100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 17 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-03-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
128 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kristina000
Õppematerjali autor
RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU Lühikonspekt Arvestuse teemad 1. Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne
peal kord, luua kaosest korrastatud kosmos, kus on võimalik tsiviliseeritud elu. Seda vaarao kordaloovat funktsiooni tähistasid egiptlased terminiga maat, mis üheltpoolt tähendas korra kehtestamist Egiptuses, teiselt poolt aga korrastatud Egiptuse kaitsmist ümbritseva kaose, barbarite, eest. Samas ei olnud Egiptuse tsentraliseeritus absoluutne. Noomid, mida oli umbes 40, omasid autonoomiat kohalikes küsimustes ning ilmutasid puhuti arvestatavat separatismi. Egiptuse ajalugu jagatakse järgmisteks perioodideks: Vana riik: 2778 – 2263, kujunes ühtne tsentraliseeritud riik. Pealinn Memphis. Kujunesid välja peamiselt kaubanduslikud suhted Vahemere lõunaranniku aladega (Palestiina) ja Nuubiaga. Rajati püramiidid – tuntuim on Cheopsi püramiid (3 at keskelt). Keskmine riik : 2040 – 1730. Vähem tsentraliseeritud, noomidel teatav autonoomia. Peajumalaks kujunes Amon-Re (Ra). Lõppes hüksoslaste sissetungiga. Uus riik: 1562 – 1085
· 12. Osmani impeeriumis elavatele mitte-türgi rahvastele anda enesemääramisõigus. Türgi suveräänsus kehtestada Türgi piirides. Vaba läbipääs Dardanellidest. · 13. Luua iseseisev Poola riik. Poola peab saama rahvusvahelise garantii ja väljapääsu merele. · 14. Luua rahvusvaheline organisatsioon, garanteerimaks riikide poliitilist ja territoriaalset sõltumatust. Mida uut need sisaldasid? · Oluliseks said idealistlik suhtumine riikidevahelistes suhete mõjutamise võimalusse (nõudmised loobuda saladiplomaatiast, tagada vabakaubandus ja merekaubanduse vabadus, luua rahu järelvalvega tegelev rahvusvaheline organisatsioon jne.) · Püüti esmakordselt rakendada õiglust ja õigust rahvusvahelistes suhetes. · Tunnistati esmakordselt ka rahvaste enesemääramisõigust. · Wilson ei nõudnud sõja-eelse status quo taastamist, vaid uue tasakaaluolukorra loomist.
kontinendi poliitilise kaardi ümberjoonistamine, Prantsusmaa, Napoleon I rajatud Varssavi hertsogkonna, Hollandi, Reiniäärsete riikide, Saksimaa ja mitmete Itaalia territooriumide piiride kehtestamine ning mõjusfääride loomine, mille kaudu Austria keisririik, Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik, taas Bourbonide valitsetav Prantsusmaa ja Venemaa keisririik lahendasid kohalikke ja piirkondlikke probleeme. Viini kongress oli esimene rahvusvaheliste kohtumiste seerias, mis sai tuntuks kui kongressisüsteem, mis oli püüe püstitada Euroopas rahumeelselt jõudude tasakaal ja eeskujuks hilisematele organisatsioonidele nagu Rahvasteliit ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. 47) Kuidas toimus Saksamaa ümberkorraldamine Viini kongressi järel? Preisi kuningriik sai kaks viiendikku Saksimaast, osa Varssavi hertsogkonnast (Poseni suurhertsogkond), Danzigi vabalinna ja Reinimaa/Vestfaali.
