(. ) -- . , , - , -- , -- , , - -- . 1 316 893 52°20' 44°20' 22°5' 41°15' . -- , -- ( ), -- , -- . . -- 603,7 . ², 5,7 % 0,44 % . , . . : 1 355 ( -- 1 056,5 ; -- 249,5 ; -- 49 ). , . 1187 . «». , «», « », -- . «» , XVII . , «» «» (.. , ) . , «», «» «», « », «» «». « » (1835) . «» «» 10 . «» «» . . . , « », « », « », « » [4]. . . , « », « », « » ( . [5] ). ., « 1993 ,, " ,, ". , , ,, " ,, "»[6]. «.» «»: « », « » ( )[7]. . . , , « »[8]. ( ) « », XIX -- -- « ». 19 , , . , « » . « -», . 18-19 «», (). «» - , , , (- ). ()...
Impordib kangaid, keemiatooteid, toiduaineid ja metalle Ekspordib nisu, kartuleid, toiduaineid, tarbeesemed, põllumajandus ja tööstusmasinaid, musti metalle, keemiatooteid, rõivad ja jalatseid Toodetakse kütuseid Rahvuslikku kogutoodangut arvestades 55. kohal Ühe inimese kohta 700 USD Inflatsioon 22,7% Rahaühik on grivna Kultuur Idaslaavi rahvas Põhiliselt õigeusklikud, vähesed katoliiklased Riigikeel on ukraina Teistest keeltest on vene, poola, ungari ja rumeenia Valitsus Presidentaalne demokraatia President Viktor Justsenko alates 2005. a Peaminister Viktor Janukovõts alates 2006 President on riigipea, kelle valib rahvas Täidesaatev võim on presidendil, peaministril ja ministrite kabineendil Kliima Parasvöötme merelises kliimas Iseloomustav üsna jahe suvi ja pehme talv Läänetuuled toovad niisket õhku ja tekitavad sademeid
Ukraina Geograafiline asend: Ukraina asub ida-Euroopas Musta mere ääres. Ukrainast läände jäävad Poola, Rumeenia, Moldaavia ja ida poole Venemaa.See jääb 44-53 põhjalaiuste ja 25-40 idapikkuste vahele. Kogu maismaa on 579 330 km2 ning merepiir on 24 220 km2 pikk. Tartust on Ukraina pealinna Kiievisse linnulennul umbes 2250 km. Ukraina pindala on 603 550 km2; Eestist on see suurem umbes 13 korda suurem. Ukrainaga on enamvähem samasuurused Somaalia ( 637 tuh km2), Kesk-Aafrika Vabariik ( 622 tuh km2) ja Madaksakar (587 tuh km2 ). Pindalalt on Ukraina maailmas 52 Ukrainas elab 45 700 395 inimest, seega on Eestis elanike ligi 35 korda vähem. Rahvaarvult on Ukraina maailmas 28 kohal ning temaga enamvähem sama rahvaarvuga on Colombia ja Birma.
Ukraina Ukraina on riik Euroopas.Lõunas piiravad Ukrainat Must ja Aasovi meri. Ukrainast on Rumeenia ja Moldovaga edelas, Ungari ja Slovakkiaga läänes, Poolaga loodes, Valgevenega põhjas ja Venemaaga idas. Kujult on nagu väike lind, kes tiibu laiali ajanud. Ukraina asub........... ja pealinnKiiev asub 50°27 N, 30°30 E. Ukraina asub Tallinnast 1000 km kaugusel ning Eestiga asub samas ajavööndis.Ukraina asub Euraasia laamal lõunapoolsel äärel kuid samas on keskel. Sealsetel aladel ei esine maavärinaid ja vulkaanipurskeid.Ukrainas tegeletakse maavarade kaevandamisega. Peamised maavarad on nafta, maagaas, kivisüsi, raud, vask, kuld, kivisool ning liiv. Pinnamood Ukraina on väikeste kõrgustikega tasane maa. Kõrgeimad mäed on Karpaadid riigi
Riigi loodus Loodus Kliima Loomad Taimed Veestik 3. Loodusrikkused 4. Tähtsamad majandusharud 5. Suurimad linnad 6. Vaatamisväärsused Riigi geograafiline asend Ukraina asub Ida-Euroopas, 44. ja 53. põhjalaiuse vahel. Piirneb Rumeenia ja Moldovaga edelas, Ungari ja Slovakkiaga läänes, Poolaga loodes, Valgevenega põhjas ja Venemaaga idas. Ukraina pindala on 603 700 km2. Euroopas on Ukraina suuruselt viies riik. Ukrainast suuremad on Venemaa, Prantsusmaa, Türgi ja Hispaania. (Ukraina on Eestist 13 korda suurem.) Riigi loodus Ukraina on vaheldusrikas, maaliliste maastikega ja väikeste kõrgustikega tasane maa. Suurtest jõgedest veerikkaim jõgi on Dnepr. Kõrgeimad mäed on Karpaadid riigi lääneosas. Ka kõrgeim mäetipp Goverla, mis on 2061 meetrit üle merepinna, asub Karpaatides.
Selle punkti geograafilised koordinaadid on 49°15'38"N 40°13'40"E. Ukraina geograafiline keskpunkt asub Tserkassõ oblastis Spoljanskõi rajooni keskuse Spola linna ja Matusivi küla vahel Marjanivka küla põhjapoolses ääres. Selle punkti geograafilised koordinaadid on 49°01'39"N 31°28'58"E. Ukraina äärmuspunktide alusel arvutatud riigi geograafilise keskpunkti geograafilised koordinaadid on 48°22'58"N 31°10'56"E. Ukraina pinnamood on üsna mitmesugune ja eriilmeline. 70% Ukraina territooriumist hõlmavad madalikud, 25% -- kõrgustikud ja vaid 5% -- mäestikud, sellega on territooriumi keskmine üldkõrgus 175 meetrit. Ukraina territooriumi suurim osa paikneb Ida-Euroopa lauskmaa edelaosas ja talle on iseloomulik tasane ja künklik pinnamood. Vaid riigi lõunaosas onKrimmi mäestik ja lääneosas on Ukraina Karpaadid. Ida-Euroopa lauskmaal vahelduvad madalikud ja kõrgustikud, nende olemasolu on seotud Ida- Euroopa platvormi ebatasasustega
UKRAINA ÜLDANDMED Asend Ukraina on riik Euraasias , Euroopas. Ukraina ja Eesti vahele jäävad Valgevene ja Läti. Nii Eestil, kui Ukrainal on ühine piir Venemaaga. Ukraina jääb Mustast merest põhja ja Ukraina kirdepiiri äärde jääb Aasovi meri. Ülejäänutest külgedest piirab Ukrainat maismaa. Suurus Ukraina pindala on 603 700 km2. Euroopas on Ukraina suuruselt viies riik. Ukrainast suuremad on Venemaa, Prantsusmaa, Türgi ja Hispaania. Ukraina on Eestist 13 korda suurem. Naaberriigid Ukrainal on 7 maismaanaabrit ja üks ülemere naaber. Ukraina idanaaber on Venemaa, põhjanaabrid on Valgevene ja Poola. Edelasse jäävad Slovakkia, Ungari, Rumeenia ja Moldova. Moldova on osaliselt Ukraina territooriumis sees. Teisel pool Musta merd on Ukraina vastas Türgi. LOODUS Pinnamood Ukraina on väikeste kõrgustikega tasane maa. Kõrgeimad mäed on Karpaadid riigi lääneosas. Ka kõrgeim mäetipp Goverla, mis on 2061 meetrit üle
s u lo N A no K A I an R a :T UKo o s j ta K Rahvastik Ukrainas elab ühel ruutkilomeetril elab 77 inimest. Inimestest on 73% ukrainlased, 22% venelased , 4% muudest rahvustest ja 1% juudid. Ukraina tööstuslikus idaosas, Krimmis ja linnades üle kogu maa. Kõige tihedamini on asustatud Kiievi piirkond. Põhiandmed Pindala: 603 700 km2 Rahvaarv: 45 831 400 inimest Pealinn: Kiiev Keeled: ukraina (riigikeel), vene, poola, ungari, rumeenia Rahaühik: grivna Usk: õigeusk Impordib · Kangad · Keemiatooted · Toiduained · Metallid Ekspordib · Nisu · Kartul · Toiduained · Tarbeesemed · Põllumajandus- ja tööstusmasinad · Mustad metallid
Ukraina rahvastik 1. Kui palju inimesi elab selles riigis? Kas see on suur, keskmine või väikeriik? Ukrainas elab 46 143 700 inimest . Ukraina on suurriik 2. Leia internetist andmed rahvaarvu muutuste kohta ja joonista rahvaarvu kasvu graafik. Iseloomusta ja analüüsi graafiku abil rahvaarvu muutumist selles riigis. Ukraina rahvaarv on olnud aastast 1990-1993 kõrge, 52 miljonit inimest. Aastal 1994 toimus rahvaarvu kasv, mis hakkas väga järsult langema 2001. aastani, mis ajaks oli juba 48 miljonit inimest. 2001-2002 püsis aastaarv stabiilne ja seejärel hakkas edasi langema kuni 2009nda aastani, 46 miljonit inimest. 3
Geograafia - Põllumajandus Ukraina Põllumajanduslikult kasutatava maa suurusest hõivab põllumaa üle poole Ukraine pindalast, s.o. 71.26`% . Metsamaa alla jääb 16.79% pinnast ning ülejäänud 11.95% on rohumaa. Sellist riigi pindala jaotust näeme järgneval sektordiagrammil. Ukraina pindala jaotus % 13% 17% 56% 14% Põllumaa Rohumaa Metsamaa Muu Ukraina suure pindala tõttu võib pinnamood olla mitmekülgne. Ligikaudu 70% riigi territooriumist on madalike all ja kõrgustike alla jääb 25% . Mäestikud hõlmavad vaid 5% Ukraina pindalast. Suurem osa territooriumist jääb Ida-Euroopa lauskmaa edela ossa, mida
Ukraina põllumajandus 1) Ukraina looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks. Ukraina erinevate maa tüüpide suurus 14% Haritav maad Rohumaad 17% Metsamaad 56% Muud 14% Ukraina on kaetud viljakate tasandikutega ja steppidega. Umbes 70% riigi territooriumist hõlmavad madalikud, 25% - kõrgustikud ja ainult 5% - mäestikud. Territooriumi keskmine kõrgus on 175 meetrit. Ukraina asub peaaegu täiesti parasvöötmes, selle tõttu on Ukrainas mandriline paraskliima. Aasta keskmine õhutemperatuur muutub +5,5°...+7 °C Ukraina põhjaosas kuni +11°...+13 °C riigi lõunaosas. Jaanuari keskmine
Ukraina keel Jõhvi Gümnaasium Mark Nikiforov 10.a 1 • Ukraina keel (ukraina keeles українська мова) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel • Ukraina keele lähimaks sugulaskeeleks peetakse valgevene keelt • 18. sajandi lõpus arenes seni levinud kirikuslaavi keele kõrval rahvakeel, hilisem ukraina kirjakeel ja kirjandus Ukraina keel 2 Ukrainas, Venemaal, Kasahstanis, Kõneldakse: Kanadas, Valgevenes, Brasiilias, Argentiinas, Kirgiisias, Rumeenias, Usbekistanis, Poolas, Gruusias Kokku kõnelejaid: umbes 45 000 000 indoeuroopa keeled Keelesugulus: slaavi keeled
