mälupiltidega. • Oskab nimetada igapäevaseid esemeid ja selgitab mida • Tähelepanu püsimatuse tõttu võib ta selle eesmärgi küllalt kergesti nendega tehakse. • Teab geomeetriliste kujundite nimetusi ring, kolmnurk kaotada ning seetõttu ka oma tegevusi kiiresti vahetada. ja nelinurk. • Tähelepanu püsimist soodustab aktiivse tegutsemise võimalus. 4 aastane – motoorika areng 4 aastane – motoorika areng •Laps jookseb kiiresti, muutes osavalt liikumissuunda, • Jäljendab täiskasvanu • Oskab palli visata ja samuti on ta võimeline seisma ühel jalal kuni 5 sek. ettenäitamisel harjutusi. püüda. • Hüppamisel tõukab • Põrgatab palli maha ja
I LOENG KINESIOLOOGIA AINE · Kinesioloogia (kr. kinesis "liikumine" + logos "õpetus") on teadus inimese motoorikast · Kinesioloogias on kesksel kohal liikumisaparaadi, motoorika juhtimise, motoorse arengu ning motoorsete oskuste õpetamise probleemid KINESIOLOOGIA HARUD · Uurimisobjekti ja tugiteaduste alusel eristatakse järgmisi kinesioloogia harusid: - anatoomiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse funktsionaalanatoomilisi aspekte - mehaaniline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse biomehaanilisi aspekte. - füsioloogiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse füsioloogilisi aspekte. Siia kuulub motoorika
geneetiline determinism). Loomade käitumise bioloogilised alused ei olevat ülekantavad inimesele, kuna inimese käitumist määravad muud tegurid, mitte bioloogia. Kokkuvõttes: evolutsiooniline päritolu mõjutab geenide kaudu kõigi loomade, sh ka inimese, käitumist samas ei ole geenid kõikemääravad keskkonnamõjudel ja (eriti inimese puhul) kultuurilisel käitumise pärandumisel on samuti tähtis roll. II KÄITUMISE MOTOORIKA Lihtsaimateks liigutusteks on refleksid (silmapilgutus, iiriserefleks, põlverefleks jms), kus enamasti osaleb vaid mõni üksik meelerakk, mis 2-3 närviraku abil on ühenduses üksikute lihaskiududega. Refleksid vajavad käivitumiseks ärritajat väliskeskkonnast, kuid toimuvad seejärel automaatselt, ilma et loom või inimene tahtlikult nende kulgu kontrollida saaks. Tuntuim ja üks lihtsamaid reflekse on põlverefleks. Osalevad vaid kaks
Samas on liikumine üks keerukamatest tegevustest, millega laps peab toime tulema. Oma keha tunnetamine on kehalise minapildi kujunemise seisukohast äärmiselt vajalik. Kui laps ei tule oma keha tunnetamisega hästi toime, siis ilmnevad raskused ka igapäevatoimingutega hakkamasaamisel. Kui laps ei tunneta oma keha ja selle liikumisvõimalusi, siis võib sama laps olla küllalt kohmakas ja liikuda ebakindlalt. (Luuri, 2013) Väga oluline on lapse motoorika õigeaegne areng, sest see tagab lülisamba normaalse arengu ja mõjutab ka lapse vaimset arengut. Et kindlustada kasvu- ja arengutingimusi lapse vanusele vastavalt, on vaja tunda arengu seaduspärasusi ja vanuselisi iseärasusi. (Varava & Hermlin) Sõrmede peenlihaste ja silma ning käe koostöö areneb siis, kui laps saab mängida erinevate väikeste esemetega: kivikeste, okste, käbide, tõrude ja muu sellisega, voolida savist, maalida
3 Psüühilised protsessid Mälu, teadmiste omandamine, ümbruse tunnetamine ning omandatud teadmiste kasutamine ei pruugi olla nii heal tasemel kui eakaaslastel. Lapsele ei jää meelde lihtsad asjad tema lähemast ümbrusest, Sellisel juhul on vajalik pidev õpetamine ning õpitu kordamine, et teadmised kinnistuksid. Niisuguste probleemidega lapsele on sobilik individuaalne õppekava koostamine eripedagoogi poolt, et last sihikindlaks õpetada. 3.4 Motoorika Liigutused on sageli kohmakad, kuigi hüperaktiivsed lapsed on sageli liikuvad. Mitme liigutuse samaaegne tegemine võib olla raske- esinevad kordinatsioonihäired. Täpsed liigutused või käeline tegevus (kirjutamine, nööpide kinnipanek jms) ei õnnestu- esinevad peenmotoorika häired. Probleeme aitab ületada pidev treening juhtnööride järgi, mitte kurjustamine, halvustamine või karistamine. 3.5 Meeleolu ja emotsioonid
Spetsiifilise arenguhäire korral võivad lisaks kõnele olla kahjustunud ka teised arenguvaldkonnad (n. motoorika, kognitiivsed funktsioonid), kusjuures ükski neist ei domineeri. Nimetatud häireid põhjustavad aju erinevate osade kahjustused looteeas või sünnijärgsel perioodil. Suure allrühma moodustavad lapsed, kes on olnud pedagoogiliselt hooldamata (õpetamata) või kasvanud arengut pärssivates sotsiaalsetes oludes. Spetsiifiliste arenguhäiretega lapsi on AEV laste hulgas kõige enam. Puue avaldub psüühiliste protsesside madalamas arengutempos, mis kajastub nooremale vanusele