Lisaks sõjaväelistele operatsioonidele korraldasid mõlemad pooled massimõrvu. Franco palus Adolf Hitlerilt ja Benito Mussolinilt abi. Hitler sai Franco abipalve kätte 22. juulil 1936 ning algatas sõjalise abi andmise NSV Liit osales Hispaania kodusõjas põhiliset sõjavarustuse müüjana ning sõjaliste- ja riiklike julgeolekunõunike saatmisega. 2. Võidurelvastumine ja pingelõdvendus 1950.-1980.aastatel oli rahvusvaheliste suhete üheks peamiskes valuküsimuseks võidurelvastumine. Nii N Liidus kui ka USA-s kardeti vastase võimalikku sõjalist rünnakut. Külma sõja aastail täiustati võidu kõiki massihävitusrelvade liike. 1950.aastail hakati N Liidus tootma esimesi kontinendivahelisi rakette,mis võisid tuumalõhkelaengu igasse maailma nurka. Veidi hiljem asuti ka USA-s selliseid rakette valmistama.
lõpetas Saksamaal oma tegevuse Frankfurdi parlament. (Tannberg 2, T 2003) 3.5.1 Revolutsiooni tagajärjed Pärast revolutsioone oli absolutistlik riigikord nõrgenenud, kehtestati põhiseadused ning sätestati demokraatlikud vabadused ja õigused. Olulised olid ka revolutsioonide ühiskondlikud ja majanduslikud tagajärjed: feodaaligantide kaotamine põllumajanduses, kodanlusele laiema tegevusvabaduse andmine ja teised sellised muutused, mis kiirendasid kokkuvõttes kapitalistlike suhete juurdumist. Ühiskond politiseerus ning tekkisid eripalgelised poliitilised klubid ja ühingud. Nende baasil hakkasid hiljem välja kujunema parteid. (Tannberg 2, T 2003) 3.6 Saksamaa ühendamine 1861. aastal tõusis troonile Wilhelm I. Tema valitsusaja algul saavutati usaldus trooni ja ühiskonna vahel ning liberaalne kodanlus asus kuningat toetama. 1862. aastal kutsus ta Preisi- maa valitsusjuhiks Otto von Bismarcki. See oli Saksamaa tuleviku jaoks oluline otsus. Aja
rahulepingud, mis valmisid Pariisi rahukonverentsil Juulist Oktoobrini 1946. Määrati riikide piirid ja reparatsioonid. · Jaapanile esitati ultimatum alistumiseks Külm sõda Pärast teise maailmasõja lõppu hakkasid teravnema võitjariikide suhted. Septembris 1945 algas Londonis välisministrite nõukogu istungjärk kus jõuti üksmeelele ainult ühes küsimuses, et mis kell on lõunasöök. Lääne ja Nõukogude liidu suhete teravnemise tingis Nõukogude liidu tegevus nendes riikides, kuhu punaarmee oli jõudnud. Nendes riikides läksid kommunistide kätte siseministri ametikohad ja julgeoleku jõud: Algas riigistamine ja vägivalla poliitika. Enda mõju all olevaid riike hakkas Nõukogude liit nimetama rahvademokraatiamaadeks. Poola, Saksa demokraatlik vabariik, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Albaania ja Jugoslaavia, kellega olid suhted vaenulikud.
II MAAILMASÕDA 1. Rahvasteliit kaotas mõjuvõimu, mis tõi kaasa Venemaa-, Saksamaa, Jaapani ja Itaalia sõjaka poliitika. 2. Eesmärgid 3. Saksamaa Luua Suur-Saksamaa ja saada aaria/saksa rahvale rohkem eluruumi. 4. Nõuk. Liit (Venemaa) Soovis levitada kommunismi üle maailma ja saada tagasi pärast tsaaririigi lagunemist kaotatud piirkonnad (Eesti, Läti, Leedu, Soome). 5. Itaalia Soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia Vana-Rooma aegse hiilguse. 6. Jaapan Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. Teise maailmasõja puhkemise põhjused Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. · Sõlmiti MRP. · Pariisi rahukonverentsi ebaõiglased otsused. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas laenude abil sõjatööstust · Stalin Nõukogude Liidus arendas sõjatööst
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid