aja, oma aja, omal ajal, tol ajal, tolle aja, ses suhtes, sel määral. Sama reegli järgi kirjutatakse lahku ka: teist laadi kaalutlused, seda liiki juhtumid, mitut seltsi mehed, igat sorti külalised, sama tüüpi suvila jms juhtumid. Nimisõnast lahku kirjutatakse ka käändumatud omadussõnad ja nende sarnased väiketähelised kohanimelised täiendid: väärt tüdruk, kulla sõber, katoliku kirik, gooti stiil, indiaani naine, slaavi hõimud (vt ka allpool eri); eesti keel, läti rahvas, vene muusika, ungari kirjandus. Märkus 1. Iseseisvate nimisõnadena tarvitatavad nimelähtesed sõnad (nt diisel, morse, röntgen, maraton, olümpia) kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku liitsõnades nagu diiselmootor, morsetähestik, röntgenikiired, maratonijooks, olümpiamängud, olümpiatuli jms. Märkus 2. Väiketäheline eesnimeline täiend kirjutatakse järgneva nimisõnaga
nt. Suur maja, rõõsk koor, raske koorem, meie maja, omal ajal, kolm nurka, mitut seltsi mehed, teist laadi kaalutlused, seda liiki juhtumid, seda sorti külalised, sama tüüpi suvila. Nimisõnast lahku kirjutatakse ka käändumatud omadussõnad ja nende sarnased väiketähelised kohanimelised täiendid. nt. Väärt tüdruk, kulla sõber, katoliku kirik, gooti stiil, indiaani naine, slaavi hõimud, eesti keel, peipsi siig, vene muusika, ungari kirjandus. Iseseisvate nimisõnadena tarvitatavad nimelähtesed sõnad kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku liitsõnades. nt. Diiselmootor, morsetähestik, röntgenkiired, maratonijooks, olümpiamängud, olümpiatulid Loomatõugude nimed kirjutatakse siiski alati lahku. Erandid: ardenni tõugu hobune, leghorni kanad. Väiketäheline eesnimeline täiend kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku. nt
Alati kirjutatakse väikese algustähega: Üksi konteksti jääv tüübinimetus:vallavalitsus, tarbijate ühistu, raudteejaam, postkontor, gümnaasium, selts, liit. Nt Selle probleemi lahendab vallavalitsus.Väikelinnas alustab tööd uus gümnaasium. Allüksuste või allühenduste nimetused:Tartu ülikooli (~ Ülikooli) filosoofiateaduskond, sotsiaalministeeriumi (~Sotsiaalministeeriumi) ravi- ja hoolekandeosakond, Eesti Päevalehe kultuuri- ja haridustoimetus, Liviko haldusnõukogu, Eesti Panga nõukogu, Riigikogu keskfraktsioon · Riiki ja osariiki võib nimetada nagu asutust või nagu maad. Esimesel juhul kirjutatakse liigisõna suure algustähega, teisel juhul väikesega või jäetakse ära: Soome Vabariik ja Soome vabariik, Soome. Osariigid: Ametlik keelekasutus - Texase Osariik, Alam-Austria Liidumaa
Kokku- ja lahkukirjutamine Nimisõna Omadus-, arv-, asesõna Arvsõnade kokku- ja Tegusõnade kokku- ja Muutumatute sõnade Kaassõna üldreegel + või muutumatu sõna + Kohanimed Käänd- või määrsõna + omadussõna lahkukirjutamine lahkukirjutamine kokku- ja lahkukirjutamine nimisõna nimisõna (üldiselt lahku 1. A. nimetavas 1. Määrsõna kirjutatakse 1. Kaassõna käändes või 1. Omadus-, arv- ja 1. Kohanimedes 1. N
Artikli pealkiri: „Tänapäeva kool“ Ürituse pealkiri: muinasõhtu „Andersen meiega“ Ajaloolised sündmused: Ümera lahing(kohanimi), jüriöö ülestõus, märtsipommitamine Püha-ja tähtpäeva nimetus: sõbrapäev, suur reede Usundi nimetus: luteri usk, paganausk, aga ka katoliku kirik Nimest tuletatud nimetus: tammsaarelik stiil, darvinism Ameti-ja aunimetus: president, professor, generalissimus Tähtkujud: Kalad, Ambur NB!!! Roheline manner, Must manner, Taani Kuninga aed, eesti raamatu aasta, Reinupi Reisid, Metsik Lääs, ploom „Hiiu sinine“, ansambel Meie Poisid, mineviku Eesti, Kolme Koopa kohvik, Tema Pühadus dalai-laama, Alzheimeri tõbi, Tema Majesteet Roosti kuningas, euro, Aasia keeled, Euroopa keeled, eesti keel Kirjavahemärgid ÜTE Üte on lausesse kiilutatud sõna/fraas/nimi, mis näitab, kelle või mille poole pöördutakse. Teie, poisid, jätke see auto juba rahule! Vaata, isa, nii see käibki! Kas te soovite kohvi, härra?
KLK Kahe või rohkema sõna kokkukirjutamiseks peab olema mingi põhjus. Eesti keeles arvestatakse sõnada klk järgmisi põhimõtteid: a) tähenduspõhimõte-kokkukirjutised tähistavad erinevat mõistet võrreldes samakoosseisuliste lahkukirjutistega: peatükk-pea tükk, lapsepõlv-lapse põlv, väikemees- väike mees. b) vormipõhimõte-nimetavakujuline/lühenenud tüvega sõna kirjutatakse järgneva sõnaga kokku: raudkapp, lumivalge, kaugrong, inimtühi c) kontekstipõhimõte-teksti selguse nimel tuleb vahel kokku kirjutada ka harilikult lahku
Üldsõnastumist näitab väike algustäht. Liited lik, -lane, -lus, -ism, -ist liidetakse nimele harilikult ilma ülakomata. Nt balzaclik, goethelik, kreutzwaldlik, mozartlik, hollywoodlik, thatcherism, aristotellus, philadelphlane, gogollik. Ülakomaga saab toonitada nime ja liite piire. Eriti kasutatakse seda siis, kui 1) Kirjapilt ja hääldus on üsna erinevad, nt bordeaux'lane, cannes'lane, poe'lik, watteau'lik 2) Ei taheta rakendada eesti konsonantühendi kirjutamise reeglit, nt faehlmann'lik, bonn'lane, mutt'lik, artur-kapp'lik Mitmesõnalistest nimedest saadud tuletised võib kirjutada kokku või panna loetavussidekriipsu: newyorklane, riodejaneirolane, rocca-al-marelane. Eesti sidekriipsuga kohanimedest tehtud tuletised kirjutatakse kokku: lõunaeestlane Ainult kõige üldtarvitatavamates võõrnimetuletistes on aluseks olev võõrnimi muganenud: darvinism, kalvinism, marksism, sovinism, hernhuutlus, luterlus, budism
Alati kirjutatakse väikese algustähega: Üksi konteksti jääv tüübinimetus:vallavalitsus, tarbijate ühistu, raudteejaam, postkontor, gümnaasium, selts, liit. Nt Selle probleemi lahendab vallavalitsus.Väikelinnas alustab tööd uus gümnaasium. Allüksuste või allühenduste nimetused:Tartu ülikooli (~ Ülikooli) filosoofiateaduskond, sotsiaalministeeriumi (~Sotsiaalministeeriumi) ravi- ja hoolekandeosakond, Eesti Päevalehe kultuuri- ja haridustoimetus, Liviko haldusnõukogu, Eesti Panga nõukogu, Riigikogu keskfraktsioon · Riiki ja osariiki võib nimetada nagu asutust või nagu maad. Esimesel juhul kirjutatakse liigisõna suure algustähega, teisel juhul väikesega või jäetakse ära: Soome Vabariik ja Soome vabariik, Soome. Osariigid: Ametlik keelekasutus - Texase Osariik, Alam-Austria Liidumaa
Kõik kommentaarid