Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"veendumus" - 501 õppematerjali

veendumus – kõigutamatu usk oma asjasse ohjeldamine e vaoshoidmine – teiste tunnete talitsemine enda tundeid ohjates
thumbnail
1
docx

Renesanss kunstis

-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Järgnes keskajale. Tunnused: eneseteadvus, väärtustati kreeka ja rooma kultuuri (kunst, kirjandus, filosoofia). Humanism- on inimese ja inimlikkuse väärtustamine, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas. Oli veendumus , et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Tähtsad olid isiklikud omadused: tarkus, ilu, julgus. Uusplatonism- 15.sajandil taas tugevnenud Platoni filosoofia. Selle järgi on meelelise maailma ,,taga" ideede maailm. Tähtsaks peeti mõistust ja reegleid, seaduspärasusi, mis kinnitavad Jumala ja tema loodud maailma täiuslikkust. Tsentraalperspektiiv- selle leiutas Brunelleschi, kes arvas, et hea arhitektuur peab kasutama õigeid proportsioone ja numbrites väljenduvaid mooduleid...

Kunstiajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Sissejuhatus kasvatusteadusesse

Uskumused Selle mõistega viidatakse tõigale, et tõlgendame maailma enamasti traditsiooniliste teadmiste ja kogemuste valguses. Uskumused on inimeste ja ühiskonna kultuuris domineerivad arusaamad, mis on oma olemuselt kas mõistuspärased või emotsionaalsed ja teadmiste vahel võib tõmmata selge piiri. Teadmiste oluline on tõele vastavus, mis ongi nende mõistete eristamises otsustav. Uskumisega kaasneb sageli teatud veendumus selle tõele vastavusest, aga esitaja pole selles kindel. Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused Teaduse eesmärk on luua põhjendatud teadmisi, mida nimetatakse teaduslikeks teadmisteks. Tundub isegi, et alati ei ole kerge mõista kasvatust, koolitust, õppimist ja õpetamist selliste inimtegevuse alandada, mille kohta on vaja või võimalik saada nn argiteadmisest kõrgemale ulatuvaid teaduslikke teadmisi. Teadus kasvab välja argiteadmistest...

Pedagoogika
22 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti Vabariik 1920-30-ndatel

1920. a.-e teisel poolel tihenesid Eesti-Rootsi suhted. 1929. a. puhkenud ülemaailmne majanduskriis jõudis kiiresti Eestisse, vähenesid tootjate sissetulekud, paljud tehased, talud ja ärid läksid pankrotti, kasvas tööpuudus, langes üldine elatustase ning suurenes rahva rahulolematus. Süüdlasteks peeti erakondi ja Riigikogu. Tugevnes veendumus , et ainsaks väljapääsuks on põhiseaduse muutmine nii, et Eesti saaks tugeva presidendi. Seda nõudsid kõige otsustavamalt vabadussõjalased, kes kritiseerisid demokraatlikku valitsemissüsteemi ning partei-poliitilist kemplemist. Peagi muutus Eesti Vabadussõjalaste Keskliit Eesti suurimaks poliitiliseks organisatsiooniks. 1933. a. oktoobris pandi rahvahääletusele vabadussõjalaste koostatud uue põhiseaduse projekt, mis koondas peaaegu kogu võimutäiuse presidendi kätte...

Ajalugu
184 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Renessanss ja Humanism

A 1 Renessanss ­ all mõistame vaimse kultuuri liikumist kõigil aladel. Tõi kaasa humanisimi, taassünni ja vapustas keskaegset mõttemaailma. Kirikuõpetus taevase elu õndsusest kaotab aktuaalsuse. Esile tõusis inimese individuaalsus. Humanism ­ renessanssliku maailmavaate teljeks peetakse humanismi, veendumus , et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnata enam niivõrd päritolu, kui nenede isiklike omaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik. 2 1450 J. Gutenberg leiutab trükikunsti. Lõi eeldused paberi ja puulõiketehnika levik 15 saj. Saksamaal 3 Renessanssiajastu arhitektuur Itaalias: Itaalia ei võtnud vastu gooti stiili. Kõige vanem ja levinum lossitüüp on range kindluse taoline palazzo. Palazzod ehitati suurtest tahumata kividest...

Kunstiajalugu
227 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Abstraktne kunst

Mondrian lähtus Platoni ideedest, mille järgi nähtav maailm on tegeliku, seaduspärasuste maailma juhuslik ja kaootiline pinnavirvendus. Seda, ideede maailma ta oma töödes kujutada püüdiski. Mondrianil oli mitmeid mõttekaaslasi, kes koondusid rühmituseks "De Stijl" (Stiil). Sellesse kuulus nii kunstnikke, arhitekte kui disainereid keda ühendas veendumus , et lihtsuses peitub ilu saladus. Nende ideed on tugevasti mõjutanud modernistlikku arhitektuuri ja disaini. Kuna kunstiteose loomine Mondriani stiilis meenutab hoone või seadme konstrueerimist, nimetatakse sedalaadi kunstisuunda konstruktivismiks . Samlaadselt mõtlesid ka Edouard Jeanneret (1887-1968, rohkem tuntud kui Le Corbusier ) ja Amedee Ozenfant (1886-1966), kes avaldasid purismi (ladina keeles purus - puhas) manifesti (1921)...

Kunstiajalugu
281 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Uusaeg spikker

Vastased: Saksa-Rooma keisririik ja Prantsuse kuningriik. Tagajärjed: Saksa-Rooma keiser kaotas reaalse võimu Saksa riikide üle ja need võisid hakata ajama iseseisvat välispoliitikat. Euroopa mandril muutus juhtuvaks riigiks Prantsusmaa, kuid suurriigiks tõusis Rootsi. Sõjandus, sõjavägi: Valitses veendumus , et sõdadeta muutub ühiskond lodevaks ja moraalituks. Õiglaseks peeti enesekaitselist sõja algatust. Palgaarmee teke- Värvati vabatahtlikke, sõdur sai palka ja võis arvestada sõjasaagiga. Palgasõdur ei huvitunud väga rahvast või riigist, vaid eelkõige heast teenistusest. Lahingus jagati jalavägi kolmeks: eel,-pea- ja järelvägi. Ratsavägi ja suurtükivägi, kuid nende osatähtsus oli väiksem. Kõrgemad sõjakoolid asutati 18.sajandil....

Ajalugu
293 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kontrolltöö kordamisküsimused ja vastused väljendusoskuses

Mis on aktiivne kuulamine? eeldab täielikku pühendumist 43. Mis on empaatiline kuulamine? on kõneleja teate emotsionaalse tähenduse ja tähtsuse kõneleja jaoks tabamine 44. Kuidas kuulata efektiivselt? *pöörata tähelepanu *mõelda rääkijaga kaasa *vältida müra jne 45. Mis on lähisuhete aluseks? *turvalisus *usaldus 46. Mis on usaldus? Kuidas see tekib? uskumus või veendumus , et teise poolt ei tule midagi halba. Tekib kogemuste ja üksteisetundmise põhjal 47. Milline on lähisuhete elutsükkel? teineteisele lähenemine: algatus,proovimine,intensiivistumine,ühendumine,sidumine. teineteisest kaugenemine: eristumine, eemaldumine, stagneerumine, vältimine, lõpetamine 48. Milline on inimsuhete dialektika? ... inimsuhted kui vasturääkivate ja vastandlike impulsside jada, mis loob pingeid inimeste vahel *Autonoomsus/seotus *Kindlus/ebakindlus *Avatus/suletus 49...

Väljendusoskus
363 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kas eksisteerib objektiivne teadmine, objektiivne tõde?

Leian, et objektiivsusest on kahe subjekti vaheline teadmiste keskmistamine veel kaugel. 4. Kui aga tekiks olukord, kus kõik inimesed, teadvused, leiaksid ühise keele, mingi ühise teadmise. Näiteks: hommikul läheb valgeks; munapudru on kolesteroolirikas; põhjapoolusel on külm; inimese tapmine on halb. Kas eeldusel, et kedagi meist targemat (objektiivsemat teadvust), kellelt küsida, ei oleks, osutuks eelpoolmainitud ühine veendumus , teadmine selleks kauaotsitud objektiivseks tõeks? Või oleks pigem tegu religiooniga, ühesuguste empiiriliste teadmiste poolt põhjustatud subjektiivse teadmisega? Leian, et meil ei oleks võimalik seda välja selgitada. Võime ju teiste oma kultuurilises (kas kultuur ei baseeru just emotsioonidel) taustsüsteemis asuvate teadvustega kokku leppida, et nähtus, mil silma satub tavalisest enam ümmargusest taevakehast lähtuvaid footoneid, on hommiku saabumine. Ent mis...

Filosoofia
84 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Giuseppe Verdi

Ta kasvatas ja süvendas noorukis tolleaegse väikekodanlase, käsitöölise ja talupoja iseloomuomadusi ­ tööarmastust, kohusetunnet ja distsipliini. Religioosne skepsis, inimestevaheliste suhete asjalikkuse ja täpsuse hindamine, vastastikuste kohustuste range arvestamine ning samuti veendumus pideva ja visa töö vajalikkuses saatis Verdit kogu elu. Enda vastu äärmiselt nõudlikuna oli ta seda teistegi suhtes. Ümbritsevast keskkonnast ammutas Verdi ka inimelu erinevate külgede loomuliku, temperamentse, sageli võibolla kareda, ent kirgliku ja jõulise kujutamisoskuse. Tark, aus ja südamlik Barezzi oli tubli muusik. Ta mängis peale flöödi veel mitut puhkpilli, õhtuti aga muutus tema kontor, kus filharmooniaühingu orkestriproove peeti, tõeliseks kontserdisaaliks...

Muusika
152 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Motivatsioon- lisamaterjal

Kontrollkese (ingl locus of control). Inimese kontrollitunne (maailma adekvaatne tunnetus veendumus enda asjatundlikkuses) sõltub olukorrast. On asju, millega toimetulek on inimese võimuses, kuid talle endale tundub, et ta ei saa hakkama. Kui kontrollimatusetunne laieneb paljudele asjadele ja olukordadele, siis võib kõneleda juba püsivast isiksuseomadusest. Inimesele hakkab tunduma, et tal on üldse vähe kontrolli asjade üle, milles ta asub. Sellisel juhul öeldaksegi, et kontrollkese asub inimesest väljaspool. Üldiselt kalduvad inimesed olema kas seesmise või välise kontrollkeskmega. Seesmise kontrollkeskmega inimene usub, et ta on ise oma tegude peremees, välise kontrollkeskmega inimesed on pigem fatalistid- neile tundub, et ükskõik, kuidas nad ka ei pingutaks, miski sellest eriti ei sõltu ega muutu. Tunnetuslik ebakõla ehk kognitiivne dissonants. Leon Festinger (1919-1990) taipas esimes...

Psühholoogia
291 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Renessanss väljaspool Itaaliat

Renessanss väljaspool Itaaliat Renessansiajastu tähendab antiigi taassündi, mis vältas perioodil 14.-17. sajand. Humanismi peeti selle ajastu maailmavaate teljeks, veendumus , et suurim väärtus on isiksuse vaba areng ning keskpunktiks ei olnud enam Jumal. Itaalia kõrval olid teised tähtsad renessansimaad Saksamaa, Prantsusmaa ja ka Madalmaad. Erinevalt Itaaliast ei määranud Madalmaades kultuuri palge mitte ülikkond, vaid rikkad kaupmehed ja käsitöölised ning Prantsusmaal oli kunsti tellijaks õukond. Itaalialikku elurõõmsat, toretsevat ja elegantset joont on märgata Madalmaade maalidel vähe ning inimest...

Kunstiajalugu
63 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Renessanss, Barokk

c) Lutheri enda tekstid ja tema komponeeritud viisid · Vokaal- ja instrumentaalmuusika eraldumine teineteisest · Mitmehäälse laulukuuri levimine tänu trükikunstile · Orlando di Lasso(zanr kirikumuusika), Giovanni Palestrina (vaimulik muusika), Francesco Landino · Kultuuri ilmalikustamine · Nooditrükitehnika leiutamine · Itaalias esimesed arheoloogilised väljakaevamised · Maailmavaate keskmeks on humanism- veendumus , et suurim väärtus on inimese vaba areng · Oluliseks on isikuvabadus · M.Luther ­ luteri kiriku reformatsioon, luteri koraalid. · Luteri kiriku hümn ­M.Luthe ,,üks kindel linn ja varjupaik". · Korralik muusikaõpetus koolides · Renessanss jaguneb vara-, kõrg-, hilisrenessansiks. · Stahl andis välja esimese Eesti lauluraamatu BAROKK (17.saj- 18. saj I pool) · Suurvormide ajastu...

Muusika
79 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Valgustusajastu

Tartu Kivilinna Gümnaasium Valgustusajastu , sõjanduse ja teaduse areng Referaat Nimi: Ron Türnpu Klass:10b Õpetaja: Piia Jullinen Tartu 2007 Üleminek keskajast uusaega tõi kaasa palju muudatusi. Hakati teistmoodi mõtlema, teaduslikud uurimustööd läksid põhjalikemaks ja avastused olid kiired tulema. Ka sõjandus arenes. Sõjad muutusid lühikeseks ja ainult kindlal eesmärgil. Uusaeg tõi endaga kaasa ka valgustuse kui inimesed hakkasid riigi heaks reforme tegema ja uut mõttelaadi levitama. Mõiste valgustusajastu võttis kasutusele ametlikult saksa filosoof Immanuel Kant 1784 aastal kuigi selle mõtteviis oli alguse saanud juba tükk maad varem. Selle lähteks oli eelnenud ajastu seisuslikku ühiskonna ideoloogia teravalt vastustanud uus inimesekä...

Ajalugu
136 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Esimene ja Kolmas Üldlaulupidu

Üksikkooride esinemine näis kujunevat kirevaks rahvapeoks. Kui kontsert oli lõppenud, lasti koorijuhte elada. Kokkuvõtteks Üldlaulupeod said alguse eesti rahvusliku liikumise perioodil ja kujunesid ülemaalisteks sündmusteks, mis tõmbasid kaasa suuri rahvahulki. Kui esimene üldlaulupidu 1869. aastal kõigile takistustele ja raskustele vaatamata hästi õnnestus, siis kujunes kindel veendumus , et säärane rahvamasside eneseavalduse vorm on meile kõigile sobiv ja peaks kujunema traditsiooniks. Esimesed üldlaulupeod on pannud tugeva aluse rahvuslikule traditsioonile, mis on vastu pidanud tänaseni. Kasutatud kirjandus: 1. Rudolf Põldmäe ,, Kaks laulupidu" 2. Rudolf Põldmäe ,,Esimene Eesti üldlaulupidu 1869" 3. http://www.emic.kul.ee/emik/laulupeod/1880.htm 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Esimene_%C3%BCldlaulupidu...

Muusika
70 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Keskaeg - Usud

Püha Vaim vist ühendab Isa ja Poega. Sakrament ­ Kiriku õnnistav toiming, mille kaudu oli võimalik osa saada jumala armust. Ilma sakramentideta polnud surmajärgset õndsust loota. Sakramendid: ristimine, usukinnitus, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, kiriklik laulatus, vaimulike ametisse pühitsemine. Puhastustuli ­ 12. sajandist levis veendumus , et suurem osa hingi ei lähe otse taevasse ega põrgusse vaid puhastustulle. Puhastustules peavad nad piinlema kuni viimse kohtupäevani, selleks ajaks on enamus piisavalt piinelnud ja saab taevasse. Kirikuvanne ­ kiriklik karistus; kirikust väljaheitmine. Ränk karistus, sest jättis kirikuvande all oleva jobu ilma kiriku vahendatud jumala armust. Suur kirikulõhe ­ 1054. oli paavstil ja patriarhil tüli ja mõlemad panid üksteist kirikuvande alla...

Ajalugu
124 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Sotsioloogia üldkursus

Sotsiaalne norm on seega käitumisreegel, mida toetatakse sunnivahendite e. sanktsioonidega (E. Allart) Normi liigitused: Üldised normid Osalised normid Erilised normid Tavanormid (folkways) Ranged normid (mores) Tabud ­ üliranged normid, mille rikkumist peetakse mõeldamatuks. Tabu on võimas ühiskondlik veendumus , et teatud tegu on eriti põlastusväärne. Normid tähendus on ajas muutuv. Mõningad normid on formuleeritud seadusteks. Igal ühiskonnal on sotsiaalse kontrolli süsteem ­ vahendite kogum, mis kindlustab oodatud ja sobiva käitumise. Enamusel juhtudel teostavad inimesed sotsiaalset kontrolli ise, igapäevaelus. Sellistel juhtudel räägime mitteametlikust e informaalsest sotsiaalsest kontrollist. Juhul kui normide valvamisse sekkub politsei või muud määratud...

Sotsioloogia
539 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Mis on kunsti otstarve? Lahutada meelt või muuta maailma?

Tema, nagu näiteks Platongi, ei pidanud kunsti oluliseks. Ta arvas, et utoopiaühiskonnas poleks kunsti ­ seal pole vajadust "mõttetu tunnete virgutamise" järele, valitseks puhas intellekt. Tema arvates olid poeesia ja teater selle vastandid. Mida Lenin ka väitnud poleks, tegelikult ta Marxi mõtteid ja arutluskäike ei järginud. Ühine (ja mitte ainult teineteisega, vaid ka kristliku kiriku traditsiooniga) oli neil aga veendumus , et kunst kõlbab vaid propagandavahendiks, millega õpetada inimestele revolutsiooni käsusõnu, õpetada neile, mida mõelda, mitte kuidas mõelda. Formalistid nagu Clement Greenberg uskusid, et kunst peab olema puhas, et maali mõte peaks seisnema vaid värvides, vormides, kompositsioonis ja rütmis. Kunst ei tohiks olla kommentaar ühiskonnale või inimeste eluviisidele. Selline puhas kunst saab anda puhast, ideoloogiliselt neutraalset, esteetilist naudingut...

Eesti keel
68 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Universum

See on täielik kosmoloogiline printsiip; punkt üks väljendab tema ruumilist, punkt kaks ajalist osa. Eristatakse ka osalist kosmoloogilist printsiipi, mis nõuab vaid ruumilist ühtlust, lubades ajalist arengut. Kosmoloogiline printsiip ei nõua, et maailm peaks antud hetkel paistma kõigis suundades ühesugusena. Ta ei saagi seda nõuda, kuna tegelikult sellist asja ei ole. Kosmoloogiline printsiip on veendumus , et igale galaktikatega tihedamalt kaetud piirkonnale järgneb kaugemal hõredam piirkond, ja ümberpöördult. Galaktikad võivad isegi ükskord otsa lõppeda (seni pole seda küll näha), aga siis me usume, et sellega lõpeb vaid üks kosmilise hierarhia aste, üli- või metagalaktika, ning sellele järgneb jällegi ruum, mis on täidetud samasuguste metagalaktikatega. See pole väljamõeldis, vaid inimkonna kogemuse üldistus: uskus ju Bruno, et...

Füüsika
231 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Ajastud

Wolfgang Amadeus Mozart(Austria) ­ tegutses algul vabakutselisena, aga hiljem õukonnamuusikuna On kirjutanud üle kuuesaja teose:ooperid(,,Figaro pulm", ,,Don Giovanni", ,,Võluflööt") sümfooniad, sonaadid, kontserdid, serenaadid, missad, reekviem jne. Ludwig van Beethoven(Saksamaa) ­ pianist, viimane helilooja klassitsismiajastul ja esimene romantik. Tema ideedes on olulisel kohal vabadusearmastus, veendumus õigluse võidus ning tema muusikat iseloomustab dramaatiline väljenduslaad. Ta viis haripunkti sümfoonia ning täiustas sonaadivormi. Tema lomingusse kuuluvad sümfooniad, klaverisonaadid, kontserdid, avamängud, ooper ,,Fidelio", missad, oratoorium ,,Kristus Õlimäel" jm. Kunstnikud Jacques Louis David(Prantsusmaa) ­ Horatiuse vanne, Napoleoni kroonimine Jean Augusete Dominique Ingres(Prantsusmaa) ­ Türgi saun, allikas Kirjanikud...

Muusika
78 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Kosmoloogilised alused ehk universumi tekkimine ja areng

See on täielik kosmoloogiline printsiip; punkt üks väljendab tema ruumilist, punkt kaks ajalist osa. Eristatakse ka osalist kosmoloogilist printsiipi, mis nõuab vaid ruumilist ühtlust, lubades ajalist arengut. Kosmoloogiline printsiip ei nõua, et maailm peaks antud hetkel paistma kõigis suundades ühesugusena. Ta ei saagi seda nõuda, kuna tegelikult sellist asja ei ole. Kosmoloogiline printsiip on veendumus , et igale galaktikatega tihedamalt kaetud piirkonnale järgneb kaugemal hõredam piirkond, ja ümberpöördult. Galaktikad võivad isegi ükskord otsa lõppeda (seni pole seda küll näha), aga siis me usume, et sellega lõpeb vaid üks kosmilise hierarhia aste, üli- või metagalaktika, ning sellele järgneb jällegi ruum, mis on täidetud samasuguste metagalaktikatega. See pole väljamõeldis, vaid inimkonna kogemuse üldistus: uskus ju Bruno, et kosmoloogiline...

Füüsika
238 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun