi lihastest, kõõlustest, sidemetest ja liigesekihnudest. Sünaps-kontakt 2 neuroni vahel, närviimpulsi ülekanne. Refleks-närvisüsteemi vahendusel toimuv vastusreaktsioon retseptorite poolt välis-ja sisekeskonnast vastuvõetud ärritusele. Refleksikaar-seostunult talitlevad neuronid moodustavad refleksikaare. Hallaine-peamised elemendid on närviraku kehad, nende vahele jäävad närvikiudude algus-ja lõpposi ning neurogliiarakke. Paikneb suuraju ja väikeaju poolkerades pindmiselt moodustades ajukoore. Peaaju sisemuses esineb hallaine tuumadena. Seljaajus tsentraalselt. Valgeaine-koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest. Peaaju sisemus ongi valgeaine. Hallaine poolt seljaajus tekitatud liblikat meenutava kujundi ümber asub valgeaine perifeerselt. Ganglion neuronite kehade kogumik 146. Seljaaju paiknemine, mõõtmed: seljaaju asetseb selgrookanalis ja ulatub nimmelülideni. Läbimõõduks ligikaudu 1 cm ja pikkus 45 cm. 147
lihastest) kesknärvisüsteemis asuvale eferentsele neuronile, mille neuriiti mööda antakse impulss elundisse. Selliseid refleksikaari leidub inimese organismis vähe, enamus on kolme või enama neuroniga. g) Ganglion - on väljaspool kesknärvisüsteemi paiknev sidekoega ümbritsetud neuronite kehade kogumik. h) Tuum - on pea- ja seljaajus paiknev närvirakkude kogum. i) Hallaine - paikneb suuraju ja väikeaju poolkerades pindmiselt, moodustades ajukoore. Seljaajus on hallaine tsentraalselt. j) Valgeaine - koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest, peaaju sisemuses, valgeaines, esineb hallaine mitmete tuumadena. Seljaajus on valgeaine ümber hallaine perifeerselt. 146. Seljaaju paiknemine, mõõtmed: Seljaaju on sagitaalsuunaliselt lamendunud väätjas moodustis, mis asetseb lülisambakanalis. Tema läbimõõt on ligi 1cm ja pikkus 45cm. 147
(seedenäärmete talitluse stimuleerimine, kusepõie seina lihaste kontraktsiooni ja sulgurlihaste lõõgastumise stimuleerimine). Parasümpaatilise aktiivusesuurenemisel on veresoontele, bronhidele ja südame talitlusele sümpaatiliste mõjutustega võrreldes vastupidine. Kesknärvisüsteemi talitlus 1.Peaaju peamised osad: Peaaju võib jaotada suurajuks ja ajutüveks. Suuraju: ots- ja vaheaju. Ajutüvi kesk-, taga- ja piklikaju. (on seljaaju jätkuks koljuõõnes). 1) Piklikaju aju ja seljaaju integreeriv funktsioon, tasakaalureflekside ja liigutuste koordinatsioon, hingamise, südametalitluse, vererõhu, neelamise ja seedenõrede produtseerimise reflektoorne regulatsioon. Oksendamis-, köha- , imemise- ja aevastamisreflekside integreerimine. 2) Sild - Tagaaju koosseisu kuuluvad sild (pons) ja väikeaju
Meeleelundid 1. Analüsaatori mõiste Analüsaator on ühtne funktsionaalne üksus, mis koosneb kolmest osast: 1) Retseptoorne osa võtab ärritust vastu 2) Juhtiv osa pea- või seljaaju sensoorne närv 3) Tsentraalne osa suuraju poolkerade koore vastav väli 2. Kõrva ehitus Kõrv koosneb sise-, kesk- ja väliskõrvast. a) Väliskõrv kõrvalest, välimine kuulmekäik b) Keskkõrv trummiõõs, kuulmeluuke, kuulmetõrv c) Sisekõrv luulaburünt, kilelaburünt, perilümf (vedelik) 3. Kuulmisanalüsaatori osad a) Retseptoorne osa kuulmerakud, mis erutuvad ja puudutavad kattelestet b) Juhtiv osa VIII peaajunärv (esikuteonärv)
Seljaaju ristlõikes on näha seespool hallollust ja väljaspool valgeollust. Seljaajul on 2 tähtsat ülesannet: ühendab peaaju teiste piirkondadega ja on sünnipäraste reflekside keskuseks. Seljaaju selgmised juured viivad erutuse ja info seljaajusse, kõhtmised juured aga viivad info elunditesse/lihastesse. Seljaaju reflekse nimetatakse tingimatuteks refleksideks s.t on kaasasündinud tahtmatud refleksid. 3. Miks on tähtis, et imetajate suuraju koor oleks võimalikult vaoline ja kääruline? Seda suurem on ajukoore pindala, seda rohkem mahub neuroneid, võimaldatud keerukam käitumine, suurem õppimisvõime. 4. Millises ajuosas kujuneb mälu? Suuraju 5. Mille poolest erineb vegetatiivne närvisüsteem somaatilisest närvisüsteemist? Tunnus Vegetatiivne närvisüsteem Somaatiline ehk kehaline närvisüsteem Milliste kehaosade tööd juhib Siseelundid, siselihased, Skeletilihased
Sünaps neuronitevahelisi kontakte tagavad närvilõpmed; lk 186, joonis 19. Kontakt kahe neuroni vahel. Närviülekanne ühe neuroni neuriidilt(aksonilt) teise neuroni dendriidile. Ganglion väljaspool kesknärvisüsteemi paiknev sidekoega ümbritsetud neuronite kehade kogumik. Närvirakud paiknevad peaajus või seljaajus ja need, mis sinna ära ei mahu paiknevad ganglionides. Jo. 19 üleval spinaalganglion. Hallaine närviraku keha; paikneb suuraju ja väikeaju poolkerades pindmiselt, moodustades ajukoore. Seljaajus on hallaine tsentraalselt. Valgeaine koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest; peaaju sisemuses. On seljaajus hallaine ümber perifeerselt. 55. Seljaaju paiknemine ja mõõtmed. Seljaaju on väike, aga ülitähtis. Seljaaju paikneb lülisambakanalis, natuke lapik, mitte päris ümmargune, pikkust on vaid 45 cm, läbimõõt vaid 1 cm. Seljaaju läheb üle piklikajuks, lõpeb esimeste nimmelülide kõrgusel
Koostatud küsimused 1. Märgi joonisel sisenõrenäärmed Õige: 2. Täida lüngad Kõrvad koosnevad ....................... , ......................... ja ......................... .............................. ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimeldamine ja edasiandmine sisekõrva. .............................. ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Trummiõõnes paiknevad ......................... .......................... , ......................... ja ........................ nimetatakse kuulmeluudeks. Õige: Kõrvad koosnevad väliskõrvast, sisekõrvast ja keskkõrvast. Kuulmeluude ülesandeks on püüda heli võimendamine ja edastamine sisekõrva. Väliskõrva ülesandeks on püüda helisid ja suunate need kuulmekäiku. Trummiõõnes paiknevad kuulmeluud. Alasit, vasarat ja jalust nimetatakse kuulmeluudeks. 3. Märgi joonisele silma osad 4. Järjesta kuulmise etappid ...
Koostatud küsimused 1. Märgi joonisel sisenõrenäärmed Õige: 2. Täida lüngad Kõrvad koosnevad ....................... , ......................... ja ......................... .............................. ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimeldamine ja edasiandmine sisekõrva. .............................. ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Trummiõõnes paiknevad ......................... .......................... , ......................... ja ........................ nimetatakse kuulmeluudeks. Õige: Kõrvad koosnevad väliskõrvast, sisekõrvast ja keskkõrvast. Kuulmeluude ülesandeks on püüda heli võimendamine ja edastamine sisekõrva. Väliskõrva ülesandeks on püüda helisid ja suunate need kuulmekäiku. Trummiõõnes paiknevad kuulmeluud. Alasit, vasarat ja jalust nimetatakse kuulmeluudeks. 3. Märgi joonisele silma osad 4. Järjesta kuulmise etappid ...
Närvid väljuvad selgroolülidevahelistest avadest. Seljaajunärvid sisaldavad kahesuguseid närvikiude: selgmised kiud, mis toovad seljaajusse infot kõhtmised kiud, mis viivad infot seljaajust välja Seljaaju vigastuse korral side peaajuga katkeb ning vigastuskohast allpool olevad kehaosad ei saa normaalselt talitleda, nende tegevus on halvatud. Peaaju teised osad Suuraju Kõige suurem peaaju osa, kõige arenenum osa, moodustab 70% peaaju mahust. Suuraju jaguneb paremaks ja vasakuks ajupoolkeraks, mis onomavahel närvidega ühendatud. Koosnevad peamiselt valgeainest, välispind hallainest. Suuraju välispinda nim. ajukooreks( 3 mm paksune, moodustub mitmest närvirakkude kihist). Suuraju välispind on kurruline ja vaoline, see annab ajukoore pindala juurde. Mida suurem on pindala seda rohkem on seal närvirakke ja seda keerukamat käitumist see võimaldab. Vasak ajupool juhib parema kehapoole tegevust ja vastupidi. Paremajupoolkera määrab
1. Kuidas jaotub närvisüsteem? Kesknärvisüsteem (pea- ja seljaaju) ja piirdenärvisüsteem. 2. Millest koosneb närvikude? Närvirakkudest e. neuronitest, gliiarakkudest, rakuvaheainest. 3. Nimeta peaaju osad suuraju, vaheaju, keskaju, sild ja väikeaju, piklikaju 4. Millises peaaju osas paiknevad kraniaalnärvi tuumad? Keskajus. 5. Millised aju osad moodustavad ajutüve? - Keskaju, sild ja piklikaju. 6. Kuidas on jaotunud suurajus valgeaine ja hallaine? Hallaine on ajukoor, moodustab aju kaalust ligi 33%. Valgeaine on suuraju sisemus, moodustab suuraju kaalust ca 60%. 7. Milliseid aju osasid ühendavad assotsioonikiud, komissuraalkiud ja projektsioonikiud?
