Keeletundlikkus Mis mõjutab maitsmismeelt? · Maitse tajumises osaleb ka haistmine. · Suus oleva toidu lõhn jõuab vähesel määral suu tagaosast ninaõõnsusesse, kus haistmisrakud sellele reageerivad ja saadavad närviimpulsse ajusse. · Maitseaistingu kujunemisel on oluline osa selles, milline on toit: kas külm või kuum, kas tahke või vedel vms. · Suitsetajatel on maitsmisnäsade närvirakud kahjustada saanud ning nende maitsmismeel on tuimenenud. Millest võib sõltuda toidu maitse? · Maitse tajumine on keerulisem, kui võiks arvata, sest maitseaistingus osaleb mitu meelt. · Leidub ninas rakke, mis tunnevad ära mõrule maitsele omaseid keemilisi ühendeid. · Küllap oled kogenud, et kaunilt serveeritud toit maitseb paremini. · Väidetavalt mõjutavad joogi maitset ka tassi värvus jt näiliselt neutraalsed omadused.
LIMUSED 1.Limuste elupaigad. Kõige rohkem on limuseid meredes, vähem mageveekogudes ja maismaal. 2.Kes kuuluvad limuste hulka? Limuste hulka kuulvad teod, karbid, peajalgsed. 3.Tigude ehitus ja eluviis. Kehakatte- nahakurru e. mantel. Hingamiselund- lõpused (veetigudel) või kops (maismaa- ja osaliselt veetigudel). Toitumine- enamik taimedest, kuid nende hulgas on ka röövliike. Meeleelundid- tähtsamaks meeleks on kompimis- ja maitsmismeel. Paljunemine- liitsugulised, nende organismis valmivad nii seemne- kui ka munarakud. 4.Limuste rühmade põhitunnused ja elupaigad. Teod- * keha katab mantel; * spiraalne lubikoda; * pea, kere ja jalg; * silmad ja 2 paari kombitsad; * avatud vereringe; * süda 2- osaline; * suus on hõõrel; * liitsugulised; * meeled kompimis- ja maitsmismeel; * seedenõresid tootev nääre maks; * hingavad kopsu või lõpustega; * toituvad taimedest.
19. Meeleelundi mõiste ja meeleelundite talitluse üldpõhimõtted. Sensoorse informatsiooni kodeerimine ja töötlemine. Meeleelundid on väliskeskkonnast ja organismist tulevaid ärritusi (informatsiooni) vastuvõtvad elundid. Klassikaliselt eristatakse nägemis-, kuulmis-, tasakaalu-, maitsmis-, haistmis- ja kompimismeelt. Neile lisanduvad temperatuuri-, tasakaalu-, lihasmeel. Meeleelundite tegevusega on seotud väliskeskkonnast saadava informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine ja edastamine KNS-i; talitlus on aluseks aistingute ja tajude tekkele. Meeleelundite talitlus võimaldab organismil keerukais keskkonnaoludes kohaneda. Meeleelund - anatoomia-alane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks Meelesüsteem funktsionaalsest aspektist koosneb kolmest osast: 1) sensor e retseptor 2) aferentsed juhteteed 3) KNS struktuurid ja nendega seonduvad...
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Inimese meeleelundid Referaat Koostaja: Jennifer Scholz Klass: 10B Juhendaja: Eliis Rikko Tallinn, 2010 Sisukord Sissejuhatus .. 1 Nägemismeel .. 2 Kuulmismeel .. 3 Maitsmismeel .. 4 Haistmismeel .. 5 Kompsimismeel .. 6 Kokkuvõte .. 7 Kasutatud kirjandus .. 8 Sissejuhatus Meeleelund anatoomia-alane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks. Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil.
Kes? ILVES 7. Mitu jalga on krabil? 10 8. Kes lõvidest tegelevad rohkem jahiga kas isased või emased? EMANE 9. Milline on ainus Eestis aretatud koeratõug? EESTI HAGIJAS 10. Milline täpilise karvkattega loom on kiireim maismaal? GEPART 11. Kuidas kutsutakse isast siga? KULT 12. Kas elevandid saavad hüpata? Miks saavad/ei saa? EI, NAD ON LIIGA RASKED 13. Kes on ainus lendav imetaja? NAHKHIIR 14. Kas lindudel on arenenud maitsmismeel? EI 15. Kes on suurim imetaja maal? SINIVAAL 16. Kuidas nimetatakse isast kitse? SOKK
Tigu Tunnused: Teo keha kaitseb õhuke lubiainega tugevdatud koonusjas koda. Koda moodustab teo keha ümbritseva erilise nahakurru ehk mantli eritistest. Koja alumises pooles on avaus ehk koja suue. Sellest sirutab välja lihaseline jalg ja kombitsatega pea. Jala asetuse ja liikumisviisi järgi nimetatakse neid loomi ka kõhtjalgseteks. Kombitsad: Teo tähtsamateks meelteks on kompimis- ja maitsmismeel. Nad kombivad peamiselt kombitsa ja jala tallaga. Teise kombitsapaari tipul asuvad kiriteo silmad. Ta eristab ainult valgust ja varju. Siseelundid: Enamik tähtsatest siseelunditest elavad (asuvad) kojas ega ole välja sopistavad nagu jalg ja pea. Nad söövad taimelehti ja lüpsenud vilju hõõrlaga. Hingamine: Tigu hingab kas lõpustega või kopsudega. Kiritigu hingab kopsu abil mis asjub koja eesserva lähedal. Läbi hingeava pääseb õhk kopsu
3)katse 4)andmetöötlus 5)järeldus 6. Objekt on nähtus, mida me uurime. 7. Mudel on mudelikoopia originaalist. 8. Füüsika keel: 1)füüsikalised suurused (nt pikkus) 2)tähis (l või s) 3)mõõtühik (m) 9. SI-Süsteem: 1)pikkus 2)mass 3)temperatuur 4)aeg 5)valgustugevus 6)voolutugevus 7)ainehulk 10. Sündmuse all mõistame igat fakti, mis antud vaatlse või katse käigus võib toimuda või mitte. 11. 5 inimese meelt on nägemismeel, haistmismeel, maitsmismeel, tasakaalumeel ja kompimismeel. 12. Mikromaailm-peab vaatama mikroskoobiga, pole palja silmaga nähtav. Makromaailm-on suuremad kehad, mida inimene näeb palja silmaga. Megamaailm- veel suuremad kehad, mida inimene näeb ilma abivahenditeta. 13. Mõõtmine on tema väärtuse võrdlemine mõõtühikuga. 14. Mõõtmist liigitatakse: 1)otsemõõtmine-kus tulemus saadakse vahetult mõõteriista skaalalt 2)kaudmõõtmine-tulemused saadakse arvutuste abil 15
ta olla täiuslik. Väidetavalt polegi teda seetõttu võimalik näha. 5. Paljud inimesed ei suuda uskuda Jumala olemasolu ja tunnetada hinge, sest nad mõtlevad ainult materiaalsetest asjadest. Kõik, mis näib kujutletav on nende jaoks mittemõistetav. See, mida inimene ei oska tunnetada, see ei jõua ka ta mõstuseni. Seetõttu nad ei suudagi tunnetada hinge. Kuulmis-, haistmis- ja maitsmismeel aitavad meil tunnetada sama hästi kui nägemismeel, kuid see kõik on võimalik tänu mõistusele.
MEELEELUNDID Eesti iseloomustamine väliskülalisele kolme meeleelundi kaudu. Koostaja: Ann Hansen Eesti iseloomustamine piltide abil (nägemismeel) Miks ma just need pildid välja tõin? Ma valisin need pildid sellepärast kuna need pildid iseloomustavad hästi Eesti loodust, komdeid(laulupidu, jaanipäev) ja välja tõin ka Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese. (Kaks esimest pilti on minu enda tehtud ning ülejäänud on alla laetud googlest). Eestit iseloomustav muusikapala või heli(kuulmismeel) Eesti hümn https:// www.youtube.com/watch?v=0wwQFsyqy m0 Saaremaa valss-Georg Ots https:// www.youtube.com/watch?v=qHAFMorQSf s Tõnis Mägi- Koit https:// www.youtube.com/watch?v=i-6tLn6 hQ7Q muusikainstrumendid Parmupill- https:// www.youtube.com/watch?v=IONq0UiQes Q Torupill- https:// www.youtube.com/watch?v=TV...
Kiriteol asub keha kaitsva koja sees. Teo kojast ulatuvad välja jalg ja pea. Meeleelunditest on teol kaks paari kombitsaid ja silmad. Arenenumad meeled on kompimis- ja maitsmismeel. Toidu peenestamiseks on teol neelus riivitaoline hõõrel. Tigudel on spetsiaalne seedenõresid tootev nääre maks. Tigude veeringe on avatud, nende veri on sinakasroheline. Vere paneb liikuma süda. Hingamiselunditeks on lõpused(veetigudel) või kops(maismaa- ja osaliselt veetigudel). Teod on liitsugulised, nende organismis valmivad nii seemne- kui ka munarakud. Kojata teod on nälkjad. Karbid elavad nii mageveekogudes kui ka meredes. Karpidel puudub pea.
Rõngussid (Annelida) Rõngusside hulka kuuluvad: · Hulkharjasussid · Väheharjasussid · Kaanid · Kidavaglad · Hõimkonda kuulub 9000 liiki · Mõõtmed · Keha jaguneb kolmeks osaks Pea, lüliline kere, anaalsagar Niisugust keha selgelt liigendumist madalama arengutasemega loomadel ei ole. PEA meeleelunditega nagu nt. Silmad rõngasussidel on hästi arenenud nägemine, maitsmismeel ja kuulmine. KERE koosneb lülidest ehk segmentidest Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level
soodustab hapendatud toiduaine säilimist. Hapnemise algamiseks on vaja taimset toorainet, baktereid, kes hapendavad, soola või soolvett, maitseaineid, hapnikuvaegust või -puudust ning mõõdukat soojust. Intensiivne hapnemine käivitub tavaliselt teisel-kolmandal päeval. Protsessi käigus moodustub piimhape. Tekib vaht. Mida kauem käärimine kestab, seda vähem jääb toiduainetesse suhkruid ning seda rohkem moodustub piimhapet. Meie maitsmismeel tajub seda kas hapuna või väga hapuna. Hapnemise intensiivsust on kõige lihtsam reguleerida temperatuuriga. Käärimise algatamiseks ja intensiivseks kulgemiseks on sobiv mõõdukas soojus. Kui põhikäärimine algab jahedas ja kestab väga kaua, siis suureneb tõenäosus toiduaine limastumiseks ja roiskumiseks. Hapnemisprotsessi pidurdamiseks ja hapendatud toiduaine säilitamiseks on kohane aga madal temperatuur. Kui juba hapnenud toiduainet
Kodutolmulest Dermatophagoides pteronyssinus Helin Lillian Talv Selts: lestalised Klass: ämblikulaadsed Alamhõimkond: lõugtundlased Lähimad sugulased: lestad, puugid, ämblikud. Kodutolmulesta koht süstemaatikas 0,20,4 mm pikkune ovaalne keha, mille külge kinnituvad karvajätked Tolmulestal on 8 jalga ja 2 paari suiseid Neil ei ole silmi, kuid suudavad eristada valgust Neil on kompimis, haistmis ja maitsmismeel Läbipaistev, veidi kreemjas valge kehapind, mida katab kitiinkate Keha põhiosad Isane tolmulest haakub end emase külge kui emane hakkab sulgi ajama Siginevad väga kiiresti Emane lest muneb elu jooksul 60100 muna Täiskasvanud emane muneb iga kolme nädala tagant Sigimine Sugulisel teel Kõige intensiivsem paljunemisperiood kestab augustist oktoobrini, osalt isegi maikuuni eelistavad paljuneda niiskes kliimas Üle 50% niiskus suurendab kodutolmulestade eoste paljunemist
KIRITIGU Kiritigu on liitsuguline. Tema kehas on ainult üks sugunääre, milles valmivad nii seemne- kui munarakud. Ta hingab kopsudega ja ta erituselundiks on neer. Teo vereringe on avatud, vere paneb liikuma süda. Ning ta juhtivateks meelteks kompimis- ja maitsmismeel. Kiritigu on suure kojaga liik. 5,5-e kiiresti kasvava keermega koja laius varieerub 1418 mm (enamasti 1222 mm) ja kõrgus 1022 mm (enamasti 1825 mm). Koda on tumepruun, kaetud heledate (kollakate) tähnidega ning tavaliselt ühe tumepruuni vöödiga. Suue on ümar, suudmeserv tagasi keerdunud, valge huulega. Naba on suletud. Teo keha värvus on pruun kuni mustjashall. Kiritigu elab niisketes, lopsaka taimestikuga aladel: leht- ja segametsades,
· Teo pehmet keha kaitseb koda. · Koda moodustub teo keha ümbritseva erilise naha- kurru ehk mantli eritistest. · Koja alumises osas on avaus ehk koja suue. · Koja suudmest sirutub välja lihaseline jalg ja kombitsatega pea. · Teo liikumisteed tähistab taimedele või maapinnale jääv limane rada, sest talla limanäärmed eritavad liikumist soodustavat lima. · Tigusid nimetatakse ka KÕHTJALGSETEKS. 2 · Teo tähtsateks meelteks on kompimis- ja maitsmismeel. · Teise kombitsapaari tipul asuvad silmad, millega eristab ainult valgust. KOMBITSAD KODA JALG 3 · Teod elavad nii maismaal kui ka vees. · Maismaateod ja ka mõned vees elavad teod hingavad õhuhapnikku. · Hingamiselundkonnaks on neil kops, mis asub mantli sees. · Veeteod peavad veepinnal hingamas käima. · Ülejäänud veeteod hingavad lõpustega, mis paiknevad
Sellest sirutub välja lihaseline jalg ja kombitsatega pea. Tigu liigub tallaga vastu taime toetudes talla lihaseid kokku tõmmates väga aeglaselt. Teo liikumis teed võib näha tänu tema limase rajal, sest talla limanäärmed eritavad liikumist soodustavat lima. Sellise jala asetuse ja liikumisviisi järgi nimetatakse neid loomi ka kõhtjalgseteks Teol on kaks paari kombitsaid Teo tähtsamateks meelteks on kompimis- ja maitsmismeel. Nad kombivad peamiselt kombitsatega ja jala tallaga. Teise kombitsapaari tipul asuvad kiriteol silmad. Nendega ei näe ta esemete kuju, vaid eristab ainult valgust ja varju. Seedeelundkond Seedeelundkond algab pea alapoolel paikneva suuavaga. Suule järgneb torujas neel. Neelu eesmises osa pinnal asuvad arvukad kiriinhambakesed, mis moodustavad riivitaolise elundi ehk hõõrla. Kiritoed söövad taimelehti ja küpsenud vilju,kraapides neilt
rasvast. Ja tänu sellele maitsemeele oleksid inimesed tervemad ja maailmast kaoks ülekaaluliste inimeste probleem. Ei saa väita ega ka kontrollida, et argumendid oleks tõesed. Kuna maailmas on inimesi miljoneid, siis katse viidi läbi üksnes 33 inimesega, see tähendab, et me ei saa väita, et argumendid oleksid tõesed. Tuleks läbi viia rohkem katseid ja rohkemate inimestega, väitmaks, et inimestel on olemas viies maitsmismeel. Samas on püütud näidata läbi eeluste, et tees tuleneb teatud argumentidest. Artikli argumendid on seostaud teesiga samm-sammulise põhjendatud arutlusega, seega võin järeldada, et tegemist on põhjusliku seosega. Kuna inimestel on erinevad arusaamad toitumisest ja tervisliku toitumise vajalikkusest ning sellest, et meil peaks kuskil olema veel mitu maitsemeelt, mis paneks meie keha teisiti tööle. Põhjusliku seose puhul on tegemist ka näiva järeldusega, see esineb ka selles artiklis
kes hapendavad, soola või soolvett, maitseaineid, hapnikuvaegust või -puudust ning mõõdukat soojust. Intensiivne hapnemine käivitub tavaliselt teisel-kolmandal päeval. Hapnemisprotsessi käigus moodustub piimhape. Kindel märk käärimise algamisest on vahu ilmumine hapnemisnõu pinnale ja gaaside eraldumine. Hapendamisel kehtib lihtne tõde - mida kauem käärimine kestab, seda vähem jääb toiduainetesse suhkruid ning seda rohkem moodustub piimhapet. Meie maitsmismeel tajub neid muutusi kas lihtsalt vähem või rohkem hapu toiduna. Hapnemise intensiivsust on kõige lihtsam reguleerida temperatuuriga. Käärimise algatamiseks ja intensiivseks kulgemiseks on sobiv mõõdukas soojus. Kui põhikäärimine algab jahedas ja kestab väga kaua, siis suureneb tõenäosus toiduaine limastumiseks ja roiskumiseks. Hapnemisprotsessi pidurdamiseks ja hapendatud toiduaine säilitamiseks on kohane aga madal temperatuur. Kui juba
Rindmiku seljaosale kinnituvad neli tiiba. Eestiivad on kitsad ja nahkjad, tagatiivad väga laiad ja kilejad. Rohutirts ei ole hea lendaja, ta kasutab tiibu vaid hüppamise pikendamiseks. Emasel rohutirtsul on tagakeha tipus muneti. Putukate meelteks on nägemine (üsna halb, täppsilmadega esemete kuju ei erista, liitsilmad annavad mosaiikse pildi), kuulmine (tähtsam, kui nägemine, sest putukad suhtlevad helisignaalide abil), haistmismeel (üsna hea, lõhna tunnevad tundlatega), maitsmismeel (üsna hea, maitset tunnevad suistega) ja kompimismeel. Putukate vereringe on avatud. Putukad hingavad trahheedega, mis ulatuvad nende kõigi siseelunditeni. Hingeavad paiknevad kahel pool keha külgedel. Rohutirtsud siristavad tagasäärt esitiiva serva vastu hõõrudes, ritsikad aga tiivakandu vastamisi hõõrudes. Vaegmoondes (rohutirtsul) on areng järgmine: munavastnevalmik, täismoondes aga: munavastnenukkvalmik. Putukad
LIMUSED A 1. Limused elavad 1) 2) 3) 2. Tõmba õigele lauselõpule joon alla. 1. Kiriteo tähtsamad meeled on a) kompimismeel ja haistmismeel. b) kompimismeel ja maitsmismeel. 2. Kiritigu sööb a) taimi. b) putukaid. 3. Kiritigu näeb a) valgust ja varju. b) esemete kuju ja värvust. 3. Leia sobivad sõnapaarid ja moodusta nendega bioloogiliselt õiged laused. Kõhtjalgne toidupurustamine hõõrel seatigu nälkjas jala asetus ja liikumine 1. 2. 3. 4. Tõmba maha mõiste, mis ei sobi loetellu. Põhjenda, miks. Kaheosaline koda, lõpused, suur pea, sissevooluava.________________________________
teravaid tundeid. Eriti arenenud on tal haistmine, mille abil ta hangib enesele toitu ja orienteerub oma eriskummalistes käikudes. Teravalõpuline, liikuv nina abistab mutti samamoodi kompimisel. Seda võib märgata eriti siis, kui mutt väljub õigetpidi oma käigust, tuleb nina ees maapinnale ja hakkab otsima kohta kus edasi kaevata; ta liigutab oma ninakest väga väledalt otsides siit-sealt pinnst st. mulda taga. Sama oivaline kui kompimine on ka mutil kuulmine, kuid maitsmismeel on väga viletsalt välja arenenud, nägemine seevastu aga piisavalt hästi. 1. Mutimulla hunnik. 2. Muti jäljed. 3. Muti pesa. Elupaik. Mutid võivad asustada väga erinevaid elupaiku, näiteks lehtmetsad, heinamaad ja
SUITSETAMISEST LOOBUMISE TOETAMINE MIKS ON SUITSETAMINE KAHJULIK? Organism võib suitsetamisele reageerida: Oksendamisega Peapööritusega Südamelöökide rütmi häiretega Söögitoru ja mao kramplike kokkutõmmetega Minestamisega MIKS ON SUITSETAMINE KAHJULIK? Nikotiin tekitab kergesti sõltuvust Suitsetaja elab tavaliselt 713 aastat vähem kui oleks võinud Sigarettides palju erinevaid kahjulikke aineid Tavalisteks haigusteks suitsetajatel on kopsupõletik, bronhiaal astma ja tuberkuloos Kahjulik kõrvalistele isikutele Suitsetamine vähendab päheõppimise efektiivsust, arvutamistäpsust ja mälu mahtu Põhjustab peavalu, ärrituvust Vähendab kehalist jõudu Halvendab koordinatsiooni, kiirust ja vastupidavust MIKS ON SUITSETAMINE KAHJULIK? Suitsetaja vananeb kiiremini Tekib „suitsetaja köha“ Suurendab raseduse katkemise ja enneaegse sünnitamise ohtu SÜDA JA VERERINGEEL...
............................... Inimesi, kes ei suuda eristada mõningaid värve nimetama kanapimedateks. ...................................................................................................................................................... Inimese kõrv on kõige tundlikum helide suhtes, mille sagedus on 1000- 5000 Hz. ....................................................................................................................................................... Inimese maitsmismeel on kõige tundlikum magusa maitse suhtes. ................................................................................................................................................... Termoretseptoritest paiknevad soojatundlikud pindmiselt, külmatundlikud aga sügavamal. ...................................................................................................................................................... 10
reguleerida tundeelu motivatsiooni ja rahultatus tunnet. Mis juhtub organismis pärast suitsetamisest loobumist ? 20 minutit möödudes · Vererõhk ja pulss lähevad normaalsele tasemele. Sõrmed ja varbad muutuvad soojemaks. 8 tundi hiljem · Vingugaasi sisaldus veres väheneb ja hapniku sisaldus taastub. 1 ööpäeva möödudes · Risk südamelihase infarkti tekkeks on juba kahanenud. 2 ööpäeva möödudes · Haistmis-ja maitsmismeel on paranenud. 1-12 kuud hiljem · Taastub hingamisteede ripsepiteel,röga liigub üles poole ja hingamisteed saavad puhtamaks, köha väheneb samuti ka nakkuse risk,erksam,vereringe paraneb. 5 aastat hiljem · Oluliselt on vähenenud ajuinfarkti oht, kopsu-,kurgu- ja söögitorvähi risk on kahanenud poole võrra. 10 aastat hiljem · Kopsuvähi risk on peaaegu sama madal, kui mittesuitsetajatel. 15 aastat hiljem · Südame isheemia tõve risk on nii sama suur kui
on reguleerida tundeelu motivatsiooni ja rahultatus tunnet. Mis juhtub organismis pärast suitsetamisest loobumist ? 20 minutit möödudes Vererõhk ja pulss lähevad normaalsele tasemele. Sõrmed ja varbad muutuvad soojemaks. 8 tundi hiljem Vingugaasi sisaldus veres väheneb ja hapniku sisaldus taastub. 1 ööpäeva möödudes Risk südamelihase infarkti tekkeks on juba kahanenud. 2 ööpäeva möödudes Haistmis-ja maitsmismeel on paranenud. 1-12 kuud hiljem Taastub hingamisteede ripsepiteel,röga liigub üles poole ja hingamisteed saavad puhtamaks, köha väheneb samuti ka nakkuse risk,erksam,vereringe paraneb. 5 aastat hiljem Oluliselt on vähenenud ajuinfarkti oht, kopsu-,kurgu- ja söögitorvähi risk on kahanenud poole võrra. 10 aastat hiljem Kopsuvähi risk on peaaegu sama madal, kui mittesuitsetajatel. 15 aastat hiljem Südame isheemia tõve risk on nii sama suur kui
Tallinna Ülikool Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond MEELED ESSEE. Diana Kuulma KLÕ-14 Tallinn 2013 MEELTE ANALÜÜS Meeled on kui piirivalvurid inimese ja maailma vahel.Tänu meeltele toimub suhtlemine sisemise ja välimise vahel,toimub kontaks maailmaga,st elamine.Tajuda saab neid asju,mille jaoks on meil meeled olemas ja mille tajumiskvaliteet on piisavalt arenenud (Koerte haistmine on inimesega võrreldes tundlikum).Inimene on ise ka maailm,mida tajuda.Kehaga seotud meeltega,nelja alumise meelega,inimene tajub ennast,oma keha. Meeled on lasteeas lapse elus väga tähtsad.Lapsed kasvatavad oma keha,kõik käib kehast läbi...
