Koit Toome Koit Toome (sündinud 3. jaanuaril 1979) on eesti poplaulja ja muusikalinäitleja.Toome on algul klaverit ja hiljem laulmist õppinud nii Tallinna Muusikakeskkoolis kui Georg Otsa muusikakoolis. Tema lauluõpetajad on olnud teiste seas Jaak Joala ja Kare Kauks. Toome on lapsena laulnud ka Eesti poistekooris. Laiema avalikkuse ette jõudis Koit Toome 1995. aasta alguses koos Sirli Hiiusega (Sarah), kellega moodustati duo Code One. Mitme aasta vältel lauldi arvukalt peamiselt Mikk Targo ja Kaari Sillamaa kirjutatud laule, millest mitmed on jäänud eesti popmuusika kullafondi ("On küll hilja", "Sellest saab meie suvi", "Vikerkaar", "Nüüd võin taas"). Code One avaldas 2 ülimenukat albumit ja Best Of kogumiku. Mõni aasta pärast sajandivahetust naases Code One lavale live-bändina, esitades vanu hitte
Koit Toome Koit Toome on sündinud 3. jaanuaril 1979. a. ( praegu on ta 31 aastane) Eestis. Koit on üks tuntuim noor eesti poplaulja ja muusikalinäitleja. Koit on enda sõnul enamasti lõbus ja heatujuline noor mees. Muidu on Koit üldiselt tagasihoidlik, aga see olevat neil juba perekonna viga, sest ka isa ja vend on suhteliselt tasased. Pigem veedab Koit aega maal, teeb sauna, käib merel ja hulgub koos sõpradega metsas kui presenteerib ennast mõnel seltskonnaüritusel, klubid ei ole tema jaoks ütleb Koit, ta saab piisavalt tähelepanu laval esinedes. Nähes nüüd, kui raske on inimestel ümberringi, mõtleb Koit, kui õnnelik inimene ta tegelikult on, et saab teha just seda tööd, mis on tema kutsumus - "Ma teen seda, mida ma armastan, elukutse ja töö on minu hobi, ma ei ärka üles väsinult ja kurjana, et pean minema
V ä r s k a Gümnaasium 2013-01-29 Elulugu Koit Toome on Eesti poplaulja. Ta on 32 aastane, sündinud 3 jaanuar 1979 aastal Tallinnas . Toome on algul klaverit ja hiljem laulmist õppinud nii Tallinna Muusikakeskkoolis kui ka Georg Otsa muusikakoolis. Tema lauluõpetajad on olnud teiste seas Jaak Joala ja Kare Kauks. Toome on lapsena laulnud ka Eesti Poistekooris. Kui Koit Toome Muusikakeskkooli sisseastumiskatsetele jõudis, oskas ta mängida Mozarti "Väikest öömuusikat". Nüüd on temast saanud laulja, kelle lugusid teavad kõik. 15-aastane lavakarjäär ei ole olnud lihtne ja ladus. Elu on õpetanud ja Koit on õppinud. Koidu pillideks, mida ta valdab ning mängib on akordion ja klaver. Toome on tegutsenud juba aastast 1995 ja tegutseb praeguseni. Koit Toome elab Tallinna külje all Laagris ja Eesti laulupealinna valimisel esindas Laagrit.