nägemisteravus kõige suurem. ● Teravaima nägemise piirkond - kollatähni keskel asuv võrkkesta-tsentraallohk. 3. Mis on pimetähn? ● Nägemisnärvi näsa PAPILLA NERVI OPTICI ● Piirkond võrkkestal, kus nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke. ● Nägemisnärvi väljumise koht, seal on “juhtmed”, seal ei ole retseptorrakke. 4. Nägemiskeskus asub ● suuraju kuklasagaras. 5. Mis on nägemisretseptorid? ● kepikesed (funktsivad juba hämras, kuid ei erista värve - pimedas on kõik kassid hallid) ja ● kolvikesed (spetsialiseerunud värvide eristamiseks, ei funktsi väheses valguses). 5. Kuidas toimub info edastamine silmast nägemiskeskusesse? ➔ Silma võrkkesta ninapoolsemale osale proitseeritud info läheb vastaspoolse aju poolkera kuklasagarasse --- > RUUMILINE NÄGEMINE!
Kõige õhemad seinad Veen Tumepunane veri C2 vaene Madal vererõhk Kordamiseks Veri- vere koostisosad ja nende ül. Seedeelundkond- (joonis) ensüümid Hingamiselundkond- (joonis) hingamisliigutused Peaaju (joonis ja ül.) Nimeta 2 elunid, mis kuuluvad seedeelundkonda, aga, mille sisse toit kunagi ei satu . Kõhunääre, maks . Hapnik on vajalik, et saada toitainetest kätte energia. PEAAJU Suuraju Vasak ja parem ajupoolkera Suuraju koores paiknevad keskused Vasak ajupool juhib parema Osad: · Suuraju käärulises kehapoole tegevust ja parem Mõtlemiskeskus närvirakkude kogumikus tekib aju pool vasaku kehapoole kõnelemiskeskus enamik tundeid, mõtteid ja
Kuid õppimise ja kogemustega luuakse pidevalt uusi seoseid närvirakkude vahel, nii et inimese vaimsed võimed närvirakkude loomuliku hukkumise tagajärjel ei kannata. Kesknärvisüsteemis saab eristada hallainet ja valgeainet. Hallaine koosneb peamiselt närvirakkude kehadest. Valgeaine moodustavad aga närvirakkude pikad jätked. Osa närvirakkude neuriite aga väljub ajust ja moodustab närve. Üldse lähtub peaajust 12 paari peaaju närve. Inimese peaaju koosneb mitmest osast. Suuraju, nagu nimetuski reedab, on kõige suurem ja arenenum peaaju osa. Ta moodustab umbes 70% peaaju mahust. Suuraju on jaotunud paremaks ja vasakuks poolkeraks, mis on omavahel närvidega ühendatud. Ajupoolkerad koosnevad peamiselt valgeainest, nende välispind aga hallainest. Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. See on ligikaudu kolme millimeetri paksune ja moodustub mitmest närvirakkude kihist. Suuraju välispind on vaoline ja kurruline, mis suurendab ajukoore pindala. Mida suurem on
inimese keha kaalust. Kuna aju sisaldab palju vett, meenutab ta väliselt valkjat ja sültjat massi. Peaaju koosneb miljonitest närvirakkudest, mis moodustavad erinevaid piirkondi. Neis toimub kehaosadest tuleva informatsiooni kogumine, analüüsimine ja närviimpulsside saatmine kehasse. Inimese peaaju koosneb suurajust, väikeajust, keskajust, vaheajust ja piklikajust. Suuraju on peaaju suurim ja kõige arenenum osa. Suuraju koosneb kahest - vasakust ja paremast suuraju poolkerast, mida omavahel ühendavad närvid. Vasak ajupool juhib parema kehapoole ja parem ajupool vasaku kehapoole tegevust. Selle põhjuseks on ajusse saabuvate närvikiudude omavaheline ristumine. Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. Väikeaju asub keskaju ja piklikaju taga. Selle ajuosa ülesandeks on reguleerida lihaste koostööd ja tasakaalu. Piklikaju on seljaaju otsene jätk, mis sisaldab peaajusse sisenevaid ja väljuvaid närvikiude
