Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat (0)

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat
Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks
Versioon 1.2 – kavand
Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest
Toimetanud MINERVA 5. töörühm.
6. november 2003
MINERVA 5. töörühm
Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest
Tegevuse eestvedaja
Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler , Belgia)
Koordinaator
Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium , Belgia)
Liikmed:
Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu ); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto ( Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubaut Cécile (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia); Borje Justrell ( Riigiarhiiv , Stockholm, Rootsi); Sofia Karagiorgoudi (Arvutipõhise Inseneritehnika ja Informaatika Amet, Patras, Kreeka); Emmanouil Karatzas (Arvutipõhise Inseneritehnika ja Informaatika Amet, Patras, Kreeka); Cary Karp (Roots)i; Minna Kaukonen (Helsingi Ülikooli Raamatukogu, Soome); Malbert Daniel (Kultuuri- ja Kommunikatsiooniministeerium, Prantsusmaa); Teresa Rodriguez Gonzalez (Rahvusraamatukogu, Madrid, Hispaania ); Marius Snyders ( Haridus -, Kultuuri- ja Teadusministeerium, Madalmaad); Gert Van Tittelboom ( Flaami Kogukonna Ministeerium, Belgia).
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat
Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks
Kavandi versioon 1.2 – 6. november 2003
Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest
Toimetanud MINERVA 5. Töörühm
Üldkoordineerimine
Rossella Caffo, projektijuht
Isabelle Dujacquier, kasutajate vajadustest lähtuvate kultuurialaste veebirakenduste sisu ja kvaliteedikriteeriumide piiritlemise töörühma koordinaator
David Dawson, koostoimivuse ja teenuseosutamise töörühma koordinaator
Antonella Fresa, tehniline koordinaator
Euroopa toimetus
Isabelle Dujaquier, David Dawson, Muriel Foulonneau, Pierluigi Feliciati, Fedora Filippi, Antonella Fresa, Annette Kelly, Eelco Bruinsma, Marius Snyders, Cary Karp, Gert Van Tittelboom
Sekretariaat
Sabrina Santangelo ( Kultuuriministeerium , Itaalia)
Tekstid
Giancarlo Buzzanca (Keskrestaureerimisasutus, Itaalia; David Dawson ja Chiara De Vecchis (Parlamendi Ülemkoda, Itaalia); Mario Di Domenicantonio (Uuendus- ja Tehnoloogiaministeerium, Itaalia); Sara Di Giorgio , nõustaja (Itaalia); Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia); Pierluigi Feliciati, (Arhiiviamet, Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Maria Teresa Natale, MINERVA veebitoimetaja; Maria Pia Guermandi (Emilia Romagna Piirkondlik Kultuuriamet, Itaalia); Cary Karp (Euroopa Muuseumivõrgu Infokeskus, Rootsi); Emmanouil Karatzas (Arvutipõhise Inseneritehnika ja Informaatika Amet, Patras, Kreeka); Sofia Karagiorgoudi (Arvutipõhise Inseneritehnika ja Informaatika Amet, Patras, Kreeka); Oleg Missikoff (Luissi Ülikool, Itaalia); Maurizio Vittoria (Veneetsia Püha Markuse Raamatukogu, Itaalia); Andrea Vituzzi (Luissi Ülikool, Itaalia).
Inglise keele toimetajad :
Tanya Pacsoo, Ciaran Clissmann
Võrguversioon
Maria Teresa Natale, Andrea Tempera
© 2003 Minerva Project
http://www.minervaeurope.org/publications/qualitycriteria1_2draft.ht m
Tänusõnad
Eriti tänatakse järgmisi isikuid nende abistava panuse eest: Jean-Claude Blommaert (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia); Petra Boekstal (Flaami Kogukonna Ministeerium, Belgia); Josè Borbinha (Portugali Rahvusraamatukogu); Stéphane Colignon (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia); Jean- Pierre Dalbéra (Kultuuri- ja Kommunikatsiooniministeerium, Prantsusmaa); Giovanna Damiani ( Firenze Riiklikud Muuseumid , Itaalia); Patrice Dartevelle (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia); Ana Maria Duran (Culturenet, Rootsi); Antonio De Vanna (Uuendus- ja Tehnoloogiaministeerium, Itaalia); Dirk De Wit Kujutava Kunsti Algatus (Belgia); Debbie Esmans (Flaami Kogukonna Ministeerium, Belgia); Ariane Fradcourt (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia); Catherine Godefroid (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia); Kathy Haemers, Flaami kultuurivõrk (Belgia); Vesa Hongisto (Infohalduskeskus, Soome); Martine Lahaye (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia); Maurizio Lunghi, MINERVA projekti eest vastutav ametnik (Euroopa Komisjon ); Marco Lusini (Informaatika- ja Telemaatikabüroo, Itaalia); Daniel Malbert (Kultuuri- ja Kommunikatsiooniministeerium, Prantsusmaa); Patricia Manson (Euroopa Komisjon); Antonella Mulè (Arhiiviamet, Itaalia); Hans Nissens, Flaami kultuurivõrk; Belgia], Nick Poole, Ressursid (Ühendkuningriik); Colette Rousseau -Rochet (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia); Bernard Smith (Euroopa Komisjon); Cinzia Stortone (Sogei, Itaalia); Jeroen Walterus (Flaami Rahvakultuurikeskus, Belgia); Jos Van Rillaer (Flaami Kogukonna Ministeerium, Belgia); Francesco Vargiu (Itaalia); Léon Zaks (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia).

Eessõna ja taust

Ülemaailmne arvutivõrk on kaasa aidanud kultuurialaste veebirakenduste üha suuremale levikule. Pea iga kultuuriasutus või -algatus tahab tänapäeval olla ülemaailmses võrgus, et oma sisu reklaamida, levitada informatsiooni ja teavitada oma tegevusest Interneti kaudu.
Kultuuriinformatsiooni edasiandmisel tuleb tagada kvaliteet. Samas on kvaliteet väga lai, üldine ja subjektiivne mõiste. Seetõttu on kvaliteediraamistiku eesmärk lahutada kvaliteet paljudeks kultuuriveebile kohasteks kriteeriumideks. Kuna selles valdkonnas saab vastavat raamistikku välja töötada üksnes rahvusvahelisel tasandil, on otstarbekas tegevusse kaasata eri rahvuskultuuride esindajad.
Raamistik on arenev koetis, mida tuleb aegamööda laiendada ja täiustada käsikäes kogemuste ja juhtumiuuringutega, kujutades endast Euroopa tasandil tehtava koostöö tulemust.
MINERVA (Ministerial NetwoRk for Valorising Activities in digitations) projekt on sobiv keskkond sellise raamistiku väljatöötamiseks.
Euroopa kultuurialaste veebirakenduste kvaliteedikriteeriumide teke
Euroopa kultuurialaste veebirakenduste kvaliteedikriteeriumide juured on Lundi põhimõtetes, mis võeti vastu 4. aprillil 2001, mil Euroopa Komisjoni kutsuti üles tegema koostööd liikmesriikidega, eeskätt: “… optimeerima Euroopast pärineva informatsiooni väärtust ja arendama ühiseid visioone, töötades välja kriteeriumid ja raamistiku digitaalset kultuurilist ja teaduslikku informatsiooni käsitleva ELi koostöökava tarvis koos sobivate teostusvahenditega [---] Euroopast pärinevat informatsiooni käsitlevate lisandväärtuse tingimuste määratlemise kaudu”.
Ajal, mil Belgia oli Euroopa Liidu eesistujariik, edendati seda mõttekäiku asjatundjate laiaulatusliku arutelu käigus, mis käsitles kultuuri- ja teadmusühiskonda ja mille tulemusena võeti Euroopa kultuuriministrite nõupidamisel 5. novembril 2001 vastu resolutsioon Kultuuri- ja teadmusühiskond. Resolutsioonis kutsutakse komisjoni ja liikmesriike üles soodustama kvaliteedialgatusi seoses kultuurialaste veebirakendustega.
Esimene Euroopa dokument kultuuriveebi kvaliteedikriteeriumide kohta – Brüsseli kvaliteediraamistik, mis tulenes Lundis vastu võetud põhimõtetest – esitati rahvuslike esindajate rühma esimesel koosolekul, mis toimus Brüsselis 11. detsembril 2001. Selle eesmärk oli muuta kvaliteet erapooletumaks, rakendatavamaks ja mõõdetavamaks.
MINERVA kvaliteeditöörühm
MINERVA kvaliteeditöörühma tegevus on üldjoontes kulgenud plaanipäraselt. Kultuuriveebi kujundamiseks on leitud ja pakutud häid lahendusi, kuid nagu iga uue ettevõtmise puhul, on ka selle projekti käigus ette tulnud mitmeid lahendamist vajavaid probleeme.
Töörühm on määratlenud kümme põhimõtet, millest tuleb juhinduda digitaalsele kultuuripärandile juurdepääsu tagamisel, arvestades seejuures Euroopa kultuurilist mitmekesisust. Koostatud on ka eelmainitud põhimõtete üksikasjalikumad selgitused .
Käesoleva kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamatu väljatöötamise käigus moodustati MINERVA kvaliteeditöörühma initsiatiivil kõnesolevat tegevust toetav, Euroopa Toimetus.
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat: kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamatut tuleks käsitleda töödokumendina, mida tuleb veel täiustada.
Käesolev käsiraamat ei ole üksnes töödokument – selle alusel toimub kõikide MINERVA tööpakettide raames pidev tegevus, mis hõlmab kõiki koostatavaid dokumente, põhimõtteid ja suuniseid.
Eelmainitu moodustab raamistiku, mis suunab kvaliteediküsimuste määratlemist kultuurivallas. Teisisõnu, raamistik on nüüdseks olemas ja alata võib selle kultuurisisuga seostamise vaevanõudev koostöö, mida juhib Euroopa toimetus. Tõenäoliselt palutakse abi ka muudelt asjatundjatelt, jälgides põhjalikult nende tegevust.
Käesolev käsiraamat peab sisaldama ka hulka tingimusi, mis võivad liikmesriigiti oluliselt erineda. Kõikide Euroopa kogukondade eriolusid võetakse käimasoleva sisulise ja vormilise läbivaatamise vältel arvesse ja eeldatavasti avaldatakse käsiraamat ajal, mil Iirimaa on Euroopa Liidu eesistujariik.
Teha on veel palju, kuid on kindel, et oluline tulemus on juba saavutatud: arutelu asjakohasel teemal on alanud täie teadmisega, et tervikliku, Euroopa tasandil heakskiidetava käsiraamatu koostamine on keerukas, kuid samas väga vajalik ettevõtmine.
SISUKORD
Eessõna ja taust 4
Sissejuhatus 8
1. Mõisted, lähtealused ja põhisoovitused 11
1.1 Mõisted 11
1.1.1 Kultuuriüksus 11
1.1.2 Kultuuriveeb 12
1.1.3 Kasutajad 13
1.2 Lähtealused 13
1.2.1 Kultuuri laiaulatusliku leviku edendamine 14
1.2.2 Uute suhtlusvahendite tõhusus 14
1.2.3 Ülemaailmse arvutivõrgu oskuslik kasutamine 14
1.2.4 Kvaliteet kui kultuuriüksuste ja kasutajate vahelise suhtluse tulem 14
1.3 Tegevuspõhimõtted ja -kavad: mõned soovitused 14
1.3.1 Portaalid ja kultuurivõrgustikud 15
1.3.2 Äratuntavus ja nähtavus kvaliteedi hindamisel 15
1.3.3 Siseste ja väliste infovoogude kooskõlastamine 16
1.3.4 Erinevate suhtluskanalite kooskõlastamine 17
1.3.5 Kultuuriveebi kavandamine, arendamine ja haldamine 18
1.3.6 Autoriõigus ( intellektuaalomandi õigused) ja ainese kaitse 19
1.3.7 Veebiainese pikaajaline säilitamine 20
2. Veebirakenduse kvaliteet: üldpõhimõtted ja praktilised soovitused 21
2.1 Sissejuhatus 21
2.2 Juurdepääs sisule 22
2.2.1 Puue 23
2.2.2 Kuidas puuetega inimesed veebi kasutavad 23
2.2.3 Veebile juurdepääsu tagamise algatus (WAI) 24
2.2.4 Euroopa Liidu soovitused 25
2.3 Kasutatavus 26
2.3.1 Mõiste ja metodoloogia 26
2.3.2 Kasutatavuse põhimõtted 27
2.4 Kultuuriveebi kasutatavuse kriteeriumid 28
2.4.1 Sisu äratuntavus 28
2.4.2 Kultuuriveebi äratuntavus 28
2.4.3 Arusaam saidi eesmärkidest 29
2.4.6 Sisu esitamine 32
2.4.7 Saidil navigeerimine 33
2.4.8 Otsing 34
2.5 Mustrid ja mustrite märksõnad 35
2.5.1 Mõisted 35
2.5.2 Mustrite kataloog 36
2.5.3 Kuidas mustreid kasutada 37
2.5.4 Näide mustrite kataloogi kasutamisest 37
3. Kultuuriveebi kvaliteediraamistik 39
3.1 Lähtekohad 39
3.2 Kultuuriveebi eesmärgid: mõisted 40
3.2.1 Kultuuriüksuse identiteedi esitus 40
3.2.2 Kultuuriüksuse tegevuse läbipaistvus 40
3.2.3 Kultuuriveebi missiooni läbipaistvus 40
3.2.4 Sektorisisese võrgu tõhusus 41
3.2.5 Sektorisiseste nõuete ja eeskirjade esitus 41
3.2.6 Kultuuriainese levitamine 42
3.2.7 Kultuuriturismi tugi 42
3.2.8 Haridusteenuste pakkumine 43
3.2.9 Teenuste pakkumine teadusliku uurimistöö tarbeks 43
3.2.10 Teenuste pakkumine sektori spetsialistidele 44
3.2.11 Toodete reserveerimis- ja hankimisteenuse pakkumine 44
3.2.12 Veebikasutuse propageerimine sektoris 44
3.3 Kultuuriveebi kirjeldused kultuuriüksuste kategooriate järgi 45
3.3.1 Arhiivid 45
3.3.2 Raamatukogud 48
3.3.3 Hajusalt paiknev kultuur 51
3.3.4 Muuseumid 57
3.3.5 Haldus- ja kaitseasutused 62
3.3.6 Uurimis - ja hariduskeskused 65
3.3.7 Kultuuriprojektid 68
3.3.8 Ajutised näitused 72
Lisa 1 Viited teiste MINERVA töögruppide tegevusele 76
Lisa 2. Mustrite kataloog 77
Lisa 3. Käsiraamatu kasutusjuhised 99
Lisa 4. Veebirakendusi käsitlevad siseriiklikud eeskirjad 109
1. Eessõna 109
2. Euroopa eeskirjad 110
3. Liikmesriikide eeskirjad 112
Austria 112
Belgia 112
Taani 115
Soome 116
Prantsusmaa 116
Saksamaa 118
Kreeka 119
Iirimaa 119
Itaalia 121
Luksemburg 123
Madalmaad 124
Portugal 124
Hispaania 126
Rootsi 127
Ühendkuningriik 128
4. Rahvusvahelised dokumendid 131
Veebiainese käideldavustesti 1.0 kontrollküsimuste nimekiri 132
Bibliograafia ja viited 140
Lühendid 159

Sissejuhatus

Viimastel aastatel on Interneti kaudu toimuva suhtluse tähtsuse üha laiem teadvustamine kõikidel elualadel tekitanud vajaduse kultuuriveebi kvaliteedikäsiraamatu järele. Eeskätt kultuurivaldkond etendab olulist rolli info- ja teadmusühiskonna eesmärkide saavutamisel, mis on kokkuvõtvalt järgmised: levitada kultuuri kõikidele kodanikele ja seeläbi edendada Euroopa lisandväärtuse teadlikku kasvu ja tunnustamist.
Seetõttu on kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat kasulik vahend, mille abil saavutada ühine üle-euroopaline lähtekoht, et edendada kultuuri- ja teaduspärandi kättesaadavust Internetis. See on peamine osa Euroopa kultuuripärandi digiteerimispõhimõtetest, mille eesmärk on võimaldada kõikidele kodanikele ühesugune juurdepääs kultuuriinformatsioonile.
Kooskõlas riiklike haldusorganite informatsiooni kättesaadavust käsitlevas tegevuskavas e-Euroopa 2002 sisalduvate eeskirjadega, pakutakse käsiraamatus välja lisaks sisu käsitlevate kriteeriumide vastuvõtmisele ja rakendamisele ka kvaliteeti käsitlevate ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ja kultuurialastes veebirakendustes pakutavate vahetute arvutipõhiste infoteenuste juurdepääsukriteeriumide määratlemise ja rakendamise põhimõtteid.
Erilist tähelepanu pööratakse erivajadustega kasutajatele, kusjuures see on avatud infoühiskonna tagamise oluliseks eelduseks. Ühiste kvaliteedikriteeriumide kohaldamine kõikidele kultuurialastele veebirakendustele tagab selle, et heatasemelist informatsiooni kultuuripärandi kohta antakse vähimate Euroopa normide kohaselt. Kvaliteedikriteeriume täiendavad analüüsi- ja hindamismeetodid , mis võimaldavad mõõta ja hinnata kultuurialase veebirakenduse kvaliteeti.
Käsiraamat on jagatud nelja põhiossa järgmiselt:
1) üldmõisted, lähtealused ja soovitused;
2) veebirakenduse kvaliteet: üldpõhimõtted ja praktilised soovitused;
3) kultuuriveebi kvaliteediraamistik;
4) lisad: hindamismeetodid; eeskirjade tutvustus; bibliograafia.
1. Üldmõisted, lähtealused ja soovitused
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedil on mitu tahku . Ülemaailmne arvutivõrk koos sellele omaste põhimõtteliste, rakenduslike ja keeleliste väljenditega puutub kultuurivaldkonnaga kokku oma avalikkuse tõttu; teisisõnu, sellel on eriline roll kultuuripärandi säilitamisel ja kasutamisel .
Kirjeldatud liit on veel uuenduste ja katsetuste järgus. Ühel pool on kultuurimaailm, mis on määratletud ja liigitatud sajanditepikkuse mõttelise ja otstarbekohase vormimise tulemusena. Teisel pool aga uus, murranguline tehnoloogia , mis avaldab erakordset mõju suhtlusele ning informatsiooni ja teadmiste levikule.
Eeltoodud põhjustel oli käsiraamatu koostamise algjärgus ühtaegu vajalik ja tähtis selgitada mõisteid, valdkondi ja käsitlusala. Lähtekohaks oli vajadus leida tegelikkusega kattuvaid sobilikke mõisteid.
Valitud mõisted võimaldavad kultuuriveebi eesmärke siduda kultuuriüksuse identiteedi ja ülesandega. Eelmainitud rakendus peab kajastama kultuuriüksuse funktsiooni ja tagama selle selguse. Selleks määratleti kultuuriüksuste veebirakenduste põhieesmärgid.
Lisaks identiteedi ning ülesande ja tegevuse selgele kirjeldusele loodetakse luua valdkondlik võrk, võimaluse korral Euroopa tasandil. See teatud kultuurihuvidega virtuaalkogukondade võrk peaks hõlmama järgmist: valdkonna põhieeskirjade ja -normide esitamist , kultuurialase informatsiooni levitamist multimeedia abil, teenuste pakkumist teadusuuringuteks, erialainimestele ja haritlastele, kultuuriturismiteenuseid, aga ka kaupade tellimist ja hankimist.
Iga kultuuriüksuse puhul analüüsitakse neid eesmärke eraldi. Kultuuriüksuse määratlus on sihiteadlikult üldine, et hõlmata nii poliitilisi ja halduslikke kui ka tehnilisi ja teaduslikke rahvuslikke erijooni. Kultuuriüksused on enamjaolt kultuuripärandi säilitamiseks ja levitamiseks mõeldud asutused, kuid mitte ainult. Selle mõiste mahtu laiendas suuresti mitmesuguste juriidiliste isikute, üldsuse huvides tegutsevatest ühendustest koosnevate kutsekogukondade võrk, samuti kindlate ülesannetega sihtasutuste, seltside ja projektirühmade kaasamine.
Kuna kultuurivaldkond on oma olemuselt väga lai ja mitmekesine , piirduti üksnes kultuuripärandi liikidega, et oleks võimalik koostada vajalikke kvaliteedikriteeriume ja -suuniseid. Euroopa Liidu liikmesriikides on need liigid välja kujunenud sisuliselt ühises ajaloolises protsessis, mis on määratletud nii kultuuriliselt kui ka õiguslikult ja halduslikult eesmärgiga hallata kultuuripärandit selle mõiste kõige laiemas tähenduses.
Täpsemalt käsitletakse käsiraamatus raamatukogude, arhiivide, säilitusasutuste, uurimiskeskuste, ajutiste näituste, kultuurisündmuste ja projektidega seotud probleeme. Käsiraamat on mõeldud vajalike suuniste ja näpunäidete andmiseks kultuuriüksuste veebiprojektide juhtidele, võttes arvesse erinevate koosluste iseärasusi.
Veel üks oluline teema, mida käsiraamatus vaadeldakse, on kasutajate vajadused. Üldiselt pühendutakse veebirakenduste eelneva kavandamise käigus kasutajaprofiilide piiritlemisele, millest lähtutakse veebirakenduste põhitahkude kujundamisel.
Tuleks silmas pidada, et üldsuse huvides töötavate koosluste veebirakendused on institutsiooni ülesande tõttu suunatud väga laiale ja mitmekesisele kasutajaskonnale ja ei mahu eelnevalt määratletud sihtrühma piiresse. Seetõttu tuleb kultuuriveebi peaeesmärgiks pidada kultuuri levitamist kõikidele kodanikele, soodustades seeläbi nende arengut. Uurida tuleb mitmesuguseid meetodeid (nagu eelnevalt valitud kasutuskeskkond, õige keelevalik jne).
Kasutajate vajadused kujutavad endast keerukat kogumit, sealhulgas soovi informatsiooni järele, mis on usaldusväärne, arusaadav, rikkalik ja ajakohane ning mida saab kasutada nii uudishimu rahuldamiseks ja erialaseks arenguks kui ka teadusuuringuteks. Seetõttu tuleb informatsioon koostada ja korrastada nii, et kasutaja juurdepääs sellele oleks võimalikult lihtne.
Kvaliteetse veebirakenduse väljatöötamiseks vajalike meetmete hulka loetakse väljuvate infovoogude kooskõlastamist. Kultuuriüksuses on vaja luua mitmesugused suhtluskanalid, samuti kontrollida veebirakenduse kaudu avalikustatava informatsiooni intellektuaalomandi õigusi ja privaatsustaset. Seetõttu on soovitatav luua kultuuriüksuste veebirakenduste arhiiv.
2. Veebirakenduse kvaliteet: üldpõhimõtted ja praktilised soovitused
Heatasemelise veebisaidi tunnusjooned ja hädavajalikud omadused saab kindlaks teha sisu juurdepääsetavuse ja veebirakenduse kasutatavusega seotud üldpõhimõtete analüüsimise teel. Juurdepääsetavus ja kasutatavus on need eesmärgid, mis tuleks veebisaidi kvaliteedi tagamiseks ennekõike saavutada.
Veebisait on juurdepääsetav, kui selles sisalduv informatsioon on külastajatele kättesaadav, olenemata külastaja võimalikust puudest , tehnoloogiast , mida ta kasutab saidiga tutvumiseks ja rakendusest, mille kaudu saiti külastatakse. Kokkuvõttes märgitakse peamised algatused juurdepääsetavuse vallas – veebiainesele juurdepääsu käsitlevad suunised ja Euroopa resolutsioonid.
Kasutatavuse põhimõtetes vaadeldakse kasutajat kui keskpunkti sisu ülesehituse, liidese ja suhtlusviiside kavandamisel. Selle kasutajakeskse metoodika tulemuslikkuse tagamiseks moodustatakse kasutajaid, sealhulgas puuetega kasutajaid esindav asjatundjate valim , kes kontrollib sisu juurdepääsetavust.
Kultuuriüksuste veebisaitide kasutatavuse kriteeriumid on eelkõige seotud institutsiooni maine ja institutsiooni vastutusega.
Kindlate šabloonide ehk mustrite kasutamisel põhinev süsteem on välja pakutud kui täiendav metoodiline lähenemisviis ja kasulik vahend heatasemeliste veebirakenduste kavandamiseks.
Mustrikeel on välja kasvanud arhitektuuriuuringute valdkonnast ja seda on laiemalt rakendatud ka inimese ja arvuti vahelises suhtluses . Muster määratleb lahenduse korduva probleemi kõrvaldamiseks teatavas seoses. Muster koosneb kolmest osast: seos, probleem ja lahendus. Liigitades probleeme teatavates seostes ja lahenduste kaudu, mille abil need korduvates olukordades kõrvaldatakse, koostatakse mustrite kataloog, milles üksikud mustrid esinevad kindlas järjestuses; iga mustri juures on sellega seotud mustrid, mis on kasulikud teatavate veebiprojektidele omaste küsimuste lahendamisel. Lisas on esitatud mustrite kataloog ja mustrimääratluste esimene kavand.
3. Kultuuriveebi kvaliteediraamistik
Kultuuriveebi täpsed ülesanded ei eelda mitte üksnes kõikidele veebirakendustele kehtiva üldise kvaliteediraamistiku järgimist, vaid ka täpsete eesmärkide seadmist.
Need kriteeriumid võivad erineda, sõltuvalt rakenduse üksikutest eesmärkidest, mis omakorda on kultuuriüksuse sihtide ja kasutajate vajaduste omavahelise kokkusobitamise otsene tulemus. Need märkused kehtivad igat liiki kultuuriüksustele koos asjakohaseid liike käsitlevate lisamärkustega ja iseärasuste selgitustega.
Loodetavasti on see käsiraamat üks versioon dokumendist, mida pidevalt täiendatakse, muudetakse ja täiustatakse igas riigis ja igas kultuurivaldkonnas.

1. Mõisted, lähtealused ja põhisoovitused

1.1 Mõisted

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedil on mitu tahku. Ülemaailmne arvutivõrk koos sellele omaste põhimõtteliste, rakenduslike ja keeleliste väljenditega puutub kultuurivaldkonnaga kokku oma avalikkuse tõttu; teisisõnu, sellel on eriline roll kultuuripärandi säilitamisel ja kasutamisel.
Kirjeldatud liit on veel uuenduste ja katsetuste järgus. Ühel pool on kultuurimaailm, mis on määratletud ja liigitatud sajanditepikkuse mõttelise ja otstarbekohase vormimise tulemusena. Teisel pool aga uus, murranguline tehnoloogia, mis avaldab erakordset mõju suhtlusele ning informatsiooni ja teadmiste levikule. Eeltoodud põhjustel oli käsiraamatu koostamise algjärgus ühtaegu vajalik ja tähtis selgitada mõisteid, valdkondi ja käsitlusala. Lähtekohaks oli reaalne vajadus leida tegelikkusega kattuvaid sobilikke mõisteid.

1.1.1 Kultuuriüksus

Kultuuriüksus on üldsuse huvidele keskenduv projekt, asutus või organisatsioon , kelle eesmärk on säilitada ja korrastada kultuuri ja kultuuripärandit (arhiivid, raamatukogud, arheoloogiline , ajaloolis -kunstiline, teaduslik, arhitektuuriline, mitteaineline etnograafiline ja antropoloogiline pärand) ning tagada sellele juurdepääs.
Kultuuriüksused loovad ja levitavad valdkonna teadmisi. Kultuuriteadmiste loomine, täiustamine ja levitamine on toimingud, millega on seotud paljud kultuuritegelased ning eeldatavasti peaksid kultuuriüksused neid selles toetama.
Kultuuriüksuse määratlus on sihiteadlikult üldine, et hõlmata nii poliitilisi ja halduslikke kui ka tehnilisi ja teaduslikke rahvuslikke erijooni. Kultuuriüksused on enamjaolt kultuuripärandi säilitamiseks ja levitamiseks mõeldud asutused, kuid mitte ainult. Selle mõiste mahtu laiendas suuresti mitmesuguste juriidiliste isikute, üldsuse huvides tegutsevatest ühendustest koosnev kutsekogukondade võrk , samuti kindlate ülesannetega sihtasutuste, seltside ja projektirühmade kaasamine.

1.1.1.1 Identiteet

Kultuuriüksuse identiteet määratletakse järgmiste tegurite kaudu:

• ajalugu;
  
• institutsiooni eesmärgid või ülesanne;
  
• kultuuriaines, mida säilitatakse ja levitatakse;
  
• organisatsiooniline ehitus;
  
• üksuse geograafiline paiknemine ja füüsiline asukoht.
  

1.1.1.2 Liigid

Kuna kultuurivaldkond on oma olemuselt väga lai ja äärmiselt mitmekesine, piirduti üksnes kultuuripärandi liikidega, et oleks võimalik koostada vajalikke kvaliteedipõhimõtteid ja -suuniseid. Euroopa Liidu liikmesriikides on need liigid välja kujunenud sisuliselt ühises ajaloolises protsessis, mis on määratletud nii kultuuriliselt kui ka õiguslikult eesmärgiga hallata kultuuripärandit selle mõiste kõige laiemas tähenduses. Vaadeldavad pärandiliigid on järgmised:

• Arhiivid
  
• Raamatukogud
  
• Maa-alal hajutatud kultuuripärand
  
• Muuseumid
  
• Haldus- ja kaitseasutused
  
• Uurimis- ja hariduskeskused
  
• Ajutised näitused
  
• Kultuuriprojektid
  

Kultuuriüksus
Kultuuripärand
Liikuv
Liikumatu
Arhii­viline
Biblio­graafi­line
Arheo­loogi­line
Mitte­aineline etno­ graafiline ja antropo­loogiline
Arheo­loogi­line
Arheo­loogi­line
Arhitek ­tuuriline
Maastik
Arhiivid
X
X
X
X
Raamatukogud
X
X
X
X
Muuseumid
X
X
X
X
X
X
X
Maa-alal hajutatud kultuuripärand
X
X
X
X
X
X
X
X
Haldus- ja kaitseasutused
X
X
X
X
X
X
X
X
Uurimis- ja hariduskeskused
X
X
X
X
X
X
X
X
Kultuuriprojektid
X
X
X
X
X
X
X
X
Ajutised näitused
X
X
X
X
X
X
X
X

1.1.1.3 Eesmärgid

Eesmärkide täpne piiritlemine aitab kultuuriüksusel saavutada oma paikapandud ülesandeid ja rahuldada kasutajate vajadusi. Eesmärkide täpsustamiseks võib kultuuriüksus kasutada ülemaailmset arvutivõrku.

1.1.2 Kultuuriveeb

Kultuuriveebiks loetakse iga veebirakendust, milles käsitletakse kultuuri- ja/või teaduspärandit ning selle harusid ja mille vahendusel teostatakse vähemalt ühte järgmistest eesmärkidest:

• kultuuri- ja teadusinformatsiooni koondamine ja levitamine;
  

• toimimine õppe-ja teadusuuringute vahendina.
  

Kultuuriveeb on üks tõhusamaid vahendeid, mis on kultuuriüksustele kättesaadav oma missiooni täitmiseks ja võimalikult paljude kasutajate vajaduste rahuldamiseks. Kultuuriüksuse veebisait peab peegeldama kultuuriüksuse identiteeti. Kultuuriveebi kvaliteedi tõstmiseks tuleb kestvalt järgida ka tehnoloogilisi nõudeid.

1.1.2.1 Eesmärgid

Kultuuriveebil on kindlad eesmärgid, mis moodustavad projekti aluse. Mõned neist eesmärkidest on üldised ja hädavajalikud (kultuuriüksuse identiteedi, tegevuse, eesmärkide, veebirakenduse enda eesmärgi esitamine, kultuuriainese levitamine, tulemusliku rolli etendamine valdkondlikus võrgus); samas kui teised sõltuvad üksnes eesmärkidest, mida kultuuriüksus püüab kultuuriveebi kaudu saavutada.

1.1.3 Kasutajad

Kasutaja on kas mõnel kutse- või erialal tegutsev või muu isik, kes kasutab kultuurialast veebisaiti juhuslikult või kindlal otstarbel , juhuti või järjekindlalt. Kasutajad erinevad suuresti, sõltuvalt taustast , kultuurialase arenemise püüdlustest, tööalastest sihtidest ja isegi hetkelisest uudishimust.
Veel üks oluline teema, mida käsiraamatus vaadeldakse, on kasutajate vajadused. Üldiselt pühendutakse veebirakenduste eelneva kavandamise käigus kasutajaprofiilide piiritlemisele, millest lähtutakse veebirakenduste põhitahkude kujundamisel.
Tuleks silmas pidada, et üldsuse huvides töötavate koosluste veebirakendused on institutsiooni ülesande tõttu suunatud väga laiale ja mitmekesisele kasutajaskonnale ja ei mahu eelnevalt määratletud sihtrühma piiresse. Seetõttu tuleb kultuuriveebi peaeesmärgiks pidada kultuuri levitamist kõikidele kodanikele, soodustades seeläbi nende arengut. Selleks tuleb uurida mitmesuguseid meetodeid (nagu näiteks mitme kasutusteega liides ); kuid see sõltub täielikult seatud eesmärgist.

1.1.3.1 Kasutajate vajadused

Kasutajate vajadused kujutavad endast keerukat kogumit, sealhulgas soovi informatsiooni järele, mis on usaldusväärne, arusaadav, rikkalik ja ajakohane ning mida saab kasutada nii uudishimu rahuldamiseks ja erialaseks arenguks kui ka teadusuuringuteks. Seetõttu tuleb informatsioon koostada ja korrastada nii, et kasutaja juurdepääs sellele oleks võimalikult lihtne.
Kuigi ei ole võimalik ette näha kõiki kasutajate vajadusi, peab kultuurialane veebisait olema võimalikult kasutajakeskne, pakkudes igakülgset kultuuri- ja teadusainest.

1.2 Lähtealused

Järgnevalt loetletud üldised lähtealused tulenevad seisukohtadest, mis käsitlevad veebirakenduse rolli kultuurivaldkonnas, täpsemalt kultuuri- ja teaduspärandi vallas. Lisaks veebirakenduse põhjendamisele ja peamiste kasutegurite määratlemisele on vaja kindlaks määrata ülesanne, mida veebisait peab täitma suhtlus- ja infosüsteemis ning kultuuri- ja haridussüsteemis nii kultuuriüksuses kui ka väljaspool seda, pidades silmas ka tegusat osalemist veebikogukonnas.
Kuivõrd need üldised lähtealused on kultuuriveebi kvaliteedinõuetes esmatähtsad ja põhilised, tuleb neid hinnata veebisaidi aluskavandi väljatöötamisel, kuna nimetatud lähtealuste järgimine eeldab kavandamisjärgus teatavate valikute tegemist.
Soovitatav on kavandamise käigus, samuti veebirakenduse teostusjärgus, aeg-ajalt koos kasutajate valimiga kontrollida lähtealustele vastavust. Seda võiks teha n-ö testversioonis, mille puhul saab tagasisidet lihtsamini koguda ja analüüsida.

1.2.1 Kultuuri laiaulatusliku leviku edendamine

Euroopa infoühiskonnas on kultuuri levitamine peamine vahend elukvaliteedi parendamiseks ja Euroopa kultuuri lisandväärtuse kindlustamiseks.
Kultuuriüksus võib kuuluda kogukonda, mis koosneb kõikidest üksustest, kes edendavad kultuuri ühes ja samas valdkonnas.

1.2.2 Uute suhtlusvahendite tõhusus

Veebirakendused on olulised ja uuenduslikud suhtlusvahendid , mis tuleb lõimida tavapäraste vahenditega. Kultuuriveebi puhul on eelkõige oluline valida õigesti aines, see digiteerida, siduda autoriga , tõestada ja esitada selle nõuetekohasus, et luua kasutajate vajadusi arvestav toimiv veebisait.

1.2.3 Ülemaailmse arvutivõrgu oskuslik kasutamine

Ülemaailmse arvutivõrgu rikkalikke võimalusi tuleb kasutada oskuslikult, et anda panus Euroopa infoühiskonna arengusse , austades samas rahvuste kultuurilisi erinevusi.

1.2.4 Kvaliteet kui kultuuriüksuste ja kasutajate vahelise suhtluse tulem

Kvaliteedikriteeriumid on esmatähtsaks teguriks veebirakenduse tulemuslikkuse hindamisel. Mõned kvaliteedikriteeriumid on üldised, kehtides kogu ülemaailmses arvutivõrgus, teised aga eriomased kultuurialastele veebisaitidele. Viimased põhinevad kultuuriüksuste eesmärkide, kasutajate vajaduste ja veebirakenduse tunnusjoonte vastastikusel mõjul.
Kultuurialastele veebisaitidele omase normi võimalikku teket peaksid jälgima ja soodustama kultuuriüksused, kuna see arendab nende veebialast tegevust.

1.3 Tegevuspõhimõtted ja -kavad: mõned soovitused

Käesolevas peatükis käsitletakse soovituste vormis kultuuriveebi esialgse väljatöötamise aluseks olevaid põhimõtteid ja -kavasid. Selle teemaga on seotud kolm erinevat tahku:

• veebikogukondadega liitumise põhimõtete määratlemine, arvestades kvaliteeti kirjeldavas osas nimetatud eeldust – juurdepääsu teatavale domeeninimele (vt punkte 1.3.1 ja 1.3.2);
  
• kultuuriüksuse siseste infovoogude kooskõlastuskavade kokkupanemine ning mitmesuguste infovahetuskanalite kooskõlaline kasutamine (vt punkte 1.3.3 ja 1.3.4);
  
• selliste kavandamismenetluste sisseseadmine, mis tagavad rahvusvaheliselt tunnustatud normide ja eeskirjadega kooskõlas olevate veebirakenduste tulemusliku teostamise.
  

1.3.1 Portaalid ja kultuurivõrgustikud

Et aines oleks kõigile kättesaadav ja et kõik saaksid informatsiooni vahetada, peab heatasemeline kultuuriüksuse veebisait tegusalt osalema võrgustikes ja Euroopa valdkonnakohastes portaalides, et olla kergesti äratuntav ja seeläbi kaasa aidata lisandväärtuse loomisele Euroopas.
Portaalide ja võrgustike abil, mida haldab kultuuriüksus, saab suurendada kultuuri ja teaduse erinevate tahkude väärtust. Kultuuri käsitatakse kui seoselist, ühiskondlikku ja kohalikku väärtust ning eneseteadvuse allikat. Kultuur on tõepoolest seoselise väärtuse tunnussõna, kuna seda ei saa kasutada väljaspool ühiskondlikku raamistikku. Selles mõttes suurendab kultuuriveeb võimalusi ühiskondlike suhete tekkeks võrgustikku moodustavate üksikisikute ja asutuste vahel. Kultuur on kogukondlik töö, kuna sellesse kaasatakse kõik need, kes seda üksikult, eraldi või üheaegselt tarbivad ja toodavad.
Selles mõttes saab kultuuriveeb, ühendades kaalukaid ettevõtmisi, rikastada ja tugevdada teatava ühiskonna, eeskätt Euroopa ühiskonna, pärandit. Kultuur on ka kohalik üldkasutatav pärand. Seega on määratletud need varad, millel on mõned n-ö eheda üldkasutatava pärandi erijooned , nagu näiteks ühised tunnused ja isikukohastamatus.
Kuna kohalik pärand sõltub ka kohalikest vahenditest, ei saa see olla kõigile ühtviisi ja igal moel kättesaadav. Eheda kohaliku kultuuripärandiga saab tutvuda siiski vaid pärandi asukohas , mistõttu kultuuriveeb on üks võimalik vahend, mille kaudu pakkuda digiteeritud kultuuripärandit laiemale avalikkusele. See eeldab kohalike ja piirkondlike digiteerimiskavade koostamist, järgides selletaolisi ettevõtmisi toetavat Euroopa kultuuripoliitikat, mille olulisim põhimõte on edendada ja täiustada mitmekesisuses peituvat ühtsust.
Kultuuriüksuste rahastatavate digitaalvõrkude ja portaalidega püütakse edendada piirkondlikke tooteid ja teenuseid, mis on maailmaturul jätkuvalt läbilöögivõimelised, ületades seeläbi nn digitaalsest lõhest tulenevaid raskusi. Kultuur on eneseteadvuse allikas, see eristab ühte ühiskonda teisest ja sellisena mõjutab teatud kindla maa-ala majanduslikku edu vastavalt pakutava kultuuri rikkalikkusele, tõmmates ligi elama asuda soovijaid ja külastajaid.
Kuulumine võrgustikesse ja portaalidesse annab kultuuriüksusele võimaluse veebisaidi kaudu levitada oma ainest, esitada suhtluspõhimõtteid ning anda neile lisaväärtust, pakkudes informatsiooni ja vahetuid arvutipõhiseid teenuseid. Tuginedes kohalikule osalusele edendatakse sel moel algupärast territoriaalset arengut, mis põhineb info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) arengust tulenevate võimaluste laiendamisel ja uute teadmiste pakkumisel .

1.3.2 Äratuntavus ja nähtavus kvaliteedi hindamisel

Tuleks võtta otstarbekaid meetmeid, et iga kultuurialane veebisait oleks ülemaailmses arvutivõrgus piisavalt nähtav ja äratuntav.
Nähtavus on võimalik saavutada selgesõnaliste suhtlus- ja teavituspõhimõtete abil, näiteks saates pressiteateid ajakirjanduskeskustele, sõnumeid otse uudisevahendajatele ja mõttevahetuskohtadesse ning ühtselt kirjeldades veebisaidi ülesehitust.
On soovitatav võtta kasutusele kirjeldamiskeel (näiteks metaandmed , mis on omavahel seotud Dublin Core’i töörühma eeskirjade järgi), mis tagab, et otsingumootorid suudavad kultuuriüksusi üles leida ja tuvastada. Metaandmete (nii kohustuslike kui ka vabatahtlike) kogumi määratlemise saab ülesandeks teha selleks loodud töörühmale.
Äratuntava olemuse tagab veebisaitide nimetamise süsteem, mis kindlustab ühemõttelise ühtekuuluvuse kindla kultuurivaldkonnaga. Selleks on soovitatav võtta kasutusele üladomeen, näiteks “. museum ”( muuseum ); või seada üladomeeni “.eu” (EL) sisse aladomeen, nagu näiteks “.arts” ( kunst ) või “.cult” (kultuur), mis viitab selgelt ühisele Euroopa ja kultuurilisele väärtusele.
Riikide valitsused (ja domeenipakkujad) hoiavad kindlaks eriotstarbeks reservis mõningaid aladomeenide nimesid, nagu näiteks piiratud aladomeeni nimi “.gov” (prantsuse keeles “.gouv”), mida rakendatakse paljudes EÜ riikides. Itaalias laskis riigitähise “.it” haldamise eest vastutav organ alles hiljaaegu vabaks aladomeenid, nagu näiteks “.arts”.
Eriotstarbeks reservi jäetud (ja seega “seostatuse” kindlakstegemist eeldavate üladomeenide) kasutuselevõtmine on hiljutine muudatus, kujutades endast pikaajalise ettepanekute tegemise, kooskõlastamise ja tehnilise korraldamise tulemust. Domeenide jaotamiseks ja korraldamiseks vajaminev aeg ja sellega seotud tehnilised keerdkohad tähendavad, et üladomeeni kasutuselevõtmine ei ole praegu mõistlik ettepanek.
Siiski tunduks mõistlikuna kvaliteedikriteeriumide käsiraamatus toodud aluspõhimõtete tunnustamise kaudu toimuv vabatahtlik ühinemine sertifitseerimisprojektiga ja nendes määratletud oluliste kvaliteedikriteeriumide rakendamise järelevalve süsteemi loomine. Järelevalvet teostaks üle-euroopaline toimkond , mis on just selleks loodud (tuleb korrapäraselt kokku ja omistab riiklikku templit või logo ). Projektis osalemist saaks tõendada nummerdatud logode abil, mis paigutatakse kultuuriüksuse veebisaidile ja ühendatakse lingiga “heakskiidetud veebirakenduste” ajakohasesse registrisse. Iga rakendus tuleb tunnustada eraldi.
Üldiselt oleks soovitatav kaaluda korraldusorgani loomist teatud domeenide tarvis, järgides Musedoma (domeeni “.museum” haldaja) halduslikke ja korralduslikke suuniseid. Tehnilise korralduse eest võib hoolt kanda ka üle-euroopaline haldaja. Valikute tegemisel tuleks arvesse võtta asjaolu, et ICANN (Interneti nime-ja aadressisüsteemi haldamisega tegelev mittetulundusühing) on saanud eelmainitud haldajatelt palju ettepanekuid uute domeenide kasutuselevõtmiseks ja ka seda, et domeeni “.eu” tehniline haldamine on usaldatud valitsusvälisele organisatsioonile.

1.3.3 Siseste ja väliste infovoogude kooskõlastamine

Kultuurveebi hea taseme saavutamiseks tuleb kultuuriüksuse siseseid ja väliseid infovooge sobiva tehnoloogia abil korrastada kindlustades seeläbi informatsiooni vajalikku ajakohastamist.
Veebirakenduse väärtus peitub selle omaduses edastada informatsiooni tihedas seoses selle loonud või seda edendava üksuse (või üksuste rühma) tegevusega , kusjuures rakendus peab seda seost alal hoidma. Seega käsitletakse kultuuriveebi inforuumi korraldust tihedalt seotuna informatsiooni ja dokumentide korraldusega kultuuriüksuses endas.
Lõimitud Interneti-/intraneti-süsteemi kavandamise praegused võimalused koos veebirakenduste värskendamiseks veebihaldajate kasutuses olevate erinevate omadustega võimsate ja mitmekülgsete töövahenditega võimaldavad kultuuriüksusel kavandada veebikeskkonda kui tõelist dokumendi- ja infosüsteemide korralduskeskust nii asutuse piires kui ka väljaspool.
Veebirakenduse kvaliteedi puhul eeldatakse projekti juhtivatelt inimestelt seda, et pakutav aines on ajakohane, usaldusväärne ja heatasemeline, pidades silmas keele- sobivust, informatsiooni pädevust ja paikapidavust. Töörühm võiks koosneda kultuuriüksuse töötajatest; üksusevälistest inimestest või siis hõlmata mõlemaid.
Eelkõige on tähtis luua tiheda koostöö mehhanismid veebirakendust käitava rakendusüksuse ja asutusega suhtleva üksuse vahel. Sõltuvalt olemasolevatest tööjõu- ja rahavarudest võib olla mõistlik luua mitu üksust: institutsionaalse infovahetuse talitus, pressitalitus, veebitalitus.
Nende talituste loomisel on oluline silmas pidada, et veebirakendusega ei peaks tegelema mitte üksnes tehnika-/informaatikatundjad, vaid ka asjatundjad, kes täidavad asutuse kultuurilisi ja teaduslikke sisulisi ülesandeid. Tuleks kaasata avaliku suhtluse tundjaid ja koostada töötajatele käsiraamatud, milles määratletakse täpselt tegevusviisid ja infovoogude liikumine.
Kuna tegu on kultuuriüksustega, on eriti tähtis täpselt kindlaks teha, milliseid teenuseid on võimalik sisse osta ja milliseid oleks mõistlik hankida organisatsioonist endast, vältides seeläbi sageli ettetulevat ohtu, et veebirakenduse põhiolemuse väljendamine tehakse ülesandeks välisele töövõtjale. Seega peaks üksuse sisu ja põhiolemuse edasiandmine jääma üksuse enda hallata, sõltumatult rakenduse tehnilise teostuse eest vastutavast organist.

1.3.4 Erinevate suhtluskanalite kooskõlastamine

Heatasemelist veebisaiti tuleb kooskõlastada kõikide muude, kultuuriüksuses toimivate suhtlussüsteemidega, olgu need siis digitaalsed või mitte. Vajadusel tuleb määratleda kooskõlaline suhtlusmudel, mis peab hõlmama järgmisi tahke: töökorraldus, uurimistegevus, informatsiooni valimine ja kokkupanemine, ülesannete edasiandmine kolmandatele isikutele, välisnõustajate roll.
Kultuuriveebi tuleb käsitada kui informatsiooni edastamise ja kasutajatega suhtlemise vahendit. Veebisait peab lisaks üksuses tekkinud infovahetuskogemustele (kui need on olemas) arvestama ka asjakohases valdkonnas rakendatavat head tava ning sellele omaste infokorralduslike võimaluste tõttu muutuma üksuse aktiivseks (ja interaktiivseks) arhiiviks.
Kultuuriüksuse jaoks tõhusate infovahetusmeetmete kavandamisel on oluline koostada mitmesuguste kasutatavate suhtluskanalite vahelise koostöö- ja infovahetusmudelid, võttes arvesse nii üksikute massimeediavahendite eripära kui ka vajadust tagada väljasaadetavate sõnumite sidusus ja sisutihedus, tagades seeläbi üksuse äratuntavuse selle tegevusest teavitamisel.
Samuti tuleb arvesse võtta põhierinevusi n-ö silmast-silma suhtluse ja veebivahendite abil pakutava suhtluse vahel. Näiteks kultuuriaines, mis on silmast-silma suhtluse sisuks, on harilikult kuulmis -, nägemis- ja kompamiselunditega vahetult tajutav ja seega (eeldades, et suhtlus toimub peaaegu alati üksuse asukohas) vahetumalt tarbitav.
Niiviisi luuakse tihe seos asutuse tunnusandmete ja selles säilitatava kultuuri- või teadusainese vahel. Pealegi saab vahetu tagasiside kasutajatelt aidata teha nn suunamuudatusi (arvestades näiteks tugevat empaatiat , mis tekib üksikisiku juhitavatel huvireisidel, loengutes, laboriesitlustel jne).
Vahetu suhtlus toimub üldjuhul ainese järjestikuse esitamise põhjal: ühest küljest tagatakse kasutusraja kordumatus ja sidusus, teisest küljest on vaja rikastada keelt (võttes meetmeid, et vältida keele üheülbaliseks muutumist pideva ümbertöötlemise käigus) ja maandada ohtu, et koostatakse tekste , mis on rasked, kitsalt erialased , ametlik/ametkondlikud, laialivalguvad ja paljudele kasutajatele sobimatud.
Sõnum peab olema sidus nii läbi aja kui ka oma kvaliteedi poolest. Selle sisu edasiandmine erinevatele suhtluses osalejatele võib põhjustada sõnumi teisenemise, mis võib vähendada selle mõjusust. Vaadeldes kasutaja ja üksuse vahelist veebi kaudu toimuvat suhtlust, võib täheldada, et ainest ei ole meeltega võimalik vahetult tajuda, kuid seda vahendab tark- ja riistvara ja ülemaailmse arvutivõrgu puhul kasutaja valitud isikukohane vaatelaad. Aines on küll segu sündmusest, kohast, dokumendist või mälestisest, millele see viitab, kuid sellega saab siiski tutvuda ning seda isikupäraseks muuta ja teatavatel juhtudel taasesitada.
Selline suhtluse mittelokaalseks muutmine lõhub asutuse tunnusandmete ja tema ainese vahelise seose ja seega sunnib seost taaslooma teadlikult valitud suhtlusalaste vahendite abil. Sellest tuleneb vajadus luua kultuuriüksuse tunnusandmetele keskenduv veebirakendus. Tagasiside analüüsiks on vaja erimeetodeid ning tagasiside puudumine tingib ainese värskendamisel või ümbersuunamisel pikemad tähtajad.
Selles protsessis ei tohi mingil juhul lähtuda muutuste kiirusest veebi stiilis (tehniliste vahendite turu mõju), vaid läbi mõelda suhtlusprotsessi laad . Hüperteksti ja multimeedia kasutamine – tekstide ja ikoonide, helide, animatsioonide, filmide jms võrgustik – võimaldab avatult suhelda mitmesuguste kasutaja valitud eri veebiradade läbimise vältel.
Siiski tuleks tagada sidus infovahetus ja kasutusradade mitmekesisus nii horisontaalselt (st narratiivne järjestus: kasutaja isiklik valik veebisõlmede vahel) kui ka vertikaalselt (st infovahetuse keerukuse aste, mis peegeldab kasutaja profiili). Teatavad sõnumid võivad igal ajal eeldada erialaseid kasutusradasid ja peaksid olema selgesti eristatavad harilikust infovoost.

1.3.5 Kultuuriveebi kavandamine, arendamine ja haldamine

Kultuuriveebi teostamine eeldab hoolikat kavandamist. Teostatavuse uuringu- ja arendusjärgus tuleb keskenduda ainese ülesehitusele, millega luuakse eeldused kvaliteedi säilitamisele tulevikus.
Kavandamisel tuleb juhinduda ainese kesksest tähtsusest ja ainese kvaliteedist pakutaval veebisaidil.
Esmalt tuleb hoolikalt läbi mõelda informatsiooni päritolu, haldamine ja värskendamine.
Kohustus tagada informatsiooni sisuline ühtsus rakenduse võimaliku edasiarendamise käigus tulevikus, eeldab kavandamist, kus võimalust mööda eraldatakse aines selle esitusviisist, jättes seeläbi võimaluse valida kasutusradasid ja vormingut, muutmata seejuures andmete põhiomadusi.
Arendajate hulka peaksid kuuluma nii ainesetundjad asjakohasest kultuurivaldkonnast, infovahetuskorralduse tundjad üksusest endast kui ka veebiprojektide tundjad. Kavandamisjärgus peaks arendustöörühm avatult suhtlema tarkvaraloojatega, juhuks kui on vaja nende sekkumist, vältides seeläbi ohtu, et kultuuriüksuse või selle veebisaidi institutsioonilise ja/või vormilise muutumise tagajärjel läheb aines kaduma.
Pealegi peab veebitöörühm, kelle tegevust kooskõlastab kultuuriainest ja vahetut arvutipõhist suhtlust tundev projektijuht, tagama võrgus stabiilse infovahetuse esindatava üksusega, tehes koostööd pressitalitusega ja kasutades ka tavapäraseid sisesuhtlusvahendeid.
Samuti tuleb silmas pidada vajadust sihtrühma pidevalt jälgida.
Seetõttu peab tagasiside analüüs olema projekti osaks algusest peale. See peab muutuma vaatlusvahendiks ning kohese ja nähtava sekkumise ajendiks, muutes kultuuriveebi dünaamiliseks ja kasutajate vajadustele kohanduvaks.
Tasub mainida, et see punkt on väga lühike kokkuvõte teemast, mis on küll oluline, kuid ei kuulu otseselt käesoleva juhendmaterjali käsitlusalasse.

1.3.6 Autoriõigus (intellektuaalomandi õigused) ja ainese kaitse

Kultuuriveebi kaudu levitatava ainese puhul, mis käsitleb kultuuri- ja teaduspärandit, tuleb tagada intellektuaalomandi õiguste austamine ja delikaatsete isikuandmete kaitse kehtivate Euroopa ja siseriiklike õigusnormide kohaselt.
Üleminekuga harilikelt hanke- ja taasesitusvõtetelt ning tavapärastelt analoogteenustelt uutele digitaaltehnoloogial põhinevatele süsteemidele, kaasnevad küsimused, mis on seotud avaldatavate digitaaldokumentide intellektuaalomandi õiguste ja nende sisu kaitsega . Eelkõige puudutab see kultuuriüksusi. Kultuuri- ja teaduspärandit sisaldavad andmekogud peavad võimaldama õiguslike tingimuste ja kaubandusliku laadi järgi eristatud tasandeid kasutajatele, kellel on luba pääseda ligi teatud kindlatele teenuse- ja ainesekogumitele. Delikaatsed andmed peaksid olema juurdepääsuloata kasutajate eest varjatud, et tagada pärandi kaitstus . Näiteks asukoht selliste arheoloogiliste alade, veealuste vrakkide või veealuse pärandi puhul, mis on eraomanduses ja mille paiknemist omanik avaldada ei soovi. Asukoha-informatsiooni saab hägustada, nt esitades maakonna, mitte objekti täpse asukoha.
Digitaalsete arhiividokumentide kaitse saab tagada õigusnormidega, mis käsitlevad dokumentide sisu, sarnaselt nendega, mida kohaldatakse analoogdokumentide suhtes.
Kultuuriveebi kavandamise ja arendamise järgus tuleb teha valik, milline materjal avalikustada. Seejärel tuleb kindlaks teha autoriõiguse omanikud ja valdajad ning seejärel saata avalikustamisloa taotlused asutustele, kes vastutavad pärandi kaitsmise eest (muuseumid, valitsusorganid vms); või pärandi omanikele ja nendele, kelle delikaatseid andmeid omatakse ja säilitatakse. Avalikustatud ainese suhtes autoritel olevate õiguste (need, mis on seotud taasesitatava ainese omandiõiguse ja algupärase teadusainese intellektuaalomandi õigusega) kaitseks võetakse üha tõhusamaid meetmeid.
Tavapärasest eristatud juurdepääsukorra kehtestamisel võib algupäraste teadus- ja kultuuriteoste osalisi või ümbertöödeldud versioone kättesaadavaks teha. Digitaalse vesimärgi kasutamise täiustatud võtted võimaldavad teatud kindlale andmerühmale omistada logo ehk sobiva koodi, mis tagab digitaalse või digiteeritud pärandi õige ja seaduspärase leviku, tuvastades üheselt õigusjärgse omaniku, ostja või volitatud kasutaja.
Erirakenduste ehk niinimetatud “ämblike” (ingl “spiders”) süsteem võimaldab otsida ja jälitada kaitstavat ainest, mis on kultuuriüksuse veebisaidilt alla laaditud vajaliku loata. Vesimärgi lisamine ei tohiks siiski halvendada andmete kvaliteeti ehk teisisõnu – see ei tohiks põhjustada nähtavaid muudatusi algupärases aineses.
Vt ka MINERVA intellektuaalomandi õiguste töörühm

1.3.7 Veebiainese pikaajaline säilitamine

Kultuuriüksused peavad olema Internetis avaldatava materjali pikaajalise säilitamise heade tavade ja normide levitamisel esirinnas, et tagada informatsiooni ja tänapäeva pärandi säilimine tulevikus.
Kõikides valdkondades on Internet praegu peamine informatsiooni levitamise, töötlemise, otsimise ja säilitamise kanal. Kui pikaajalise säilitamise kavasid ei rakendata, on oht, et see tohutu infohulk võib kaduma minna, eriti juhul, kui Internet asendab muid infokanaleid. Võetagu näiteks informatsioon paljude, vaid ülemaailmse arvutivõrgu kaudu kättesaadavate kataloogidega raamatukogude bibliograafilise pärandi kohta.
Kui lähtume sellest, et veebisaidi keskmine eluiga on praegu hinnanguliselt 40 päeva, on väljakutseks säilitada allikaid , mis mõne aasta pärast muutuvad küberkultuuri käsitlevate uuringute objektiks . Digitaalinformatsioonist koosneva pärandi säilitamise põhimõtete ja kavade hädavajalikkuse teadvustamine on viimastel aastatel andnud tõuke rahvusvahelisteks uurimisprojektideks ja katsetusteks, mille tulemused on olnud julgustavad.
Kuigi digitaalsalvestiste ja kohalike andmekogude haldamine saab nüüd, tänu nendele ettevõtmistele, tugineda kindlatele tehnilistele ja korralduslikele lähtepunktidele, on veebisisu osas veel palju teha. Nii materjali muutuv ja tugevalt suhtluslik laad ja uute tehnoloogiliste vormingute pidev väljatöötamine kui ka loojate paljusus muudavad veebisisu säilitamise veelgi keerulisemaks.
Olgugi, et selles tegevuses osalevad kõik loojad ja arendajad , peavad kultuuriüksused siiski etendama keskset rolli hoolitsedes eeskätt salvestiste eest, mis on tehtud nende säilitamise kohas ja mille eest eelmainitud üksused vastutavad. Kultuuriasutuste põhiülesanne on säilitada tsivilisatsiooni mälu, arhiive ja bibliograafiaid.
Pikaajalises säilitamises osalevad üksused on peamiselt era- ja avalik-õiguslikud veebiloojad, kes peavad looma ja haldama oma digitaalarhiive rahvusvaheliste normide kohaselt. Järgmine tasand on riiklikud säilitusasutused (tavaliselt riiklikud arhiivid ja raamatukogud), kes suudavad tagada ainese pikaajalise kättesaadavuse ning autorsuse ja autoriõiguste kaitse.
Lisaks kõigele muule, arvestades arvutivõrgu ülemaailmset paiknemist, on vaja õiguslikes ja tehnilistes küsimustes teha pidevat koostööd rahvusvahelisel tasandil.
Säilitatava ainese väljavalimiseks tuleb kehtestada hindamiskava, mis sarnaneb tavapärastes hindamissüsteemides kasutatavaga. See peaks põhinema kriteeriumidel, mida tunnustatakse vähemalt siseriiklikul tasandil ja mis on kooskõlas tehnoloogilise ja majandusliku otstarbekuse põhimõtetega. Siit tuleneb omakorda vajadus luua kultuuriüksuse tunnusandmetele keskenduv veebirakendus.
Vt ka MINERVA (www.minervaeurope.org) ja EPRANET-i (www.epranet.org) projekte

2. Veebirakenduse kvaliteet: üldpõhimõtted ja praktilised soovitused

2.1 Sissejuhatus

Enam kui kümneaastase arengu järel on veeb muutunud üldkasutatavaks tooteks.
Olles algselt teadusringkondade loodud avalike ja teadusdokumentide kogumise üks võimalik vorm, muutus see peatselt ulatusliku kommunikatsiooni, kaasaegse õppe, äri, meelelahutuse ja kultuuri vahendajaks. Esialgu jäljendas veeb tolleaegse meedia (eelkõige pressi ja televisiooni) kommunikatsioonitehnikat ja -meetodeid. Veebi hilisem plahvatuslik levik tõi kaasa ka rakenduslikult sobivamad meetodid ja tehnika.
Praeguseks on innovaatiline ja eksperimentaalne etapp läbitud ning heade veebisaitide kavandamine ja teostus nõuab kõigile edukatele ettevõtmistele ühist tunnusjoont – kvaliteeti.
Sõnal “kvaliteet” on väga lai tähendus ja veebisaidi (selles dokumendis kultuuriüksuse veebisaidi) kvaliteeti võib käsitada väga subjektiivselt, mida tuleb ka veebirakenduste kvaliteedi taset analüüsides silmas pidada.
Kvaliteediküsimuste käsitluses on oluliseks tähiseks ISO standard 9126 – “ Tarkvaratehnika . Toote kvaliteet” mille koostamisettepanek esitati 1992. aastal. Selles defineeritakse tarkvara kvaliteet järgmiselt: tarkvaratoote tunnusjoonte ja omaduste kogum, mis iseloomustab toote suutlikkust rahuldada kasutajate tegelikke või eeldatavaid vajadusi.
ISO 9126 määratleb kvaliteeti järgmiste tunnustega:

• Funktsionaalsus: kasutajale üleantud tootes sisalduvate funktsioonide hulk.
  
• Usaldusväärsus: toote suutlikkus määratletud tingimustel ja kindlaksmääratud aja jooksul täita oma otstarvet ettenähtud tasemel.
  
• Kasutatavus: mil määral on toodet mugav, lihtne ja otstarbekas kasutada.
  
• Tõhusus: eesmärgi saavutamiseks vajalik toimingute (ja üldisemalt – ressursside) hulk.
  
• Hooldatavus: mil määral on toodet lihtne testida, muuta või täiustada.
  
• Teisaldatavus: võimalus viia toode ühest keskkonnast teise; vastavus standarditele.
  

ISO/IEC 9126-1 – “Tarkvaratehnika. Toote kvaliteet. Kvaliteedimudel ” defineerib kvaliteeti kui tarkvaratoote suutlikkust aidata teatud kasutajail mingitel kindlatel kasutusaladel saavutada etteantud eesmärgid tõhusal, tulemuslikul, veakindlal ja kasutajat rahuldaval viisil.
See definitsioon rõhutab, et tarkvaratoote kvaliteet ei seisne vigade puudumises, funktsioonide arvukuses või tehnilises uudsuses, vaid toode peab kasutaja vajadustest lähtudes ja kasutamist mõjutavaid tegureid arvestades olema juurdepääsetav ja hõlpsasti kasutatav.
Veeb on teiste tarkvaratoodetega võrreldes tunduvalt laiema kasutusega, mistõttu ka kasutajarühmad ja veebi kasutamist mõjutavad tegurid on väga arvukad ja erinevad. Et kindlaks teha veebirakenduse vastavust nõutud tasemele, peab vaatlema kahte alljärgnevat kvaliteeditunnust:

• sisu juurdepääsetavus, mis arvestab erinevaid kasutajarühmi ja kasutamist mõjutavaid tegureid;
  
• kasutatavus: tunnuste kogum, mis iseloomustab toote tõhusust, kasutegurit, turvalisust ja kasutaja rahulolu tootega.
  

2.2 Juurdepääs sisule

Veebisaiti võib lugeda juurdepääsetavaks juhul, kui selle sisu, navigeerimisrežiimid ja interaktiivsete omaduste kogum on kättesaadavad kõigile kasutajaile, olenemata iga üksiku kasutaja võimalikust puudest, sõltumata saidile juurdepääsu võimaldavast tehnoloogiast või kasutajat töötamisel mõjutada võivatest teguritest.
Definitsiooni ulatusest annavad ettekujutuse situatsioonide kirjeldused, mis on toodud dokumendi Guide lines – Web Accessibility Initiative (WAI) World Wide Web Consortium (W3C) sissejuhatuses .
Märkusena neile, kes veebilehe kujundamisel ei ole kokku puutunud juurdepääsutemaatikaga: arvestada tuleb seda, et traditsioonilisest tavakasutajast erinevalt võivad paljude inimeste töötamist mõjutada teatud lisategurid, nt:

• Kasutaja võib olla nägemis-, kuulmis- või liikumisvõimetu, talle võib valmistada raskusi või olla võimatu mõnda liiki infot töödelda .
  
• Kasutajal võib olla raskusi teksti lugemisega või sellest arusaamisega.
  
• Kasutajal võib puududa klaviatuur või hiir , või suutlikkus neid kasutada.
  
• Kasutajal võib olla ainult teksti kuvav režiim, väike ekraan või aeglane Interneti-ühendus.
  
• Kasutaja võib dokumendi keelt mitte osata või sellest puudulikult aru saada.
  
• Kasutaja võib viibida olukorras, kus tema nägemis- ja kuulmismeeled on suunatud mujale või on tema käed täielikult või osaliselt hõivatud muu tegevusega (nt tööle sõites, mürarikkas keskkonnas töötades).
  
• Kasutajal võib olla brauseri vana versioon, hoopis erinev brauser , häälebrauser, või erinev operatsioonisüsteem.
  

Veebilehe kujundamisel peavad sisuarendajad neid võimalikke tegureid arvestama.
Erilist tähelepanu pööratakse puuetega kasutajaile, pidades silmas vahendeid, mida nad arvuti kasutamisel ja eelkõige veebis navigeerimisel tarvitavad.
Siinkohal on asjakohane defineerida mõiste “puue”.

2.2.1 Puue

Maailma Tervishoiuorganisatsioon WHO annab rahvusvahelises puuete liigituses (ICIDH-1, 1980) järgmised definitsioonid:
puue – inimese mõne anatoomilise , füsioloogilise või psühholoogilise struktuuri või funktsiooni kõrvalekalle
vaegus – puudest tingitud piiratus või suutmatus tegutseda inimese jaoks normaalseks peetaval viisil või ulatuses
invaliidsus – puudest või vaegurlusest tingitud ebasoodsused, mis piiravad või takistavad sellel isikul täita tema jaoks normaalset rolli.
Invaliidsuse klassifikatsioon rühmitab asjaolud, mis ühiskonna normidest lähtudes panevad inimese temaga samaväärsete kaasinimestega võrreldes halvemasse olukorda. Selles käsitletakse ka suhet, mis tekib ühiskonna, kultuuri ja puude või invaliidsusega inimeste vahel ning kajastub inimeste elulemusrollides.
2001.aastal esitas WHO vaeguse defineerimiseks uue dokumendi – töövõimelisuse, puuete ja tervislike seisundite rahvusvahelise liigituse (ICF [ICIDH-2], 2001). Selles dokumendis

• viidatakse mitte üksnes puuetele, vaid inimfunktsioonidele üldiselt. Funktsioneerimisvõime ei väljenda ainult üksikisiku seisundit kehafunktsioonide tasandil, vaid peegeldab ka tema tegevust ja osalust ühiskonnas.
  
• ei keskenduta enam “funktsioonihäire” tagajärgedele vaid käsitletakse pigem mõiste “tervis” üksikkomponente , rühmitades need tervisevaldkondadesse (nägemine, kuulmine , käimine, õppimine) ja tervisega seotud valdkondadesse( liikuvus, haridus, sotsiaalsed suhted jmt).
  

Antud mudel on universaalne, mis tähendab, et see ei hõlma üksnes vaegureid, vaid kogu elanikkonda ja toonitab veelgi vajadust kujundada kõigile juurdepääsetavaid veebisaite.

2.2.2 Kuidas puuetega inimesed veebi kasutavad

Puude mõne vormi puhul saab kasutada kompensatoorset või nn. “võimaldavat” tehnoloogiat. Selleks võib olla riist - või tarkvara, mis:

• teisendab informatsiooni ühele sensoorsele organile mõeldud vormingust teisele sensoorsele organile mõeldud vormingusse, näiteks arvutiekraanilt puutega tajutavaks ( Braille ’i kiri nägemispuudega kasutajate jaoks), arvutiekraanilt helilisse vormi (helisüntees nägemispuudega kasutajate jaoks), helilisest vormist (audiodokumendid) visuaalsesse vormi (tekstidokumendid) füüsilise puudega ja kurtide kasutajate jaoks;
  
• võimaldab teatud varustuse kasutamist erineval viisil, näiteks spetsiaalne hiir või klaviatuur füüsilise puudega kasutajate jaoks;
  
• aitab kompenseerida sensoorset puuet, näiteks suurendab teksti arvutiekraanil nägemispuudega kasutaja jaoks.
  

Teiste puuete kompenseerimiseks on olemas erivahendid. Neil juhtudel tagab juurdepääsu spetsiaalse tehnilise varustuse ja vastavate redaktorite kasutamine veebisaidi tegemisel.
Mõned näited:

• arvestades kasutajaid, kellel on raskusi värvide eristamisega, on oluline vältida informatsiooni edastamist üksnes värvide abil ning tagada teksti piisav kontrastsus taustaga võrreldes;
  
• arvestades kasutajaid, kes kannatavad fotosensitiivse epilepsia all, tuleb vältida liikuvate kujutiste kasutamist sellistel sagedustel , mis võivad vallandada epilepsiahoo;
  
• arvestades kasutajaid, kellel on õpiraskusi või keeleprobleeme, tuleks rakendada arusaadavaid navigeerimismehhanisme ning kasutada dokumentides selget ja lihtsat keelt.
  

2.2.3 Veebile juurdepääsu tagamise algatus (WAI)

Käsitledes takistusteta juurdepääsu veebisaidile, viidatakse tihti algatusprojekti WAI (Web Accessibility Initiative) raames koostatud veebisisu juurdepääsusuunistele.
Nimetatud algatusprojekt tegeleb veebi juurdepääsetavusega laiemas mõistes ,st mitte piirdudes üksnes sisuga, vaid hõlmates ka veebilehtede koostamiseks kasutatavaid tarkvaraarenduse vahendeid, brauserit ja veebile juurdepääsu tehnoloogiaid üldisemalt. Selleks peavad kõik kujutised ja muu multimeedia saidil olema varustatud teksti ekvivalentidega. Sisu mittetekstiline esitus (näiteks ikoonid , salvestatud kõne, video teksti viipekeelde tõlkivast inimesest) teevad dokumendid kasutatavaks ka inimestele, kellele võib kirjalikust tekstist arusaamine raskusi valmistada (sealhulgas kognitiivsete puuetega, õpiraskustega ja kurdid kasutajad).
Veebisisu juurdepääsusuuniste WCAG³ (Web Content Accessibility Guidelines ) versioon 1.0, 5. maist 1999. aastast, on eriti oluline sisu juurdepääsetavuse seisukohast .
Dokument koosneb 14 suunisest, neist igaüks käsitleb mingit tüüpilist olukorda, mis võib puudega kasutajale probleeme tekitada. Igas suunises määratletakse rida nõudeid ja selgitatakse suuniste rakendamisvõimalust sisuarendusel. Samuti määratletakse prioriteetsusastmed ja neist tulenevad vastavusastmed, mida defineeritakse suunistes järgmiselt:
“Igale nõudele on töögrupp andnud prioriteetsusastme, lähtudes selle nõude mõjust juurdepääsetavusele”.
Prioriteetsusaste 1
Veebisisu arendaja peab seda nõuet järgima. Vastasel juhul võib juurdepääs dokumendi sisule osutuda mõnele kasutajagrupile võimatuks. Sellest nõudest kinnipidamine on põhieeldus tagamaks teatud kasutajagruppidele veebidokumentide kasutamisvõimalus.
Prioriteetsusaste 2
Veebisisu arendaja peaks seda nõuet järgima. Vastasel juhul võib juurdepääs dokumendi sisule valmistada mõnele kasutajagrupile raskusi. Sellest nõudest kinnipidamine vähendab oluliselt takistusi veebisisu juurdepääsetavusele.
Prioriteetsusaste 3
Veebisisu arendaja võib seda nõuet järgida. Vastasel juhul võib dokumendi sisule juurdepääs olla mõne kasutajagrupi jaoks veidi raskendatud. Sellest nõudest kinnipidamine parandab veebidokumentide juurdepääsetavust.
Mõne põhinõude puhul märgitud prioriteetsusaste võib teatud tingimustel (mis on ära toodud) muutuda.
Eeltoodu põhjal pannakse paika vastavusastmed:
Vastavusaste “A”: täidetud on kõik esimese prioriteetsusastme nõuded;
Vastavusaste “AA”: täidetud on kõik esimese ja teise prioriteetsusastme nõuded;
Vastavusaste “AAA”: täidetud on kõik esimese, teise ja kolmanda prioriteetsusastme nõuded.
Veebisisu juurdepääsusuuniste WCAG versiooni 1.0 nõuete loend on ära toodud lisas. Nõuded on grupeeritud vastavalt prioriteedile ja veebilehel esineda võivate objektide tüübile. Loend on kasulik eelkõige planeerimisetapil, et näha ette rakenduse erinevaist funktsioonidest tulenevaid võimalikke takistusi lehele juurdepääsul. Veebilehe teostamisel võib loendit kasutada vastavusastme määramiseks.
Lisaks sellele loendile on võimalik hankida erinevaid vahendeid veebisisu juurdepääsetavuse hindamiseks. Ainult neist automaatsetest tööriistadest ei piisa siiski sellise vastavusastme saavutamiseks, mis tagaks juurdepääsu nõutavas ulatuses. Paljud suunised vajavad teatud subjektiivset hinnangut, mida ei paku ükski automaatne programm.

2.2.4 Euroopa Liidu soovitused

Euroopa Liit omistab suurt tähtsust riiklike haldusasutuste veebisaitide juurdepääsetavusele.
2000. aasta juunis valminud e-Euroopa 2002 tegevuskavas (eEurope action plan 2002) märgitakse:
“Liikmesriikide ja Euroopa Liidu institutsioonide avaliku sektori veebisaitide ning nende sisu tehniline lahendus peab tagama puuetega inimestele juurdepääsu informatsioonile ning võimaldama neil maksimaalselt kasutada e-valitsuse pakutavaid võimalusi.” Eesmärk 2 punkt c.
Euroopa Nõukogu kutsus oma hilisemates otsustes liikmesriike üles rakendama spetsiaalseid meetmeid, et riiklike haldusasutuste veebisaidid oleksid juurdepääsetavad, märkides selle saavutamise ühe meetmena juurdepääsusuuniseid veebisisule.
Et kõik liikmesriigid ei ole avalike veebisaitide koostamiseks eelnimetatud suuniste versiooni 1.0 ametlikult vastu võtnud , on kokku lepitud, et need saidid peavad vastama vähemalt suunistes määratletud vastavusastmele A.

2.3 Kasutatavus

2.3.1 Mõiste ja metodoloogia

Mõiste pärineb standardist ISO 9241-11 “Ergonoomilised nõuded kuvariga töötamiseks – kasutamisjuhised”, milles kasutatavus defineeritakse kui “toote kasutusvõimaluste määr, mis tagab kindlaksmääratud eesmärkide saavutamise teatud kasutusvaldkonnas tulemuslikult, tõhusalt ja kasutajat rahuldaval viisil.” See mõiste on väga sarnane juba osundatud mõistega tarkvaratoote kvaliteeti käsitlevast standardist ISO/IEC 9126-1 ja selles esitatud terminite tähendus on lühidalt järgmine:
Toote kasutamise tulemuslikkus näitab, kui täpselt ja täielikult saavutab kasutaja ettenähtud tulemused.
Toote kasutamise tõhusus näitab ressursside täpsust ja ammendavust ettenähtud tulemuseni jõudmiseks.
Rahulolu näitab rahulolematuse ja sunduse puudumist kasutaja tegevuses ning kasutajapoolset positiivset suhtumist tootesse.
Kasutamist mõjutavad tegurid hõlmavad konteksti, milles kasutaja tegutseb, tema eesmärki või ülesannet, tema kasutatavat riist- ja tarkvara, ümbruskonda ja ühiskondlikku miljööd, milles toodet kasutatakse.
”Toode” on veebisait vastavalt eespool esitatud määratlusele.
ISO määrus (ISO/DIS 13407 – Interaktiivsete süsteemide kasutajakeskne projekteerimine , lisaks kahele eespoolnimetatud standardile) väljendab vajadust liideste, suhtlusrežiimide ja veebisisu ülesehituse kasutajakeskseks planeerimiseks: keegi ei tunne kasutajate pädevust, kultuuritausta, vajadusi, takistavaid tegureid ja hoiakuid paremini kui nad ise. Seetõttu on oluline kaasata kasutajaid veebisaidi planeerimise, teostamise ja haldamise igal etapil.
Kasutajakeskne planeerimismetodoloogia sisaldab järgmisi etappe:

• kasutajate valimit esindava grupi või kogu loomine. Valimi võib lugeda esindavaks, kui tema koosluse valimisel arvestatakse erinevaid rolle ja eesmärke, mis võiksid panna kasutajat saidi vastu huvi tundma. Valimi hulgas peavad olema puuetega kasutajad, et oleks võimalik testida sisu juurdepääsetavust;
  

• kasutussituatsioonide loomine: määratletakse saidi kontekst, eesmärk ja suhtlusrežiimid. Nende kasutussituatsioonide põhjal toimub saidi planeerimine, loomine, selle hindamine ning pidev kaasajastamine ja parandamine;
  

• arengu kavandamine: valim annab saidile hinnangu erinevate keerukate kasutussituatsioonide põhjal. Hindamise eesmärk on uute nõuete ja uute eesmärkide määratlus. Uute eesmärkide määratlemine peaks olema pidev ning toimuma läbi ligikaudsete prototüüpide loomise, mis võimaldavad hinnata erinevaid lahendusi, tuvastada puudusi ja näidata ära lahendusvariantide teostatavus. Pidev arutelu valimiga ning neilt saadav tagasiside võimaldab hinnata lahendusi saidi arendamiseks ja kujundab lõplikku hinnangut projektile. Lõppkokkuvõttes hakkab valim jälgima saidi kasutamist ning aitab kaasa selle pidevale kaasajastamisele ja parandamisele.
  

Potentsiaalsete kasutajate valimi koostamine on seega metodoloogias keskse tähtsusega, kuna valim:
– tagab reaalsete olude arvestamise ning annab projektile hinnanguid ja tagasisidet;
– annab andmeid ja ideid, samuti võimaldab teha kogemustest lähtuvaid otsuseid.
Viimatinimetatu seisukohast annab valim võimaluse katsetada erinevate lahenduste sobivust ning võimalikke tehnoloogilisi piiranguid saidi ja kasutaja suhtlusele ning saidile juurdepääsule.

2.3.2 Kasutatavuse põhimõtted

Eelnimetatud meetodeid ei saa veebisaidi planeerimisel ja teostamisel alati täies mahus kohaldada , kui puuduvad vajaminevad organisatsioonilised, rahalised ja inimressursid (kasutajate valim, saidi kasutatavuse asjatundjad jmt).
Selle metodoloogia rakendamise kogemuse põhjal on kasutatavuse asjatundjad välja pakkunud rea põhimõtteid ja kriteeriume, mis aitavad veebisaidi teostuse käigus planeerimisotsuste tegemisel orienteeruda saidi tulemuslikkusele, tõhususele ja kasutaja rahulolule.
Kasutatavuse põhimõtete järgi rühmitatakse probleemid tavaliselt üldkategooriatesse. Kõige tavalisemad põhimõtted on järgmised:
Hoomatavus: anda kasutajale visuaalseid pidepunkte mõistmaks, kuidas saiti kasutada. Näiteks: sinises kirjas allajoonitud sõna või fraas viitavad lingile, punases kirjas allajoonituna näitavad need, et lingi alt avanevat saiti on juba vaadatud.
Esitusviis: objektid peavad toimima viisil, millele nende välisilme viitab. Et objekt täidaks sellele antud funktsiooni, tuleks lisada nõue vastava käsuga nupu klikkimiseks, mitte kasutada objekti esiletõstmist.
Loogiline kaardistamine: luua tähenduslik side käsu ja funktsiooni vahel. Näiteks: otsingufunktsiooniga vormi koostamisel tuleks tekst trükkida sisendväljale ja klikkida naasmiskäsuga nuppu.
Piirangud: vähendada erinevaid võimalusi konkreetse toimingu teostamiseks ja kavandada funktsioonide käsud nii, et need oleksid hõlpsalt arusaadavad.
Kontseptuaalsed mudelid: kasutajal on oma kogemusel ja teadmistel põhinev arusaam sellest, kuidas miski toimib. Veebisaidi hea kontseptuaalse mudeli puhul vastavad pakutavad funktsioonid võimalikult täpselt kasutaja arusaamisele nimetatud funktsioonidest.
Tagasiside: näidata ära kasutaja roll operatsiooni või ülesande sooritamisel ja tema tulemus, olgu see positiivne või negatiivne. Näiteks, kui kasutaja laadib alla faili, näidata ära selleks vajaminev aeg ja toimingu lõpetamiseks kuluv aeg. Kui kasutaja saadab mingi vormi, kinnitada selle kättesaamist.
Eksimiskindlus: võimalikult minimeerida kasutaja eksimisrisk. Eksimise korral anda informatsiooni eksimuse võimalike põhjuste ja selle parandamise võimaluste kohta.
Paindlikkus: anda kasutajale võimalus teostada toimingut erineval viisil. Näiteks: erinevad navigeerimisvõimalused dokumendini jõudmiseks.

2.4 Kultuuriveebi kasutatavuse kriteeriumid

Kultuuriveebi kvaliteedi defineerimisel on eelmainitud põhimõtete rakendamine veebisaitide planeerimisel ja teostamisel tinginud vajaduse välja töötada kasutatavuse kriteeriumid, mis käsitlevad antud teemat detailsemalt.
Hindamiskriteeriumid on jaotatud kategooriatesse, mis peegeldavad kasutajate vajadusi.

2.4.1 Sisu äratuntavus

Kasutaja peab suutma aru saada, et vaadeldav sait on kultuuriveeb, mitte mõnda teist tüüpi sait. Saidi üldine sisu peab olema juba esmapilgul arusaadav, misjärel saavad kasutajad jätkata saidil põhjalikumat navigeerimist. Sisu kvaliteet peab olema hea (näiteks ei tohi lubada õigekirja-, grammatika-ja lausestusvigu).

2.4.2 Kultuuriveebi äratuntavus

Üksuse kuvand. Veebirakendus peaks andma kasutajale kogu vajaliku informatsiooni selle kohta, missuguse kultuuriüksuse saidiga on tegemist, milline on üksuse tegevusvaldkond ja ülesehitus. See informatsioon aitab tekitada usaldust antud üksuse vastu ning toetab temast õige kuvandi loomist.
Üksuse vastutus. Sait peab selgelt näitama, missugust kultuuriüksust ta esindab ning kes on vastutav saidi ja eelkõige selle sisu eest.
Intellektuaalse omandi õigused. Veebirakendus peab pakkuma kogu vajalikku informatsiooni intellektuaalse omandi õiguste ja elektroonilise haldustehnoloogia kohta, mida vastav kultuuriüksus on kohaldanud vaba juurdepääsuga sisu ja allikate kaitsmiseks.
Reklaamipõhimõtted. Kui üldse reklaami kasutada, ei tohiks see varjutada sisu, ning tasulise reklaamiga peab kaasnema vastav märge. Sait peaks andma lühiülevaate antud kultuurivaldkonna reklaamipoliitikast. Reklaam ja muu propagandamaterjal peaks olema saidi kasutajale esitatud viisil ja kontekstis, mis hõlbustab selle eristamist saiti haldava üksuse enda loodud materjalist.

2.4.3 Arusaam saidi eesmärkidest

Veebirakenduse ülesannete esitamine. Saidil peab märkima selle ülesanded, eesmärgid, ja peamised sihtrühmad.
Vastutus veebirakenduse eest. Sait peab sisaldama andmeid selle kohta, kes saidi erinevate osade eest vastutab (see on mõnikord märgitud alajaotises “kontakt” või “abi”). Eelkõige – kes vastutab toimetamise eest, kellega peaks ühendust võtma täiendava teabe või abi saamiseks, kaebuste esitamiseks ja tehnilise toe asjus.
Informatsioon haldusstrateegia kohta. Sait peab sisaldama informatsiooni selle haldusstrateegia ja sisuandmete uuendamise sageduse kohta ning näitama ära, millal sisu viimati uuendati.
Informatsioon tehnilise strateegia kohta. Sait peab sisaldama informatsiooni tehniliste detailide kohta , mis parandavad kasutamisvõimalusi. Samuti on mahuka saidi puhul oluline teavitada kasutajat sisu mahust. Kui võimaldatakse mahuka faili allalaadimist, peaks kasutajat selle mahust teavitama enne allalaadimise alustamist ning andma talle võimaluse käsk tühistada.

2.4.4 Üldmulje saidist enne sellega põhjalikumat tutvumist

Grupeerimise otstarbekus . Kultuuriveebi sisuelemendid on tavaliselt erinevate kriteeriumide alusel grupeeritud (näiteks teema, aeg, autor). Informatsioon peab olema hästi koostatud ning loogiliselt ja süsteemselt paigutatud, ent otstarbeka paigutuse määravad ära konkreetse kultuuriala tunnused ning lõppkasutaja teadmiste tase, saidi ülesehitus ja eesmärgid.
Pesastamise otstarbekus. Informatsioon on tavaliselt hierarhiliselt grupeeritud ja moodustab kihilise struktuuri, kus sisu paigutub struktuuri alumisse ossa . Pesastatud sisu erinevad jaotised peaksid olema hõlpsalt eristatavad, loogilised , hästi seostatud ja kergesti arusaadavad. Nad peaksid sobima kontseptuaalse mudeli ja lõppkasutaja eesmärkidega, sisudomeeni olemusega ning edastuskanali võimalustega.
Pesastatud struktuurid peavad toetama tõhusat otsingut: vajaliku informatsiooni leidmine pesastatud gruppide hierarhilisest struktuurist peab kulgema tulemuslikult ja kiiresti. Näiteks: kasutaja jaoks kõige olulisemat infot ei tohiks peita pesastatud struktuuri alumisse ossa, vaid see peab olema hõlpsamini kättesaadav kui muu vähemoluline info.
Lehtedeks jaotamise otstarbekus. Suure infohulga võib jagada erinevaist veebilehtedest koosnevaks koguks, ent iga leht selles peab olema teistest sõltumatu, st ta peab käsitlema konkreetset teemat või küsimust selliselt , et teemast arusaamiseks ei tekiks vajadust vaadata lisaks ka mõnda teist lehte. Kui keerukas aines on esitatud ühel lehel, võivad kasutajale abiks olla tabavalt sõnastatud pealkirjad ja lühike sisukokkuvõte, et kiiresti haarata sellel lehel olevat põhiinformatsiooni.
Ülesehituse selgus. Grupeerimispõhimõtted peavad olema arusaadavad ning grupi sisuelementide vahelised semantilised seosed lõppkasutajale lahti seletatud ja koheselt mõistetavad. Kasutajale peaks pakkuma lühikirjelduse sellest, missugused on iga grupi sisuelemendid (lühiülevaatena, selgitusena, kokkuvõttena, vm), kuidas sisu on üles ehitatud, missugust informatsiooni kasutaja võib saidilt leida (või missugust informatsiooni sellel ei leidu – vältimaks alusetuid ootusi), millistes keeltes on saidi sisu, jne.
Saidi ülesehitusest annavad ettekujutuse sisukord, register , sisukaart ja teised sarnased orienteerumisvahendid, mis on abiks ka saidil orienteerumisel ja navigeerimisel.
Kasutada võib hõlpsasti hoomatavaid visuaalseid viiteid , näiteks lehtede erinevad taustad sisu eristamiseks, või tekstilised viited näitamaks gruppe, millesse antud sisuelement kuulub, mis on olulised ka kontekstis orienteerumiseks .
Kuuluvuse selge tähistamine. Elementide grupi puhul peab kasutajale olema arusaadav, millised sisuelemendid gruppi kuuluvad. Selleks saab kasutada sobivaid tekstilisi või visuaalseid deskriptoreid, mis aitavad gruppi kuuluvaid sisuelemente ära tunda.

2.4.5 Kvaliteetne sisu

Järjekindlus. Järjekindlus on väga levinud metapõhimõte kvaliteedi tagamiseks, kohaldudes ka kõigile veebirakendusega seotud aspektidele. Sisu puhul näitab järjekindlus, et sarnaseid infoelemente on käsitletud sarnasel viisil.
Kaasajastatus. Kaasajastatuse mõiste puudutab sisu paikapidavuse ajalisi piire. Informatsiooni kaasajastatuse teema on siiski mitmepalgelisem kui pelk märge selle kohta, kas on tegemist uuendatud infoga . Olemaks kaasajastatud, ei pea informatsioon tingimata olema uus – mõnikord on ka vanem informatsioon üldiselt aktsepteeritud kui kehtiv ja usaldusväärne.
Sait peab seega pakkuma kõige uuemat saadaolevat informatsiooni ning selle kaasajastatus peab konkreetset valdkonda või teemat arvestades olema nõuetekohane.
Vananenud informatsiooni tuleks saidil vältida. Saidil kasutatud lingid peaksid olema ajakohased (s.t vältida tuleks linke tühjadele või teostamisel olevaile saitidele, n-ö surnud või juurdepääsuta saitidele)
Lisaks peavad kaasajastatuse kriteeriumid olema kasutajale arusaadavad, see tähendab, et sisu kehtivuse ajaline piir ja saidi uuendamise aeg peavad olema selgelt märgitud.
Ammendavus. Ammendavuse mõiste on tihedalt seotud kasutajate sihtrühmade ja nende eesmärkidega. See mõiste määratleb veebirakenduse informatiivsuse astme käsitletavat kultuuriüksust ja kasutajate sihtrühma arvestades.
Määratluse järgi sõltub ammendavus suuresti käsitletava kultuurivaldkonna olemusest, lõppkasutajate sihtrühma koostisest, nii kultuuriüksuse kui ka kasutaja eesmärkidest ja informatsiooni võimalikest kasutusviisidest. Veebirakenduselt ei tohiks puududa olulise tähtsusega informatsioon (mida vajavad kõik võimalikud kasutajad), ent pakutav infohulk peaks kasutaja vajadusi silmas pidades olema nõuetekohane ja tasakaalustatud.
Veebirakendusel pakutav informatsioon peaks hõlmama käsitletava teema kõiki asjakohaseid aspekte ja olema antud teemat ja valdkonda arvestades piisavalt detailne . Konkreetse teema käsitlemise üksikasjalikkus sõltub aga kasutaja vajadustest (näiteks võib tavakasutaja vajada vähem informatsiooni kui mingi kindla valdkonna asjatundja).
Ammendavus kohaldub nii sisuelementidele kui ka linkidele, viidates viimaste puhul linkide hulgale, mida antud veebirakendus teiste saitide külastamiseks pakub.
Arusaadavus. Informatsioon peab olema esitatud selgelt ja kergesti arusaadavalt. Kasutatava keele keerukuse aste peab sobima lõppkasutaja kultuuritaseme, teadmiste ja huvidega (Nielseni järgi on põhimõte “räägi kasutaja keeles” üks kasutatavuse põhieeldusi).
Konkreetsus. See “ retooriline ” põhimõte kohaldub peamiselt tekstiosale: tekstilõigud ei tohiks olla liiga pikad ega hajusad (kuna lugemine arvutiekraanilt on palju väsitavam kui lugemine paberilt) ning peaksid põhisõnumi edasi andma võimalikult väheste sõnadega.
Aineküllus. Mõnel juhul võib huvitava info rohkus (palju näiteid, andmeid, linke teistele allikatele) ja erinevate meediumide kasutamine selle edastamiseks anda saidile lisaväärtust per se, isegi kui sihtrühmana nähtav kasutaja seda otseselt ei vaja. Inforohkus võib tõsta käsitletava kultuuriüksuse mainet, suurendada huvi ja uudishimu, ning anda kasutajale põhjust saiti taaskülastada. Siiski peab kasutatud multimeediumide hulk olema mõistlik, nagu selgitatakse järgmise kriteeriumi määratluses.
Dünaamiliste meediumide mõistlik kasutamine. Erinevate dünaamiliste meediumide kasutamine (audiomaterjalid, animatsioon , videomaterjalid, ruumiline arvutigraafika ) võivad ainekülluse saavutamisele kaasa aidata (vt eespool). Siiski peaks meediumide valik olema mõistlik, s.t sobivas vormingus (näiteks eraldusvõime, kasutatud meediumi maht või kestus, sobiv antud saidile per se ja kooskõlas saidi üldise keelestiiliga.
Mitmekeelsus. Arvestades üldist globaliseerumist peaks vähemalt põhiinformatsioon olema saidil enam kui ühes keeles, et võimalikult laia kasutajaskonna jaoks arusaadav olla ja huvi äratada. Veebirakenduse edukus ja populaarsus sõltuvad suuresti sellest, kui palju see sisaldab mitmekeelset informatsiooni. Mitmekeelsus võimaldab saiti kasutada erinevast rahvusest inimestel, tutvustada antud riigi kultuuripärandit kogu maailmas, järgida ja edendada Euroopa infoühiskonna strateegiaid .
Täpsus. Täpsus on seotud igasuguse subjektiivsuse või vigadega, olgu need siis süntaksi- või semantikavead. Saidi tekstiosa peaks olema grammatika- ja õigekirjavigadeta ning korrektselt koostatud. Vältida tuleks sobimatut keelekasutust ja tarbetuid kordusi. Ilmselgelt eksitavat või solvavat materjali ei tohi kasutada.
Autorsus/Vastutus. Antud kriteerium viitab andmetele selle kohta, kes (üksikisik või grupp inimesi) on domeenisisu autor ja vastutab teemakohase sisu pädevuse eest. Saidil tuleks ära märkida allikad (näiteks kontrollitud ja uuendatud viited ning bibliograafia).
Objektiivsus . Informatsioon peab olema objektiivne ja n-ö poliitiliselt korrektne . Vältida tuleks autorite esitatud põhjendamatuid väiteid, vastuolulistel teemadel pakutud ühepoolseid argumente, mõtteavaldusi üksikisikutelt või gruppidelt, kellel on antud teema piires oma erahuvid. Veebirakenduses peab olema selgelt märgitud, missugune osa esitatust on autori isiklik arvamus (kui seda üldse peetakse vajalikuks esitada), ning see tuleb objektiivsest faktiteabest eristada.
Unikaalsus . Arvestades veebi laialdast levikut, pakuvad kasutajale huvi pea igat kultuuriüksust käsitlevad saidid, mis on ainukordsed, algupärased ja valdkonnale eriomased tekitades kasutajas soovi saiti taaskülastada.

2.4.6 Sisu esitamine

Graafikaelementide kasutamine kultuuriüksuse veebisaidil peab haakuma saidi sisuga; kasutaja juurdepääs kogu informatsioonile toimub liidese kaudu.

2.4.6.1 Funktsionaalne paigutus

Järjekindlus. Kasutaja ei tohiks olla sunnitud juurdlema selle üle, kas erinevad sõnad, olukorrad või toimingud on sama tähendusega. Olles eelnevalt mõnda linki kasutanud, eeldab ta seda taaskasutades leida lingi samas kujunduses ja samast kohast ning samamoodi toimivana. Kui linki on muudetud, võib kasutaja olla sunnitud vastava käsunupu tähenduses ümber orienteeruma, mis tema jaoks pikendab toimingu lõpetamist.
Järjekindluse printsiibi järgimine võimaldab kasutajal välja kujundada vilumuste kogumi. Omandatud toimimisviise saab edaspidi erinevais olukordades kasutada.
Tõhusus. Saidi igal leheküljel peab informatsioon olema parimal moel vaadeldav ja kasutatav. Saidi arendajad peaksid määrama iga lehekülje kõige tavapärasema kasutuse ja kasutama selliseid kujunduslikke võtteid, mis tagavad parima võimaliku tulemuse.
Paigutus. Navigeerimisvõimalused ja identsuskontroll peaksid paiknema ekraani vasakus ülaservas, kuna kasutaja on sellise paigutusega harjunud. Tuleks vältida kindlaksmääratud piiridest suuremaid kujutisi ja tabeleid, kasutajat võib häirida vajadus kasutada horisontaalset kerimisriba sisu vaatamiseks.

2.4.6.2 Funktsionaalsed graafikaelemendid

Minimalism . Leheküljed ei peaks sisaldama elemente, mis ei ole asjakohased või hädavajalikud. Veebisaidil tõmbab iga lisaelement kasutaja tähelepanu ning vähendab oluliste elementide suhtelist märgatavust.
Värvide kasutamine. Kui taust ja tekst on sarnase värvitooniga, võib tulemuseks olla ebapiisav kontrast monokroomse (must- valgel ) kuvari omanike ja nende kasutajate jaoks, kes kannatavad teatud liiki värvipimeduse all. Tekst ja graafika peavad olema arusaadavad ka mustvalgena vaadatuna. Vältida tuleks kujutise kasutamist foonina, see võib halvendada teksti loetavust.

2.4.6.3 Funktsionaalsed multimeediumelemendid

Kasutajapoolne ohje . Kasutaja peaks alati saama kasutada kõiki failide funktsiooninuppe: käivitamine, paus/ uuesti alustamine, stopp , tagasikerimine, kiire edasikerimine ja heli tugevus.
Animatsiooni kasutamine. Animatsioon on veebidisainis tähelepanu köitev element, ent vahel kaldutakse sellega liialdama. Animeeritud graafika võib olla liiga suuremõõtmeline ja kiire; liiga rohke animatsiooni kasutamisel võib lehekülg olla raskesti loetav ja informatsioon raskesti leitav. Rohke animatsiooni kasutamine pikendab lehekülje laadimisaega.
Objektide suurus. Objektide suurus ei tohiks saidi allalaadimist liiga aeglaseks muuta. Meediumobjektide allalaadimise juhistes peaks olema märgitud faili suurus ja ainestik ning meediumi tüüp. See informatsioon aitab kasutajal otsustada, kas ta soovib allalaadimiseks aega kulutada.

2.4.7 Saidil navigeerimine

Saidil navigeerimise vahendid (tööriistad) on nende otstarbeka planeerimise korral asendamatud informatsiooni kiireks ja usaldusväärseks leidmiseks.
Linkide arusaadavus. Linkide tähendus peaks olema selge, s.t kasutaja jaoks peaks enne lingi kasutamist olema lihtne aru saada nii selle seosest antud saidiga kui sihtpunktist (selleks on hea kasutada ilmekaid lingimärgendeid ja deskriptoreid). Eelkõige peaksid teistele saitidele suunavad lingid olema identifitseeritud mitte üksnes veebiaadressidega, vaid neid peaksid lühidalt iseloomustama ka hästi sõnastatud märgendid või märkused. On soovitatav, et välislingid avaneksid uues aknas.
Linkide töökindlus. Lingid peaksid juhtima üksnes kättesaadava materjali juurde (näiteks tuleks vältida juurdepääsuta või aegunud lehekülgi). Kasutada ei tohiks mittetöötavaid, puuduvale või koostamisel olevale leheküljele juhtivaid linke (lingi mittetöötamisest peaks kasutaja teada saama enne lingi aktiveerimist vältimaks kasutu, tühja või veateatega lehekülje laadimist).
Linkide hulk. See kriteerium käsitleb saidil pakutud linkide hulka võimaldamaks tõhusamat juurdepääsu informatsioonile.
Toimingu käivitamise hetkest peaks kasutajal olema võimalik kiiresti leida ja juurde pääseda talle vajalikule informatsioonile, navigeerimata mittevajalikus materjalis ; alternatiivina peaks kasutajale kiiresti selgeks saama, et veebirakendus seesugust informatsiooni ei sisalda.
Juurdepääsu tõhusus on tihedalt seotud saidi sisu ülesehitusega, millega seonduvad ka lingid. Juurdepääsu hõlbustab lehekülgedel olevate nn mittesemantiliste linkide olemasolu, mis juhivad kasutaja kõige olulisema materjali juurde saidil (sageli kutsutakse neid “navigeerimisribadeks”, “orientiirideks” või “kiirenditeks”).
Need lingid kiirendavad navigeerimist, võimaldades otsejuurdepääsu saidi erinevaile osadele.
Tagurdusmeetodi töökindlus. Kasutajal peaks olema lihtne veebisaidi mistahes punktist eelnevalt külastatud lehtedele tagasi pöörduda ja jätkata navigeerimist seanssi (ajutisest varufailist) taaskäivitamata või brauseri tagurdamisnupu abil eelnevalt vaadatud lehti taasläbimata.
Eelkõige peab suunatud navigeerimiste puhul selge olema, mis juhtub navigeerimise lõpus ja kuidas algpunkti tagasi pöörduda.
Keskkonna selgus. See kriteerium viitab kasutaja vajadusele aru saada, missuguses keskkonnas ta navigeerib, vältimaks n-ö hüperruumis eksimise ohtu, mis on iseloomulik ulatuslike hüpertekstistruktuuride puhul.
Kasutaja peab alati teadma oma navigeerimisseansi tegelikku olekut ning aru saama oma asukohast parajasti navigeeritavas objektide kogumis ja kogu veebirakenduses. Selleks kasutatakse hüpermeediumis sageli aktiivseid kaarte ja ülevaateskeeme koos kasutaja antud hetke asukoha (ja eelnenud toimingute) indikaatoriga, või mingeid hõlpsasti märgatavaid visuaalseid viiteid – näiteks erinevaid lehefoone eristamaks mitut tüüpi sisu, või tekstimärgistusi, et näidata, missugusesse gruppi antud sisuelement kuulub.
Meediumjuhtimise toimivus. See kriteerium viitab nähtusele, mida võiks nimetada “väikese ulatusega navigeerimiseks”, s.t suhtlemist multimeediumelementidega ja nende dünaamilise oleku muutmist.
Toimiv meediumjuhtimine võimaldab kasutajal kontrollida mitmikolekus meediumobjektide olekut või käitumist, näiteks kujutised (mida saab väiksemaks ja suuremaks suumida), video või heli (mida saab mängida, peatada, ajutiselt peatada, jne).
Kasutaja jaoks projekteeritud käsud multimeediumelementide oleku muutmiseks sõltuvad elemendi laadist (näiteks pilti saab suumida suuremaks ja väiksemaks, samad käsud kaotavad aga mõtte heli puhul) ja elemendi füüsilistest omadustest nagu eraldusvõime, suurus, kestus.
Juhtimiskäsud nagu “alusta”, “lõpeta”, “peata”, “alusta uuesti”, “edasi”, “tagasi” omavad põhimõtteliselt tähendust kõigi dünaamiliste elementide pilude jaoks, ent väga lühike video või helimärge ei pruugi juhtimist vajada.
Kokkuvõttes peab juhtimine sobima nii meediumi laadiga kui ka kasutaja tegelike vajadustega, arvestades tema kogemust digitaalse multimeediumiga ja süsteemi kasutamise eesmärke.
Meediumjuhtimise selgus. Kõik pakutud multimeediumjuhtimise võimalused peaksid olema kasutajale nähtavad ning nende tähendus ja tulemus selged.

2.4.8 Otsing

Navigeerimist täiendatakse sageli otsingumehhanismidega, mis võimaldavad kasutajail täpsustada otsitava informatsiooni mõningaid tunnuseid ja leida neile tunnustele vastavate lehtede nimestik.
Siinkohal ei käsitleta kasutatava otsingumootori tehnilisi omadusi (otsingu algoritm ja selle rakendamine), mida loetakse puhttehniliseks küsimuseks. Keskendutakse tunnustele, mis otseselt mõjutavad otsingu teostamise lihtsust , arvestades järgmisi alamkriteeriume:
Päringuvormide arusaadavus. Kasutaja jaoks peaks olema arusaadav, missuguseid tunnuseid ta saab otsitava objekti leidmiseks kasutada ja kuidas neid tuleks määratleda. Erinevaile oskuste tasemeile ja eelistustele peaks olema pakutud erinevat liiki otsingumääratlusi.
Päringutulemuste arusaadavus. Kasutaja jaoks peaks olema arusaadav, missugused objektid on leitud. Selleks tuleks täiendada lehtede aadresse nende tähendust identifitseerivate lühikeste deskriptoritega (vt ka Linkide arusaadavuse kriteerium).
Päringutulemuste navigeeritavus. Leitud objektide hulgas peaks olema lihtne navigeerida. Enamus otsingumehhanisme pakub üksnes edasiliikumise võimalust , pakkudes kasutajale juurdepääsu igale leitud leheküljele otsingutulemuste loendist. Mõnel juhul puudub otselink leitud objektide juurde tagasipöördumiseks ja tuleb kasutada brauseri tagasiliikumise nuppu.
Otsing peaks võimaldama viimaste otsingutulemuste juurde igal ajahetkel tagasi pöörduda, samuti navigeerida edasi ja tagasi otse üle leitud objektide loendi nagu suunatud navigeerimise käigus.

2.5 Mustrid ja mustrite märksõnad

Kasutatavuse põhimõtteid on nende üldise iseloomu tõttu sageli raske kohaldada, ning üksikasjalikumate juhistega põhimõtted on mitmeti tõlgendatavad või seotud spetsiifilise tehnoloogiavaldkonnaga. Samad probleemid, ehkki mitte nii suures ulatuses, tõstatuvad ka juurdepääsusuuniste kohaldamisel.
Teistsugune lähenemisnurk kvaliteetsete veebisaitide planeerimise ja teostamise konkreetsetele probleemidele on šabloonide ehk mustrite kasutamine, leidmaks korduvaile probleemidele järeleproovitud lahendusi. Praeguseks on veeb jõudnud piisavasse arengustaadiumi, et selle kasutamisega seonduvate teatud probleemide lahendused sobiksid ühtviisi kõigile planeerijaile.
Lisaks sellele võivad mustrid osutuda kasulikuks viiteallikaks kõigile veebisaidi tegijaile, kes ei ole selle valdkonna asjatundjad. Mustrid võivad olla ka ühiseks suhtluskeeleks professionaalidele, mille abil selgitada, mida vajatakse ja miks, olenemata lahenduseni jõudmise tehnilisest poolest.
Mustrid ei välista ega asenda vajadust kasutaja kaasamiseks. Vastupidi, nagu mõistegi väljendab, on kasutaja konkreetne kogemus kasuks.

2.5.1 Mõisted

Mustrite paradigmat arendas 1970ndate lõpul Christopher Alexander , arhitektuuriprofessor Berkeley Ülikoolis, eesmärgiga hõlbustada komplekssete linnaplaneerimis- ja ehitusprobleemide lahendamist. Alexander'i arvates tulenes 1960ndate aastate arhitektuuri madal kvaliteet osaliselt ühtse linnaplaneerimismetoodika puudumisest. Ta märkis, et linnaplaneerimine ja -ehitus ei arvestanud konkreetset kogemust ja projektid ise olid eemaldunud kasutaja tegelikest vajadustest. See viis ideeni mustritest, mis loovad seoseid konteksti ja lahenduse vahel ning aitavad lahendada probleemid antud tingimustel ja antud kontekstis, kusjuures konteksti moodustab grupp seonduvaid tingimusi või kitsendusi.
1990ndate keskpaigast võitis idee mustrite märksõnade kasutamisest planeerijate abistamiseks uut poolehoidu tänu selle äärmiselt edukale rakendamisele tarkvaratehnika arendamisel ja objektikesksel planeerimisel. Mustrite paradigmat kohaldati hiljuti inimese ja arvuti suhtluses ning ka veebiga seonduvais arendustes.
Mustrite eesmärk on pakkuda kindla formuleeringuga meetodit kirjeldamaks planeerija kogemust sageli esinevale probleemile lahenduse otsimisel.
Seda lähenemist iseloomustab põhimõte – mitte pakkuda probleemile nn valmis lahendusi, vaid pigem püüda täpselt kirjeldada nii konteksti kui ka lahendust , koondades sama märksõna alla kogemuse ja kasutatud lahendused (ka teiste planeerijate poolt samadele ülesannetele leitud lahendused).
Muster koosneb kolmest osast:
Kontekst: see on tingimuste ja ümbruse tervik, tegevuse keskkond, kõik tegevusega seonduvad mõjurid, millega muster peab arvestama ja mis piiravad võimalike lahenduste hulka.
Probleem: antud kontekstis korduv olukord, mis rikub tegevuses osalevate mõjurite tasakaalu.
Lahendus: see on algoritm, tehniline lahendus, organisatsiooniline struktuur, üldtuntud meetod, raammudel, mis on suuteline korduva probleemi antud kontekstis lahendama.
Tuleb märkida, et muster koosneb kolmest osast, järelikult ei moodusta mustrit probleem üksi, samuti mitte lahendus.
Seega – muster on läbiproovitud lahendus korduvale probleemile eriomases kontekstis.
Mustri mõiste lõplikuks sõnastuseks peab kaasama täiendavaid elemente.
Nimi: mustril peab olema seda iseloomustav nimetus. Millelegi nimetuse andmine on esimene samm selle suunas, et olla võimeline antud objekti käsitlema.
Tingimused: kontekstile kohalduvate tingimuste (või piirangute) kirjeldused.
Märkused: antud mustri kasutamise positiivsed ja negatiivsed tagajärjed (kui neid esineb).
Seonduvad mustrid: seosed antud mustri ja teiste mustrite vahel, millele on viidatud (kui neid esineb).
Teadaolevad kasutusvõimalused: üksikasjalikud viited antud mustri praktilistele kasutusvõimalustele (kui neid esineb).
Mustrite märksõnade abil saab samadesse gruppidesse koondada need mustrid, mis toimivad koos lahendamaks probleeme mingis kindlas kontekstis.
Mustrite märksõnade plaanitava kasutamise üldine eesmärk on nende kohaldamine kultuuriveebi planeerimisel ja teostamisel. Kultuuriveeb peab olema juurdepääsetav ja kasutatav, ühesõnaga – kvaliteetne.
Kui üldised kohaldamistingimused on kindlaks määratud, eeldab mustrite kasutamine nende mingil viisil koondamist.
Siinkohal on ettepanek koostada mustrite kataloog, eesmärgiga kindlaks teha eesseisvate probleemide põhirühmad ja esitada igas kategoorias vastavat probleemi sõnastavad ja lahendusvariante pakkuvad mustrid.

2.5.2 Mustrite kataloog

Põhimõtteid ja kasutatavust käsitlevais osades loetletud üldkategooriaid kasutatakse ka mustrikataloogi koostamisel, mida saaks kohaldada hea juurdepääsu ja kasutatavusega kultuuriveebi planeerimisel ja teostamisel. Nimetatud kategooriatele lisanduvad:
Suhtlus kasutajaga: Kui kultuuriüksuse veebisait on Internetis, on see üldsusele täiendav infoallikas . Saidi ja kasutaja vastastikust suhtlust nähakse otsesuhtlusvõimalusena kodaniku ja kultuuriüksuse vahel ning see muutub oluliseks ja vajalikuks teguriks.
Mustrite kataloog koos vastavate mõistetega on ära toodud käesoleva dokumendi lisades.
Kataloogis esitatud mustritest enamiku inspiratsiooniallikaks olid Martijn van Welie tööd ( http://www.welie.com/patterns ), kes koostas veebi jaoks mustreid, pannes erilist rõhku kasutatavuse põhimõtetele ja arvestades nii kasutaja kui planeerija vajadusi.
Aadressil http://iawiki.net/WebsitePatterns on veebimustrite kogude bibliograafia.

2.5.3 Kuidas mustreid kasutada

Kuidas mustreid kasutatakse.
Raamatu “Mustrite märksõnad” ühes peatükis soovitab Alexander ühte kasutusvarianti, mille viimase etapina tuleb koostada loetelu käsiloleva projekti jaoks vajalikest mustritest. Selle kasutusvariandi etapid on järgmised:

• Tutvuda kataloogis pakutud mustritega.
  
• Leida nimetuse järgi muster, mis kõige paremini määratleb lahendamist vajava probleemi.
  
• Lugeda tähelepanelikult kirjeldust: selles on loetletud teised, antud mustriga seonduvad mustrid. Nimetatud loetelus tuleks tähelepanu keskendada madalama astme mustritele (mis on antud teemaga rohkem seotud), ning tähelepanuta jätta kõrgema astme mustrid (antud teemaga vähem seotud).
  
• Lugeda tekstis esiletõstetud mustrit ja pöörata tähelepanu sellega seonduvaile madalama astme mustritele.
  
• Kui tekib kahtlus mustri kasutatavuse suhtes, tuleks selle kohaldamisest loobuda . Vastasel juhul muutuks loetelu liiga pikaks ja seeläbi segadust tekitavaks. Üksnes kasutatavaks peetavad mustrid annavad piisava loetelu.
  
• Jätkata samal põhimõttel, kuni on leitud kõik projekti jaoks vajalikud mustrid.
  
• Järgmise sammuna tuleb loetelu vajadusel täiendada muude elementidega.
  
• Lõpuks tuleb hoolikalt kaaluda mustrite kohandamist ja muutmist vastavalt käsiloleva projekti vajadustele.
  

2.5.4 Näide mustrite kataloogi kasutamisest

Töötav veebisait soovib pakkuda oma kasutajaile uue teenusena infolehte.
Kataloogis võib vastava mustri leida kategooria alt “ Suhtlemine kasutajaga”.
Järgnevalt mustri määratlus.
INFOLEHT
Kontekst: sait käsitleb erinevaid teemasid . Nendeks võivad olla sündmused, väljaanded, uudised ja antud saidi teemaga haakuvad välislingid.
Tingimused: kasutaja usaldab saiti ning tunnustab selle asjatundlikkust käsitletava temaatika vallas, ta soovib saada regulaarset informatsiooni uudistest, ent tal puudub võimalus saiti iga päev külastada. Probleem: kuidas kasutaja usaldusele vääriliselt vastata.
Lahendus: teha kättesaadavaks korrapäraselt ilmuv infoleht. See peaks olema vormi järgi hõlpsasti äratuntav, kergesti loetav ja mitte liiga mahukas.
Infoleht peaks sisaldama järgmisi tüüpilisi elemente:
Pealkiri: see peaks selgelt ära näitama saatja. Oleks soovitatav, et infoleht kasutaks saidiga samu pealkirju (lehekülje kompositsioon ).
Publitseerimise andmed: väljaandmisaasta, kuupäev ja ande number.
Artiklite register: artiklite pealkirjad, mis on lingitud vastava artikliga.
Artiklid: kokku mitte üle kümne. Igal artiklil peab olema iseloomustav pealkiri ja lühikokkuvõte, artikkel peab olema kirjutatud lihtsas ja selges keeles ning olema lingitud viidatud dokumentidega.
Juhised lugejaks registreerumiseks: peaksid sisaldama funktsioone e-posti aadressi muutmiseks, infolehe tellimuse tühistamiseks, registreerimisandmete korrastamiseks (kui vaja), kommentaaride saatmiseks.
Kasutusrežiimid: kohaldatud autoriõigused, privaatsuspoliitika, turvalisuspoliitika. See võib olla vormistatud eraldi märkuse või lingina kasutusrežiime käsitlevale saidile.
Kasutaja võib registreeruda infolehe lugejaks, kirjutades tellimisvormile e-posti aadressi infolehe saamiseks. Kui vaja, võib kasutajalt nõuda registreerumist. Igal juhul tuleb kasutajat toimingu tulemustest teavitada.
Infolehe tellimise võimalus peaks olema kodulehel selgelt nähtav või esinema navigeerimise peamenüüs eraldi funktsioonina . Peaks olema eraldi lehekülg, mis kirjeldab infolehe eesmärke ja selle annete kuupäevi; kasutajale peavad olema kättesaadavad funktsioonid registreerumiseks, selle tühistamiseks, aadressi muutmiseks, juurdepääsuks eelmistele publitseeritud infolehe numbritele, ja infolehe vaatamiseks sidusrežiimis.
Infolehe lehekülg peab olema lülitatud ka sisukaarti.
Märkused: infolehe projekti õnnestumiseks on hädavajalik ilmumiskuupäevadest kinnipidamine. Infoleht ei pea asendama saidi uudiseid: nende eesmärk on pakkuda laiemat informatsiooni saidil käsitletavate teemade kohta.
Seonduvad mustrid: plank , registreerumine , toimingu tulemusest teavitamine .
Näited: www.nytimes.com; www.governo.it
Järgnevad juhised annavad palju kasulikku informatsiooni veebisisu koostamiseks:

konteksti, tingimuste ja lahenduse järgi saab kindlaks teha, kas vaadeldav muster antud ülesande puhul sobib;

konkreetsed viited infolehe teostamise jaoks leiab lahenduste osast. Näiteks: kuidas pakkuda teenust kasutajale ja missuguseid organisatsioonilisi probleeme võib tekkida;

igas mustris on lahendusteni juhtivad märksõnad paksus kirjas: mõned on üldisemad (näiteks lehekülje kompositsioon, peanavigeerimine, kasutusrežiimid), kuna need käsitlevad terve saidiga seonduvaid probleeme; teised puudutavad funktsioone, mida peetakse käsiloleva ülesandega sarnaseks või asjakohaseks (näiteks sisukaart, saidi uudised);

lahenduse osas märkige mustrid plangi, registreerumise ja toimingu tulemustest teavitamise jaoks, mida võib lugeda antud mustriga seonduvaks. Need erinevad eelmistest mustritest selle poolest, et seonduvad mustrid aitavad käsilolevat ülesannet õigesti lahendada, samas kui lahenduse all märgitud mustrid määratlevad loodava veebimaterjali keskkonna;

seonduvate mustrite (mida ei ole siinkohal ruumipuudusel märgitud) määratlused annavad lisainformatsiooni ja võimaldavad leida rohkem seonduvaid mustreid. Nimetatud mustrite hulgas võib olla neid, mida on juba vaadeldud ja mis seetõttu esinevad loetelus vaid üks kord;

lõpptulemusena peaks valmima mustrite loetelu analoogselt järgnevaga:

• infoleht
  
• plank
  
• kontrollitud sisendandmed
  
• registreerimine
  
• sisselogimine
  
• toimingu tulemustest teavitamine;
  

määratlusi sisaldavate mustrite loetelu saab kasutada infolehe eesmärgipärasel teostamisel;

kontrollimiseks saab vaadata näidete all märgitud saite (näited viitavad mustrite järgi koostatud veebimaterjalile või selle osadele, mitte saitidele tervikuna ).

3. Kultuuriveebi kvaliteediraamistik

3.1 Lähtekohad

Lähtuvalt kultuuriveebi missioonist, tuleb selle puhul lisaks veebirakenduse üldist kvaliteeti puudutavale (vt peatükk 2) arvestada ka teatud spetsiifilisi kvaliteedikriteeriume.
Pidades kinni üldpõhimõtetest ja -soovitustest (vt peatükk 1), on tekstis edaspidi loetletud kultuuriveebi põhiülesanded. Iga ülesande puhul on määratletud, kuidas õigesti ja tõhusalt läheneda ainesele ja selle korrastamisele.
Kvaliteetne aines saadakse juhul, kui kultuuriüksuse eesmärgid ja sidussuhtluse strateegiad on selgelt välja toodud, pidades meeles, et need eesmärgid on kultuuriüksuse ja kasutajate eesmärkide interaktsiooni otsene tulem.

3.2 Kultuuriveebi eesmärgid: mõisted

3.2.1 Kultuuriüksuse identiteedi esitus

Identiteedi esitusselguse määrab suutlikkus täpselt välja tuua kultuuriüksuse struktuurielemendid, mis on aja jooksul kujundanud üksuse erijooned sellistena, nagu ta neid ise määratleb ja kuidas neid tajutakse väljastpoolt, ja võime neid elemente edastada.
Kultuuriüksuse identiteedi kujundab selle kultuuriaines, ajalooline kontekst, hoidmise koht, missioon ja organisatsiooniline funktsioon ning sise- ja välissuhted.
Kultuuriaines on üksuse säilitatav, kaitstav, hallatav ja kasutatav kultuuri- ja teaduspärandi kogum, mis on esitatud selle kujunemise ajaloolist konteksti arvestades ning koondatud homogeensetesse kogudesse või mujale.
Koht on üksuse arhitektuuriline asukoht, millel on üksuse tuvastamisel oluline roll.
Missioon ning sellest tulenev töö ja teenuste korraldus puudutavad ühiskonna ja kultuuriüksuse sise- ja välissuhteid.
Identiteedi esitus tähendab seega eristatud, kuid kokkukuuluvate osiste kooskõla. Identiteedi määratlevad ka teatud materiaalsed ja intellektuaalsed vaatenurgad , mis on aja jooksul soodustanud või määranud kultuuriüksuse tunnustamist maailmas.

3.2.2 Kultuuriüksuse tegevuse läbipaistvus

Avaldada kogu informatsioon, millega aidatakse ellu viia kultuuriüksuse missiooni.
Mitmekesistes vormides veebirakendusi on vaja ajakohastatud informatsiooni pidevaks pakkumiseks kultuuriüksuse eesmärkide saavutamiseks olulise tegevuse (programmide, projektide, rahastamise, teostamise korra ja etappide ning tulemuste) kohta.

3.2.3 Kultuuriveebi missiooni läbipaistvus

Tagada kasutajatele juurdepääs piisavalt täielikule informatsioonile veebirakenduse kohta, näiteks tuua selle ülesanded, vastutus- ja pädevusalad ning hooldus-, ajakohastamis- ja tehnoloogilised strateegiad.
Veebi kasutajate teavitamine on oluline kolmel põhjusel:

• kuna rakendus on loodud avalikus sektoris, tuleb tagada selle loomist ja hooldust puudutavate valikute läbipaistvus;
  

• nagu kõik avalikud-õiguslikud üksused, peab rakendus olema info- ja sidetehnika vallas võrdlusallikaks ja ergutusvahendiks;
  
• eri sektorite (nii kultuuri- kui ka avaliku sektori) võrku kuulumisega kaasneb kohustus teha koostööd ning vahetada korralduslike ja tehnoloogiliste strateegiate väljatöötamise kogemusi.
  

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT)sektoris, kus innovatsioon toimub kiirelt ja on tugevasti mõjutatud turust, tagab tõhusate standardite, heade tavade ja spetsiifiliste lahenduste levik info- ja teadmusühiskonna tõhusa arengu.

3.2.4 Sektorisisese võrgu tõhusus

Õhutada koostöö ja mingit valdkonda süviti hõlmava ainese tootmise kaudu ühiste valdkondade kindlakstegemist. Uurida sellistele andmebaasidele senisest laiema juurdepääsetavuse (või nende põhjalikuma tundmaõppimise) meetodeid, mis on eelistatavalt mitmekeelsed ja võivad erineda struktuurilt , kuid peavad olema veebist kättesaadavad.
Soodustada olemasolevate andmebaaside ja arhiivide kirjeldamist metaandmete abil.
Tulemuste jagamine teiste sidusteenusena pakutavate (nii käimasolevate kui ka lõppenud) kultuuriprojektidega ning ühtekuuluvuse ja koostöö propageerimine, pakkudes veebiviiteid (andmepangad, tesaurused, lingikogumid) ühiselt teemavõrkude ja Interneti-väravate kaudu (vt 3.4.7).
Koostöös osalemisel (s.o võrdsete partneritena, kes soovivad saavutada sama eesmärki) põhinev koordineeritus on sektorisisese võrgu loomise põhialus.
Saidil peab olema aktiveeritud alajaotis , kus on toodud sise- ja välislingid samalaadsetele (s.o sama eesmärgiga loodud) ressurssidele.
Seetõttu tuleb edendada eri riikide ühetaoliste institutsioonide koostööd.
Ühise informatiivse pärandi jagamine on üks põhieesmärkidest, mille poole tuleb püüelda andmebaaside ainese tundmise ja teisi nendele (nii lokaal - kui ka kaugandmebaasidele) juurdepääsust teavitamise kaudu.
Andmebaaside ühtse kriteeriumi ja nende ühtse halduskeele määratlemine ei ole esmatähtis, kuna vastavat standardit ei ole veel välja töötatud.
Kokkuvõtvalt on esmatähtis koguda mitmekeelse sõnavara loomise kaudu üldist teavet ning kirjeldada andmebaase kindlaksmääratud metaandmete abil.

3.2.5 Sektorisiseste nõuete ja eeskirjade esitus

Kultuuriüksuse veebisaitidel on soovitatav avaldada ajakohastatud viiteid kultuurisektori ja kultuuriüksuse missiooni reguleerivatele dokumentidele, lisades neile kultuuritegevuse institutsionaalse ülevaate.
Piirkondlikes ja üleriigilise tegevusega kultuuriportaalides ja veebisaitidel tuleks kasutajatele anda võimalikult täielik ülevaade antud kultuurisektoris kehtivatest nõuetest ja eeskirjadest.
Sõltuvalt rakenduse funktsioonidest ja sellest, mida konkreetne kultuuriüksus oma missiooni kohaselt kasutajatele pakub, võib nõudeid ja eeskirju käsitlevate teenuste puhul eristada mitmeid tasandeid.

• Vähimal juhul on nõutavad rahvusvaheliste, piirkondlike ja kohalike õigusaktide viited. Loetelu on soovitatav annoteerida ja varustada linkidega veebist kättesaadavatele andmebaasidele.
  

• Järgmine tasand on reguleerivate dokumentide ajakohastatud loetelu, mis on liigendatud kas kronoloogiliselt või dokumentide teemade või tüüpide järgi ning varustatud linkidega välisandmepankadesse või otse reguleerivate dokumentide tekstidele.
  
• Kolmas tasand on andmepangad, mis on struktureeritud õigusdokumentide tunnustatud kirjereeglite kohaselt ja kust on võimalik otsida sõnu dokumendi pealkirjas, tekstis või märksõnastikus.
  

Viimasel juhul võib tekitada andmete koostalitlusvõime riigi teiste andmepankadega või lisada rahvusvahelisi teemasid. Professionaalidele ja spetsialistidele võib pakkuda näiteks tasulise lisateenusena asjakohaste õigusaktide tekstidega varustatud sidusandmeid.

3.2.6 Kultuuriainese levitamine

Pakkuda kõigile kodanikele kultuuriüksuste loodud ja säilitatavat informatsiooni ning kultuuri-, teadus-, õigus-, haldus- ja majandusainest. Selle tegevuse eesmärgiks on teadmiste ja kultuuri arengul põhineva digiteerimise edendamine, austades seejuures eraelu puutumatust ja intellektuaalomandi õigusi.
Juurdepääs info- ja teadmusühiskonna kultuurisektori ainesele ja informatsioonile ning nende väärindamine näitab demokraatliku kodanikuühiskonna kvaliteeti, mõjutades kaudselt , kuid märkimisväärselt ka majandust ja tööhõivet.
Vaagida ja arendada tuleb aspekte, mis võivad kultuuriüksuse omandis olevat informatsiooni maksimaalselt tutvustada, kehtestades selleks kõikidele Euroopa Liidu riikidele ühtsed miinimumnormid.

3.2.7 Kultuuriturismi tugi

Kavandada ja pakkuda väärindatud infoteenuseid, toetamaks tegevust, mille sihiks on anda kultuuripärandile rohkem kvalitatiivset ja kvantitatiivset lisaväärtust sünergias territoriaalsete väärtustega ja kultuuripärandile lisaväärtuse andmisega turismivaldkonnas.
Viimastel aastatel on kultuuriturism leidnud majandus- ja ühiskonnaelus olulise koha. Kultuuriturism on muutumas massiliseks ning sellest tulenev otsene ja kaudne kasu ilmneb üha enam.
Sellest ei saa kasu mitte ainult kultuurivaldkond, vaid see avaldab positiivset mõju ka kultuuriressursse ümbritsevatele majandus- ja sotsiaalstruktuuridele.
Seega on nende suundumuste toetamiseks ja laiendamiseks vaja pakkuda kvaliteetseid infoteenuseid.

3.2.8 Haridusteenuste pakkumine

Lisaks kultuuripärandi säilitamisele ja selle väärindamisele on üks kultuuriüksuse esmaeesmärkidest pärandi kasutamine, mistõttu on oluline, et kultuuriveeb pakuks õpetuslikku multimeedium - ja interaktiivset tuge, mille eesmärk on edastada kultuuripärandi konteksti tõlgendus ja ajalooline rekonstruktsioon.
Et teha kindlaks pakutavate didaktiliste teenuste profiilid, peab teenuste väljatöötamine põhinema lugejavajaduse uuringutel. Eriti tuleb kaaluda järgmisi teemasid:

• pärandi esitus ajalookriitilisest vaatenurgast,
  
• kommunikatsioonivormi sobivus kasutajaprofiiliga,
  
• kogude ja dokumentide sisujuht,
  
• puuetega (näiteks nägemispuudega) inimestele sobivad kasutajaliidesed,
  
• rakenduse interaktiivsuse suurendamine iseõppimisvõimaluste laiendamiseks (näiteks isikupäraseks tehtud keskkonna ja võrdluse kaudu).
  

Et sidustada paremini kultuuripärandit ja konkreetset maa-ala, tuleb koostada õpetusi samalaadsete või seotud saitide vahel liikumiseks veebis. Kultuuriüksus võib pakkuda õpetuslikku veebiteenust, mis seisneb sektoriga laiemalt seotud uudiseid ja kommentaare levitava elektroonilise ajakirja väljaandmises.

3.2.9 Teenuste pakkumine teadusliku uurimistöö tarbeks

Pakkuda teenuseid, mis on mõeldud peamiselt uurijatele, kes autentsete materjalide ja teadusdokumentatsiooni põhjal korrastavad ja loovad usaldusväärset perioodilist infovoogu.
Üks parematest teenustest on juurdepääsu pakkumine raamatukogu- ja muuseumikataloogidele ning arhiivinimistutele (kui need on veebis).
Kultuuriüksuse veebisaidil võib pakkuda teenuseid teaduslikuks uurimistööks, tehes üksuse andmepangad saidi kaudu kasutatavateks ja juurdepääsetavateks.
Veeb tekkis vajadusest teha arvukale teadlaskonnale kättesaadavaks hüpertekst- ja multimeedium- ettekanded .
Seda eesmärki seostatakse tavaliselt vajadusega suhelda sünteetilises, kuid väga erialases keeles, mida mõistab ainult kitsas teadlaskond.
Küsimustele saab vastata standardsete, eelnevalt kindaksmääratud koodide järgi.
Intellektuaalomandi õiguste põhimõtete alusel tuleb eristada vabakasutuses olevaid materjale ja uurijatelt kasutusluba nõudvaid dokumente. Selleks tuleb rakendada haldussüsteemi, mis teeb võimalikult mitmel viisil vahet kasutajate funktsioonide ja neile tehtavate möönduste vahel.
Võimalik peab olema faile üles ja alla laadida ja (vastavalt antud lubadele) pääseda juurde andmebaasidele. Tulemusi peab olema võimalik salvestada otse kasutaja arvutisse (näiteks kasutades elektronposti ).
Võimaldamaks kiiret juurdepääsu andmebaasidele, tuleb kasutada lihtsat programmeerimiskeelt ja luua võimalikult dünaamilisi veebisaite.
Selgelt tuleb sõnastada andmete kasutuspiirangud ja nende omandiõigus.
Kujuneda võivad teatud kitsaste teemade foorumid . Eriti olulist ja kasulikku lisaväärtust pakub juurdepääs andmearhiividele ja institutsioonide bibliograafiatele.

3.2.10 Teenuste pakkumine sektori spetsialistidele

Eri kategooria kultuuriüksused pakuvad kultuuri- ja teaduspärandiga tegelevate sektorite ning üksuse pakutavast informatsioonist huvitatud spetsialistidele erinevaid teenuseid.
On oluline teha kättesaadavaks spetsialistide tugiteenused, näiteks otsing andmepankadest ja kataloogidest, failide alla laadimine ning informatsioon tööhõive (riiklike kutseeksamite ning tööpakkumiste ja töökohtade liikuvuse) kohta, registrid , sektorit reguleerivad dokumendid, informatsioon sektori kaitsemeetmete kohta, kultuuriüksuse teenuste reserveerimistingimused, ürituste kalender (ürituste, kursuste, seminaride ja õppetegevuse kronoloogia).
Nimetatud teenuseid võib pakkuda vastava nõudmise korral või ennast registreerinud spetsialistidele. Arvestades intellektuaalomandi õiguste kriteeriume, võib eelmainitud teenuseid pakkuda ka ainult volitatud kasutajatele.

3.2.11 Toodete reserveerimis- ja hankimisteenuse pakkumine

Võimaldada turvalisi, nii äri- kui ka mitteärilisi tehinguid , tagades kasutajatele kultuuriasutuste pakutavad vastavad teenused ( reserveerimine ) ning veebis pakutavad teenused (kaupade hankimine ja digitaalressursside allalaadimine ).
Veebi kaudu pakutavad teenused on järgmised:
1) tehingutega seotud – tervenisti võrgupõhised (digitaalressursside, näiteks esemete, dokumentide või monumentide reproduktsioonide, ning autoriõigusega kaitstud väljaannete ja uurimisvahendite tasuta ja tasulised allalaadimised);
2) töötatud välja traditsiooniliste teenuste kasutamiseks kultuuriüksuse asukohas: muuseumi, näituse, mälestise, kaitseala või asulakoha piletid; osavõtu broneerimine teatud üritustele (näiteks konverents, ekskursioon , koolitus, esitlus); materjali reserveerimine raamatukogu lugemissaali või arhiivi uurimissaali pärast tutvumist konkreetse infosüsteemiga.

3.2.12 Veebikasutuse propageerimine sektoris

Välja töötada strateegiad, kuidas hõlmata kultuuriveebi kaudu pakutavate interaktiivsete vahendite abil teatud kasutajakategooriaid, kaasata kasutajaid ja võita nende toetus.
Luua pakutavate teenuste optimeerimiseks analüüsi- ja kasutajatelt tagasiside saamise süsteem.
Sealjuures tuleb teha kõik, et tagada Euroopa tasandi olemasolu.
Kasutajaskonda saab tekitada, rakendades selgepiirilisi strateegiaid, milles kokkuleppimisel on lähtutud kultuuriveebi missioonist ja funktsioonidest. Selleks võib saata meediakeskustele pressiteateid, luua foorumeid ja sektori meililisti ning edendada koostööd teiste samalaadsete veebirakendustega.
Kasutajate toetust saab võita mitmel viisil, näiteks neid registreerides, andes välja infolehti ning luues meililiste ja foorumeid. Et hinnata pakutavate teenuste asjakohasust ja nende arendamise perspektiive, tuleb pidevalt jälgida kasutajaskonna kohta saadud informatsiooni.

3.3 Kultuuriveebi kirjeldused kultuuriüksuste kategooriate järgi

Teadvustades ja arvestades kultuuri- ja teaduspärandi olemuslikku keerukust ja eripära ning eriti kultuuriüksuste mitmelaadset organisatsioonilist, institutsionaalset ja sisemist vormi, määratleti lisaks ka üksuste kategooriate temaatilised aspektid.

3.3.1 Arhiivid

Õigus- ja haldusvaldkonda kultuuriga siduv ning seetõttu nii kodanikuühiskonnas kui ka poliitiliselt nähtav arhiivisektor tajus esimeste seas, et veeb on määrav suhtlusvahend oma olemasolu, erirolli ja arhiivide ainese tutvustamiseks.
Esimesed arhiiviportaalid loodi veebi tekkimise algusaegadel, millele varsti järgnes UNESCO maailma arhiivide portaal . Arhiivid peavad tegema laialdast koostööd, eriti arhiividokumentide kirjeldamise standardite määratlemisel ja levitamisel, ning teavitama üksteist dokumentaalse pärandi digiteerimise strateegiatest ja meetoditest .
Veebist on saanud arhiivisaitide, institutsioonidevaheliste infosüsteemide ning temaatiliste ja territoriaalsete andmepankade ja portaalide vahendusel väga tõhus töövahend.
Arhiivid ja kultuuriveebi eesmärgid
Eesmärk nr 1 (kultuuriüksuse identiteedi esitus). Võrreldes teiste kultuurisektorite üksustega tuleb arhiivide identiteeti tõsta ajuti kõrgemale kitsalt kohalikust keskkonnast, millega nad on sageli seotud, kuna neis säilitatavate dokumentide tähtsus on territoriaalselt piiratud.
Dokumente säilitavate asutuste kohta esitatakse peamiselt logistilised andmed (asukoht, vastutusala , lahtiolekuajad, pakutavatele teenustele juurdepääsu viisid ja teenuste iseloomustus) ning neis säilitatava pärandi päritolu, iseloomustus ja koostis ning sellele juurdepääsu võimalus.
Eesmärk nr 2 (kultuuriüksuse tegevuse läbipaistvus). Arhiivikeskuste pakutavad avalikud teenused, erialane abi keskkondade loomisel ning dokumentide laenutamine ja/või analoog- või digitaalkoopiate valmistamine.
Arhiivide kaitse ja nende väärindamine seisneb nimistute koostamises ja vajaduse korral arhiivi korrastamises – tegevused, mis nõuavad arhiividokumentide loojate ajaloo hoolikat uurimist .
Mõnes riigis on avalike arhiivide funktsiooniks ka tagada era- ja avalike asutuste dokumentide ja nende registrite säilitamine ning arhiivide moodustamine ja korrastamine. Samuti tuleb neil pakkuda dokumentide ja nende registrite säilitamise ning arhiivide moodustamis - ja korrastamisalast nõu.
Nende tegevuste kõrval korraldavad arhiivid huvilistele ja erialatöötajatele koolitust ja arhiividokumentide näitusi ning osalevad kultuuriprojektides.
Eesmärk nr 3 (kultuuriveebi missiooni läbipaistvus). Selle eesmärgi täitmiseks on kõige olulisem teha põhiliselt pärandiinfo-teenuseid puudutavaid tehnilisi ja teaduslikke valikuid . Sektoris arutatakse peamiselt arhiividokumentide kirjeldamise, standardite rakendamise ja eritarkvara kasutamisega seonduvat, mis aitab kaasa vajalike heade tegevustavade levikule. Digitaalse ainese pikaajalise säilitamise võtmes on informatsiooni läbipaistvus veel hädavajalikum, arvestades kohustust anda kultuuripärand edasi järeltulevatele põlvedele.
Eesmärk nr 4 (sektorisisese võrgu tõhusus). Sektoris on kõige olulisem riigisisene ja rahvusvaheline koostöö pärandi heade digiteerimisstrateegiate ja -meetodite rakendamise, eriti kirjestandardite levitamise vallas. Veebivahenditega saab arhiiv tõhusalt osaleda uusi tegevussuundi välja töötavates ning diskussiooni ja uurimistööd arendavates võrgustikes.
Eesmärk nr 5 (sektorisiseste nõuete ja eeskirjade esitus). Arvestades seda, et dokumentaalsel pärandil on mineviku, oleviku ja tuleviku järjepidevuse ideaali kohaselt nii ajalooline kui ka juriidiline väärtus, on dokumentide koostamist, säilitamist ja reprodutseerimist ning nendele juurdepääsu käsitlevate piirkondlike ja siseriiklike eeskirjade ning kirjestandardeid puudutavate ametlike dokumentide esitamine veebisaitidel üks arhiivide põhiteenustest.
Eesmärk nr 6 (kultuuriainese levitamine). Peamiselt levitavad arhiivid veebi kaudu kultuuri, esitades enam või vähem üksikasjalikku arhiivipärandit ja töödeldes selle navigeerimiseks mõeldud teemakeskkondi (näiteks teemadel: maa-ala ja väljarännete ajalugu, kloostri- ja õukonnaelu ning tööstuse teke)
Eesmärk nr 7 (kultuuriturismi tugi). Arhiivide kultuuriturismialased ettevõtmised viiakse reeglina ellu tihedas koostöös selle linna või geograafilise piirkonna asutuste või kultuuriprojektidega, kus nad paiknevad. Üritusi korraldatakse näituste, konverentside või ekskursioonisarjade toimumise puhul. Kultuuriturismi alasteks ettevõtmiseks võib põhjust anda ka asjaolu, et arhiivid asuvad sageli ajaloolistes hoonetes.
Eesmärk nr 8 (haridusteenuste pakkumine). Peamiselt pakuvad arhiivid õpet järgmistel kindlatel põhjustel ja teemadel:

• demonstreerimaks dokumentaalse pärandi tekkimise dünaamikat ja tutvustamaks tulemuslikku uurimistööd võimaldavaid vahendeid,
  
• tutvustamaks dokumentide valiku kommenteeritud esituse kaudu ajalookirjutuse temaatikat,
  
• erialaspetsialistide traditsiooniline ja rahvusvaheliste standardite ( ISAD , ISAAR , EAD jt) alane koolitus arhiivide kirjeldamiseks ja haldamiseks .
  

Eesmärk nr 9 (teenuste pakkumine teadusliku uurimistöö tarbeks). Teadusliku uurimistöö toetamine on omane arhiiviteenustele, mis on suunatud keerulistes dokumendisüsteemides orienteeruda suutvatele ajaloolastele. Arhiivide ja andmepankade loomine ja pakkumine eeldab teaduslikku lähenemist nende komplekssusele, s.o dokumendisarjade ja nende loojate ning kirjeldatud uurimisvahendite dünaamilist seostamist. Paralleelselt selle teenusega võidakse pakkuda konsultatsiooni- ja kauguuringute teenust.
Eesmärk nr 10 (teenuste pakkumine sektori spetsialistidele). Arhiive kas traditsioonilisel viisil või veebi kaudu kasutavatele spetsialistidele pakutakse järgmisi teenuseid:

• koolitust või konsultatsioone oma arhiivi koostamisest huvitatud kultuuriüksustele,
  
• kolmandatele isikutele tasulisi (genealoogilisi, registri-, õigus-) teenuseid osutavatele talitustele võivad arhiivid erijuurdepääsurežiimis pakkuda kõiki vajaminevaid andmeid.
  

Eesmärgi nr 11 (toodete reserveerimis- ja hankimisteenuse pakkumine) täitmiseks pakutavad teenused, mis eeldavad kasutaja identsuskontrolli veebi kaudu, võivad rahuldada peamiselt kolme järgmist vajadust:

• reserveerida dokumente arhiivide uurimissaalides tutvumiseks, tehes valiku analüütiliste andmepankade kaudu,
  
• kasutada ja/või alla laadida autoriõigusega kaitstud otsinguvahendeid,
  
• ette tellida ja/või osta väljaannete või arhiividokumentide reproduktsioone.
  

Viimast teenust võib osutada nii nõudluse korral, nagu traditsioonilist reproduktsioonide tegemise teenust, kui ka piirduda juba digiteeritud arhiivimaterjali pakkumisega.
Eesmärk nr 12 (veebikasutuse propageerimine sektoris). Arhiivide kaudu saavad sageli kokku samalaadsete teemade uurimisest huvitatud asjatundjad, kes võivad kohtuda uurimissaalides.
Kõige lihtsamate vahenditega saab luua veebikogukonna, kus nad saavad sama edukalt suhelda ning arendada diskussiooni ning levitada häid kogemusi ja standardeid.
Arhiivid ja veebikasutajad
Kaugkasutajad, kes sõltuvalt rakenduse funktsioonidest võivad olla huvitatud info- ja arhiiviteenustest, on üldiselt avaliku halduse ja kultuuri ning uuel tehnoloogial põhinevate avalike teenuste ja dokumentide loomise, autentimise ja säilitamise vastu huvi tundvad inimesed.
Spetsialistid või professionaalid on huvitatud kitsama valdkonna uurimistööst ning infovahetusest arhiivide ja registrite korrastamise kogemuste ja heade tavade kohta.
Samas ei kasuta arhiive ainult arhivaarid, vaid sageli ka üliõpilased, kooliõpetajad ja -õpilased, ülikooliõppejõud ning arhiivikoolitusest, selle valdkonna õppekava koostamisest ning üksuse või ettevõtte jaoks vajalike teadmiste ja oskuste omandamisest huvitatud inimesed.
Lisaks sellele kasutavad arhiive ka ajaloohuvilised amatöörid, giidid, kes soovivad ekskursioonikavade koostamiseks uudset materjali hankida ning kolmandatele isikutele tasulisi uurimistöid (suguvõsa- ja registriuuringuid) tegevad talitused.
Arhiivide digiteerimispõhimõtted ja veeb
Arhiivide arengustrateegiate väljatöötamine, veebirakenduste hooldus ja pärandi digiteerimine on tihedalt seotud. Vähemalt viimase kümne aasta jooksul on infotehnoloogia abil loodud otsingumootoreid, mille tähtsus ilmneb veebi pandud dokumentaalse pärandi infosüsteemide kaudu.
Lisaks sellele peavad arhiivid seal, kus sidusjuurdepääs on ette nähtud, olema valmis vastu võtma, säilitama ja väärindama digitaalselt loodud dokumendiregistreid.
Dokumentide digitaalne kopeerimine on kahtlemata asendanud mikrofilmimise. Selle ning veebis pakutavate digitaalressursside ja dokumentide kvaliteetsete reproduktsioonide andmepankade asjakohaste pikaajalise säilitamise strateegiate alusel on sobiv luua võrgustatud arhiivisüsteeme.

3.3.2 Raamatukogud

Avalik raamatukogu on kohaliku või regionaalse omavalitsuse, riigi või mõne teise ühiskondliku organisatsiooni loodud, toetatav ja rahastatav organisatsioon. See pakub erinevate ressursside ja teenuste kaudu juurdepääsu teadmistele , informatsioonile ja vaimutööle ning on kättesaadav kõigile ühiskonna liikmetele, sõltumata nende rassist , rahvusest, vanusest , soost, usukuuluvusest, keelest, puudest, majanduslikust ja tööalasest staatusest ning haridustasemest.
( IFLA /Unesco, 2001)
See avaliku raamatukogu määratlus on riikides käibivate määratluste ülene ning sõnastab kultuuriüksuse tõelised eesmärgid. Raamatukogu esmaseks ülesandeks on tõepoolest pakkuda ressursse ja teenuseid, mille kaudu levitatakse, arhiveeritakse ja säilitatakse igat laadi kultuuri ja eneseväljenduse ilminguid, sidumata neid otseselt ühegi organisatsiooni või haldajaga ning ühegi füüsilise asukohariigiga. Dokumendikeskused kuuluvad samasse kategooriasse.
Raamatukogud ja kultuuriveebi eesmärgid
Sidusraamatukogud peavad pakkuma kõiki teenuseid, mida pakuvad traditsioonilised raamatukogud, ning nende veebirakenduste tunnusjooned peavad kattuma kvaliteedijoontega, mis eristavad kultuuriveebi kõikidest äriliste ettevõtmiste tunnusjoontest.
Lisaks tavapäraste teenuste pakkumisele on üks sidusraamatukogude põhieesmärkidest barjääride lõhkumine kasutajaskonna suurendamiseks. Uue tehnoloogia abil tõhustavad sidusraamatukogud oma põhitegevust – teadmiste levitamist. Raamatukogu peab suutma informatsiooni hoolikalt koguda ja korrastada, et seda täies ulatuses kasutada, erinevate veebivahendite abil levitada ja saada eelistatud ainesepakkujaks.
Traditsiooniliste paberil infokandjate kõrvale lisandub mitmeid muud tüüpi allikaid, mida praegu veel loetakse ebatraditsioonilisteks, näiteks audiovisuaal-, multimeedium-, digitaal- jm teavikuid. Seeläbi muutuvad sidusraamatukogud n-ö “elektrooniliseks ukseks” infomaailma, kus pakutakse pidevalt ajakohastatud igat laadi materjali ja informatsiooni.
Seetõttu on moodustatud virtuaalsed infoletid, mis laiendavad laenutusteenuseid ning mille kaudu varustatakse kasutajaid dokumendikoopiatega, pakutakse teoste elektroonilisi täistekste ja toetatakse elukestvat õpet.
Veeb on eriti tähtis vahend koolituses, andes seega oma panuse kõige laiemas mõttes kultuuri arengusse.
Eesmärgi nr 1 (kultuuriüksuse identiteedi esitus) täitmiseks tuleb kirjeldada asutuse ajalugu ja selle rolli antud maa-alal ning pakkuda lisaks ka ajaloolis-bibliograafilist informatsiooni kogude kohta, kirjeldada asutuse füüsilist asukohta ning kirjeldada lugemissaale ja nii käsikirjalisi, trüki- kui ka siduskaloooge.
Eesmärk nr 2 (kultuuriüksuse tegevuse läbipaistvus). Selle eesmärgi täitmiseks tuleb avaldada informatsioon raamatukogule juurdepääsu, selle kasutamiseeskirjade ja lahtiolekuaegade, teenindusaegade ja -viiside ning nii kohapeal pakutavate kui ka raamatukogudevahelise laenutuse teenuste kohta. Teavitada tuleb ka teavikute tellimise võimalusest veebi kaudu, teatmebibliograafiateenindusest ning kaudse bibliograafiateeninduse olemasolust (kirja, faksi või elektronposti teel või sidusrežiimis).
Viidata tuleb raamatukogu organisatoorsele struktuurile, kirjeldades struktuuriüksuste ülesandeid ning tuues asjakohaseid viiteid nende tegevusele ja käimasolevatele projektidele ning tutvustada uudiskirjandust koos informatsiooniga ürituste kohta, mida raamatukogu on algatanud (väljapanekud, konverentsid , kursused jmt).
Eesmärgil nr 3 (kultuuriveebi missiooni läbipaistvus) on raamatukogu veebirakendustes kõrvaline roll, kuna see ilmneb asutuse funktsioonist.
Eesmärki nr 4 (sektorisisese võrgu tõhusus) saab viia ellu aktiivse raamatukogudevahelise laenutuse kaudu. Osalemine erinevates (nii üleriigilistes kui ka teistes) kultuuriprojektides aitab samuti seda eesmärki täita.
Eesmärk nr 5 (sektorisiseste nõuete ja eeskirjade esitus) ei laiene raamatukogude veebirakendustele, kuna raamatukogudele esitatavad nõudeid ja eeskirju koostavad teised üksused.
Eesmärk nr 6 (kultuuriainese levitamine) saavutatakse , kirjeldades asutuse näitusi, konverentse ja mitmesuguseid kultuuriüritusi, avaldades teadusartikleid ja -materjale ning pakkudes elektroonilisi täistekste.
Eesmärk nr 7 (kultuuriturismi tugi) saavutatakse kohalikku maa-ala tutvustavate veebilehtede (kus on täpselt viidatud kohalikele raamatukogudele, tuues nende asukohad ja lahtiolekuajad) ning välismaalastele mõeldud võõrkeelsete veebilehtede vahendusel.
Eesmärk nr 8 (haridusteenuste pakkumine) on oluline, kuna kultuuriüksused on selle sageli unarusse jätnud. Seda saab täita sidusate õppeprojektide kaudu, pakkudes infopädevus- ja raamatukoguspetsiifilisi õppeprogramme.
Eesmärk nr 9 (teenuste pakkumine teadusliku uurimistöö tarbeks) on raamatukogude jaoks olemuslik ning selle täitmise teevad võimalikuks bibliograafilistes andmebaasides otsingut võimaldavad avalikud elektronkataloogid. Hiljuti loodud ressursikirjeldussüsteeme on täiustatud – need võimaldavad näiteks integreerida bibliograafilisi andmebaase selleks mõeldud lüüside (MetaOPACide) kaudu ning digitaalse ja digiteeritud ainese täistekstotsingut (ainese kandjate märksõnastamine).
Lisaks sellele võib uurijatel abi olla veebilehtedest, mille kaudu võimaldatakse sidusat bibliograafiaotsingut (virtuaalsed infoletid). Käsitletava eesmärgi täitmine tipneb sidusalt pakutava bibliograafilise infoteenindusega.
Eesmärk nr 10 (teenuste pakkumine sektori spetsialistidele) saavutatakse, pakkudes erialaseid vahendeid, näiteks informatsiooni raamatukogu- ja infoteaduse kohta, s.h ka tõlgitud kujul ning spetsialistide mõeldud võrke ( intranet ), kust töötajad saavad leida oma igapäevatööks vajalikku erialast informatsiooni.
Kasulikuks võib osutuda ka haldusdokumentide ja kirjalike avalike lepingupakkumiste allalaadimise võimaldamine.
Eesmärki nr 11 (toodete reserveerimis- ja hankimisteenuse pakkumine) saab täita sidusteenuste pakkumisega, võimaldades tellida ka fotokoopiaid ja broneerida kohalkasutuskogu teavikuid.
Eesmärgi nr 12 (veebikasutuse propageerimine sektoris) täitmiseks võib algatada foorumeid ja meililiste, kus käsitletakse raamatukogukeskkonnale iseloomulikke tehnilisi probleeme, luues ka kitsama temaatikaga suhtlusvõrke, näiteks andes välja eesmärgi nr 10 juures pakutud infolehti.
Raamatukogud ja veebikasutajad
Lähtudes sellest, et üksikisiku põhiõigus on juurdepääs informatsioonile ja teadmistele, peavad sidusraamatukogud jõudma kõikjale, pakkudes raamatukogu- ja infoteenuseid ning uurimis- ja teadustööd ning õppimist toetavaid materjale. Sidusraamatukogu peab looma nende teenuste kasutamiseks sobivad interaktiivsed vahendid. Viimati nimetatud juhul on põhilised just interaktiivsed infoletid.
Seetõttu peavad raamatukogude veebisaidid sisaldama lisaks üldise sisuga teenustele, informatsioonile ja materjalidele ka tehnilist informatsiooni ja sellekohaseid materjale.
Informatiivse ja kultuurilise funktsiooniga kaasneb kohustus tagada teenuste kättesaadavus ja nõue arvestada kasutajate vanusest tulenevaid erivajadusi. Selleks tuleb teha kindlaks kasutajarühmad, kellele on suunatud erinevate, kuid koos pakutavate teenuste võrk.
Lisaks lugejatega arvestava alajaotistega infovõrgu loomisele võib veebirakenduse kaudu arendada ka inimeste infopädevust, mis on tänapäevaks teadmiste parima kasutamise ja nn digitaalse lõhe kaotamise asendamatu vahend.
Raamatukogude digiteerimispõhimõtted ja veeb
Veebirakendused on loomulik koht, kus pakkuda eri tüüpi dokumentide – käsikirjade, trükiväljaannete, reproduktsioonide, kaartide , muusika, manifestide jmt – digiteerimisprojektide tulemit.
Infootsinguvahendite, näiteks avaliku elektronkataloogi kaudu, saab teha otsingut erinevates andmebaasides, kasutades nende järgmisi põhifunktsioone:

• otsida teoseid
  
• valida eri tüpoloogiaid
  
• kindlaks teha dokumendi asukoht ja saada otsingutulemusi selle eri vormingute kohta (digitaalses vormis, elektrooniline täistekst, fotokoopia, foto, laenutused jmt).
  

Jooksvatest ettevõtmistest teada andmiseks ja metoodika ühtlustamiseks soovitatakse raamatukogudel jagada tehnilist informatsiooni ja teha koostööd digiteerimisprojektides.
Loodetakse, et raamatukogud töötavad välja elektrooniliste arhiivide haldamise ja säilitamise rahvusvahelised standardid ja metaandmed, mille puudumine takistab erinevate tulemuste koostalitlusvõimet ja suurendab teravalt kulutusi.
Viited:
The Public Library Service : IFLA/Unesco Guidelines for Development (Rahvaraamatukogude teenindus: IFLA/UNESCO arengusuunised) välja töötanud IFLA rahvaraamatukogude sektsiooni töörühm, mida juhatas Philip Gill. (Münhen: Saur, 2001).
EBLIDA guidelines on library legislation and policy in Europ e (EBLIDA suunised raamatukogusid käsitlevate Euroopa õigusaktide ja poliitika kohta) / Council for Cultural Co-operation, Culture Committee. Council of Europe (Kultuurikoostöö Nõukogu kultuurikomitee. Euroopa Nõukogu, 2000).

3.3.3 Hajusalt paiknev kultuur

See kategooria hõlmab paikset arheoloogilist, arhitektuurilist ja looduslikku territoriaalpärandit.
Eelnimetatud valdkondi ei käsitleta koos mitte ainult nende ühisjoonte tõttu – nad paiknevad territooriumil hajusalt ning on sageli nii olulised, et neist on kujunenud oma asukoha ajaloolise, kultuurilise ja teadusliku identiteedi osad – vaid neid vaadeldakse koos ka selle pärast, et nad on olnud omavahel seotud kogu oma kujunemisloo ja inimtekkelise maastikukujunduse ajaloo jooksul.
Euroopa vanim kaitseala rajati 1909. aastal Rootsis. Kahekümnendal sajandil hakati rajama üha kitsama valdkonna parke ja kaitsealasid, millega sageli sooviti eristada asukoha keskkondlikke, ajaloolis-kultuurilisi, traditsioonilisi ning tekkinud uute teaduste alaseid , arheoloogilisi ja linnaarhitektuurilisi väärtusi.
See tõi kaasa keerukate maastike ja eriti progressiivsete abstraktsete kaitsealade kujundamise. Nende näideteks on “kirjanduspark”, mis on konkreetse maa-alaga otseselt seotud, ning selgelt piiritletud homogeensed kultuuriturismi piirkonnad, mis tõstavad esile paikkonna olulisi ajaloolis-kultuurilisi, keskkondlikke ja ka rahvusköögile omaseid elemente, liites neid uue jätkusuutliku arengu kontseptsiooniga.
Võimaliku veebirakenduse seisukohast on aines lai ja liigendatud. See hõlmab traditsioonilisi arheoloogiamälestisi, hooneid ja paikset ajaloolis-kunstilist pärandit ning sagedamini koduloomuuseumite ja kohalike raamatukogude ja arhiividega seostatavaid üksusi, millel on maa-ala kohta esitatavas andmestikus oluline koht. Siia kategooriasse kuuluvad ka kaitsealad ja arheoloogiliselt tähtsad paigad, mida hallatakse institutsionaalselt, enamasti avalik-õiguslikult või avalikkuse huvidest lähtuvalt, ning eriprojektid, näiteks maa-ala stratigraafilised ja temaatilised uuringud, mida peetakse kompleksseteks näideteks inimtegevusest ning loodus- ja maastikuväärtustest.
Kultuuri- ja teaduslike väärtuste levitamine ja kultuuri areng antud maa-alal saab kõige laiemas mõttes otsustava tähenduse mitte ainult üldharival tasandil, mis toob kaasa avalikkuse teadlikkuse suurenemise, vaid sellest kujuneb ka arengu planeerimise ning jätkusuutlike ja ökonoomsete linna-, keskkonna- ja looduse planeerimise mudelite väljatöötamise määrava tähtsusega vahend.
Arvestades nimetatud tegureid, on selge, et selles valdkonnas on ka palju väga erinevaid veebirakenduste koostajaid.
Need on väga erinevad, alates asutustest, kelle tegevus on keskendatud pärandi kaitsmisele ja väärindamisele, ning piiritletud valdkondade teadusuuringute ja koolitusega tegelevatest instituutidest, asutustest ja organisatsioonidest kuni suure hõlveulatusega kultuuriüksusteni välja (kohalikud asutused, fondid , ühingud jne). Viimatimainitud institutsioonid on tänapäeval pärandit kõige laiemas mõttes tutvustajate ja kasutajatena valdkonna liidrid ning neil on arvestatav osa kultuuri levitamisel ja elanikkonna kaasamisel.
Nii erinevad üksused võivad sageli kokku saada ühisprojektis, mis käsitleb teatud territoriaalset teemat või toetab kultuuriturismi algatust.
Territoriaalne kultuuripärand ja kultuuriveebi eesmärgid
Ainese multidistsiplinaarse olemuse tõttu võib iga loodav veebirakendus teistest erineda. Ajalooliste, kultuuriliste ja ennekõike territoriaalsete seoste määratlemisel peetakse terviku osaks pigem mälestist või arheoloogilist kaitseala, mitte matka mööda muistiseid.
Territoriaalse kultuuripärandi kaitse ja väärindamise eest vastutav kultuuriüksus võib veebirakenduse abil nii tõhustada oma sisemist koostalitlusvõimet (õigusküsimused, projektid, uuringud ja registrite koostamine) kui ka parandada väljapoole pakutavaid teenuseid (lubade andmine, nõustamine jmt).
Siinkohal märkuseks, et selles sektoris praegu töötavad rakendused on veel eksperimentaalsed nii organisatsioonilise planeerimise kui ka tehnoloogilisteks uuendusteks vajalike investeeringute mõttes.
Kvaliteetsetest rakendustest võib tuua silmapaistvaid, kuigi vaid sektori teatud harudes esinevaid näiteid – virtuaalsed rekonstruktsioonid arheoloogilisest pärandist, olulistest restaureerimistöödest ja teatud teemaarendustest. Viimati nimetatu on sageli seotud ajakajaliste sündmuste või näitustega.
Samas sõltub sektori hüppeline areng suuresti selliste veebirakenduste kavandamisest, mis võtavad tulemuslikult enda kanda üksuse institutsionaalse missiooni igapäevase elluviimise.
Üks veebirakenduse kvaliteedi komponente on kindlasti rakenduse laadimise astmelisus. Laadimine tuleb kavandada nii, et üldiselt horisontaalselt põhjalt laiendatakse ainest järk-järgult rakenduse kõikide funktsioonideni ja seejärel süviti käsitletavate teemadeni.
Kultuuriveebi eesmärkidest esimene (kultuuriüksuse identiteedi esitus) on selles sektoris väheoluline, kuna rakendused keskenduvad maa-alal paiknevale kultuuripärandile.
Samas on siiski oluline rõhutada pärandi õiguslikku seisundit ning halduslikke suhteid selle eest vastutava kultuuriüksusega.
Arheoloogilise piirkonna, mälestusmärgi või kaitseala identiteeti saab igal juhul avada selle kujunemise ja kultuuripärandiks saamise ajaloo kirjelduse kaudu.
Eesmärk nr 2 (kultuuriüksuse tegevuse läbipaistvus) saavutatakse pakkudes veebirakenduses alajaotist, kus on toodud täpne ja ajakohastatud informatsioon käsitletava pärandi haldamise, säilitamise, restaureerimise ja väärindamise kohta.
Arheoloogilist, arhitektuurilist ja ajaloolis-kunstilist pärandit puudutava erialase tegevuse tutvustamise seisukohast on väga edukalt loodud veebirakendusi, mis (vahel reaalajas) tutvustavad restaureerimistööde käiku.
Seda laadi ettevõtmised pakuvad eelkõige huvi selle pärast, et nii levitatakse uuenduslikke tehnikaid ja meetodeid, mis edendab veebisuhtlust tihendades ja seeläbi oskusteabe levikut lihtsustades oskuste ja teadmiste vahetust.
Eesmärk nr 3 (kultuuriveebi missiooni läbipaistvus) saavutatakse, andes eesmärgi nr 6 (kultuuriainese levitamine) juures kirjeldatud põhisuundadele (A, B ja C) täpsed (struktuuri ja pöördusteid käsitlevad) määratlused.
Siinjuures võivad suuresti kasuks tulla territoriaalse pärandi kataloogimise kogemused.
Eesmärgi nr 4 (sektorisisese võrgu tõhusus) elluviimiseks tuleb uurida olemasolevaid veebivõrgustikke ja luua sidemeid antud veebirakenduse aktiivseks ja vabatahtlikuks hõlmamiseks neis võrgustikes.
Põhitähelepanu tuleb pöörata ühtsele keelekasutusele (osaledes kohasel juhul aktiivselt ühiste tesauruste koostamisel) ja koostalitlusvõimeliste süsteemide rakendamisele.
Andmetöötluse lähtekohtade teoreetiline väljatöötamine tuleb teha valdkondade vahelise töörühma ülesandeks. (Sinna peaksid kuuluma arheoloogid, arhitektid, kunstiajaloolased , informaatikud ja veebiasjatundjad.)
Eesmärk nr 5 (sektorisiseste nõuete ja eeskirjade esitus) on selles sektoris tõenäoliselt väheoluline, kuna tegu on territoriaalset kultuuripärandit käsitleva kultuuriveebiga.
Samas on tähtis siduda territoriaalse pärandi esitus mitte ainult pärandi asukohaks oleva halduspiirkonna nõuete ja eeskirjadega, vaid kõikide normidega, mis erinevatel haldustasanditel reguleerivad pärandi asukohaks olevat territooriumi.
Kasulik oleks ka viidata Euroopa ja rahvusvahelistele normidele ja nõuetele.
Eesmärk nr 6 (kultuuriainese levitamine) on territoriaalset pärandit esitavate veebirakenduste esmane ja põhiline funktsioon. Määratleda saab kolme alljärgnevat põhisuunda.
A. Pakkuda põhiteadmisi andvat informatsiooni
Sellele peavad pöörama suurt tähelepanu eriti kultuuripärandi asukohas (antud maa-alal) paiknevad asutused jt institutsioonid. Sageli on ainult neil vahetu lähenemine territoriaalsele pärandile.
Veebirakenduse põhi tuleb üles ehitada nii, et see tagaks juurdepääsu kõikidele üksuse kategooriatele omastele registritele või failidele, mis edastavad vähemasti järgnevat informatsiooni: nimi, asukoht, üladomeeni nimi, ajalised piirangud, omandiline kuuluvus, haldusvorm.
Selle tasandi informatsiooni täpsus ja ammendavus on põhiline veebiteenuste pakkumisel avalikkusele (näiteks maa-alal tehtavate projekteeringute, turismi jm otstarbel) ja edasise töö huvides.
Selle lähenemise eeliseks on suhteliselt kiiresti kõnealuse territoriaalse pärandi kohta ammendava ja olulise infokogumi pakkumine.
B. Pakkuda haridus- ja koolitustegevuse kohta käivat ning kultuuriturismi toetavat ajakohast informatsiooni ja vastavaid dokumente
Selle tasandi ettevõtmised on laialdased ja erinevad, millega kaasneb teemade kriitiline analüüs ja tänapäevane virtuaaltöötlus.
Põhiliselt tuleb pöörata tähelepanu toote kvaliteedile ning toote põhinemine teaduslikul dokumentatsioonil (kaardid, uurimused, fotod jmt) peab olema ilmne.
Rakenduse virtuaaltöötluses (näiteks teatud ajaloolise hoone arheoloogiliste väljakaevamiste käigus kindlaks tehtud inimese eluetappide rekonstruktsioon) sõltub kvaliteet otseselt rekonstruktsiooni järgmiste tasandite selgest ja täpsest sõnastamisest:

kättesaadaval dokumentatsioonil põhinev väljaselgitatu tasand,

vihjetel ja kindlaks tehtavate juhtumite võrdlusel põhinev oletuslik tasand,

dokumenteeritud kriitikamaterjalil, näiteks vabatõlgendusel põhinev kindlaksmääramatuse tasand.
C. Pakkuda juurdepääsu keerukatele, geograafiliselt täpsetele andmepankadele kultuuriüksuse ajaloolise kujunemise, sellealase teadusliku uurimistöö, planeerimistegevuse ja territoriaalse halduse kohta
Nagu teisteski valdkondades, kus teadusuuringud on edumeelsed, tuleb kultuuripärandi uurimisel hakata süsteemselt kasutama veebirakendusi, luues kogemusi vahetavaid ja kitsal teemal uuringuid tegevaid ning teadusalase koolituse rühmi.
Lisaks sellele peavad kultuuriveebi loojad tagama andmepankade koostalitlusvõime, kontrollides mälestusmärke ja territoriaalseid komplekse kirjeldava ja neid kritiseeriva dokumentatsiooni kvaliteeti ja kvantiteeti. Tähtis on ka muinsuskaitsega seonduva materjali ajakohastamine. Võimaluse korral tuleb tuua territoriaalsetes infosüsteemides pärandi geograafiline asukoht ning otsida teematilisi võrgustikke ja nendega liituda.
Nende andmete levitamine on märkimisväärselt tähtis ka rakendustes, mis käsitlevad territoriaalse pärandiga seonduvaid ohte ja muinsuskaitset (ohutus, katastroofid, muinsuskaitseline järelevalve jmt).
Eesmärgi nr 7 (kultuuriturismi tugi) saavutamiseks on väga oluline tekitada sünergia teiste üksustega, antud juhul teha koostööd kultuurivaldkonnas tegevate territoriaal- ja majandusüksustega.
Üksus võib eesmärgi saavutamiseks koordineerida oma veebirakenduse infovoogu (mälestise jmt juures on toodud seda identifitseeriv tabel põhiandmete, asukoha, lahtiolekuaegade, piletihindade, reserveerimisvõimaluste, ekskursioonide, ajutiste näituste, muude sündmuste, e-äri teenuste jmt kohta) teiste, turismiinfot pakkuvate Interneti-kanalitega.
Eesmärk nr 8 (haridusteenuste pakkumine) on territoriaalse pärandi valdkonnas väga oluline, kuna see valdkond on eelisseisundis suhete loomisel koolihariduse eri tasanditega.
Selleks, et luua õpikeskkondi, mis sobiksid õppe eri etappide tarbeks, arvestaksid õppeprogramme ja mille keelekasutus oleks asjakohane, tuleb aines kooskõlastada õpetajate ja ekspertidega.
Alati tuleb rõhutada, et haridusteenused peavad olema kättesaadavad ka puuetega inimestele ja algajatele veebikasutajatele.
Kvaliteetne lähenemine territoriaalsele pärandile eeldab pärandi seoste määratlemist lähtuvalt maa-alast, millel see asetseb, viiteid olemasolevatele samalaadsetele teemadele ja kronoloogilist suhestamist.
Kvaliteetse õppeotstarbelise veebirakenduse tegemiseks tuleb virtuaalsed rekonstruktsioonid esitada võimalikult selgelt. Selle reeglid on välja toodud eesmärgi nr 6 punktis B. Kvaliteeti aitab tagada kahtlemata ka interaktiivsus, kuna see võimaldab kooliõpilastel otse suhelda maailmaga, s.o konkreetset territoriaalset pärandit haldava kultuuriüksusega, mida tavaliselt peetakse abstraktseks ja kaugeks.
Eesmärki nr 9 (teenuste pakkumine teadusliku uurimistöö tarbeks) on osaliselt käsitletud eesmärgi nr 6 (kultuuriainese levitamine) punktis C.
Selle eesmärgi saavutamiseks on põhiline teha olemasolevad andmepangad kättesaadavaks ja uute koostalitlusvõimeliste toodete loomiseks ratsionaliseerida pakutavat informatsiooni.
Samas tuleb kvaliteedi saavutamiseks väga hoolikalt kavandada otsingu- ja päringusüsteemi ning linke teiste keerukate andmesüsteemidega. Selles mõttes on eriti tähtis kultuuriüksuse suutlikkus kooskõlastada oma tegevust teiste teaduslikku uurimistööd tegevate üksustega – ülikoolide ja eri valdkondade teaduskeskustega, mis võimaldab luua sünergias konkurentsivõimelise ja majanduslikult tulusa toote.
Ilmsetel turvalisuse ja autoriõiguse kaalutlustel tuleb kultuuripärandi valdkonnas juurdepääsu reguleerida (nt salasõnaga) ja tagada erineva eraldusvõimega materjalide kättesaadavus (madala eraldusvõimega pakkuda materjali, mis ei ole otse allalaaditav).
Eesmärk nr 10 (teenuste pakkumine sektori spetsialistidele) on kasulik peamiselt seetõttu, et võimaldab kasutajatele juurdepääsu andmetele territoriaalse pärandi kohta, mida on vaja sellel maa-alal tehtavate muudatuste korrektseks kavandamiseks, alates hoonete restaureerimisest kuni uute hoonete projekteerimise ning linna ja maa- aladele suurte infrastruktuuride (teed, raudteed jmt) planeerimisuuringuteni välja.
Üks veebirakenduste põhiteenuseid on arheoloogilise, arhitektuuri-, loodusliku ja territoriaalse pärandi kohta pakutava ja seda puudutava kognitiivse informatsiooni põhjal otseste uuringute ning vähemalt uuringute algetappidel valdkonna üldiste ja kitsamate eeskirjade kasutamise võimaldamine. Kvaliteedi tagamiseks on siinjuures oluline informatsiooni ammendavus ja pidev ajakohastamine.
Kvaliteeti näitab ka võimalus alla laadida ehitustegevuseks ja linnaplaneerimiseks vajalikke andmeid.
Kasulikuks teenuseks võib osutuda territoriaalse pärandi restaureerimise (sekkumisviiside ja -metoodika, säästlike tehnikate, traditsioonilise materjali valiku jmt alaste põhiindikaatorite heade tegevustavade) pakkumine.
Loomulikult oleks lisaks kasulik pakkuda territoriaalset pärandit käsitlevate avalike võistupakkumiste ja ametikohtade konkursside ning eelpool toodu tulemuste avaldamise teenust (sel moel saavutatakse ka tegevuse läbipaistvuse eesmärk).
Eesmärk nr 11 (toodete reserveerimis- ja hankimisteenuse pakkumine) käsitleti koos eesmärkidega nr 1 ja 7.
Eesmärk nr 12 (veebikasutuse propageerimine sektoris) on teatud mõttes paralleelne teiste eesmärkidega, näiteks hariduse, teadusliku uurimistöö ja sektori spetsialistidele pakutavate teenuste lõikudes mainituga.
Veebirakendusele lisaväärtuse andmiseks sobivad veebi arengu ja kasutajaskonna poolehoiu võitmise käigus tekkinud uued vahendid, näiteks foorumid, ajaveebid ja infolehed.
Territoriaalne kultuuripärand ja veebikasutajad
Nõustudes käsiraamatus eesmärkide käsitluse juures toodud mõiste “veebikasutaja” määratlusega, kujunesid välja mitmed kasutajakategooriad.
Sektori professionaalid (arheoloogid, arhitektid, kunstiajaloolased, ajaloolased, topograafid, linnaplaneerijad, geoloogid jt), kes tegutsevad kas kultuuriüksuste veebirakenduste loojatena või ülikoolides, teaduskeskustes või mõnedes muudes organisatsioonides teadlastena. Nad on kriitilised , pädevad ja nõudlikud kasutajad.
Territooriumi haldajad ja sektori professionaalid (territoriaalsete üksuste haldajad, linnaplaneerijad, insenerid , arhitektid, restauraatorid, maamõõtjad, geoloogid, sektori ettevõtted). Nad on kasutajad, kes vajavad oma erialaseks tegevuseks andmeid, eriti pärandi juriidilis-administratiivse külje ammendavat, ajakohastatud ja usaldusväärset identifitseerimist.
Haridustöötajad (eri kooliastmetes tegutsevad õpetajad, didaktikud, animaatorid, haridustehnoloogid). See kasutajarühm vajab sageli keerulises ja tehnilises aineses orienteerumiseks abi. Kasutatav keel (veebirakenduse eri tähendustes) peab olema üheselt mõistetavalt kooskõlastatud ja normitud.

3.3.4 Muuseumid

“Muuseum on mittetulunduslik avalik püsiasutus, mis on ühiskonna ja selle arengu teenistuses ning uurimis-, hariduslikul ja meelelahutuse eesmärgil kogub , säilitab, uurib ja tutvustab materiaalseid tõendeid inimeste ja nende keskkonna kohta ning korraldab nendest näitusi.”
Nõustudes selle ICOMi määratlusega, on tähtis rõhutada, et tervikuna võttes moodustavad muuseumid varieeruva ja liigendatud maailma, mis on hiiglaslik tänu muuseumide erinevatele kujunemislugudele ning eripalgelisele ainesele, kogudele ja koostisele . Muuseumid kujutavad neid loonud ühiskondi abstraktselt , mistõttu nad on rohkem kui teised kultuuriüksused oma riikide ja piirkondade kultuurierinevusi ühendavaks sümboliks.
Teiselt poolt on täheldatud, et sageli tähendab muuseum ise kultuurisuhtlust, milleks on omad aja jooksul välja kujunenud koodid ja keel.
Samas tuleb tõdeda, et algselt olid muuseumid kunsti- ja antiikesemete kogud .
Neid rajasid 16. ja 17. sajandi Itaalia ja Euroopa õukondades vürstid, kes soovisid sel moel külalistele sümboolselt väljendada oma võimu. Hiljem, eriti alates 19. sajandist avati muuseumid kõigile kodanikele, millega nad võtsid enesele täies ulatuses tänaseni kestvad avalikud ülesanded säilitada kultuuripärandit ja harida inimesi. Siinjuures tuleb mõistet “avalik” võtta kõige laiemas tähenduses, kuna kõrvuti avalikus omandis ja avalikult hallatavate muuseumidega tegutsevad ka sihtasutused ning eraõiguslikud või kombineeritud omandivormiga instituudid, kes samuti täidavad kultuuri levitamise avalikku funktsiooni.
Sellist mitmekesisust kohtab peamiselt Euroopas, kuid seda esineb ka mujal maailmas.
Muuseumide olemus ei ole ühesugune ja, kuigi see käsiraamat ei ole õige koht seda mitmekesisust üksikasjalikult vaadelda, tuleb siiski välja tuua nende teatud erisused, mis mõjutavad veebirakenduste ja kasutajarühmade profiili.
Rahvusliku (ja rahvusvahelise) tähtsusega muuseumide – eelkõige nende, mis on kujunenud ajalooliste kogude põhjal, kus sageli toimuvad olulised näitused ja mida külastavad üha suuremad turistide hulgad (Louvre, Briti Muuseum ja Uffizi Galerii) – kõrvale on tekkinud uusi, näiteks Guggenheimi Muuseum Bilbaos. Need oma meretaguste teisikute peaaegu täpsed koopiad on rajatud ex novo ja peamiselt majanduslikel eesmärkidel.
Lisaks toodud asjakohastele näidetele on olemas ka lai territoriaalsete muuseumide võrk, mille funktsiooniks on hoida ühiskondliku dialoogi mälu, – kohad, mille abil mõista linna või piirkonna ajalugu ning aru saada ühiskondlikku tegelikkust kujundanud faktidest ja isikutest.
Need on kohalikud muuseumid, kus “kohalik” tähendab seotust maa-alaga. Nende kogud on sageli väga suured ja esinduslikud, hõlmates ajalugu, arheoloogiat, kunsti, teadust, looduslugu, antropoloogiat ja tööstusarheoloogiat. Lisaks leidub ka tuhandeid teisi, näiteks auto-, veini-, vihmavarju-, rongi-, nuku- ja šokolaadimuuseume.
Selle lühikese ja põgusa ülevaatega muuseumitüüpidest, mis teemat sugugi ei ammenda, soovitakse rõhutada muuseumidele iseloomulike joonte paljusust. Samas on iga tüüpi muuseumidel ühine põhimissioon säilitada mälu ja harida inimesi.
Muuseumid ja kultuuriveebi eesmärgid
Arvestades eelpool toodut, on vaja selgitada, kuidas veebirakendus võib toetada (ja arendada) muuseumi tegevust.
Enamikel juhtudest kasutatakse veebivahendit (vähemalt pika katseperioodi jooksul) informatsiooni vahendamiseks, s.o kui vaateakent, tõrjudes seega konkreetse veebirakenduse nišši ärimudelites.
Kuna teadlikkus veebi võimalustest ja eelistest, mida see erialaselt (juhtidele, konservaatoritele, uurimistöö tegijatele jt) pakub, on suurenenud, on praegu veebirakenduse arendamise põhiline nõutav eeltingimus – kultuuriainese kvaliteet.
Vaateakent meenutavate veebisaitide asemel tuleb hakata looma tesaurusi, mis muuseumi identiteeti täies ulatuses avades vahendavad informatsiooni ja levitavad muuseumi ainest – annavad selle kohta konsultatsioone, võimaldavad teha uurimistööd ja pakuvad koolitust nii muuseumis kui ka väljaspool seda.
Õpiteooriad – eriti kognitiivse maatriksi teooria – saavad uue mõtte veebialases arutelus mitte ainult muuseumide kommunikatsioonivahenditena, vaid ka kui tõelised “tähenduse andmise” vahendid.
Muuseumi multimeediumrakenduses ei piisa seega pildist kui lõplikust kommunikatsioonielemendist, mille eesmärgiks on ainult informatsiooni edastamine, kuigi informatsiooni pakkumise teenus ei ole mingil juhul vähem oluline.
Multimeediumrakenduse sidusversioonis muutub seetõttu üha tähtsamaks mitte ainult traditsiooniliste teenuste (reserveerimine, piletimüük, kataloogid jmt), vaid ka muuseumi põhiliste hariduslike funktsioonide integratsioon. Neid funktsioone rõhutatakse üha sagedamini museoloogia alastes aruteludes ning muuseume on hakatud üha rohkem pidama elukestva õppe keskusteks.
Multimeediumvahendi muudab uute museograafiliste suundade jaoks väga kohaseks see, et taoline rakendus loob interaktiivse keskkonna, võimaldab luua eri stiile ja nendega kohaneda.
Nagu juba öeldud, on veeb üha enam institutsiooni mitmekesistatud infovahenduskanal – eelisseisundis kognitiivne vahend, mis olles institutsiooni identiteediga tihedalt seotud leiab integreeritud koha veebivõrgustikes.
Kultuuriveebi eesmärkide analüüs näitab, et eesmärk nr 1 (kultuuriüksuse identiteedi esitus) on väga oluline.
Kui külastada muuseumi veebisaiti enne pärismuuseumi, ilmneb sageli, et virtuaalne esitus ja tegelikkus ei ole sugugi kooskõlas.
Kvaliteetsus seisneb seetõttu suutlikkuses esitada muuseumi terviklik põhiolemus, k.a sellele omased aistingud, näiteks “tunne” ja “lõhn”.
Eesmärke määratlev peatükk püüab kultuuriüksuse identiteedi tähendust täpselt avada. Muuseumi kujunemisloo, ainese ja selle kandja kirjelduse ning muutuste (esemete soetamine, inventar jmt) kõrval on oluline käsitleda mitte ainult muuseumi seoseid tema füüsilise asukohaga, vaid ka seda, kuidas eelmainitud kultuuriüksust on aja jooksul tajunud avalikkus .
Eesmärk nr 2 (kultuuriüksuse tegevuse läbipaistvus) saavutatakse, pakkudes kultuuriüksuse veebirakenduse osas mitte ainult väljapoole suunatud täpset ja ajakohastatud informatsiooni muuseumi tegevuse (näituste, ekskursioonide, koolituskavade, väljaannete, konverentside, eri laadi ürituste jmt) kohta, vaid ka kogude hooldusalast tegevust kajastavat informatsiooni (kogude ja esemete alane uurimistöö, osalemine üleriigilistes ja rahvusvahelistes uurimisprogrammides ning kataloogimisalastel teaduskonverentsidel jms.
Lühidalt tuleb mainida väga häid veebivahendite kasutamise kogemusi, näiteks konkreetsete esemete restaureerimise näitamist sidusrežiimis, millega on kaasnenud erialaste ja asjaarmastajate veebikogukondade teke. Selle eesmärgi kvaliteetne täitmine eeldab kindlasti veebirakendust interaktiivseks muutvate sidussuhtluse võimaluste loomist (elektronpost, infolehed ja foorumid).
Eesmärki nr 3 (kultuuriveebi missiooni läbipaistvus) saavutatakse rakenduse objekti (arhitektuuri ja pöördusteede) selge määratlemise kaudu. Kvaliteetsel veebirakendusel viidatakse ka rakenduse eri osade haldajatele ja toimetajatele.
Eesmärk nr 4 (sektorisisese võrgu tõhusus) on muuseumide puhul väga oluline. Veebirakenduse kvaliteetsus seisneb osaluse loomises eri tasandi teemavõrkudes (näiteks sidudes omavahel sama geograafilise piirkonna või geograafiliselt üksteisest kaugel asetsevad sarnase ainesega muuseumid).
Lisaks sellele võib muuseumi veebirakendusel olla eri laadi võrgustikes tõhus roll. Näiteks kultuuriturismi, koolide sisevõrkude, uurimistöö ja ülikoolide tegevuse toetamise seisukohalt võib muuseum oma erijoonte (kogemuste, ainese ja laboratooriumide) tõttu anda oma osalusega väga kvaliteetse panuse, kinnitades nii mitte ainult oma kultuurilist, vaid ka sotsiaalset rolli.
Eesmärk nr 5 (sektorisiseste nõuete ja eeskirjade esitus) on selles sektoris nähtavasti ebaoluline. Samas ei ole liigne, kui veebirakendus pakuks täpset ja ajakohastatud informatsiooni asutuses kehtivate eeskirjade kohta, tuues aktiivsed lingid asjaomastele õigusasutustele. Muuseum võib otsustada levitada veebirakenduse kaudu sektori uusi haldusnõudeid või nende esialgset rakendamist käsitlevaid tekstikavandeid (ja algatada samas sellekohase diskussiooni).
Eesmärk nr 6 (kultuuriainese levitamine) on ilmselgelt muuseumi veebirakenduse jaoks peamine. Määratleda võib eri tasandeid.
A. Pakkuda muuseumi kohta põhiteadmisi andvat informatsiooni.
See on paratamatult üldine lähenemisnurk, kuid laieneb asutuse kõikidele olulistele osadele. Pakkuda tuleb teatud laadi registrit, mis hõlmab vähemalt asutuse identiteedi tutvustamiseks hädavajalikke andmeid: selle asukoht, kujunemislugu, sektoris korrastatud ainese kirjeldus, kogud jne, viited püsi- ja ajutistele tegevustele (vt eesmärk nr 2) ja pakutavatele avalikele teenustele (vt eesmärk nr 1).
Eeltoodul põhineb kultuuriveebi üldine ülesehitus. Rakenduse kvaliteetsus sõltub sellele loodud laienduste terviklikkusest .
B. Pakkuda haridus- ja koolitustegevuse kohta käivat ning kultuuriturismi toetavat ajakohast informatsiooni ja vastavaid dokumente.
Selle tasandi ettevõtmised on laialdased ja erinevad, mistõttu tuleb neid teemasid kriitiliselt analüüsida ja rakendada tänapäevast virtuaaltöötlust.
Muuseumide puhul tähendab see andmebaaside valikulist kättesaadavaks tegemist (vt intellektuaalomandi õiguste austamine) ning koolituse ja museoloogilise hariduse andmiseks vajalike rakenduste loomist.
Kui muuseumi virtuaalkeskkonda teisendamist ei peeta võib-olla selle suure maksumuse tõttu sobivaks , võib virtuaalset rolli omava veebivahendi abil edukalt läbi viia muuseumi sisu avavaid eriprojekte, eriti neid, mis tagavad kõige erinevamat laadi puudega kasutajatele juurdepääsu eelnimetatud veebirakendusele.
Pooleli olevate objektide või nende koosluste (näiteks arheoloogilise pärandi ja muuseumides tehtava teadustöö) virtuaalse rekonstruktsiooni kvaliteet sõltub otseselt rekonstruktsiooni järgmiste tasandite selgest ja täpsest sõnastamisest:

väljaselgitatu tasand, mis põhineb kättesaadaval dokumentatsioonil ,

oletuslik tasand, mis põhineb vihjetel ja kindlaks tehtavate juhtumite võrdlusel ,

kindlaksmääramatuse tasand, mis põhineb dokumenteeritud kriitikal, näiteks vabatõlgendusel.
C. Pakkuda koolituse ja teadusliku uurimistöö tarbeks juurdepääsu keerukatele andmepankadele.
Muuseum ei ole ainult koht, kus säilitatakse kultuurilist mälu, haridust ja teadmisi, vaid samuti (ja võib-olla ennekõike) uurimiskeskus, akadeemilise teadlaskonna telg.
Veebirakendusel võib-olla selles valdkonnas keskne roll, olles muuseumi ainese tesauruseks ja luues igale konserveeritud esemele lugematul hulgal virtuaalseid seoseid teiste kultuurivaldkondadega.
Kultuuriveebi tegijad peavad korrastama ja pakkuma olemasolevaid andmepanku, kasutades kultuuriainese digiteerimise põhiprogramme.
Lisaks sellele on vähemalt ajalooarhiivide, fotode, joonistuste jmt nimistute sidusalt kättesaadavaks tegemine (austades autoriõigust ja intellektuaalomandi õigusi) vajalik väljapoole suunatud teenus ning samas tähtis ka sisetööks.
Eesmärgi nr 7 (kultuuriturismi tugi) elluviimiseks on peamine luua sünergia muuseumi ning teiste valdkonna algatusi koordineerivate asutuste, territoriaalsete kultuuriüksuste ja majandusüksuste vahel. Selleks vt eesmärki nr 1 ja eesmärgi nr 6 punkti A.
Eesmärgi nr 8 (haridusteenuste pakkumine) täitmine on vajalik muuseumi veebirakenduse kvaliteetsuse tagamiseks.
Selleks, et luua õpikeskkondi, mis sobiksid õppe eri etappide tarbeks, arvestaksid õppeprogramme ja mille keelekasutus oleks asjakohane, tuleb aines kooskõlastada vastava ala õpetajate ja ekspertidega.
Kvaliteetseks õppeotstarbeliseks lähenemiseks muuseumidele tuleb luua teemasid süviti käsitlevaid keskkondi, mis sobivad eri vanuserühmade õppeprogrammideks, kuid avatud tuleb olla ka laiemale kasutajaskonnale, puuetega inimestele ja nn nõrkadele kasutajatele, rakendades seega veebivahendi kõiki võimalusi.
Kvaliteetne õppeteenus peab olema ka interaktiivne , võimaldades kasutajatel kindlaksmääratud mustrite alusel keskkondi ise konstrueerida .
Eesmärki nr 9 (teenuste pakkumine teadusliku uurimistöö tarbeks) käsitleti osaliselt eesmärgi nr 6 (kultuuriainese levitamine) punktis C. Selle eesmärgi täitmiseks on põhiline teha kättesaadavaks olemasolevad andmepangad, ratsionaliseerida kättesaadavat dokumentatsiooni ja töötada välja uued koostalitlusvõimelised tooted.
Kvaliteedi saavutamiseks tuleb samas hoolikalt planeerida otsingu- ja päringusüsteemi ning linke teiste keerukate andmesüsteemidega.
Selles mõttes on eriti oluline muuseumi suutlikkus kooskõlastada oma tegevus teiste teaduslike uurimisasutustega, näiteks ülikoolide ja eri sektorite uurimiskeskustega, loomaks sünergias konkurentsivõimelisi ja ökonoomseid tooteid. Eriti piltide, kuid ka kataloogide puhul tuleb austada autoriõigust ja intellektuaalomandi õigusi. Selleks võib juurdepääsu reguleerida ja tagada erineva eraldusvõimega materjalide kättesaadavus (madala eraldusvõimega pakkuda materjali, mis ei ole otse allalaaditav).
Eesmärk nr 10 (teenuste pakkumine sektori spetsialistidele) on muuseumisektoris oluline institutsiooni haldamise seisukohast. Nii muuseumi ainest kui ka selle kandjat tuleb hallata, varustada, hooldada ja restaureerida.
Viimistletud kultuuriveeb peab pakkuma informatsiooni nii kavandatavate ettevõtmiste, avalike tööpakkumiste, erinevate tööde ja teenuste väljast tellimise, tööde teostamise kavandatud etappide jmt kohta kui ka sidusmaterjali, millest on tööpakkumistel osalemisel kasu.
Lisaks sellele peab ta teostama kõikide tehniliste toimingute seiret ja võimaldama töömeetodeid, vajalikke tooteid jmt puudutavat sidusat infovahetust, toetades muuseumimaailma eri valdkondade oskusteabe levikut.
Eesmärgiga nr 11 (toodete reserveerimis- ja hankimisteenuse pakkumine) arvestamine on muuseumi veebirakenduses vajalik. Vt ka eesmärke nr 1 ja 7.
Eesmärgi nr 12 (veebikasutuse propageerimine sektoris) täitmine on üks innovatiivsematest, eriti arvestades hiljutisi uuendusi , näiteks ajaveebe ja teemafoorumite kasvavat arvu. Erieksperimentideks sobibki hästi just muuseumisektor.
Näiteks on Caravaggio kõikide maalide digitaalkoopiate peal katsetatud eri kohtades asuvate esemete kõrge eraldusvõimega piltide virtuaalset võrdlust.
Tihtilugu on paljud autentsed materjalid erasektori valduses ja ei ole laiemale avalikkusele juurdepääsetavad. Seetõttu on vajalik muuseumi jmt kultuuriüksuse aktiivne osalus teemaväravates, näiteks portaalis Euromuse, et kontrollida avalikult pakutava informatsiooni usaldusväärsust.
Eelmainitud portaal on leitav:
Euromuse: Network of European Art Museums (Euroopa Kunstimuuseumide Võrk)
http://www.smb.spk-berlin.de:8000/euromuse/home/index.jsp .
Muuseumid ja veebikasutajad
Nõustudes käsiraamatu eesmärkide käsitluse juures toodud veebikasutaja määratlusega, kujunesid välja mitmed huvipakkuvad kasutajakategooriad, s.h järgmised:

• sektori professionaalid (konservaatorid, eksperdid, restauraatorid ja giidid), kes tegutsevad kas kultuuriveebi loojatena või väljaspool nimetatud üksusi (ülikoolides, uurimistöö tegijatena, ekspertidena, spetsialistidena, restauraatoritena, giididena),
  
• haridustöötajad (eri kooliastmetes tegutsevad õpetajad, didaktikud, animaatorid ja haridustehnoloogid). See kasutajarühm vajab sageli keerulises ja tehnilises aineses orienteerumiseks abi. Veebirakenduse eri osades kasutatav keel peab olema üheselt mõistetavalt kooskõlastatud ja normitud.
  

3.3.5 Haldus- ja kaitseasutused

See kategooria hõlmab kultuuripärandi halduse kõik tasandid:
alates kesksetest riiklikest ja piirkondlikest ametkondadest (ministeeriumid, keskvalitsused), kes peamiselt juhivad ja koordineerivad poliitikat, strateegiaid ja rahastamist, kuni territoriaalsete organite ja institutsioonideni, kellel on territooriumil asuva pärandi suhtes teaduslik-tehniline halduslik roll. Selle pärandi hulka kuuluvad ka muuseumid, raamatukogud ja arhiivid.
Territoriaalset kultuuripärandit, muuseume, arhiive ja raamatukogusid otseselt puudutavaid veebiaspekte on käsitletud eraldi peatükkides (vt 3.3.1, 3.3.2, 3.3.3 ja 3.3.4;). Käesolev peatükk keskendub veebirakenduse kasutamisele haldus- ja kaitseorganite institutsionaalse missiooni elluviimisele.
Kuna käsiraamat on suunatud Euroopa Liidu liikmesriikidele, mis paiknevad informatsiooni levitamiseks väga suurel maa-alal, tuleb ainest käsitleda üldistatult, kuna avaliku sektori korraldusel ja haldusel on riigiti eriomaseid jooni. Samas võimaldab Euroopa tasandil ühist veebikommunikatsiooni skeemi piiritleda ühine, aineselt ja kontseptuaalselt arengult sarnane kultuuripärand ning ühtne lähenemine käibelolevatele õiguslik-halduslikele mõistetele, mille on kaasa toonud Euroopa kultuuriüksuste dialoog.
Sektori erinevatel siseriiklikel tasanditel (riigi, regiooni, valla ja linna tasandil) kui ka Euroopa tasandil (liikmesriikide ja assotsieerunud riikide tasandil) avaliku halduse ühtne suhtlusplatvorm on sellise sidemetevõrgu loomise oluline eeldus, mis on avatud uuele funktsionaalsusele ja kogemuste vahetusele sihiga tagada euroopalik lisaväärtus.
Tuleb rõhutada, et kultuuriveebi ei tule vaadelda ainult kui suhtlusvahendit, mille abil teavitada ja levitada informatsiooni, vaid seda tuleb võtta haldusjuhtimise tehnoloogilise innovatsiooni perspektiivis ka kui töövahendit. Seetõttu tegeleme me tööalase koolituse kaudu tööprotsessis toimuva sise- ja välissuhtluse uuenduste tutvustamise ja arendamisega.
Järgnevalt on kokkuvõtlikult toodud need positiivsed nähtused, mille on kaasa toonud haldusjuhtimise alane töö ja veebivahendite kasutamine:

• Esiteks uut laadi läbipaistvus, mis tekitab välissuhtluseks avatuks muutuvate pädevuste rotatsiooni ning loob tehnilisi, juhtimisalaseid ja õiguslikke suhtlusringkondi.
  
• Järgmiseks tekib elukestev õpe, mis laias valikus informatsiooni, dokumentide ning õiguse ja halduse alaste allikate juurdepääsetavuse tõttu tähendab, et töötajad saavad iseseisvalt juurde õppida, mis annab senisest tunduvalt parema tulemuse. Veeb toob enesega kaasa ka uusi toimimisviise, näiteks infoprotokolli kasutuselevõtu ning andmepankade, arhiivide jmt halduse.
  
• Lõpuks on Euroopa kultuuriüksuste senisest laiem ühisel platvormil osalemine Euroopa kultuurikogukondade arendamises kindlasti tähtis, kuna see aitab väärinda rikkalikku pärandit, tõstes esile selle erijooned ja mitmekesisuse.
  

Kultuuripärandit haldavad ja kaitsvad asutused ning kultuuriveebi eesmärgid
Praegu on riiklike haldusorganite ametlikud veebisaidid olulised avaliku teabe hankimise allikad, mis pakuvad üha rohkem informatsiooni ja teenuseid. Keskvalitsuste (kultuuriministeeriumide) saidid on võtnud endale õigusega kõikide seotud ja alluvate ametiasutuste portaali rolli.
Kvaliteedi tagamiseks on seetõttu oluline veebirakenduste tulemuslik ühtlustamine, mis tuleb asjakohaselt siduda vajadusega kompleksse struktuuri ja süsteemivormingu sidususe järele erinevate saitide eraldi kavandamisel.
Kvaliteetsus sõltub ka kultuuriüksuste veebirakenduste koostalitusvõimest nii tehnoloogilisest kui ka struktuuri vaatenurgast võetuna, mis peab tagama, et erinevad veebiesitused (eriti sisevõrk) oleksid tulemuslikult hallatavad. Arvesse tuleb võtta programmeerimise , haldamise ja kulutuste jälgimise laia diapasooni.
Eesmärk nr 1 (kultuuriüksuse identiteedi esitus) on väga oluline, kuna selle täitmine tagab üksuse õige määratlemise. Kvaliteetne veebirakendus peab seetõttu esitama selgelt ja täielikult asutuse missiooni (viidates materjali ja territoriaalsele pädevusele), paigutama selle haldussüsteemi, vahendama institutsiooni ajalugu ja asukohta puudutavat ning muud ühenduse võtmiseks vajalikku informatsiooni.
Eesmärk nr 2 (kultuuriüksuse tegevuse läbipaistvus) on samuti väga oluline. Üksuse veebirakendus peab tutvustama üksuse tegevuse kõiki valdkondi, nendega seonduvaid ametkondi ja pakutavaid teenuseid. Suurt tähelepanu tuleb pöörata nii halduslike (rahaeraldused, avalike pakkumiste kord jmt), teaduslik-tehniliste (restaureerimistöö, kataloogide loomine jmt) kui ka kultuuri levitamise alaste (väljaanded, sündmused jmt) tegevussuundade elluviimise tutvustusele.
Kvaliteetne veebisait peab pakkuma tegevuste kohta ka nn otseülekandeid, pöörates suurt tähelepanu sektorisisesele interaktiivsusele (suhetele teiste asutuste, teadusringkondade, erialatöötajate ja spetsialistidega), rakendades uuenduslikke võtteid alates selle kavandamisest kuni järelduste tegemise ja tulemuste levitamiseni välja.
Eesmärgi nr 3 (kultuuriveebi missiooni läbipaistvus) täitmise puhul peab arvestama, et antud tüüpi kultuuriveebi puhul tuleb eristada informatsiooni ja teenuseid pakkuvat poolt, kus tuleb täielikult ja ajakohastatult avada üksuse tegevuse kõik suunad (vt eesmärk nr 2 eespool), ning temaatilist ja võimalik, et ajutist poolt, mis käsitleb näiteks näitust, eriprojekti või pakub siduskoolitust. Viimati nimetud juhtudel peab rakenduse lõplikkus ja kestus olema selgelt esitatud ning rakendus ise paigutatud kultuuriüksuse üldise tegevuse konteksti.
Eesmärgi nr 4 (sektorisisese võrgu tõhusus) täitmine on tähtis nii palju, kui palju sellest sõltub veebirakenduse märgatavus. Kultuuriveebi missiooni hoolika hindamise põhjal tuleb see oskuslikult paigutada õigetesse teemavõrkudesse, mis aitab kaasa selle propageerimisele ja arengule.
Eesmärk nr 5 (sektorisiseste nõuete ja eeskirjade esitus) on halduseks ja kaitseks mõeldud kultuuriveebis väga oluline. Selle kvaliteet sõltub rakenduse kompositsiooni selgusest, mida on võimalik saavutada informatsiooni tõhusa korralduse ja linkide aruka valiku kaudu, ning informatsiooni pidevast ajakohastamisest. Eriti kasulik oleks luua teemaotsingu võimalus.
Eesmärgi nr 6 (kultuuriainese levitamine) täitmine on mõnes mõttes käsitletava kategooria veebirakenduse olemasolu eeldus. Kultuuri haldamise ja kaitsega tegelevate asutuse veebirakenduse osaks on kultuuriainese levitamine, mitte tekitamine. See paigutub kommunikatsioonisüsteemis teiste, nii kõnealusest asutusest sõltuvate kui ka iseseisvate kultuuriüksuste tekitatud kultuuritoodete koguja, korrastaja ja levitaja rolli. See on lisaks portaaliks olemisele mingis mõttes ka tootmise, asjaomase ja olulise tegevuse “vaatlusjaam”, kultuuritegevuse “sorteerija”. Need jooned näitavad selle üksuse veebirakenduse kvaliteeti.
Arvestades eespool öeldut, on eesmärk nr 7 (kultuuriturismi tugi) mõistagi asjakohane ning poliitika ja majanduse seisukohalt strateegiline, kuid see toetab ka kultuuripärandi tarbimise uut jätkusuutlikku mudelit.
Kultuuripärandit, sellele juurdepääsu ja selle olemust käsitleva informatsiooni levitamine Interneti kaudu aitab kasutajatel üha rohkem iseseisvalt kavandada reise ja matku. Pärandi halduse ja kaitsega tegelevad asutused peavad võtma enesele kohustuse tagada sedalaadi sidusalt pakutava informatsiooni kvaliteet.
Eesmärgid nr 8 (haridusteenuste pakkumine), nr 9 (teenuste pakkumine teadusliku uurimistöö tarbeks), nr 10 (teenuste pakkumine sektori spetsialistidele) ja nr 11 (toodete reserveerimis- ja hankimisteenuse pakkumine) on pärandi haldus- ja kaitseasutuste puhul üksnes kaudselt asjaomased. Siinjuures võib viidata territoriaalse kultuuripärandi, muuseumide ja arhiivide olemikategooriatele, kuna igal valdkonnal on oma erijooned.
Eesmärki nr 12 (veebikasutuse propageerimine sektoris) võib see-eest pidada käsitletava kategooria veebirakenduse jaoks eriti oluliseks.
Haldus- ja kaitseinstitutsioonide (näiteks kultuuriministeeriumi, keskvalitsuste ja muinsuskaitseameti) huvides on aktiveerida sektori veebikogukonnad, kes võivad sidusalt pakkuda koolitust, suurendada valdkonna pädevust ja pakkuda täienduskoolitust väga erinevates valdkondades ja erinevast institutsionaalsest missioonist lähtuvalt.

3.3.6 Uurimis- ja hariduskeskused

Veebi loomise algne mõte oligi teha just uurimiskeskus. Veebisüsteemide loomine infovahetuseks ja dokumentide hüperteksti abil visualiseerimiseks on vajadus, mida CERNi – Euroopa juhtivat teadusorganisatsiooni – esindav T. Berneres Lee proovib täita olemasolevaid standardeid (võrgustikud, andmeülekanne, hüpertekst, multimeediumid) ühtlustava sidevahendi abil.
Teadusinformatsiooni vahetus lähtub kommentaarinõudest, mis on iseloomustanud Internetti selle sünnist saati. See vajadus on kujundanud ja kujundab veebi, teadusteemalise nn “halli kirjanduse” peamist kandjat. Teadusringkonnad võtsid selle vahendi kohe omaks ja hakkasid seda laialdaselt kasutama.
Uurimis-, koolitus- (nii haridusalaseid kui kvalifikatsioonitõstmise kursuseid pakkuvad) või ainest tootvad keskused võib lõimida või mõnel muul moel ühendada üheks iseseisvaks üksuseks (olgu see siis era- või avalik-õiguslik). Sellel üksusel võib olla nii üks kui ka mitu veebirakendust.
Kultuurisektoris on mitmeid näiteid sellest, kuidas üks üksus pakub nii koolitust ja (näiteks materjalide lagunemise alast) uurimistegevust puudutavaid teenuseid, töötab välja säilitusmeetodeid kui ka nõustab laiemalt teaduslik-tehnilistel teemadel.
Mitmed Euroopa riigid on kultuuripärandi säilitamise alase uurimistöö ja koolituse keskused. Itaaliast saab esile tuua Restaureerimise Keskinstituudi.
Uurimis- ja hariduskeskused ja kultuuriveebi eesmärgid
Eesmärk nr 1 (kultuuriüksuse identiteedi esitus). Kultuuriüksuse veebisait peab selgesõnaliselt esitama kõik osapooled, asutused, ettevõtted ja kultuuriüksused.
Eesmärgi nr 2 (kultuuriüksuse tegevuse läbipaistvus) täitmine ei erine teiste kriteeriumide all väljendatud eesmärkidest.
Eesmärgi nr 3 (kultuuriveebi missiooni läbipaistvus) täitmine ei erine teiste kriteeriumide all väljendatud eesmärkidest.
Eesmärk nr 4 (sektorisisese võrgu tõhusus). Teiste sarnaste sidusate uurimis- ja hariduskeskuste tegevusega haakuvaid ja nendega nii kestvas kui ka lõppenud koostöös saadud tulemusi jagatakse ja tutvustatakse ning teatmelisi veebivahendeid (andmepanku, tesaurusi, lingikogumeid) jagatakse võrgustikes ja portaalides osalemise ning nende loomise kaudu.
Eesmärki nr 5 (sektorisiseste nõuete ja eeskirjade esitus) saab ellu viia ainult siis, kui see on konkreetse uurimis- ja hariduskeskuse funktsioon, kui uurimiskeskus ei ole just standardite kehtestaja. Sellisel juhul on eesmärgid nr 4, 6, 9 ja 10 vajalikud ja esmatähtsad.
Eesmärk nr 6 (kultuuriainese levitamine) on seotud eesmärgiga nr 4. Määratleda võib uurimis- ja hariduskeskuse veebirakendust erineval moel kasutavad kasutajarühmad. Sellisel juhul tuleb korraldada uuring, et kohandada valitud kasutajaprofiilile pakutava informatsiooni ja teenuste keel ja laad , arvestades privaatsuse ja ainest puudutava autorikaitse norme.
Eesmärgi nr 7 (kultuuriturismi tugi) saab ellu viia ainult siis, kui see on konkreetse uurimis- ja hariduskeskuse funktsioon.
Hariduskeskuste puhul on eesmärgi nr 8 (haridusteenuste pakkumine) täitmine põhiline.
Interneti ja arvuti kasutamise režiimide valik üldiselt ning e-õppe meetodeid kasutavate koolituskavade rakendamine sunnib andma traditsioonilistele didaktilistele meetoditele kriitilise hinnangu ning seab raskuspunkti piisavate vahendite olemasolule.
Sõltuvalt uurimiskeskuse esmatähtsast missioonist ja positsioonist võib institutsioonile osutada nii koolitus- ja erialase ümberõppe sise- kui ka välisteenuseid, arvestades seejuures kasutajate isikutuvastusega seonduvaid probleeme, luues teenustele juurdepääsuks eri tasandeid jne.
Eesmärk nr 9 (teenuste pakkumine teadusliku uurimistöö tarbeks). Uurimis- ja haridusasutuse veebisait saab pakkuda teenuseid teadusliku uurimistöö tarbeks peamiselt sisetöös kasutatavatele andmepankadele juurdepääsu võimaldamise teel.
Andmeturbe huvides võib juurdepääs sellele andmestikule olla piiratud.
Võimalikud teenused on järgmised:

• andmeanalüüs (andmete otsing ja kuvamine ette kindlaksmääratud parameetrite, näiteks kronoloogia, märksõnade jmt alusel),
  
• valitud uuringukriteeriumide registreerimine,
  
• uuringutulemuste alla laadimine või elektronposti teel edastamine,
  
• sellise teenuse kasutajaks registreerimine, mis teatud ajavahemiku möödudes saadab tellijale automaatselt andmebaasi värskenduse,
  
• kõrge eraldusvõimega kujutiste pakkumine.
  

Eesmärgi nr 10 (teenuste pakkumine sektori spetsialistidele) täitmine kattub eesmärgi nr 9 elluviimisega.
Eesmärki nr 11 (toodete reserveerimis- ja hankimisteenuse pakkumine) saab ellu viia ainult siis, kui see on konkreetse uurimis- ja hariduskeskuse funktsioon.
Eesmärk nr 12 (veebikasutuse propageerimine sektoris) eeldab informatiivsete ja interaktiivsete teenuste pakkumist kasutajate (s.h uurimis- ja hariduskeskuse töötajate) teavitamiseks saadud tulemustest ja nende kaasamiseks.
Need teenused hõlmavad teatud kasutajaprofiilile suunatud, konkreetse uurimis- ja hariduskeskuse kultuuri- ja teadusalaseid erijooni käsitleva foorumi , infolehe ja veebi teadetetahvli loomist.
Veebikogukonna valgustamiseks ja kaasamiseks võib osutuda kohaseks luua infolevikanalid (pressiteated, meili -listidesse registreerimine ja meeldetuletusfoorumid), mida haldavad isikud, kes on pädevad kõikides interaktiivse side- ja andmevahetuse töölõikudes, s.h meilikanalite halduses.
(Eesmärkide määratlus sõltub suuresti kultuuriringkondade kriteeriumide juures väljendatust.)
Uurimis- ja hariduskeskused ning veebikasutajad
Kasutajad soovivad uurimis-, koolitus- ja ainest tootvatelt keskustelt palju informatsiooni.
Keskuse identiteedi määratlemine on tavaliselt iseenesestki mõistetav. Lisaks vajadusele kirjeldada keskuse tegevust tuleb pakkuda üksikasjalikku ja kitsateemalist ainest.
Saidi kasutajaskond võib olla väga erinev sõltuvalt saidi funktsioonist ja koostajaskonnast.
Kultuuriveeb peab pakkuma teenuseid peamiselt uurijatele, võimaldades kasutada (standardses ettemääratud vormingus) teaduslikke dokumente ning vahendeid, mille abil luua perioodiline või ühekordne kommunikatsioonivoog, mille abil pakutakse vajalikku ainest.
Juurdepääs raamatukogude kataloogidele ja arhiividele (veebi kaudu) on üks kasulikumatest ja enim nõutud teenustest. Luua võib teemafoorumeid.
Eesmärk laiendada pakutavaid sidevahendeid suureneb tavaliselt suheldes “kogukondlikus” keeles, mida sageli mõistab ainult kitsas teadlaste ringkond .
Uurimis- ja hariduskeskuste digiteerimispõhimõtted ja veeb
Uurimis- ja hariduskeskuse veebisaidil tehakse tavaliselt kättesaadavaks suur hulk materjale (tõmbe- või tõukerežiimis). See materjal võib olla rohmakalt koostatud, kuid alati esitatud mingis kindlas failivormingus. Suurt tähelepanu tuleb pöörata materjali indekseerimisele ja seeläbi selle avalikule ülesleitavusele pakutavatesse andmebaasidesse integreeritud märksõnastike, tesauruste jmt kaudu.
Teadusringkondade erijooned annavad selles valdkonnas tõuke sünkroonse (jututoad) ja asünkroonse (foorumid, infolehed) suhtluse tehniliseks viimistletuseks ning võimalik, et avatud lähtekoodiga platvormide esilekerkimiseks.
Akadeemilistel jmt institutsioonidel on tavaks meelsamini rakendada tasuta tarkvara ja tehnilisi lahendusi.
Viited veebimaterjalile: (üle-euroopalised projektid)
DIGICULT – Digital Culture
www.digicult.info
ERPANET – Electronic Resource Preservation and Access Network
www.erpanet.org
LABSTECH – Laboratories on Science and Technology for the conservation of European Cultural heritage
www.chm.unipg.it/chimgen/ LabS -TECH.html
CURRIC – Curriculum development
www.iccrom.org/eng/programmes/interd/curriculum.htm
DELOS – Network of Excellence for Digital Libraries
http://www.delos-noe.org

3.3.7 Kultuuriprojektid

Veebisaidi loomine on sageli kultuuriprojekti üks tulemitest ning seotud projekti nišši ja eesmärkidega parandada ja tugevdada kultuuriainese tekitamise ja levitamise strateegiaid.
Veebi vahendusel saab võrgustatud kasutajaid teavitada projekti erijoontest ja eesmärkidest (välissuhtlus) ning projekti saab teatud vaatevinklist juhtida reserveeritud veebiruumis (sisesuhtlus).
Konkreetse kultuuriprojekti kontekstis tekitatud informatsiooni jagamine toob kaasa info- ja teadmusühiskonna arengu ja kultuurilise kasvu.
Ressursside ja dokumentide valiku avaldamine on kasulik nii projekti käimashoidmiseks kui ka samalaadsete ettevõtmistega suhete loomiseks ja nende kaasamiseks. See suurendab projekti nähtavust ning annab sellele info- ja teadmusühiskonnas uue väljavaate.
Välissuhtlusstrateegiate kohane kavandamine aitab sidususe, täiendamise, koostöö ja pluralismi kaudu suurendada ühest arusaama projektist. Kultuuriprojektide veebisaitidel peab olema selgesõnaliselt viidatud ühiskonnas toimuvatele kultuurimuutustele ja kultuurivaldkonna arengusuundadele, need peavad olema Interneti-väravate ja võrgustike osad, innovatsiooni ja kultuuri levitamise vahendid ning võimaldama juurdepääsu nii spetsialistide ringkondadele kui ka väga laiale kasutajaskonnale.
Kinnised juurdepääsukohad võivad osutuda kasulikeks erialase töö vahenditeks ning soodustada sisesuhtlust kõikides projekti töölõikudes. Neid saab teostada nii, et esitatakse ja võimaldatakse alla laadida ajakohastatud materjali ning tuuakse projekti märkustega varustatud ajakava koos tööde tähtaegadega, mis on sidusalt kättesaadavad kõikidele projektis osalejatele.
Kultuuriprojekti käigus võib luua veebipõhiseid andmepanku. Sellisel juhul muutub kultuuriüksuse veebirakendus sidevahendist projekti enese elluviimise vahendiks, mille juures peab arvestama ainese andmekaitse reegleid.
Välissuhtluse optimeerimisel soovitatakse pöörata suurt tähelepanu sidusatele meediakeskustele saadetavatele pressiteadetele, mis teavitavad projekti käigust ja tulemustest.
Kultuuriprojektid ja kultuuriveebi eesmärgid
Kultuuriprojekti veebirakenduse spetsiifiliste eesmärkide analüüs hõlmab nii konkreetset kultuuriüksust kui ka projekti eraõiguslikke partnereid.
Eesmärgi nr 1 (kultuuriüksuse identiteedi esitus) saavutamiseks tuleb tuua projekti lõpptulemus (mida on kirjeldatud ühiskondlikult esitatud kultuurialaste nõudmiste põhjal), eesmärgid (projekti sihtide dokumenteerimine ) ja töö korraldus. Antud kultuuriveeb peab üheselt esitama ka kõik projektis osalejad – nii era- kui ka avalikud asutused ja ettevõtted.
Eesmärk nr 2 (kultuuriüksuse tegevuse läbipaistvus) nõuab projekti tähtajalise ajakava esitamist ning teavitamist projekti majandamist ja rahastamist puudutavatest aspektidest. Projekti lõpptulemus tuleb siduda kultuuriüksuse või teiste projektis osalejate tegevusega, viidates kultuuriüksusele ning projekti tulemuste ja kultuuriüksuse ja/või asjassepuutuvate organite tegevuse kestuse ja viiside lõimumisele.
Eesmärk nr 3 (kultuuriveebi missiooni läbipaistvus) nõuab rakenduse tehnoloogiliste erijoonte, projekti eesmärkides osalemise ja nende elluviimiseks pakutavate vahendite esitamist.
Teavitada tuleb ka andmete värskendamise sagedusest.
Eesmärk nr 4 (sektorisisese võrgu tõhusus) on kultuuriprojekti eesmärkide ja lõpptulemuste saavutamiseks olemuslik. Teiste sarnaste sidusate kultuuriprojektidega haakuvaid ja nendega nii kestvas kui ka lõppenud koostöös saadud tulemusi jagatakse ja tutvustatakse ning teatmelisi veebivahendeid (andmepanku, tesaurusi, lingikogumeid) jagatakse võrgustikes ja portaalides osalemise ning nende loomise kaudu. See on info- ja teadmusühiskonna põhisiht.
Eesmärki nr 5 (sektorisiseste nõuete ja eeskirjade esitus) saab ellu viia ainult siis, kui see on konkreetse kultuuriprojekti eesmärk.
Eesmärki nr 6 (kultuuriainese levitamine) on info- ja teadmusühiskonna ühiste kultuuritunnuste tõttu seotud eesmärgiga nr 4.
Määratleda võib veebirakenduse ainese kasutajarühmi. Tuleb korraldada uuring, et valitud kasutajaprofiilile kohandada pakutava informatsiooni ja teenuste keel ja laad, arvestades privaatsuse ja ainest puudutava autorikaitse norme.
Eesmärki nr 7 (kultuuriturismi tugi) saab ellu viia ainult siis, kui see on konkreetse kultuuriprojekti eesmärk.
Eesmärki nr 8 (haridusteenuste pakkumine) saab ellu viia ainult siis, kui see on konkreetse kultuuriprojekti eesmärk.
Eesmärk nr 9 (teenuste pakkumine teadusliku uurimistöö tarbeks) on seotud eesmärgiga nr 6. Kultuuriprojekti veebisait saab pakkuda teenuseid teadusliku uurimistöö tarbeks sisetöös kasutatavatele andmepankadele juurdepääsu võimaldamise teel.
Andmeturbe huvides võib juurdepääs sellele andmestikule olla piiratud.
Võimalikud teenused on järgmised:

• andmeanalüüs (andmete otsing ja kuvamine ette kindlaksmääratud parameetrite, näiteks kronoloogia, märksõnade jmt alusel),
  
• valitud uuringukriteeriumide registreerimine,
  
• uuringutulemuste alla laadimine või elektronposti teel edastamine,
  
• sellise teenuse kasutajaks registreerimine, mis teatud ajavahemiku möödudes saadab tellijale automaatselt andmebaasi värskenduse,
  
• kõrge eraldusvõimega kujutiste pakkumine.
  

Eesmärk nr 10 (teenuste pakkumine sektori spetsialistidele) kattub eesmärgiga nr 9.
Eesmärk nr 11 (toodete reserveerimis- ja hankimisteenuse pakkumine) on asjakohane, kui eesmärgi nr 9 juures loetletud (ja eesmärgiga nr 10 kattuvad) teenustega kaasnevad majanduslikud tehingud . Sel juhul puudutab see uuringutulemuste tasulist allalaadimist ja tasulist teenuse kasutajaks registreerimist.
Eesmärk nr 12 (veebikasutuse propageerimine sektoris) eeldab informatiivsete ja interaktiivsete teenuste pakkumist kasutajate teavitamiseks saadud tulemustest ja nende kaasamiseks. Need teenused hõlmavad teatud kasutajaprofiilile suunatud, konkreetse projekti kultuuri- ja teadusalaseid erijooni käsitleva foorumi, infolehe ja veebi teadetetahvli loomist.
Veebikogukonna valgustamiseks ja kaasamiseks võib osutuda kohaseks luua infolevikanalid (pressiteated, meili-listidesse registreerimine ja meeldetuletusfoorumid), mida haldavad isikud, kes on pädevad kõikides interaktiivse side- ja andmevahetuse töölõikudes, s.h meilikanalite halduses.
Kultuuriprojektid ja veebikasutajad
Üksuse ja kasutajate interaktsioon toimub suhtluskanalite või kogukondade loomist võimaldavate interaktiivsete vahendite pakkumise kaudu. Sooviga levitada ja jagada teistega projekti tulemusi, vastatakse nende vahenditega meilipäringutele ning luuakse foorumeid, meililiste ja veebi teadetetahvleid.
Arvestades, et kultuuriprojektis võivad osaleda nii era- kui ka avalik-õiguslikud partnerid , võib veebisait olla avatud koht, kus soodustatakse infovahetust, koostööd ning teiste era- ja avalik-õiguslike üksuste kaasamist ja osalust.
Kultuuriprojektide digiteerimispõhimõtted ja veeb
Veebirakendusel ja digiteerimisprojektidel on vahetu suhe, mis on teiste sidekanalitega võrreldes esmatähtis. Arvestades seda, et info- ja teadmusühiskond põhineb kultuuriainese digiteerimiskavadel, on selge, et Internet on kultuuriprojektide jaoks hea nišš.
Digitaalprojekti kavandamise järgus on tähtis teha kriitiline valik, millist materjali käsitleda ja avaldada.
Materjali valikukriteeriumid sõltuvad projekti eesmärkidest, tehnoloogilistest ja rahalistest piirangutest, autoriõigusest ja intellektuaalomandi õigustest ning teiste digitaalprojektide olemasolust samas valdkonnas. Lisaks tuleb vaagida materjalile juurdepääsu.
Digiteeritava materjali valikul on põhiline alljärgnev.

• Hinnata originaalide konserveerituse astet ning nende asukoha kindlakstegemise ja digitaalkujul kättesaadavuse võimalusi.
  
• Juurutada säilituspõhimõtted originaalidele, mis vajavad hädasti konserveerimist ja mille digitaalversioone ei saa algteoste kriitilise seisukorra tõttu kasutajatele kättesaadavaks teha.
  
• Hinnata allikmaterjali asjakohasust siduskasutuseks.
  
• Arvutada välja digiteerimiskulud.
  

Autoriõiguste kaitseks peavad pildid olema varustatud nähtamatute vesimärkidega.
Konkreetses kultuuriprojektis oma eesmärke taotlev kultuuriüksus peab arvestama koostalitlusvõime ja andmete taaskasutamise vaatenurki.
Pärandi digiteerimisega seotud tegevused sõltuvad tehnoloogia kiirest arengust, mille tõttu tuleb arvestada vajadust korrastada andmeid ning rakendada edumeelseid kultuuri säilitamist ja digitaalpärandit käsitlevaid tehnoloogilisi ja rakenduslikke nõudeid. Metaandmeid tuleb kasutada viisil, mis võimaldab erinevatesse digitaalkogudesse kuuluvate materjalide ja objektide otsingut. Konkreetse asukoha või kunstniku kirjes tuleb kasutada näiteks märksõnu. Need elemendid võimaldavad siduda digitaalprojekti loogiliselt teiste samalaadsete projektidega, luues võimaluse sektorisiseseks konsultatsiooniks ja navigeerimiseks. Lisaks võimaldavad need migreerida digitaalandmeid erinevate tehnoloogiliste standardite vahel.
Digitaalsete elementide (põhifailide) viimisel siduskasutusse tuleb kaaluda failitihenduse ja väikeseformaadiliste piltide rakendamist. Kasutajatel peab avanema võimalus salvestada faile eri versioonides, vormingutes ja suurustes ning erineva pildi eraldusvõimega.
Projekti käigus töödeldud andmepanku ja informatsiooni võivad kasutada erinevad kasutajarühmad, nii tava- kui ka registreeritud või volitatud kasutajad.
Esimesel kasutajarühmal on juurdepääs kõikidele projekti raames pakutavatele avalikele teenustele ja andmepankadele, teine saab kasutada nii reserveerimist vajavat kui ka muud informatsiooni ja andmepanku isikutuvastuse ja autentimise abil. Viimati nimetatutel on andmete kuvamise ja selle sidusalt kasutamise võimalus. Seetõttu tuleb sidusteenuste kavandamisel määratleda erinevad kasutajaprofiilid ning rühmitada need neile volituste andmise tasandist lähtuvalt.

3.3.8 Ajutised näitused

Seda laadi näituste kujul on veebirakendused tänaseks ilmselt kõige rohkem kasutust leidnud. See tuleneb veebisaidi taotluslikust “vaateakna” funktsioonist, mida on saidi tehnoloogiliste iseärasuste tõttu hõlbus täita.
Veebisaidid on sageli turundusvahendid, mis koos teiste vahenditega peavad tagama näitusele võimalikult arvuka külastajaskonna. Selliste jooksvate veebisaitide tegemine usaldatakse sageli kultuuriüksuse välistele kutselistele veebitegijatele, kellelt selle tellivad konkreetset näitust reklaamivad segakonsortsiumid (kultuuriüksused, sponsorid jt).
Ajutiste näitustega seonduv teist laadi veebirakendus hõlmab võimalust luua interaktiivseid, koduste vahenditega kasutatavaid õpikeskkondi. Selliste virtuaalsete õpiradade loomise otsus sõltub näituse laadist, eesmärkidest ja ressurssidest.
Hiljutised kultuuriveebi säilitamise uuringud on näidanud, et “jooksvad veebisaidid” võivad muutuda veebiarhiivi püsiaineseks. Näiteid sellest võib tuua mitmest maailma nurgast. Näiteks Itaalia linn Siena arhiveerib viimastel aastatel jooksvalt ja tulemuslikult kultuurinäituste veebisaite.
Ajutised näitused ja veebirakenduse eesmärgid
Määratlenud selle sektori kultuuriüksuste veebirakenduste üldised parameetrid , tuleb enne rakenduste spetsiifiliste eesmärkide vaatlemist rõhutada, et ajutine näitus tuleb esitada mitmes keeles. See tagab näituse ainese võimalikult laia leviku.
Eesmärk nr 1 (kultuuriüksuse identiteedi esitus) on kultuurinäituste puhul eriti oluline, kuna veebirakendus peab asetama ajutise sündmuse selle kestva tegelikkuse konteksti. Kõnealune näitus on sageli rohkem kui ühe kultuuriüksuse ühise uurimusliku teadusprojekti tulem. Samas tuleb välja tuua järgmised tahud:

• näituse autorid,
  
• millise kultuuriprojekti raames see loodi,
  
• eeldatav lõpptulemus,
  
• koostöös osalenud kultuuriüksused.
  

Eesmärk nr 2 (kultuuriüksuse tegevuse läbipaistvus) puudutab peamiselt ajutise näituse tegemise korralduslike, halduslike ja majanduslike tahkude selget valgustamist.
Eesmärk nr 3 (kultuuriveebi missiooni läbipaistvus) saavutatakse, kui kavandatavas veebirakenduses on võimalik selget vahet teha informatiivse ja ainese temaatiliste uurimisalade ning (sponsorite) reklaampindade või kultuurinäitustesse palju investeerivate ettevõtete tutvustuste vahel.
Eesmärgi nr 4 (sektorisisese võrgu tõhusus) täitmine on näituse veebirakenduse missiooni juures väga oluline. Siinjuures on sektorisisene võrk informatsiooni avalikustajaks, teavitades näitusest ajakirjandust, otsingusüsteeme, turismiinfo levitajaid jt.
Eesmärk nr 5 (sektorisiseste nõuete ja eeskirjade esitus) on antud kategooria jaoks kõrvaline.
Eesmärk nr 6 (kultuuriainese levitamine) on näituse veebirakenduse juures väga oluline. Nagu on öeldud käsiraamatu sissejuhatuses, võib olemasolevatest ressurssidest ja veebirakenduses esitatavatest näituse erijoontest lähtuvalt valida väga erineva keerukusastme.
A. Pakkuda põhiinformatsiooni ja suunitlust
See tasand on kõikidele veebirakendustele kohustuslik. Näituse kohta tuleb tuua järgmised andmed: üksikasjalik teave näituse ainesest (teema, kuraatorid, korraldajad jmt), näituse toimumise koht (s.h geograafiline asukoht ja sinna jõudmise viisid), periood (s.h võimalikud ajapikendused), lahtioleku kellaajad , külastamise kestus, piletihind ja soodushinnad, pakutavad teenused (piletite broneerimine, s.h sidusbroneerimine, giid , multimeedia, kataloogid, puuetega inimeste juurdepääs, raamatupood, kohvik , riidehoid , autoparkla), seonduvad üritused (konverentsid, slaidiseansid, näitusega seotud välisüritused).
B. Pakkuda eelnevalt informatsiooni ja dokumente
See annab külastajale võimaluse valmistada end enne külastust kultuuriliselt ette ja saada hiljem lisainformatsiooni. Selleks peab veebirakendus pakkuma veebikeskkonda, mis illustreerib ekspositsiooni põhiosa ning pakub eksponaatide ja kesksete teemade kohta alusinformatsiooni, pöörates suurt tähelepanu keelekasutusele. Luua võib linke asjakohaste veebitesaurustega.
C. Pakkuda õppevahendeid
Lähtuvalt oma identiteedist ja projektist, mille käigus see sündis, võib näitus olla koht, kus ennast harida. Veebirakenduse kaudu (mis võib isegi olla näituse osa) saab näitus pakkuda oma ainese tõlgendamise võimalusi. Seda saab ellu viia koostöös näituse kuraatorite ja didaktikutega, pöörates suurt tähelepanu erinevatele vanuserühmadele, puuetega inimestele ning nn nõrkadele veebikasutajatele.
D. Pakkuda virtuaalseid rekonstruktsioone
Ajutine näitus võib pakkuda virtuaalseid rekonstruktsioone, mis äratavad huvi ja sümboliseerivad külastust, olles sel moel suhtlusvahendiks.
Esemete või nende koosluste virtuaalse rekonstruktsiooni puhul on oluline järgmiste tasandite selge ja täpne sõnastamine:

• kättesaadaval dokumentatsioonil põhinev väljaselgitatu tasand,
  
• vihjed ja kindlaks tehtavate juhtumite võrdlusel põhinev oletuslik tasand,
  

• dokumenteeritud kriitikamaterjalil, näiteks vabatõlgendusel põhinev kindlaksmääramatuse tasand.
  

Eesmärgi nr 7 (kultuuriturismi tugi) täitmiseks on oluline tekitada sünergia näituse korraldajate, avalike territoriaalsete olemite ning turismimajandusega tegelevate ettevõtete vahel, kes peavad algatama asjakohaseid ettevõtmisi. Lisaks eesmärgi nr 1 juures ja eesmärgi nr 6 punktis A kirjeldatule võib veebirakenduse kaudu levitada spetsiaalseid näituse-teemalisi turismipakette.
Eesmärgi nr 8 (haridusteenuste pakkumine) täitmisest sõltub antud sektori veebirakenduse kvaliteet.
Sektori asjatundjad ja eri kooliastmete õpetajad peavad koostöös looma õpikeskkonnad, mis arvestavad erinevaid vajadusi ja kooliprogrammi ning mille keelekasutus on sobiv.
Vt eesmärk nr 6 punkt C. Kvaliteetsuseks on nõutav ka õpiteenuste interaktiivsus, et kasutajad saaksid ise ettemääratud mudelite alusel rakendusi tekitada.
Eesmärk nr 9 (teenuste pakkumine teadusliku uurimistöö tarbeks). Ajutise näituse veebirakenduse puhul on väga tähtis luua linke asjassepuutuvatele kultuurisaitidele. Otsingu- ja päringusüsteemid ja lingid olemasolevate andmepankadega peavad olema läbimõeldult kavandatud.
Eesmärk nr 10 (teenuste pakkumine sektori spetsialistidele) on kõnealuse kategooria jaoks kõrvaline.
Eesmärki nr 11 (toodete reserveerimis- ja hankimisteenuse pakkumine) tuleb näituse veebirakenduse puhul arvestada. Vt eesmärgid nr 1 ja 7 eespool.
Eesmärk nr 12 (veebikasutuse propageerimine sektoris). Näitust korraldavad kultuuriüksused peavad aktiivselt osalema portaalides. See on vajalik informatsiooni kvaliteedikontrolliks, mis muidu jääks täielikult eraettevõtete haldusse. Hiljuti loodud portaalidest saab tuua näitena Euromuse’i.
Ajutised näitused ja veebikasutajad
Käesolevas käsiraamatus toodud määratlus kehtib täielikult ajutiste näituste veebirakenduste kohta. Lisaks sektori töötajatele ja spetsialistidele on sellel rakendusel väga eripalgeline kasutajaskond, mida on raske koondada kindlalt piiritletud profiili alla.
Seetõttu on ajutiste näituste sektoris keeruline veebirakendust projekteerida ning väljenduslaadi, arhitektuuri, vormi ja keelekasutust tuleb läbimõeldult valida. Veebirakenduse iga osa tuleb tähelepanelikult üle vaadata ning kohandada kultuuriliselt ja tehnoloogiliselt nõrgemate kasutajate võimaluste ja oskustega.

Lisa 1 Viited teiste MINERVA töögruppide tegevusele

Käesoleva lisa eesmärk on kokku võtta kultuuriveebi töögrupi tulemused ja suhestada need teiste MINERVA projekti töögruppide tulemustega, mis näitab selgelt ära nendevahelise sünergia. Tulemusena ilmneb, et käsiraamatus sisalduvaid teemasid käsitlevad üksikasjalikult ka teised töögrupid ning nende töö ja selle tulemustega tutvumine võimaldab põhjalikumat analüüsi.
Võrdlev analüüs
Grupi eesmärgid: võrdleva analüüsi meetodi valimise aluseks oli soov muuta erinevate liikmesriikide tegevuse andmed omavahel ühilduvaks. Sel viisil saab vahetada kogemusi ja edukaks osutunud praktilisi lahendusi ning välja töötada tulemusnäitajad.
Tulemused: Töö esimene etapp on lõpetatud, tulemused ja andmed kokku kogutud ning koostatud andmebaas, mis lülitatakse MINERVA üldisesse andmebaasi ja on edaspidi juurdepääsetav sidusrežiimil.
Koostatud materjalid: Praeguseks on töögrupi töö ja saavutatud tulemused kokku võetud kahes dokumendis (koostatud novembris 2002 ja augustis 2003).
http://www.minervaeurope.org/structure/workinggroups/benchmarking.ht m
Digiteeritud veebisisu kindlakstegemine ja sellest ülevaate koostamine, mitmekeelsuse temaatika
Grupi eesmärgid: olemasolevaist digiteeritud ressurssidest ülevaate koostamine ja selle kättesaadavaks tegemine.
Tulemused: olemasoleva digitaalse materjali loendi moodustamiseks kanti materjal andmebaasi.
Koostatud materjalid: 2003. aasta märtsis valmis aruanne.
http://www.minervaeurope.org/structure/workinggroups/inventor.ht m
Koostalitlusvõime ja teenuste osutamine
Grupi eesmärgid: luua Euroopas ühine platvorm integreeritud juurdepääsu pakkumiseks digitaalressurssidele.
Tulemused: On koostatud tehniliste standardite definitsioonide kavand
Koostatud materjalid: 2003. aasta aprillis valmis aruanne.
http://www.minervaeurope.org/structure/workinggroups/servprov.ht m
Andmete kogumine edukate praktiliste lahenduste ja pädevuskeskuste kohta
Grupi eesmärgid: Edendada pädevust ja erialastandardeid ning teha need Euroopa digiteerimisvaldkonnas nähtavamaks.
Tulemused: Alicantes 2003. aasta mais toimunud seminaril pakkusid riikide esindajad välja 42 edukat praktilist kogemust. Samuti koondati andmed pädevuskeskuste kohta ja koostati vastavad tegevusjuhised.
Koostatud materjalid: Grupp koostas aruande töö hetkeseisu kohta (november 2002) ja edukate praktiliste lahenduste käsiraamatu (juuni 2003). Käsiraamatus on valik juhistest, mis käsitlevad digiteerimisprotsessi erinevaid etappe.
http://www.minervaeurope.org/structure/workinggroups/goodpract.ht m
Intellektuaal -omandi õigused, autoriõigus ja andmekaitse
Grupi eesmärgid: valdkonna probleemide analüüs ja soovitusettepanekud Euroopa tasandil.
Tulemused: hetkeolukorra analüüs ja ettepanekute projekt Itaalia mudeli jaoks.
http://www.minervaeurope.org/structure/workinggroups/ipr.ht m

Lisa 2. Mustrite kataloog

SAIDI STRUKTUUR
Kontekst: sait sisaldab suurt hulka erinevat informatsiooni (uudised, dokumendid, multimeediumelemendid), mida on tavaliselt võimatu esitada ühel leheküljel; ka kõik lingid ei pruugi mahtuda samale leheküljele.
Tingimused: informatsiooni eest vastutava kultuuriüksuse veebisaidi üldine sisu peab olema koheselt arusaadav, et kasutaja saaks jätkata saidiga üksikasjalikumat tutvumist. Sisu peab olema kvaliteetne ja kasutaja eksimisrisk minimaalne.
Probleem: kas saidi sisu saab arusaadavalt üles ehitada, võimaldamaks kasutajal oma soovi järgi saidil liikuda , ning mitte sundida teda järgima kindlat navigeerimisteed ja arvestama rohkete piirangutega.
Lahendus: tuleb koondada kontseptuaalselt sarnane sisumaterjal. Seeläbi tekib temaatiline infokogum, mis vastab kahele põhikriteeriumile:

• grupeeritud informatsioon on samalaadne,
  
• sisu kirjeldamine kulgeb üldiselt üksikasjalikule.
  

Infokogumis tekivad teemapiirkonnad, jaotised ja alajaotised, kusjuures väiksemad üksused on sisutihedamad ja sisaldavad üksikasjalikumat informatsiooni. Grupeerimisel kohaldatav sarnasuse põhimõte peab lähtuma kasutajast, mitte saidi koostajast. Informatsiooni hierarhiline paigutus on peamisi vahendeid selge ja hõlpsalt kasutatava saidi loomiseks. Nii luuakse hierarhiline struktuur, mis tipneb kodulehega ja tutvustab saidi olemust ning sisu. Viiteallikate paigutus selles hierarhilises struktuuris võimaldab kasutajal navigeerimissüsteemide abil liikuda nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt. Veebi hüpertekstilise ülesehituse alusel saab kasutaja luua talle sobiva kontseptuaalse sisujärjestuse, mis võib erineda saidi planeerija poolt loodust. Saidi struktuur võimaldab luua tõhusalt toimiva lehekülgede struktuuri.
Märkused: informatsiooni paigutamine on saidi planeerimise kõige keerulisem ja vastutustundlikum etapp. Avalike saitide ülesehitus kaldub järgima vastava üksuse organisatsioonilist struktuuri – asutus, tegevjuhtkond, osakonnad, ametid jne, ja kasutama avalik-õiguslikes üksustes käibivat keelekasutust. On levinud ekslik arvamus, et kasutajad on eelmainitud nüanssidega tuttavad. Samuti võib otsitav teema kuuluda erinevate allüksuste pädevusse; saidi kasutajal peab aga olema võimalik uurida teatud teemat võimalikult ammendavalt, vastavalt tema enda loodud kontseptuaalsele mudelile.
TEMAATILINE INFOKOGUM
Kontekst: veeb erineb oma tunnusjoontelt teistest kommunikatsioonivahenditest (trükitoodang, televisioon ja raadio).
Tingimused: võrreldes raamatu või ajalehe leheküljega kuvab arvutimonitor tunduvalt vähem teksti. Erinevalt televisioonist ja raadiost võimaldab veebi hüpertekstiline ülesehitus juurdepääsu informatsioonile kindlaksmääramata järjestuses.
Probleem: kuidas saab sisu ülesehitus juhinduda veebi omadustest, arvestades seejuures ka veebi kasutusviise.
Lahendus: sisu ülesehitus peab olema selge ja võimaldama põhiinformatsiooni hõlpsat eristamist teisejärgulisest või taustinformatsioonist. Selle alusel saab:

• määrata kindlaks informatsiooni esitamise hierarhia, misjärel saab luua saidi struktuuri ja lehekülgede struktuuri,
  
• luua hästi süstematiseeritud infosisu struktuuri,
  
• luua toimivad ja otstarbekad elektroonilised vormid ( plangid )
  

Mitmesuguste graafiliste võimaluste kasutamisega saidi erinevais osades saab samuti sisu eristada.
ISELOOMUSTAV NIMETUS
Kontekst: lehekülje pealkiri, lingi nimetus ja dokumendi pealkiri on väga olulised elemendid, mille kasutamine ei seondu ainult vastava infoüksusega saidil. Nende elementide ülesanne on toetada ka saidil navigeerimist, anda ettekujutus saidi sisust ja hõlbustada lehekülgede lugemist.
Tingimused: kasutajaskond on lai ja mitmekesine ning ei pruugi aru saada erialastest või spetsiifilistest terminitest, erialaslängist või ebatavalistest sõnadest.
Probleem: kuidas saab olulisi elemente kirjeldada nii, et need oleksid enamikule kasutajaist arusaadavad.
Lahendus: lihtne keelekasutus ja lühikesed laused, esitades esmalt faktid ja seejärel üldistused.
Teisisõnu: kasutada tuleks lühikesi tekste (40–60 tähemärki), mis kujutavad endast “lühisisu”. Selline tekst peaks olema sisu kokkuvõte ja andma kasutajale antud materjalist esmase ettekujutuse. Eelkõige tuleks silmas pidada järgmist:

• lehekülje pealkiri peab olema sobiv ja hästi sõnastatud. See peaks antud lehekülge iseloomustama ja väljendama selle sisu, peegeldades esmalt antud lehekülge (eriomane) ja seejärel saidi nimetust (üldine). Lehekülje pealkiri aitab kasutajail navigeerida, kuna see kajastub brauseri külastatud lehekülgede loendis ( Back -nupp).
  
• võimalikult palju tuleks kasutada elulähedasi metafoore navigeerimissüsteemide funktsioonide kirjeldamiseks. Link nimetusega “maksa maksud ” on tõenäoliselt väljendusrikkam kui näiteks “Maksuamet”;
  
• kasutada lingi sihtpunkti kirjeldamiseks täiendavat informatsiooni, isegi kui see paikneb teksti sees;
  
• anda dokumentidele iseloomustavad pealkirjad, kuna need on esmaseks infoallikaks. Pealkirjad peavad lühidalt väljendama sisu.
  

Et veebimaterjalide lugemine erineb teises vormis esitatud materjalide lugemisest, on välja kujunenud veebile omane, raamatutest ja ajalehtedest erinev kirjutusstiil.
LEHEKÜLJE STRUKTUUR
Kontekst: lehekülg on levinuim ja sageli ainuvõimalik viis saidil sisalduva informatsiooni esitamiseks. Infosisu kõrval peab aga lehekülg pakkuma ka vahendid, mille abil kasutaja saaks saidiga suhelda: navigeerimisriba, lingid teistele infoallikatele, vajalikud veebitööriistad, jne.
Tingimused: kasutaja peab lehekülje erinevatele tsoonidele hõlpsalt juurde pääsema ja tsoonide sisu peab olema omavahel seotud (s.t kasutaja vajab antud lehekülje infosisu selget seostatust sellele leheküljele juhtiva navigeerimisteega).
Probleem: kuidas lehekülg selliselt üles ehitada, et kasutaja hõlpsalt eristaks infosisu ja toetavat informatsiooni – viimase all mõeldakse näiteks saidi äratuntavust, navigeerimisvahendeid, reklaami, jne.
Lahendus: saidi kõigi lehekülgede ülesehitus peaks olema ühesugune, jaotatuna selgelt määratletud tsoonidesse, mis üksteisega ei kattu.
Lehekülje struktuuri tavamuster näeb ette kolme selgelt eristuvat tsooni:

• Pealkiri, mis sisaldab kõiki saidi identiteediga seotud iseloomustavaid elemente (logo, nimetus, jne), on tavaliselt paigutatud vasakule ülaserva.
  

Mõnikord sisaldab see abivahendeid, näiteks metanavigeerimist. Kui pealkirjas kasutatakse kujutisi, peab nendega kaasnema piisav tekstiline kirjeldus. Kujutisi võib kasutada vaid otsesel vajadusel, kuna need ei suhestu vajalikul määral muutuva geomeetriaga, mida on soovitatav lehekülje teostamisel kasutada.

• Lehekülje põhiosa koosneb ainult sisulisest informatsioonist. Leheküljele võib paigutada abivahendeid nagu “leivapurujälg”, indeksid ( sekundaarne navigeerimine) ja kontekstiline navigeerimine. Tegelikkuses tuleks lehekülje põhiosa lugeda selliseks tsooniks, kuhu saab lisada täiendavaid alajaotisi.
  
• Kolmandaks tsooniks on navigeerimisriba (peanavigeerimine), mis sisaldab otselinke antud saidi iga jaotise algusse (viiteallikad).
  

Graafikaelementide kasutamisel tuleks arvestada järgmist:

• Lehekülje teostamisel tuleks kasutada muutuvat geomeetriat, võimaldamaks kasutajal oma soovi järgi muuta nii brauseriakna kui ka kirja suurust.
  
• Tsoonide tegelik järjestus, olenemata nende kuvamisest ekraanil , peaks olema järgmine: päis – põhiosa – navigeerimisriba
  

See lahendus võib olla eeliseks tekstibrauseri või helisünteesi kasutajaile ja selle teostamiseks on mitmeid tehnilisi võtteid;
Leheküljele peab paigutama navigeerimissüsteemi. See peaks võimaldama kasutajal liikuda ühest tsoonist teise ilma graafilise brauserita.

• Tsoonid peavad olema graafiliselt selgesti eristatavad, mida lihtsustab ka värvilise tausta läbimõeldud kasutamine.
  

Sellise homogeense lehekülje ülesehituse (sidususe) ainsad erandid võivad olla viiteallikad, kuna neil on eriline funktsioon.
Saidi koduleht on teatud mõttes autonoomne võrreldes saidi ülejäänud osaga, kuna kodulehel on saiti tutvustav roll ning seepärast võib selle struktuur olla mõneti erinev. Sekundaarne koduleht võib sisaldada eelkõige abistavat informatsiooni: pakutava sisu kirjeldusi, alajaotiste indeksit, korduma kippuvaid küsimusi (KKK) kõnesoleva teema kohta, kontaktandmeid, jms.
KODULEHT
Kontekst: igal veebisaidil on oma koduleht, mis on tavaliselt põhiline juurdepääsupunkt saidile ja selle külastatuim lehekülg.
Tingimused: kodulehe positsioon peab olema arusaadav juba esmapilgul; saidi sisu ja selle ülesehitus peab olema koheselt mõistetav; navigeerimisvahendid peavad olema kättesaadavad.
Probleem: kuidas teostada kodulehte, mis annab juba esmapilgul ettekujutuse saidi olemusest ja sisust ning võimaldab kasutajal hõlpsalt ja kiiresti leida teda huvitavat informatsiooni.
Lahendus: tuleks luua koduleht, mis annab saidi kohta piisava tutvustuse ja juhib kasutaja kiiresti sisu juurde.
Koduleht on saidi kõige olulisem lehekülg, mis peab täitma rea ülesandeid:

• näitama, mis laadi saidiga on tegemist. Kasutaja, kes nimelt seda saiti otsis, peab saama kindlustunde, et ta on soovitu leidnud; juhuslikult saidile sattunu peab koheselt aru saama, missugust asutust või üksust sait esindab ja mis laadi on selle sisu. Identiteeti saab näidata mitmel viisil: väljendusrikka logoga, hõlpsalt arusaadavate linkidega leheküljele, mis tutvustavad saidi objektiks olevat organisatsiooni (kes me oleme),
  
• selgitama saidi sisu. Kasutaja ei leia sageli kodulehelt vajaminevat informatsiooni, seetõttu on juhised vajalikud ja peanavigeerimine peab olema hõlpsalt leitav. Teine oluline element on metanavigeerimine, mis peab samuti olema hõlpsalt leitav ja pakkuma koheselt kasutatavaid funktsioone nagu otsing ja sisukaart,
  
• looma interaktiivse suhtluse kasutajaga. Kasutaja nõuab alati otsesuhtlusvõimalust organisatsiooniga, mille saiti ta külastab. Vaba ruum kodulehel peaks tutvustama olemasolevaid interaktiivseid võimalusi (sisselogimine, infoleht, jms),
  
• vahendama uudiseid. Koduleht peaks ära tooma kõik saidi uudised: uued dokumendid, algatused, jms; uudiste jaoks peaks olema eraldi tsoon.
  

Sageli kuhjatakse kodulehele tarbetut informatsiooni petlikus lootuses, et see köidab kasutaja tähelepanu. Praktika seda arvamust ei toeta: liigne infohulk ajab kasutaja segadusse ja ta ei leia vajaminevat. Kodulehel on eristaatus ja selle struktuur võib teistest saidi lehtedest erineda. Ent üldpõhimõtted peavad olema samad; s.t sellised elemendid nagu metanavigeerimine ja peanavigeerimine peavad olema samas vormingus ja sama asukohaga kui teistel lehtedel.
SEKUNDAARNE KODULEHT
Kontekst: saidi hierarhiline struktuur võib koosneda paljudest kihtidest ja iga kiht omakorda arvukatest jaotistest. Alati ei ole võimalik keerukat ülesehitust vältida.
Tingimused: kasutajat ei tohi segadusse ajada; teda ei tohi sundida meeles pidama struktuuri jagunemist ja ta peab saama usaldada kindlaid, selgelt määratletud navigeerimisteid.
Probleem: kuidas saab sait pakkuda sellise struktuurikirjelduse, mis võimaldaks kasutajal luua enda jaoks saidi kontseptuaalse mudeli.
Lahendus: tuleks luua leheküljed, mis kirjeldavad jaotiste sisu.
Need on “jaotiste kodulehed” (hõlmates ka vastava jaotise uudiseid), mis sarnaselt saidi kodulehega annavad selge ülevaate jaotise sisust. Sekundaarse kodulehe põhiosa (lehekülje struktuur) peaks sisaldama alajaotiste loendit koos vastavate linkidega. Loend peaks andma ülevaate jaotises sisalduvaist dokumentidest ja iga element selles peaks olema iseloomustatud lühikese sisukirjeldusega. Kui loend on väga pikk, võiks sekundaarne koduleht pakkuda otsinguvormi dokumentide leidmiseks jaotise piires. Sel juhul peab selgelt märkima, et otsing toimub ainult jaotises sisalduvate dokumentide hulgast, mitte kogu saidi ulatuses. Sekundaarse kodulehe selline ülesehitus, hõlmates ka “leivapurujälge”, moodustab kasutaja jaoks hea süsteemi, võimaldades sekundaarse navigeerimise kasutamist ja hõlbustades orienteerumist saidi keerulises ülesehituses.
KEELEVALIK
Kontekst: saidi leheküljed on tõlgitud eri keeltesse.
Probleem: kasutaja peab suutma valida pakutud keelte hulgast sobiva.
Lahendus: keelte nimetused peaksid olema vastavas keeles.
Näiteks, kui itaaliakeelne sait on olemas ka ingliskeelsena, peaks valikunupul olema märgitud “ English ” ja mitte “inglese”. Keelevaliku võimalus peab olema nähtaval kohal lehekülje päises. Kui põhikeelest erinevaisse keeltesse on tõlgitud vaid osa saidi lehekülgedest, peaks keelevaliku võimalus olema üksnes lehekülgedel, millelt saab linkida otse tõlkele.
NB! Keelte tähistamiseks ei tohiks kasutada rahvuslippudega ikoone: rahvuslipud sümboliseerivad rahvusriike, mitte keeli.
SISUKAART
Kontekst: saidil sisalduv informatsioon on paigutatud hierarhiliselt ning jaotub teemapiirkondadeks ja jaotisteks, mis on omavahel ühendatud vastavalt saidi planeerijate valitud põhimõtetele ning mille nimetused ei pruugi selgitada nende sisu.
Tingimused: et kiiresti valida sobivaim navigeerimistee soovitud informatsioonini jõudmiseks, peab kasutaja tundma saidi struktuuri.
Probleem: kuidas aidata kasutajat navigeerimisel ja saidil orienteerumisel.
Lahendus: tuleks koostada sisukaart.
Sisukaart peab olema hõlpsalt ligipääsetav, soovitatavalt paigutatud metanavigeerimise koosseisu ja varustatud otsejuurdepääsuga igalt leheküljelt. Sisukaardi koostamisel peaks kasutama pesastatud (ingl “ nested ”) loendeid, et anda ettekujutus struktuuri ülesehitusest ja ulatusest. Sisukaart peaks ära näitama, millises struktuuri osas kasutaja antud hetkel paikneb.
Märkused: keerulise ülesehitusega saitide puhul, mille teemad grupeeruvad arvukateks jaotisteks ja viimased on omakorda jaotatud paljusid dokumente sisaldavateks alajaotisteks, võib sisukaart ise muutuda raskesti arusaadavaks leheküljeks. Sel juhul kasutatakse sageli sisukaardi asemel kujutist või pilti sellele joonistatud kataloogide ja alamkataloogidega, mis aga takistab oluliselt juurdepääsu sisukaardi kaudu, kuna viimase eesmärk on navigeerimist hõlbustada.
UUDISED
Kontekst: sait kui pidevalt arenev olemusvorm peab leidma võimalusi, kuidas kasutajale muutustest teada anda: dokumendid, pressiteated, eelteated toimuvate ürituste kohta, jne. Sedalaadi informatsiooni vahendamine on paljudel juhtudel hädavajalik: näiteks uute seaduste ja määruste ning selgitavate ringkirjade avaldamine, jne.
Tingimused: kasutaja peab saama informatsiooni uudistest ja muutustest saidil, ilma et ta peaks selleks saidil navigeerima.
Probleem: kuidas saab kasutajat uudistest teavitada.
Lahendus: tuleks luua kodulehele eraldi tsoon uudiste jaoks.
Ära tuleb märkida saidi viimase uuendamise kellaaeg ja kuupäev. Uudised peavad olema kronoloogiliselt järjestatud ja värskeimad uudised paiknema loetelu alguses. Iga kirje peab sisaldama avaldamise kuupäeva ja avaldatud dokumendi lühikirjeldust. Kirjete loetelus olemise aeg peaks sõltuma kirjes nimetatud dokumendi tähtsusest, tavaliselt ei ületa see ühte kuud avaldamisest arvates. Selle aja jooksul saab “vanemad” uudised asendada uutega, ent tuleks hoolikalt jälgida, et üritusi kirjeldavad uudised jääksid loetellu vähemalt ürituse lõpuni. Uudiste tsoon peaks olema kodulehel hästi nähtav. Sama lahendust tuleks kasutada sekundaarsel kodulehel, arvestades aga asjaolu, et sel juhul puudutab uudis üksnes antud jaotist.
Märkused: uudiste tsooni loomiseks kasutatakse sageli programmeerimisvahendeid (aplett ja skript ), mille abil luuakse aken pidevalt kerivate uudiskirjetega. See meetod ei võimalda aga juurdepääsu uudiste tsoonile neile kasutajaile, kelle brauserid ei toeta apletti ja skripti, kes kasutavad ekraanilugereid või suurendajaid ja ei kasuta hiirt .
KES ME OLEME
Kontekst: peab olema selgelt arusaadav, kes vastutab saidil esitatud informatsiooni eest. Kui vastutajaks on kultuuriüksus, on autorlusest teavitamine saidi identiteedi, missiooni ja eesmärgi seisukohast põhjapanev.
Tingimused: kasutaja peaks suutma koheselt aru saada, missugune kultuuriüksus on antud informatsiooni eest vastutav; selle üksuse veebisaidil esindatuse missioon ja eesmärk peab olema selgelt mõistetav.
Probleem: kuidas saab sait kasutajat teavitada kultuuriüksuse olemusest.
Lahendus: tuleks luua tutvustavad leheküljed, milleni jõutakse otse peanavigeerimisest.
Tutvustavad leheküljed peaksid andma arusaadava kirjelduse antud kultuuriüksuse olemusest:

• ajalugu;
  
• eesmärgid;
  
• kultuuri- ja teadusalane aines, mida üksus toodab, säilitab, kaitseb ja levitab;
  
• organisatsiooniline struktuur;
  
• asukoht ja tegevusvaldkond.
  

KASUTUSREŽIIMID
Kontekst: sait sisaldab autoriõigusega kaitstavat materjali. Kasutajalt võidakse nõuda delikaatseid isikuandmeid või andmekaitseseaduse kaitse all olevaid andmeid.
Tingimused: kasutaja peab teadma saidil leiduvate dokumentide kasutamise tingimusi; teda tuleb informeerida saidil kasutatud andmekaitse- ja turvalisuspoliitikast ning saidi sisu juurdepääsupoliitikast.
Probleem: kuidas informeerida kasutajat saidi kasutamise tingimustest.
Lahendus: igale leheküljele saab paigutada linke, mis viivad saidi kasutustingimusi tutvustavatele lehekülgedele. Neid linke võib esitada horisontaalribal näiteks järgmiselt:
Kasutamistingimused / Autoriõigus / Andmekaitse / Juurdepääsetavus
Kirjeldavail lehekülgedel peaks keelekasutus olema lihtne ja selge; vältida tuleks žargooni või tehnilisi termineid. Need leheküljed peaksid pakkuma kasutajale võimaluse anda vahetut tagasisidet saidi sisu kohta.
LIHTNE LOETAVUS
Kontekst: saidil on suur hulk informatsiooni, mis vajab esitamist tabelina (ridade ja tulpadena) – otsingutulemused, andmebaasikirjed.
Tingimused: tabel võib olla kasutaja jaoks keeruline: arvukaid tulpi või ridu on raske lugeda.
Probleem: tabel peab olema hõlpsalt loetav, et lihtsustada informatsiooni leidmist .
Lahendus: tuleks muuta ridade taustavärvi.
Kasutada kahte veidi erinevat mahedat värvitooni. Tulemust võib veelgi rõhutada tumeda horisontaaljoonega tabeli ridade vahel.
Märkused: erinevate värvide ja horisontaaljoone kasutamine kaotab vajaduse tabeli ääriste järele, mis teeksid tabeli kuvaril raskesti loetavaks .
LISAINFORMATSIOON
Kontekst: saidil sisalduv informatsioon on oma olemuselt hüpertekstiline: üks dokument võib juhtida teiste dokumentideni samal või teistel saitidel. Paberdokumentides on tsitaadid ja bibliograafilised kirjed tavaliselt dokumendi lõpuosas (või märkuste ja joonealuste märkustena), veebidokumendis paigutatakse need hüpertekst-linkidena teksti sisse.
Tingimus: kasutaja võib soovida hinnata, kas hüpertekst-link on vajalik vaadeldavast dokumendist arusaamiseks. Tema jaoks peab olema arusaadav, kas link avaneb teises aknas.
Probleem: kuidas anda kasutajale ettekujutus lingi sihtpunkti sisust.
Lahendus: tuleks lisada lühike kirjeldus lingi eesmärkidest ja selle sihtpunktist. Lisainformatsioon on täiendavaks infoallikaks, kuna vastava lingi eesmärk peaks selguma ka kontekstist. Lisainformatsioon on näha väikeses akna kujul, mis ilmub hiire liikumisel lingi nimetusele.
Nimetatud “sõnum” ei peaks olema liiga pikk, et mitte häirida dokumendi lugemist: tavaliselt piisab lühifraasist.
Märkused: kasutajat peab tingimata teavitama, kas lingid avanevad uues aknas, ja eelkõige – kas sihtpunktiks olev dokument asub teisel saidil. Teine sait moodustab erineva keskkonna, mis võib kasutajat segadusse ajada.
MUUTUV GEOMEETRIA
Kontekst: veebilehe kujundus on väga oluline: selle mõõtmed ja erinevate tsoonide vahelised proportsioonid lähtuvad sisu ülesannetest.
Tingimused: kasutaja võib vajada teistsugust brauseriakna ja kirja suurust kui saidi planeerija poolt määratu.
Probleem: kuidas saab kasutaja vaadata lehekülge ja selle sisu hõlpsalt ning sõltumata brauseriakna ja kirja suurusest.
Lahendus: lehekülgede koostamisel tuleks kasutada muutuvat geomeetriat, võimaldades ühtlasi kirja ja brauseri akna suurust hõlpsalt muuta.
See meetod, mida tuntakse ka nimetuse all “ liquid layout”, kasutab

• pigem suhtelisi kui absoluutseid mõõtühikud lehekülje koostisosade laiuse määratlemisel;
  
• pigem suhtelisi kui absoluutseid mõõte tekstis kasutatud kirja tüübi ja suuruse määratlemisel.
  

Märkused: endiselt võib veebis leida märkusi nagu “optimaalne ekraani eraldusvõime 800x600 puhul”. Kuigi soovitatud eraldusvõime kasutamine võib tagada graafiliste elementide korrektse kuva , võib kasutajal puududa soov või võimalus vastavaid seadeid kohaldada. Veebikujundajad peavad arvestama seda, et alati ei saa ette näha, missuguseid kasutusrežiime saidi vaatamiseks eelistatakse, ning kohustuslike kasutustingimuste kehtestamine võib piirata juurdepääsu. Teatud olukordades võib kasutaja saidi planeerija seatud piiranguile eelistada graafika kuvamist madalama kvaliteediga.
LEHEKÜLJE VORMING
Kontekst: lehekülg võib sisaldada suurel hulgal informatsiooni, olla keerulise otsingu tulemus või väga mahukas dokument.
Tingimused: leheküljel peab olema mingi märge sellel leiduva informatsiooni mahu ja selle kehtivusaja kohta.
Probleem: kuidas esitada suurt infohulka selliselt, et selle kasutamine oleks võimalikult lihtne ja tulemuslik.
Lahendus: informatsioon tuleks esitada erinevatel lehekülgedel, märkides ära nii lehekülgede koguarvu kui antud lehekülje numbri. See informatsioon peaks olema iga lehekülje üla- ja allservas näiteks niisugusel kujul:
Page 4 of 5
Vasakpoolne variant on üks võimalus parajasti vaadeldava lehekülje märkimiseks. Parempoolses variandis on mini-navigeerimisriba, millel paksus kirjas number tähistab vaadeldavat lehekülge ja teised leheküljed on esitatud aktiivsete linkidena.
Lehekülje vormingu jaoks puuduvad kindlad parameetrid, samuti ei ole võimalik anda täpseid juhiseid selle ülesehituseks. Lihtotsingu ja kompleksotsingu tulemusi saab näidata kümne kirje kaupa igal leheküljel, pika dokumendi kirje ei saa olla sama täpne. On võimalik määrata maksimaalne ridade arv lehekülje kohta ja selle alusel vormindab programm lehekülje automaatselt. See võib aga põhjustada probleeme teksti loogilises jaotuses. Parima lahenduse leidmiseks tuleks iga dokumendi teksti vaadelda eraldi (vormindades lehekülje automaatselt või manuaalselt).
PRINDIVERSIOON
Kontekst: veeb on vahend informatsiooni otsimiseks sidusrežiimil, sageli nõuab aga teksti pikkus või vajadus detailsema informatsiooni järele allikate otsimist ka autonoomsel režiimil.
Tingimused: kasutaja soovib printida ainult tekstiosa ilma navigeerimisribade ja muude mittevajalike elementideta; tekst peab olema prinditud korrektselt vastavalt printeri formaadihäälestusele.
Probleem: kuidas tagada kasutajale lehekülje või dokumendi sisu väljatrükkimisel korrektne prindiversioon.
Lahendus: printimiseks tuleks pakkuda dokumendi spetsiaalne prindiversioon, milleni juhiks lehekülje üla- ja allserva paigutatud link nimetusega näiteks “prindiversioon”. Prindiversioon on tegelikult üks eraldi lehekülg, millele on märgitud üksnes pealkiri, tekst ja märkused nagu “Prinditud: kuupäev… Saidilt aadressil…, … lehekülg …leheküljest”. Selle versiooni kirjatüüpi ja -suurust saab hõlpsalt muuta printeri poolt aktsepteeritud kirjatüübiks. Need võimalused annab lehekülje koostamisel kasutatud muutuv geomeetria. Kui antud lehekülg on osa dokumendist (lehekülje vorming), siis saab prindiversiooni kogu dokumendist. Teksti printimisel on kaks etappi: esmalt juurdepääs prindiversiooni lingile, seejärel aktiveeritakse brauseri prindikäsk.
Teisisõnu, dokumendi prindiversioonini ei tohiks juhtida sellised programmielemendid nagu aplett ja skript, mis on vahetult seotud lokaalprinteriga. Nii säilib kasutajal täielik kontroll printimistoimingu üle ja ta saab printimise katkestada, häirimata saidil navigeerimist.
VIITEALLIKAD
Kontekst: sait on üles ehitatud hierarhilise struktuurina, millel võib olla arvukalt tasandeid. Lisaks sellele võib sait käsitleda palju erinevaid teemasid, mille omavahel linkimine ei pruugi alati hõlbus olla.
Tingimused: keerulise ülesehitusega sait võib esmakasutajat segadusse ajada, eriti kui selleni juhib link teiselt saidilt. Keerulise ülesehitusega saidil võivad navigeerimisvahendid olla väga spetsiifiliste käskudega, või sisaldada liiga palju informatsiooni, et neist kohe aru saada. Teisalt saab saiti juba tundev kasutaja sellel kohe vajaliku sihtkohani jõuda, ilma et peaks pikas hierarhias navigeerima.
Probleem: kuidas saaks sait pakkuda navigeerimiseks parima lähtekoha.
Lahendus: sait tuleks varustada viiteallikatega, millele saab igalt leheküljelt otse linkida. Koduleht, mis on peamine viiteallikas, annab ettekujutuse saidi ülesehitusest, tema sisust ja navigeerimissüsteemidest. Kui teemapiirkonnad ja jaotised (saidi struktuur) sisaldavad väga palju informatsiooni, peaks neil olema oma koduleht (sekundaarne koduleht), mis selgitab sisu ja alajaotisi. Neile viiteallikatele on otstarbekas paigutada kasutajale vajalikud usaldusväärsed järjehoidjad. Teised viiteallikad võiksid olla otsingulehekülg ja sisukaart.
NAVIGEERIMISSÜSTEEMID
Kontekst: saidiga tutvuma asudes ei tunne kasutaja selle ülesehitust. Reeglina on saidi ülesehitus seda keerulisem, mida mahukam on sisu.
Tingimused: kasutajal peab olema võimalik hõlpsalt tutvuda saidi struktuuriga ja sellel navigeerida; tal peab olema selleks mitmeid võimalusi, ta peab saama toetuda oma kogemustele ja usaldada saidil esitatut; teda ei tohiks miski saidil eksiteele viia.
Probleem: kuidas saaks sait pakkuda võimalikult otstarbekaid juhised navigeerimiseks.
Lahendus: tuleks planeerida erinevaid navigeerimissüsteeme, mis toimivad koos ja pakuvad seeläbi erinevaid võimalusi.
Erinevad navigeerimissüsteemid on järgmised:

• Peanavigeerimine: juhib peamistele teemadele, millest saidi struktuur koosneb. Peanavigeerimist saab kasutada igal saidi leheküljel ja lehekülje struktuuris on selle paigutus alati sama. Tavaliselt sisaldab ta ühe elemendina linki sekundaarsele kodulehele, mis kirjeldab vastava teemapiirkonna sisu.
  
• Sekundaarne navigeerimine: juhib saidi teemapiirkonna või jaotise all esitatud materjalide juurde. See navigeerimissüsteem ei ole igal leheküljel kättesaadav, kuna selle olemasolu sõltub saidi struktuuri keerukuse astmest.
  
• Metanavigeerimine: pakub asendamatuid võimalusi teistes navigeerimissüsteemides paratamatult esinevate puuduste korvamiseks.
  
• Kontekstilise navigeerimise abil koostatakse lingitud dokumentide gruppe – kaustu, mis tavaliselt on paigutatud lehekülje struktuuri põhiosast paremale, et teha need nähtavaks ja luua graafiline otseühendus saidi põhisisuga.
  

Erinevad navigeerimissüsteemid võimaldavad pakkuda üksteist täiendavaid infoallikaid. Samas tuleks vältida erinevatest süsteemidest avanevaid linke samasse sihtpunkti.
PEANAVIGEERIMINE
Kontekst: sait on hierarhiliselt jaotatud teemadeks, jaotisteks ja alajaotisteks. Saidi kui terviku moodustab suur hulk elemente.
Tingimused: saidi struktuuris orienteerumine peab olema kasutaja jaoks lihtne, liigne informatsioon võib eksitada.
Probleem: kuidas saab sait pakkuda otstarbekat navigeerimisrežiimi, vältides liiga pikki valikuloendeid.
Lahendus: tuleks koostada mitte enam kui kuue-seitsme elemendiga pea-navigeerimissüsteem (navigeerimisriba), mille paigutus on igal leheküljel sama. Navigeerimisriba on lehekülje üks tähtsamaid komponente, kuna see annab kasutajale hea ülevaate sisust ja võimaldab vältida eksiteele sattumist navigeerimisel. Seepärast tuleb arvestada järgmist:

• navigeerimisriba elemente peaks olema lihtne meeles pidada, mistõttu:
  

ei tohi neid olla üle kuue või seitsme. See on inimese lühimällu salvestamise võime üldtunnustatud piir,

igal elemendil peab olema iseloomustav nimetus, mis annab ettekujutuse sihtpunkti sisust. Tavaliselt lingib see element sekundaarsele kodulehele, mis kirjeldab teemat (saidi struktuur). Igale elemendile võib selguse huvides lisada täiendavat informatsiooni,

elemendid tuleb kuvada tekstina loendis, mitte kujutistena;

• peanavigeerimisriba asukoht peaks igal leheküljel olema sama. Veeb pakub põnevaid võimalusi peanavigeerimise linkimiseks teiste saidil olevate navigeerimissüsteemidega. Kõige tavalisemad variandid on:
  

navigeerimisriba paigutamine ühele või kahele horisontaalreale vahetult lehekülje pealkirja alla.
Selle variandi eelisteks on:
– maksimaalselt vaba ruumi lehekülje põhiosa jaoks,
– silmatorkav asukoht,
Puudusteks on:
– ruumi piiratus. Lehekülje suurus (muutuv geomeetria) sõltub kasutaja tehtud valikutest. Lehekülje tegelik laius oleneb avatud brauseriakna laiusest. Tähemärkide valik ekraanil võib horisontaalrea pikkust veelgi vähendada. Kuna tegelikku veebiruumi leheküljel on võimatu hoomata, puudub ka võimalus määrata kindlaks elementide hulka ja iga elemendi pikkust, et säilitada lehekülje otstarbekas kujundus erinevais kasutusrežiimides,
– võimalik segiajamine metanavigeerimise elementidega, mis on tavaliselt paigutatud pealkirja sisse otse peanavigeerimise kohale.

navigeerimisriba paigutamine tulbakujuliselt lehekülje vasakusse serva. Sellel variandil on suures osas samad eelised kui eelmisel, kusjuures tal puuduvad eelmise variandi puudused. Teda on lihtne kohandada akna tegeliku suurusega ja see erineb tunduvalt kõigist teistest kasutatud navigeerimissüsteemidest. Seda varianti kasutatakse hästiteostatud saitidel kõige sagedamini.

• Navigeerimisriba peab kõigil lehekülgedel olema sama graafilise kujundusega ning ühesuguse taustavärvi, teksti värvi ja listimarkeritega.
  

SEKUNDAARNE NAVIGEERIMINE
Kontekst: saidi ülesehitus on hierarhiline ja varustatud peanavigeerimissüsteemiga. Saidi teemapiirkonnad jagunevad jaotisteks või sisaldavad suurel hulgal dokumente.
Tingimused: kasutajal peab olema võimalik jaotiste struktuuris hõlpsalt orienteeruda, liigne informatsioon võib eksitada.
Probleem: kuidas saab pakkuda navigeerimisvõimalust saidi mingis teemapiirkonnas, vältides liiga pikki valikuloendeid.
Lahendus: tuleks koostada sekundaarne navigeerimissüsteem (indeks), mis eristub selgelt peanavigeerimisest ja koosneb üksnes antud teema alla kuuluvate jaotiste loetelust.
Otstarbeka sekundaarse navigeerimissüsteemi loomine on paljude muutujate tõttu keerulisem kui peanavigeerimine, kuna kõiki muutujaid ei ole saidi planeerimise staadiumis võimalik kindlaks teha. Mitmest jaotisest peaks teemapiirkond koosnema? Kuidas jaotise dokumentide indeks tulemuslikult ja tõhusalt üles ehitada, eriti kui dokumente on palju? Sellisel juhul on otstarbekas visandada temaatika ja selle ülesehitus eraldi saidina ja kohaldada sellele saidi puhul kehtivaid parameetreid. Sidususe tagab pealkiri ja peanavigeerimisriba, mis on paigutatud igale leheküljele.
Kokkuvõtteks:

• Sekundaarsel kodulehel on kodulehe funktsioon, pakkudes vastavast teemapiirkonnast ülevaadet, s.t alajaotiste või dokumentide loetelu. Täpsemalt:
  – jaotiste annoteeritud loend, milles igal elemendil on arusaadav nimetus ja lisatud sisukirjeldus,
  – dokumendid on järjestatud kasutaja valitud kriteeriumide alusel. Suure hulga dokumentide paigutamisel saidile kasutatakse lehekülje vormingut, pakutakse otsinguabi, vastuseid saidi sisu puudutavaile korduma kippuvaile küsimustele ja saidil esindatud organisatsiooni kontaktandmeid.
  

• “leivapurujälg” (ingl “breadcrumb trail”) annab ettekujutuse saidi struktuuri keerukusest ja abistab selles navigeerimisel,
  

• kontekstiline navigeerimine võimaldab kasutajal tutvuda dokumendikogumiga, mis on seotud parajasti uuritava dokumendiga.
  

KONTEKSTILINE NAVIGEERIMINE
Kontekst: dokument on suurema dokumendikogumi või liitdokumendi osa – näit. raamatu peatükk.
Tingimused: kasutaja vajab ülevaadet tervest dokumendikogumist või mahukamast dokumendist. Tervikusse kuuluvad üksikud dokumendid peavad olema eraldi juurdepääsetavad.
Probleem: kuidas koostada virtuaalne dokumendikaust selliselt, et see oleks hõlpsalt kasutatav.
Lahendus: tuleks luua navigeerimissüsteem, mis

• sisaldab linke kõigile toimikus sisalduvaile dokumentidele või tervele liitdokumendile. Need dokumendid võivad olla:
  – tekstidokumendid
  – multimeediumdokumendid
  – lingid teistele saitidele
  
• kohaldub kõigile toimiku dokumentidele (kui need kuuluvad antud saidi juurde)
  

• pakub visuaalset ja graafilist ühendust dokumendi põhiosaga
  

Kontekstiline navigeerimine on otstarbekaim paigutada lehekülje struktuuri põhiosast paremale.
Märkused: kontekstilist navigeerimist ei tohiks segi ajada dokumendi lehekülje vorminguga. Vorming peab tagama lehekülje loetavuse, mis seondub veebi navigeerimisvahendite tehniliste omadustega. Kontekstilise navigeerimise eesmärk on teha mitmekesine sisu võimalikult ammendavalt kättesaadavaks.
METANAVIGEERIMINE
Kontekst: hoolimata läbimõeldud planeerimisest võivad saidi navigeerimisvahendid siiski osutuda ebapiisavaks, et tagada informatsioonile kiire ja usaldusväärne juurdepääs. Seda võib kogeda kasutaja, kellel on vaja saiti külastada või saidil esindatud organisatsiooniga ühendust võtta navigeerimisel leitud informatsiooni põhjal või sellepärast, et otsitavat informatsiooni veebist ei leitud.
Tingimused: igal leheküljel on kättesaadavad teatud tüüpi navigeerimisfunktsioonid, mida saab saidil kasutada.
Probleem: kuidas teha abivahendid hõlpsalt kättesaadavaks.
Lahendus: igal leheküljel peaks olema tsoon kommunikatsiooni ja üldfunktsioonide täitmist võimaldavate elementidega.
Tavaliselt on need elemendid järgmised: Home – otsingulehekülg, sisukaart. Home tähistab linki kodulehele. Et anda mulje ühisest kogumist, peaksid kõik metanavigeerimise elemendid nähtava grupina ja sarnase paigutusega olema kättesaadavad igal leheküljel. Ideaalne asukoht selleks on lehekülje struktuuri päises logo järel.
Märkused: metanavigeerimise elementide üks eesmärk on avada uus aken. Loomulikult vajab iga element täiendavat selgitust ja selle võib lühivormis paigutada leheküljele, millelt elementi kasutatakse.
“LEIVAPURUJÄLG”
Kontekst: sait ja sellel sisalduv informatsioon on jaotatud erinevateks tasanditeks. Neid tasandeid on palju, vastasel juhul oleks saidi ülesehitus väga keeruline. Saidil on kättesaadav peanavigeerimine ja sekundaarne navigeerimine.
Tingimused: kasutaja ei pruugi tunda saidi struktuuri, tal võib tekkida soov naasta teel juba läbitud informatsiooni juurde vajaduseta brauseri Back-nupu abil tagasi liikuda. Kasutaja peab saidi informatsioonilisest struktuurist aru saama ning vajamineva dokumendi leidmiseks looma enda jaoks kujuteldava sisukaardi, seostades vastava dokumenditüübi omadused ja tunnusjooned läbitud teega .
Probleem: kuidas saaks lehekülg näidata kasutajale tema hetkeasukohta saidi struktuuris.
Lahendus: tuleks ära näidata navigeerimistee kodulehelt antud hetkel kuvatavale lehele.
Iga lehekülg peale kodulehe peaks sisaldama analoogset elementide jada:
Home > Area > Section > Current Page, milles Home tähistab kodulehte ning Area (teema), Section (jaotis) ja Current Page ( jooksev lehekülg) on vastavate lehekülgede pealkirjad.
Navigeerimistee näitab jooksva lehekülje asukohta saidi struktuuris, elemendid sellel teel on kohest juurdepääsu võimaldavad aktiivsed lingid. Jooksev lehekülg ei tohiks aga olla link, linkide paigutamist jooksvale leheküljele loetakse tavaliselt tõsiseks eksimuseks, välja arvatud juhul, kui need juhivad sama lehekülje teistele osadele. Erinevate etappide eraldamist navigeerimisteel võib näidata sümboliga “rohkem kui” >. Teised märgid nagu kaldkriips /, või “võrdub enamaga kui” => väljendavad järjestikust esitust .
Navigeerimistee tähistamisel peab kasutama arusaadavaid ja iseloomustavaid nimetusi, välja arvatud “koduleht”, mille tähendus on muutunud kõigile mõistetavaks.
Teemajaotiste tähistamisel kasutatakse tavaliselt peanavigeerimises (teema) ja sekundaarses navigeerimises (jaotis) esinevaid nimetusi. Jooksva lehekülje tähistamiseks tuleks kasutada lehekülje pealkirja.
Navigeerimistee tuleks tähistada lehekülje struktuuris sisalduva teemapiirkonna alguses ( esimesest joonest vasakul). Sellisena on see koheselt märgatav ja ei kuluta asjatult lehekülje põhiosa jaoks mõeldud ruumi.
Märkused: navigeerimisraja tähistamisel tuleb kasutada teksti, mitte kujutisi või sümboleid nagu nooled ja teised graafilised elemendid (näiteks operatsioonisüsteemi Windows ikoonid ja sümbolid), mis häiriksid loetavust ja juurdepääsetavust.
USALDUSVÄÄRSED JÄRJEHOIDJAD
Kontekst: iga brauseri juurde kuulub järjehoidja, mis on väga kasulik abivahend . Ent mitmel põhjusel võib saidi lehekülgede URL (Interneti-aadress) muutuda ja seeläbi muuta järjehoidjad kasutuks.
Tingimused: kasutajad vajavad järjehoidjaid, mis ei kaota aja jooksul oma kehtivust.
Probleem: kuidas saab sait tagada, et kasutaja järjehoidjad ei kaotaks kehtivust
Lahendus: kui lehekülje URL muudetakse, tuleks lehekülg varustada automaatse ümberadresseerimise funktsiooniga uuele URL-ile koos märkusega muutmise aja kohta (tulemustest teavitamine).
Segadusseajavad teated nagu Error 404: Object Not Found (Viga 404: objekti ei leitud) või selle erinevad variandid, mis teavitavad kasutajat juurdepääsutakistusest dokumendile ja/või linkide ja aadresside muutumistest, on ebameeldivad ja väljendavad saidihaldurite hoolimatust kasutaja suhtes. Viga tuleneb sageli lehekülje URL-i valest kirjeldusest.
Kui sellised teated ilmuvad pärast lehekülje tähistamist järjehoidjaga, on kasutajapoolne rahulolematus veelgi suurem. Selliste vigade ärahoidmine on lihtne; esmalt tuleks linkide URL-id kirjutada hoolikalt ja nende õigsust de visu kontrollida. Teiseks, kui aadressi muutmine on vajalik, tuleks luua uus lehekülg, mis teavitab kasutajat uuest URL-ist ja suunab automaatselt ümber uude sihtkohta . Kui ümbersuunamine ei ole võimalik, saab seadistada veebiserveri selliselt, et järjehoidjaga märgitud lehekülje mitteleidmisel suunatakse kasutaja leheküljele, millel leidub veale arusaadav selgitus ning abi ja funktsioonid kaotatud järjehoidja taastamiseks.
OTSINGULEHEKÜLG
Kontekst: isegi hea navigeerimissüsteemiga lehekülgedel võib olla keeruline teatud informatsiooni leida. Seetõttu on otsingutööriista olemasolu navigeerimissüsteemis oluline abivahend.
Tingimused: informatsiooni võib otsida mitmel viisil; otsing on navigeerimist abistav ja ei tohi seda asendada; kasutaja ei pruugi tunda keerulist otsingutehnikat ja teada saidil sisalduvate dokumentide klassifitseerimismeetodeid.
Probleem: kuidas saab kasutaja saidil dokumenti otsida.
Lahendus: tuleks luua eraldi lehekülg otsingu jaoks. Otsingulehekülje loomine peaks tagama kasutajale otsingufunktsioonide kohese kättesaadavuse igalt saidi leheküljelt (viiteallikad, metanavigeerimine). Lehekülge võib liigendada (lehekülje struktuur) pakkumaks kasutajale üksikasjalikku juurdepääsu otsinguvahendeile (lihtotsing, kompleksotsing, korduma kippuvad küsimused, ettepanekud, jms).
Kogu saidi jaoks peaks olema ainult üks otsingulehekülg ja see peaks täpselt määratlema, missugust informatsiooni kasutaja saab otsida. Kasutajal ei pruugi olla samasugune ettekujutus dokumendist või leheküljest kui saidi loojatel. Saidil olevate dokumentide ajalised intervallid tuleks määratleda (näiteks lihtsate näidete abil), ning olemasolevad otsingurežiimid peaksid olema varustatud selgitustega.
LIHTOTSING
Kontekst: saidil on hea navigeerimissüsteem ja otsingulehekülg. Otsingulehekülg pakub erinevaid otsingurežiime.
Tingimused: kasutaja ei ole dokumendiotsingus asjatundja ja seetõttu ei tunne selliseid mõisteid nagu Boole ’i silmus, sarnasus, jne. Ta kasutab tuttavaid termineid, mis võivad pärineda pigem tavakeelest kui tehnika- või spetsialistide argoost.
Probleem: kuidas saab sait pakkuda kasutajale lihtsat ja koheselt kättesaadavat otsinguvahendit.
Lahendus: tuleks välja pakkuda otsingurežiim, mille ainus valikuvõimalus on otsitava sõna või fraasi märkimine. See funktsioon peaks olema esitatud ainult ühe väljaga vormil näiteks tekstiga “otsitav tekst”, millele järgneb väli teksti kirjutamiseks ja otsingukäsuga nupp otsingu alustamiseks. Et otsingu tulemusi oleks mugav lugeda, tuleks need kuvada loendina eraldi leheküljel. Tulemuste kuvamise järjekorra saab määrata otsinguleheküljel. Loend ei tohiks sisaldada üle kümne kirje: suurema arvu kirjete puhul peaks lehekülje vorming ära näitama nii leitud kirjete koguarvu kui ka lehekülgede koguarvu, millele kirjed on jaotatud. Iga kirje peaks näitama ära:

• lehekülje pealkirja
  
• tee kodulehelt antud kirjeni (“leivapurujälg”)
  
• kaks või kolm rida teksti leitud leheküljelt
  
• URL-i, mahu ja kuupäeva
  

Märkused: otsitav tekst võib koosneda ühest või enamast sõnast. Otsingulehekülg peaks täpsustama, kuidas otsingumootor töötab, kui otsitakse rohkem kui ühte sõna. Sellise otsingurežiimi puhul ei osata tihtilugu kasutada Boole’i operaatoreid AND, OR ja NOT: paljud kasutajad nende funktsiooni tegelikult ei mõista ja ei kasuta neid õigesti. Soovitatav on luua ka hästitoimiv kompleksotsingu funktsioon.
KOMPLEKSOTSING
Kontekst: saidil on hea navigeerimissüsteem ja lihtotsing.
Tingimused: kasutaja soovib täpsustada otsinguparameetrid ja kriteeriumid; kasutajal napib oskusi otsingurežiimi reguleerimiseks; kasutaja soovib kohaldada otsingule järjestikuseid filtreid ja määrata otsingutulemuste kuvamise viisi.
Probleem: kuidas saab saidi otsingufunktsioone parandada.
Lahendus: tuleks luua kompleksotsingu režiim, mis võimaldaks kasutajal määrata vähemalt:

• otsinguahela (jada)
  
• saidi piirkonna, milles otsing läbi viia
  
• otsitavate dokumentide ajamäärangu
  
• tulemuste kuvamise viisi
  

Otsinguahela kõige hõlpsamaks reguleerimiseks võib kasutajale pakkuda kolm levinuimat valikuvõimalust:

• otsi KÕIKI sõnu
  
• otsi VÄHEMALT ÜHTE sõna
  
• otsi TÄPSET FRAASI
  

Kasutajale võib pakkuda otsingupiirkonna piiritlemisvõimalust saidil, suunates otsingu ühele või enamale valitud piirkonnale (kui sait on saidi struktuuri abil selliselt üles ehitatud), või pakkudes valikut erinevat tüüpi dokumentidest (kui dokumendid on selliselt klassifitseeritud). Viimast varianti on aga raskem praktikas teostada, kuna arhiivide ja raamatukogude dokumentide klassifitseerimist raskendab saidiga seonduva veebidokumendi ebamäärane definitsioon.
Käsitledes saidil olevate dokumentide ajalist määratlust, tuleks tähelepanu pöörata eelkõige ajamäärangule. Olenevalt dokumendi tüübist võib see definitsioon viidata kas dokumendi saidile ülespaneku kuupäevale (süsteemikuupäev) või selliste dokumentide nagu seadused, määrused, ringkirjad, teated jms juriidilisele ja administratiivsele kehtivusele.
Otsingu tulemused saab järjestada, pakkudes lihtotsingu raames võimalust tulemuste kuva ühel või enamal viisil muuta: kirjete arv ühel leheküljel, iga loetelus esineva kirje ülesehitus, koostis, jne.
KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED (KKK)
Kontekst: kui riiklik haldusasutus on Internetis esindatud veebisaidiga, on see avalikkuse jaoks järjekordseks infoallikaks. Isegi kui interaktiivsus – mida loetakse vahetuks suhtlusvõimaluseks kasutaja ja asutuse vahel – on piiratud või puudub hoopis, eeldab kasutaja võimalust leida vastused oma küsimustele selle asutusega seotud valdkondades.
Tingimused: kasutaja soovib teada, “kuidas käituda” mingi normi või määruse puhul, teda ei huvita selle normi või määruse lahtiseletamine; kasutaja otsib vastust teda isiklikult puudutavatele probleemidele.
Probleem: kuidas kasutajate küsimusi ette näha.
Lahendus: tuleks koostada korduma kippuvate küsimuste (KKK) ja vastuste loend, mis järgib saidil sisalduva informatsiooni struktuuri.
KKK süsteem on järeleproovitud meetod ülevaate andmiseks saidil sisalduvast informatsioonist. Sageli soovitatakse enne meilitsi küsimuste esitamist lugeda läbi KKK osa. KKK kaudu suunatakse kasutajat saidil pakutavat informatsiooni parimal võimalikul viisil kasutama.
KKK süsteem peaks olema otseselt seotud kasutajale mõeldud suhtlusrežiimiga saidil ja see peaks väga tihedalt suhestuma kontekstiga. KKK peaks olema koheselt leitav suhtlusleheküljele (kontakt) sisenedes.
Oskuslikult üles ehitatud KKK peaks sisalduma temaatilises registris, mis loetleb teemad ja saidi jaotised (saidi struktuur).
Seega peaks saidil leiduma:

• üldised KKK-d, mis avanevad kodulehelt;
  
• temaatilised KKK-d, mis avanevad igast saidi jaotisest (või igast teemapiirkonnast);
  
• jaotise KKK-d, mis avanevad eriti olulistelt dokumentidelt või lehekülgedelt.
  

• ELEKTROONILISED VORMID
  

• Kontekst: e-vormid (elektroonilised plangid) on üheks levinumaks suhtlusmeetodiks kasutaja ja veebisaidi vahel. Kasutaja peab andma informatsiooni, täites etteantud väljad või valides väljapakutud variantidest sobivaima. Viimase variandi puhul on saadav informatsioon tavaliselt kodeeritud ja ei ole vastaja loogika kohane.
  

• Tingimused: kasutaja soovib aru saada, mis laadi informatsiooni nõutakse; peaks olema selgelt mõistetav, milliste väljade täitmine on kohustuslik ja milliste täitmine vabatahtlik.
  

• Probleem: kuidas saab selgelt ja lihtsalt märkida, missugust informatsiooni kasutajalt nõutakse
  

Lahendus: tuleks koostada järgnevaile nõuetele vastavad vormid:

• vormil on iseloomustav nimetus,
  
• välja või lahtri pikkus peaks lähtuma selles esitamiseks mõeldud informatsioonist,
  
• väljade tähistused peaksid olema selged, sobivalt paigutatud ning lihtsalt ja arusaadavalt sõnastatud,
  
• täidetava välja kõige olulisem osa peaks olema eri kirjalaadis esile tõstetud,
  
• väljad tuleks esitada loogilises ja võimalikult arusaadavas järjestuses
  
• kohustuslikud väljad tuleks koondada ja mingil viisil eristada väljadest, mille täitmine on vabatahtlik, seda saab teha näiteks vastavasisuliste märkustega iga grupi alguses.
  

Iseloomustav nimetus ja lühipõhjendus, miks vorm tuleb täita;
Sobiv pikkus: tavaliselt kujutab väli endast lahtrit, millesse kasutaja saab kirjutada. Lahtri pikkus peaks viitama sinna sisestatava teksti soovitatavale pikkusele.

• Väljade tähistused peaksid olema selged, välja suhtes sobivalt paigutatud; tähistus peaks selgelt väljendama millist informatsiooni nõutakse; kui see kohustab kirjutama aadressi, tuleb täpsustada, kas nõutakse majanumbrit, tänavanime, postiindeksit ja linna või ainult mõnda neist elementidest. Sobivalt paigutatud tähistus on esitatud vertikaalses tekstis ja asub vastava välja lähedal; sama peaks järgima valikuvõimaluste märkimiseks esitatud märkeruutude puhul. Korrektne vormistus hõlbustab kasutamist.
  

Täidetava välja kõige olulisem osa peaks olema esiletõstetud kirjas: näiteks teist värvi tähistuse ja lahtriga, pakkudes lisainformatsiooni.
Väljade loogiline järjestus: kui elektrooniline vorm nõuab nii isikuandmete kui ka ametialaste andmete esitamist, peavad vormil esmalt olema ära toodud kõik isikuandmeid puudutavad väljad, millele järgnevad kõik ametialaseid andmeid puudutavad väljad.
Kohustuslike väljade rühmitamine: mõnikord palutakse elektrooniliste vormide täitmist statistilise informatsiooni kogumiseks. See häirib kasutajat; vormide täitmine nõuab aega ja veebi kontekstis “on aeg raha”. Seetõttu peaksid kohustuslikud väljad olema eristatavad väljadest, mille täitmine on vabatahtlik, see võimaldab kasutajal täita kohustusliku osa ja seejärel vormi ära saata. Kohustuslike väljade algus ja lõpp tuleks selgelt tähistada (näiteks graafiliselt).
TAGASISIDE
Kontekst: kasutaja suhtleb saidiga pidevalt: navigeerib linkide kaudu, täidab vorme otsingu läbiviimiseks või informatsiooni saatmiseks, laadib saidist erinevat liiki dokumente oma arvutisse.
Tingimused: et säilitada kontrolli saidil läbiviidud toimingute üle, vajab kasutaja nende kohta tagasisidet.
Probleem: kuidas saab anda vajalikku asjakohast tagasisidet kasutaja toimingute kohta.
Lahendus: kasutajat tuleks teavitada tema toimingute tulemustest nii kaudselt kui ka otsesõnu.
Navigeerimine: kui kasutaja lingist juhindudes saidil liigub, peaks ta saama informatsiooni toimingu õige läbiviimise kohta ning tema arvutiekraanile peaks ilmuma otsitav lehekülg (kaudne suhtlemine) või lehekülg selgitusega, miks otsitav lehekülg ei ole kättesaadav ja mida selleni jõudmiseks tuleks teha.
Vormide täitmine: kasutaja on õigesti täitnud vormil etteantud väljad. Alljärgnev on loetelu kõige tavalisematest tulemustest:

Kasutaja on vormi välju täites teinud semantilisi või vormivigu;

Kasutaja ei ole täitnud kohustuslikke välju;

Kasutaja on täitnud kõik väljad õigesti.
Esimesel ja teisel juhul peaks kasutaja saama sõnumi, milles teda teavitatakse:

vea olemasolust, märkides ära põhjuse (semantiline, vormiline , puudulik täitmine – lünklik tekst). See teade peaks olema leheküljel selgelt nähtav;

vea olemasolust, kusjuures vigast teksti sisaldav väli peaks olema esiletõstetud;

vea parandamise võimalustest, näiteks pakkudes näidiseks sobiva vormi ja lausestuse nõutava informatsiooni esitamiseks.
Kolmandal juhul sõltub tulemuste edastamiseks valitud meetod vormi täitmise eesmärkidest: otsing, registreerumine või sisselogimine.
Failide allalaadimine: kui sait pakub failide allalaadimise võimalust, tuleks alati ära märkida faili tüüp ja maht. See on vajalik kasutaja teavitamiseks toimingu tulemusest enne selle alustamist.
SISSELOGIMINE
Kontekst: saidil on funktsioone – näiteks infoleht, diskussioonigruppides osalemine ja juurdepääs piiratud juurdepääsuga jaotistele, mille puhul kasutaja peab end identifitseerima. Sellisel puhul võib saidil nõuda hulgaliselt andmeid, näiteks isikuandmed - nimi, vanus, aadress ja e-posti aadress.
Tingimused: kasutaja peab saama edastada kõik andmed korraga; tal peab olema võimalik kontrolli all hoida oma isikuandmete kasutamist.
Probleem: kuidas kasutaja saaks end hõlpsalt identifitseerida.
Lahendus: tuleks aktiveerida tuvastusfunktsioon, mis põhineb võimalikult vähestel hõlpsasti meeldejäävatel tunnustel .
Identimiseks nõutavad tunnused peaksid piirduma kahega: kasutajanimi ja salasõna. Kõiki andmeid tuleks nõuda vaid üks kord – registreerumisel. Mõned olulised sisselogimise iseärasused:

• viivitusega sisselogimine : see tähendab identimisprotseduuri aktiveerimist mitte varem, kui seda nõutakse;
  
• e-posti aadressi kasutamise lubamine kasutajanimena: see hõlbustab salasõna turvalist taastamist, kui see on unustatud;
  
• tunnuste salvestamise lubamine kasutaja arvuti mällu, näiteks “küpsiste” (“ cookie ”) installeerimise teel. Sel viisil täidetakse järgnevate veebikülastuste ajal väljad automaatselt õige informatsiooniga;
  
• turvalisus: mõned funktsioonid (näiteks ostutehing sidusrežiimil) nõuavad, et kasutaja oleks teadlik lingi käivitamisest turvalise ühenduse, s.t nõuetekohase turvaprotokolliga ühenduse kaudu.
  

Alati tuleks kasutajat toimingu tulemustest teavitada.
REGISTREERUMINE
Kontekst: mõne funktsiooni puhul peab kasutaja end sisselogimisel identifitseerima. Selliste teenuste kasutamiseks nõutakse kasutajalt teatud andmete sisestamist, mille hulka võivad kuuluda ka delikaatsed isikuandmed.
Tingimused: kasutaja ei soovi oma isiku tuvastamiseks iga kord samu andmeid sisestada, aga ta peab olema veendunud, et tema andmeid ei kasutata kuritahtlikult.
Probleem: kuidas vältida identimisnõudega teenustele juurdepääsul arvukate isikuandmete sisestamist.
Lahendus: tuleks anda kasutajale võimalus sisestada isikuandmed ainult üks kord.
Registreerumine tuleb läbi viia väga hoolikalt:

nõuda tuleks ainult hädavajalikku informatsiooni,

kui nõutava informatsiooni hulk on suur, peaks selle sisestamine toimuma etappide kaupa ja igal etapil nõudma vähesel määral ja sarnast informatsiooni,

iga etapi järel peaks kasutaja saama tagasisidet (tulemustest teavitamine)

kasutaja jaoks peaks olema toiming või funktsioon, mis võimaldab andmeid muuta ja registreerumise tühistada;

kasutusrežiimid peavad olema alati arusaadavad ja kättesaadavaks tehtud.
INFOLEHT
Kontekst: sait kajastab erinevaid teemasid – üritused, väljaanded, uudised ja huvipakkuvad lingid teistele samu teemasid käsitlevatele saitidele.
Tingimused: kasutaja usaldab saiti, tunnustab selle asjatundlikkust käsitletava temaatika vallas ja sooviks saada regulaarset informatsiooni uudistest, ent tal puudub võimalus saiti iga päev külastada.
Probleem: kuidas kasutaja usaldusele vääriliselt vastata.
Lahendus: tuleb teha kättesaadavaks korrapäraselt ilmuv infoleht.
See peaks olema vormi järgi hõlpsasti äratuntav, kergesti loetav ja mitte liiga mahukas.
Infoleht peaks sisaldama järgmisi tüüp-elemente:
Pealkiri: see peaks selgelt ära näitama saatja. Oleks soovitatav, et infoleht kasutaks saidiga samu pealkirju (lehekülje vorming).
Publitseerimise andmed: väljaandmisaasta, kuupäev ja ande number.
Artiklite register: artiklite pealkirjad, mis on lingitud vastava artikliga.
Artiklid: kokku mitte üle kümne. Igal artiklil peab olema iseloomustav pealkiri ja lühikokkuvõte, artikkel peab olema kirjutatud lihtsas ja selges keeles ning olema lingitud viidatud dokumentidega.
Juhised lugejaks registreerumiseks: peaksid sisaldama funktsioone e-posti aadressi muutmiseks, infolehe tellimuse tühistamiseks, registreerumisandmete korrastamiseks (kui vaja), kommentaaride saatmiseks.
Kasutusrežiimid: kohaldatud autoriõigused, privaatsuspoliitika, turvalisuspoliitika. See võib olla vormistatud eraldi märkuse või lingina saidi kasutusrežiime käsitlevale leheküljele.
Kasutaja võib registreeruda infolehe lugejaks, kirjutades tellimisvormile e-posti aadressi infolehe saamiseks. Kui vaja, võib kasutajalt nõuda registreerumist. Igal juhul tuleb kasutajat toimingu tulemustest teavitada. Infolehe tellimise võimalus peaks olema kodulehel selgelt nähtav või esinema navigeerimise peamenüüs eraldi funktsioonina. Saidil peaks olema eraldi lehekülg, mis kirjeldab infolehe eesmärke ja selle annete kuupäevi; kasutajale peavad olema kättesaadavad funktsioonid registreerumiseks, selle tühistamiseks, aadressi muutmiseks, juurdepääsuks eelmistele publitseeritud infolehe numbritele, ja infolehe vaatamiseks sidusrežiimis. Infolehe lehekülg peab olema lülitatud ka sisukaarti.
Märkused: infolehe projekti õnnestumiseks on hädavajalik ilmumiskuupäevadest kinnipidamine. Infoleht ei peaks asendama saidi uudiseid: nende eesmärk on pakkuda laiemat informatsiooni saidil käsitletavate teemade kohta.

Lisa 3. Käsiraamatu kasutusjuhised

Käesolevas lisas tuuakse kolm näidet, kuidas käsiraamatust võiks selle kasutajal kõige rohkem abi olla. Näited käsitlevad kaheksast kultuuriüksuse kategooriast kolme: arhiivi (näide 1), raamatukogu (näide 2) ja muuseumi (näide 3). Iga näite puhul imiteeritakse käsitletava institutsiooni veebisaidi kavandamist, vaadeldes ainese korrastamist ja saidi struktuuri. Iga näite juures avatakse süviti üks võimalikest teemadest .
Kõigi kolme näite puhul võib tegevus olla järgmine:
Esmalt tuleb saidi kavandamine ette valmistada, lugedes 1. peatükki, et järgida peamisi soovitusi ja põhialuseid, keskenduda käsitletava kultuurisubjekti identiteeti esitavatele elementidele ning visandada eesmärgid, mida soovitakse saidi kaudu saavutada.
Seejärel on vaja lugeda 2. peatükki, mis käsitleb veebisaidi kvaliteeti. Selles on toodud juurdepääsetavuse ja kasutatavuse üldpõhimõtted ning praktilised ettepanekud suuniste, kriteeriumide ja eriti veebis kohaldatavate mustrite kasutamise kohta.
Peale 1. ja 2. peatükiga tutvumist tuleb lugeda 3. peatükki, et järgida kultuuriasutuste liikidele kohaldatud eriomaseid põhimõtteid tüüpiliste veebiteenuste ja -informatsiooni, veebikasutajate ja digiteerimise osas.
Seejärel on võimalik mustrite abil määratleda saidi struktuur ja peanavigeerimise süsteem.
Sekundaarse navigeerimise puhul tuleb väga täpselt jälgida seatud eesmärke, et vältida kordusi ja liiasust.
Näide 1. ARHIIVI veebisaidi kavandamine (teemaala: Meie arhivaalid )
Arhiivi puhul on võimalik eristada viit peanavigeerimise ala: “Arhiiv”, “Meie arhivaalid”, “Veebiressursid”, “Teenused” ning “Uudised ja sündmused”, millel on omakorda sekundaarsed navigeerimisalad.
Peanavigeerimine
Sekundaarne navigeerimine
1. Arhiiv
Ajalugu
Asutamine
Kogud
Hoone
Tegevus
Uurimistegevus
Arhivaalide kogumine
Uuendused
Väljaanded
Õppetegevus
Lahtiolekuajad
Meist
Struktuur
Töötajad
2. Meie arhivaalid
Arhivaalide ajalugu
Osakonnad
Kogud
Infosüsteem
Arhivaalid
Otsinguvahendid
Tegijad
Juurdepääsutingimused
Intellektuaalomandi õigused ja andmekaitse
3. Veebiressursid
Teised arhiivid
Arhiiviportaalid
Temaatilised ressursid
Otsingusüsteemid
4. Teenused
Raamatukogu
Kataloog
Uudiskirjandus
Kasutajakoolitus
Teemarajad
Ekskursioonid
Koolidele ja rühmadele mõeldud tunnid
Allalaaditav materjal
Erikoolitus
Informatsioon
Perioodika
Koolitajad
Reprodutseerimisteenused
Tingimused
Digitaalkoopiate allalaadimine
5. Sündmused / uudised
Sündmused arhiivis
Saidi uudised
Toodud näites visandatakse peanavigeerimise 2. ala “Meie arhivaalid” sekundaarsed navigeerimisalad. Peanavigeerimise ala kätkeb järgmisi eesmärke: eesmärki nr 1 “Arhiivi identiteedi esitus” ning eesmärki nr 6 “Kultuuriainese levitamine” (kolmel tasandil: 1. Põhiteadmiste andmine, 2. Haridusele, koolitusele ja kultuuriturismile tuge pakkuv ajakohastatud informatsioon ja dokumendid, 3. Juurdepääs andmepankadele koolituse ja teadusliku uurimistöö tarbeks).
“Meie arhivaalide” sekundaarsed navigeerimisalad võiksid olla: 1. Arhivaalide ajalugu, 2. Infosüsteem, 3. Juurdepääsutingimused.
Teadusliku uurimistöö toetamine on omane arhiiviteenustele, mis on suunatud keerulistes dokumendisüsteemides orienteeruda suutvatele ajaloolastele. Arhiivide ja andmepankade loomine ja pakkumine eeldab teaduslikku lähenemist nende komplekssusele, s.o dokumendisarjade ja nende loojate ning kirjeldatud uurimisvahendite dünaamilist seostamist. Paralleelselt selle teenusega võib pakkuda konsultatsiooni- ja kauguuringute teenust.
Nimetatud kolme sekundaarse navigeerimisala kaudu on võimalik saavutada ka teisi eesmärke: eesmärki nr 2 “Arhiivi tegevuse läbipaistvus”, eesmärki nr 9 “Teenuste pakkumine teadusliku uurimistöö tarbeks”, eesmärki nr 10 “Teenuste pakkumine sektori spetsialistidele” ja eesmärki nr 11 “Toodete reserveerimise ja hankimise teenuse pakkumine”.
PÕHIMÕTTED, SOOVITUSED, EESMÄRGID
MUSTRID
VEEBISAIT
Vt 1. ptk. Mõisted, põhialused ja -soovitused
Vt 2. ptk. Veebirakenduste kvaliteet: üldpõhimõtted ja praktilised ettepanekud
Kavandamise ettevalmistamine: motiivid ja aines
Vt 3. ptk. Kultuuriasutuse liigi “arhiiv” mõiste
• Saidi struktuur
• Peanavigeerimine
Teemaalade määratlused:
1. Arhiiv
2. Meie arhivaalid
3. Veebiressursid
4. Teenused
5. Uudised ja sündmused
3. ptk. Eesmärgid
• Veebilehe struktuur
• Sekundaarne navigeerimine
2. Meie arhivaalid
Eesmärk nr 1 “Arhiivi identiteedi esitus”
Eesmärk nr 6 “Kultuuriainese levitamine”:
A. Põhiteadmiste andmine
B. Haridusele, koolitusele ja kultuuriturismile tuge pakkuv ajakohastatud teave ja dokumentatsioon
C. Juurdepääs andmepankadele koolituse ja teadusliku uurimistöö tarbeks
2.1. Arhivaalide ajalugu
Eesmärk nr 9 “Teenuste pakkumine teadusliku uurimistöö tarbeks”
Eesmärk nr 10 “Teenuste pakkumine sektori spetsialistidele”
Eesmärk nr 11 “Toodete reserveerimise ja hankimise teenuse pakkumine”
2.2. Infosüsteem
Eesmärk nr 2 “Arhiivi tegevuse läbipaistvus”
Eesmärk nr 10
Eesmärk nr 11
2.3. Juurdepääsutingimused
Näide 2. RAAMATUKOGU veebisaidi kavandamine (Teemaala: Raamatukogu)
Raamatukogu puhul on võimalik eristada viit peanavigeerimise ala: “Raamatukogu”, “Meie kogud”, “Siduskataloogid”, “Veebiressursid”, “Teenused” ning “Uudised ja sündmused”, millel on omakorda sekundaarsed navigeerimisalad.
Peanavigeerimine
Sekundaarne navigeerimine
1. Raamatukogu
Ajalugu
Hoone
Ajalugu
Kirjeldus
Kohalik teave
Tegevus
Väljaanded
Projektid
Kasutuspiirangud
Lahtiolekuajad
Meist
Struktuur
Organisatsioon/töötajad
2. Meie kogud
Raamatukollektsioonid
Kogud
Kunstipärand
Kogud
3. Siduskataloogid
Avalik elektronkataloog
Muud kataloogid
Üksikud kataloogid
4. Veebiressursid
Riigisisesed kataloogid
Välismaised kataloogid
Võrgustatud raamatukogud
Temaatilised ressursid
Otsingusüsteemid
5. Teenused
Pääs raamatukokku
Lugemissaalid
Üksikud lugemissaalid
Kataloogide kirjeldus
Üksikud kataloogid
Teatmeteenindus
Laenutus
Koopiateenused
Reproduktsioonide valmistamine
Õppeteenused
6. Sündmused / uudised
Sündmused raamatukogus
Saidi uudised
Toodud näites visandatakse peanavigeerimise 1. ala “Raamatukogu” sekundaarsed navigeerimisalad. Peanavigeerimise ala hõlmab peamiselt eesmärki nr 1 “Raamatukogu identiteedi esitus”, mis on seotud eesmärgiga nr 2 “Raamatukogu tegevuse läbipaistvus” ja eesmärgiga nr 7 “Kultuuriturismi tugi”.
“Raamatukogu” sekundaarsed navigeerimisalad võiksid olla järgmised: Ajalugu; Hoone (Ajalugu; Kirjeldus; Kohalik teave); Tegevus (Väljaanded; Projektid; Kasutuspiirangud); Lahtiolekuajad ja Meist (Struktuur; Organisatsioon/töötajad).
PÕHIMÕTTED, SOOVITUSED, EESMÄRGID
MUSTRID
VEEBISAIT
Vt 1. ptk. Mõisted, põhialused ja -soovitused
Vt 2. ptk. Veebirakenduste kvaliteet: üldpõhimõtted ja praktilised ettepanekud
Kavandamise ettevalmistamine: motiivid ja aines
Vt 3. ptk. Kultuuriasutuse liigi “raamatukogu” mõiste
• Saidi struktuur
• Peanavigeerimine
Teemaalade määratlused:
1. Raamatukogu
2. Pärand

3. Siduskataloogid

4. Võrguteenused
5. Mida me pakume
6. Uudised ja sündmused
3. ptk. Eesmärgid
• Veebilehe struktuur
• Sekundaarne navigeerimine
1. Raamatukogu
Eesmärk nr 1 “Raamatukogu identiteedi esitus”
• Ajalugu
Eesmärk nr 1 “Raamatukogu identiteedi esitus”
Eesmärk nr 7 “Kultuuriturismi tugi”
• Hoone
Eesmärk nr 2 “Raamatukogu tegevuse läbipaistvus”
Eesmärk nr 7 “Kultuuriturismi tugi”
• Tegevus
Eesmärk nr 7 “Kultuuriturismi tugi”
• Lahtiolekuajad
Eesmärk nr 2 “Raamatukogu tegevuse läbipaistvus”
• Meist
Näide 3. MUUSEUMI veebisaidi kavandamine (Teemaala: Rajad )
Muuseumi puhul on võimalik eristada viit peanavigeerimise ala: “Muuseum”, “Meie pärand”, “Rajad”, “Veebiressursid”, “Teenused” ning “Uudised ja sündmused”, millel on omakorda sekundaarsed navigeerimisalad.
Peanavigeerimine
Sekundaarne navigeerimine
1. Muuseum
Ajalugu
Asutamine
Iseloom
Väljapanekud
Direktorid
Uurimistegevus
Arhiiv
Asukoht ja paiknemine
Muuseumi territoriaalne paiknemine
Muuseumi asukoht linnas
Hoone
Tegevus
Uurimistegevus
Museaalide kogumine
Kataloog ja dokumentatsioon
Restaureerimistegevus
Väljaanded
Näitused
Õppetegevus
Lahtiolekuajad
Meist
Struktuur
Organisatsioon/töötajad
2. Meie pärand
Kujunemine
Osakonnad
Kogud
Kataloogid
Registrid
Teemakataloogid
3. Rajad
Teemarajad
Üldtutvustus
Temaatilised
Kronoloogilised
Virtuaalsed
Lasterajad
Õppetööks
Meelelahutuseks
Fantaasiat nõudvad
4. Veebiressursid
Teised muuseumid
Portaalid
5. Teenused
Raamatukogud
Kataloog
Uudiskirjandus
Arhiivid
Ajalooarhiivid
Fotoarhiivid
Multimeediumarhiivid
Broneerimine
Üksikkülastused
Rühmakülastused
Raamatukauplus
Kohvik
Konverentsisaal
Näitusesaal
6. Sündmused / uudised
Sündmused muuseumis
Saidi uudised
Toodud näites visandatakse peanavigeerimise 3. ala “Rajad” sekundaarsed navigeerimisalad. Peanavigeerimise ala hõlmab järgmisi eesmärke: eesmärki nr 6 “Kultuuriainese levitamine” (kolmel tasandil: 1. Põhiteadmiste andmine, 2. Haridusele, koolitusele ja kultuuriturismile tuge pakkuv ajakohastatud informatsioon ja dokumendid, 3. Juurdepääs andmepankadele koolituse ja teadusliku uurimistöö tarbeks), eesmärki nr 7 “Kultuuriturismi tugi” ja eesmärki nr 9 “Teenuste pakkumine teadusliku uurimistöö tarbeks”.
“Radade” sekundaarsed navigeerimisalad võiksid olla järgmised: “Teemarajad” (võimalike alajaotistega – Üldtutvustus; Temaatilised; Kronoloogilised ja Virtuaalsed) ning “Lasterajad” (Õppetööks; Meelelahutuseks ja Fantaasiat nõudvad).
Vaadeldes lähemalt eesmärkide ja saidi plaani suhestatust, tuleb meeles pidada, et eesmärk nr 6 “Kultuuriainese levitamine” on muuseumi veebisaidi jaoks äärmiselt oluline. Selle alajaotiste kohta võib öelda järgmist.
A. Muuseumi kohta põhiteadmisi andva informatsiooni pakkumine on paratamatult üldine lähenemisnurk, kuid see laieneb asutuse kõikidele olulistele osadele. Pakkuda tuleb teatud laadi “registrit”, mis hõlmab vähemalt asutuse identiteedi tutvustamiseks hädavajalikke andmeid: selle asukoht, kujunemislugu, sektoris korrastatud ainese kirjeldus, kogud jne, viited püsi- ja ajutistele tegevustele (vt eesmärk nr 2) ja pakutavatele avalikele teenustele (vt eesmärk nr 1).
B. Haridus- ja koolitustegevuse kohta ning kultuuriturismi toetava ajakohastatud informatsiooni ja vastavate dokumentide pakkumine hõlmab laialdasi ja erinevaid ettevõtmisi, mille tarvis tuleb teemasid kriitiliselt analüüsida ja rakendada tänapäevast virtuaaltöötlust. Muuseumide puhul tähendab see andmebaaside valikulist kättesaadavaks tegemist (vt intellektuaalomandi õiguste austamine) ning koolituse ja museoloogilise hariduse andmiseks vajalike rakenduste loomist. Kui muuseumi virtuaalkeskkonda kopeerimist ei peeta võib-olla selle suure maksumuse tõttu sobivaks, võib virtuaalset rolli omava veebivahendi abil edukalt läbi viia muuseumi avavaid eriprojekte, eriti neid, mis tagavad sellele juurdepääsu kõige erinevamat laadi puudega kasutajatele.
C. Koolituse ja teadusliku uurimistöö tarbeks keerukatele andmepankadele juurdepääsu pakkumisel tuleb arvestada, et muuseum ei ole ainult koht, kus säilitatakse mälu, haridust ja teadmisi, vaid samuti (ja võib-olla ennekõike) uurimiskeskus, akadeemilise teadlaskonna telg. Veebirakendusel võib-olla selles valdkonnas keskne roll, olles muuseumi ainese tesauruseks ja luues igale konserveeritud esemele lugematul hulgal virtuaalseid seoseid teiste kultuurivaldkondadega. Kultuuriveebi tegijad peavad korrastama ja pakkuma olemasolevaid andmepanku, kasutades kultuuriainese digiteerimise põhiprogramme. Lisaks sellele on vähemalt ajalooarhiivide, fotode, joonistuste jmt nimistute sidusalt kättesaadavaks tegemine (austades autoriõigust ja intellektuaalomandi õigusi) vajalik väljapoole suunatud teenus ning samas tähtis ka sisetööks.
PÕHIMÕTTED, SOOVITUSED, EESMÄRGID
MUSTRID
VEEBISAIT
Vt 1. ptk. Mõisted, põhialused ja -soovitused
Vt 2. ptk. Veebirakenduste kvaliteet: üldpõhimõtted ja praktilised ettepanekud
Kavandamise ettevalmistamine: motiivid ja aines
Vt 3. ptk. Kultuuriasutuse liigi “muuseum” mõiste
• Saidi struktuur
• Peanavigeerimine
Teemaalade määratlused:
1. Muuseum
2. Meie pärand
3. Rajad
4. Veebiressursid
5. Teenused
6. Uudised / sündmused
3. ptk. Eesmärgid
• Veebiehe struktuur
• Sekundaarne navigeerimine
3. Rajad
Eesmärk nr 6 “Kultuuriainese levitamine”:
A. Põhiteadmiste andmine
B. Haridusele, koolitusele ja kultuuriturismile tuge pakkuv ajakohastatud informatsioon ja dokumendid
C. Juurdepääs andmepankadele koolituse ja teadusliku uurimistöö tarbeks
Eesmärk nr 7 “Kultuuriturismi tugi”
3.1 Teemarajad
• Üldtutvustus
• Temaatilised
• Kronoloogilised
• Virtuaalsed
Eesmärk nr 6 “Kultuuriainese levitamine”:
B. Haridusele, koolitusele ja kultuuriturismile tuge pakkuv ajakohastatud informatsioon ja dokumendid
Eesmärk nr 8 “Haridusteenuste pakkumine”
Eesmärk nr 9 “Teenuste pakkumine teadusliku uurimistöö tarbeks”
3.2 Lasterajad:
• Õppetööks
• Meelelahutuseks
• Fantaasiat nõudvad

Lisa 4. Veebirakendusi käsitlevad siseriiklikud eeskirjad

1. Eessõna
2. Euroopa eeskirjad
3. Liikmesriikide eeskirjad
4. Rahvusvahelised dokumendid

1. Eessõna

Määratlus ja eesmärgid
Lähtudes veendumusest, et teavitamine erinevate riikide puhul rakendatavatest tegevuspõhimõtetest on möödapääsmatu samm ühtsete ja ühiste kvaliteedikriteeriumide saavutamiseks, annab järgnev loend kõige terviklikuma ja ajakohasema ülevaate nii Euroopa Liidu kui ka üksikute liikmesriikide normidest ja eeskirjadest, mis käsitlevad veebirakendusi.
Seda eesmärki silmas pidades on praegused juhised mõeldud kasutamiseks MINERVA veebilehel kuue kuu vältel, mil Itaalia on Euroopa Liidu eesistujariigiks. Materjali ajakohastatakse korrapäraselt ja võimalusel sisaldab see linke täistekstidele.
Ülesehitus ja kriteeriumid
See on selgitavate märkusteta loend, mis on korrastatud riikide ja võimaluse korral erinevate õigusallikate järgi. Üksnes mõnele dokumendile on lisatud lühimärkused.
Käesolevat uurimust ei tohiks käsitleda üksnes õigusnormidega piirduvana (mis selles erivaldkonnas võib tunduda liigse kitsendusena) – uurimuse eesmärk on pigem kaasata avalikest allikatest kõiki normivaid dokumente, mis käsitlevad “adressaadi” seisukohast kultuuriveebi kvaliteeti ja ainese seisukohast kasutatavust ja juurdepääsetavust. Mõnel juhul on hõlmatud ka erinevat laadi dokumente, mis on seotud vaadeldavate eeskirjadega, ja samuti mõned rahvusvahelised normid.
Vaatluse alt on teadlikult välja jäetud dokumendid, mis käsitlevad küll veebirakendusi, kuid keskenduvad muudele küsimustele, mis infoühiskonna mõistega seonduvad: Interneti-protokollid, domeenid , infrastruktuur; metaandmed; elektrooniliste teenuste osutamine; andmekaitse; kaugõpe; intellektuaalomand ; elektrooniliste dokumentide loomine, taasesitamine ja säilitamine vallasrežiimis; elektrooniline allkiri ; e-kaubandus; sidepidamine üldiselt jne.
Samuti on valitud linke mitteametlike veebiallikate hulgast, et eeskirjad oleksid paremini kättesaadavad.
Igal juhul on teatmik n-ö “pooleliolev töö”, muutudes pidevalt sedamööda, kuidas muutuvad eeskirjad, samuti sedamööda, kuidas koostajad ja kasutajad seda rakendavad.
Metoodika ja allikad
Uurimistöö on enamjaolt teostatud Itaalia Parlamendi Ülemkoja Raamatukogus, kasutades sealset allikakogu ja otsinguvahendeid. Eeskätt on Euroopa Liidu riikide õigusnormide ametlikud allikad valitud bibliograafiast “Le pubblicazioni ufficiali dei Paesi dell ’Unione Europea attraverso le raccolte della Biblioteca del Senato,” mis on “La bibliografia italiana dei Parlamenti nazionali dell’Unione Europea” lisa, mida raamatukogu peagi toimetama hakkab.
Andmekogudes ja ülemaailmses arvutivõrgus on otsingukeele filtritena kasutatud peamisi võtmesõnu – veeb ja Internet – mitmesugustes ühendites sõnadega “digiteerimine”, “juurdepääsetavus”, “kasutatavus”, “kvaliteet”, “(veebi)sait” ja “avalik” (erinevates keeltes).
Mis puutub ajalisse katvusse, siis on hõlmatud dokumente 1995. aastast tänapäevani.
Iga Interneti-allikat on viimati külastatud ajavahemikus 2003. aasta august–oktoober.
Olulised märkused
Üritades seda valdkonda ammendavalt katta, tuleb arvesse võtta mitmeid tegureid.
Esiteks on uurimistöö teostatud avalikest allikatest pärinevate dokumentide piires, mida saab käsitleda juurdepääsetavuse ja korraldustaseme seisukohast olulisena.
Teiseks peetakse asjakohaseks ka “halli kirjandust” (nagu ringkirjad, nõupidamiste tulemused ja muud vähem avalikud ametlikud dokumendid).
Raskendavaks asjaoluks on hõlmatud riikide arv, kuna igaühel neist on oma õiguslikud tavad ning allikateks erinevad loendid ja registrid. Euroopa Liidu hiljutine laienemine ja selle võimalik jätkumine tähendab, et ka uurimuse ulatus peaks tulevikus suurenema. Hetkel saab Parlamendi Ülemkoja Raamatukogu ametlikke väljaandeid praegusest viieteistkümnest Euroopa Liidu liikmesriigist, kuid kümnest järgmisest riigist veel mitte.
Sarnastes oludes, üle-euroopaliste ja riiklike ametlike teatajate (mida ajakohastatakse, kuid mille tekstide indekseerimisel rakendatakse semantikat kehvasti) ja laserketastel saadaval olevate õigusalaste andmekogude (mida indekseeritakse semantiliselt ja kus andmed on korrastatud otsingusuunitlusega, kuid mida ajakohastatakse harvem) taustal tundub, et Interneti-allikate roll on keskne, olgugi et sellise väite esitamisel tuleks olla ettevaatlik.
Riikide valitsused ning valitsustevahelised ja valitsusvälised organisatsioonid kasutavad informatsiooni levitamiseks üha enam ülemaailmset arvutivõrku – mõnikord pressiteadete täiendamiseks või nende asemel. Selle tulemusena on suurenenud võimalus dokumentidele avalike allikate kaudu ligi pääseda, isegi kui riigiti on palju erinevusi ajalise katvuse, täistekstide kättesaadavuse, semantilise indekseerimise ja otsinguvahendite osas.

2. Euroopa eeskirjad

Nõukogu resolutsioon, 18. veebruar 2003, e-Euroopa 2005. aasta tegevuskava rakendamise kohta. http://europa.eu.int/celex/
Nõukogu resolutsioon, 25. märts 2002, mis käsitleb e-Euroopa 2002. aasta tegevuskava: avalike võrgulehtede ja nende sisu juurdepääsetavust.
http://europa.eu.int/celex/
http://europa.eu.int/eur-lex/pri/en/oj/dat/2002/c_086/c_08620020410en00020003.pdf
http://www.innovazione.gov.it/ita/intervento/normativa/allegati/ris_250302.shtml
SEOTUD DOKUMENDID
Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele – e-Euroopa 2002: avalike võrgulehtede ja nende sisu juurdepääsetavus.
http://europa.eu.int/eur-lex/en/com/cnc/2001/com2001_0529en01.pdf
Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele – e-Euroopa 2002: lõpparuanne.
http://europa.eu.int/celex/
Nõukogu otsus, 3. detsember 2001, puuetega inimeste Euroopa aasta (2003) kohta.
http://europa.eu.int/celex/
Nõukogu resolutsioon, 8. oktoober 2001, mis käsitleb “e-hõlvet” – infoühiskonna võimaluste rakendamine sotsiaalse hõlve huvides.
http://europa.eu.int/celex/
http://www.innovazione.gov.it/ita/intervento/normativa/allegati/ris_081001.shtml
Euroopa Parlamendi õigustloov resolutsioon, mis käsitleb komisjoni teatist „e-Euroopa – infoühiskond kõigile: komisjoni algatus Euroopa Ülemkogu Lissaboni erakorralise istungi tarvis, mis toimub Lissabonis 23. ja 24. märtsil 2000, [COM(1999)687 – C5-0063/2000 – 2000/2034(COS)].
http://europa.eu.int/celex/
MUUD DOKUMENDID
Ministrite deklaratsioon , mis käsitleb e-valitsust Euroopas.
http://europa.eu.int/information_society/eeurope/egovconf/doc/ministerial_declaration.doc
Nõukogu resolutsioon, 6. veebruar 2003, mis käsitleb puuetega inimestele kohaldatud sidusjuurdepääsu teadmusühiskonna informatsioonile
http://europa.eu.int/celex/
http://www.innovazione.gov.it/ita/intervento/normativa/allegati/concl_060203.sht m
Euroopa Parlamendi resolutsioon, mis käsitleb komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele – tõketeta Euroopa loomine puuetega inimestele.
http://www.innovazione.gov.it/ita/intervento/normativa/allegati/com_120500.pdf

3. Liikmesriikide eeskirjad

Austria

Vergabekriterien für das Österreichische e- Government Gütesiegel.
http://www.guetesiegel.gv.at/guetesiegel_v1.6.pdf
e-Government strategien – Teil I.
http://www.cio.gv.at/egovernment/strategy/Teil_I.pdf
e-Government strategien – Teil II.
http://www.cio.gv.at/egovernment/strategy/Teil_II.pdf
e-Government Gesetz (2003).
http://labs.cio.gv.at/egovg/text/Entwurf-eGovG-2003-07-15.pdf
Aktionsplan eEurope 2002, Maßnahmenkatalog, Umsetzung in Österreich, Stand : 1.3.2002.
http://www.bka.gv.at/bka/service/publikationen/infogesellschaft/apmaerz02.pdf
Bericht über die Umsetzung der WAI1-Leitlinien in Österreich.
http://www.cio.gv.at/egovernment/wai/Umsetzungsbericht.pdf
ALLIKAS

• Bundesegesetzblatt für die Republik Österreich, 1945–...
  Endine nimetus:
  Gesetzblatt für Das Land Österreich.
  

Veebiallikad :

• Parlament : http://www.parlinkom.gv.at/
  
• Valitsus: http://www.austria.gv.at/e/
  
• Ülemteabeamet: http://www.cio.gv.at/
  
• Guetesiegel: http://www.guetesiegel.gv.at/
  

Belgia

Flaami kogukond

• eFl@nders
  
• E-valitsus Flandrias – visioon ja elektroonilised teenused kodanikele
  
• Flaami Kogukonna Ministeeriumi suunised organisatsiooni tunnuste ja tehniliste normide kohta sisevõrgus ja Internetis
  
• Puuetega inimeste juurdepääs Flaami Kogukonna Ministeeriumi veebisaitidele
  
• Kultuuri digiteerimine Flandrias
  

Järnevalt nimetatud algatustega püütakse esitada suunised ja normid veebisaitide kvaliteedi parendamiseks Flandrias ja Flaami Kogukonna Ministeeriumi piires.
eFl@nders
www.eflanders.be
Oma Flandria digiteerimiskavaga “eFl@nders” soovib Flaami valitsus ühendada Feiras 19. ja 20. juunil 2000 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu kinnitatud e-Euroopa 2002. aasta tegevuskava eesmärgid, kuid soovib samas neid täiendada ja täpsustada. Flaami valitsuse kokkuleppes ja muudes Flaami ministrite poliitilistes dokumentides pööratakse tähelepanu digiteerimiskavale.
E-valitsus Flandrias – visioon ja elektroonilised teenused kodanikele
www.vlaanderen.be/egov
Oma e-valitsuse kavaga soovib Flaami valitsus luua ühtse valitsusportaali, mille kaudu kõik kodanikud, ettevõtted, organisatsioonid, asutused ja ühendused saavad valitsusega usaldusväärselt suhelda. Kõik valitsusorganid teevad koostööd, et pakkuda igaühele Flandrias tõhusaid valitsuse osutatavaid teenuseid, olenemata kohast, ajast ja suhtluskanalist.
See lähteülesanne tugineb järgmistele põhimõtetele:

• muuta Flaami valitsus avatuks ja juurdepääsetavaks;
  
• osutada paremaid, tõhusamaid ja rohkem kliendile suunatud teenuseid;
  
• see eesmärk tuleks saavutada Flaami valitsuse sisemise korralduse parendamise teel.
  

Flaami Kogukonna Ministeeriumi suunised organisatsioonitunnuste ja tehniliste normide kohta seoses sisevõrgu- ja Interneti-saitidega
Flaami Kogukonna Ministeeriumi organisatsioonitunnuste abil püütakse luua veebisaidid, mille ülesehitus on ühtne ja teemakohane, selle asemel et organisatsioonilist ülesehitust täpselt jäljendada. See temaatiline ülesehitus peaks aitama Internetis surfijatel hõlpsamini ja tulemuslikumalt flaami kogukonna veebisaitidel navigeerida, eeldamata organisatsioonilise struktuuri tundmist.
Kõigepealt on kirjeldatud tehnilisi nõudeid organisatsioonitunnustele. Nende kirjelduste põhjal on sõnastatud mõned suunised, mis aitavad neid tunnuseid kasutada. Kõnealuste suuniste eesmärk on luua kasutajasõbralikumaid veebisaite. Uue tehnoloogia kasutuselevõtmisel Flaami Kogukonna Ministeeriumis kohandatakse organisatsioonitunnuseid käsitlevaid suuniseid.
Samalaadsed suunised on koostatud Hoolekande-, Tervishoiu- ja Kultuuriosakonna alla kuuluva Kultuuriameti sise- ja Interneti-saitide tarvis.
Ka Flaami Kogukonna Ministeeriumi piires on sõlmitud kokkuleppeid tehniliste normide kohta, et tagada ministeeriumi veebisaitide ühtne arendamine.
Puuetega inimeste juurdepääs Flaami Kogukonna Ministeeriumi veebisaitidele
Kuna Flaami Kogukonna Ministeerium soodustab teatavate erirühmade, näiteks puuetega inimeste tööhõivet, soovib ta edendada oma veebisaitide juurdepääsetavust nägemispuudega inimestele. Ministeeriumis levitatakse põhisoovitusi sisaldavat juhendit, et ergutada veebihaldureid parendama oma võrgulehtede juurdepääsetavust nägemispuudega inimestele.
E-valitsuse eest vastutav Flaami minister on hiljuti teatanud kavatsusest muuta esimesel võimalusel kõik tema pädevuses olevad veebisaidid puuetega inimestele juurdepääsetavaiks. Plaan loodetakse ellu viia kahe või kolme aasta jooksul, et täita rahvusvahelise Interneti ja veebiga tegelevate firmade konsortsiumi World Wide Web Consortium (W3C) juurdepääsunõudeid.
Kultuuriainese digiteerimine Flandrias
www.vlaanderen.be/cultuurdigitaal
E-Euroopa ja 2001. aasta 4. aprilli Lundi põhimõtete raames sõlmitud kokkulepete tulemusena on Flaami Kogukonna Ministeeriumi Kultuuriamet üles seadnud teavitava veebisaidi töö kohta, mida tehakse kultuuriainese digiteerimiseks. Veebisait sobib kokku Lundi põhimõtetega vahetada teavet digiteerimiskavade ja -põhimõtete kohta liikmesriikide vahel.
See veebisait viitab ka algatustele, mis on tehtud kultuuriveebi kvaliteediküsimustes flaami kogukonna ja Euroopa tasandil nii Brüsseli kvaliteediraamistikus kui ka MINERVA raames. Eelkõige on veebisait suunatud Flandria kultuuriasutustele ja organisatsioonidele, et teavitada neid digiteerimise tähtsusest ja kvaliteediküsimustest.
http://www2.vlaanderen.be/ned/sites/egovinfo/
Prantsuse kogukond
Brüsseli kvaliteediraamistik
Brüsseli kvaliteediraamistik, mis koostati 2001. aastal, mil Belgia oli Euroopa Liidu eesistujariigiks, kujutas endast algatuslikku sammu Euroopa kultuurialaste veebisaitide kvaliteedi põhimõtete määratlemisel. Seda algatust jätkab praegu Belgia Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi juhitava MINERVA-projekti kvaliteeditöörühm. Loodud töövahendid, põhimõtted ja juhised võimaldavad saavutada kultuurialastele veebisaitidele kohase kvaliteeditaseme. Valloonia muuseumide portaal ehitati üles Brüsseli kvaliteediraamistiku alusel (www.lesmuseesenwallonie.be).
www. cfwb .be – Belgia prantsuse kogukonna veebisait, mis tutvustab Brüsseli kvaliteediraamistikku ja kus püütakse võimalikult palju kasutada lihtsat esitusvormi (nn “süžeetahvlit”).
http://www.cfwb.be/qualite-bruxelles/
Valloonia piirkonna e-valitsuse projekt “ Wall -on-line”
See on juhendav veebiallikas Valloonia veebisaitide kvaliteedi ja juurdepääsetavuse tagamiseks, sisaldades ühe olulise osana puuetega inimeste juurdepääsu veebisaitidele.
http://egov.wallonie.be/guideweb/
http://egov.wallonie.be/accessibilite/
NB! Mõningaid graafikavormingu põhimõtteid (värvid, logo jne) rakendatakse ka prantsuse kogukonna ja Valloonia piirkonna mitmesugustest asutustes, kuid need ei sisaldu eraldi dokumendis.

Taani

Hjemmesider tilgængelighed. Statens retningslinger for offentlige hjemmesiders og netsteders tilgængelighed.
Statens Information, 2000.
Võrgulehtede juurdepääsetavust käsitlevad suunised
http://www.netsteder.dk/publ/tilgaeng/clean.html
Hjemmesiders tilgængelighed. Statens retningslinier for hjememsider og net-steder til brugere med funktionsnedsættelser. Version 1.0.
Statens Information, 1999.
Võrgulehtede juurdepääsetavust käsitlevad suunised
http://www.danmark.dk/publ.asp?page=publ&objno=1858257
Offentlige hjemmesiders tilgængelighed. En undersøgelse af 144 offentlige hjemmesiders tilgængelighed for handicappede.
http://www.danmark.dk/publ.asp?page=publ&objno=1858684
Det Digitale Danmark.
1999. aastal Taani valitsuse esitatud aruanne, mis käsitleb Taani ümberkohanemist võrguühiskonnale. Uus aruanne ei olnud sissejuhatuseks ühelegi asjakohasele algatusele puuetega inimeste või infotehnoloogia vallas, kuid selles rõhutati valdkondlikku vastutust ja ühisvastutust juurdepääsetavana kavandatud veebisaitide loomise eest. Üks aruande põhisoovitusi sisaldab ettepanekut muuta infotehnoloogilised lahendused puuetega inimestele kättesaadavaks.
“Võrguühiskonnaga kohanemine”.
Infotehnoloogia ja teadusuuringute eest vastutava ministri aruanne Taani Parlamendile, detsember 1999, mis sisaldab asjakohaseid algatusi avaliku võimu kandjate kodulehtede kvaliteedi parendamiseks pideva järelevalve abil (sealhulgas puuetega inimeste juurdepääs kodulehtedele). See algatus kannab nime “Bedst på Nettet” (“Võrgus parim”)
ALLIKAD

• Lovtidende for Kongeriget Danmark, 1871-…
  
• Ministerialtidende for Kongeriget Danmark, 1798 -... København: J. H. Schultz,1798-...
  
• Lovtidenden, [c.n.v.]. [seadused]
  

Veebiallikad:

• Taani Ametlik Veebisait:
  http://www.denmark.dk/servlet/page?_pageid=85&_dad=portal30&_schema=PORTAL30&_fsiteid=175&_fid=12424
  
• Parlament: http://www.ft.dk/?/samling/20021/MENU/00000005.ht m ( ingliskeelne versioon)
  
• Riigi Infotehnoloogia- ja Sideamet: http://www.itst.dk/mainpage.asp
  
• Puuetega Inimeste Võrdsete Võimaluste Keskus: http://www.clh.dk/
  
• Taani Puuetega Inimeste Nõukogu: http://www.dch.dk/english/index.ht m
  

Soome

Kõrgetasemelised võrguteenused. Avalike võrguteenustega seotud kvaliteedi- ja hindamiskriteeriumid – avaliku infohalduse nõustamiskomitee (JUHTA), Siseministeerium
http://www.vm.fi/tiedostot/pdf/fi/33273.pdf
Võrgulehtede loomise suunised
http://www.intermin.fi/intermin/hankkeet/juhta/home.nsf/pages/AB3905A05FD6EA90C2256BE600225323?Opendocument
ALLIKAD

• Virallinen lehti, 1917-… Helsinki , 1917-…
  ( Ametlikku Teatajat on välja antud 1857. aastast muude nimede all).
  

Veebiallikad:

• Parlament ( Eduskunta ): http://www.eduskunta.fi/
  
• Presidendi Kantselei : http://www.tpk.fi/english/
  
• Parlamendiraamatukogu andmekogu : http://www.eduskunta.fi/kirjasto/Welcome-eng.html#datab
  
• http://www.intermin.f i
  

Prantsusmaa

Cadre commun d'interopérabilité des systèmes d'information publics. Version 2.1 (septembre 2003).
http://www.adae.pm.gouv.fr/spip/article.php3?id_article=219
Agence pour le Développement de l’Administration électronique (ADAE) - Circulaire du 12 septembre 2003 relative au développement de l'administration électronique.
http://www.legifrance.gouv.fr/WAspad/UnTexteDeJorf?numjo=PRMX0306850C
Décret n° 2002- 1064 du 7 août 2002 relatif au service public de la diffusion du droit par l'internet.
http://www.legifrance.gouv.fr/WAspad/UnTexteDeJorf?numjo=PRMX0205836D
Ministère de la fonction publique et de la réforme de l’Etat. Remise du livre blanc “ Protection des données personnelles et administration électronique”. Mardi 26 février 2002.
http://www.fonction-publique.gouv.fr/communications/dossierspresse/mission_truche.pdf
“La diffusion numérique du patrimoine, dimension de la politique culturelle ”. Rapport de M. Bruno Ory-Lavollée à M.me la ministre de la culture et de la communication , janvier 2002.
http://www.culture.gouv.fr/culture/actualites/rapports/ory-lavollee/ory-lavollee.pdf
Décret n° 2000- 1167 du 1er décembre 2000 portant création d'une mission interministérielle pour l'accès public à la micro-informatique, à l'internet et au multimédia.
http://www.admi.net/jo/20001203/PRMX0004525D.html
http://www.sante.gouv.fr/adm/dagpb/bo/2000/00-48/a0483285.ht m
SEOTUD DOKUMENDID:
Décret n° 2001-570 du 2 juillet 2001 relatif à l'attribution d'une indemnité au
président de la mission interministérielle pour l'accès public à la microinformatique,
à l'internet et au multimédia.
http://www.adminet.com/jo/20010705/PRMX0104925A.html
Comité de rédaction Internet du ministère de la Culture.
Date de création: lundi 7 février 2000
http://www.culture.gouv.fr/cri/
Circulaire du 7 octobre 1999 relative aux sites internet des services et des
établissements publics de l'Etat.
http://www.legifrance.gouv.fr/WAspad/UnTexteDeJorf?numjo=PRMX9903708C
Décret n° 99-68 du 2 février 1999 relatif à la mise en ligne des formulaires
administratifs.
http://www.justice.gouv.fr/actua/actua2.ht m
Agence pour les Technologies de l'Information et de la Communication dans
l'Administration (ATICA) - L'accessibilité vue par Visual Friendly.
http://www.atica.pm.gouv.fr/interop/accessibilite/index.shtml
ALLIKAD

• Journal officiel de la République Française. Édition des lois et décrets, 1976-… Paris :
  Journaux officiel, 1976-…
  
• Journal officiel de la République Française. Table alphabétique du journal officiel, Table chronologique des textes d'interêt general…, 1946-...
  
• Recueil des principales lois d'interêt général deliberées par la Chambre des Députés….[poi Assemblée Nationale] devenues definitives depuis le 1er janvier 1898-…..
  Paris: Impr. de la Chambre des Députés, Motteroz, 1898- .
  

Veebiallikad:

• Assemblée Nationale: http://www.assemblee-nationale.fr/
  
• Sénat: http://www.senat.fr/
  
• Le service public de la diffusion du droit: http://www.legifrance.gouv.fr/
  
• La documentation française: http://www.ladocumentationfrancaise.fr/
  
• Vie Publique, le site d'information de la Documentation française: http://www.viepublique.fr/
  
• Ministère de Culture et Communication: http://www.culture.fr
  
• In partic.: http://www.portail.culture.fr/
  
• Ministère de la Justice: http://www.justice.gouv.fr
  
• Ministère de la fonction publique et de la réforme de l’Etat: http://www.fonctionpublique.gouv.fr
  
• http://www.admi.net
  

SÕLTUMATUD HALDUSORGANID:

• Commission Nationale Informatique Libertés (CNIL): http://www.cnil.fr/index.ht m
  
• Commission d'accès aux documents administratifs (CADA): http://www.cada.fr/
  
• Autorité de régulation des télécommunications (ART) : http://www.art-telecom.fr/
  
• Agence pour les Technologies de l'Information et de la Communication dans
  
• l'Administration (ATICA):
  http://www.atica.pm.gouv.fr/interop/accessibilite/index.shtml
  
• Agence pour le Développement de l’Administration électronique (ADAE):
  http://www.adae.pm.gouv.fr/
  

Saksamaa

E-Government Manual , 2002–2003 (töös).
http://www.bsi.bund.de/fachthem/egov/6_en.ht m
Gesetz zur Gleichstellung behinderter Menschen und zur Änderung anderer Gesetze.
http://www.behindertenbeauftragter.de/files/1027946170.39/gleichstellungsgesetz.pdf
http://www.behindertenbeauftragter.de/gesetzgebung/behindertengleichstellungsgesetz/gesetzestext
Begründung zum Gleichstellungsgesetz.
http://www.behindertenbeauftragter.de/files/1027946170.39/Begruendung.pdf
Internet für alle (2000).
http://www.bundesregierung.de/Themen-A-Z/Informationsgesellschaft-,3798/Initiative-Internet-fuer-alle.ht m
SEOTUD DOKUMENDID:
“Internet for All” – Ten Steps on the Path to the Information Society (18/09/2000).
http://www.staat-modern.de/eng/download/info/tensteps.pdf
ALLIKAD

• Bundesgezetzblatt, 1949-…
  

Veebiallikad:

• Bundestag: http://www.bundestag.de/
  
• Bundesrat : http://www.bundesrat.de/
  
• Bundesregierung: http://www.bundesregierung.de/
  
• Ametlik Teataja : http://www.bundesanzeiger.de/index.php?main=5&sub=2
  
• Koostöös Justiitsministeeriumiga hallatav õigusalane andmekogu: http://www.staatmodern.de/gesetze/uebersicht/index.html
  
• Bundesamt für Sicherheit in der Informationstechnik: http://www.bsi.bund.de/
  
• Forum Informationgesellschaft: http://www.foruminformationsgesellschaft.de/fig/extern/index.ht m
  
• Kava “Tänapäevane riik ­– tänapäevane haldus”: http://www.staat-modern.de/
  

Kreeka

Muudetud põhiseaduse (2001) uue artikli 5A lõige 2
“Igal inimesel on õigus osaleda teabeühiskonnas”. Sellega nähakse ette, et riigil on kohustus hõlbustada pääsu elektrooniliselt käideldava informatsiooni juurde, samuti sellise informatsiooni koostamist, vahetamist ja levitamist.
Greece in the Information Society. Strategy and Actions . 2002 (valge raamat).
http://en.infosoc.gr/content/downloads/WPEngFINAL.pdf
ALLIKAD

• Efemeris tes kiberneseos, [c.n.v.].
  

Veebiallikad:

• Parlament: http://www.parliament.gr/
  
• Infoühiskonna portaal: http://en.infosoc.gr/
  
• Kreeka teadusuuringu- ja tehnoloogiavõrk: http://www.grnet2.gr/index_en.html
  

Iirimaa

Building the Knowledge Society, Information Society Commission (ISC), December 2002.
http://www.isc.ie/downloads/know.pdf
An Bille Um Mi´Chumas, 2001. Disability Bill , 2001.
http://www.gov.ie/bills28/bills/2001/6801/b6801d.pdf
Equal Status Act, Number 8 of 2000 [26th April, 2000].
http://www.gov.ie/bills28/acts/2000/a800.pdf
http://www.irlii.org/
Report of the Interdepartmental Group Recommended Guidelines for Public Sector
Organisations, October 1999.
Information Society Ireland . Information Society Commission (ISC), 2000.
http://208.55.13.183/cgi-local/download.cgi/ISCThirdReport.pdf?f=ISC
ThirdReport.pdf&dir= Third_Report_of_Irelands_Information_Society_Commission
New connections. A strategy to realise the potential of the Information Society, Government Action Plan, March 2002
http://taoiseach.gov.ie/upload/publications/1153.pdf
Implementing the Information Society in Ireland: An Action Plan (PN 6727), Department of the Taoiseach (Prime Minister), January 1999
http://taoiseach.gov.ie/upload/publications/238.rtf
No. 21/1998: Employment Equality Act, 1998.
http://www.odei.ie/EmploymentEquality/Employment%20Equality%20Act,%201998.ht m
IT Access for All, Information Society Commission (ISC).
http://208.55.13.183/publications/IT_Access_for_All__Report_of_the_Information_Society_Commission/IT_Access_for_All_-_no_headers.doc
ALLIKAD

• Iris oifigiúil/ official gazette, 1923 [?] -... Dublin: Stationery Office, 1923-...
  
• Irish Statute Book, 1922-2001. Dublin: Stationery Office.
  
• Irish current law statutes annotated, 1984-... London: Sweet and Maxwell, 1984-…
  
• Achtanna an Oireachtais mar a Fógraíodh iad/ Acts of the Oireachtas as promulgated, 1980-... Dublin: Stationery Office, 1982-…
  
• Statutory instruments /Eire. Ionstraim i reachtula, 1922-... Dublin: Stationery Office, 1922-…
  
• Irish Supreme Court Decisions , [?]-..
  
• Irish High Court Decision , 1933 [?]-…
  

Veebiallikad:

• Parlament: http://www.irlgov.ie/oireachtas/frame.ht m
  
• Iiri valitsus: http://www.gov.ie/
  
• Briti ja Iiri Õigusteabe Instituut (juurdepääs tasuta saadaval olevale avalikule Briti ja Iiri õigusteabele): http://www.bailii.org/
  
• Iiri õigusteabe algatus, mida juhib Corki Ülikooli ja Kolledži õigusteaduskond, et täiendada oma panust BAILIIsse: http://www.irlii.org/
  
• Corki Ülikooli ja Kolledži õigusteaduskond, Iiri õiguse võrguleht:
  http://www.ucc.ie/law/irishlaw/
  
• Taoiseachi Büroo: http://www.taoiseach.gov.ie/viewitem.asp?id=291&lang=ENG
  
• Riiklik Invaliidsusamet: http://www.nda.ie/cntmgmt.nsf/aboutthenda?OpenPage
  
• Infoühiskonna Komisjon: http://www.isc.ie/index.html
  

Itaalia

PIIRKONDLIKUD ÕIGUSNORMID
Regione Liguria.
Legge regionale n. 34 del 6-08-1996.
Norme sull’attività statistica regionale, art. 5.
Regione Marche.
Legge regionale n. 6 del 29-03-1999.
Norme sull’attività statistica nella Regione Marche, art. 11.
RINGKIRJAD ja NÕUPIDAMISTE TULEMUSED
Direttiva del Presidente del Consiglio dei Ministri, 30 maggio 2002. Conoscenza ed uso del dominio internet “.gov.it” ed efficace interazione del portale nazionale “ italia .gov.it” con le pubbliche amministrazioni e le loro diramazioni territoriali.
http://gazzette.comune.jesi.an.it/2002/161/3.ht m
http://www.dipartimentoinnovazione.it/ita/documenti/direttiva_portale.shtml
http://www.giustizia.it/cassazione/leggi/dir30mag_02.html
Circolare AIPA 6 settembre 2001, n. AIPA/CR/32. Criteri e strumenti per migliorare l'accessibilità dei siti Web e delle applicazioni informatiche a persone disabili.
http://www.governo.it/Presidenza/web/circ6set2001_AIPA.html
Circolare 13 marzo 2001, n.3/2001 - Dipartimento della Funzione Pubblica. Linee guida per l'organizzazione, l'usabilità e l'accessibilità dei siti Web delle pubbliche
amministrazioni.
http://www.governo.it/Presidenza/web/circ13mar2001_FP.html
http://gazzette.comune.jesi.an.it/2001/65/10.ht m
http://www.asphi.it/Documenti/Linee_access.ht m
CNR - IROE Istituto di Ricerca sulle Onde Elettromagnetiche. Accessibilità di siti Web. Problematiche reali e soluzioni tecniche. A cura di Laura Burzagli e Paolo Graziani.
http://www.ifac.cnr.it/smid/accesso/accesso.ht m
ALLIKAD

• Gazzetta ufficiale della Repubblica Italiana. Parte seconda: Foglio delle inserzioni,
  1946-... Roma : Istituto Poligrafico e Zecca dello Stato, 1946-…
  ENDINE NIMI:
  Gazzetta ufficiale del Regno d'Italia. Parte seconda: Foglio delle inserzioni
  
• Gazzetta ufficiale della Repubblica Italiana. Parte prima: serie generale, 1986-...
  Roma: Istituto Poligrafico e Zecca dello Stato, 1986-…
  ENDINE NIMI:
  Gazzetta ufficiale della Repubblica Italiana. Parte prima
  
• Gazzetta ufficiale della Repubblica Italiana. Parte prima: serie speciale 1: Corte
  Costituzionale, 1986-... Roma: Istituto Poligrafico e Zecca dello Stato, 1986-…
  ENDINE NIMI:
  Gazzetta ufficiale della Repubblica Italiana. Parte prima
  

• Gazzetta ufficiale della Repubblica Italiana. Parte prima: serie speciale 2:
  Comunità europee, 1986-2003.
  ENDINE NIMI:
  Gazzetta ufficiale della Repubblica Italiana. Parte prima
  
• Gazzetta ufficiale della Repubblica Italiana. Parte prima: serie speciale 3: Regioni,
  1986-... Roma: Istituto Poligrafico e Zecca dello Stato, 1986-…
  ENDINE NIMI:
  Gazzetta ufficiale della Repubblica Italiana. Parte prima
  
• Gazzetta ufficiale della Repubblica italiana. Parte prima: serie speciale 2: Unione
  europea, 2003-... Roma: Istituto Poligrafico e Zecca dello Stato, 2003-...
  ENDINE NIMI:
  Gazzetta ufficiale della Repubblica Italiana. Parte prima: serie speciale 2: Comunità
  europee
  
• Raccolta ufficiale degli atti normativi della Repubblica Italiana, 1987-... Roma:
  Istituto Poligrafico e Zecca dello Stato, 1987-...
  ENDINE NIMI:
  Raccolta ufficiale delle leggi e dei decreti della Repubblica Italiana
  
• Bollettini ufficiali regionali.
  

Veebiallikad:

• Parlamento italiano: http://www.parlamento.it/
  
• Camera dei Deputati: http://www.camera.it/
  
• Senato della Repubblica: http://www.senato.it/senato.ht m
  
• Parlamendi andmekogud:
  http://www.senato.it/att/ddl/home.ht m
  http://www.senato.it/bd/menubanchedati_pubbliche.ht m
  http://www.camera.it/index.asp?content=attivita/lavori/
  http://www.camera.it/index.asp?content=banchedati/sindacatoispettivo
  
• Piirkondlikud õigusnormid:
  http://www.camera.it/index.asp?content=banchedati/ancitel/index.asp
  
• Governo italiano. Presidenza del Consiglio dei Ministri: www.governo.it ja
  www.palazzochigi.it
  
• Ministero per l'innovazione e le tecnologie:
  http://www.innovazione.gov.it/ita/index.shtml
  

SÕLTUMATUD VÕIMUORGANID:

• Autorità per l'informatica nella pubblica amministrazione: www.aipa.it, kunagine Centro nazionale per l'informatica nella pubblica amministrazione: http://www.cnipa.gov.it/
  
• Autorità per le garanzie nelle comunicazioni: www.agcom.it
  

MUUD ANDMEKOGUD:

• www.interlex.com
  
• ITTIGi (Istituto di Teoria e Tecniche dell'Informazione Giuridica) andmekogud – (endine IDG - Istituto di documentazione giuridica del CNR):
  - DoGi: http://www.ittig.cnr.it/BancheDatiGuide/dogi/Index.ht m
  - ESSPER - Diritto: http://w3.ittig.cnr.it/spodir/
  

Luksemburg

Charte de normalisation de la présence sur Internet de l’Etat, Document adopté par la Commission nationale pour la Société de l’Information en sa réunion du 30 mai 2002.
http://www.eluxembourg.lu/Focus_content/CharteSitesInternet.pdf
Plan d'action eLuxembourg, 26 janvier 2001.
http://www.eluxembourg.lu/e_Luxembourg/Documents_de_base/eLuxembourg_.pdf
ALLIKAD

• Mémorial A: Recueil de législation, 1962-... Luxembourg : Lamort; Buck [etc.], 1962-.
  ENDINE NIMI:
  Mémorial du Grand -Duché de Luxembourg.
  

• Mémorial B: Recueil administratif ed économique, 1962-... Luxembourg : Lamort; Buck [etc.], 1962-...
  ENDINE NIMI:
  Mémorial du Grand-Duché de Luxembourg.
  

• Mémorial C: Recueil spécial des sociétés, 1962-... Luxembourg : Lamort; Buck [etc.],
  1962-...
  ENDINE NIMI:
  Mémorial du Grand-Duché de Luxembourg.
  

Võrguallikad:

• Parlament (Chambre de Députés): http://www.chd.lu/default.jsp
  Eelkõige: http://www.chd.lu/fr/portail/role/default.jsp
  

• Õigusportaal: http://www.legilux.lu/
  Eelkõige: http://legilux.victor-buck.com/mema/recherchesmemA.php
  http://legilux.victor-buck.com/v2/searchComp2.php
  

• Valitsus: http://www.eluxembourg.lu/
  

• Mémorial B: Recueil administratif ed économique:
  http://www.etat.lu/memorial/memorialb.ht m
  

• Juurdepääsetavuse töörühm: http://www.info-handicap.lu/frame.html
  

• Homepage de l’ association luxembougeoise info-handicap: http://www.info-handicap.lu/
  

• SocialNet Luxembourg: http://www.socialnet.lu/
  

• www.innovation.public.lu
  

Madalmaad

ALLIKAD

• Staatsblad van het Koninkrijk der Nederlanden [Seaduste, Korralduste ja Määruste Teataja], 21 Nov 1813 -... 's Gravenhage [etc.]: Staatsdrukkerij en Uitgeverijbedrijf [etc.], 1813-...
  (vt ka: 1813-1815, Staatsblad der Nederlanden).
  

• Tractatenblad van het Koninkrijk der Nederlanden, 1951-... 's Gravenhage [etc.]:
  Staatsdrukkerij en Uitgeverijbedrijf [etc.], 1951-...
  (1951. aastani vt ka Staatsblad)
  

• Nederlandse staatcourant, 1 Jan 1813-... 's Gravenhage [etc.]: Staatsdrukkerij en
  Uitgeverijbedrijf [etc.], 1814 -...
  (vaata ka: Nederlandsche staatscourant)
  

• Systematisch register op Staatsblad en Staatcourant (Seaduste, Korralduste ja Määruste Teataja ning Valitsuse Teataja sisujuht), toimetanud H. A. van Zijl, 1973-... Haag: Vuga, 1973-...
  ENDINE NIMI:
  Zaaksgewijze klapper op het Staatsblad.
  

Veebiallikad:

• Parlament: http://www.parlement.nl/
  
• Eesrste Kamer der Staten Generaal: http://www.eerstekamer.nl/
  
• Tweede Kamer der Staten Generaal: http://www.tweede-kamer.nl/
  
• Ametlikud väljaanded: http://www.overheid.nl/op/
  

• PARLANDO [ametlike väljaannete andmekogu]:
  http://parlando.sdu.nl/cgi/login/anonymous
  
• Valitsuse portaal: http://www.government.nl/index.jsp
  
• Asutuste portaal: http://www.overheid.nl/op/index.html
  
• Nederlandsche staatscourant: http://www.staatscourant.nl/
  
• Onafhankelijke Post en Telecommunicatie Autoriteit (OPTA):
  http://www.opta.nl/index.asp?url=/
  
• Teadus- ja tehnoloogiapoliitika nõukogu (AWT):
  http://www.awt.nl/en/index.html
  

Portugal

Resolução do Conselho de 6 de Fevereiro de 2003 relativa à “e-Acessibilidade” - Melhorar o acesso das pessoas com deficiência à sociedade do conhecimento.
http://www.inst-informatica.pt/v20/legislacao/default.ht m
Programa Nacional para a Participanção dos Cidadãos com Necessidades Especiais na Sociedade da Informação.
(aprovado em Conselho de Ministros no dia 26 de Junho de 2003.)
http://www.umic.pcm.gov.pt/NR/rdonlyres/26E9F10C-A9FA-4258-B93BBEC95EB48594/140/IV_Prog_Nac_Partic_CNE.pdf
SEOTUD DOKUMENDID:
Resolução do Conselho de Ministros n.º 110/2003 : Plano Nacional para a Participação dos Cidadãos com Necessidades Especiais na Sociedade da Informação.
(Aprova o Programa Nacional para a Participação dos Cidadãos com Necessidades Especiais na Sociedade da Informação)
http://www.inst-informatica.pt/v20/legislacao/docs/ResConsMin_135_2002.pdf
Resolução do Conselho de Ministros n. 96/99, de 26 de Agosto.
(DR Nº 199, Serie I-B, de 26/08/99: Iniciativa Nacional para os Cidadãos com Necessidades Especiais na Sociedade da Informação (INCNESI), aprovada em 1999)
http://www.acesso.umic.pcm.gov.pt/acesso/res96_99.ht m
Plano de Acção para a Sociedade da Informação.
(aprovado em Conselho de Ministros de 26 de Junho de 2003)
http://www.umic.pcm.gov.pt/NR/rdonlyres/B3FDD123-98AF-4F47-A10BAFBEE46E25E3/138/I_Plano_Accao_SI.pdf
Resolução do Conselho de Ministros n.º 135/2002, de 20 de Novembro.
Novo enquadramento institucional da actividade do Governo em matéria de sociedade da informação, governo electrónico e inovação.
http://www.acesso.umic.pcm.gov.pt/acesso/rcm_135_02.ht m
Despacho n. 12 029/2002 (2ª série).
Enquadramento legal do Programa ACESSO.
http://www.acesso.umic.pcm.gov.pt/acesso/d1202902.ht m
Resolução do Conselho de Ministros n. 138/ 2001.
http://www.acesso.umic.pcm.gov.pt/docs/rcm138_01.ht m
http://gratuito.dr.incm.pt/pdf1s/2001/08/201b00.pdf
Resolução de Conselho de Ministros n. 97/99.
(Resolução do Conselho de Ministros sobre acessibilidade dos sitios da administração publica na internet pelos cidadãos com necessidades especiais.)
http://www.euroacessibilidade.com/legis07.ht m
http://www.acesso.umic.pcm.gov.pt/acesso/res97_99.ht m
Decreto -Lei nº 123/97 de 22 de Maio
http://www.snripd.msst.gov.pt/site_texto/Txt/Decreto.txt
ALLIKAD

• Diário da República (I serie.), 10 Apr 1976-... Lisboa: Imprensa Nacional- Casa da Moeda.
  
• Diário da República (II serie), 10 Apr 1976-... Lisboa: Imprensa Nacional-Casa da Moeda.
  
• Diário da República (III serie), 10 Apr 1976-... Lisboa: Imprensa Nacional-Casa da Moeda.
  

Veebiallikad:

• Assembleia da República: http://www.parlamento.pt/
  
• Portal do Governo: http://www.governo.gov.pt/pt
  
• Portal da Administraçao Pública Portoguesa: http://www.infocid.pt/
  
• Diário da República: http://www.dr.incm.pt/dr/
  
• Unidade de Missão Inovação e Conhecimento, Presidencia do Conselho de Ministros:
  http://www.si.mct.pt/site/?tema=325 ;
  http://www.umic.pcm.gov.pt/UMIC/Media/SaladeImprensa/Aprovação+dos+Planos+de+Acção.ht m
  

• Euroacessibilidade: http://www.euroacessibilidade.com/index.ht m
  

• Programa Acesso: http://www.acesso.umic.pcm.gov.pt/
  

• SNRIPD - Secretariado Nacional para a Reabilitação e Integração das Pessoas com
  Deficiência: http://www.snripd.msst.gov.pt/site_texto/institucional/instit_texto.ht m
  

Hispaania

I Plan Nacional de accessibilidad 2004-2012.
Ministerio de Trabajo y Asuntos Sociales. Consejo de Ministros del 25 de julio de 2003.
http://imsersodiscapacidad.usal.es/idocs/F8/FDO6454/8-6454.doc
Ley 34/2002, de 11 de julio, de servicios de la sociedad de la información y de comercio electrónico.
http://www.boe.es/boe/dias/2002-07-12/pdfs/A25388-25403.pdf
Congreso de los Diputados, Comisiones, núm. 186, de 15/03/2001 Comisión de Ciencia y Tecnología.
http://www.congreso.es/public_oficiales/L7/CONG/DS/CO/CO_186.PDF
Senado, Comisiones, núm. 103, de 15/03/2001 Comisión de la Sociedad de la Información y del Conocimiento.
http://www.congreso.es/public_oficiales/L7/SEN/DS/CO/CS0103.PDF
Real decreto 1451/2000, de 28 de julio, por el que se desarrolla la estructura orgánica básica del Ministerio de Ciencia y Tecnología.
http://www.boe.es/boe/dias/2000-07-29/pdfs/A27320-27331.pdf
Llibre d'estil per a l'accessibilitat dels continguts Web. Diputació de Barcelona.
http://www.diba.es/lled/default.asp?sk=6255456805229#lista
INFO XXI, La Sociedad de la Información para todos.
Iniciativa del Gobierno para el desarrollo de la sociedad de la información, Comisión Interministerial de la Sociedad de la Información y de las Nuevas Tecnologías.
http://www.internautas.org/documentos/infoxxi.pdf
El libro blanco de la I+D+I al servicio de las personas con discapacidad y de las personas mayores. Cristina Rodríguez-Porrero Miret, José Vidal García Alonso – Centro Estatal de Autonomía Personal y Ayudas Técnicas, IMSERSO, Pedro Vera Luna , Javier Sánchez-Lacuesta, Jaime Prat Pastor , Alejandro Corell Dolz - Instituto de Biomecánica de Valencia.
http://www.ibv.org/libreria/AdaptingShop/usuario/productos/fichaproducto2.asp?idProducto=16&acc=ver
ALLIKAD

• Boletín Oficial del Estado (BOE), 1986-...
  

Veebiallikad:

• Boletín Oficial del Estado: http://www.boe.es
  
• Ministerio de Ciencia y Tecnología: http://www.mcyt.es/
  
• Congreso de los Diputados: http://www.congreso.es/
  
• Senado: http://www.senado.es/
  Eelkõige: http://www.senado.es/basesdedatos/
  http://www.senado.es/legis7/buscador/
  
• Centro Estatal de Autonomía Personal y Ayudas Técnicas:
  http://www.ceapat.org/index.jsp
  
• Unidad de Investigación de la Universitat de València E.G. - ACCESO, Accesibilidad a la Red: http://acceso.uv.es/accesibilidad/
  

Rootsi

Rootsi valitsuse tegevuskava e-valitsuse vallas. Rahandusministeeriumi märgukiri, aprill 2003.
www.statens-e-forum.nu/filer/swedish_strategy_on_e-government2.doc
Valitsuse eelnõu (1999/2000:86) “Teabeühiskond kõigile”.
Parlamendis vastuvõetud eelnõu infrastruktuuri laiendamise kohta infotehnoloogia vallas. Eelnõu kohaselt peaksid puuetega inimesed takistusteta pääsema loodavate infotehnoloogiliste süsteemide juurde ja saama neid kasutada.
http://www.naring.regeringen.se/pressinfo/faktablad/PDF/n2000_18e.pdf
Valitsuse eelnõu (1999/2000:79) “Haigest inimesest võrdväärseks kodanikuks – riiklik puuetealane tegevuskava”.
Eelnõus rõhutatakse, et infotehnoloogia tuleb muuta puuetega inimestele kasutatavaks ja paremini juurdepääsetavaks.
http://social.regeringen.se/pressinfo/pdf/s2000_010en.pdf
Valitsuse eelnõu 1995/96:38
Infotehnoloogiat käsitlevate õigusnormide jälgimiskeskuse loomiseks 1996. aasta novembris.
Puuetega inimeste õigusvoliniku seadus (1994: 749)
http://www.ho.se/showFile.asp?objectId=1898 (DOC)
http://www.ho.se/showFile.asp?objectId=1896 (PDF)
Puuetega inimeste õigusvoliniku tegutsemiskord (1994: 949)
http://www.ho.se/showFile.asp?objectId=1899 (DOC)
http://www.ho.se/showFile.asp?objectId=1900 (PDF)
ALLIKAD

• Sveriges Rikes lag. 1861-... Stockholm: Norsedt, 1861-...
  

Veebiallikad:

• Parlament: http://www.riksdagen.se/
  
• Õigusnormid parlamendi veebisaidil: http://www.sweden.gov.se/legislation/index.ht m
  
• Tööstusministeerium: http://naring.regeringen.se/inenglish/index.ht m
  
• Handikappombudsmannen: http://www.ho.se/start.asp?sida=348&lang=en
  
• Rootsi Info- ja Sidetehnoloogia Komisjon: http://www.itkommissionen.se/index.html
  
• Rootsi õigusnormid: http://www.lagrummet.gov.se/index.htm?pages/logo.htm&0
  
• Rootsi Puueteinstituut: http://www.hi.se/English/default.sht m
  
• Regeringskansliet: www.regeringen.se/
  
• www.statens-e-forum.nu
  

Ühendkuningriik

Special Educational Needs and Disability Act, 2001 Chapter 10.
http://www.legislation.hmso.gov.uk/acts/acts2001/20010010.ht m
Electronic Communications Act 2000, 2000 Chapter c.7.
http://www.hmso.gov.uk/acts/acts2000/20000007.ht m
SEOTUD DOKUMENDID:
Memorandum to Parliament on Electronic Communications Bill – Clause 8.
http://www.e-envoy.gov.uk/publications/guidelines/ecomms/ebill_foreward.ht m
Freedom of Information Act, 2000, 2000 Chapter 36.
http://www.legislation.hmso.gov.uk/acts/acts2000/20000036.ht m
Disability Rights Commission Act 1999, 1999 Chapter c.17.
http://www.legislation.hmso.gov.uk/acts/acts1999/19990017.ht m
Disability Discrimination Act 1995 (c. 50), 1995 Chapter c. 50.
http://www.legislation.hmso.gov.uk/acts/acts1995/Ukpga_19950050_en_1.ht m
SEOTUD DOKUMENDID:
Disability Discrimination Act 1995: new requirements to make goods , facilities and services more accessible to disabled people from 2004.
http://www.drc-gb.org/drc/InformationAndLegislation/Page331a.asp
RAAMISTIKUD, SUUNISED JA TEGEVUSPÕHIMÕTTED
Quality Framework for UK Government Website Design: Usability issues for government Websites, Office of the e-Envoy, Cabinet Office, July 2003.
http://www.e-envoy.gov.uk/assetRoot/04/00/37/39/04003739.pdf
Guidelines for UK Government Websites: Framework for local government, Office of the e-Envoy, Cabinet Office, June 2003.
http://212.137.45.209/oee/oee.nsf/sections/webguidelines-localgovt-top/$file/localgovernment-fw.pdf
Illustrated Handbook for Web Management Teams, May 2002.
http://www.e-envoy.gov.uk/Resources/WebHandbookIndex1Article/fs/en?CONTENT_ID=4001058&chk=5SPT0E
e-Government: a strategic framework for public services in the Information Age. A strategy for Information Age Government, April 2000.
http://www.e-envoy.gov.uk/EStrategy/EStrategy/fs/en
Guidelines for UK government Websites. (2001)
http://www.e-envoy.gov.uk/assetRoot/04/00/09/16/04000916.pdf
Modernising Government. Framework for information age. (2000).
http://www.e-envoy.gov.uk/assetRoot/04/00/09/14/04000914.pdf
SEOTUD DOKUMENDID:
Modernising Government. Tema Kuningliku Kõrguse käsul parlamendile esitanud peaminister ja valitsusminister. Märts 1999.
http://www.archive.official-documents.co.uk/document/cm43/4310/4310.ht m
Making It Accessible, Guidelines For All Resources, Groups For Special Needs, Further Information.
http://www.doh.gov.uk/nhsidentity/accessibility/index.ht m
KOHALIKUD EESKIRJAD
Information Age Government in Scotland . A common framework. May 2002.
http://www.scotland.gov.uk/library5/government/iag_framework.pdf
Modern councils, modern services - access for all, Office of the Deputy Prime Minister, 2001.
http://www.odpm.gov.uk/stellent/groups/odpm_localgov/documents/pdf/odpm_locgov_pdf_605195.pdf
ALLIKAD

• The London Gazette, 1665-... London: HMSO, 1665-...
  
• Statutes in force. Official revised edition . [1 Aug 1972?]-... London: HMSO, 1972-...
  
• Index to the Statutes in force, 1235 -... London: HMSO. [pubblicato ogni due anni]
  
• The public general acts, 1866-... London: Eyre and Spottiswoode, 1866-…
  

• Chronological Table of Local Acts, 1797-2001. London: HMSO.
  
• Chronological Table of Private and Personal Acts, 1539 -2001. London: TSO.
  
• Halsbury’s statutes of England and Wales . Fourth edition, 1985-... London [etc.]:
  Butterworth [etc.], 1985-...
  

• Halsbury’s statutes of England and Wales. Fourth edition. Destination tables, 1995-...
  London [etc.]: Butterworth [etc.], 1995-...
  
• Halsbury’s laws of England, being a complete statement of the whole law of England….Fourth edition, 1973-... London [etc.]: Butterworth [etc.], 1973-…
  
• Halsbury’s laws of England. Cumulative supplement, 1978-…, [Fourth edition]. London [etc.]: Butterworth [etc.], 1978-...
  
• Halsbury’s laws of England. Current service, 1979-…, [Fourth edition]. London [etc.]:
  Butterworth [etc.], 1979-…
  
• Halsbury’s laws of England.. Annual abridgement, 1974-... London [etc.]: Butterworth
  [etc.], 1974-...
  
• Halsbury’s statutory instruments, being a companion work to Halsbury’s statutes of England…, 1951-... London [etc.]: Butterworth [etc.], 1951-...
  
• Statutory instruments, 1890-... London: HMSO, 1891 -...
  

Veebiallikad:

• Ühendkuningriigi parlament: http://www.parliament.uk/
  
• Ülemkoda: http://www.parliament.uk/about_lords/about_lords.cf m
  
• Alamkoda : http://www.parliament.uk/about_commons/about_commons.cf m
  
• Ühendkuningriigi ametlike väljaannete andmekogu (UKOP):
  http://www.ukop.co.uk/info/index.html
  
• POLIS (parlamendi vahetu arvutipõhine indekseerimisteenus):
  http://www.polis.parliament.uk
  
• TSO (Kantselei): http://www.archive.official-documents.co.uk/
  
• Eelnõude indekseeritud andmekogu: http://bills.ais.co.uk/AC.asp
  
• HMSO, Tema Kuningliku Kõrguse Kantselei: http://www.legislation.hmso.gov.uk/
  
• E-saadiku büroo, valitsuskabineti büroo:
  http://www.eenvoy.gov.uk/Home/Homepage/fs/en
  

• Puuetega Inimeste Õiguste Komisjon: http://www.drc.org.uk/
  
• Tööhõive- ja Pensioniamet (DWP), puuded : http://www.disability.gov.uk/
  
• Teabevolinik: http://www.dataprotection.gov.uk/index.ht m
  
• Asepeaministri büroo:
  http://www.odpm.gov.uk/stellent/groups/odpm_control/documents/homepage/odpm_home_index.ht m
  
• Šotimaa valitsus: http://www.scotland.gov.uk/topics/?pageid=1/
  

4. Rahvusvahelised dokumendid

WAI Web Accessibility Initiative
http://www.w3.org/WAI/
User Agent Accessibility Guidelines 1.0
Rahvusvahelise Interneti ja veebiga tegelevate firmade konsortsiumi (W3C) soovitus, 17. detsember 2002
http://www.w3.org/TR/UAAG10/
Techniques for Web Content Accessibility Guidelines 1.0
W3C teatis, 6. november 2000
http://www.w3.org/TR/WAI-WEBCONTENT-TECHS/
Web Content Accessibility Guidelines 1.0
W3C soovitus, 5. mai 1999
http://www.w3.org/TR/WAI-WEBCONTENT/
CIDOC Multimedia Working Group. Multimedia Evaluation Criteria . Revised Draft.
Nürnberg, Saksamaa, 8.–10. september 1997
http://www.archimuse.com/papers/cidoc/cidoc.mmwg.eval.crit.html
DESIRE Information Gateways Handbook. Guide to creating high quality portals on the Internet.
http://www.desire.org/handbook/

Veebiainese käideldavustesti 1.0 kontrollküsimuste nimekiri

See versioon:
http://www.w3.org/TR/1999/WAI-WEBCONTENT-19990505/full-checklist
(lihttekst, PostScript, pdf)
See dokument on järgmise dokumendi lisa:
http://www.w3.org/TR/1999/WAI-WEBCONTENT-19990505
Veebiainese käideldavustesti 1.0 viimane versioon:
http://www.w3.org/TR/WAI-WEBCONTENT
Toimetajad:
Wendy Chisholm, Trace ’i teadus- ja arenduskeskus , Wisconsini Ülikool Madisonis
Gregg Vanderheiden, Trace’i teadus- ja arenduskeskus, Wisconsini Ülikool Madisonis
Ian Jacobs , W3C
Autoriõigused: © 1999 W3C (MIT, INRIA, Keio). Kõik õigused tagatud. Kohaldatavad on W3C vastutus-, kaubamärgi-, dokumentide kasutamise ja tarkvara litsentsimise eeskirjad.
Kokkuvõte
See dokument on W3C veebiainese käideldavustesti 1.0 (Web Content Accessibility Guidelines 1.0) lisa. See esitab kõik veebiainese käideldavustestis 1.0 toodud kontrollküsimused, mis on korrastatud temaatiliseks kontrollnimekirjaks, mida veebitegijad saavad kasutada. Käideldavustestist leiate testi tutvustuse, teabe seotud dokumentide kohta, seletussõnastiku jmt.
Testi alusel saab hinnata veebilehe või -saidi käideldavust. Iga kontrollküsimuse juures märkige, kas sellele saab vastata jaatavalt, eitavalt või see ei ole kohaldatav.
Saadaval on ka kontrollküsimuste register.
Dokument on koostatud WAI raames. WAI veebiainest käsitlevate suuniste töörühma eesmärki käsitletakse töörühma asutamisdokumendis.
Dokumendi staatus
See dokument on W3C liikmete ja teiste huvitatud osapoolte läbi vaadatud ning W3C direktori poolt W3C soovitusena kinnitatud dokumendi lisa. See on püsidokument, millele võib viidata normatiivselt ja mida saab tsiteerida teistes dokumentides. W3C roll soovituse andmisel on juhtida tähelepanu selle spetsifikatsioonile ja propageerida selle laialdast kasutust. See suurendab veebi funktsionaalsust ja universaalsust.
W3C kehtivad soovitused ja muud tehnilised dokumendid on leitavad aadressilt http://www.w3.org/TR .
Dokument on koostatud WAI raames. WAI veebiainest käsitlevate suuniste töörühma eesmärki käsitletakse töörühma asutamisdokumendis.
Kommentaarid käesoleva dokumendi kohta saatke palun meiliaadressil: [email protected] .
Prioriteetsusastmed
Töörühm on jaotanud kontrollküsimused kolme prioriteetsusastme vahel, arvestades küsimuste temaatika mõju veebilehe käideldavusele.
Prioriteetsusaste 1
Veebitegija peab koostama veebilehe, mille kohta saab sellele kontrollküsimusele vastata jaatavalt. Vastasel korral võib ilmneda, et mitmed kasutajad või kasutajarühmad ei pääse dokumendis esitatud teabele juurde. Sellele kontrollküsimusele jaatavalt vastamine on põhinõue, et mõned inimrühmad saaksid veebidokumente kasutada.
Prioriteetsusaste 2
Veebitegija peaks koostama veebilehe, mille kohta saab sellele kontrollküsimusele vastata jaatavalt. Vastasel korral võib ilmneda, et mitmetel kasutajatel või kasutarühmadel on keeruline pääseda juurde dokumendis esitatud teabele. Sellele kontrollküsimusele jaatavalt vastamine kõrvaldab suured takistused veebidokumentidele käitlemisel.
Prioriteetsusaste 3
Veebitegija võiks koostada veebilehe, mille kohta saab sellele kontrollküsimusele vastata jaatavalt. Vastasel korral võib ilmneda, et mitmetel kasutajatel või kasutarühmadel on mõnevõrra keeruline pääseda juurde dokumendis esitatud teabele. Sellele kontrollküsimusele jaatavalt vastamine parandab juurdepääsu veebidokumentidele.
Mõnede kontrollküsimuste juures on toodud teatud (esitatud) tingimustel küsimuse prioriteetsusastme muutused.
Kontrollküsimused prioriteetsusastmega 1
Üldised (prioriteetsusaste 1)
Jah
Ei
Pole kohaldatav
1.1. Tooge igale mittetekstilisele elemendile tekstiekvivalent (nt atribuutide “alt” või “longdesc” näol või elemendi sisus ). See hõlmab pilte, teksti (s.h sümbolite) graafilisi esitusi, hüperpilte, animatsioone (nt animeeritud GIFe), aplette ja programmilisi objekte, ASCIIs kunsti, freime, skripte, loendite täppidena kasutatud pilte, ruumi jaotajaid, graafilisi nuppe , helisid (mida mängitakse nii kasutajaga interaktsioonis kui ka ilma), autonoomseid audiofaile, video heliradasid ja videosid.
2.1. Tagage, et kogu värviliselt esitatud teave on kättesaadav ka mustvalgelt, näiteks kontekstist või märgistatult.
4.1. Eristage selgelt kohad, kus dokumendi teksti loomulik keel muutub mingiks tekstiekvivalendiks (nt seletiitliks).
6.1. Korrastage dokumendid nii, et neid saaks lugeda ilma laaditabeleid kasutamata. Näiteks peab olema võimalik lugeda HTML-dokumenti ka siis, kui seda pakutakse ilma selle juurde kuuluva laaditabelita.
6.2. Tagage, et dünaamilise ainese muutudes selle ekvivalendid värskendatakse.
7.1. Enne kui kasutajaagendid lubavad kasutajatel ekraani virvendust (ingl “ screen flicker”)reguleerida, püüdke virvendust vältida.
14.1. Kasutage kõige selgemat ja lihtsamat, saidi ainese kohast keelt.
Kui Te kasutate pilte ja hüperpilte (prioriteetsus-
aste 1)
Jah
Ei
Pole kohaldatav
1.2. Looge liiaseid tekstilinke serveripoolse hüperpildi iga aktiivse osa kohta.
9.1. Looge serveripoolsete hüperpiltide asemel kliendipoolseid hüperpilte välja arvatud juhtudel, kus regioone ei saa määratleda geomeetriliselt.
Kui Te kasutate tabeleid (prioriteetsusaste 1)
Jah
Ei
Pole kohaldatav
5.1. Määratlege andmetabelite ridade ja veerude päised.
5.2. Andmetabelites, mille ridade või veergude päistel on kaks või enam loogilist tasandit, siduge andme- ja päiselahtrid omavahel märgistuse abil.
Kui Te kasutate freime (prioriteetsusaste 1)
Jah
Ei
Pole kohaldatav
12.1. Andke igale freimile tiitel, hõlbustamaks freimi tuvastamist ja sellel navigeerimist.
Kui Te kasutate aplette ja skripte (prioriteetsusaste 1)
Jah
Ei
Pole kohaldatav
6.3. Tagage, et lehti saab kasutada siis, kui skriptid, apletid või muud programmilised objektid on deaktiveeritud või neid ei toetata. Kui see pole võimalik, pakkuge samaväärset teavet alternatiivsel käideldaval lehel.
Kui Te kasutate multimeediume (prioriteetsusaste 1)
Jah
Ei
Pole kohaldatav
1.3. Enne kui kasutajaagendid suudavad automaatselt lugeda ette visuaalse raja tekstiekvalendi, pakkuge multimeediumesituse visuaalsel rajal toodud olulise informatsiooni helikirjeldust.
1.4. Igale ajapõhise multimeediumesitusega (nt filmi või animatsiooniga) sünkroniseerige ekvivalentsed alternatiivid (nt visuaalse raja seletiitlid või helikirjeldused).
Kui kõik muu ebaõnnestub (prioriteetsusaste 1)
Jah
Ei
Pole kohaldatav
11.4. Kui Teil ei õnnestu kuidagi luua käideldavat lehte, tekitage link alternatiivsele lehele, mis rakendab W3C tehnoloogiaid, on käideldav ning mis pakub võrdväärset teavet (või on ekvivalentse funktsiooniga) kui käideldamatu (algupärane) leht ja mida värskendatakse sama sageli.
Kontrollküsimused prioriteetsusastmega 2
Üldised (prioriteetsusaste 2)
Jah
Ei
Pole kohaldatav
2.2. Tagage, et esiplaani ja tausta värvikombinatsioonid on piisavalt kontrastsed ka värvipimedate jaoks ning mustvalgel ekraanil kuvamiseks. (Prioriteetsusaste 2 piltide ja prioriteetsusaste 3 teksti puhul.)
3.1. Kui on olemas sobiv märgistuskeel, kasutage informatsiooni edastamisel piltide asemel märgistust.
3.2. Looge dokumente, mis järgivad avaldatud ametikke grammatikareegleid.
3.3. Reguleerige paigutust ja esitust laaditabelite abil.
3.4. Märgistuskeele ja laaditabelite atribuutide väärtuste määramisel kasutage pigem suhtelisi, kui absoluutseid ühikuid.
3.5. Esitage dokumendi struktuur päiseelementide abil vastavalt nende spetsifikatsioonile.
3.6. Märgistage loetelud ja loetelupunktid õigesti.
3.7. Märgistage tsitaadid. Ärge märgistage tsitaate vormindamise otstarbel, näiteks treppimisel.
6.5. Tagage juurdepääs dünaamilisele ainesele või esitage leht alternatiivsel kujul.
7.2. Enne kui kasutajaagendid lubavad kasutajatel ekraani virvendust reguleerida, püüdke seda vältida, s.t reguleerige piltide värskendussagedust (ingl “refresh rate”) ekraanil, näiteks funktsioonide sisse- ja väljalülitamisel).
7.4. Enne kui kasutajaagendid ei võimalda lehe värskendamist peatada, ärge looge teatud aja tagant end ise värskendavaid lehti.
7.5. Enne kui kasutajaagendid ei võimalda automaatset ümbersuunamist peatada, ärge suunake lehti automaatselt märgistamise abil ümber. Selle asemel konfigureerige server ümber suunama.
10.1. Enne kui kasutajaagendid võimaldavad kasutajatel hüpikaknaid välja lülitada, ärge tekitage hüpikreklaami ja -aknaid ning ärge muutke kasutajat teavitamata hetkel avatud akent.
11.1. Kasutage pakutavaid, antud ülesande täitmiseks kohaseid W3C tehnoloogiaid, valides kõige viimase, toega versiooni.
11.2. Vältige W3C tehnoloogiavahendeid, mida on taunitud .
12.3. Jagage suured teabeplokid sobival ja asjakohasel juhul hõlpsamine hallatavateks rühmadeks.
13.1. Määratlege selgelt iga lingi siht.
13.2. Pakkuge lehtedele ja saitidele semantilise teabe lisamiseks metaandmeid.
13.3. Pakkuge teavet saidi üldise kompositsiooni kohta (nt koostage saidi plaan või sisukord).
13.4. Kasutage navigeerimisvahendeid järjekindlalt.
Kui Te kasutate tabeleid (prioriteetsusaste 2)
Jah
Ei
Pole kohaldatav
5.3. Ärge kasutage kompositsioonis tabeleid, kui tabelitel ei ole lineariseeritult mõtet. Vastasel korral, s.t kui tabelid ei tundu mõttekad, pakkuge alternatiivset ekvivalenti (mis võib olla lineariseeritud variant).
5.4. Kui Te kasutate kompositsioonis tabeleid, ärge tehke struktuurseid märgistusi visuaalse vormindamise otstarbel.
Kui Te kasutate freime (prioriteetsusaste 2)
Jah
Ei
Pole kohaldatav
12.2. Kirjeldage freimide eesmärki ja omavahelist suhestatust, kui see ei selgu freimide tiitlitest.
Kui Te kasutate vorme (prioriteetsusaste 2)
Jah
Ei
Pole kohaldatav
10.2. Enne kui kasutajagendid ei toeta siltide ja vormi juhtelementide otsest seostamist, tagage, et vormi kõik loogiliselt seotud siltidega juhtelementide sildid oleksid õigesti positsioneeritud.
12.4. Seostage sildid selgelt juhtelementidega, mille kohta nad käivad.
Kui Te kasutate aplette ja skripte (prioriteetsusaste 2)
Jah
Ei
Pole kohaldatav
6.4. Tagage, et skriptide ja aplettide puhul oleksid sündmusetöötlejad sõltumatud sisendseadmest.
7.3. Enne kui kasutajaagendid võimaldavad kasutajatel liikuvat ainest seisatada, vältige lehtedel liikumist.
8.1. Tehke programmilised elemendid, näiteks skriptid ja apletid, otse juurdepääsetavateks või ühilduvateks abitehnoloogiatega. (Prioriteetsusaste 1, kui nende funktsionaalsus on oluline ja seda pole mujal toodud, vastasel korral prioriteetsusaste 2.)
9.2. Tagage, et kõikide omaette kasutajaliidesega elementidega saab teha tööd, sõltumata kasutatavast seadmest.
9.3. Skriptide puhul täpsustage seadmepõhiste sündmusetöötlejate asemel loogilised sündmusetöötlejad.
Kontrollküsimused prioriteetsusastmega 3
Üldised (prioriteetsusaste 3)
Jah
Ei
Pole kohaldatav
4.2. Avage iga lühend või akronüüm dokumendis, kus see esmakordselt esineb.
4.3. Identifitseerige dokumendi algkeel .
9.4. Korrastage lingid, vormide juhtelemendid ja esemed sakkide abil loogiliselt.
9.5. Varustage tähtsad (s.h kliendipoolsetel hüperpiltidel asuvad) lingid, vormide juhtelemendid ja nende rühmad kiirklahvivalikutega.
10.5. Enne kui kasutajaagendid (s.h abitehnoloogiad) ei paku külgnevaid linke selgelt eristataval moel, tekitage kõrvuti asuvate linkide vahele linkimata nähtavaid (tühikutega ümbritsetud) märke.
11.3. Pakkuge informatsiooni nii, et kasutajad võivad saada dokumente oma eelistuste kohaselt (nt keelest või ainese tüübist lähtuvalt).
13.5. Pakkuge navigeerimisribasid, toomaks esile navigeerimisvahendeid ja võimaldamaks neile juurdepääsu.
13.6. Kui esineb linke rühmadele, määratlege rühmad (kasutajaagentide jaoks) ning, enne kui kasutajaagendid seda teevad, võimaldage rühmast ümber minna.
13.7. Juhul, kui pakutakse otsifunktsioone, võimaldage eri tasemel oskusi ja eelistusi arvestavat otsingut.
13.8. Esitage päiste, lõikude, loendite jmt ees neid eristav teave.
13.9. Pakkuge teavet dokumendikogude (nt mitut lehte hõlmavad dokumentide) kohta.
13.10. Võimaldage jätta vahele ASCIIs mitmerealiselt tehtud pilte.
14.2. Täiendage teksti graafika- või heliesitustega, kui need aitavad lehest paremini aru saada.
14.3. Tekitage esituse laad, mida kasutada kõikidel lehekülgedel järjepidevalt.
Kui Te kasutate pilte ja hüperpilte (prioriteetsusaste 3)
Jah
Ei
Pole kohaldatav
1.5. Enne kui kasutajaagendid ei paku kliendipoolsetele hüperpildilinkidele tekstiekvivalente, looge ülemääraseid tekstilinke serveripoolse hüperpildi iga aktiivse regiooni kohta.
Kui Te kasutate tabeleid (prioriteetsusaste 3)
Jah
Ei
Pole kohaldatav
5.5. Pakkuge tabelite kokkuvõtteid.
5.6. Pakkuge päissiltide lühendeid.
10.3. Enne kui kasutajaagendid (s.h abitehnoloogiad) esitavad kõrvuti asetseva teksti õigesti, pakkuge (samal või mõnel teisel lehel) lineaarset tekstialternatiivi kõikidele tabelitele, mis esitavad teksti paralleelsetes ridu murdvates veergudes.
Kui Te kasutate vorme (prioriteetsusaste 3)
Jah
Ei
Pole kohaldatav
10.4. Enne kui kasutajaagendid töötlevad õigesti tühje juhtelemente, kasutage redaktorikastides ja tekstialadel vaikimisi kohatäitemärke.

Bibliograafia ja viited

Viidatud on juurdepääsetavust ja kasutatavust käsitlevale, kõige asjakohasemale materjalile.
Eestikeelse variandi jaoks kontrolliti juurdepääsu Interneti-ressurssidele aprillis 2005.
JUURDEPÄÄSETAVUS
1. Juurdepääsetavust käsitlevad suunised ja standardid
WAI. Authoring Tool Accessibility Guidelines 1.0 (Loomevahenditele juurdepääsu põhimõtted 1.0). W3C soovitus 3. veebruarist 2000.
Selgitab tarkvara arendajatele, kuidas erinevate loomevahendite abil toetada veebiainese käideldavust ning kuidas teha tarkvara juurdepääsetavaks.
http://www.w3.org/TR/2000/REC-ATAG10-20000203
WAI. Device Independence Principles (Seadmete sõltumatuse põhimõtted). W3C tööprojekt 18. septembrist 2001.
Traadita seadmete kasutusest.
http://www.w3.org/TR/2001/WD-di-princ-20010918/
WAI. Policies Relating to Web Accessibility (Veebile juurdepääsu käsitlevad õigusaktid), 18. juuni 2003.
Nimekiri veebile juurdepääsu käsitlevatest õigusaktidest maailmas.
http://www.w3.org/WAI/Policy/
WAI. Web content accessibility guidelines. 1.0 (Veebiainese käideldavustest 1.0). W3C soovitus 5. maist 1999.
Selgitab üksikasjalikult, kuidas muuta veebisait juurdepääsetavaks inimestele, kellel on selle kasutamine eri põhjustel keeruline.
http://www.w3.org/TR/1999/WAI-WEBCONTENT-19990505/
WAI. User Agent Accessibility Guidelines 1.0 (Kasutajaagentide käideldavuse suunised). W3C soovitus 17. detsembrist 2002.
Selgitab tarkvara arendajatele, kuidas teha käideldavaks veebilehitsejad, multimeediumipleierid ja neid kasutada võimaldavad abitehnoloogiad.
http://www.w3.org/TR/2002/REC-UAAG10-20021217/
WAI. XML Accessibility Guidelines (XML-keeles tehtud rakenduste käideldavuse suunised). W3C tööprojekt 3. oktoobrist 2002.
Selgitab XML-põhiste rakenduste tegijatele, kuidas eelmainitud rakenduste käideldavust tagada.
http://www.w3.org/TR/2002/WD-xag-20021003
MUUD ALLIKAD:
Apple Computer, Inc. Mac OS 8 Human Interface Guidelines (Mac OS 8 kasutajaliidest käsitlevad suunised), 29. juuli 1996.
http://developer.apple.com/documentation/mac/HIGuidelines/HIGuidelines-2.html
Architectural and Transportation Barriers Compliance Board (Arhitektuuri- ja Edastustakistustega Toimetuleku Nõukogu). Electronic and Information Technology Accessibility Standards ( Elektro - ja infotehnoloogiale juurdepääsetavuse standardid ) (Avaldatud föderaalregistris 21. detsembril 2000, 36 CFR Part 1194 - Docket No. 2000-01 - RIN 3014-AA2).
http://www.access-board.gov/sec508/508standards.ht m
Commonwealth of Massachusetts, Information Technology Division (Massachusettsi osariigi infotehnoloogia osakond ). Enterprise Web Accessibility Standards (Riigiasutuste veebile juurdepääsu käsitlevad standardid). Versioon 2.0. 1 jaanuar 2005.
http://www.state.ma.us/itd/spg/publications/standards/web-access-std.ht m
EducAr. Propuesta de Educ.ar para el desarrollo de páginas Web accesibles. Hispaania keeles.
http://www.educ.ar/educar/home/acces.jsp
IBM. Special Needs Systems Guidelines (Erivajadustega inimestele mõeldud süsteemide arendamise suunised).
http://www-3.ibm.com/able/guidelines.html
IBM. Web accessibility guidelines (Veebile juurdepääsu käsitlevad suunised), 2002.
http://www-3.ibm.com/able/guidelines/web/accessweb.html
TechDis. Web Accessibility & Usability Resource (Veebile juurdepääsu ja selle kasutatavust käsitlev ressurss), 26. oktoober 2002.
http://www.techdis.ac.uk/seven/
The international center for disability resources on the internet (Puuetega inimestele mõeldud Interneti-ressursside rahvusvaheline keskus). City of San Jose World Wide Web Page Disability Access Design Standards (Puuetega inimeste vajadusi arvestavate veebilehtede arendamise nõuded San Jose linnas), 14. märts 1997.
http://www.icdri.org/CynthiaW/city_of_san_jose_world_wide_web_.ht m
Trace Research & Development Center (Trace’i teadus- ja arenduskeskus). Application Software Design Guidelines (Rakendustarkvara arendamise suunised).
http://www.trace.wisc.edu/docs/software_quidelines/toc.ht m
The University of Arizona (Arizona Ülikool). Web accessibility (Veebi juurdepääsetavus), 2003.
http://uaweb.arizona.edu/resources/accessibility.shtml
University of Toronto (Toronto Ülikool). 10 HTML Commandments (Kümme käsku HTML-keele kasutamiseks).
http://www.utoronto.ca/atrc/rd/html/commandments.html
U.S. Department of Justice, Civil Rights Division, Disability Rights Section (Ameerika Ühendriikide Justiitsministeeriumi kodanikuõiguste osakonna puuetega inimeste õiguste sektor ). Accessibility of State and Local Government Websites to People with Disabilities (Puuetega inimeste juurdepääs osariikide ja kohalike omavalitsuste veebisaitidele), juuni 2003.
http://www.ada.gov/websites2.ht m
WGBH/NCAM. Making Educational Software and Web Sites Accessible (Koolitusalasele tarkvarale ja asjakohastele veebisaitidele juurdepääsu tagamine), 2003.
http://ncam.wgbh.org/cdrom/guideline
2. Juurdepääsetavust käsitlevad veebisaidid
AccEase
Sidusinformatsiooni juurdepääsetavaks tegemine.
http://www.accease.com/who-we-are.html
Aware
Veebiloojatele veebi käideldavust tutvustav keskne ressurss.
http://aware.hwg.org/
Accessibility.com.au – The disability information resource
Puuetega inimeste juurdepääsu veebiainesele käsitlevate inforessursside portaal Austraalias.
http://www.accessibility.com.au/
Fundación Sidar – Acceso Universal – Seminario SIDAR
http://www.sidar.org/index.php
HCI BIB
Lingid juurdepääsu käsitlevatele Interneti-ressurssidele.
http://www.hcibib.org/accessibility/
NCAM (National Center for Accessibile Media)
Teadus- ja arendusasutus, mis tegutseb selle nimel, et meedia oleks juurdepääsetav ebapiisavalt teenindatud inimrühmadele, näiteks puuetega inimestele, vähemuskeelte kõnelejatele ning madala kirjaoskusega inimestele.
http://ncam.wgbh.org/
WAI – Web Accessibility Iniziative
Veebistandardeid välja töötava rahvusvahelise organisatsiooni suunised ja ressursid.
http://www.w3.org/WAI/
INAIL – Portale sull’accessibilità
Itaalia keeles.
http://www.superabile.it/cgi-bin/Superabile.dll/home.jsp
Section 508
Ameerika Ühendriikide veebisaite reguleerivad föderaalsed õigusaktid. Lingid, ressursid ja kasulikud dokumendid.
http://www.section508.gov/
WebABLE
Autoriteetne veebisait puudeid käsitlevate Interneti-ressursside kohta.
http://www.webable.com/
Webaccessibile.org
Itaalia ressurss veebi WAI eeskirjadest lähtuva juurdepääsetavuse kohta.
http://www.webaccessibile.org/default.asp
WebAIM – Web Accessibility in Mind
Veebi kasutamise võimaluste laiendamine puuetega inimeste jaoks.
http://www.webaim.org/
World Enable
Rahvusvaheline ettevõtmine puuetega inimestele, nende poolt ja nende kaudu võrdsete võimaluste pakkumisel Internetile juurdepääsu tagamiseks.
http://www.worldenable.net
3. Üleriigilised ja rahvusvahelised juurdepääsu alased kampaaniad
Viewable with any browser
Brauseri tüübist sõltumatute veebilehtede kampaania.
http://www.anybrowser.org/campaign/index.shtml#translations
RNIB's Campaign for Good Web Design
2003
http://www.rnib.org.uk/xpedio/groups/public/documents/publicwebsite/public_goodwebdesign.hcsp
Campagna per l'accessibilità delle biblioteche in rete: progetto CABI
Itaalia sidusraamatukogudele juurdepääsetavuse kampaania. CABI projekt.
http://marciana.venezia.sbn.it/CABI/index.html
4. Meililistid ja foorumid
BLIST The Comprehensive Index of Blindness-Related Emailing Lists
Juhised, kuidas liituda rohkem kui kahesaja, vaegnägijate teemalise meililisti ja diskussioonigrupiga. Toodud on ka hüpertekst-lingid, mis võimaldavad kõikidesse nimetatud listidesse registreeruda. Sait hõlmab lisaks ka registreerumist juurdepääsu ja eri puudeid käsitlevatesse listidesse, loetleb meililiste, mis ei ole vaegnägijate teemalised , kuid mida külastavad sageli pimedad, ning esitab valiku meililistide teemalisi ressursse.
http://www.hicom.net/~oedipus/blist.html
WAI Interest Group mailing list
http://www.w3.org/WAI/IG/Overview.html#Uselist
WebAIB. Web Accessibility Forum Mailing List
http://www.webaim.org/discussion/
5. Diskussioonigrupid
alt. comp .accessibility
alt.education.disabled
alt. support .learning-disab
alt.internet.search- engines
alt.support.disabled. artists
comp.human-factors
fj.misc.handicap
it.comp.accessibilita
it.sociale.handicap
misc.handicap
ucb. students .disabled
uk.people.disability
6. Elektroonilised jadaväljaanded
Dr Dobb’s journal
http://www.ddj.com/ddj/
E-access Bulletin
Informaatikarakenduste käideldavuse alane infoleht.
http://www.e-accessibility.com/
JILT – Journal of information, law and technology
Soliidne, kuid uuenduslik elektrooniline õigusajakiri, mis käsitleb infotehnoloogia alaseid õigusakte ja nende kohaldamist. Ajakiri sisaldab väga erinevat materjali, s.h nii eelretsenseeritud kui ka eelretsenseerimata artikleid, kommentaare, lõpetamata artikleid, raamatuarvustusi ja infotehnoloogiaülevaateid, konverentsiettekandeid ja -kokkuvõtteid ning uudiseid ja infot Ühendkuningriigis ja mujal maailmas toimuvate konverentside kohta.
http://elj.warwick.ac.uk/jilt/
7. Veebilehitsejad
Puuetega inimestele välja töötatud spetsiaalsed brauserid
Braillesurf
Kõnesüntees, Braille’ kiri, suures kirjas tekst.
http://www.snv.jussieu.fr/inova/bs4/uk/index.ht m
BrookesTalk
Oxfordi Brookes ’i Ülikooli arendatava brauseri abil täiustatakse veebiotsingu võimalusi. Kõnesüntees, suures kirjas tekst.
http://www.brookes.ac.uk/speech/
EIAD
Sarsfield Solutions ’i välja töötatud brauser, mis pakub erivajaduste ja õpiraskustega inimestele senisest avaramaid võimalusi. Puute-ekraan, lihtsustatud keelekasutusega kasutajaliides.
http://gippsnet.com.au/eiad/browser.ht m
EMACSPEAK
Kõnesünteesi võimaldav, UNIX ’is või Linux’is töötav EMACS'i keskkond hõlmab kõiki veebi sirvimise võimalusi. Kõnesüntees, lihtne klahvistikuliides.
http://emacspeak.sourceforge.net/
HomePage Reader
IBM’i välja töötatud kõnepõhine brauser, mis kasutab pimedatele ja nägemispuudega inimestele mõeldud otsimootorina Internet Explorer ’it. Kõnesüntees ja standardne graafiline kasutajaliides.
http://www.austin.ibm.com/sns/hpr.html
Marco Polo
Soniconi välja töötatud Netscape Navigator’i pistikprogramm, millel on kõnesünteesi ikoonid. Kõnesüntees, audioikoonid, lihtne klahvistikuliides.
http://www.webpresence.com/sonicon/marcopolo/
MultiWeb
Deakini Ülikooli välja töötatud spetsiaalne puuetega inimestele mõeldud brauser. Kõnesüntees, kuvasuurendus, ümberlülitusvahendite skaneerimine .
http://www.deakin.edu.au/buslaw/infosys/multiweb/mwIndex.ht m
PwWebSpeak
Kõnesüntees, sünkroonkõne ja kuvasuurendus, lihtne klahvistikuliides.
http://www.soundlinks.com/pwgen.ht m
Sensus Internet Browser
Taani konsultatsiooniorganisatsiooni Sensus Interneti-brauser vaegnägijatele. Kõnesüntees, Braille’ kirja tugi, spetsiaalsed kuvafondid.
http://www.sensus.dk/sib10uk.ht m
Simply Web 2000
Internet Explorer’it kasutav kõnepõhine kasutajaliides. Kõnesüntees, lihtne klahvistikuliides.
http://www.econointl.com/sw/
8. Kõnesüntesaatorid
ASAW (Microtalk’ilt)
http://www.microtalk.com/
HAL (Dolphin’ilt)
Kõnesüntees ja Braille’ kiri.
http://www.dolphinuk.co.uk/
JAWS For Windows (Freedom Scientific ’ult)
Kõnesüntees ja Braille’ kiri.
http://www.hj.co m
Lookout (Choice Technology’lt)
http://www.screenreader.co.uk/
OutSpoken ( Alva ’lt)
Kõnesüntees ja Braille’ kiri.
http://www.aagi.com/
Screenreader/2 (IBM’ilt)
Kõnesüntees ja Braille’ kiri.
http://www-3.ibm.com/able/snssrd2.html
Virgo ( Baum ’ilt)
http://www.baum.de
Window- Eyes (GWMicro’lt)
Kõnesüntees ja Braille’ kiri.
http://www.gwmicro.com/
WinVision (Artic’ult)
http://www.artictech.com/
9. Kohandatud tehnoloogiat kasutavad veebilehitsejad
AMAYA
W3C testitav brauser, mis rakendab ajakohastatud veebitehnoloogiaid.
http://www.w3.org/Amaya/
ARACHNE
MS-DOS’i graafiline brauser.
http://arachne.browser.org/
Lynx ja Lynx’i version Mac’i opsüsteemi jaoks
Populaane tekstipõhine brauser UNIX’i, Windows 95/98/NT, MS-DOS’i ja Mac’i opsüsteemi jaoks, mis võimaldab tekstipõhist juurdepääsu veebile vanematelt platvormidelt.
http://lynx.browser.org/
Internet Explorer
Microsoft on täiendanud veebile juurdepääsu parandamiseks Internet Explorer’it.
http://www.microsoft.com/enable/Products/ie.aspx
Net-Tamer
Pakett, mida saab jooksutada MS-DOS’is ning mis võimaldab nii teksti- kui ka graafikapõhist veebilehitsemist.
http://www.nettamer.net/
Netscape Navigator
Võimaldab suurendada fonte.
http://home.netscape.com/
Opera
Kompaktne brauser Windows 95/98/ME jaoks, mis võimaldab täiendatud navigeerimist klahvistiku abil ning kuvasuurendust.
http://www.operasoftware.com/index.html
10. Kõnetuvastusbrauserid
webHearit
Telefonipõhine vahend, mis kasutab telefoni klahvistikku liidesena, mille kaudu navigeerida sobivalt konfigureeritud veebilehtedel.
http://www.issound.com/technology/products-webhearit.ht m
SpeecHTML
Vocalis’i abonentteenus, mis võimaldab osalevale saidile juurdepääsu telefoni teel antavate käskluste abil.
http://www.speechtml.com/
11. Veebiainesele juurdepääsetavuse hindamise, parandamise ja teisendamise vahendid
HINDAMISVAHENDID
11. 1 Üldised
AccessEnable™
Sidus, veebisaitide hindamise ja korrigeerimise vahend, mille abil on võimalik teha kogu saidil automaatselt ja interaktiivselt parandusi vastavalt föderaalsetele või muudele veebi käideldavuse nõuetele.
http://www.retroaccess.com/
AccVerify™
Programm verifitseefib ja raporteerib kõik vead ja standarditele mittevastavused ning pakub kontrollküsimustikku kriteeriumidele, mida programm ei tuvasta.
http://www.hisoftware.com/access/
AnyBrowser.com
Vahendid, mis käsitlevad juurdepääsetavust, sealhulgas kuva eri suuruses esitust ning piltide asendamist ALT-tekstiga. Samuti hüperteksti ja linkide valideerimise, otsingusüsteemide jm brauseri koostalitusvõimet puudutavad testid.
http://www.anybrowser.com/
Bobby
Aitab autoritel otsustada, kas nende loodud saidid on juurdepääsetavad, pakkudes selleks automaat- ja manuaalse kontrolli võimalusi, ning ühtlasi analüüsib veebilehtede koostalitusvõimet erinevate brauseritega.
http://www.cast.org/bobby
Cynthia Says
Loodud selleks, et kindlaks teha eksimusi W3C veebiainese käideldavustesti ja Sektsiooni 508 nõuete vastu.
http://www.cynthiasays.com/
Dr Watson
Addy & Associates’i (2000) tasuta teenus. Selle vahendiga saab kontrollida ka linkide valiidsust, allalaadimiskiirust, otsimootori koostalitusvõimet, linkide kasutamissagedust, sõnade arvu ja õigekirjavigade esinemist.
http://watson.addy.com/
Dreamweaver 508 Accessibility Suite
Vt Lift for Dreamweaver
http://www.w3.org/WAI/ER/#Lift
http://www.macromedia.com/exchange/dreamweaver
I-Checker
Algtasandil jaapanikeelne veebi juurdepääsetavuse kontrolli vahend IBM’ilt.
http://www.ibm.co.jp/accessibility/i-checker/index.html
InSight
Interaktiivne hindamisvahend , mis aitab veebiarendajatel luua juurdepääsetavaid veebilehti.
http://www.ssbtechnologies.com/
Lift for Dreamweaver, Lift for FrontPage, Lift NNg
Lift for Dreamweaver / FrontPage on loomevahendite edasiarendused. Lift võimaldab juurdepääsetavusteste kohandada vastavalt vajadustele ning pakub toimetamise käigus pidevalt ajakohastatud testitulemusi ja viisardipõhist parandamisvahendit, mida saab toimetamise käigus kasutada kontekstitundlikkus režiimis.
http://www.usablenet.com/lift_dw/lift_dw.html
http://www.usablenet.com/frontend/demoform.jsp?prod=lfp
http://www.usablenet.com/products_services/lfd_nng/lfd_nng.html
Page Valet
Seob vormilise valideerimise W3C veebiainese käideldavustesti kasutamisega. Genereerib laiendatud märgistuskeelt (XML), kirjutades veebilehitsejatele eri vormingus, sealhulgas HMTL-keeles aruandeid.
http://valet.webthing.com/page/
RAMP™
Deque Systems’i kaubamärk. Lähtub Sektsiooni 508 nõudetest ja W3C veebiainese käideldavustestist. Kirjutatud sõltumatu platvormi saamiseks Javas ning on väidetevalt puuetega inimestele juurdepääsetav. Võimaldab saite hinnata ja parandada.
http://www.section508ok.com/index_products.html
RAMP™Lite
RAMP™i analüüsimootor. Genereerib aruandeid ja dokumente. Mõeldud projektijuhtidele ja tegevjuhtidele, kes soovivad hoida kontrolli all oma projektide juurdepääsetavust.
http://www.section508ok.com/index_products.html
Site Valet
Laiahaardeline toode veebi- ja intraneti-saitide kvaliteedi tagamiseks. Juurdepääsetavuse seisukohast on eriti tähelepanuväärsed Page Valet’ märgistuskeele analüüsi vahend ning tagasiside programm, millega saadetakse kasutajatele lahendamist vajavatele probleemidele tähelepanu juhtivaid teateid.
http://valet.webthing.com/
TAW
Testib veebilehe juurdepääsetavust, märgistades automaatselt leitud vead W3C veebiainese käideldavustesti prioriteetsusastmega. Märgistab ka manuaalsed testid, mida antud veebilehe puhul teha tuleb.
http://www.tawdis.net/
Torquemada
Itaaliakeelne veebisaitide juurdepääsetavuse hindamise vahend. Algset versiooni pakutakse sidusteenusena, kuid vahendit arendatakse ja varsti on oodata ka allalaaditavat versiooni.
http://www.webxtutti.it/testa.ht m
The Web Page Accessibility Self-Evaluation Test
Oma veebilehe juurdepääsetavuse hindamise test
Selle on loonud Kanada Avalike Teenuste Komisjon. Koosneb 27-st valikvastustega küsimusest nii inglise kui ka prantsuse keeles. Testi tulemusena saab oma saidi juurdepääsetavust hinnata viie-palli-skaalal: 1) ei ole juurdepääsetav; 2) palju tuleb teha parandusi; 3) osaliselt juurdepääsetav; 4) küllaltki juurdepääsetav; 5) juurdepääsetav. Tagasisidet saab elektonposti teel.
http://www.psc-cfp.gc.ca/eepmp-pmpee/access/testver1_e.ht m
11. 2 Eriküsimused
Clear Language and Design Reading Effectiveness Tool (CLAD)
Selge keelekasutuse ja disaini loetavuse vahend
Selle on välja töötanud Toronto East End’i kirjaoskusprojekt (East End Literacy Project). Esitatakse rida küsimusi ja arvutatakse seejärel kliendipoolse skriptikeele alusel loetavustase.
http://www.eastendliteracy.on.ca/clearlanguageanddesign/readingeffectivenesstool/
Colorfield Insight
Võimaldab disaineritel modelleerida ja ette näha piltide loetavusaste värvipimedate jaoks.
http://www.colorfield.com/insight.html
Doctor HTML
Võimaldab minimaaltasemel kontrollida juurdepääsetavust ning verifitseerib lingid, kontrollib õigekirja ja teeb süntaksianalüüsi.
http://www2.imagiware.com/RxHTML/
NetMechanic
http://www.netmechanic.com/
NIST WebMetrics Tool Suite
Saidi kasutatavuse ja sellele juurdepääsetavuse testimise vahenditest koosnev komplekt.
http://www.nist.gov/webmet/
Reading level calculator
Arvutab kliendipoolse skriptikeele alusel veebilehe loetavusastme.
http://www.linda-andrews.com/readability_tool.ht m
The Schematron
Võrdleb failimudelit WAI veebiainese käideldavustesti mudelitega.
http://www.ascc.net/xml/resource/schematron/WAI-example.html
Vischeck
Rakendusena allalaaditav, Photoshop’i pistikprogrammina hangitav või sidusalt kasutatav vahend imiteerib värvipimedust.
http://www.vischeck.com/
The Wave
Vahend, mis aitab inimesel sooritada isiklikku otsustusvõimet nõudvaid ülesandeid. Kuvab piltide ALT-teksti ja veebilehel olevad piltide alad, pakub arvukalt lineaarset lugemisjärge näitavaid nooli ning toob esile aplettide HTML-keeles ekvivalendid (kui neid esineb). Kontrollib veebilehte automaatselt.
http://www.temple.edu/instituteondisabilities/programs/eit/wave.ht m
Webbot - the libwww Robot
W3C välja töötatud programmeeritav robot, mis suudab kirjutada aruande puuduvate ALT-atribuutide või muude spetsiifiliste üldnormist kõrvalekaldumiste kohta. Selle algne mõte oli testida HTTP/1.1 visualiseerimisjooni. Töötab UNIX’i ja Windows’i peal.
http://www.w3.org/Robot
WDG HTML Validator
Veebidisainerite rühma (Web Design Group; WDG) valideerimisvahend, mis kasutab sama mootorit kui W3C HTML Validator, kuid väljastab hõlpsamini mõistetavaid veateateid ning toetab suuremal arvul tähemärkide kooditabeleid. Kasutatav kohtarvutis või sidusalt.
http://www.htmlhelp.com/tools/validator/
W3C CSS Validator
Valideerib veebidokumentides kasutatud kaskaadlaadistikke. Seda saab kasutada W3C serveri liidese või allalaadituna Java käsurealiidese kaudu.
http://jigsaw.w3.org/css-validator/README.html
W3C HTML validation service
HTML-dokumentide valideerimisteenus, mis põhineb standardse üldistatud märgistuskeele (SGML) parseril. See kontrollib, et HTML-dokumendid on vastavuses W3C HTML-dokumente käsitlevate soovituste ja teiste sellealaste nõuetega. Teenust pakutakse W3C veebisaidi kaudu.
http://validator.w3.org/
11. 3 Teenused
AccMonitor™ ja AccessibilityWATCH™
Jälgib ööpäevaringselt kogu veebisaidi või selle alamkataloogi juurdepääsetavust, lähtudes W3C veebiainese käideldavustesti prioriteetsusastmetest ja Sektsiooni 508 nõuetest.
http://www.hisoftware.com/access/monitor.html
http://www.accessibilitywatch.com/
12. Parandusvahendid
A-Prompt
Toronto Ülikooli vabavara , millega saab probleeme kindlaks teha ja aidata neid kõrvaldada.
http://aprompt.snow.utoronto.ca/
AccRepair™
Võimaldab kindlaks teha, kas veebisaitidel peetakse kinni juurdepääsetavuse põhimõtetest ja nõuetest, ning vajadusel teha kohaseid parandusi.
http://www.hisoftware.com/access/repair.html
ALT repair kit
Võimaldab lisada ALT-teksti sidusrežiimis veebilehele.
http://www.sonicon.com/wai/altsform.html
Demoronizer
Välja töötanud Tom Christiansen. Kõrvaldab tarnijapoolsed HTML-keele normid ja laiendused .
http://language.perl.com/misc/div-www.html
Hi-Caption™
Võimaldab loojatel toimetada SMIL või SAMI esitusi nii, et on lisatud seletiitlid, mille abil luuakse visuaalne liides kasutajate jaoks, kes ei taha otseselt koodi toimetada, ning pakutakse kõiki allika toimetamise fuktsioone. Ka hispaania keeles.
http://www.hisoftware.com/hmcc/acc4mcc.html
InFocus
Interaktiivne vahend, mille abil arendajad saavad luua juurdepääsetavaid veebilehti.
http://www.ssbtechnologies.com/
Lift for Dreamweaver, Lift for FrontPage, Lift NNg
Lift for Dreamweaver / FrontPage on loomevahendite edasiarendused. Lift võimaldab juurdepääsetavusteste kohandada vastavalt vajadustele ning pakub toimetamise käigus pidevalt ajakohastatud testitulemusi ja viisardipõhist parandamisvahendit, mida saab toimetamise käigus kasutada kontekstitundlikus režiimis.
http://www.usablenet.com/lift_dw/lift_dw.html ,
http://www.usablenet.com/frontend/demoform.jsp?prod=lfp ,
http://www.usablenet.com/products_services/lfd_nng/lfd_nng.html
MAGpie
Võimaldab kasutajatel lisada QuickTime, Windows Media või SMIL dokumentidele seletiitleid ning SMIL’ile helikirjeldusi. Pakutakse Windows’i versiooni.
http://ncam.wgbh.org/webaccess/magpie/
PageScreamer
Teeb kindlaks ja parandab nõuetele mittevastava veebiainese, pakub igale mittetekstilisele elemendile tekstiekvivalendi, võimaldab määratleda HTML-tabelites read ja veerud, tagab navigeerimisel freimide kindlakstegemise, teeb kindlaks serveripoolsed hüperpildid ja teavitab neist kasutajaid
http://www.crunchy.com/tools/PageScreamer.html
Powerpoint Accessibility Wizard
Illinoisi Ülikooli rehabilitatsiooni ja haridusteenuste osakonna väljatöötatud vahend lihtsustab PowerPoint’i esitluste konverteerimist tekstivormis juurdepääsetavasse HTML-keelde.
http://www.rehab.uiuc.edu/ppt/index.html
RAMP™
Deque Systems’I toode võimaldab juurdepääsetavust hinnata ja parandada.
http://www.section508ok.com/index_products.html
RAMP™ARC
Võimaldab luua algallikatest märgendatud PDF-faile ja juurdepääsetavaid HTML-dokumente.
http://www.section508ok.com/index_products.html
Tidy
Parandab vigu ning HTML- ja XML-keele stiilis. Konverteerib HMTL-dokumente XHTML ’i. Eemaldab kaitstud XML-märgendid HTML-keeles väljundist
http://www.w3.org/People/Raggett/tidy
TOC Maker
Mozilla composer’i lisaprogramm võimaldab luua veebilehe sisukorra ning lisada selle veebilehe või -saidi indeksile.
http://cascades.mozdev.org/installation.html
13. Filtrid ja teisendusvahendid
Accessibility Bookmarklets
Jim Lay poolt Java’s kirjutatud eri funktsioonidega väikesed programmid , mis parandavad veebilehe juurdepääsetavust.
http://jibbering.com/accessibility/bookmarklets.html
Accessible Web Browser Project
Illinoisi Ülikooli projekt, mille eesmärk on luua Internet Explorer’it COM-objektina kasutades veebilehitseja , mis parandab nägemispuudega inimeste juurdepääsu veebile.
http://slappy.cs.uiuc.edu/fall99/team5/
AYE
Henrik Quinteli veebilehe teisendaja.
http://www.fh-worms.de/~quintel/Q/first.ht m
BBC Education Text to Speech Internet Enhancer : BETSIE
BBC haridusprogrammi veebiteksti teisendus kõneks.
http://www.bbc.co.uk/education/betsie/ )
Lynx-me service
Näitab tekstiversiooni sellest, milline on sait Lynx’is.
http://ugweb.cs.ualberta.ca/~gerald/lynx-me.cg i
Delorie Lynx viewer
Näitab, milline on sait Lynx’is.
http://www.delorie.com/web/lynxview.html
Internet Exploreri veebitarvikud
http://www.microsoft.com/Windows/IE/WebAccess/default.asp
Muffin filtering proxy server
Veebi filtreerimise puhverserver ehk proksi .
http://muffin.doit.org/
Navigation Power Toys for IE
Välja töötanud Mark Novak Trace’i keskusest .
http://trace.wisc.edu/world/doc_access/index.htm#nav-tools
Microsoft Power Point WWW Publishing Accessibility Wizard
Lihtsustab PowerPoint’is esitluste konverteerimist tekstipõhisesse HTML’i.
http://cmos-eng.rehab.uiuc.edu/ppt/
Office 2000 HTML Filter
Microsofti tööriist, mille abil saab Office 2000 (nt Word’i) dokumentide HTML’i salvestamiseks eemaldada dokumentidesse manustatud Office’ile omaseid märgiseid.
http://office.microsoft.com/downloads/2000/Msohtmf2.aspx
PDF to HTML Converter
Adobe PDF-failide konverter HTML-failideks.
ETH Zurich – proksi abiprojekt.
http://access.adobe.com/simple_form.html
The Proxomitron
Filter, mis vabastab veebilehe mitmesugustest elementidest või asendab need teistega (nt vilkumise paksu kirjaga).
http://www.proxomitron.info/index.html
RTFtoHTML
Konverteerib RTF-failid HTML’i.
http://www.sunpack.com/RTF/
rfc2html.pl
Eriotstarbeline filter, mis konverteerib Interneti-ühiskonna kommentaarinõuded HTML’i. Teksti erivormingusse kontverteerimise mudel neile, kellele meeldib programmeerida Perl ’is.
http://www.w3.org/Protocols/rfc2616/rfc2616.html
http://www.w3.org/Protocols/rfc2616/rfc2html.pl
Silas S. Brown 's Web access gateway
Veebivärav puuetega kasutajatele
http://members.bigfoot.com/~silasbrown/access.html
<
Proksi, mis kohandab allikast edastatud ainese nägemispuudega inimestele sobilikumasse versiooni.
http://codix.net/textualise
Web Intermediaries (WBI) (“Webbie”)
IBM’i väljatöötatud vahendavate veebirakenduste loomise arhitektuur ja raamistik.
http://www.almaden.ibm.com/cs/wbi/
Web page Purifier
Eemaldab märgendid ja/või atribuudid , mida dokumenditüübi määrang (DTD) ei luba kasutada.
http://www.delorie.com/web/purify.html/
WebCleaner
Avatud lähtekoodiga filtreeriv HTTP proksi.
http://freshmeat.net/projects/webcleaner/
KASUTATAVUS
1. Kasutatavust käsitlevad suunised ja standardid
WAI – Web Accessibility Initiative. WAI contents guidelines for public Web sites in the EU, Final Progress Report (Euroopa Liidu avalike veebisaitide ainest käsitlevad WAI suunised, lõplik aruanne ), detsember 2002.
http://europa.eu.int/information_society/topics/citizens/accessibility/web/wai_2002/eaccess2002_report_final/a_documents/ap2002-wai-rep3.pdf
IBM. Web design guidelines (Veebidisaini käsitlevad suunised).
http://www-3.ibm.com/ibm/easy/eou_ext.nsf/Publish/572
ISO 9241-11. Guidance on usability (Kasutatavust käsitlevad suunised), 1998.
http://www.usabilitynet.org/tools/r_international.htm#9241-11
National Cancer Institute (Riiklik Vähiinstituut). Research-based Web design and usability guidelines (Uuringutel põhinevad veebi struktuuri ja kasutatavust käsitlevad suunised).
http://www.usability.gov/guidelines/index.html
2. Kasutatavust käsitlevad veebisaidid
Chickenskinners
Kasutatavust käsitlevad lingid ja artiklid.
http://www.chickenskinners.com/index.php/usa
Section 508
Ameerika Ühendriikide veebisaite reguleerivad õigusaktid. Lingid, ressursid ja kasulikud dokumendid.
http://www.section508.gov/
Usability Professionals’ Association
Veebi kasutatavuse spetsialistide ühing.
http://www.upassoc.org/
Usableweb
Üle tuhande kasutatavust käsitleva lingi.
http://usableweb.com/
Usability.gov
Ameerika Ühendriikide valitsuse veebi kasutatavust käsitlev sait, kus on mitmeid temaatilisi viiteid.
http://www.usability.gov/accessibility/index.html
Usability.net
http://www.usabilitynet.org/tools/r_international.ht m
Usabilityfirst
Pakub teavet ja ressursse, mis on veebisaitide ja tarkvara ülesehituse juures olulised.
http://www.usabilityfirst.com/
useit.com, Jakob Nielsen's Website
http://www.useit.com/
3. Ainese kvaliteet ja kasutatavuse hindamise meetodid
Brussels quality framework / Cadre qualité Bruxelles
Brüsseli kvaliteediraamistiku töörühm koostab ühistel arusaamadel põhinevaid kultuuriveebi kvaliteedikriteeriume.
http://www.cfwb.be/qualite-Bruxelles/pg001.asp
CIDOC Multimedia Working Group (CIDOCi multimeedia töörühm). Multimedia Evaluation Criteria (Multimeedia hindamiskriteeriumid). Muudetud projekt. Nürnberg, Saksamaa, 8.–10. september 1997.
http://www.archimuse.com/papers/cidoc/cidoc.mmwg.eval.crit.html
DESIRE Information Gateways Handbook (DESIRE võrguväravate käsiraamat). Guide to creating high quality portals on the Internet (Kvaliteetsete portaalide loomise suunised).
http://www.desire.org/handbook/
Hom, James. The Usability Methods Toolbox (Kasutatavuse saavutamise meetodid). 1998.
http://jthom.best.vwh.net/usability/
ICRA - Internet Content Rating Association (Interneti-ainese hindamise ühing)
http://www.icra.org
Internet detective (Interneti-detektiiv)
Interaktiivsed Interneti-ressursside kvaliteedi hindamise juhised
http://www.sosig.ac.uk/desire/internet-detective.html
Judging quality on the Web (Veebikvaliteedi hindamine)
http://library.ucla.edu/url/referenc/judging.ht m
Quality Framework for UK Government Website Design (Ühendkuningriigi valitsussektori veebisaitide ülesehitust käsitlev kvaliteediraamistik). Projekt. Juuli 2002.
http://www.e-envoy.gov.uk/assetRoot/04/00/09/20/04000920.pdf
Quick : the Quality information checklist (Informatsiooni kvaliteedi kontroll- nimestik).
http://www.hfht.org/chiq/Quick/docs/index.html
QUIS . Questionnaire for user interaction satisfaction (Kasutaja interaktsiooniga rahulolu ankeet )
http://www.lap.umd.edu/QUIS/index.html
SUMI
Standard evaluation questionnaire for assessing quality of use of software by end users (Lõppkasutajate tarkvara kvaliteedi hindamise standardankeet).
http://www.ucc.ie/hfrg/questionnaires/sumi/index.html
Tillman, Hope N., Evaluating quality on the Net (Veebikvaliteedi hindamine), märts 2003
www.hopetillman.com/ findqual .html
4. Universaalne projekteerimine
The Center for Universal Design – Universal Design Manifesto. Universaalse Projekteerimise Keskuse projekteerimise üldpõhimõtete manifest.
http://www.design.ncsu.edu:8120/cud/univ_design/princ_overview.ht m
Dan's Web Tips
Ulatuslik kogum kasulikke näpunäiteid, linke ja ressursse tõhusate ja kasutatavate veebilehtede loomiseks.
http://webtips.dan.info/
Designing More Usable Web Sites
Lingid ressurssidele, mis kirjeldavad juurdepääsetavate veebisaitide loomist, sealhulgas kasutatavat tarkvara ja veebipõhiseid teenuseid
http://www.trace.wisc.edu/world/web/index.html
Navigation and Usability Guide
Juurdepääs navigeerimist ja kasutatavust käsitlevatele artiklitele, veergudele ja ressurssidele Web Review Magazine’is
http://www.ddj.com/
General Concepts, Universal Design Principles and Guidelines
On palju nii praktilisi kui ka majanduslikke põhjuseid, miks luua maailma, mida me saame kõik kasutada. Siin on toodud paar artiklit, mis esitavad selle valdkonna üldkontseptsioonid ning universaalse projekteerimise põhimõtted ja suunised
http://trace.wisc.edu/world/gen_ud.html
Web Usability OverSite
Michigani Ülikooli koostatud artiklite ja linkide register toob esile, kuidas veebitegijad saavad testida oma saidi üleüldist kasutatavust
http://www-personal.umich.edu/~bing/oversite/webuse.html
Yet Another Style Guide
Kogemustel põhinevad stiilijuhised, kuidas disainida head veebisaiti
http://www.vorburger.ch/kissfp/styleguide/index.html
Designing Access to WWW Pages by the Alliance for Technology Access (Tehnoloogiale Juurdepääsu Liidu materjal, kuidas luua veebilehtedele juurdepääsu)
http://www.ataccess.org/rresources/webaccess.html
Norman, Donald . The Design of Everyday Things (Igapäevaste asjade projekteerimine). New York : Basic Books , 1988.
5. Mustrid
Alexandex C. et al. A Pattern Language – Towns, Buildings, Construction (Mustrite keel – linnad, hooned, konstruktsioonid). New York: Oxford University Press, 1977.
Alexander C.. The Timeless Way of Building (Ajatu viis ehitada). New York: Oxford University Press, 1979.
Cunningham, Ward – Beck, Kent . Using Pattern Languages for Object-Oriented Programs (Mustrite keele kasutamine objektorienteeritud programmides), presented to the Conference on Object-Oriented Programming, Systems, Languages, and Applications (OOPSLA) (esitatud objektorienteeritud programmeerimise, süsteemide ja rakenduste konverentsil), 1987.
Gamma Erich –Helm, Richard – Johnson, Ralph –Vlissides, John – Wesley, Addison , Design Patterns – Elements of Reusable Object-Oriented Software (Veebistruktuuri mustrid– taaskasutatava objektorienteeritud tarkvara elemendid), 1995.
Tidwell, Jenifer, COMMON GROUND : A Pattern Language for Human-Computer Interface Design (ÜHTSED ALUSED. Inimese ja arvuti liidese projekteerimise mustrikeel), 1999.
http://www.mit.edu/~jtidwell/common_ground.html
Tidwell, Jenifer. UI Patterns and Techniques (Kasutajaliideste mustrid ja tehnikad), 2002
http://time-tripper.com/uipatterns/
Van Welie, Martin, Interaction Design Patterns (Interaktsiooni projekteerimise mustrid), 2001
http://www.welie.com/patterns/index.html
Veebimustrite kogumite bibliograafia on leitav võrguaadressilt:
http://iawiki.net/WebsitePatterns

Lühendid

CD-ROM: Compact Disc Read-Only Memory / laserketas-püsimälu
CERN : Conseil Européen pour la Recherche Nucléaire / Euroopa Tuumauuringute Keskus
DELOS: Network of Excellence for Digital Libraries
DIGICULT: Digital Heritage and Cultural Content
EAD: Encoded Archival Description / märgendatud arhiivikirjeldus
EBLIDA: European Bureau of Library, Information and Documentation Associations / Euroopa Raamatukogu-, Info- ja Dokumentatsiooniühenduste Büroo
ERPANET: Electronic Resource Preservation and Access Network
GIF: Graphics Interchange Format / graafikavahetuse vorming (Unisysi registreeritud kaubamärk)
HTML: HyperText Markup Language / hüperteksti märgistuskeel
ICA: International Council of Archives / Rahvusvaheline Arhiivinõukogu
ICANN: The Internet Corporation for Assigned Names and Numbers / mittetulundusühing Interneti nime- ja aadressisüsteemi administreerimiseks
ICF[ICDH-2]: International Classification of Functioning, Disability and Health / rahvusvaheline töövõimelisuse, puuete ja tervislike seisundite liigitus
ICDH-1: International Classification of Impairments, Disabilities and Handicaps / rahvusvaheline puuete liigitus
ICOM: International Council of Museums / Rahvusvaheline Muuseuminõukogu
IFLA: International Federation of Library Associations and Institutions / Rahvusvaheline Raamatukoguühingute ja -asutuste Liit
IKT: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
ISAAR: International Standard Archival Authority Record
ISAD: International Standard Archival Description / rahvusvahelised arhiivikirjelduse reeglid
ISBD : International Standard Bibliographic Description / rahvusvahelised bibliograafilise kirjeldamise reeglid
ISO: International Standard Organisation / Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon
JPEG: Joint Photographic Experts Group / Ühendatud Fotograafiaekspertide Grupp (failivorming avalikuks kasutuseks)
KKK: korduma kippuvad küsimused
LABsTECH: Laboratories on Science and Technology for the conservation of European Cultural heritage / Euroopa kultuuripärandi konserveerimise teaduslike aluste ja tehnoloogia väljatöötamise laboratooriumid
MINERVA: Ministerial NetwoRk for Valorising Activities in digitations / ministeeriumidevaheline digiteerimisalane koordineerimisvõrk
PNG: Portable Network Graphics / porditav võrgugraafika (failivorming avalikuks kasutuseks)
RDF: Resource Description Framework / ressursikirjelduse raamistik
UNESCO: United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization / Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon
URL: Uniform Resource Locator / üldine ressursiaadress
W3C: World Wide Web Consortium / rahvusvaheline Interneti ja veebiga tegelevate firmade konsortsium
WAI: Web Accessibility Iniziative
XHTML: The Extensible HyperText Markup Language / laiendatav hüperteksti märgistuskeel
XML: eXtensible Markup Language / laiendatav märgistuskeel
160