Otsingule "konstantinoopol" leiti 696 faili

Bütsantsi keisririik
14
ppt
a jaotati Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma keisririigiks ja Ida-Rooma keisririigiks • Bütsants sai Ida-Rooma keisririigi pealinnaks • Ka seda riiki hakati nimetama pealinna järgi Bütsantsiks • Lääne-Rooma pealinnaks sai Ravenna Itaalias • Ida-Rooma keisririik püsis kuni 1453.aastani, siis vallutasid selle türklased Konstantinoopol (Istanbul) • Kaubateede ristumispunkt • Oli Euroopa rikkaim ja suurim linn • Aafrikast toodi orje, elevandiluud, • Indiast maitsetaimi, siidi,...
Ajalugu - Põhikool
22 allalaadimist, 0 arvamust
Bütsants ehk Ida-Rooma riik
1
docx
aastal, kui Rooma impeerium jagunes lõplikult Lääne- ja Ida-Rooma riigiks. Bütsantsi nime päris Ida-Rooma iidselt kreeka linnalt Bütsantsilt, mille Constantinus Suur oli 330. aastal muutnud Rooma keisririigi pealinnaks ja nimetanud selle Konstantinoopoliks. Riik hõlmas Balkani poolsaart, Krimmi lõunosa, Väike-Aasiat, osa Kaukaasiast, Süüriat, Palestiinat, Egiptust, Kürenaikat Põhja-Aafrikas ning Vahemere idaosa saari. Riigikeeleks sai 7. sajandist kreeka keel. Kogu maal levis monofüsiitide õpetus, mis väidab, et Kristusel on vaid üks - jumalik loomus. Kogu võim kuulus Bütsantsis keisrile ehk basileusele. Mõnevõrra piirasid varakeskajal keisri reaalset võimu siiski riiginõukogu, senat ja linnakodanike organisatsioonidena tsirkuseparteid ehk deemosed. Riigijuhtimise...
Ajalugu - Keskkool
22 allalaadimist, 0 arvamust
Ajaloo KT - Keskaeg-väga põhjalik
2
docx
1) Keskaeg algas 5.sajandil 476.aastal. 2) Keskaeg lõppes 15.sajandil. 3) Keskaeg jaguneb varakeskajaks, kõrgkeskajaks ning hiliskeskajaks. 4) Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes ... 15)
Ajalugu - Keskkool
17 allalaadimist, 0 arvamust
KESKAEG-Frangi riik
4
docx
Klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikele kultuuridele. Keskajal tõusid esile uued rahvad, germaanlased ja slaavlased. Geograafiliselt põhirõhk Prantsusmaal. Paganlik kultuur asendub kristliku kultuuriga. Iseloomulik feodalism (ühiskonnakorraldus, kus maa oli läänistatud ning seda harisid sõltuvad talupojad). Aastal 476 lõpetas Lääne-Rooma riik eksisteermise ning seda aega loetakse kokkuleppeliselt keskaja alguseks. 1453. aastal Ida-Rooma riigi (Bütsants) pealinn Konstantinoopol alistati, 1492. aastal avastati Ameerika, 1517. aastal viidi läbi usureform. Neid loetakse erinevatel juhtudel keskaja lõpuks. Geograafiliselt saab rääkida keskajast aladel, kus levisid katoliiklus või feodalism, põhiliselt Euroopas. Keskaegse Euroopa kujunemine Prantsusmaa, Hispaania ja Inglismaa aladel elasid Rooma riigi ajal keldid, kelle sekka kuulusid gallid, britid, skotid, helveedid (Šveitsis). Germaanlased elasid Rooma riigi piiridest väljas (teiselpool Reini ja Doonau jõge). Nende hulka kuulusid frangid, saksid, lango...
Ajalugu - Keskkool
38 allalaadimist, 0 arvamust
Mis on keskaeg kokkuvõte
1
doc
Keskaja alguseks loetakse enamasti Lääne-Roomas langemist aastal 476. Veel loetakse keskaja alguseks Marcus Aureliuse surma aastat 180, aastat 330, mil Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol , või aastat 395, mil Impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine kinnistus. Mõiste “keskaeg“ võttis kasutusele Giovanni Andrea, kes oli Paavst II raamatukoguhoidja. Keskaja võib jaotada kolmeks osaks: varakeskaeg (5-11saj), kõrgkeskaeg (11-14saj.) ja hiliskeskaeg (14-16saj.). • Varakeskajal ehk hilisantiikajal tekib uus elukorraldus- feodaalkord. Esile kerkis katoliiklus(millest omakorda arenes romaani ja germaani kultuur) ja roomakatoliku kirik. • Kõrgkeskaeg oli varasema ja hilisema ajaga...
Ajalugu - Keskkool
264 allalaadimist, 5 arvamust
Bütsants
1
doc
Viimane oli nõrgem, lagunes 5. saj lõpul. Ida-Rooma e. Bütsants (Kreeka ja Väike-Aasia aladel) oli tugevam, pealinnaks Konstantinoopol . Bütsantsi valitsejate ja Rooma paavstide vahel tekkinud vaidluste tõttu jagunes ristiusu kirik idapoolseks õigeusuks ja läänepoolseks katoliikluseks. Kunst põhineb kristlusel, kreeka kunstil ja idamaade mõjutusel. Paljud kirikud olid tsentraalehitised, mille põhiplaani äärmised punktid olid keskmistest ühekaugusel (Hagia Sophia katedraal !). Viklid on sfäärilise kolmnurga kujulised arhitektuurilised vormid, mis kannavad hiigelkuplit. Empoorid on rõdutaolised ruumiosad. San Vitale on kuppelehitis, kuulus oma mosaiikide p...
Kunstiajalugu - Keskkool
158 allalaadimist, 1 arvamus
Madame Tussaud- Vahakujude muuseum
4
doc
1549 kirjutab Inglise anglikaani kiriku põhikirja “The Book of Common Prair”. Olulisemad komponendid: ­ missa ­ armulaud ­ tsölibaat (abielutus) Ristiusk, kristlus tekkis 1. saj. Rooma orjade hulgas. skisma – usulõhe 1054: 1. Ladina katoliku kirik, Rooma paavst 2. Kreeka katoliku kirik, Konstantinoopoli patriarh. Ortodoksi kirik kr. k.  õigeusklik. Siia kuulub ka vene  õigeusk. Isa, Poeg, Püha Vaim. Isa – jänes, Poeg – kala, Püha Vaim – tuvi. Probleem – kust Püha Vaim lähtub? Ladina katoliku – Püha Vaim pärineb nii isast kui pojast. Kreeka katoliku – Püha  Vaim lähtub Isast. Kirikud leppisid ära 1965. a. Seda küsimust enam ei torgi. 1517 Martin Luther – usupuhastusreform. Tekib reformeeritud kirik, protestantism: 1. luterlus – usuleige, m...
Kunstiajalugu - Keskkool
20 allalaadimist, 0 arvamust
Ristisõjad - spikker
1
doc
II Ristisõda 1147-1149. Prantsuse kuningas Louis VII ja Saksa kuningas Konrad III. 1147 Sakslased said Väike-Aasias lüüa. Damaskuse piiramine mis samuti ebaõnnestus. 1187 – Jeruusalemma langemine. III Ristisõda 1189- 1192. Saksa-Rooma keiser Friedrich I Barbarossa, Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja Inglise kuningas Richard I Lõvisüda. IV Ristisõda 1202-1204. Innocentius III ja Philippe II Auguste. Sõda oli suunatud Egiptusele aga see kandus mujale. 1204 – Konstantinopoli vallutamine. 1261 – Konstantinoopoli basileuse võim taastatakse. 1212 – Laste ristisõda V Ristisõda 1217-1221. Honorius III 1219 – Damitta vallutatakse. 1221 – ristisõdijad saavad habemese muhameedlastelt ja nad tagastavad vallutatu. VI Ristisõda 1228-1229. Saksa- Rooma keiser Friedrich II 1244 – vallutasid lühikest aega kristlaste käes olnud Jeruusalemma jälle muhameedlased. VII Ristisõda. Louis IX Püha ja Innocentius IV VIII Ristisõda. Louis IX 1270. Sõdade tulemused: läänemaailma, islamimaailma ja Bütsantsi vahel süvenes vaen. Itaalia kaubalin...
Ajalugu - Keskkool
85 allalaadimist, 0 arvamust
Vana-Rooma-Etruskid ja Rooma riigi algus
4
doc
Vanaajast keskaega ehk hiline Rooma riik. 1. Segaduste periood (180.a.-184.a.-alates Marcus Aureliuse surmast) 284.a. tuli võimule Diocletianus-viis läbi sõjaväereformi (resevsõjavägi, barbarid sõjaväes), viis läbi haldusreformis ( ida- ja lääneprovintsid) 2. Tugevnemise aeg (284.a.-395.a.) Imperaatorid Diocletianus ja Constantinus Suur. Constantinius Suur- kehtestas usuvabaduse, kuulutas välja uue riigius (ristiusk) ja kehtestas uue pealinna (Konstantinoopol) 395.a.-suri Theodosius Suur ja Rooma riik jaguneb kaheks: Lääne Rooma (pealinnaks Rooma) ja Ida-Rooma (pealinnaks Konstantinoopol ) Hiline Rooma keisririik. Kõige tähtsam inimene-keiser (absoluutne võim) Keisri kõrval eksisteeris edasi ka senat, kuid nad kaotasid poliitilise võimu ja olid pigem Rooma linna nõukoguna ametis.Riigi juhtimises nad enam rolli ei mänginud. Keiser määrab ametikohtadele ametnikud, kellest tähtsamad on asevalitsejad. Kujuneb välja kaks inimrühma: *auväärsed...
Ajalugu - Keskkool
210 allalaadimist, 9 arvamust
Bütsantsi kunst
2
rtf
Hiljem sai Ida- Rooma pealinnaks Ravenna, Lääne-Rooma pealinnaks aga Konstantinoopol . Pealinna järgi nimetatakse kogu Ida-Rooma riiki Bütsantsiks, mis on kr k-s Konstantinoopol. Konstantinoopol oli tol ajal üks maailma tähtsamaid linnu. Sael oli väga palju töökodasid, kus valmistati villaseid ja siidikangaid, kullassepatooteid ja muid toredusesemeid. Linna tsentrumis asusid keisri palee, ülikute lossid, foorum ja hipodroom. Praegu kannab Konstantinoopol nime Istanbul. Bütsantsis oli ristiusk lõplikult riigiusundiks kuulutatud. Varsti tõrjus kreeka keel kõrvale ladina keele. Bütsantsi keisrid olid ainuvalits...
Kunstiajalugu - Keskkool
75 allalaadimist, 2 arvamust
Ristisõjad
5
doc
Talupoegade ristiretk 1095. Amiensi Pierre juhtimisel. I ristisõjal oli kaks nö. algmängu. Esiteks eelpool mainitud Clermont´i Kirikukogu ja teiseks Prantsuse talupoegade ristiretk , millel juhiks jutlustaja Amiensi Pierre. Teel käituti aga rohkem röövlite kui palveränduritena. Kimbutati juute, rööviti teeäärseid asulaid. Nende vastu astuti aga välja ja Konstantinoopolisse jõudsid vaid haledad riismed. Aleksios hoiatas Pierre, et sellise tühise salgaga jätkata on mõttetu, kuid ristisõdijad olid kannatamatud ja nõudsid, et Pierre nad kohe türklaste vastu viiks. Pierre aga põgenes ning seldžukid hävitasid kõik sõdijad. Nii hukkusid esimesed ristisõdijad – talupojad – kes lootsid vaid teoorjusest pääseda. I ristisõda 1096-1099 1096. aastal moodustati aga Euroopas 4 armeed, 2 Prantsusmaal, 1 Madalmaades ja üks Põhja-Saksamaal. Paavst Urbanus teatas Aleksiosele, et tulemas on u. 300 00...
Ajalugu - Keskkool
49 allalaadimist, 1 arvamus
Ida-Rooma riik e-Bütsants
1
doc
Keiser käsutas riigis ka kirikuvarasid, kujundas ka kiriku olemust ning samas määras ametisse kõrgemaid vaimulikke. Keisrite võim ei olnud aga püsiv, neid kukutati paleepöörete tagajärjel. Troonilt tõugatud keisrid kas hukati, sandistati või pühitseti mungaks. Bütsantsi esimene õitseaeg oli keiser Justinianus I (527-565) ajal. Ta arendas välja tugeva sõjalis-bürokraatliku monarhia ja pani kirja ka Rooma õigusel rajaneva “Tsiviilseaduste kogu”. 532.a surus ta maga ka Nika ülestõusu Konstantinoopolis . Eesmärgiks võeti ka Rooma keisririigi alade taastamine. Konstantinoopolist sai sild Hommiku- ja Õhtumaa vahel, kuhu kogunes kasumeid orjadest, siidist, sametist, klaasist jne. arvelt. See lõbu ei kestnud aga Bütsantsil kaua, 6. saj tungisid Balkani ps. Slaavlased ning rajasid Bulgaaria riigi (681- 1018). 7.-9. saj. vallutasid araablased Palestiina, Süüria, Aafrika ja Vahemere saared. Mantzikerti lahingus 1071 a. saavutasid Bütstansi üle esimese võidu ka türklased. Riigis elavad feodaalid said keisrilt lääne teatud rii...
Ajalugu - Keskkool
56 allalaadimist, 0 arvamust
Millisteks perioodideks jaotatakse keskaega
4
doc
Praegult peetakse, seda perioodi oluliseks, viljakaks ja loominguliseks Euroopa tsivilisatsiooni kujunemise seisukohalt. Ala, kus religiooniks oli katoliiklus ning ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Kirjutage tabelisse aastad ja nendega seotud sündmused, mida tähistatakse keskaja alguse ja lõpuna. ALGUS LÕPP *viimase Rooma keisri kukutamine ning Lääne-Rooma *Konstantinoopoli langemist ja Ida-Rooma keisririigi lõplikku keisririigi likvideerimine hävingut *Rooma riigi kaheks jagamine *Ameerika avastamist *Rooma impeeriumi pealinna üleviimine Konstantinoopolisse *reformatsiooni Saksamaal Millisteks perioodideks jaotatakse keskaega. Märkige tabelisse perioodi aeg, nimetus ja iseloomulikud jooned. AEG NIMETUS ISELOOMULIKUD JOONED 4. – 10. sajand v...
Ajalugu - Keskkool
151 allalaadimist, 10 arvamust
Mõisted
3
docx
15. Peatükk Keiser Justinianus – (517-565) Püüti eduka vallutuspoliitika abil taastada Rooma impeeriumi muistset hiilgust. Sõjaväekorraldus – palgaarmee. Maa jagati sõjaväeringkondadeks ehk teemadeks, kus olid väepealikud strateegid, kellele kuulus seal nii sõjaline kui tsiviilvõim.Väe põhiosa moodustasid maakaitseväelased ehk stratioodid, kes said teenistuse eest maatüki. Nad olid enamasti ratsaväelased. Talupojad said palka. Bütsantinism – [mai tea mis see on] Hagia Sophia – 537 ehitati Konstantinoopolisse . Katedraal. [Ma ei tea eriti selle kohta. Peast panin need asjad] 17. Peatükk Rjurik – varjaagi pealik, kes väidetavalt kutsuti venelasi valitsema. 862 sai võimule Novgorodi linnas. Vladimir – vene vürst, lasi end koos kaaskonnaga ristida 988. aastal ja kehtestas uue usu ka oma riigis. Ta on ka õigeusu pühak. Jaroslav Tark – Vova järglane. Tema ajal oli hiilgeaeg. Riigi valdused Mustast merest Läänemereni. Vallutas 1030 Tartu ja nõudis andamit. Lasi koostada kirjaliku seadustekogu “Vene õigus”. Riigi te...
Ajalugu - Keskkool
39 allalaadimist, 0 arvamust
Keskaeg - Usud
4
doc
ristiusk ja islam keskajal. Mõisted. 4lk
Ajalugu - Keskkool
110 allalaadimist, 2 arvamust
Feodaalne killustatus ja katolik kirik
2
doc
Rooma riigis keiser Constantinus Suur tunnistast Milano ediktiga ristiusu aastal 313. Lähis- Ida, Euroopa. Linnad> maapiirkonnad, valitseja <>rahvas. misjonärid kandsid edasi ristiusku.Ristiusustamine kestisi üle 1000 aasta. Kiriklik hierarhia: Rooma paavst/Katoliku kiriku pea, peapiiskop, kardinal/piiskop, preester Kiriku sissetulekud: kirkiukümnis, annetused ja pärandused, sissetulekud maavaldustelt, indulgentside müük. Kiriku tüli: 1054 Rooma Katoliku <> Kreeka katoliku (Konstantinoopoli patrarh) Paavst ja patriarh heitsid üksteist kirkust välja. Vaimulikud ordud- toimuvad ühendused,mis olid koondunud kindlate reeglite järgi (mungad, nunnad)- benediktlased, tsistertlased. 4 saj. Kerjusmungaordud- 12 saj lõpus. Ei tohtinud olla omandit, elasid kerjamisest. Jutlustamine nii paganate kui ka ketserite pööramiseks või lihtsalt kristlaste usuliseks harimiseks. Rändasid palju. Fransisklased ja dominiiklaste ordu. Ristisõjad- sõjad mille eesmärgiks oli laiendada ristiuku, kontrollida Vahemere kaubandust ja...
Ajalugu - Keskkool
61 allalaadimist, 1 arvamus
Mahukas konspekt
24
doc
Bütsants oli Ida -Rooma. Põhiliselt kreeklased. Kirik kohe lahku. Kreeka rist põhiplaani. Palju kupleid. Töötati välja põhiplaan. Põhilised ehitajad on mungad. Bütsants on andnud väga palju. Territoorium suur. Pole kerge hoida riigipiire. Kõige suuremaid lahinguid peeti bolgaritega. Bütsants on julm valitseja. Kirik on Bütsantsis rikas. Keisrid kroonitakse kirikus. Kirikuvalitseja võtab valitsemisest osa. Kreeka õigeusu kirikupea on patriarh. Paavstid ja patriarhid läbi ei saa. Terve Konstantinoopol oli kuldne linn. Bütsantsis olid väga paljude piirkondad esindajad: kaupmehed. Konstantinoopolis sadu kirikuid. Keiser Justinianuse valitsemisaeg, 6. sajand. Oli maailma tähtsamaid linnu. Palju töökodasid, kus valmistati villaseid ja siidkangaid, kullassepa tooteid ja toredusesemeid. Brokaat – kuld – või hõbeniidiga läbikootud kangas. Strateegiliselt oli linna asukoht soodus. 3 küljest kaitses meri, maa poolt oli kahekordne müürivöönd, mis pani 1000 aasta jooksul rünnakutele vastu. Linna tsentrumis asus keisri lo...
Kunst - Keskkool
139 allalaadimist, 7 arvamust
11 klassi konspekt
22
doc
1147-1149a osalesid prantsuse kuningas Louis VII ja saksa kuningas Konrad III. Sõda ebaõnnestus täielikult. III ristisõda toimus 1189-1192a. Osalesid saksa-rooma keiser Friedrich I Barbarossa, Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja Inglise kuningas Richard I Lõvisüda. Sõda ebaõnnestus. IV ristisõda Sõda toimus 1202-1204. Ristisõdijate vägi läks Veneetsia soovil hoopis Konstantinoopoli alla. Konstantinoopol vallutati. 1261a õnnestus bütsantsi keisril ristisõdijad oma aladelt välja tõrjuda. Kokku toimus 8 ristisõda. Ristisõdade tagajärjed  Pühamaa jäi muhhameedlaste kätte.  Ida- ja läänekristlus on tänapäevani eraldi  Itaalia kaubalinnad suurendasid kaubandusest saadavaid kasumeid 2.5 Aadel Keskajal eristati kolme seisust:  vaimulikud (kõige tähtsamad)  aadlikud  talupojad Aadlike rahuaegseks ülesandeks oli kohtu mõistmine. Milliseid võistlusi pe...
Ajalugu - Keskkool
478 allalaadimist, 16 arvamust
Islam
3
doc
ülevaade islamist.
Religioon - Keskkool
58 allalaadimist, 1 arvamus
Konspekt
1
doc
 Talupojad said teenistuse eest jaosmaa. 11. saj kaotas maakaitsevägi aga oma sõjalsie  tähtsuse. Seejärel tõusid esile suurfeodaalidest ratsaväelased.  Välispoliitika: *Justianuse ajal võeti eesmärgiks kunagise Rooma keisririigi taastamine endistes piirides.  *Konstantinoopolist sai tähtis sild Õhtu­ ja Hommikumaa vahel.*Bulgaaria riik sai Bütsantsi alaliseks  vaenlaseks. (6. saj II pool) *7.­9. saj piirasid araablased mitmel korral Konstantinoopolit. *9.­10. saj  korraldasid Konstantinoopoli vastu sõjakäike Skandinaavia sõdalased ja kaupmehed koos Kiievi­Vene  slaavlastega. *11. saj kujunesid Bütsantsi peamisteks vaenlasteks türklased, kes saavutasid 1071. a  Mantzikerti lahingus Bütsantsi üle esimese suure võidu. *Vastuolusid Lääne­Euroopaga süv...
Ajalugu - Keskkool
32 allalaadimist, 2 arvamust
Muu