REFERA AT Koit TOOME MERLIS HASS SISUKORD 1. Miks ma valisin just Koit Toome ? 2. Koit Toome elulugu. 3. Mitu laulu on Koit Toome kirjutanud ? 4. Koit Toome pildid. 1 MIKS MA VALISIN JUST KOIT TOOME? Ma valisin Koit Toome juba sellepärast, et ta meeldib mulle ja on mu lemmik laulja kui ka parodeeria.Ta osaleb praegu saates: Su nägu kõlab tuttavalt.Ta hääl sobib minu häälega täpselt kokku.Koit Toome tuleb Mõniste parki laulma. Ma kindlasti küsin Koit Toome käest autogrammi. 2. KOIT TOOME ELULUGU Koit Toome sündis aastal 1979. Ta hakkas muusikaga tegelema aastal 1995. Koit Toome elab Tallinna külje all Laagris ja Eesti laulupealinna valimisel
Koit Toome Koit Toome (sündinud 3. jaanuaril 1979) on eesti poplaulja ja muusikalinäitleja. Toome on algul klaverit ja hiljem laulmist õppinud nii Tallinna Muusikakeskkoolis kui ka Georg Otsa muusikakoolis. Tema lauluõpetajad on olnud teiste seas Jaak Joala ja Kare Kauks. Toome on lapsena laulnud ka Tallinna Poistekooris. Laiema avalikkuse ette jõudis Koit Toome 1995. aasta alguses koos Sirli Hiiusega (Sarah), kellega moodustati duo Code One. Mitme aasta vältel lauldi arvukalt peamiselt Mikk Targo ja Kaari Sillamaa kirjutatud laule, millest mitmed on jäänud eesti popmuusika kullafondi ("On küll hilja", "Sellest saab meie suvi", "Vikerkaar", "Nüüd võin taas"). Code One avaldas 2 ülimenukat albumit ja Best Of kogumiku. Mõni aasta pärast sajandivahetust naasis Code One lavale live-bändina, esitades vanu hitte
Koit Toome- Jaak Joala lauldud laule Sügav kummardus õpetajale. Mina käisin 26. novembril Põlvas Koit Toome kontserdil. Koit Toome laulis Jaak Joala laule. Teda saatis akustilisel kitarril Jorma Puusaag. Enamus laulud olid eesti keelsed. Kuid üks laul oli ka vene keeles. Kondserdi õhkkond oli väga mõnus ja hubane. Kontserdikava oli ka hea ülesehitusega. Koit Toome on Eesti üks tuntumaid poplauljaid ja muusikanäitlejaid. Teda on õpetanud Jaak Joala ja Kare Kauks jt. Laiema avalikkuse ette jõudis Koit Toome 1995. aasta alguses koos Sirli Hiiusega, kellega moodustati duo Code One. Mõned
Kontserdiarvustus 16. novembril toimus Pärnu Endla teatri suures saalis Koit Toome üleriigiline kontserttuur ,,Mälestused." Koit Toomet saatis akustilisel kitarril Jorma Puusaag. Kontsert sisaldas läbilõiget 15 lava-aastast, esitusele tulid nii varasemad lood kui ka rahva lemmiklaulud uuelt heliplaadilt ,,Kaugele siit." Kontsert algas täpselt kell seitse, kui saal muutus hämaraks ja lavale astus Koit koos Jormaga, valju kisa saatel. Alustuseks mängiti vanemaid teoseid. Täiskasvanutele valmistas suurt rõõmu, kui esitusele tuli ,,On küll hilja." Koit Toome andis mitmel korral inimestele võimaluse kaasa laulda, kuid saal ei läinud sellega kaasa. ,,Mere lapsed," mis esindas 1998. aastal Eestit Eurovisiooni lauluvõistlusel, pani nii mõnegi vaikselt kaasa ümisema. Koit Toome üritas pidevalt nalja teha, kuid minu arvates tundusid naljad üsna lamedad ja rahvas ei
Amandus Adamsoni Koit ja hämarik Inspiratsioon skulptuuriks on pärit Friedrich Robert Faehlmanni müütilisest kunstmuistendist "Koit ja Hämarik" mis esmatrükk oli 1840. aastal. Amandus Adamson tahus skulptuuri 1895. aastal pirnipuu pakust, ning kandis pinnale vaha. Skulptuuri kõrgus on 78.5 cm; laius: 31.0 cm ning sügavus: 29.0 cm. Originaal on tänase päevani heas seisus ning on näitustel Eesti Kunstimuuseumis. Skulptuur on ümarplastiline ning dünaamiline. Teos koosneb kahest
Laulusõnade tõlgendamine Koit Toome „Mälestused“ Mina valisin loo „Mälestused“, mille sõnade autor on Vahur Valgmaa ja esitaja Koit Toome. Vaadates laulu pealkirja tekivad mul kurvad emotsioonid ja lugedes laulu sõnu on samuti nukker meeleolu. Luuletuse pealkiri võtab hästi kokku kogu laulu mõtte ja see mõte püsib lõpuni. Väga silmatorkav sõna on „atmosfäär“, kuna seda sõna kasutatakse laulus väga palju terve loo vältel, samuti pole see igapäeva toimingutes eriti tihti kasutatud sõna. Ütleksin ka, et „atmosfäär“ on ka kõige huvitavam sõna loos, kuna laulus on kasutatud väga lihtsaid sõnu.
Koit Toome karjäär Koit Toome on Eesti poplaulja. Ta on 32 aastane, sündinud 3 jaanuar 1979 aastal Tallinnas . Koit on õppinud klaverit mängima ja ka laulma Tallinna Muusikakoolis ja Georg Otsa Muusikakoolis. Koit Toome sai avalikkusele tuntuks koos Sirli Hiiusega, kelle solistinimi oli Sarah. Temaga koos moodustati duo Cod One. Cod one esitas mitmeid tuntud Eesti laule, näiteks "On küll hilja ", "Sellest saab meie suvi " ja "Nüüd võin taas ". Cod One on avaldanud 2 ülimenukat albumit ja "Best of" kogumiku. Aastal 1998 ansambel Cod One lagunes. Peale seda hakkas Koit üksi laulma. Tema esitatud laul "Merelapsed " esindas eestit 1998. aastal eurovisioonil Suurbritannias, Birminghamis
KOIT TOOME Koit Toome (sündinud 3.jaanuaril 1979) on eesti poplaulja ja muusikalinäitleja. Toome on algul klaverit ja hiljem laulmist õppinud nii Tallinna Muusikakeskkoolis kui ka Georg Otsa muusikakoolis. Tema lauluõpetajad on olnud teiste seas Jaak Joala ja Kare Kauks. Toome on lapsena laulnud ka Tallinna Poistekooris. Karjäär Laiema avalikkuse ette jõudis Koit Toome 1995. aasta alguses koos Sirli Hiiusega (Sarah), kellega moodustati duo Code One. Mitme aasta vältel lauldi arvukalt peamiselt Mikk Targo ja Kaari Sillamaa kirjutatud laule, millest mitmed on jäänud eesti popmuusika kullafondi ("On küll hilja", "Sellest saab meie suvi", "Vikerkaar", "Nüüd võin taas"). Code One avaldas 2 ülimenukat albumit ja Best Of kogumiku. Mõni aasta pärast sajandivahetust naasis Code One lavale live-bändina, esitades vanu hitte. Live-bändi
Oli eesti eepose ,,Kalevipoeg" mõtte algataja Kaheksa muistendit, mis sündisid üheaegselt ,,Kalevipoja" loomise ideega: ,,Emajõe sünd", ,,Vanemuise laul", ,,Keelte keetmine", ,,Koit ja Hämarik", ,,Loomine", ,,Vanemuise kosjaskäik", ,,Vanemuise lahkumine", ,,Endla järv ja Juta" ,,Koit ja Hämarik" Tema kuulsaim müütiline kunstmuistend, mis esmakordselt ilmus trükis 1840. aastal On inspireerinud mitmeid kunstnikke ja luuletajaid Rahvasuu kõneleb, et koit ja eha jaanipäeva paiku lühikeseks ajaks kokku puutuvad ja teineteisele kätt annavad. See on lugu Vanaisa kahest ustavast teenrist, kellele igavene noorus on kingitud. Puhkeva kevadlooduse taustal maalib autor romantilise armastusloo. Amandus Adamsoni 1895.a loodud sama- nimeline skulptuur Lisaks Faehlmanni hauakivil tema lemmiklause,,Elu on lühike, ideaalid on igavesed" TÄNAN Kasutatud materjal http:// kreutzwald.kirmus
välja antud "Nagu rockstaar", millele valmis ka muusikavideo, aga mis väga edukaks ei osutunud. Bändi kuulsus kerkis alles 2003. aastal, mil nad osalesid Eesti Eurovisiooni eelvoorus lauluga "Club Kung Fu", mis valiti ka publiku lemmikuks Sellele järgnevalt andis bänd välja oma esikalbumi "Vanilla Ninja" ja hakkas andma kontserte üle Eesti. Vanilla Ninja Praeguseks on bändi liikmeid alles ainult kolm: Lenna Kuurmaa Piret Järvis Katrin Siska Koit Toome sündinud 3. jaanuaril 1979 on eesti poplaulja ja muusikalinäitleja Toome on algul klaverit ja hiljem laulmist õppinud nii Tallinna Muusikakeskkoolis kui Georg Otsa muusikakoolis. Tema lauluõpetajad on olnud teiste seas Jaak Joala ja Kare Kauks Toome on lapsena laulnud ka Eesti poistekooris Koit Toome Koit Toome võlub publikut oma sügava hääle ja kena välimusega. Tema repertuaari kuulub rohkesti romantilisi ballaade, mis tema laia hääleulatusega hästi haakub
· Toimus Võsul · Esinejad : TENFOLD RABBIT - Andres Kõpper (muusik ja rezissöör), Rain Parve (muusik, on õppind mängima trumme, kitarri ja tuubat), Meelik Samel (basskitarrist) ja Martin Petermann. OTT LEPLAND sündis 17. Mai 1987 Tallinnas, eesti laulja ja lulukirjutaja. GRETE PAIA 27. August 1995, õppis Kuressaare Gümnaasiumis. GETTER JAANI - 3. veebruaril 1993 Tallinnas, teeb koostööd plaadifirma Moonwalk-iga. KOIT TOOME - 3. jaanuaril 1979, eesti poplaulja ja muusikanäitleja, algul õppis klaverit mängima ja siis alles laulma. PÕHJA-TALLINN - eesti popisugemetega hiphop ansambel, Jaanus Saks ehk Wild Disease (vokaal) Alvar Risto Vürst ehk Fate (vokaal) Kenneth Rüütli ehk Kenny (vokaal) Mark Eric Kammiste (kitarr) Robert Loigom (trummid) Meelik Samel (basskitarr) Kerli Kivilaan (vokaal) Maia Vahtramäe (vokaal) ARTJOM SAVITSKI - sündinud 27. jaanuaril 1992, laulja · Elamus:
Kontserdipäevik Õpilane: Raido Martin Õpetaja: Malle Veske Kuressaare 2011 Sissejuhatus Ma käisin Eesti otsib superstaari Live tuuril, mis toimus 18. juulil 21.00- 23.00. Käisin kontserdil koos kolme sõbraga: Argo, Mikk ja Imre. Seal esinesid Artjom Savitski, Triin Niitoja, Rosanna Lints, Ott Lepland, Lenna Kuurmaa, Liis Lemsalu, Teele Viira, Getter Jaani ja Koit Toome Kontsert ise Kontserdi avas Ott Lepland lühikese kontserdi tutvustusega. Peale teda tuli lavale Artjom Savitski, kes esitas 30 seconds to Mars laulu ,, Closer to the Edge" ja The Rasmuse ,,Shot". Minuarust oli tal kõige parem lauluvalik, võibolla ma arvan sellepärast seda, et ma kuulan ise siukese stiiliga muusikat. Peale Artjomi tuli lavale Triin Niitoja, kes esitas laulud ,, Nii on ja jääb" ja Mr Lawrence ,,Annabelle"
This is seen as a way of guaranteeing prosperity and avoiding bad luck. Likewise, to not light the fire is to invite the destruction of your house by fire. The fire also frightened away mischievous spirits who avoided it at all costs, thus ensuring a good harvest. So, the bigger the fire, the further the mischievous spirits stayed away. Midsummer's eve is important for lovers. Among Estonian fairy tales and literature there is the tale of two lovers, Koit and Hämarik .These two lovers see each other only once a year and exchange the briefest of kisses on the shortest night of the year. Earth-bound lovers go into the forest looking for the flower of the fern which is said to bloom only on that night. Also on this night, single people can follow a detailed set of instructions involving different flowers to see whom they are going to marry. During their occupation of Estonia, the Soviets made no attempt to stop Jaanipäev celebrations. For
ABJA GÜMNAASIUM LAULUPIDU REFERAAT TÖÖ KOOSTAJA: MIRELL PÕLLUMÄE ABJA 2009 Sisukord Sisukord........................................................................................................................... Laulupeo ajalugu.............................................................................................................. Laulupeo ühendkoori laulud............................................................................................ Koit............................................................................................................................... Mu isamaa, mu õnn ja rõõm......................................................................................... Laulu algus................................................................................................................... Maailma avastamine....................................................................................................
Muusikalikontsert 2010 Memory Mina käisin kuulamas 08.01.2010 Tartu Vanemuise kontserdimajas ,,Memory 2010", mida Vanemuise teater on korraldanud ka viiel varasemal aastal. Seekord oli kontsert pühendatud eesti heliloojatele ja nende armastatud loomingule. Muusikalikontserdil astusid lavale lauljad Hanna-Liina Võsa, Gerli Padar, Koit Toome ja Lauri Liiv, Vanemuise ooperisolistid Merle Jalakas, Jaan Willem Sibul ja Märt Jakobson ning teatri laulvad draamanäitlejad Maarja Mitt, Hannes Kaljujärv ja Tanel Jonas. Seekordsel ,,Memory'l" olid esindatud lastemuusikalid ,,Nukitsamees", ,,Buratiino" ja ,,Lumekuninganna"; muusikalid ,,Suveöö ilmsi", ,,Kuldvasikas ehk Raha paneb rattad käima" ja ,,Verevennad"; rockooper ,,Ruja"; operetid ,,Hermese
Retsensioon Märtsikuus Võru kultuurimajas kuulasin meile kõigile tuntud superstaari Otti ning noorte seas popolaarseks saanud Koit Toomet. Oodata sai ka üllatusesinejat. Õhtu jooksul esitati nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikat ning peamiselt esitati pop stiilis muusikat. Ott Leplandi olen varem juba esinemas näinud, ta oli etendusel ,,Keskkoolimuusikal" peaosas ning tema esinemist nautisin juba tol korral, kuid Koitu ma näinud veel polnud. Esimesena astus lavale Koit Toome lauludega: ,,Nädalalõpp", ,,Mälestused", ,,Kaugele siit" ja veel teistegi lugudega, kuid need on laulud, mis kõige enam meelde jäid. Sõnade poolest meeldis kõige rohkem laul ,, Mälestused", sest see laul paneb mõtlema enda mälestustele. Lisaks bändis laulmisele mängib Koit ka klahvpille. Bändis mängib trummide taga Reigo Ahvel, akustilisel kitarril on Priit Jääger ning Mihel Mälgand mängib kontrabassi. Tegelikult minu ootused Koit Toomele ja tema
teed sulad, poriga nii kaugele kui näed sa- mets, udu, sulaga. Mets. Harvad, kurvad kasepuud mustavad varjuna, ja märjad oksad ripuvad alla nii nõuta. Öö nagu vastu paneb veel, tusk tume puude all, kurb, kidur põõsas kurdab teel- mis muremõte tal? Epiteedid jõe ääres aurab lokkav hein ja märjad oksad ripuvad kurb, kidur põõsas kurdab teel Võrdlused ja kaob puude vahele - just nagu tänav silmale minu meel ja mõte nagu leheke Metafoorid koit idas veripunane männi roheline samet mets härmatises surnuvaik Isikustamised külm plaksatab ja vastab niit ja heinamaa kurb, kidur põõsas kurdab teel Kasutatud luuletused Külm Hommik Üks märtsihommik udune Nõmm Kevade lähenemine Mets kohas... Sügis Mina ja sina Öösse ära kadus
Kontserdiarvustus ehk retsensioon Mina arvustan Eesti Superstaar tv3 live tuuri, mis toimus pärnu vallikraavis 19.juunil. Seal esinesid Ott Lepland, Lenna Kuurmaa, Koit Toome, Getter Jaani, Teele Viira, Triin Niitoja, Rusanna Lints, Artjom Savitski ja meie tänavune superstaar Liis Lemsalu. Minule meeldisid Getter Jaani, Ott Lepland ja Koit Toome. Getter on sündinud 3. veebruaril 1993 Tallinnas. On Eesti laulja, "Eesti otsib superstaari" kolmanda hooaja finalist. 2010 aastal alustas Getter koostööd plaadifirmaga Moonwalk, mis pani alguse tema soolokarjäärile. Debüütsingli "Parim päev" produtseeris Sven Lõhmus ja sellest sai aasta mängituim raadiohitt Eestis. 2010. aasta juunis ilmus lühialbum "Parim päev" EP ja 2011. aasta mais "Rockefeller Street" 26