2.5. Õppimine toimub võimalikult reaalses keskkonnas. 2.7. Kooli õppekava rakendamisel ja arendamisel arvestatakse konkreetse kooli ja klassi õpilastega. 3. ÕPPE JA KASVATUSE RÕHUASETUSED NING TAOTLETAVAD PÄDEVUSED 3.1. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused I arengutasemel 3.1.1. Õpilaste juhtivaks tunnetusprotsessiks on taju, 3.1.1.1. Tajude arendamine. 3.1.1.2. Mälu. Varemtajutud objektide ja tegevusaktide äratundmine 3.1.1.3. Mõtlemine. 3.1.1.4. Motoorika. 3.1.2. Õpetuse põhitaotluseks on õppimiseks vajalike alusoskuste omandamine koostegevuse ja matkimise tasandil: 3.1.3. Rõhuasetus on oma mina teadvustamisel. 3.1.4. Õppetöös rakendatakse valdavalt üldõpetuslikku tööviisi 3.1.5. Õpilaste võimed on erinevad. Seetõttu varieeritakse õppeülesandeid 3.3. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused II arengutasemel 3.3.1. Juhtivaks tunnetusprotsessiks on taju 3.3.1.1. Tajude arendamine 3.3.1.2. Mälu. 3.3.1.3. Mõtlemine. 3.3.1.4. Motoorika. 3.3
aspekte (siia kuuluvad liigutusõpetus ja pedagoogiline kinesioloogia) patokinesioloogia uurib motoorikahäirete morfofunktsionaalseid ja biomehaanilisi aspekte TUGI- JA SIHTMOTOORIKA Organismi motoorses tegevuses eristatakse kahte põhifunktsiooni Tugimotoorika on seotud kehahoiaku funktsiooniga. Seda juhitakse põhiliselt ajutüve struktuuride tasandilt Sihtmotoorika on seotud liigutustegevuse funktsiooniga ja seda juhitakse põhiliselt ajukoore tasandilt SPINAALMOTOORIKA JA KÕRGEM MOTOORIKA · Sõltuvalt kesknärvisüsteemi kui motoorikat juhtiva organsüsteemi hierarhiast eristatakse: spinaalmotoorikat teostub seljaaju talitluse alusel peamiselt spinaalsete motoorsete refleksidena kõrgemat motoorikat - mis teostub peaaju talitluse alusel INIMESE MOTOORIKA ISEÄRASUSED · Toimus üleminek püstiasendisse, mis tegi kehahoiu funktsiooni komplitseeritumaks: *KRK paikneb suhteliselt kõrgemal võrreldes loomadega *tugipind on suhteliselt väike *alajäsemete
15. Kaudse toimega kolinomimeetilised ained on meditsiinis kasutusel a) bronhiaalastma ravis b) südametegevuse stimulatsiooniks c) glaukoomi ravis d) hingamise stimulatsiooniks 16. Millised nähud on iseloomulikud kui on tekkinud mürgistus fosfororgaaniliste ühenditega? a) Kõhulahtisus b) Tahhükardia c) Mioos k) Kõik nimetatud d) Tugev higistamine 17. M-kolinoretseptorite stimulatsioon seedetraktis kutsub esile .. a) seedetrakti näärmete sekretsiooni languse ja motoorika tõusu b) seedetrakti näärmete sekretsiooni tõusu ja motoorika languse c) seedetrakti näärmete sekretsiooni languse ja motoorika languse d) seedetrakti näärmete sekretsiooni tõusu ja motoorika tõusu 18. Nikotiin ... a) põhjustab adrenaliini vabanemist neerupealistest b) avaldab suurtes annustes krambivastast toimet c) pärsib seedetrakti motoorikat 19. Atropiin ... a) ei läbi hematoentsefaalset barjääri (HEB) b) läbib HEB-i, kuid avaldab
Lapse füüsiline areng 1-2 aastased lapsed Sissejuhatus: 1)Lapse arengu hindamine. 2)Areng imikueas e. Esimesel eluaastal. 3) Lapse motoorika areng. 4) Kehaline areng ( üld- ja peenmotoorika, võimeline, ujumine). 5)Füüsiline areng Areng on organismi kasvamise ning muutmise protsess, mis algab munaraku viljastamisest ja kestab kuni indiviidi surmani. Inimese arengus toimuvad pidevalt nii kvantitatiivsed muutused. Arengulised muutused on korrapärased. Arengus eristatakse kolme (mõnede autorite järgi enam) komponenti. Need on esiteks, intellektuaalne, vaimne, kognitiivne areng,
KINESOLOOGIA 1. Organismi motoorses tegevuses eristatakse 2 põhifunktsiooni ja need on: 1.Liigutus tegevus ehk sihtmotoorika 2. Kehahoiak ehk tugimotoorika 2. Motoorika juhtimist keskastme tasandil teostavad (nimetada ajustruktuurid): 1. Basaaltuumad 2. Vaheaju 3. Talamus 4. Ajutüvi 3. Tugimotoorikat juhtivad kõrgemad keskused (ka asendireflektside keskused) asuvad põhiliselt (nimeta ajustruktuurid) ajutüves 4. Täiskasvanuga sarnane jooksu kinemaatiline struktuur kujuneb ( kirjutada eluaastad) 5-6 eluaastasesk saamisel. 5
ERIVAJADUSTEGA LASTE HOOLEKANNE JA ERIPEDAGOOGIKA ALUSED Häire organismi psüühika või funktsiooni ajutine kergesti mööduv või kõrvaldatav. Hälve on mingi psüühika või motoorika funktsiooni osaline puudumine. Puue mingi psühhika või motoorika täielik puudumine. Gerotoloogia vanuriga seotud probleemid. Surdopedagoogika vaeg kuulmisega (keskendunud pedagoogika). Tüflopedagoogika nägemispuudega pedagoogika. Oligofreenid kaassündinud vaimupuue või väga varajases eas omandatud vaimu seisund. Tementsus hilistekkeline ehk omandatud vaimupuue. Parees osaline halvatus. Pleegia täielik halvatus. Hemiparees või hemipleedia ühe keha poole halvatus. Monoparees või monopleegia ühe jäseme halvatus.
kuulmispuudega lapse vanematel koostöös spetsialistidega täita olulised ülesanded: Säilitada lalinaperioodist hääle tekitamise oskus Kujundada õiget kõnehingamist Arendada kuulmistaju Õpetada last jälgima ning matkima kõneliigutusi Kujundada kõnemotivatsiooni Hilisemas kõnearendustöös tuleb arvestada, et vähese sõnavaraga laps vajab mitmekesist näitlikustamist ning toetavate võtete rakendamist. Kuulmispuudega lastel vajavad korrigeerimist ja arendamist ka motoorika, sotsiaalsed oskused jne. Arendustegevuses on oluline tagada üldised ruumitingimused. Kuulsad inimesed kuulmispuudega Thomas Edison Ludvig van Beethoven Ryan Adams Francisco Goya Nägemispuudega lapsed Nägemispuudega laste hulka kuuluvad lapsed, kellel puue avaldub nägemisteravuse langusena, vaatevälja, silma liikuvuse, valgus- ning värvustaju probleemidena ning on isikuti sõltuvalt eripärast, tekkeajast ja sekkumisest erinev. Eristatakse: Pimedaid
Tasakaalu juhteteed: Retseptorrakud-vestibulaarganglion-vestibulaartuumad ajutüves(teatud määral info lahkneb poolringkanalitest ja mõigust ning kotikesest erinevatesse ajutüve tuumadesse)-ülenevad ja alanevad teed (peaaju ja seljaaju poole). Info ka tagasi, mõjutamaks retseptoreid. Info, mida edasi antakse: liikumise suund, kiirendus(positiivne aj negatiivne, angulaarne ja lineaarne, vertikkaalne ja horisontaalne); pea asend ruumis.Tasakaaluelundil on oluline roll keha motoorika kontrollimisel:1.vestibulaar-silma võrgustik: silmaliigutuste koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega; 2.vestibulaar-spinaalne võrgustik: lihastoonuse ja asendimotoorika koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega; 3.vestibulaar-kortikaalne võrgustik: info edastamiseks ajukoorde. Süva ja puutetundlikkus: protsess, mille käigus muundatakse surve, liigutus ja temperatuuri mõju närviimpulssideks. Somatosensoorne süsteem töötleb kolme liiki infot:
aksoniterminaalides, neid saab kiiresti asendada. · Peamised komponendid tulevad otse toidust, st dieet oluline. Neurotransmitterid e mediaatorid I: atsetüülkoliin ja amiinid Neuromediaator Funktsioonid Atsetüülkoliin (acetylcholine, Ach) Vallandub paljudes sünapsides ning närvide ja lihaste ühenduskohtades, lihaskiudude kokkutõmbumine. AMIINID Dopamiin (dopamine, DA) Emotsioonide, motivatsiooni ja motoorika regulatsioon. Noradrenaliin (NA) e norepinefriin (norepinephrine, NE) Aktiivsuse ja erksuse regulatsioon, seotud ka õppimise ja mäluga Adrenaliin e epinefriin (epinephrine, EP) Aktiivsuse ja erksuse regulatsioon, sh fight or flight reaktsioon Serotoniin (serotonin, 5-HT) Meeleolu, aktiivsuse ja une regulatsioon. Koliinergiline süsteem, ACh : Erutust tekitav, hoiab neokorteksi ärkvel. · Roll mälu formuleerumises neuronite erutuvuse kaudu.
Alkoholi mõju tervisele Kärolin Puusild 11 klass Kuidas mõjutab? ● Alkohol imendub suust, söögitorust, maost ja kõige suuremal määral peensoolest kiiresti verre ning jõuab kõikidesse organitesse ● Mõjutab kogu organismi ja suurendab paljude haiguste tekkeriski ● Toimeaine etanool on toksiline aine - otseselt või kaudselt seotud enam kui 60 erineva pika- või lühiajalise haiguse või tervisehäirega, mis põhjustavad kas surma või olulist elukvaliteedi langust Mõju ajule ● Ajukoore eesmine osa ehk prefrontaalne korteks - enesekontroll, emotsioonid valikud Mõju ajule ● Ajukoore eesmine osa ehk prefrontaalne korteks - enesekontroll, emotsioonid valikud ● Muutub kõne, liikumine (motoorika) ja isegi hingamine – aju “jääb magama” Mõju ajule ● Ajukoore eesmine osa...
Imiku motoorne areng Lapse motoorne areng on esimesel eluaastal väga kiire. Iga lapse areng on erinev ja see sõltub lapse kaasasündinud omadustest, perekonnast ja keskkonnatingimustest. Lapse motoorika areng toimub järkjärgult ning kulgeb ülalt alla ehk peast jalgade poole). Esimestel sünnijärgsetel kuudel juhivad laste liigutusi kaasasündinud refleksid (imemis, otsimis, roomamis jne.). Mitmed refleksid, mis esinevad vastsündinu eas, kaovad 34 kuu möödudes, et lapsel saaks tekkida oma tegevuse üle tahtlik kontroll. Reflekside kadudes asenduvad need tahtlike, mõistusega juhitavate liigutustega: et haarata mänguasja, roomata, pöörata end ümber, hoida ja keerata pead ning lõpuks kindlalt sammuda. Motoorika jaguneb jäme ja peenmotoorikaks Jämemotoorika oskuste all mõeldakse pea hoidmine, pööramine, roomamine, istumine, püsti tõusmine, kõnd...
Sissejuhatus psühholoogiasse 1 Käsitletavad teemad (24 akadeemilist tundi): * Psüühika * Sensoorsed protsessid * Nägemine * Kuulmine * Tasakaal, keha asend ruumis * Süva- ja puutetundlikkus * Lõhna- ja maitsetundlikkus * Motoorika * Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine * Psüühilised protsessid (* Emotsioonid ja motivatsioon) * Taju * Mälu * Mõtlemine * Tegevuse planeerimine * Keel ja kõne * Teadvus Sissejuhatus psühholoogiasse 2 Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite käitumise mõistmine ja seletamine. Mõisteid Gestaltpsühholoogiast (Max Wertheimer, Kurt Koffka, Wolfgang Köhler, Kurt Lewin)
Estrid metaboliseeruvad esteraaside toimel veres ja maksas, amiidid metaboliseeruvad ainult maksas Ndealküleerumise ja hüdrolüüsi teel. Erituvad peamiselt neerude kaudu metaboliitidena. 17. Lokaalanesteetikumide koostoime teiste ravimitega?(vt ravimregistrist erinevate toimeainete koostoimeid teiste ravimitega) 18. Millises suunas kaovad tundlikkuse liigid lokaalanesteetikumide kasutamisel? Valu, puutetundlikkus, temperatuur, motoorika 19. Lokaalanesteetikumide perifeersed kõrvaltoimed? Kiirenenud pulss, RR tõus, veresooned ahenevad, ülitundlikkus. 20. Lokaalanesteetikumide tsentraalsed kõrvaltoimed? Unisus, teadvuse kadu, lihastetõmblus, tuju muutused, eufooria. 21. Lokaalanesteetikumide kasutamise näidustused? Pinnaanesteesia, infiltratsioonianesteesia,juhteanesteesia, intravenoosne regionaal anesteesia, spinaalanestesia, epiduraalanesteesia. 22. Lokaalanesteesia ebaõnnestumise põhjused?
Rumalus on intelligentsuse, loogika, mõistlikuse puudulikus. Rumaluse võib aktiveerida, käivitada leinamine või trauma. Mitte keegi ei sünni siia ilma rumalana. Kas olete näinud filmi ,,Rainman" ehk siis eesti keeles ,,Vihmamees"? Mees nimega Dustin Hoffman mängis seal filmis Raymond'it, kes omakorda oli tõsise haiguse, sündroomiga mis eristas teda ülejäänust. Aga see polnud mingi halb asi. Ta reageerimisvõime lugeda, loetleda kõike, oli midagi ennenägematut. Ainult motoorika probleemid olid. Seepärast me ei saa rumaluse vastu, keegi pole samasugune, keegi pole sama tark. Maailmas on palju, palju erinevaid inimesi ja kõigil muidugi omad vead. See teebki meist ühiskonna. Olgem ausad ja mõelgem reaalsemalt, me ei hakka ju tulevikus oma lastele tegema IQ-teste ja kui pole soovitud tulemust, kas või miinimumi ehk 120 punkti, siis paneme ta lastekodusse või lööma lihtsalt maha. Me ei hakka tõstma teemat, et mu laps on rumal jne. Ma olen kindel, et me kõik
õppimine ning spontaanse liikumise hulk väheneb. 2 Kehaline treening on kehalise aktiivsuse üks osa, mis hõlmab planeeritud, süstemaatilist, korduvat ja eesmärgistatud liikumist. Planeeritud liikumise abil püütakse toetada lapse arengut ja mõjutada positiivselt tema tervist. Meelte arenemine algab juba varases beebieas ja selle põhjal areneb järk- järgult ka tähelepanuvõime ning eesmärgistatud motoorika, seejärel aga kindla suunitlusega õppimine. Väikelastel tuleks korraldada intervallitüüpi, lapse enda poolt reguleeritavat liikumist. Sellega arendatakse nii tasakaalu, koordinatsiooni kui osavust. See aitab lapsel tajuda paremini ümbritsevat keskkonda. Väikelapse motivatsioon paraneb ja tema võimed arenevad, kui liikumine annab positiivseid elamusi. See on väga oluline lapse minapildi, eneseväärikuse ja sotsiaalse arengu seisukohalt.
korrigeerimine kehaosade liikumisele, liigutuste jõu, ulatuse ja kiiruse regulatsioon. Väikeaju kahjustustega kaasnevad lihastoonuse langus, tasakaaluhäired ja lihaste treemor olukorras, kus on vaja sooritada täpne liigutus 4) Keskaju Peamised funktsioonid: visuaalse ja akustilise informatsiooni analüüsimine, nägemise ja kuulmisega seotud reflekside itegreerimine (nt pupillirefleksi keskus), motoorika regulatsioon (koos primaarse motoorse korteksi, väikeaju, talamuse ja basaaltuumadega.) 5) Vaheaju Talamus (4/5), hüpotalamus (1/5). · Talamus kogu sensoorne informatsioon, v.a lõhnadega seonduv, läbib oma teel suuraju koore somatosensoorsesse piirkonda talamuse. Väikeajust lähtuvad signaalid jõuavad ajukoore motoorsetele aladele talamuse kaudu. Peamised funktsioonid: visuaalse ja akustilise informatsiooni töötlemine koos keskajuga,
Inimese liigutuste (motoorika) programmeerimine on keeruline, sest on palju üksteise suhtes liigutatavaid luid On palju liigeseid sama eesmärgi saavutamine võimalik erinevaid liigutusemustreid kasutades sama liigutusmuster võib olla kasutatav erinevate eesmärkide saavutamiseks. Millist informatsionni tõlgendatakse kõrvas (enne kui see ajju jõuab) Variandid: heli valjus, heli sagedus, heli suund, heli tekitaja. Tasakaaluorgani roll keha motoorika kontrollimisel (3) Vestibulaarsilma võrgustik silmaliigutuste koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega Vestibulaarspinaalne võrgustik lihastoonuse ja asendimotoorika koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega Vestibulaarkortikaalne võrgustik info edastamiseks ajukoorde Aju lateraliseeritud funktsioon lateraliseeritud on informatsiooni töötlemise viis holistlik (parem) vs analüütilinejärjestav (vasak
söögiisu vähendaja 4- (2- C8H11NO2 Vees lahustuv Meditsiin, Ajufunktsioonid aminoetüül)- (nauding, valuvaigisti motivatsioon, benseen-1,2- motoorika, diool sõltuvus); (dopamiin) C9H11NO3 Vees lahustuv Ajutegevust toetav aminohape (L-türosiin)
Düstoonia- spasmid jäsemetes, põhjustavad imelikke asendeid, lihastoonus on suur Tikid- lühikesed tõmblused, sund liigutused- köhatus jne Müokloonia- ühe lihasgrupi tõmblused (käed ) Motoorika hindamine Hinnatakse kindlas järjekorras Vaadeldakse paralleelselt keha mõlemat poolt Hindamisviis sõltub pt. seisundist Kraniaalnärvise hindamine V Kolmiknärv (lad. k. nervus trigeminus) • Motoorika: vastupanuvõime suu avamisel, tugevus hammustamisel, liikuvus külgedele. • Booluse laialivalgumine ja vedelike ebapiisav ettevalmistus neelamiseks 12 • Keeleluu vähenenud liikumine ettepoole, mille tagajärjeks võib olla: kõripealise liikuvuse vähenemine ja/või ülemise söögitoru sfinkteri avanemise vähenemine • Sensoorika: näo, kõva suulae, suu limaskesta, igemete ja keele eesmise ⅔ puudutuse taktiilne tajumine.
Kordamisküsimused närvihaiguste arvestuseks 1. Neuroloogiliste haiguste üldsümptomid (motoorika, tundlikkus, koordinatsioon, tasakaal, ajukelmete ärritusnähud) · Motoorika Parees osaline halvatus Pleegia täielik halvatus Tsentraalne halvatus lihastoonus , spastiline halvatus, k/p refleksid elavnenud, patoloogilised refleksid Perifeerne halvatus lihastoonus , lõtv halvatus, refleksid langenud või puuduvad üldse, kujuneb lihaste atroofia Monoparees ühe jäseme halvatus Hemiparees ühe kehapoole halvatus
Käte ja silmade koordinatsioon · 22-24 elukuud- Keerab ise raamatus lehti. Püüab enda riietamisel ja lahtiriietamisel järjest enam osaleda. Kasutab pöialt ja nimetissõrme edukalt väikeste objektide haaramisel. Võtab vastu esemeid ja ulatab neid tagasi. Teeb lihtsate muusikariistadega rütmilisi helisid. Motoorika areng · Esimesel eluaastal toimuv areng on seotud oskusliku kontrolli saavutamisega keha üle ehk motoorika arenguga. · 12 elukuuks astub enamik lastest oma esimesi samme. · 13 elukuuks hakkab laps kõndima, hoides täiskasvanu käest kinni. Ta toob kuuldavale esimesed sõnad. · 18 elukuuks võib laps astuda mööda trepiastmeid, hoides täiskasvanu käest kinni. Tal kujuneb hästi koordineeritud kõnnak. Kaheaastaselt võib laps panna selga lihtsamaid riideid, joosta kiiresti, kõndida iseseisvalt trepist üles ja alla. Füüsiline areng · 1 kuul õpib laps tõstma pead.
ANATOOMIA 22 LOENG 31.10.11 Peensoole motoorika Peensoole liigutuse eesmärgiks on soolesisaldise ehk küümuse segamine ehk transportimine, see toimub soole silelihaste osavõtul, küümus jõuab peensoolde maolukuti kaudu, mis sel ajal kui maos on veel toitu on suletud, ja avaneb perioodiliselt, laseb järjekordse portsjoni läbi, kuid laseb läbi ainult neid toiduosakesi, mille läbimõõt ei ületa 1-1,5 ml. Suuremad toiduosakesed paisatakse maolukuti piirkonnast tagasi ja neid lõhustatakse edasi hõõrutakse üksteise vastu. Kui magu on tühi, on lukuti avatud ja makku jõudnud jook läheb vabalt läbi. Peensooles toimuvad järgmised liigutused: 1) Peristaltika lainena levivad liigutused piki soolt, mao poolt jämesoole suunas, sellest võtavad osa peensoole seina ringlihased ja jämesoole poole jääva laine osa ringlihased lõtvuvad ning valendik omandab suurema läbimõõdu ja lükkavad soolesisaldise laienenud ossa. Lai...
Eesti lastel on enamlevinud lugemisraskusi kajastavateks tunnusteks veerimine, kohatud pausid ja kordused ning vältevead (Karlep 1985). 6 3. Düsleksia põhjused Düsleksia põhjused on väga individuaalsed, alates sellest, et laps on pärit kakskeelsest perekonnast või on vanemad pööranud vähe tähelepanu tema kõne arengule ning lõpetades spetsiifiliste taju või motoorika probleemidega (Lukanenok, Kasper 2004). Lukonenok (2009) järgi lugemisraskused on põhjustatud aju struktuuri ja funktsioneerimise kaasasündinud iseärasustest, mis mõjutab lugemisse kaasatud kognitiivsete protsesside kulgu. Lugemisraskused ei ole põhjustatud madalast intelligentsusest, psühholoogilistest, emotsionaalsetest ega sotsiaalsetest põhjustest. Lugemisraskusega inimestel on täheldatav
Looming Ühest küljest on Kangro looming mõjutatud neoklassitsismist - ta on kirjutanud klassikalistes zanrides (nagu näiteks kontsert, sümfoonia, süit jne) palju traditsioonilise ülesehitusega teoseid. Looming Teisalt on tema helikeeles mõjutusi rokkmuusikast - Kangro helikeeles on keskmisest eesti muusikast tublisti enam rütmiaktiivsust ja temperamenti. Tema muusika rütmipalett on väga rikkalik - neoklassitsistliku või rokiliku motoorika kõrval kohtame ka ladina-ameerika tantsurütme. Looming Kangro teosed koosnevad sageli kiiresti vahelduvatest kontrastsetest elementidest, mis võib jätta mulje spontaansest improvisatsioonist. Tema muusika on tonaalne, kuid kõrvu paitama ei kipu. http://www.youtube.com/watch?v=BukSUkVapDI AITÄH TÄHELEPANU EEST!
Lapse areng, jälgimine ja analüüs Vaatlus Juhendaja: Sisukord 1Üldandmed.......................................................................................3 1Probleemi kirjeldus ja oletatav põhjus................................................4 Arengu põhivaldkondade kirjeldus.......................................................5 2 Motoorika........................................................................................5 2.1Meetod ja protseduur..................................................................................... 5 2.2Motoorika arengu iseärasused........................................................................6 3Sotsiaalsed oskused..........................................................................7 3.1Meetod ja protseduur.....................................................................
Töö põhineb Eha Leppiku ja Aive Sarjase koostatud teatmikul ,,Märka ja toeta last" ning internetiallikatel. Mis on liikumispuue? Liikumispuue on üldine mõiste, mis väljendab mitmesuguse iseloomu ja raskusastmega puudeid, nagu halvatused, nõrkused, liigutuste koordinatsiooni häired, amputatsioonid, aju- ja selgrootraumad, tserebraalparalüüs ja teised. Funktsionaalsete piirangutena on levinumad koordinatsiooni- ja kõnehäired, lihaste nõrkus, spastilisus, käe haaramisraskused. Motoorika arengu kõrvalekalded võivad tekkida juba looteeas või varases lapsepõlves. (Jakuseva, s.a.) Liikumisvaegusega inimestel võib olla raskusi erinevatest olukordadest osa võtmisel, kui nad seisavad silmitsi sotsiaalsete ja füüsiliste takistustega. Üsna sageli on nad julged ja iseseisvad inimesed, kellel on soov panustada nii palju, kui nende võimed lubavad. Osa liikumispuudega inimesi on täiesti sõltumatud, teised vajavad aga osalist või täielikku abi. (Physical Disabilities, s.a.)
mitte Hipokampus-võtmeroll õppomises ja uue mälu tekkes, seostab meie hetke kogemusi eelmiste kogemustega. AJU EHITUS: AJUKOOR Kolmas aju kiht ehk primaatide aju Mõtlev aju Seisneb spetsialiseerunud piirkondadest AJUKOOR Otsmikusagar- juht Mõistuse tegevjuht Mõtlemise ja käitumise reguleerimine ja planeerimine, liigutuste algatamine Broca kõnekeskus(vasak poolkera)-kõne motoorika Peegelneuronid KIIRUSAGAR(PARIETAL LOBE) Aistingute ja tajude moodustamune Jälgib infot objektide ruumilise asetuse ja kehaasendite kohta-, edasab infor liigutusi kontrollivatesse ajupiirkondadesse Ruumitaju liigutuste õige järjekord, kooskõlastamine KUKLASAGAR Nägemisinformatsiooni töötlemine(värvid, kujud, liikumine) OIMUSAGAR(TEMPORAL LOBE) Kuulmissignaalid Vasak pool suulise kõne mõistmise osa wernicke keskus-kõnest arusaamine
Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. Aktuaalne arengutase laps on võimeline ülesannet omapea lahendama Animism elutute objektide elustamine Areng kestab munaraku viljastamisest kuni surmani ning seda mõjutab nii pärilikkus kui ka keskkond. Assimilatsioon uus info püütakse sovitada olemasolevasse skeemi Egotsentrism olukord, kus laps ei suuda kohanduda teiste inimeste vaadetega. Kaob 4-5 aastaselt Emotsionaalne areng kõne areng, sotsiaalses keskkonnas toimetulek, õpitulemused Fenotüüp ei kandu järgmistele põlvedele edasi. Millised näeme välja ja kuidas käitume Fluiidne intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides Formaalsete operatsioonide staadium Arengu eesmärgiks on täiskasvanuliku mõtlemisvõime saavutamine. Kestab alates 11. eluaastast Füüsiline areng motoorne areng. Keha kasvamine Genotüüp Vanematelt päritu...
seda korra, ja siis paneb uuesti suhu tagasi. Lutti käes hoides ja sellega mängides toetab ta oma keharaskuse ühele käele ning mängib teisega. Seejärel asetab ema lapse istuma ning laps püsib päris hästi asendis. Suudab nii mänguasjaga mängida kui ka veidi ringi vaadata. Istudes ei ole siiski keha raskus päris hästi paigas, keha kaldub ette poole. Sellega vaatlus ka lõppeb, sest käes on söögi aeg. Analüüs Lapse esimesel eluaastal toimuv areng on suures osas seotud motoorika arenguga ehk oskusliku kontrolli saavutamisega oma keha üle. Iga uue oskuse omandamine viib edasi keeruliste ja raskemate ülesannete omandamisele. 12. elukuuks astub enamik lastest oma esimesi samme. Kui lastel on piisavalt jõudu oma keharaskuse toetamiseks, hakkavad enamik neist iseseisvalt kõndima (Butterworth ja Harris 2002). Sünnijärgsetel nädalatel omandab imik motoorika üle järk järgult rohkem kontrolli enamasti tüüpilises järjestuses, mida esimesena kirjeldas McGraw (1943)
tema muusikas eriline tähtsus. Prokovjev õppis Peterburi konservatooriumis komponeerimist, klaverit ja orkestrijuhtimist. Avalikkuse tähelepanu äratas Prokofjev esimest korda oma klaveriteostega. Juba oma 1. klaverikontserdi (1912) esmaettekandel näitas tollal vaid 21-aastane Prokovjev end küpse meistrina. Selleks ajas oli Prokovjevi klaverimängustiil juba välja kujunenud. Seda iseloomustab kiire tempo, rütmiline aktiivsus, energiline motoorika ja tokaatalikkus, mida nimetatakse mõnikord ka löökpianismiks. Hiljem avaneb tema natuuri järelemõtlik, tundlik ning lüüriline poolus. 1917. aastal kirjutas Prokvjev sümfoonia nr. 1 "Klassikaline". Seda sümfooniat peetakse esimeseks neoklassitsistlikuks heliteoseks üldse. 1938. aastal pöördus Prokovjev lõplikult tagasi Nõukogude Liitu. Publikumenu saatis tema balletti "Romeo ja Julia" (1938), 5. sümfooniat (1944) ja kantaati "Aleksandr Nevski" (1939). Pärast 6
pH<1 => gastriini produktsioon lakkab täiesti. Soolefaas: happesekretsiooni pidurdus. Hormoonidest on oluline sekretiin, mille vallandab S-rakkudest pH langus. Sekretiin mõjub D-rakule ja stimuleerib somatostatiini teket, mis pärsib juba otse parietaalrakku, aga pärsib ka gastriini ja histamiini teket. Gastroinhibeeriv polüpeptiid (GIP) vabaneb peensooles K- rakkudest lipiidide ja süsivesikute mõjul, vallandab D-rakkudest somatostatiini ja seeläbi pärsib samuti HCl teket. 7.4 Mao motoorika ja selle regulatsioon. Küümuse liikumine maost kaksteistsõrmiksoolde Mao motoorika digestiivses perioodis Joogid ja vedel toit lähevad tühjast maost kiiresti läbi. Ka näiteks supp läheb maost kiiresti läbi, aga mitte tahked osakesed. Seedimise ajal hakkab maosisaldis kogunema funduse piirkonda, fundus toimib reservuaarina. Mao alumine osa on rohkem kokku tõmbunud. Maosisaldise segamine ja edasitoimetamine algab
Vastavalt lapse erivajadusest arendatakse ja koostatakse IAK milles märgitakse arenguvaldkonnad millel erilist tähelepanu pöörata ja mida arendada süvendatult, et mahajäämust vähendada. 7.)Missugused arenguvaldkonnad on kõigil erivajadustega koolieelikutel rohkem või vähem hälbinud? Üldised arenguprobleemid: sotsiaalse kohanemiseraskused, psüühiliste protsesside ja kõne madal arengutase, tunde- ja tahteeluhäired, nõrk motivatsioon, motoorika mahajäämus. Kognitiivsed oskused, sotsiaalsed oskused, motoorika, kommunikatsioon ja eneseteenindus. 8.)Millised ühised erivajadused on vaja rahuldada kõikidel erivajadustega koolieelikutel? Tuleb arvestada üldiste, spetsiifiliste individuaalsete iseärasustega ja lähema kasvukeskkonnaga. 9.)Mis on varajase sekkumise olemuseks? Varajase sekkumise eesmärgiks on kaasa aidata erivajadustega lapse võimetekohasele arengule ja toetada perekonda
leptiin. 5. Sülg sisaldab antikehi, lipaasi, amülaasi, vett, elektrolüüte ja lima ja on vajalik toidu niisutamiseks ja neelamiseks. 6. Maos toimuvad järgmised protsessid: toidu hoiustamine ja portsjonitena peensoolde suunamine. Toidu peenestamine ja segamine. Valgu seede algus. 7. Mao soolhape on vajalik selleks et bakterid ei saaks seal püsivalt asuda. 8. Pepsinogeeni aktiivset vormi nimetatakse pepsiiniks ja selle toimel lagundatakse proteiin. 9. Mao motoorika on vajalik selleks et tagab nii toidu vastuvõtmise, maomahlaga segamise kui ka mao tühjenemise. 10. Maksa funktsioonidest on seedimisega otseselt seotud glükoneogenees ja glükogenolüüs. 11. Sapp koosneb veest, sapphapetest ja nende sooladest, sapipigment bilirubiinist, kolesteroolist ja elektrolüütidest. ja on vajalik toidurasvade emulgeerimiseks, mõjutab sooleseina seisundit(mudab rasvadele ja rasvhapetele hästi läbitavaks), eelneva tulemusena soodustab rasvas
vajavad isiklikku abistajat. Osa lapsi ei õpi kunagi ladusalt kõnelema, kuid nad võivad aru saada lihtsatest korraldustest ja õppida kasutama viipeid, piktogramme või muid märke, kompenseerimaks mõnel määral oma kõne puudulikkust. 3. Raske vaimne alaareng (IQ 20-34). Selle kategooria lastel on psüühika areng harilikult tunduvalt madalama tasemega, millest tulenevalt kõne kas puudub või on väga algeline. Enamikul neist on motoorika oluliselt häititud või kaasneb puudeid, mis viitavad kesknärvisüsteemi olulisele kahjustusele või arengu hälbele. 4. Sügav vaimne alaareng (IQ alla 20). Neil on oluliselt piiratud võime aru saada nõudmistest või korraldustest ja neid täita. Enamik neist lastest ei suuda liikuda ega kontrollida oma põie ja pärasoole talitlust. Nad on võimelised ainult väga algelistes vormides mitteverbaalseks suhtlemiseks, suudavad vähesel määral või ei suuda üldse
heaoluhormoon *eripärase lõhnaga *aktiveerib viit tüüpi *molaarmass 153,178 dopamiinergilisi retsep C8H11NO2 g/mol * konrollib ajus palju *tihedus 1,26 g/cm³ funktsioone, neist tunt http://teadvusehuvi.blogspot.com/ 2009/09/dopamiin.html *sulamistemperatuur 128 seotud motoorika, mo °C ja naudingute kujunem http://teadvusehuvi.blogspot.com/ (seksuaal- ja toitumisk 2011/04/dopamiin-ja-tervis.html samuti erinevad sõltuvusprobleemid) *osaleb kesknärvisüst
rikkumise puhul teiste poolt/ Kadedus - armukadedus Kehalised vaevused seoses emotsionaalsete häiretega Somaatilised muutused sõltuvad emotsionaalse reaktsiooni või meeleolu muutuse intensiivsusest ja iseloomust. Emotsioonidega seotud kehalised aktiivsuse muutused on normaalsed füsioloogilised nähtused, mille eesmärk on organismi mobiliseerimine näiteks emotsionaalse stressi situatsioonis. Ülemääraste emotisoonidega kaasuvatel väljendunud vegetatiivsetel ja motoorika muutustel on ebakohastumuslik tähendus. Äärmuslikud hälbed vegetatiivses regulatsioonis võivad muutuda inimest hirmutavateks stiimuliteks, nt südame kloppimine, õhupuudustunne, pigistustunne rindkeres jms. paanikahäire korral. Depressiooni korral on sagedased: anoreksia (anorexia) - isutus; hüperfaagia (hyperphagia) - söögiisu suurenemine; insomnia (insomnia) - uinumisraskused, katkendlik pindmine öine uni ja/või eriti liigvarajane ärkamine hommikul;
· laubasagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine · kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine · oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine · kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. Suurajus paiknevate basaaltuumade põhiliseks funktsiooniks on motoorika koordineerimine ja lihastoonuse regulatsioon. Sabatuum ja putaamen pärsivad ja aeglustavad liigutusi, pallidumi aktiivsuse suurenemine seevastu kiirendab liigutuste sooritamist. Juttkeha tervikuna on ekstrapüramidaalsüsteemi ürgne motoorne keskus, mis võtab närviimpulsse vastu peamiselt suuraju poolkeradest ja talamusest ning suunab neid eelkõige punatuuma ja silda. Basaaltuumade vigastuse korral ilmneb lihastoonuse suurenemine, samuti kontrollimate
Maolukuti e. Püloorus. pearakud pepsinogeen, G-rakud gastriin Lima kaitseb magu maonõre toime eest. Maonõre sekretsiooni regulatsioon: Närviregulatsioon uitnärvi harude kaudu vastusena toidu lõhnale, maitsele, mälumisele, sattumisele makku - stimulatsioon Endokriinne (humoraalne) regulatsioon: Stimuleerivad maost ja soolest imenduvad valgu lagunemisproduktid (peptiidid, aminohapped) n. histamiin ja Gastriin. Pidurdab sekretiin. pH tõus stimuleerib, langus pidurdab. 9. Mao motoorika ja selle regulatsioon. Mao tühjenemine. Söömisel adaptiivne lõtvumine reflektoorne lõtvumine, refleks käivitub neelamiskeskuse vahendusel. peristaltilised kontraktsioonid toidu edasilükkamiseks; proksimaalses osas nõrgad, distaalses osas ja pülooruses tugevad; koeral 15 sek intervall Kontraktsiooni ajal rõhk maos tõuseb < 2mm osakesed liiguvad duodeenumisse, kui rõhk maos > duodeenumis Söögi vaheajal mao täielik tühjendamine interdigestiivne müoelektriline kompleks
Refleks realiseerub mööda refleksikaart, mille osadeks on erutust vastuvõttev sensor e retseptor, erutus antakse mööda aferentseid e sensoorseid närvikiude keskusse või elundisse, sealt antakse erutus mööda eferentseid e täidesaatvaid närvikiude elundile, toimub reaktsioon e vastus (lihase korral nt kokkutõmme, näärmerakul nõre erituse suurenemine v vähenemine) Aferentsed tundlikkus Eferentsed motoorsed, kui lähenevad lihasele motoorika e liigutus; sekretoorsed, kui lähenevad näärmele Aeg mille jooksul erutus levib refleksiaeg, keletilihastega seotud liigutuste korral on aeg mõni sajandik sekundit Selleks, et regul seisukohalt oleks relfeks efektiivne, täidaks eesmärgi, taastaks enne reaktsiooni käivitumist olnud olukorra, on vajalik tagasiside üks organismi regulatsiooni põhiprintsiipe Tagasiside reaktsioon itagajärgedest informeeritakse keskust ja sensorit, mille stiimul käivitas
Noradrenaliin ehk norepinefriin põhjustab ülelävistes kontsentratsioonides voolamistakistuse suurenemise, seega tõuseb arteriaalne rõhk, südame löögisagedus langeb. Kesknärvisüsteemis ja sümpaatilises närvisüsteemis vabaneb noradrenaliin noradrenergiliste neuronite aksoniterminalidest närviülekande käigus, toimides sel viisil virgatsaine ehk neurotransmitterina. Dopamiinil on ajus palju funktsioone, neist tuntumad on seotud motoorika, motivatsiooni ja naudingute kujunemisega (seksuaal- ja toitumiskäitumine, samuti mitmesugused sõltuvusprobleemid, aga ka une, tähelepanu, töömälu ja õppimisega. Dopamiin viib nimetatud funktsioone läbi dopamiiniretseptorite kaudu. Neerupealise talitluse puudulikkus, kas üle- või alatalitlus, põhjustab nii loomadel kui ka inimestel mitmeid hormonaalseid häired, mis põhjustavad paljusid haiguslikke seisundeid:
maonõre. Tähtis on pH neutraliseerimine selle pärast, et pankrease ja peensoole enda ensüümid toimuvad kõige paremini nõrgalt aluselises keskkonnas. Peensooles aitavad HCli neutraliseerida kõhunäärmenõre ja sapi poolt produtseeritavad vesinikkarbonaatioonid. Peensoole sein on nii nagu kogu seedekulglaski kolmekihiline. Limaskest ise on rakulise ehitusega, mis suurendab tema pindala ja suurendab kontaktivõimalust ensüümide toimeks ning imendumiseks. Peensoole motoorika: a) lainelised toimuvad ringlihaste mõjul, kusjuures ringlihase kokkutõmme liigub lainena piki soolt mao poolt jämesoole suunas b) segmentliigutused toimuvad ka ringlihaste osavõtul, aga erinevates piirkondades ühe korraga suhteliselt kitsal ala c) pendelliigutused toimuvad pikilihaste kokkutõmbe tõttu. KÕHUNÄÄRE Nõre koostis, omadused ja eritumise regulatsioon: kõhunääre on seganääre, tal on sise- ja välissekretoorne osa
Sünd on meeleelunditele okiks. Tähtis et laps kohaneks. Pupillid väiksemad 1-2 nädalat, kohaneb. Nägemiskaugus 20-30 cm. (ema näo nägemine. Evolutsiooniteooria) Nägemiskontakti olulisus- paneb aluse kiindumuskontaktile eesmärki- hiljem tähtis osalemaks sotsiaalses keskkonnas./luua lähedussuhteid NB! Lineaarsus! 1.elukuuks näeb samaaegselt kahe silmaga, tajub vahemaad silmade ja eseme vahel. Tekivad nägemine-käeliigutused -> Motoorika seos kognitiivsete funktsioonidega, nimese näo äratundmine on kaasasündinud. Keskmiselt 9 min vanusele -> olulised struktuurielemendid näos-> äratuntavad. Lapsed näevad kontraste paremini (must-valge) Detaile hakkavad sedastama alates 3 kuust. Värvinägemise võime kohta- ei taju värvitoone ühe tugevusega, paraneb esimestel elunädalatel. KUULMINE Esmaselt kuuleb Intrauteriilselt 24 rasedusnädalal.
eelnevalt lõhustatud kuni monosahhariidideni (glükoosi, fruktoosi ja galaktoosini); valgud peavad olema lõhustatud aminohapeteni ja lipiidid glütserooli ja rasvhapeteni. Peensoolest imendub suurem osa vett, vitamiine ja mineraalaineid. Maos ja jämesooles imendub väike osa vett. Jämesooles ka, enne peensoolest maos suhteliselt tagasihoidlik osa. Mõningad ravimid imenduvad juba suus, keele all. 4) Peensoole ja mao, jämesooles motoorika ülesandeks seedekulgla sisaldise edasitransportimine 5) Seedekulglal sisesekretoorne funktsioon mao ja peensoole limaskestaas sisesekretoorseid näärmerakke, mis saadavad oma produkti verre ja mis reguleerivad seedeelundite talitlust, aga osa neist ka kogu organismi talitlust, nt toitekäitumist (nälja- ja küllastustunde teke) SEEDEENSÜÜMIDE TOIMEKS VAJALIKUD TINGIMUSED
Arengupsühholoogia käitumuslike, kogemuslike muutuste uurimine vanuse suhtes (teaduslik uurimine) Tõestus+uurimismeetod+teoorial põhinevad+korrastav metoodika (keskmine/enamik) Teooria- süsteemne, loogiline, seletav ARENG- peegeldab muutusi indiviidi arengus /vilj-surmani/ Metodoloogia-õpetus tead uurimismeetodist Muutused KORRAPÄRASED, KINDLAD TUNNUSED MEETOD-teooria,hüpoteesi kinnitamiseks Biol+looduslik nähtus= erinevad mõjurid// keskkond - Uurida-seleteada konkreetset hüpeteesi 1. FÜÜSILINE-kehade erinevate struktuuride küpsemine o KIRJELDADA kas?kui palju? 2. MOTOORNE-/kirjaoskus/ oskuste progresserumine o SELETAMINE- miks?kuidas? 3. KOGNITIIVNE-/taju,mälu,keel,kõne,haisting/intel võimed tagajärgede, seoste analüüs, vastasmõjud 4. SOTSIAALNE(4a)-muutus viisides kuidas teisteg...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