piirdenärvisüsteem (PNS). Võtab osa kõigi elundite talitluse juhtimisest ja sobidab neid. Juhtimisest võtavad osa närvid kui ka hormoonid. Aitab vastu võtta väliskeskkonnamuutustega ja organismis eneses toimuvate protsessidega. KESKNÄRVISÜSTEEM: Koosneb peaajust ja seljaajust. Juhib kogu organismi tegevust. PEAAJU: Närvisüsteemi keskne organ. Ta on ellipsikujuline, ventraalne pind on lame ja dorsaalne kumer. Eristatakse 5 ajuosa: Suuraju Piklikaju Keskaju Vaheaju Väikeaju SUURAJU: Jaguneb kaheks: paremaks ja vasemaks aju poolkeraks. Umbes 70% koguaju mahust. Ajukoore närvirakus juhivad nii inimese kehalist kui ka vaimsest tegevust. Koosneb ligikaudu 14 miljardist närvirakkust. SUUREAJU KESKUSED: PIKLIKAJU: Seljaaju jätk koljuõõnes. Mitmete elutähtsate reflekside keskused. Piklikajust tuleb läbi ajusilla ajukoorde närvirakkude kogum.
Koostas Sander Lepik Tallinna Reaalkool 9 c klass 2008 Peaaju on koljuõõnes paiknev närvisüsteemi keskne organ. Sültjas mass, kaalub u. 1,31,4kg, peaaju pikkus on ligikaudu 16 18 cm, läbimõõt kuni 14 cm. Koosneb miljarditest närvirakkudest, mis moodustavad ajus erineva ülesandega piirkondi ja keskusi. Peaaju koosneb mitmest osast: suur, väike, kesk, vahe, piklikaju. Peaaju suurim keskus on suuraju, mis jaotub paremaks ja vasakuks ajupoolkeraks. Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. Ajukoor juhib nii inimese vaimset kui kehalist tegevust. Peaajus asub mälu, mis säilitab kogetud infot, võimaldab seda meenutada ja kasutada. Väikeaju asub kuklaosas ning reguleerib lihaste koostööd ja aitab säilitada tasakaalu. Keskaju vahendab informatsiooni peaaju ja seljaaju vahel ning vastutab lihaste pingeseisundi eest.
Ajusild ühendab piklikuaju keskajuga. Keskaju juhib koos seljaajuga automaatseid liigutusi k.a silmade ja pea automaatseid liigutusi (närviimpulsside liikumine, pilgu suunamine liikuvale objektile) Vaheaju reguleerib autonoomset närvisüsteemi ja sisenõrenäärmete regulatsionni. Koosneb hüpotalamusest (mis omakorda ka ajuripatsist (2 sagarat) ), mis reguleerivad sisenõrenäärmeid ja käbikehast (ööpäevarütm). Suuraju koosneb kurrulistest poolkeradest. Väikeaju vastutab liigutuste täpsuse, peenregulatsiooni, koordinatsiooni, tasakaalu ja liigutuste koordinatsiooni eest Hallaine kesknrs materjal, mille moodustavad närvirakkude kehad aju koore peal Valgeaine kesknrs materjal, mis koosneb närvirakkude järketest aju sees Suuraju osad Otsmikusagar reguleerib kõne, mõtteid, tundmusi, mõjutab isiksust ja teadvust
hingamist ja südametegevust. Suuraju - kõige suurem ja arenenum, moodustab 70% peaaju mahust. Jaotunud paremaks ja vasakuks poolkeraks, mis on omavahel närvidega ühendatud. 1. Mis moodustavad kesknärvisüsteemi? Peaaju ja seljaaju 2. Mis moodustavad piirdenärvisüsteemi ja miks inimene seda vajab? Koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad keha kõiki organeid kesknärvisüsteemiga. 3.Millistest osadest koosneb peaaju ja millised keskused nendes paiknevad? Suuraju (liigutuskeskus, mõtlemiskeskus, naha- ja lihastundlikkuse keskus, kõnelemiskeskus, nägemiskeskus), vaheaju (maitsmiskeskus, kuulmiskeskus), keskaju (haistmiskeskus), piklikaju (hingamis- ja südametegevuse keskus), väikeaju (tasakaalukeskus) 4.Mis tähtsus on ajukoorel? Juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust, säilitab ja töötleb ümber informatsiooni. Suuraju koores asuvad erinevaid ülesandeid täitvad ajukeskused. 5.Kuidas paiknevad hallaine ja valgeaine peaajus ning seljaajus