Ukraina Denis Lavrov Ukraina on riik IdaEuroopas, Mustast merest ja Aasovi merest põhja pool. Ukraina piirneb Rumeenia ja Moldovaga edelas, Ungari ja Slovakkiaga läänes,Poolaga l oodes, Valgevenega põhjas ja Venemaaga idas. Ukraina kultuur Ukraina kultuur on kujunenud Ida ja Lääne vastasmõjus. Paljugi sellest on ühine teiste slaavi rahvastega, eelkõige venelastega. Lisaks keelelisele sarnasusele tugevdas sidemeid ka Ukraina pikaajaline kuulumine Vene võimu alla, mistõttu ukrainakeelse kultuuri areng oli pikka aega pärsitud. Ukraina arhitektuurile Ukraina arhitektuurile, kirjandusele, muusikale ja rahvakommetele on avaldanud tugevat mõju ka riigis valitsev õigeusk. Nii on näiteks soorollid Ukrainas tänini traditsioonilisemad ja vanavanemad mängivad lastekasvatuses suuremat rolli kui Läänes. Sport Ukraina on tuntud spordiriik, Nõukogude ajal esindasid paljud
Ukraina kriis Ukraini kuulus enne Esimest maailmasõda Venemaa koosseisu, kuid 1917. Aastal peale Oktoobrirevolutsiooni kukutati bolsevikkude poolt Venemaa Ajutine Valitsus ning Ukraina rahvuslastel tekkis võimalus ennast vabaks kuulutada nii nad tegidki. Kuigi nad kuulutasid ennast iseseisvaks, pidi Ukraina siiski olema föderatsioonis ehk liitriik Venemaaga. Samal aastal nõudsid ka eestlased Venemaa Ajutise Valitsuse käest autonoomiat, mille nad ka said. Kuna NSVL oli tol hetkel nii nõrk siis oli see kõik võimalik, Venemaa kaotas väga suuri alasid. Kõik kestis kuni järgmise, Teise maailmasõjani, mil Saksamaa ja Venemaa lõid Molotovi Ribbentropi lepingu tulemusena kõik Euroopa poliitilised piirid sassi. Lepingul oli
Ukraina pulmakombed Perekonna õpetus Erika Langinen 12. klass Ukraina pulmakombed Erinevad sõltuvalt piirkonnast. Pulmad kestavad nädal aega. Pidutsetakse terve külaga (mitu sada inimest) Kosjaskäik Üks tähtsaim pulmakombeid Noormees astub oma sugulastega neiu majja, et teha abielu ettepaneku. Otsustajateks on tütarlapse vanemad. Pulmakleit Pulmakleidi peab muretsema peigmehe pere. (ostetakse, õmmeldakse) Loori all neiu juuksed peavad olema patsis ning kaunistatud värviliste pealtega. Päev enne pulmi Neiu kannab traditsioonilisi riideid Astudes igasse külla majja kutsub kõiki pulmale. Pulmad Traditsiooniks on kihlumine Kirikus ning selle ümber kogunevad kõik külalised. Püha isa kuulutab neid naiseks ja meheks. Järgneb pidutsemine rikka laua taga. Pulmaöö Neiu läheb ööbima mehe majja. Peigmehe ema võtab neiu peast loori maha ning seob rätiku. Hommikul riputakse lina kõigile nähtavale. Teine pulmapäev Ämm koos me...
Ukraina Pindala 603'700 km2 Rahvaarv on 45'182'799 inimest septembris 2013 Piiri pikkus on 4'566 km. 891 km on ühine Valgevenega, 428 km Poolaga, 90 km Slovakkiaga, 103 m Ungariga, 176 + 362 km Rumeeniaga, 940 km Moldovaga ja 1576 km Venemaaga. Rannajoon on 2'782 km pikk. Ukraina pealinn on Kiiev, kus elas juulis 2013 2'847'200 inimest. Ukrainas räägitakse ukraina keelt. Rahaühik on krivna. Ukraina asub Ida-Euroopas, Musta mere ääres. Riiki ümbritsevad põhjast Venemaa ja Valgevene, idast Venemaa, lõunast Must meri, edelas Moldova ja Rumeenia ning läänest Poola, Slovakkia ja Ungari. Ukraina pinnamood on mitmekesine.70% territooriumist katavad madalikud, 25% kõrgustikud ja 5% mäestikud. Riigi lõunaosas on Krimmi mäestik ja lääneosas Ukraina Karpaadid. Ukraina kõrgeim koht on Goverla mägi (2061 m) Karpaadides.
10B Tartu 2013 1.Rahvaarv ning selle muutused. Ukraina rahvaarv on olnud aastast 1990-1993 kõrge, 52 miljonit inimest. Aastal 1994 toimus rahvaarvu kasv, mis hakkas väga järsult langema 2001. aastani, mis ajaks oli juba 48 miljonit inimest. 2001-2002 püsis aastaarv stabiilne ja seejärel hakkas edasi langema kuni 2009nda aastani, 46 miljonit inimest. 2.Rahvastiku paiknemine. · keskmine rahvastiku tihedus: Ukraina rahvastiku tihedus on 77.1 in/km2 · rahvastiku tiheduse võrdlus naaberriikidega: Ukraina on üks tihedamini asustatud riikidest, naaberriigid Moldova, Poola ja Slovakkia on tihedamalt asustatud kui Ukraina 100-149 in/ km2. Ukrainast hõredamini on asustatud Valgevene 25-49 in/km2 · tihedamini ja hõredamini asustatud piirkonnad, taolise paiknemise põhjused: tihedamalt asustatud piirkonnad on linnad ja linnade ümbrused, Musta mere äärsed alad, Dnepri jõe äärsed alad
Pauletta Talmon Ida-Ukraina 2014 1 Poliitiline olukord Sõda Donbassis, ka Ukraina kriis, on 2014. aasta veebruari lõpus Euromaidani, Ukraina revolutsiooni ning Krimmi okupeerimise ja annekteerimise järel peamiselt suuremates ida- ja lõunapoolsetes Ukraina linnades alanud Venemaa mõjutatud poliitiline ja majanduslik kriis, mille üheks väljenduseks on nii relvastatud kui ka relvastamata valitsusvastaste ja Venemaa meelsete separatistide väljaastumised sealsetes piirkondades. Lisaks muudele piiriülestele mõjudele on kriis avaldanud mõju näiteks ka NATO-Venemaa suhetele. NATO Euroopa vägede ülemjuhataja kindral Philip Breedlove väljendas 17. augustil 2014 saksa väljaandele Die Welt antud intervjuus arvamust, et Venemaa
, 2008 (. ) -- . , , - , -- , -- , , - -- . · - ; · - ; · - , , , , , , , , , ; · - - ; · - ; · - -- ; · - 43- ; · 603 700 ², · - 25- ; · ([[1.03.08]]) 46 314 736 ; · 76,9 ./²; · - (UAH, 149); · - UTC +2 ( +3); · ae pe ep, ecp; 1 316 893 . -- 603,7 . ², 5,7 % 0,44 % . . : 1 355 ( -- 1 056,5 ; -- 249,5 ; -- 49 ). - , , . 60 % ( ) . - , -- - . a , 1 2006 , 458 , 884 28564 . -- . : , , , , , , , , , , . , . 16 17 . (37 % ). ...
Kultuuridevahelised erinevused Ukraina Signe Vois Sissejuhatus Tänases töös käsitlen järgmisi teemasi: Ukrainast üldiselt; Rahvaarv; Ukraina kultuuri; Ukraina kombed, tavad, ärikultuur; Ukraina ja Eesti suhted. Ukraina Ukraina on riik Ida-Euroopas, Mustast merest ja Aasovi merest põhja pool. Pindalalt (603 628 km²) on Ukraina 45. riik maailmas ja suurim tervikuna Ida-Euroopas asuv riik. Riigi pealinn on Kiiev, riigikeel ukraina keel. 2001. aastal oli Ukraina elanikest 77,8% ukrainlased. Suur osa Ukraina elanikest on õigeusklikud. Rahvuslik koostis 2001. aasta rahvaloenduse andmeil oli 77,8% Ukraina elanikest ukrainlased. Suurim vähemusrahvus Ukrainas on venelased (2001. aasta seisuga 17,3%). Ülejäänud vähemusrahvuste osakaal on märksa väiksem. Ukraina kultuur Ukraina kultuur on kujunenud Ida ja Lääne vastasmõjus. Paljugi sellest on ühine teiste slaavi rahvastega, eelkõige venelastega.
Andres Petrov 11A Artikkel 1 Autor Toomas Randlo Pealkiri - EL kehtestab Ukraina vägivalla eest vastutavate isikute suhtes sanktsioonid Väljaanne - postimees.ee, välisuudised http://www.postimees.ee/2704420/el-kehtestab-ukraina-vagivalla-eest-vastutavate-isikute- suhtes-sanktsioonid Kuupäev 20.02.2014 Põhiidee: Välisminister Urmas Paeti sõnul tegid Euroopa Liidu välisministrid täna (20. Veebruar) Brüsselis põhimõttelise otsuse kehtestada sanktsioonid ehk viisakeeld ning varade külmutamine nende isikute suhtes, kes on vastutavad
Ukraina pulmakombed Ukrainas on olemas omad pulmakombed, millest hoidub ukraina rahvas. Kuna riigi territoorium on suur võivad traditsioonid erineda sõltuvalt piirkonnast. Ukraina pulmi iseloomustab suur külaliste arv, mis võib ulatuda kuni 500 inimeseni. Ukraina pulmad kestavad ühe nädala ( sõltub). Üheks tähtsaks pulmakombeks peetakse kosjaskäiku, kus peigmees teeb pruudile abielu ettepaneku. Peigmees tuleb koos oma sugulastega ja perekonnaliikmetega pruudi majja. traditsiooni kohaselt ei tohi neiu rääkida kuna tema eest rääkivad vanemad, kes osutuvad otsustajateks, kas pulmad toimuvad või mitte. Kui pruudi vanemad on nõus, paneb isa oma tütre paremat kätt peigmehe peopessa.
2% tatarlased, ukrainlased, Tsuvasid 1.1% baskiirid, tsuvasid, tsentseenid ja Tsentseenid 0.9% armeenlased. Armeenlased 0.8% Muud rahvused 10.4% Religioon · Venemaa võttis ristiusu vastu 988. aastal. · Valdav osa venelastest on õigeusklikud. · Mitmed suuremad vähemusrahvused on valdavalt muslimid ehk moslemid Ukraina Ukraina usud Ukrainas on levinud neli usku: · Ida-õigeusk (Ukraina) · Kreeka katoliiklus · Katoliiklus · Judaism Ukraina rahvas · Ukraina elanikest moodustavad ukrainlased (77,8%) ja venelased (17,3%) · Ukrainas elavab ka teisi rahvusi- vähemus rahvastest kõige rohkem on valgevenelasi (0,6%), nende järel arvuliselt tulevad moldoovialased (0,5%) Ukraina asukoht Ukraina keel · Ukraina keel kuulub idaslaavi alagrupi slaavi keelte hulka
......................7 AUTOTÖÖSTUS.................................................8 2 SISSEJUHATUS Ukraina on riik Euroopas Mustast merest põhjas. Piirneb Rumeenia ja Moldovaga edelas, Ungari ja Slovakkiaga läänes, Poolaga loodes, Valgevenega põhjas ja Venemaaga idas. Statistikaameti andmetel elas Ukrainas 1. jaanuaril 2008. aastal 46 372 700 inimest, sealhulgas oli linnaelanikke 31 668 800 inimest ja maaelanikke 14 703 900 inimest.1 Ukraina lipp Ukraina Vapp Ukraina on väikeste kõrgustikega tasane maa. Suurtest jõgedest veerikkaim jõgi on Dnepr. Kõrgeimad mäed on Karpaadid riigi lääneosas. Ka kõrgeim mäetipp Goverla, mis on 2061 meetrit üle merepinna, asub Karpaatides.Maa lõuna-ja keskosas on väga viljakad mustmullad. Lõunas piiravad Ukrainat Must ja Aasovi meri. Neid eraldab teineteisest imekaunis Krimmi poolsaar, kus on palju supelrandu ja looduslikke sadamaid
erapaikades. Sündimus on 9.6 inimest ja suremus 15.8 inimest 1000 elaniku kohta. Rahva populatsiooni suurenemine on 0.6 % aastas. Igal juhul absoluutne iive on -6.2 inimest. Suhteline loomulik iive on 0.0001 promilli 6.3% õpilastest visatakse koolist välja. Võib öelda, et nende haridustase on suhteliselt keskmine, üle 99%. Meeste haridustase on 0.3% võrra kõrgem, kui naistel. Immigrante on Ukrainas 0.11% 1000-de elaniku kohta. Ukraina rahva arv on aastast 1950 hakanud tõusma. Siin on Ukraina rahvaarvu tõusud ja mõõnad (tuhandetes!!). Nagu näha on, Year Population Ukraina rahvaarv tõusis kuni 1995 aastani. 1950 37 298 1955 40 099 Edasi on prognoosid ennustanud on, et rahvaarv 1960 42 783 hakkab kuni 2050 aastani langema. 1965 45 341 1970 47 317 1975 49 016
Vähemusrahvad: Ukraina rahvariided Traditsiooniline Ukraina naiste rahvariietus koosneb pikast seelikust, pluusist või tuunikast, pearätikust, sallist või muust dekoratiivsed peakattest ja vööst. Need komponendid on rikkalikult kaunistatud. Neile on tikitud traditsioonilise rahvamustri motiive. Punane on tähtsaim värv Ukraina rahvariietel. Vähemusrahvad: Ukraina rahvariided Ukraina rahvariided on piirkonniti erinevad. Tänapäeval kantakse traditsioonilisi rahvariideid peamiselt festivalidel, muudel erilistel puhkudel või pühade ajal. Ukraina talupoegade riietuses oli meestel kasutusel tikitud valge tuunika. Antud pildil on kujutatud mehel vööl tüüpiline puidust kruus, mida kasutati arvatavasti kalja (kvas) või õlle joomiseks. Vähemusrahvad: Ukraina rahvariided
.........................................................................................................................................................7 TAIMESTIK............................................................................................................................................................ 8 LOOMASTIK...........................................................................................................................................................8 UKRAINA LOOMASTIK ON LIIGIVAENE. PÕHILISELT ON LEVINUD PISIIMETAJAD, ROOMAJAD JA URULOOMAD. PALJUD NEIST JÄÄVAD TALVEUNNE. PÕLINE LOOMASTIK ON HÄVITATUD: TARPANEID JA PIISONEID ENAM UKRAINAST EI LEIA. SEAL VÕIB SIISKI KOHATA HIRVI, KOPRAID JA NUGISEID. KA MITMESUGUSEID LINDE. NÄITEKS EURAASIA RAISAKOTKAS, STEPIKOTKAS JA HÕBEHAIGUR.....................................................................8 VEESTIK..........................................................................
Ukraina tööstuse areng Maavarad Kütuse tööstus Autotööstus Lennuki- ja kosmosetööstus Laevaehitus Põllumajandus
Ukraina põllumajandus Keili Siimumäe 11.klass Looduslikud tingimused põllumajandusega tegelemiseks. Suurem osa Ukrainast asub Ida-Euroopa lauskmaal, mida katavad viljakad tasandikud ja stepid. Ukraina pinnamood on üsna mitmesugune ja eriilmeline. 70% Ukraina territoorimist hõlmavad madalikud, 25% - kõrgustikud ja 5% mäestikud. Territooriumi üldine keskkõrgus on 175m. Ukraina kliimat mõjutavad mitmed tegurid- riigi geograafiline asend, päikesekiirguse hulk, õhuringlus ja maapinna omadused. Ukraina asub parasvöötmes, seetõttu on Ukrainas mandriline paraskliima. Aasta keskmine temperatuur muutub Ukraina põhjaosas +5,5°...+7 °C ning kuni +11°...+13 °C riigi lõunaosas. Jaanuari keskmine õhutemperatuur edelaosas on alates -3 °C ja kuni -8 °C riigi kirdeosas. Juuli keskmine õhutemperatuur riigi kaguosas on alates +23 °C ja kuni +18 °C riigi loodeosas
Rahvusvaheliste suhete instituut Rahvusvaheliste suhete ja politoloogia õppetool Tõnis Teinemaa Ukraina lugu läbi Tõmosenko teekonna gaasiprintsessist peaministriks ja üheks daamiks Essee õppeaines Venemaa ja SRÜ Õppejõud: Mart Helme Tallinn 2013 SISSEJUHATUS "On vale panna Ukraina ja Eesti ning Ukraina ja ELi suhete saatus pelgalt üheleainsale kaardile, ühele daamile," tsiteeris Ukraina valitsuse pressiteenistus Eesti peaminister Andrus Ansipit (Eesti Päevaleht). Kuid kes on see kunagine maailmastaar, Ukraina ekspeaminister ja tänane poliitvang ning miks ta on nii oluline, et omavahel tülli ajada 45 miljoni elanikuga Ukraina ja 500 miljoniga Euroopa Liidu? Kuidas toimib Ukraina majandus ning milline roll on seal poliitikutel
valmimist Portugal • Amelia Pena suvepalee • Sintra linn • 1840. aastatel • Neogootika Venemaa • Talvepalee • Peterburis • 1754. aastast 10 aastat • Itaaliast Bartolomeo Rastrelli • Peterhofi loss • Peterburi lähedal • Barokk • Veesüsteemid • 1714. aastal Läti • Rundale loss • Bartolomeo Rastrelli • Kuramaa hertsogi Ernst von Bironi jaoks Ukraina • Pääsupesa loss • Krimmi poolsaar • 19.saj Türgi • Dolmabahce palee • Sultan Abdülmecid I lasi 19.saj keskel ehitada • Üle 600 meetri laiune fassaad • Uusbarokk ja klassitsistlik • 260 ruumi, 15 tonni kulda Kreeka • Kreeta • Knossose palee • 1700 eKr • 1335 eKr maavärin • Väljakaevami ne 1900. aastal Eesti • Alatskivi loss • Uusgooti stiilis • Restaureerimine
miinus 5 kraadi ja rahval paistis külm olevat, kuid mina vaatasin võistlust telekast. Üldiselt tundus, et see oli väga korralikult organiseeritud ja ühelgi momendil ei tundunud, et korraldajad ei osanud midagi teha. Esimene poolaeg möödus ilma väravateta ja kahe kollase kaardi saamisega. Palli valdamise protsent oli 70% Saksamaa ja 30% Ukraina. Saksamaa oli väga aktiivne, kuid mitte eriti täpne, seega õnnestus Ukrainal hästi rünnakuid tõrjuda ja kaitsta väravat. Saksamaa tegi 5 katset palli väravasse lüüa ja Ukraina tegi ühe. Esimesel poolajal tehti vaid üks viga ja poolaja viimastel minutitel anti ka 3 lisaminutit. Teisel poolajal oli Ukraina tunduvalt aktiivsem ja palli valdamise protsent tõusis 40% Ukraina
Eesti on üks nendest, mis on Venemaast pindalalt umbes 337 ja rahvaarvult 109 korda väiksem, selle teadmisega võib tekkida tunne, et Venemaa võib meiega teha, mis tahab. Kas siis peaks kartma Venemaad? Mõeldes kokkupuuteid ajaloost Eesti ja Venemaa vahel, võib tekkida hirm, et see juhtub jälle. Arvan, et Venemaa oleks meid juba ammu okupeerinud, kui me ei oleks Euroopa Liidus ega sõlminud lepingut NATO-ga. Näiteks Ukraina, kes ei ole NATO-s, Venemaa kasutas Ukraina ja separatistide vahelist konflikti ära ja okupeeris Krimmi. Lisaks meile, kui vaadata tagasi aastasse 1940, millal algas Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, meil ei olnud kedagi seljataga, kes meid kaitseks nagu NATO. Usun, et ei ole vaja vaadata Venemaad kui vaenlast aga valmis peab olema. Isegi, kui nüüd Venemaal tuleks pähe mõte, et prooviks Eesti peal uuesti korrata ajalugu, siis see ei õnnestuks enam niimoodi nagu varem, sest meil on olemas seljatagune.
Riigiteaduste Instituut MILLINE ON EESTI ENIMLOETUIMA ONLINE-MEEDIAVÄLJAANDE POSTIMEES.EE NÄGEMUS UKRAINA JA VENEMAA VAHELISTEST SUHETEST NING NENDEVAHELISEST SÕLTUMISEST KRIISI AJAL JA SELLE JÄRGSELT? Kvalitatiivsed uurimismeetodid (3EAP) Mariin Virolainen Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................3 Metoodika......................................................................... 5 Tulemused........................................................................7
Rumeenia Kagu-Euroopas Musta mere läänerannikul Lõunapiiriks Doonau jõgi, idaosa ümbritsevad Karpaadid, põhjast ja kirdest Ukraina, kirdest Moldovaga, läänest Ungari ning Serbiaga ja lõunast Bulgaariaga. Veerand pindalast on kaetud metsaga, 65 % mägedes Üldiselt Metsad katavad 6,649 miljonit hektarit , 29% kogupindalast Metsadel oluline roll SKP-s, 3,5 % Keskmine aastane juurdekasv 5,4 m3 ha aastas Riigimets 55 %, eramets 45 %
ilmakaarde.Hommikul oli tule levik aeglustunud.Praeguse seisuga näib, et tuli ei ähvarda asustatud ala ning täiendavat evakueerimist pole kohe korraldada vaja.Ohupiirkonnas elavaid inimesi on evakueeritud 180, kuid kuna mõned on ilmselt lahkunud omal initsiatiivil, siis päris täpset numbrit teada pole.Norra meedia kirjutas eile õhtul, et tuleõnnetus võis saada alguse matkal viibinud koolilapse välgumihkliga mängimisest. Politsei pole seda veel kinnitanud. Putin pani Ukraina abiraha ootele. Venemaa president Vladimir Putin hoiatas eile, et Moskva ootab enne 15 miljardi dollarilise abipaketi lõplikku rakendamist ära Ukraina uue valitsuse moodustumise.«See kõik oli Moskva poolt väga väga ettearvatav. Nad üritavad survestada Ukraina poliitikuid moodustama valitsust, mille kurss ei oleks Euroopa Liidule,» ütles Standard Banki analüütik Timothy Ash. Ukraina parlament võttis vastu amnestiaseaduse.Ukraina
miinus 5 kraadi ja rahval paistis külm olevat, kuid mina vaatasin võistlust telekast. Üldiselt tundus, et see oli väga korralikult organiseeritud ja ühelgi momendil ei tundunud, et korraldajad ei osanud midagi teha. 3 Esimene poolaeg möödus ilma väravateta ja kahe kollase kaardi saamisega. Palli valdamise protsent oli 70% Saksamaa ja 30% Ukraina. Saksamaa oli väga aktiivne, kuid mitte eriti täpne, seega õnnestus Ukrainal hästi rünnakuid tõrjuda ja kaitsta väravat. Saksamaa tegi 5 katset palli väravasse lüüa ja Ukraina tegi ühe. Esimesel poolajal tehti vaid üks viga ja poolaja viimastel minutitel anti ka 3 lisaminutit. Teisel poolajal oli Ukraina tunduvalt aktiivsem ja palli valdamise protsent tõusis 40% Ukraina kasuks. Tuli ka palju rohkem vigu (4 viga) ja 5 kollast kaarti ja üks punane kaart. Mängijaid
Presidendi kõne President Toomas Hendrik Ilves keskendus oma kõnes haridusele, tervisele ja julgeolekule. Mainiti ära hetkel Kiievis toimuv, andes mõista, et Ukraina on meile tegelikult palju lähemal kui me oleme harjunud seda ette kujutama. Sellega kaasneb ka oht meile ja ka kogu Baltikumile. Ilves tõi selgust veidi hetke Eesti Vabariigi valimismaratonist ning suurtest segadustest, mis meid ümbritsevad. President hindab isiklikult Eesti võimekust diskusioonide lahendamisel ja olukordade hindamisel. Samuti mainides, et Eestil on süvenev suutmatus viia ellu suuri reforme, mis on meile suureks probleemiks
Krimmi kriis 2014.aastal Tegemist on Donbassi sõja eelmänguga, mille tähistuseks on uus konflikti puhkemine Venemaa ja lääneriikide vahel, pärast Külma sõja lõppu. Krimmi kriis pärast puhkenud rahvusvaheline kriis Venemaa ja Ukraina vahel, on endaga kaasa haaranud kogu rahvusvahelise kogukonna: Euroopa Liit ja selle liikmesriigid, NATO ja selle liikmesriigid eesotsas Ameerika Ühendriigid ja ÜRO jne Vaatlejate hinnangul on tegemist sügavaima kriisiga Venemaa suhetes pärast külma sõda. Kiiris sai alguse pärast Ukraina presidendi Viktor Janukovõtši põgenemist, Ukraina Ülemraada poolt ametist tagandamist ning valitsuse vahetumist läänemeelse üleminekuvalitsusega 2014.aasta Ukraina revolutsiooni käigus 18-23
SUULISE ARVESTUSE TEEMAD 1. II maailmasõja peamised põhjused. a) NSV Liidu tegevus sõja suunas; 17. septembril 1939 tungis Poolale kallale ida poolt ka Punaarmee, kes vallututas riigi idaosa. Septembri lõpus andsid poolakad alla. Lääne-Ukraina 8 piirkonda, mis olid läinud Poola riigi koosseisu pärast 1920. aasta sõda Nõukogude Venemaaga, liideti Ukraina NSV ja Valgevene NSV kooseisus NSV Liitu. 28. septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping, millega Poola, kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks MRP lisaprotokolli muutmisega NSV Liidu mõjusfääri. Nõukogude Liit alustas 1939. aasta 30. novembril sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. Soomel õnnestus küll säilitada iseseisvus, kuid ta pidi vastavalt 12. märtsil
II MAAILMASÕDA , SAMMHAAVAL UUE SÕJANI Õ.lk.118-123 kokkuvõte 1935 tühistas Saksamaa Versaille's lepingu ning astus välja Rahvasteliidust ning asus looma lennuväge ning sõjaväelaevastikku mis tal seni keelatud oli. Sõlmiti isegi Inglismaaga kokkuleppe oma sõjaväe suurendamiseks.Lääneriigid suhtusid sellesse ükskõikselt,neid see ei häirinud. Samal aastal liitus Saarimaa Saksamaaga ning Hitler viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. ( Taaskord oli lääneriikidel ükskõik, ning see ainult innustas Hitlerit edasi tegutsema, jultunult )Lääneriigi lootsid,et kui nad midagi ei tee, siis diktaatorid rahunevad. Esialgu oli see nn rahustamispoliitika edukas. · Saksamaa ja Jaapan sõlmisid Komiterni-vastase pakti aastal 1936, millega ühinesid ka Itaalia, Hispaania,Ungari. Ka Inglismaa pooldas, kuid ei ühinenud. Esimene pärast 1 MS puhkenud sõda oli Hispaania kodusõda. 1936.a juulis puhkes Hispaania koloniaalvägedes Marokos ülestõu...
KÜLMA SÕJA LÕPP. GEOPOLIITILISED MUUDATUSED KÜLMA SÕJA LÕPP • DETSEMBRIS 1991 SAADETI NSVL LAIALI • MANTLIPÄRIJAKS: SRÜ- SUVERÄÄNSETE RIIKIDE ÜHENDUS • TEGELIKULT VENEMAA. UKRAINA JA KASAHSTAN LOOBUSID TUUMARELVAST • LUBAS TÄITA NSVL SÕLMITUD LEPINGUID (EI PEA KINNI: EI TUNNUSTA TARTU RAHU) • VENEMAA PRESIDENDIKS SAI JELTSIN • TEGI REFORME- MAJANDUSE OLUKORD KATASTROOFILINE. KORRUPTSIOON. OLIGHARID (BEREZOVSKI, HODORKOVSKI) • JELTSIN MÄÄRAS PEAMINISTRIKS PUTINI(KGB)- ÜMBRITSES ENNAST SEMUDEGA • PUTIN: 20. SAJ SUURIM GEOPOLIITILINE KATASTROOF OLI NSVL LAGUNEMINE • NSVL TULEB TAASTADA • MAAILM: KÜLMA SÕJA VÕITIS LÄÄS (USA)
suurema jõhkruse poolest" (Igor Bunitsh, "Partei kuld"). Riiki juhtis Rahvakomissaride Nõukogu (valitsus), kuhu kuulusid ainult bolsevikud. Võitluseks poliitiliste vastasetega loodi politsei eriüksused (Vtseka, hilisem NKVD), kes represseerisid tuhandeid inimesi. Omanikelt võeti ära suuremad ettevõtted ja pangad, samuti jäi oma varast ilma õigeusu kirik. 1922. a. detsembris toimus oluline sündmus 4 bolsevike valitsetud riiki (Venemaa, Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia NSV) ühinesid Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks (ehk NSV Liit või NSVL või Nõukogude Liit). Taga-Kaukaasia lagunes hiljem Gruusia, Armeenia ja Aserbaizaani NSV-deks. (NSV Nõukogude Sotsialistlik Vabariik) Hiljem lisandusid Turkmeeni, Usbeki, Tadziki, Kirgiisi ja Kasahhi NSV-d. Nõukogude Liit oli totalitaarne diktatuur. Lõplikult kujunes nõukogude riiklik korraldus välja 1936. aasta põhiseadusega.
Seos alkaanide ja maailmapoliitika vahel Venemaa gaasist läheb läbi Ukraina Euroopasse ligikaudu 80%. Gazpromi tuludest kaks kolmandikku tuleb gaasist, mis on müüdud Ukraina gaasijuhtme kaudu. Ukraina on Venemaalt saanud gaasi osta alati alla maailmaturu hinna. Vastutasuks on Ukraina pakkunud Venemaale turuhinnast oluliselt madalamat gaasi transiiditasu. Venemaa on transiidi eest tasunud Ukrainale gaasi bartertehingutega. Odav gaas on teinud Ukrainast ebaefektiivselt energiat kasutava riigi ja suurima gaasi importööri maailmas. Aja jooksul on kasvanud Ukraina võlg gaasi eest Venemaale. Venemaa süüdistab Ukrainat ka gaasi varastamises. Esimesed probleemid Ukraina gaasimaksetega hakkasid kohe peale Nõukogude Liidu lagunemist
Sõltumatute Riikide Ühenduse alusdokumendid on järgmised (kronoloogilises järjekorras): 1. SRÜ asutamise kokkulepe (vastu võetud 8. detsember 1991. a., Minskis); 2. Alma-Ata deklaratsioon. (vastu võetud 21. detsember 1991. a., Alma- Atas); 3. SRÜ põhikiri (vastu võetud 22. jaanuar 1993. a., Minskis); 4. Ühenduse riigipeade ja peaministrite Nõukogu menetlusreegleid reguleeriv määrustik (vastu võetud 16. mai 1996. a., Minskis). SRÜ asutamine otsustati Valgevene, Venemaa ja Ukraina poolt 1991. aasta detsembris asutamise kokkuleppega, milles ülalmainitud riigid nimetasid ennast 1922. aasta Liidulepingu allkirjastajateks-asutajateks ning ,,konstateerisid" NSV Liidu kui rahvusvahelise õiguse subjekti eksisteerimast lakkamist. Veidi hiljem ühinesid Alma-Ata deklaratsioonis nende kolme riigiga teised endise NSVL-i riigid. Seoses Sõltumatute Riikide Ühenduse õigussubjektsusega peab märkima, et vastavalt
igapäevaselt suurtes kogustes. Naftat ja maagaasi leidub sõltuvalt asukohast erinevastes kogustes, mõndades kohtades rohkem ja mõndades vähem. Osadele riikidele kuuluvad alad, kus on rohkem maagaasi ja naftat ning osadel riikidel on mõlemast puudus. Seetõttu toimub riikide vahel eespool nimetatud segude vedu, kus ühest riigist transporditakse teise riiki vaja minevat naftat ja maagaasi. Näiteks läheb Venemaa gaasist ligikaudu 80% läbi Ukraina Euroopasse. Tänu sellele saab Ukraina Venemaalt gaasi osta alla maailmaturu hinna. Vastutasuks pakub/on pakkunud Ukraina Venemaale turuhinnast madalamat gaasi transiiditasu. Venemaa on transiidi eest tasunud Ukrainale gaasi vahetuskaubana. Alguses paistis kõik sujuvalt, kuid aja möödudes on Ukraina võlg gaasi eest Venemaale kasvanud ning Venemaa süüdistab Ukrainat ka gaasi varguses. Venemaa on mitmeid kordi gaasikraani kinni keeranud ning teinud ka ettepaneku, kuidas gaasivõlga kustutada, kuid kokkulepe jäi katki. 1995
Mariin Virolainen, RIRIB12 Uurimisplaan "Milline on Eesti enimloetuima online-meediaväljaande Postimees.ee nägemus Ukraina ja Venemaa vahelistest suhetest ning nendevahelisest sõltumisest kriisi ajal ja selle järgselt?" Minu töö uurimiseesmärgiks saab olema analüüsida, milline on Eesti peavoolumeedia lipulaeva, Postimees.ee, nägemus Ukraina ja Venemaa vahelise kriisi ajal ja selle järgselt kahe riigi omavahelistest suhetest ning teineteisest sõltumisest. Töö uurimiseesmärki toetav uurimisprobleem seisneb selles, et vastastikuse sõltuvuse liberalismi teooria ütleb - moderniseerumisega kaasneb paratamatult ka riikide suurem sõltumine üksteisest. Ukraina ja Venemaa vahelised suhted on kogu maailma meedias pideva jälgimise all. Mismoodi aga Eesti peavoolumeedia oma riigi kodanikele kahe riigi vahelisi
Globaliseeruvad uudised 5. nädal 2014. a Ukraina meeleavaldus ● Julgeolekuteenistus hoiatas hüdro- ja tuumaelektrijaamade vastaste diversiooniaktide eest. ● Meeleavaldus valgunud üle Ukraina. ● Relvastatud rahvuskaardi loomine. -Eesti Päevaleht, 28. jaanuar Ukraina abirahad ● Putin pani Ukraina abirahad ootele. ● 15 miljardi dollari suurune abipakett ● Oodatakse Ukraina uue valitsuse moodustamist. ● Venemaa survestab Ukrainat -Postimees, 30. jaanuar USA üllatuslik majanduskasv ● USA majandus kasvas neljandas kvartalis majapidamiste kulutuste ja kasvava ekspordi toel 3,2%. ● Paigalpüsivate palkade tõttu kasvukiirus ei püsi. -Postimees, 30. jaanuar Viigipuu EMil ● Nove Mestos laskesuusatamise EM. ● Naiste 15km distantsil kuues koht. ● Võitjale kaotas Kristel
portaalides üritati tuua Eestit välja mitte täiuslikult arenenud innovatsiooni poolest, siis Venemaa artiklid ja Globaalse Innovatsiooni indeks, mis hõlmab enda alla ÜRO WIPO, USA Cornelli ülikooli ja organisatsiooni INSEAD koostamis koostööd, tõid Eestit kui väga kasvavat innovaatilise riigina. 4 3.1. Languasajast tänapäevani Ida-Euroopas, sellistes riikides nagu Venemaa ja Ukraina, innovaatilisusest jäi langusajal puudu. Innovaatilisuse protsent nendes riikides oli 0.6-0,7%, samal ajal kui arenenud riikides see ulatus 60-80%(vastavalt 2007-2008. aastatel). Kõige suurem innovaatilisuse protsent oli nendel aastatel aga Saksamaal, Kanadas ning Belgias. Samas ka Eesti riik majanduslanguse ajal ei jäänud viimaste hulka, see oli lausa viiendal kohal(www.gosbook.ru allika järgi). (Институт бизнеса и права, 2011 : www.ibl.ru/konf/070411/8.html 18.11
Ka pärast Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt kreeka katoliku kirik säilis ning tegutseb tänapäevani. Ka Eesti õigeusu kirik allub Konstantinoopoli patriarhile. Vatikani aastaraamatu andmetel kasvas katoliiklaste arv 2009. aastal 15 miljoni võrra. Ristitud katoliiklastest 24% elas Euroopas, 15% Aafrikas, 10% Aasias, ülejäänud Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning Okeaanias. Ukraina Kreeka Katoliku kirik Eestis Ukraina Kreeka Katoliku Kirik on katoliku kiriku osa. Ukraina Kreeka Katoliku kirikusse kuuluvad enamasti Lääne-Ukraina õigeusklikud, kes Bresti uniooniga (1596) ja Užgorodi uniooniga (1649) tunnistavad Rooma Katoliku kiriku Rooma paavsti jurisdiktsiooni. Tallinnas asuv Ukraina Kreeka-Katoliku Kirik on pühendatud Kolmekäelisele Jumalaemale, kes on kõigi elusolendite, alusetult süüdistatute või ebaõiglaselt tagakiusatute kaitsja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