Selgroog on selgelt läbi pärgamentõhukese naha näha 11 raseduse nädal: Loode suudab avada suud ja keel on välja arenenud, moodustunud on munandid või munasarjad. Osad luud hakkavad tugevnema. Kuna sõrmed on eraldunud, suudab loode varsti käsi rusikasse pigistada. Beebi liigutab aktiivselt käsi ja jalgu, mida rohkem ta areneb, seda aktiivsemaks muutub. Pea on veel suur, aga selle kasv hakkab aeglustuma. Areneb haistmis ja maitsmismeel, mistõttu tunneb ta varsti esimest korda maitset. 12 raseduse nädal: Loode on ligi 8 sentimeetrit pikk ning kaalub umbes 20 grammi. Kopsud arenevad ning toimuvad esimesed primitiivsed hingamisliigutused nn lootehingamine. Beebil on tekkinud imemis ja neelamisrefleks. Arenevad närvirakud, mistõttu on loode võimeline mingil määral valu tundma. Nägu on tuntavalt inimnäo moodi. Igemete sees arenevad piimahammaste alged.
värvi, vajutas ühe klaasijupi nende keele peale ja tegi sellest pilti. Pärast laboris uuris ta nende piltide järgi, kuidas maitsja ja mitte-maitsja maitsmispungad erinevad. Tuli välja, et tema nimetatud „supermaitsjatel“ on mitu korda rohkem maitsmispungi kui mittemaitsjal. Sellest tulevad välja ka erinevused, et miks mõni inimene ei talu suitsetamist või pipart. Supermaitsjal tundub chilli pipra kaun kolm korda tulisem kui tavalistel inimestel. Ja kuna supermaitsjal on nii arenenud maitsmismeel, ei suuda ta taluda suitsu maitset. Mitte-maitsjad on tavaliselt need inimesed, kes võivad kõike süüa või juua. Vahepeal on ka vahelugu Mollyst, kes kaotas autoõnnetuses oma nina seotuse maitsmispungadega. Ta pöördus Linda poole, kes sai lähemat teavet, kui oluline on nina maitsmisel. Maitsmispungad pole ainukesed asjad mis loevad. Edasi uuris prof. Harry Klee, et kas ainult maitsmispungad osalevad maitsmisel, või on sellel ka midagi muud mängus
4.Mille poolest erineb roomaja kael kahepaiksete omast ? V: Kahepaiksetel on üks kaelalüli, roomajatel on mitu 5.Milline luuline moodustis on roomajatel siseelundite kaitseks? Nimeta veel üks ülessanne, mida see täidab. V:Roided, 6.Missuguse kujuga on sisaliku ja mao keel? Mis on keele ülessanne? V: Keel on kaheharuline ja sellega nad maitsevad, kombivad maad või mingit objekti 7.Millised meeled on sisalikul tähtsad toidu otsimisel? V: Haistmismeel, nägemismeel ja maitsmismeel ka 8.Miks ei saa roomajad hingata naha abil? V:sest kuiva naha abil ei ole hingamine võimalik.Nad on nii arenenud et kopsudest piisab elutegevuseks. PTK. 12 1. Loetle peamised roomajate rühmad. Iseloomusta neid. V: Sisalikud, maod, krokodillid ja kilpkonnad. Nad on kõigusoojased soojalembesed loomad, kuid ei talu väga kõrget temperatuuri, kes elavad maismaal ja mõned liigid ka vees. nad liiguvad jäsemete abil või siueldes , osal neist pole jäsemeid. 2
Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 Maitsmine.......................................................................................................................2 Haistmine........................................................................................................................2 Haistmiselundi tähtsus................................................................................................3 Kompimine.....................................................................................................................4 Kompimismeele tähtsus............................................................................................. 4 Kasutatud kirjandus................................................................................................5 ...
Ehmestiivad- · Valmikud on hallikate või pruunikate tiibadega, kohmakalt lendavad putukad. · Tiivad on kaetud peenete karvakestega ehk ehmestega. · Vastsed elavad vees, on taim- ja loomtoidulised. · Mõned ehitavad enesekaitseks nö. Majakese(puruvana) ning mõned koovad saagi püüdmiseks püünise. Liblikad- · Liblikatel on sale keha, peened jalad, 4 tiiba on kaetud värviliste soomustega. · Nende keha on karvane(hoiab sooja) ja jalgadel on maitsmismeel, lõhna tunnevad tundlatega. Liblikad jagunevad kaheks: Hämarliblikad(öine eluviis, jässakas keha, tagasihoidlik värvus) Päevaliblikas. · Libliklikad on taimetoidulised, toituvad imilondi abil, mis on tavaliselt spiraalidest kokku keerdunud, kuid õienektari imemiseks keerdub lahti. · Imilondi pikkus vastab liblika külastavate õite sügavusest. · Puhkeolekus panevad liblikad tiivad selja peale kokku. Muna->röövik->nukk->valmik- liblika areng.
koordinatsiooni. 8.Milliseid nõuded peavad olema täidetud, et binokulaarne nägemine saaks toimida? kaks silma ja nende vahe, närvide tee, närvide töötlemise süsteem, korras silmade välislihased, korras kontrollsüsteemi mootor, ,,objektide kolmnurk", mis säilitab binokulaarse taju 9. Millised on meie 5 peamist meelt ja millised meeleelundid nendega seonduvad? nägemismeel (silmad); kuulmismeel (kõrvad); haistmismeel (nina); maitsmismeel (keel); kompimismeel (käed) 10. Kuidas jaotatakse sensoreid ärritaja iseloomu järgi? fotoretseptorid (valgus), mehhanoretseptorid (kuulmis, tasakaal, kompimis), baroretseptorid (rõhk), termoretseptorid (nahas, limaskestas), kemoretseptorid (haistmis, maitsmis, siseelundites), osmoretseptorid(koevedelike rõhk) 11.Millise kahe väärtusega on ruumis määratud objekti asukoht? Objekti suuna ja suhtelise kaugusega. 12. Mille poolest erinevad nägemistelg ja optiline telg? Kui fikseerime
Kõhupoolelt sirutuvad kojast välja pea ja lihaseline jalg. 2. Tee joonis tigude siseehitusest ja kirjuta juurde. 3. kirjelda tigude hingamist, vereringet, eritust, närvisüsteemi ja sigimist. Hingamiselunditeks lõpused (veetigudel) või kops (maismaa- ja osaliselt veetigudel). Vereringe on tigudel avatud. Erituselundiks on tigudel üks neer, mis paikneb südame kõrval. Eritatavad ained juhitakse neerujuha kaudu kojast välja. Nende tähtsaimad meeled on kompimis- ja maitsmismeel. Kombivad peamiselt kombitsate ja jala tallaga. Kiritigu on liitsuguline. Teod liibuvad paaritumiseks kokku, vahetavad seemnerakke, mis jäävad erilisse seemnehoidlasse. Munad asetab kiritigu mulda. 4. Tigude mitmekesisus ja tähtsus, too näiteid. Enamik tigudest toitub taimedest, kuid nende hulgas on ka röövliike. Teod moodustavad ühe lüli looduse aineringes. Teod töötlevad ümber suure osa taimsest massist. Teod ise on toiduks paljudele loomaliikidele, kui ka inimestele
2a) Kuna meeled meid mõnikord petavad, siis tahtsin ma oletada, et pole mitte ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 2b) Vaimu sattunud asjad ei ole unenägude illusioonides tõelisemad. 3a) See oli sisendatud täiuslikuma loomuse. 3b) Need olid seal ebatäiuslikkuse tõttu. 4) Descartes usub, et inimesele on midagi kõrgemalt poolt antud, mille üle mõtelda ja teooriaid luua. 5) Kuulmis-, haistmis- ja maitsmismeel aitavad meil tunnetada sama hästi kui nägemismeel, kuid see kõik on võimalik tänu mõistusele. 6) Geomeetrilises tõestuses vajame täiuslikkust , seega Jumal eksisteerib. Mõisted: Mina ma olen substants, mille kogu olemus sisaldub ainult mõtlemises. Jumal täiuslikeim loomus, mis sisaldas endas kõiki täiuslikkuseid. Tõelisus kõik see, mis me mõtleme selgelt ja distinkselt. Vastuväited ja kriitika:
618). Elastse koe jäigastumise tõttu ei suuda silmaläts enam kuju muuta ja see kahjustab fokuseerimisvõimet.(Inimkeha.Lühientsüklopeedia. 143.) Lugemisprille vajatakse tavaliselt umbes 45- aastaselt, kui "kätest enam ei piisa" (hoidmaks raamatut silmadest piisavalt kaugel). Kuulmine nõrgeneb peamiselt kuulmistee neuronite degeneratsiooni ja hävimise tõttu. Kõige enam häirub kõrgete helide kuulmine, madalaid kuuldakse nagu varemgi. Sageli nüristuvad haistmis- ja maitsmismeel. ( Inimese füsioloogia ja anatoomia. 618). 3 Vanuritel on rohkem haigusi kui noortel. Vaevalt on keegi kuuekümneselt enam täiesti terve. Vanadus iseenesest ei tähenda haigust. Mõned pikaajalised, aegamisi arenevad haigused ei jõua nooruses tekkida või neid ei arvesta sel ajal.( Inimese füsioloogia ja anatoomia. 618)
seedeelundkond, toitumine) Hingab lõpustega, mis asuvad keha külgedel pearindmiku all. Need erinevad ehituselt kala lõpustest kuid ülesanne on sama. Vereringe on avatud, nagu teistelgi lülijalgsetel. Jõevähi sinakasroheline veri liigub : < süda kõik kehaosad lõpused süda > Närvisüsteem sarnaneb vihmaussi omaga. Peaaju on väike aga kõhtmine närvikett on pikk. Tähtsat osa vähi tegutsemisel etendavad kompimis -ja maitsmismeel. Seedeelundkond on jõevähil üsna omapärane. Algul haarab ta suurte sõrgadega toidu ning seejärel suunab selle suuava juurde, lõugadega peenestatakse toit ainult osaliselt. Edasine toidupalakeste peenestamine toimub mao seintes asuvate kitiinainest hambakestega. Toit seeditakse lühikeses sooles ning seedimiseks vajalikke seedenõresid toodab maks. Toitumine on jõevähil mitmekesine. Selle moodustavad vetikad ja väikesed loomad, nad
teha). Sõrmed on täielikult eraldunud. Jalad kasvavad pikemaks. Beebi neelab lootevett. Üheteistkümnes rasedusnädal Loode suudab avada suud ja keel on välja arenenud, moodustunud on munandid või munasarjad. Osad luud hakkavad tugevnema. Kuna sõrmed on eraldunud, suudab loode varsti käsi rusikasse pigistada. Beebi liigutab aktiivselt käsi ja jalgu. Pea on veel suur, aga selle kasv hakkab aeglustuma. Areneb haistmis- ja maitsmismeel, mistõttu tunneb ta varsti esimest korda maitset. Kõige olulisem arenguetapp on nüüdseks läbi, ees seisab kiire kasvamise ja küpsemise periood kuni sünnituseni. Kaheteistkümnes rasedusnädal Loode on ligi 8 sentimeetrit pikk ning kaalub umbes 20 grammi. Ta ujub emakas ringi ilma, et ema seda tunneks. Kopsud arenevad ning toimuvad esimesed primitiivsed hingamisliigutused nn lootehingamine. Beebil on tekkinud imemis- ja neelamisrefleks.
Õpiküsimus Vastus Allikas 1. Nimeta inimese Elundid: Kõrv, silm, nina, keel, ÕO2 meeleelundid ja kompimiselundid. L2 meelesüsteemid ning Meelesüsteemid: Nägemine, kuulmine, kirjelda nende L3 tasakaalumeel, maitsmismeel, toimimist. Tee oma L4 haistmismeel ja kompimine. vastuse põhjal valikvastustega Meeleelundite funktsiooniks on (vähemalt 4 varianti) konverteerida füüsikalised eksamiküsimus. stiimulid närviimpulssideks, mida närvisüsteem seejärel töötleb kõrgemates ajukeskustes. Vahel käsitletakse
meeleprotsessi toimimumist täpselt (nt milline elund, kus asuvad retseptorid, nende nimetused jne.) Meeleelund on valdavalt anatoomiaalane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks. Klassikaliselt eristatakse järgmisi meeli: nägemismeel (silm) kuulmismeel (kõrv), haistmismeel (ninaõõne haistmispiirkond), maitsmismeel (keele maitsmispungad) kompimismeel, valu ja temperatuurimeel (nahk). kinestees (lihased) tasakaal (kõrva sisene meeleelund) Funktsionaalsest aspektist vaadelduna koosneb meelesüsteem kolmest osast: sensorist ehk retseptorist, aferentsetest juhteteedest ning kesknärvisüsteemi struktuuridest ja nendega seonduvatest suurajukoore osadest. Nägemismeel- Valgus siseneb silma läbi läätse ja silma sees oleval reetinal olevad
rasvasisaldusega variant annab klaasitäie puhul umbes 100 kcal toiduenergiat. Keefiril on värskendav, nõrgalt terav maitse. Teravus on aga seda vähem tajutav, mida rasvasem on keefir. Arvestades mitmekesise koosseisuga lipiidide hädavajalikkust inimkeha aine-ja energiavahetuses, sobib ka rasvasem keefir igati hästi. Südamelihas kasutab tavaolukorras eelistatult just rasvhappeid. Eriti oluline on rasvasem keefir laste toidulaual, nende maitsmismeel on tundlikum ja energiavajadus mõnevõrra suurem. 3) Sõltuvalt toote rasvasusest ja kääritamise kestusest on keefiris umbes 3,5-4% süsivesikuid, millest põhiosa langeb laktoosi arvele. Seda on aga vähem kui tavapiimas, sest segajuuretise mikroorganismid kasutavad osa laktoosi ära. Seetõttu sobib keefir neile, kel probleeme laktoositalu-misega. 4) Keefiri koostises on esindatud kõik mikrotoitainete rühmad sobivas vahekorras. Keefir on
1. Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Ole valmis leidma pildilt. Närvirakk koosneb rakukehast, dendriitidest ja aksonitest. Dendriite pidi liigub erutus rakukeha suunas. Aksonid juhivad erutuse impulsse rakukehast eemale. 2. Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon? Müeliin on närvikiude kattev valge rasvaine. Muudab närvikiude sisaldavad kesknärvisüsteemi osad valgeks ja palja silmaga nähtavaks. 3. Millised on põhilised virgatsained ja mis on nende funktsioonid? Põhilised virgatsained on atsetüülkoliin(õppimine, mälu, ärkvelolek), dopamiin(üldine motiveeritus, edasipüüdlikkus), serotoniin(meeleolu, hetkeajede kontrollimine, ärkvelolek) ja noradrenaliin (tähelepanu, ärksus). 4. Kuidas erinevad omavahel ajupoolkerad? Primaarsed sensoorsed alad funktsioneerivad üsna sarnaselt nii vasakul kui paremal pool, kuid sekundaarsed alad fun...
soojust. Soovi kohaselt lisatakse soola, suhkrut ja maitseaineid. Kindel märk sellest, et käärimine juba käib, on vaht hapendusnõu pinnakihil, gaasimullid ja hapendatavate toiduainete mahu mõningane suurenemine. Põhikäärimise lõpul lakkab gaaside eraldumine ning hapendusvedeliku tase langeb. Hapendamisel toimib lihtne reegel: mida kauem käärimine kestab, seda rohkem moodustub piimhapet ja seda vähem jääb toiduainetesse suhkruid. Meie maitsmismeel tajub neid muutusi kas vähem või rohkem hapu toiduna. Kolm põhitõde, et hapendamine õnnestuks. Esiteks, algne käärimisprotsess nõuab soojust. Kui põhikäärimine algab jahedas ja kestab väga kaua, siis suureneb tõenäosus, et hapendatud toiduained limastuvad ja roiskuvad. Teiseks, juba hapnenud toiduaineid ei tohi hoida liiga soojas ruumis, sest piimhappekäärimise jätkudes muudetakse kogu toiduainetes leiduv suhkur piimhappeks ning toiduained muutuvad liiga hapuks
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Meeleelundid ja tunnetusprotsessid Referaat Margit Reinsalu 10a Tallinn 2010 0 Tunnetusprotsessid Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad: aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Aistingud Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut. Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele. Tänapäeval eristatakse ka temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistinguid. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on närv...
Kommunikatsioon ehk suhtlus on organismidevaheline teabevahetus. Teabe vahetamine võib olla kas ühe- või mitmesuunaline. Ühesuunalist kommunikatsiooni nimetatakse informeerimiseks. Sel juhul ei oota teabe edastaja, et talle vastatakse või antakse tagasisidet MEELESEISUNDID Iga meeleelund on spetsialiseerunud kindlat liiki ärritajate vastuvõtuks 1. SILM - nägemismeel 2. KÕRV - kuulmismeel 3. NINA - haistmismeel 4. KEEL - maitsmismeel 5. NAHK – kompimine, puutetundlikkus KOKKUVÕTE Taju on tunnetuse protsess mille tulemusel inimene saab vahetu ja tervikliku pildi teda ümbritsevast maailmast. Taju on keeruline ning väga individuaalne omadus. Tajumine ja taju valivus sõltub tajuja välistest ja sisemistest teguritest. Tähelepanu on teadvuse seisund ja psüühilise tegevuse lahutamatu eeldus, Teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt. Tähelepanu eeldab keskendatust ning aitab objekte
Nakatumine mulla ja teiste elusorganismide kaudu. Hõimkond: Rõngussid. Lülistunud kehaga ussitaolised loomad. Keha katab nahklihasmõik, kutiikula puudub. Nahas palju limanäärmeid ja sageli ka harjaseid. Närvisüsteem on nn nöörredeltüüpi, koosneb peatängust ja sealt lähtuvatest paarilistest närvitüvedest. Igas lülis on lisaks peatängule veel üks paar närvitänke. Meelelunditest on arenenud täppsilmad ja kompimis-, haistmis- ja maitsmismeel. Vedelikuga täidetud kehaõõs on sageli jaotunud vaheseinte ehk septide abil kambriteks. Vereringesüsteem on suletud, koosneb selgmisest ja kõhtmisest pikisoonest ja neid ühendavatest ringsoontest ning selles voolab sageli hemoglobiinirikas veri. Eesmised ringsooned on paksemate lihaseliste seintega ja talitlevad südametena. Erituselunditeks on avatoruneerud, mis asuvad kahes lülis, algavad ühes ja avanevad järgmises. Sooltoru
SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks saksa filosoof Immanuel Kanti, tema eluloo ja tähtsama teooria. Algul põhiliselt seepärast, et filosoofil on äärmiselt huvitav eesnimi. Hilisemal tutvumisel filosoofi eluloo ja tõekspidamistega leidsin, et nii mõnigi temapoolt öeldu ja erinavate aurorite poolt väljatoodu kirjeldab ka mind ennast. Lisaksin leidsin ühe mulle huvitava fakti. Nimelt Tartu Ülikooli kunstimuuseum tähistas eelmisel aastal oma 209. aastapäeva üritusega Rääkivad pead, kus muuseumi varasalvedest toodi välja tõeline pärl Immanuel Kanti surimask, mida on maailmas vaid kaks tükki (http://forte.delfi.ee/news/teadus/tu-kunstimuuseum-toob-aastapaeval-valja-haruldase- surimaski.d?id=64263785). Sellele oleksin tahtnud isegi pilku heita. Kant väitis, et on olemas objektiivne maailm, kuid seda, millest ta kõneles, nimetatakse filosoofia skandaaliks ning keegi ei ole suutnud näidata, kuidas teadmine välismaailma asjade koh...
üles leida toidupoolise ja vahet teha söödaval ja mittesöödaval toidul. Ühe oletuse järgi leiavad nad söödipoolise üles kompimise ja valgel aja nägemise abil. EMÜ neurofüsioloogiline uurimistöö näidanud, et jooksiklaste tunnadel olevad kemoretseprodi on tundlikud soolade, taimsete suhkrute ja alkaloidide suhtes. Kahte viimast leidub ka suurtes kogustes seemnetes. seega vüibki mängida tähtsat rolli maitsmismeel seemnesöögi otsingutel (Merivee; Must; Kruus, 2012). Seemneid süüakse väga hoolikalt nind nii vastsed kui ka valmikud on selles osavad- eemaldades enne söömaasumist viljade ja seemnte väliskestad. Jooksiklatse toiduvajadus päevas on umbes kolmandik nende kehakaalust. Tähtsamad seemnetest toitujad on ehmesjooksikud, kuivajooksikud, hiilajooksikud, süsijooksikud, käävikjooksikud, ketasjooksikud, rohujooksikud ja pisijooksikud
et me maailma sellisena tajume. Aeg ja ruum on tunnetuse vormid maailm (asi iseeneses) ei eksisteeri ei ajas ega ruumis. Kõike, mida me ükskõik mil viisil mõistame, mõistame me oma viie meele, aju ja kesknärvisüsteemi abil. Meie erinevad meeled tajuvad asju täiesti erinevalt. Silmadel on kindlad ja samas väga tähtsad võimed, kuid mitte rohkem. Kõrvad suudavad täita mitut tähtsat funktsiooni, mida silmad ei suuda. Maitsmismeel võimaldab aistida asju, mida ei suuda aistida ei meie silmad ega kõrvad. Meie aju suudab tajud korraldada lugematuks hulgaks erinevat liiki asjadeks. Kui loeme üles kõik oma võimed, siis nende piiresse mahtuv ongi kokku see, mida me võime tunnetada. Öeldu ei tähenda, et midagi muud pole olemas, kuid kui see miski, ükskõik mis, ka olemas on, siis ei suuda me seda haarata. Ruum ja aeg on meie tajumisvormid, ilma nendeta ei suudaks me mitte midagi tajuda ega mõista.
Meeled ja aisting (Gleitmani õpik ptk 4) 1. Mis on proksimaalne ja distaalne stiimul? distaalne stiimul - välismaailma objekt v sündmus proksimaalne stiimul - välismaailmast tulenevad energiad, mis jõuavad vahetult meie meeleorganitesse 2. Mida tähendavad mõtted, et inimene, kui passiivne tajuja (J.Locke, empirism, tabula rasa) ja inimene, kui aktiivne tajuja (I.Kant, kaasasündinud sensoorse sisendi kategoriseerimise viisid). Passiivne tajuja - inimese mõistus on sündides puhas leht - tabula rasa, millele kogemused jätavad oma jälje (John Locke) Aktiivne tajuja - informatsioon organiseeritakse kindlatesse kategooriatesse, kaasasündinud arusaam ruumisuhetest, ajasuhetest 3. Mis on psühhofüüsika? Taju uurimise viis, mis seostab füüsikalise stiimuli omadusi selle poolt tekitatud sensoorsete kogemustega. Üritab leida vastuseid küsimustele: kuidas me tajume heli teisiti, kui helilainete sagedus muutub? Millised muutused toimuvad...
toidu vaid osaliselt. Toidu peenestamine jätub maos, selle seintes asuvate kitiinainest hambakestega. Vähil on avatud vereringe, sinikasroheline veri varustab kõiki kehaosi hapnikuga. Hingamiselundid on lõpused, mis on pearindmiku seljakilbi all, keha külgedel. Nende ülesanne on vees oleva hapniku juhtimine verre ja süsihappegaasi eemaldamine verest. Jõevähi närvisüsteemi kuuluvad peaaju, kõhtmine närvikett. Kõige tähtsamad meeled on kompismis-, haistmis- ja maitsmismeel. Kompimiselundid on tundlad, jäsemed. Näevad liitsilmadega objektide kuju, kuid mosaiikselt. Jõevähk on lahksuguline loom. Emasvähi tagakeha on laiem kui pearindmik. Isastel valmivad seemnerakud, mille nad kleebivad kokku vorstikesteks ja kinnitavad need emaslooma tagakeha alla. Emasel valmivad sügisel tagakehas munad. Viljastumine toimub vees ja see on kehaväline. Vastsed veedavad talve ema jalgade küljes. Kevadel kooruvad vastsed. Kasvamise ajal kasvab nende selga uus kitiinkest (seda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
