Kärt Kuivjõgi 12a Vaimse iseolemise mõttekus Tõesti pime on see maailm, vaid väheste pilk on selge. Vaid vähesed tõusevad taevasse nagu püünisest vabanenud linnud. (174 Dhamapada) Inimene on kaasasündinud uudishimulikkusega, sooviga teada saada, miks on midagi just nii. Tahetakse teada elamise, sünni ja surma põhjus...
Jean-Paul Sartre kui ka Seneca hindasid mõlemad sama, ,,vabadust". Vabaduse mõiste pole aga neil sama. Seneca võrdleb vabadust, kui loobumist kõigest ja kõigist, tähtsaimal kohal on jumal ja filosoofia. Ta leiab, et filosoofiat tuleb lausa orjata, sest filosoofia on tarkuse kehastus, mis võimaldab õnnelikku elu. ,,Filosoofia korraldab elu, reeglistab tegusid, näitab mis teha ja tegemata jätta, ilma selleta pole võimalik elada". Ta kritiseerib neid filosoofe, kes on küll mõtlejad ja jutlustajad, kuid ei ela nagu filosoofid, seega ei tunnista ta neid filosoofideks. ,,Kõige tähtsam on inimeses tarkus, sest see annab talle julguse kõige ees, kõige rohkem aga vajame me julgust eelseisva ees". Ta toob paralleeli surmaga, kus ta arvab, et kui oled piisavalt tark, oled valmis iga kell surema. ,, Tark elab nii kaua kui peab, mitte nii kaua kui saab", vabasurma minek ei ole keelatud, vaid tema meelest mehine tegu. Tänapäevaks on selline käitumine...
ei andesta talle. K kihlus Regina Olseniga, kuid kartis, et on liiga vilets talle ja pole ta armastust väärt ning ei abiellunud. Püüdis rõhutada üksikindiviidi unikaalsust. Inimese eesmärk on saada subjektiivseks. Grupp takistab indiviidil jõuda autentse tõeni. Eksistentsi ei saa võtta iseenesestmõistetavana. Mittetunnetatud ja mittetahetud eksistents ei ole eksistents. Elu paradoks- me mõistame elu minevikku mitte tulevikku, samas tuleb elada ettesuunatult e. tulevikus. Tõde on midagi subjektiivset, mida pole võimalik leida filosoofias, sest filosoofia ei suuda anda läbitunnetatud eesmärki, mille nimel elada, töötada, surra. Inimene võib tõeni jõuda ainult läbi kirgliku enesessepööramise.
Niimoodi mõeldes saan ilma kõrvaliste häirivate faktoriteta püüelda oma elu unistuste ja saavutuste poole. 8 INIMESE VASTUSTUS OMA EKSISTENTSI EEST Et inimese olemine eelneb tema olemusele, siis vastutab inimene oma eksistentsi eest. Sellisest vastutusest tulenevad inimesele omased hirm, mure ja rahutus, ilma milleta poleks võimalik tõeline eksistents. Inimesed seda üldjuhul ei märka- põhjuseks on enesepettus, halb usk. Rahvahulka sulamine lihtsustab säärast enensepettust. Karl Jaspers kirjutas 1931. Aastal sellise nähtuse kohta: ,,Ka inimene ise kuulub massi hulka, ent see mass ähvardab teda luputada ,,meie kõik"- retoorikasse ja möllu, millest inimene saab petliku jõutunde, mis siiski haitub nagu poleks seda iial olnudki. Ka liigendatud mass on vaimuvaene ja ebainimlik. Ta on olemine ilma eksistentsita, ebausk ilma usuta
olla tõelised, kuid tõde sisaldub pigemini neis mõtetes, mis meil on ärkvel olles, kui neis, mis meil on unenägudes. 3.Autor peab kõigi täiuste ja ideede allikaks Jumalat. Kuid miks peab ideedel ja täiustel üldse olema mingisugune allikas? Kui kõik ideed pärineksid Jumalalt, siis oleks see Jumal küll ebatäiuslik, kuna on olemas ikka väga rumalaid ideid. Ja kui Jumal oleks ebatäiuslik, siis kuidas saab väita, et ta on täiuste allikaks? Ka Jumala eksistents jääb tõestamata. 4.Autor ütleb, et kõik see mida me mõtleme täiesti selgesti ja täiesti distinktselt, on kõik tõeline, kuid väidab ka, et teatav raskus peitub õigesti märkamises, mida me nimelt mõtleme distinktselt. Kuna autor pole välja toonud määratlemise viisi, milline oleks õige distintkselt mõtlemine, siis tekkiski mul küsimus, et kas ta ise suudab määrata, millal ta mõtleb distinktselt? Kuidas ta seda suudab? Kui ei suuda, siis ei saa me määrata milline osa tema
keelekasutuse kohta: keelemärgid omavad tähendust üksnes siis, kui nad märgivad midagi tajutavat, kogemuses antut. See, mida me asjana kogeme, pole mitte midagi muud kui ideede kompleks Berkeley üheks kõige kuulsamaks mõttekatseks on kokku võetud sellises ülesandes: Püüdke ette kujutada objekti, mis kesisteerib nii, et mitte keegi seda ei taju. Berkeley väidab seda olevat võimatut. Ehk asjade eksistents sel korral kui keegi neid ei taju, on kaheldav. Näiteks kuidas on olemas asjad meie kodus siis, kui mitte keegi seal ei viibi ja mitte keegi neid isegi oma mõtetes ei taju. Kui eksisteerimine seisneb tajutud saamises, nagu väidab Berkeley põhiline alusmõte ,,olla tähendab olla tajutud" peaksime arvama et meie asjad kodus kaotavad oma eksistentsi juhul, kui keegi neid ei taju. Ning kui me lähme tagasi oma
K eelistab üksikisikut grupile, sest grupp nõrgestab alati üksikisiku vastutust. K ütleb, et grupp takistab üksikindiviidil jõuda autentse (ehtsa) tõeni. ,,Mitte kunagi mitte keegi ei mõista nii nagu mina." K elu on tema filosoofiat mõjutanud. Loobus abielust, et ennast avastada. Leiab, et eksistentsi e. olemist ei saa võtta iseenesestmõistetavana. Ütleb, et suurema osa ajast inimene tegelikult ei ela. ,,Mitte tunnetatud ja mitte tahetud eksistents ei ole eksistents." Ütleb, et inimene peab olemasolemise läbi tunnetama. Senine olemasolev filosoofia pidurdab eksistentsi mõistmist. Räägib elu paradoksist (vastuoludest). Seisneb selles, et iseennast ja ümbritsevat saab mõista ainult minevikus, mitte tulevikus, samas elada tuleb ettepoole suunatult e. tulevikus. ,,Päriselus ei tee me igapäevavalikuid analüüsi põhjal, vaid teeme valikuid kire põhjal." Küsib: mis on tõde? Tõde on midagi
KOHUSTUSLIK KIRJANDUS A. De Saint Exupery-,,Väike prints"(Sept. Teine nädal) Franz Kafka- ,,Stepihunt"-oktoobri algus Üks Remarque või Hemingway värk(kadunud sugupõlve teema) Salinger-Kuristik rukkis-novembri alguses ,,Meister ja margarita" Karl Ristikivi-Hingede öö Eksistentsialism -Olemasolu filosoofia, kaasaegse filosoofia irratsionalistlik vool -Tekkis pärast Esimest maailmasõda Saksamaal, hiljem prantsusmaal -Pärast Teist maailmasõda levis ka testes maades, ka USAs -Termini võttis kasutusele Heinemann 1929.a. -Eksistentsialism on avaldanud suurt mõju ilukirjandusele ja kunstile Eksistents -Ekistents kui olemise võimalikkus määratakse inimese enda poolt. Tema tahtega. Kuid sel on oma juures transtsendentsuses -Eksistents ei ole tunda õpitav mõistuse abil, objektiivne ja subjektiivne maailm -Kogu tegelikkust(ka inimest) vaatleb ratsionaalne mõtlemine kui ainult objekti, kui midagi inimesele võõrast. -Selle asemel tuleb lähtuda s...
vabaduse valdkonnast. Ratsionalistide põhiprobleemiks oli, kuidas on võimalik inimlik vabadus ratsionaalselt korrastatud ja dedermineeritud maailmas. 2 Irratsionalistide põhiprobleem on: Kuidas on vabadus võimalik mõtetutes situatsioonides. Mida tähendab vabadust, keset kaost? Kas inimene suudab veel võidelda mõtte andmise eest mõtetule või muutub ise mõtetuse ohvriks Kaasaegse eksistentsialismi ühised jooned (võrreldes Kierkegaardiga): 1. Eksistents on alati inimese eksistents. See on inimesele omane olemisviis. Selletõttu on kogu eksistentsialism "humanistlik". Inimene seisab siin keskmes. 2. Eksistents on alati individuaalne eksistents. See on üksikule inimesele omane olemisviis. Seetõttu on eksistentsialism alati "subjektiivne". Individuaalne eksistents ei ole millestki muust tuletatav. Üksiku olemasolu ei ole näiteks nii nagu Bergsonil, indiviidi ülese "eluvoolu" osa. Just selles seisneb kõige suurem erinevus elufilosoofiast. 3
Eksistentsialism Koostaja: ...;) Eksistentsialism... Eksistentsialism on filosoofiline ja kirjanduslik vool Tekkis ja sai populaarseks Teise maailmasõja eelõhtul. Eksistentsialism lähtub inimese mõistmisel tema eksistentsist. Eksistentsialism rõhutab vajadust rakendada mõtlemist isiklikus ja ühiskondlikus elus, sh poliitikas. Eksistents on alati inimese eksistents. See on inimesele omane olemisviis. Selletõttu onkogu eksistentsialism "humanistlik". Eksistentsialism on dünaamiline. Eksistents pole mingi muutumatu olemine, vaid omaolemuselt aja ja ajalikkusega seotud. Põhieeldused l Iseloomulik inimese käsitlus. l Inimene on eriline olev, kelle puhul ei eelne tema eksistentsile ehk olemasolule mingit l Asjade, eriti artefaktie puhul eelneb nendele
SISSEJUHATUS Enesetapp ehk suitsiidid ehk vabasurm on surmajuhtum, mis on tahtlikult otseselt või kaudselt põhjustatud ohvri enese poolt. Suitsiidi põhjuseks on inimese soov lõpetada enda eksistents või soovimatus edasi elada. Suitsiide esineb nii meeste kui naiste seas, kuid on olemas teatud riskigrupid, kelle puhul on risk suurem. Riski suurendamisel mängivad suurt rolli mitmed tegurid nagu alkoholi tarbimine, tervislik seisund, perekonna olemasolu ja toetus ning veel paljud tegurid. Antud referaadis on välja toodud kuidas suitsiidi plaanivat inimest ära tunda, millised on riskifaktorid, riskide raskusastmed ning kuidas antud olukorras käituda ja suitsiidi ära hoida. 1 SUITSIID Enesetapp ehk suitsiid on paljutahuline fenomen, mis on sajandeid köitnud filosoofide, teoloogide, arstide, sotsioloogide ja loomeinimeste tähelepanu. Prantsuse filosoof Albert Camus' avaldab oma teoses Sisyphose müüt arvamust, et enesetapp on ainus tõsiseltv...
............................................................................................................3 1. Elulugu.......................................................................................................................4 2. Looming.....................................................................................................................5 3. Isiklik filosoofia.........................................................................................................7 4. Eksistents....................................................................................................................9 4.1 Eksistentsi staadiumid...........................................................................................11 5. Usk...........................................................................................................................11 6. Paradoks...................................................................................................................13 7
Soren Kierkegaard- ei meeldi Hegeli süst-''koomiline jutustus''. vastu oli H soov kuulutada objektivset tõde, K kirjutas aint iseendast. Filos on praktika, mis seostub eluga, ei karda välja öelda tõde, raskusi. Tähtis mõista saatust, leida eluidee. Elada iseenda maailmas, mitte ehitada seda teistele. Objekt tõde- kammitseb inimest, 2x2, piirid, upsakus, nt teadus. Elamiseks ON oluline usk, filos vaid illusioonide purustaja. K usub ainult 1 o.tõde- o.ebakindlus (kindel on ainutl see, et miski pole kindel), in peab uskuma, pole ol mida, vaid kuidas. K usk Kristusesse. Eksistents- in eksiteerimine-põhiküs. in eksiteerib vaid kui ta on tema ise, sisemine kirg. See ununeb sooviga kuuluda GRUPPI (kui kõik räägivad, siis on tõde; valitakse ja otsustatakse nii nagu teised; kombed, rollid jne). USK- mitte miski kindel ei jäta võimalust uskuda; usu teeb usuks eksimise võiamlikkus, risk eksida. In valib, millesse usub, siis oma VALIKu headusesse. ...
) · Kierkegaardi käsitlusele vastavalt on inimene: · kordumatu isiksus · subjekt, mitte mingi huvitav tükk loodust · see, kes ei mahu mitte mingisse süsteemi Eksistents Filosoof leiab, et suurim oht, mis inimese eksistentsi ähvardab on selle kaotamine, see on enesekaotamine, elu mõtte puudumine; oht mitte mõista seda, mida ma tähendan iseenda jaoks. Kierkegaardi eksistentsialismi põhitõeks on minu oma eksistents (see oli ka Descartes'i filosoofia põhitõeks!). Filosoof on veendunud, et inimese ülim taotlus peaks olema mõtestatult eksisteerimine. Eksisteerimist saab võrrelda kahe erineva kutsari näite varal: 1. Purjus kutsar see on mõtestamatu eksisteerimine, hobune juhib kutsarit mitte kutsar hobust, kutsaril pole mingisugust kontrolli toimuva üle. 2. Virge kutsar mõtestatud eksisteerimine, kutsar juhib hobust mitte hobune kutsarit, kutsaril ENDAL on siht, mille suunas ta hobust juhib.
Elu eesmärk on pääseda välja nõiaringist, mille moodustavad sünd-surm-taassünd, et hing vabaks saaks. Kuid väga vähestele see õnnestub. Valdav enamus ei suuda ennast vabastada karma ja sansaara kütkeist ja on määratud lõpututele taassündidele. On huvitav ka see, et hindude kõige vanemates pühatekstides, veedades ei ole ühtegi vihjet transmigratsioonile ega karmale. Veedades leidub palju viiteid hoopis ainukordsele maisele elule, millele järgneb inimese hinge igavikuline eksistents mittemateriaalsel tasandil. Rig-Veda (Vedad on oma sisu poolest ohvri- ning ülistuslaulud, palved ja loitsud ja neid on neli) Rig-Veda sisaldab otseseid vihjeid taevariigile. Sealt võib lugeda, et taevatee on kardetav ning usklikel tuleb enne sinna saamist seista silmitsi paljude ohtudega nagu näiteks deemonitega, kes on valims neid kõrvaldama, kui nad peaksid õigelt teelt kõtvale kalduma. Rig-Veda järgi on taevas tasu niisuguste vooruste eest nagu range lihtsus, ohvrimeelsus ja
3. Olemine mõtlemine 4) Autor peab kõigi täiuste ja ideede allikaks Jumalat. Kuid miks peab ideedel ja täiustel olema üldse mingisugune allikas? Ideed on võrrandid, mis on komplekteeritud teadmistest. Ja need teadmised oleme omandanud erinevate meelte abil. Kui kõik ideed pärineksid Jumalalt, siis oleks see Jumal ebatäiuslik, sest on olemas väga rumalaid ideid. Ja kui Jumal oleks ebatäiuslik, siis kuidas on võimalik väita, et ta on täiuste allikas? 5) Jumala eksistents jääb tõestamata, sest et kui mingil asjal võib olla etalon, ei tähenda see seda, et see olemas on. 6) Kuidas jumal konteksti sobis? Ta ei kaalunud üldse teisi võimalusi, vaid lihtsalt rääkis jumalast kui faktist. Kui millelgi võib olla perfektne versioon, siis see ei tähenda veel seda, et see versioon olemas on. Näiteks ma olen kindel, et on võimalik teha kõige optimaalsem arvuti, aga see ei tähenda veel seda, et see olemas on. III osa 3a) 1
Impressionism Juugend Sümbolism Rahvusromantism Fovism Ekspressionism 1. Haridus 2. Värv Väga mitmekesine; Tinglik värv Puhas, Räiged tugevad dekoratiivne, värvikontrastid; värvuskontrastid eredad, metsikud porised värvid 3. Tehnika Väikesed Tasapindne Mitmekesine Raevukas, Rahutu, lohakas pintslitõmbed talitsematu 4. Teema Hetkmulje Eksistents; Loodusmüstika: Puudub sisu; kõik Negatiivne, ...
maailma nii, nagu näeb nahkhiir, kes liigub infrapunavalguse abil. Iial ei tunne nad seda, mida tunneb teine inimene, saavad kõigest arvata. Indiviidid ei saa näha maailma nii, nagu näevad kassid või koerad, me ei saa teada, mis nad mõtlevad või kas üldse mõtlevad. Camus' tsiteerib Sisyphose müüdis Karl Jaspersi:" See piiratus viib mind iseendasse, sinna, kus ma ei saa enam jääda objektiivse vaatepunkti varju, mida ma ainult esindan, sinna, kus ei mina ise ega teiste eksistents ei saa mulle enam vaatlusobjektiks olla." Eksistentsialiste leidub ka usklike seas ning nemad lahkavad elu absurdi küsimust läbi usu. Näiteks Soeren Kierkegaard, kelle töid peetakse üldiselt eksistentsialismi alguseks, kirjutab, et uskumine on justkui arukaotamine selleks, et võita jumal. Teoses ,,Kartus ja värin" propageerib ta usku kui kirge, mille eesmärk
Seetõttu on nii heakskiitu kui hukkamõistu pälvinud looming elu täiendaja, tal on kiiresti muutuvas maailmas oluline mõte. Elu vastandatakse sageli kunstile. Sageli on ainus seos nende kahe nähtuse vahel asjaolu, et looming peegeldab tegelikkuses tõeks saanud sündmusi ja objekte. Maailma on hakatud nägema üha kriitilisemalt ja küünilisemalt, nii et igasugused "kõrged" väärtused arvatakse olevat kadunud. Tegelikult pole eksistents siiski veel nii masendav kõlblus ning ilu pole kuhugi kadunud. Eluväärtused on ajas ja ruumis ebaühtlaselt laiali jagunenud ning tihtipeale on positiivsete nähtuste mõjujõud samuti erakordselt nõrk. Kuigi eelnev ei tähenda, et me elame moraali ja ilumeeleta ühiskonnas, pole võimalik ka väita, et eksistents on täiuslik. Seega on elule vaja midagi juurde anda ning kunsti suudab edukalt puudujääke kompenseerida. Loomingu võime elu täiendada peitub selle sügavuses
On arvanud, et vaimunähtused on eksisteerib ja ,,teatud omadustega objekti materiaalsete komponentide mehhaanilised tajutakse mingi teadvuse poolt" on identsed. vastasmõjud.Vaim on vaid sobival viisil Tajumisel omandavad esemed vormi, värvi korrastatud mateeria. jne, kuid nende eksistents eraldi sellest, mis on tajumisel otseselt antud, on tühi sõna ilma sisuta. On olemas vaid vaimsed, tajuvad ja mõtlevad olendid ja nende tajud. Jumal otseselt kutsub esile aistinguid meie hinges.
Sartre'i aastat. Oma elupäevade lõpul lisandus täielikule kontaktivõimetusele ka füüsiline pimedus. Sureb 1980 kopsuhaigusesse. Sartre ütleb · Kogu materialismi tulemus on see, et kõiki inimesi, kaasa arvatud seda, kes filosofeerib, koheldakse nagu objekte, määratud reaktsioonide ansamblit, mida mingil viisil ei eristata omaduste ja nähtuste ansamblist, mis moodustavad laua või tooli või kivi. · Ainult inimolendite puhul eelneb eksistents loomusele; inimene teeb end selleks, kes ta on. Kui Jumalat pole olemas, siis on vähemalt üks olend, kelles eksistents eelneb loomusele, olend, kes eksisteerib enne, kui teda saab ühegi mõiste abil defineerida ja see olend on inimene. Alguses inimene eksisteerib, ilmub, astub lavale ja alles hiljem defineerib ta end. · Valida, saamaks selleks või tolleks, tähendab samal ajal kinnitada selle väärtust, mida me valime, sest me ei saa kunagi valida halba
Kalvinistidel oli elukäsitluse keskmes jumalik ettemääratus, nad püüdsid leida laitmatut olemust, mis oleks issandale meele järgi. Oma eluteel püüame iga hinnaga vältida vigu, sest teame, et elu on laua külge liimitud liivakell ning tehtut muuta ei saa. Elu koosneb valikutest, soovidest ja vajadustest. Minöör saab eksida vaid korra, elu ei ole arvutimäng, kus saab uuesti otsast alata. Meie eksistents ei ole ka film ebaõnnestunud kaadreid välja lõigata ei ole võimalik. Loodusseadusi ei luba rikkuda isegi vanad kreeklased oma mütoloogias: Orpheus kaotab Eurydike, sest saatus oma otsust ei muuda. Neiul on ette nähtud elavateriigist lahkuda ning tagasiteed ei ole. Oma surmalepingule allakirjutaja on põhimõtteliselt enesetapja, sest ta on nõus loovutama oma elu. Faust langetab otsuse, küsimusele ,,omada või olla?" vastab ta: ,,Omada." Faust pälvib
Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas? Filosoofia on vabadus, XVI kirjas väidab Seneca, et õnneliku elu võimaldab täiuslik tarkus. Kui õnn on täiuslik tarkus, ja filosoofia võiks olla püüdlemine tarkusesse, siis võiks filosoofia olla ka õnneliku elu eeldus. Mida arvate askeesi ideaalist õnneliku elu saavutamiseks? (vt. kiri VIII 35, XVI 79) Seejuures huvitab mind, kas loobumine sellest, millest Seneca räägib, nt liigne luksus, millel ajastuvaimu kohaselt võib olla erinev hinnang, toob kaasa ka nö emotsionaalse askeesi? Arvan, et askeesi vajaduse kuulutamine ja askees on alati vajalik, selle poole tuleks rohkem püüelda, see annab selguse. Mis teeb inimese elu ebakindlaks ja õnnetuks vastavalt LXXIV'e kirjale? Inimese muudab õnnetuks kõikjalt ähvardav surmahirm, kahtlused. Meid kohutab õnnetuse osakssaamise võimalus. Kui on õige, et välised hüved tarka ei masenda, kuidas on siis selliste asjadega nagu ,,kodumaa...
,,Arutlus meetodist IV osa" Rene Descartes Põhiidee: Tekstis satuvad põhjalikuma arutelu alla mitmed esimeses meditatsioonis mainitud teemad, nagu jumala ja inimeste täiuslikkus, samuti ka eksistents. Põhipunktid: 1. Mõndade maade kombed on väga veidrad, kuid neid kombeid austatakse siiski ja peetakse neist kinni ja neis ei kahelda. Nii on ka inimeste mõtete ja tundmustega- kõik mida me tunneme ja näeme ei saa olla vale. 2. Kui ta pidas kõike vääraks ja ebatõeliseks, hakkas paratamatult mõtlema selle peale, et ta mõtleb, järelikult on olemas. Ta hakkas mõtlema, mis ta on. See, et ta kahtles teiste asjade olemasolus tõestas seda, et ta on olemas.
Suitsiid ehk enesetapp Merilin Jürine 011K Enesetapp ehk suitsiid ehk vabasurm Surmajuhtum, mis on tahtlikult, otseselt või kaudselt põhjustatud ohvri enese poolt. Suitsiidi põhjuseks on inimese soov lõpetada enda eksistents või soovimatus edasi elada. Émile Durkheim(15.04.1858 13.09.1917 ) Uuris nähtust enesetapp ning leidis, et põhjustav sotsiaalne faktor oli sotsiaalne integratsioon. Ta leidis kaks enesetapu faktorit: loomulik nivoo (seotud looduslike, klimaatiliste ja asustussüsteemist tulenevatest faktoritest) sotsiaalne nivoo (ühiskondlikud ja kultuurilised riskifaktorid). Enesetapu vormid NORMATIIVNE:
Film algab sellega, et inspektor Glebsky satub valehäire tõttu ,,Hukkunud Alpinisti" hotelli, kuid otsutab sinna ööseks jääda. Hiljem toimub laviin, mis eraldab hotelli välismaailmast. Seejärel avastatakse hotelli külalise Olafi surnukeha ja Glebsky asub otsima Olafi mõrvarit. Hiljem selgub, et hotellis on tegelikult tulnukad, keda Glebsky arvas inimesteks , sest nad saavad teiste inimeste kuju võtta. Tulnukate eksistents sõltub Olafi kohvris olevast energiaallikast, mis on Glebsky käes, kes peab tegema otsuse, kas tegutseda südametunnistuse järgi või seaduste ja eeskirjade järgi. Film algab tegelikult paljutõotavalt, fantastiline muusika Sven Grünbergi poolt ja kaadrid ümbritsevatest mägedest ning hotellist annavad filmile ainulaadse atmosfääri mida teistes filmides pole. Kuid minu arust hakkab kõik allamäge minema siis, kui Glebsky uurib
Enesetapp Enesetapp ehk suitsiid ehk vabasurm on surmajuhtum, mis on tahtlikult otseselt või kaudselt põhjustatud ohvri enese poolt. Suitsiidi põhjuseks on inimese soov lõpetada enda eksistents või soovimatus edasi elada. Enesetapp on peamine surma põhjus noorte seas. Ameerika Ühendriikides on üle 30 000 enesetappu aastas ja ka palju edutuid . Üks üllatav järeldus enesetapu teadusuuringute olemasolul on suured erinevused rühmade vahel. Mustadel on 60% vähem enesetappe kui valgetel. Valgete enesetapu tõenäosus tõuseb koos vanusega. Eve Moscicki leidis, et AafrikaAmeerika naiste enesetapud on "praktiliselt olematud" vanas eas.
•Teleoloogia – õpetus, mille järgi kõik areneb ettemääratud eesmärgi kohaselt. •Kausaalsus – põhjuslik • Inimese käitumise ja mõtlemise tingib individuaalsus kui ka rassiline ajalugu, samuti pürgimised eesmärgi poole; •Isiksuse aluspõhi on alati arhailine, primitiivne, kaasasündinud ning tõenäoliselt ka universaalne. 9.03.2012 TALLINN 3 Isiksus • Isiksuse 3 alasüsteemi: 1) Ego – kogu meie vaimne eksistents, mis koosneb tajust, mälust, mõtetest ja tunnetest. 2) Isiklik alateadvus(koos oma komplektsidega) – egoga külgnev piirkond, milles peituvad juba teadvustatud kogemused. Ego suhtleb isiku alateadvusega info vahendusel. 3) Kollektiivne alateadvus(koos arhetüüpidega) – psühho kõige mõjuvõimsam süsteem. Selle patoloogia võib varjutada kõik, mis toimub egos ja isiklikus alateadvuses. TALLINN 9.03.2012 4
"loodud loodus". "Loova loodusena" on ta substants ehk jumal, mis on Spinoza arvates üks ja sama. Samastades looduse ja jumala, eitab Spinoza väljaspool loodust või loodusest kõrgemal asuva olendi olemasolu, lahustab jumala looduses ja rajab niivisi materialistliku ja ateistliku arusaamise loodusest panteismi vormis (panteism on õpetus, mis samastab looduse ja jumala). Loodus on Spinoza õpetuse järgi igavene ja lõputu, loodus on niihästi põhjus kui tagajärg, niihästi olemus kui eksistents. Üksikutes, ajutistes, lõplikes asjades ei ühti olemus nende eksistentsiga. Ent ühtses, igaveses ja lõputus substantsis järgneb tema olemusest paratamatult tema eksistents. Ent ühtses, igaveses ja lõputus substantsis järgneb tema olemusest paratamatult tema eksistents. Seepärast on võimalik tõestada "jumala" olemasolu, s.t. "jumala" eksistentsi saab tuletada "jumala" (looduse) olemuse mõistest. Substantsi eksistents on üheaegselt
Inimkeha oma ideaalsete proportsioonidega ning telgjoon, mis on nähtav, kui me ennast Inimene peeglis vaatame. paigutatud Ruut kui materiaalne nii ruudu eksistents ja kui ka ringi ring kui vaimne sisse. hingeline eksistents. Tulemuseks nendevaheline harmoonia. Noore naise pea Pealuu Üsk Leonardo da Vinci käekiri Paremalt vasakule Peegelpildis Christ Carrying Cross Study for the Head of Ledo
Hinduismi mono- ja panenteistliku teoloogia kohaselt on Jumal kõrgeimas mõttes lõputu, igavene ja vormitu, väljaspool aega, ruumi ja põhjuslikkust, muutumatu teadvuse allikas. Jumal kui igavene printsiip on Brahman. Brahman on kirjeldamatu, tunnetamatu, kõiketeadev, kõikjalviibiv, algne, igavene ja absoluutne, ilma alguse ja lõputa, kõige teadaoleva ja veel mitte teadaoleva, kõige juhtunu ja veel mitte juhtunu põhjus, allikas, materjal ja jõud kogu universumis. Brahman on puhas eksistents, teadvus ja teadmine. Selles mõttes on omadusteta Brahman seega Parambrahman (Ülim Brahman). Monistliku Advaita Vedanta kohaselt ei eksisteeri universumis tegelikult midagi peale Parambrahmani. Ülima vaimuna nimetatakse teda ka Paramtman või Paramatma. Ehkki Ülim Brahman (isiksustamatu Jumal) on mõistuslikult tunnetamatu ning tajutav üksnes spirituaalselt, leidub upanisaadides mitmeid ütlemisi tema kohta. Neist tuntuim on "tat tvam asi" (sina oled see)
Riigid on kui väikesed lapsed. Neil on omad soovid, unelmad. Et neid saavutada, tulevad ette konfliktid naabritega. Unikaalsus on teema, milles kõik riigid tahavad sõna võtta, ent ometigi vältida analüüsi miks? Sest kardetakse olla teistest kehvemad. Sama teema on läbiv põhikoolis: kellel on uuemad ,,ketsid", ,,ägedam" mobiiltelefon, see on tõeline tegija teised jäävad ,,luuserite" pinki. See on elu paratamatus; lihtsalt on neid, kellel läheb eksistents edukamalt kui enamusel. Suurriigid on omamoodi õnneseened neil on suur maa-ala, enamasti küttetagavarad, arvestatav protsent töölisklassi, kes suurendab keskmist sissetulekut ja mõjutab importi-eksporti. Ent kui juba miski hästi läheb, tekib tahtmine ikka rohkem saada. See on inimloomule normaalne omadus ometigi juhivad ju riikigi kõigest inimolevused. Vahest ka mitte just kõige õnnestuma mõtlemisskaalaga. Siin tekivadki vastuolud: suurriigid
Kas Eesti peaks loobuma üldisest sõjaväeteenistuskohustusest ja minema üle täielikult palgaarmeele? Lühiarutlus Lähitulevikus võib tulla aeg, mil Eesti peab kaitsma end, kehtkestama mobilisatsiooni ja astuma vastu Vene vägedele. Kuid kas Eestil oleks parem minna sõjaväekohustusest üle palgaarmeele? Mobilisatsiooniarmeega satub Eesti Vabariigi kui iseseisva riigi eksistents tõsiselt ohtu, kuna hetkeseisuga puudutaks Eestis sõjaolukorras mobiliseerimist umbes 50 000 meest. Paljud neist poleks valmiski tõsises sõjaolukorras tapma kedagi või astuma ise kuulirahe ette, rääkimata varustusest ja tehnikast, mis jäävad igas olukorras alla venelaste tankidele ja lennukitele. Kaitsekulutusi on ainult kaks protentsi kogu SKT-st, mis on ilmselgelt liialt vähe, et ehitada armeed, mis suudaks kaitsa meid ka halvimatel aegadel.
Hades . Surnute riiki valitses üks kaheteistkümnest suurest olümlasest, Hades oma naise kuninganna Persephonega, kelle ta röövis maa pealt ja tegi allilma kuningannaks. Ta oli Kronose ja Rhea poeg, Zeusi vend Hades sai liisu teel enesele allilma ja surnute valitsemise. Teda hüüti ka Plutoniks, jõukuse jumalaks, maapõue peidetud väärismetallide isandaks. Hadesel oli ka kurikuulus kiiver, mis muutis selle kandja nägematuks. Väga harva lahkus ta oma pimeduseriigist, et külastada Olümpost või maapealseid, ja ega seda keegi soovinudki. Ta polnud ju teretulnud külaline. Ta oli halastamatu, järelandmatu, kuid õiglane; kardetud, kuid mitte õel jumal. Allilma nimetatakse sageli Hadese nime järgi. See paikneb, nagu "Iliases" mainitakse, maa salapaikades. "Odüsseia" järgi läheb tee sinna üle maa serva teisele poole Okeanost. Hilisemate poeetide lugudes kirjeldatakse mitmesuguseid teisi teid maa pealt surnute rii...
Mis on inimeseks olemise tähendus? Inimese eksistents on objektiivselt põhjendamatu, siiani. Inimese, nagu muude organismide, peamiseks eesmärgiks on areneda ja paljuneda. Inimesed kui indiviidid on selle kohustuse kandjad kohanduda ja vastavalt tingimustele areneda. Inimkonna väljasuremise vältimiseks on tekkinud inimestele töö, meelelahutus, kunst jm. hingeelu puudutavad nähtused, millest alatihti ka otsitakse elu mõtet. Kunsti osakaal inimese elus on
Kui varasemas filosoofias räägiti palju inimese loomusest või tema mõistuslikust olemusest, siis eksistentsialistid vastanduvad sellele arusaamale väites, et inimene on eriline olev, kelle puhul ei eelne tema eksistentsile ehk olemasolule mingit etteantud olemust ega ideed, vaid inimene alles loob selle endale. Asjade, eriti arefaktide puhul eelneb nendele idee, kavand või projekt (prantsuse keeles le projet), mille järgi need valmistatakse. Inimene aga pole selline asi, eksistents pole kunagi valmis, kuna puudub mõõdupuu valmisoleku mõõtmiseks, ja on alati ebatäielik, mistõttu pole ka inimene enda jaoks kunagi täielikult haaratav. Sestap ütlevad eksistentsialistid, et inimene on maailma heidetud, ta pole maailmas kunagi päriselt kodus. Arusaamaga eksistentsist kui inimese olemise viisist vastandutakse varasemale arusaamale inimesest, kui jumala loodud olendist, kellele on sellesama jumala poolt ette antud elu eesmärk ja väärtused, mida taotleda
Kui eesmärgi saavutamine on takistatud, võib tekkida frustratsioon. Konstruktiivsed reageerimisviisid: probleemi lahendamine; ümberstruktueerimine Frustatsioon: rünnak, agressioon, regressioon, fiksatsioon, eemaldumine. Ebaõigluse leevendamiseks inimene: muudab panuseid, tulemusi, enesehinnangut, teistesse suhtumist, võrdlusobjekti, töölt lahkumist. Kontrolli tunnetamine (töökontrollikese): toimetulek (kohanemine, tervis, karjäär, ametialane sooritus); juhtimine: org keskkonna kontrollimine, erinevad tegevusstrateegiad, juhtimisstiilid, otsene-kaudne- vahendatav mõju. Edu põhjuste omistamisel on sisemised ja välimised põhjused, need on kas stabiilsed või muutuv põhjuslikkus. (sisemine stabiilne: võimed, ebastabiilne: pingutus; välimine stabiilne: ülesande raskus, ebastabiilne: vedamine) Protestantlik tööeetika on kujunenud kultuurilisel survel ja kodusel kasvatusel. See on raske ja pingelise töö autasustamine, kus vaba aega ei väärt...
Olen osa loodusest Iga inimene, loom, taim on kõigest üks väga väike osa suurest loodusest. Kuid inimesed on unustanud vanad tarkused ja tõekspidamised. Nende arvamus oma osakaalust on aegadega niivõrd muutunud, et see muutub juba tervele maailmale ohtlikuks. Juba aegade algusest peale on inimene elanud looduses. Ta on targalt kasutanud taimi ning loomi, et ellu jääda, kuid enda ümbrust kahjustamata. Inimene on elanud loodusega sümbioosis. Peeti näiteks lehmakarja, keda söödeti ning vastutasuks saadi piima. Kasvatati endale ise köögivilju ja vahetati teistega või tarbiti ise ära. Raisku ei läinud midagi. Tänapäeval on kõik kardinaalselt muutunud. Inimene on hakanud loodust kuritarvitama, sealjuures tagajärgedele mõtlemata. Enam ei huvita kedagi teiste loomade või isegi taimede elukvaliteet, peaasi et endal oleks võimalikult hea ja mugav. Inimesed on nii ahneks läinud, et seavad ohtu juba iseendi ek...
___________________________________________________________________________ 2. Arhailise katedraali fuajees komponeeris emotsionaalne professor. ___________________________________________________________________________ 3. Doktor refereeris kirurgile patsiendi anamneesi. ___________________________________________________________________________ 4. Holism dikteerib antropoidsetelegi makaakidelegi, et materiaalne eksistents on nonsenss. ___________________________________________________________________________ 1 2 5. Holopp mediteeris kremlis ning matriarhaalne monarh huligaanitses buduaaris. ___________________________________________________________________________ Harjutus 4 Võta appi ,,Eesti keele raskete sõnade sõnaraamat" ja moodusta järgmistest sõnadest
Pariisi rahukonverents: 18. jaanuar 1918 Versailles'kirjutati alla 28. juunil 1919 a. Versailles'i lossi Peeglisaalis. Möödus viis aastat ertshertsog Franz Ferdinandi atendaadist. Peeglisaal oli Saksa keisririigi väljakuulutamise koht. 18. jaanuar oli Saksa keisririigi väljakuulutamise kuupäev. Rahulepingu esimese osa (26 artiklit, mis lisati ka Saksamaa liitlastega sõlmitud rahulepingutele) moodustas Rahvasteliidu põhikiri, teise osa Saksamaaga sõlmitavad rahutingimised. Nende kohaselt: · Saksamaa pidi andma Prantsusmaale tagasi Elsassi ja Lotringi (Alsace ja Lorraine), loovutama alasid Taanile, Belgiale, Leedule, Poolale ja Tshehhoslovakkiale. (Kaheksandiku pindalast, kaheteistkümnendiku elanikkonnast. "Poola koridor" eraldas Ida-Preisimaa. 53,4% eraldatud aladel olid sakslased.) · Danzig kuulutati vabalinnaks Rahvasteliidu egiidi all. Jäi Poola tollitsooni. · Saksamaa kolooniad Rahvasteliidu ...
Vali üks: a. jumal ei suuda kurjust likvideerida. b. jumala asi ei ole jälgida maailmas toimuvat c. headust ei saaks olla ilma vastandita, st kurjuseta Õige vastus! Küsimus 3 Epikuros arvas, et surma pole tarvis karta, sest Vali üks: a. me ei puutu surmaga kunagi kokku. Õige vastus! Epikuros väitis: "Kui oleme meie, siis pole veel surma; kui on aga surm, siis pole enam meid." b. me ei kao jäljetult, sest hing on surematu c. meie eksistents pärast surma pole millegi poolest halvem elust siinilmas. Küsimus 4 Kas otsustamisel (seisukoha võtmisel) ja hingerahul on skeptikute arvates mingi seos? Vali üks: a. Otsustusest hoidumise teel saavutatakse hingerahu. Õige vastus! b. Seisukoha võtmisega mingis küsimuses kaasneb hingerahu. c. Otsustamisel ja hingerahul ei ole seost. Küsimus 5 Epikuros leidis, et mitte iga naudingut ei ole arukas valida, sest Vali üks: a
Kui puuduks hõõrdejõud Mida me näeks, kui poleks hõõrdejõudu? Õige oleks öelda, et me ei saakski midagi näha, sest meid endid polekski. Kuidas me saakski olla? Hõõrdeta pole võimalik liikuma hakata ja seistagi saaks ainult täiesti perfektselt joondatud masskesemega esemed. Kõndimisest ei oskaks me unistadagi, kui me mingi ime läbi üldse olemas oleks. Riideid ei saaks olla, sest kui kiudude vahel poleks hõõret, siis ei saakski kangad koos püsida, rääkimatagi õmblustest jne. Mutrid keerleksid poltidelt iseenesest maha, mõjutudes ainult gravitatsioonist (eeldades, et see oleks meil olemas, sellises utoopilises olukorras). Poleks hõõrdumist ei saaks meil olla isegi mitte pinnavorme, sest nii liiv, kui kõik muu vajuks ühtlaseks pinnaks (jättes arvemstamata, et kivimite tekkeks on vaja et nad oleks esmalt aja jooksul kokku tambitud ja püsiks see mõnda aega paigal). Seega oleks meil täiesti sile, täiuslik, kera kujuline Maa, nagu vedelikupall....
Arusaam aja kulgemisest võib olla põhimõtteliselt erisugune, rääkimata erinevustest näiteks kalendrisüsteemides või aja arvamise alguse määratlemisest. Aja mõiste teadvustus koos inimliku teadvuse tõusuga, kui kujunes välja ajalikkuse mõiste. Arhailised tsivilisatsioonid (Mesopotaamia, Egiptus) ja traditsioonilised kultuurid, kelle jaoks ei eksisteerinud veel ajalugu, teadsid vaid üht, nn absoluutset aega. Rituaalide ja müütide abil integreeriti inimlik eksistents ühte suuremasse tervikusse, mis oli osake loomulikust, universaalsest jätkuvusest. Koos isikliku ja ilmaliku saatuse tõusuga teadvustus ka aja mõiste. Inimene hakkas teadvustama end mitte vaid kui tulemust, vaid põhjust. Kreekas hakati esimest korda tähelepanu pöörama aeg-ruumis toimuvale ajalikkusele, mis oli vajalik mõistmaks ühiskondlikku arengut. Antiikajal võib täheldada esimest korda laialdast huvi enese mineviku
Õnneks on füüsika nii kaua ja nii kaugele arenenud, et ei ole probleemiks öelda, mitme valgusaasta kaugusel mõni planeet või isegi täht asub. Iga aastakümnega tehakse maailmas edusamme selle kohta, mis meie Universumis on toimunud, mis toimub hetkel ja mida toob meile tulevik. Mõtiskledes enda ümber olevast elust paneb imestama fakt, et algselt koosnes meie Päikesesüsteem vesinikuaatomitest. Huvitav oleks teada, kuidas selle eksistents alguse sai. Ilmselt on see müsteerium pikaks ajaks, halvimal juhul igaveseks. Teame ainult seda, kuidas täht võib tekkida. Pika aja möödudes moodustub kosmilisest tolmust, mida esineb Universumis, pilv, mis tõmbab enda poole aina enam kosmilist tolmu. Tänu suurele kosmilise tolmu kogusele ja gravitaatsioonijõu mõjule eraldub soojus ning tekib täht. Tavaliselt on tähel viis eluetappi: tähe sünni, valge tähe, punase hiiu, valge kääbuse ja musta kääbuse periood.
Inimene osa loodusest Iga inimene, loom, taim on kõigest üks väga väike osa suurest loodusest. Kuid inimesed on unustanud vanad tarkused ja tõekspidamised. Nende arvamus oma osakaalust on aegadega niivõrd muutunud, et see muutub juba tervele maailmale ohtlikuks. Juba aegade algusest peale on inimene elanud looduses. Ta on targalt kasutanud taimi ning loomi, et ellu jääda, kuid enda ümbrust kahjustamata. Inimene on elanud loodusega võrdselt ,ilma et liiga oleks loodusele tehtud . Peeti näiteks lehmakarja, keda söödeti ning vastutasuks saadi piima. Kasvatati endale ise köögivilju ja vahetati teistega või tarbiti ise ära. Raisku ei läinud midagi. Tänapäeval on kõik enamjaolt muutunud. Inimene on hakanud loodust kuritarvitama ja rikkuma, sealjuures tagajärgedele mõtlemata. Enam ei huvita kedagi teiste loomade või isegi taimede elukvaliteet, peaasi et endal oleks võimalikult hea ja mugav. Inimesed on n...
järjestikku lauses, mis muudab ta kohmakaks ja halvasti loetavaks. Sõna peale kasutatakse, kui tahetakse öelda midagi ruumilises tähenduses, kuid sõna pärast on mõeldud kasutamiseks ajalises määratluses. Kui kirjutatakse raamatust on parem kasutada sõnu novell või romaan kui raamat. Sama sõnapaari või sidesõnaga algavaid lauseid tuleks vältida terve kirjandi vältel. Sõna eksistentsiaalsus asemel võiks kasutada sõna eksistents. Nimesid ei poolitata. Vorm on parem, kuid ülesehitust tuleks muuta paremaks, kus lõigud on omavahel seoses ja teemaarendus on loogiline kuni jõutakse peaprobleemi lahendamiseni.
(iseloomustus, välimus) - Esmapilgu järgi pole väga vigagi. Vahest on teil veel lootust... Ent tutvustage mulle Tehnikamaailma ennast lähemalt. - Meeleldi. (tahvlile kaks punkti) Need oleme meie. (suuuuur ring nende ümber) See on reaalsus meie ümber. (veel suurem ring kõige ümber) Need on teadmised, mille toovad meieni Tehnikamaailma värvilised leheküljed: autod, teadus ja tehnika, sport, lennundus, maaväline eksistents, unelmate piiratud väljad... See on kõik kättesaadav vaid nende, tähtede ja mustritega kodeeritud kaante vahelt... Rehnikamaailm on meistriteos, mida inimhing oma olemuses veel tundnud pole ka Dante maininuks seda oma komöödias, kui vaid... - Kui vaid...? (vaatab naeratades agendi poole) - Oh, mida ma näen! (pühib pisaraid) Te olete huvitatud! (sirutab käed ette) - (kohendab prille, pöördub raamatusse) Sugugi mitte.
KORDAMINE EESTI KEELE SUULISE JA KIRJALIKU VÄLJENDUSE ÕPETUSE EKSAMIKS VÕÕRSÕNADE KIRJUTAMINE H Psüühika Psüühiline Stiihia Stiihiline Papaaha F, S Profid Sefid (selle) pilafi Blufib Mafiooso Dusi (all) Tusi (heli) Afisil (selle) guljasi Guasid (leidis) nisi (need) pastisid tsuvasid Bors Burs Puns Revans Revanseerim a Abstraheerima Ekstraheerima Boheemlane Mahorka (kaks) proffi (seda) seffi (sööb) pilaffi Bluffima Maffia (võtab) dussi (mängib) tussi (seda) afissi (sööb) guljassi Guasse (poeb) nissi (seda) pastissi tsuvasse (selle) borsi Bursi Punsi revansi Almanahh Almanahhid Epohh Epohhil Krahh Mahhinatsioon Psühholoogia Psühhoos Mehhanism Baldahhiin Rahhiit Afekt Aferist Aforism Afäär Efekt Efektiivne Grafiti Ofitsiaalne Ofort Rafineerima Ufo Biograafia Graafika Graafiline Süüfilis (seda) borsi Bursi Punsi revansi Eelistatud on: Mehaanik Mehaanika Mehaaniline Atasee Brosüür D...
Alles see oli, kui selle 2008. aasta sügisel käivitati Prantsuse-Sveitsi piiril maa-aluses laboratooriumis projekt, millega taheti luua samasugused tingimused ja efekt, mis võisid olla ka Suurel Paugul. Kardetakse, et projekt võib minna ,,nihu", avaneb uus must auk, või juhtub midagi oodatust veelgi hullemat. Tooksin veel välja, et inkade kalender lõpeb aastas 2012 ning selle põhjal peaks just see olema aasta, mil lõpeb nii meie, inimkonna, kui ka kõige muu eksistents. Tõsiseks probleemiks on ülerahvastatus. Kõigist inimestest üle kolmveerandi elab lõunapoolkeral. Kohas, kus haridus ja tervishoid on raskesti kättesaadavad ning majandus mahajäänum. Inimeste hulga suurenedes kasvab ka tarbimine. Tootmiseks on vaja tooraineid ning vähenema hakkavad maavarad. On veel üks eluvorm, mis käitub sellisel tarbival- hävitaval moel ning see on viirus. See ei tähenda, et peaksime endid automaatselt haiguseks
Puskini autobiograafiline luule Puskini traagiline elukäik kajastus sügavalt tema luuletustes. Vahel tundub nagu eksistents oleks tema jaoks vaid üks suur agoonia. Ta elas oma elu just nii, nagu tahtis, riskis palju, kaotas, pettus ja võitis taas. Puskini autobiograafiline luule oli sügav ja peaaegu, et kõikidest luuletustest, olgu see siis armastusest, patriootlik või poliitiline, kirjutas ta oma isiklikust elust või vähemalt isiklikest seisukahtadest. Tervet tema luuleloomingut võibki nimetada autobiograafiliseks. Luuletuses ,,Minu hauakiri" Puskin otsib justkui lunastust. Neljas reas on selgelt andeks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