paremaks pooleks .Vasak pool juhib paremat keha poolt ja vastupidi Parem ajupoolkera määrab muusikalised ja kunstilised võimed.sammuti kujutlusvõime. Vasakpool aitab lugemise,kirjutamise,rääkimise, loogilise mõtlemise ja matemaatilisete võimetega. Ning kõnelemis keskus aga ka liigutusi juhtuv tunde-motoorne keskus. Ajukoores kujunevad tunded (hirm, rõõm) mõtted ja mälu. 1).Suuraju kattab ajukoor, mis on umbes 3 mm paksusega ja ta sisaldab 10-14 miljardit närvirakku. Suuraju Reageerib PH taseme alanemisele või CO2 tõusule veres. Intensiivistab kopsude tööd, annab käsu diafragmale ja roiete vahelihastele. Suuraju On meeleelundite, mõtte, tahtlike, liigutuste, mälu, õppimisvõime keskus. Suuraju on peaaju suurim osa kogu ajust ja koosneb kahest poolkerast (parem ja vasak). 2).väikeaju(cerebellum) regoleerib lihaste tööd, kooskõlastab erinevaid liigutusi ja on üks tähtsaimaid närvisüsteemi osi
c. Võimaldab organismil kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega 12. Nimeta peaajuosad ja nende ülesanded. a. Väikeaju kooskõlastab erinevaid liigutusi, tasakaalukeskuseks b. Keskaju vastutab keskaju lihaste pingeseisungi ehk toonuse säilimise eest, edastab infot c. Vaheaju ainevahetus, paljunemine, eritamine, reguleerib kehatemperatuuri d. Piklikaju juhib hingamist ja südametegevust e. Suuraju kuulmine, haistmine, kõnelemine, maitsmine, nägemine, mõtlemine, liigutused ja tundlikus 13. Kirjelda otsaju (suuraju) ehitust. a. Kuklasagar b. Oimusagar c. Kiirusagar d. Laubasagar Koosneb: 2-st poolkerast Vasak poolkera: parema kehapoole tegevust (loogilusus) Parem poolkera: vasaku kehapoole tegevus (loomingulisus) Sees paikeb: valgeaine Väliskihi moodustab: hallaine Ajukoor on: kurruline ja vaoline 14
Hallollus koosneb peamiselt närvirakkudest (rakukehadest), valgeollus koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega. Hallollus koondub pea- ja seljaajus piiritletud kogumikeks - tuumadeks (keskusteks). Närvikiudude vahendusel on üksikud NS osad omavahel seostatud, nad koonduvad pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks - need on juhteteed. Hallolluse k i h t i peaaju suurte poolkerade pinnal nimetatakse suuraju koo reks (c o r t e x c e r e b r i ). Perifeerse NS-i moodustised - närvid kujutavad endast närvikiudude kimpe,mis on väljastpoolt kaetud sidekoelise kestaga. Talitluselt jagunevad närvid järgmiselt: 1. aferentsed ehk sensoorsed ehk retseptoorsed närvid (tundenärvid) toova erutusi elundite tundenärvi- lõpmetest e. retseptoritest ja viivad ganglionide kaudu need KNS-i. 2. eferentsed ehk efektoorsed närvid (viimanärvid) viivad erutusi KNS-st elundisse kas otseselt
1. Valguskiired läbivad sarvkesta, vesivedeliku ja silmaava ning langevad läätsele ja murduvad seal. 2. Murdunud kiired läbivad klaaskeha ja langevad võrkkestale kus tekib ümberpööratud ja 66. kuidas tekib nägemisaisting? vähendatud kujutis. 3. Kepikestes ja kolvikestes tekib erutus mis kandub mööda nägemisnärvi suuraju nägemiskeskusesse. 4. Aju keerab pildi õiget pidi. 67. nimeta 3 nägemiskeskust Primaarne nägemiskorteks - kuklasagara kannusvao piirkonnas. 1. Visuaalne ala V1 - 17 peaajus? Brodmanni väli. 2. visuaalne ala V2 18 Brodmanni väli. 68. mida nimetatakse Fikseeritud pea ja pilgu korral nähtav ruumiosa nägemisväljaks? 69. mida nimetatakse vaateväljaks
Piklikajust tuleb läbi ajusilla ajukoorde närvirakkude kogum - võrkmoodustis e retikulaarformatsioon. Võrkmoodustise ülesanne on toimida kas aktiveerivalt või pärssivalt kogu NSile ning osaleda une- ja ärkveloleku regulatsioonis. piklikaju Ajusild asub piklikajust ülal- ja eespool. Ülesandeks reflektoorne tegevus ja närviimpulsside ülekanne. tagaaju Väikeaju paikneb suuraju poolkerade all. Ta koordineerib liigutusi ja hoiab keha tasakaalus. Keskajus asub automaatsete liigutuste keskus - peaaju eri osadest tulevad närviimpulsid kantakse sealt lihastele automaatsete liigutuste juhtimiseks. Ka optiliste ja akustiliste orienteerumisreflekside keskused siin (nt pea pööramine ootamatu heli/valguse korral). keskaju vaheaju Tundlikkuskeskus - selle kaudu saadetakse peaaegu kogu meeleelunditest
Tagumine reie-nahanärv Õlapõimik plexus brachialis Alavöötmele ja ülajäsemele Lihasenahanärv Keskmine õlavarre-nahanärv Keskmine küünarvarre-nahanärv Peaaju encephalon Täiskasvanud 1245-1375 g Vastsündinul 370-400 g 1-aastasel 2x sünnikaal 6-aastasel 3x sünnikaal Seejärel aeglane juurdekasv kuni 20(25) aastani. Topograafiliselt/asendi järgi eristatakse kolme osa: Ajutüvi (piklikaju, ajusild, keskaju, vaheaju) Väikeaju Suuraju poolkerad Piklikaju osad: Piklikaju Tagaaju Keskkaju Vaheaju Otsaju/suuraju Kõik aju osad on omavahel ühenduses juhteteedega Piklikaju medulla oblongata Seljaaju jätk koljuõõnes, välisehitus sarnane seljaajuga. Piklikajus on tuumad, mida seljaajus ei ole. Läbivad juhteteed. Paljude eluliselt tähtsate funktsioonide reflektoorse regulatsiooni keskused: hingamine ja südame töö; veresoonte valendiku regulatsioon; neelamine ja
Haistmiskeskus Subtalamus ning metatalamus Subtalamus Omab kontakte ekstrapüramidaalsüsteemi struktuuridega Vaheaju motoorne keskus Metatalamus Kuulmis- ja nägemisanalüsaatori koorealune keskus Retikulaarformatsioon ehk võrkmoodustis Paikneb ajutüvis Närvikiudude abil on ta ühenduses peaaju mitmete osadega, samuti seljaajuga Avaldab erinevat mõju KNS erinevate osade aktiivsusele Kontrollib seljaaju reflektoorset talitlust Väikeaju Paikneb tagumises koljuaugus, suuraju kuklasagarate all, piklikajust ja ajusillast tagapool Jaguneb kaheks külgmiseks poolkeraks ja neid ühendavaks paarituks vaheosaks – ussiks Supraspinaalne sensoorne keskus Hallaine moodustab ühtlase pindmise kihi paksusega 1 – 2,5 mm – väikeaju koore (ca 2000 cm 2 ). Koore all on valgeaine (meenutab läbilõigel puuokste hargnemist – elu puu) Väikeaju funktsioonid Teiste motoorsete keskuste tegevuse toetamine ja koordineerimine:
tagajärjel Bioloogiline kell - Mehhanism, mis reguleerib organismi elutalitluse ööpäevarütmi Efektor - Organ, mis reageerib erutusele Retseptorid - Ärrituste vastuvõtja Refleksikeskus - Näiteks seljaaju, närvirakkude kogum Nimeta Närvisüsteemi ülesanded: Reguleerib organismi elundite talitlust, kooskõlastab organismi kõikide elundite tööd, kohandab organismi vastavalt väliskeskkonna muutustele Peaaju osad: Vaheaju, keskaju, piklikaju, suuraju, väikeaju Vaheaju ülesanded: Reguleerib ainevahetust, paljunemist kehatemperatuuri. Keskaju ülesanded: Tahab lihaste toonuse, närviimpulsside liikumine pea- ja seljaaju vahel Väikeaju: Reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu Piklikaju: Reguleerib tahtele allumatuid tegevusi (hingamine, südametegevus) Tingimatud refleksid: Neelamine, imemine Tingitud refleksid: Silmapupillide ahenemine Lühimälu liigid: Sensoorne mälu, primaarne mälu Püsimälu liigid: Sekundaarne, tertsiaalne mälu
Peaaju juhib inimorganismi Peaaju koosneb miljarditest närvirakkudest, mis moodustavad ajus erineva ülesandega piirkondi ja keskusi. Inimese peaaju kaalub umbes 1,3-1,4 kilogrammi. Närvirakke pärast sündimist juurde ei moodustu ja inimese vananedes närvirakkude arv väheneb. Kesknärvisüsteemis saab eristada hallainet ja valgeainet. Üldse lähtub peaajus 12 paari peaaju närve. Suur aju on kõige suurem peaaju osa Suuraju nagu nimetuski reedab, on kõige suurem ja arenenum peaaju osa. Ta moodustab umbes 70% peaaju mahust. Suuraju on jaotatud vasakuks ja paremaks poolkeraks, mis omavahel närvidega ühendatud. Ajukoore närvirakud juhivad nii inimese kehalist kui ka vaimset tegevust. Ajukoore eri piirkondades asuvad nt kuulmis-, nägemis-, maitsmis- ja haistmis- ning kõnelemis keskus Suur aju on inimese kõige suurem peaaju osa. Mälu on kogetud info säilitamine,
-NEURON rakk, mis kannab edasi elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks. KNS PNS Koosneb selja- ja peaaju üle kogu keha paiknevad närvid Ülesanne juhib kogu organismi tegevust ühendab keha kõiki organeid KNS'ga SUURAJU koor on tehtud tahtliku tegevusega, see juhib lihaste talitlust, otsuste tegemist, kõnelemist, kujutlusvõimet, mälu ja õppimist. Suuraju on jaotunud kaheks pooleks paremaks ja vasakuks ajupoolkeraks. Need on närvidega ühendatud. Ajukoor on ligikaudu 3mm paksune ja moodustub
Tõmba joon alla tingimatutele refleksidele. Lugemine, kirjutamine, haigutamine, käekella vaatamine, neelamine, nutmine, köhimine, ujumine, jooksmine, aevastamine. II Tõmba maha mõiste, mis ei sobi loetellu. Põhjenda. Kilpnääre, ajuripats, süljenääre, käbikeha, kõrvalkilpnäärmed. Sest süljenääre kuulub välissekretsiooninäärmete rühma, teised aga sisesekretoorsed näärmete hulka. III Seosta paariti peaaju osa ja ja tema ülesanne. Peaaju osa: A-suuraju, B-väikeaju, C-vaheaju, D-keskaju, E-piklikaju. Ülesanded: 1) liigutuste koordineerimine ja täpsus B-väikeaju 2) vastutab lihaste pingeseisundi säilimise eest D-keskaju 3) mälu kujunemine A-suuraju 4) juhib hingamist ja südametegevust E-piklikaju 5) asuvad sigimist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused C-vaheaju IV Järjesta järgmised refleksikaare osad vastavalt erutuse liikumisele. 4. Eferentsed närvikiud, 5. reageeriv lihas; 2. aferentsed närvikiud, 1. erutust vastuvõtvad närvira...
● Peaaju koos teda katvate kestadega täidab koljuõõnt ● 1245-1375g täiskasvanul, meestel ajukaal suurem, pikkus 15,5-19cm, laius 13-14cm, kõrgus 10,8-11,7 cm - vastsündinu peaaju mass: 370-400g - 1a aju kaal 2x raskem - 6a aju kaal 3x raskem - seejärel aeglane juurdekasv kui 20(25)a ● Inimese vaimseid võimeid ei seostata vahetult aju massiga - kui see on tunduvalt väiksem, alaarenenud - rasked psüühikaäired! ● Vastsündinu suuraju koor on põhiliselt samasuguse ehitsuega kui täiskasvanul - närvirakke hiljem juurde ei teki - juurde tekib neuronitevahelisi seoseid ja arenevad närvikiud: ➔ nende arv suureneb ➔ harunemine jätkub ➔ seoses liigutuste kujunemisega kiud müeliniseeruvad 8 PEAAJU OSAD: piklikaju, tagaaju, keskaju, vaheaju, otsaju/suuraju
Tähtsus? Näiteid. Mis on tingitud refleks? Tähtsus? Näiteid. Tingimatu refleks Tingitud refleks Kaasa sündinud Elu jooksul omandatud Keerulisel eluetapil ellu jääda Lihtsustab õppimist ja käitumist Imemisrefleks, Kõndimine, jalgrattasõit, neelamisrefleks valurefleks Ei kao, võivad olla alla Võivad ära kaduda surutud Osalevad seljaaju ja piklikaju Osalevad suuraju poolkerad 13. Millistest osadest koosneb refleksikaar? Vastus: 1. Retseptor - (tundenärvi lõpmed) võtab ärrituse vastu 2. Tundenärv - viib erutuse kesknärvisüsteemi 3. Erutuse töötlemine KNSis (selja- või peaajus) 4. Motoorne neuron viib erutuse reageerivale organile 5. Reageeriv organ 14. Peaaju osad ja nende ülesanded. Vastus: Suuraju (jaguneb kaheks poolkeraks), mõhnkeha - ühendab suuraju poolkerasid Ajutüvi - ühendab pea- ja seljaaju
Selle põhjuseks on ajusse saabuvate närvikiudude omavaheline ristumine. Enamasti on juhtivaks vasak ajupoolkera ja seetõttu on enamasti inimesed paremakäelised. Väikeaju Reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu. Piklikaju Reguleerib tahtele allumatuid tegevusi (hingamine, südametegevus). Keskaju Närviimpulsside liikumine pea- ja seljaaju vahel ning tagab lihase pingeseisundi ehk toonuse. Vaheaju Reguleerib ainevahetust, paljunemist, kehatemperatuuri. Suuraju koores paiknevad keskused: Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. liigutuskeskus naha- ja lihastundlikkuse mõtlemiskeskus keskus kõnelemiskeskus maitsmiskeskus nägemiskeskus haistmiskeskus kuulmiskeskus Mäluvormid: Ajukoores kujuneb mälu. Mälu on võime salvestada,
Peaaju Seljaaju Peaaju Seljaaju Ülesanne: autonoomse närvisüsteemi kaudu toimub närvid närvid siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja veresoonte talitluse reguleerimine. See süsteem on tahtele allumatu. 7. Märgi joonisele peaaju osad ja kirjuta juurde nende osade ülesanded. Suuraju e. otsaju , mõhnkeha, vaheaju, keskaju, tagaaju: piklikaju ja väikeaju. 8. Nimeta seljaaju ülesanded. Selgita, mis võib olla põhjuseks, et Kevin peale autoõnnetust ei saa enam kõndida ja peab liikumiseks kasutama ratastooli? Seljaaju põhiülesanne on ühendada kehas toimuvat peaajuga. 9. Suuraju koore eri piirkondadel on erinevad ülesanded. Märgi joonisele ajusagarad ja kirjuta, milliseid ülesandeid need täidavad. 10
tagavööde, suur varvas ei varvas vastandub vastandu ülejäänutele ülejäänutele Käe funktsioonid Haaramine, Peamiselt haaramine, manipuleerimine, liikumine kompimine jpm Karvkate Taandarenenud, kohatine Rikkalik, ühtlane Peaaju Suuraju poolkerad Suuraju poolkerad vähem paremini arenenud, arenenud, ajumaht 350 ajumaht 12001500cm3 500cm3 Suhtlemisvahend Artikuleeritud kõne Zestid, häälitsused Mõtlemine Abstraktne ja konkreetne Konkreetne Töövõime Esineb Puudub Arengupidurduse progresseerumine primaatide hulgas
-Hallaine keskel, piki seljaaju kulgeb tsentraalkanal, mis läheb kraniaalselt üle neljandaks ajuvatsakeseks, kaudaalselt aga lõpeb umbselt. -Tsentraalkanali ümbruses paiknevat hallainet nim. Hallnidemeks -Ristlõikes on seljaaju hallainel H-tähe või liblika kuju -Piki seljaaju moodustub hallaine mõlemas pooles kolm sammast: ees, taga ja külgsamba 148. Nimeta peaaju osad Piklikaju, tagaaju, keskaju, vaheaju, suuraju 149. Nimeta peaaju üksikosades paiknevate funktsioonide keskused, peaajunärvide tuumad Piklikaju – hallaines paiknevad 9-12 peaajunärvi tuumad(neelunärv, uitnärv, lisanärv, keelealune närv) Sild -V-kolmiknärvi,VI-eemaldajanärvi,VII-näonärvi ja VII-esik-teonärvi(tasakaalu-kuulmisnärvi) tuum Keskused-seedimisreflekside(sülje ja teiste seedenõrede erituse) ja kaitsereflekside(köha,aevastamine,oksendaminejm) keskused Väikeaju- V-XII peaajunärvi tuumad
-Hallaine keskel, piki seljaaju kulgeb tsentraalkanal, mis läheb kraniaalselt üle neljandaks ajuvatsakeseks, kaudaalselt aga lõpeb umbselt. -Tsentraalkanali ümbruses paiknevat hallainet nim. Hallnidemeks -Ristlõikes on seljaaju hallainel H-tähe või liblika kuju -Piki seljaaju moodustub hallaine mõlemas pooles kolm sammast: ees, taga ja külgsamba 148. Nimeta peaaju osad Piklikaju, tagaaju, keskaju, vaheaju, suuraju 149. Nimeta peaaju üksikosades paiknevate funktsioonide keskused, peaajunärvide tuumad Piklikaju – hallaines paiknevad 9-12 peaajunärvi tuumad(neelunärv, uitnärv, lisanärv, keelealune närv) Sild -V-kolmiknärvi,VI-eemaldajanärvi,VII-näonärvi ja VII-esik-teonärvi(tasakaalu-kuulmisnärvi) tuum Keskused-seedimisreflekside(sülje ja teiste seedenõrede erituse) ja kaitsereflekside(köha,aevastamine,oksendaminejm) keskused Väikeaju- V-XII peaajunärvi tuumad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