Kontserdiarvustus ehk retsensioon Eesti Superstaar tv3 live tuur toimus pärnu vallikraavis 19.juunil. Seal esinesid Ott Lepland, Lenna Kuurmaa, Koit Toome, Getter Jaani, Teele Viira, Triin Niitoja, Rusanna Lints, Artjom Savitski ja meie tänavune superstaar Liis Lemsalu. Minule meeldisid Getter Jaani, Ott Lepland ja Koit Toome. Minu lemmikuks lauljaks jäi Getter Jaani. Getter on sündinud 3. veebruaril 1993 Tallinnas. On Eesti laulja, "Eesti otsib superstaari" kolmanda hooaja finalist. 2010 aastal alustas Getter koostööd plaadifirmaga Moonwalk, mis pani alguse tema soolokarjäärile. Debüütsingli “Parim päev” produtseeris Sven Lõhmus ja sellest sai aasta mängituim raadiohitt Eestis. 2010. aasta juunis ilmus lühialbum "Parim päev" EP ja 2011. aasta mais "Rockefeller Street" 26
LOGO AKA AS Registrikood 38475629 JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL Tallinn 08. Jaanuar 2013 nr2 Algus kell 14.40, lõpp kell 16.30 Juhataja: Irina Vask Protokollija: Gregor Kunst Võtsid osa: Evelin Aaro, Nikolai Baskov, Marina Gerber, Alevtina Mõis, Koit Toome Puudusid: Indrek Ilves, Natalia Voor Kutsutud: Aleksandra Noor, juhataja, HALDUR AS PÄEVAKORD 1 Ülevaade ühingu tegevusvaldkondadest 2 Ühingu rahastusvõimalused ja taotlemine 3 Järgmise juhatuse koosoleku aja kokkuleppimine 1 Ülevaade ühingu tegevusvaldkondadest KUULATI: M.Gerber, kes seletas tegevusvalkondade seadustiku. Aruanne lisatakse (Lisa1) Küsimused: 1 Milised on uued seadused? 2 Millised on ühingu liikmed ja liikmemaksud? Vastused küsimustele:
...................................................4 Georg Malvius (30. mai 1945)............................................................................. 5 Peaosatäitjad.......................................................................................................... 6 Stephen Hansen(Ooperifantoom)........................................................................6 Hanna-Liina Võsa(Christine Daae).......................................................................7 Koit Toome(Raoul, Chagny vikont).......................................................................8 Ajakirjanduses........................................................................................................ 9 Arvamus............................................................................................................... 10 Kasutatud allikad.................................................................................................. 11
rahvatraditsioonis tuntud veekogude saamislugusid. Autor laseb Vanaisa Emajõe kaevata kuninga vastuvõtmiseks, kes loomade üle valitseks. Muistendis on esile tõstetud loomade ja lindude töökust jõe kaevamisel, lastes Vanaisal anda virkadele töölistele aukuue, ninakat vähki ja vihmakassi-hilpharakat aga karistada sündsusetu käitumise eest. Kõige kuulsamaks Faehlmanni muistendiks sai "Koit ja Hämarik". Rahvasuu kõneleb, et koit ja eha jaanipäeva paiku lühikeseks ajaks kokku puutuvad ja teineteisele kätt annavad. See on lugu Vanaisa kahest ustavast teenrist, kellele igavene noorus on kingitud. Puhkeva kevadlooduse taustal maalib autor romantilise armastusloo. Muistend "Loomine" on on maa ja taeva ning taevakehade tekkimislugu, milles jutustatakse Vanaisa ja tema poolt loodud Kalevite - Vanemuise, Ilmarise, Lämmeküse ja Vibulase tegevusest maailma loomisel ja kaunistamisel.
ja Liis Laigna, kes mõlemad mängisid etenduse jooksul kuni viit erinevat rolli. Muusikali oli kaasatud ka tantsutüdrukud, kes said sinna läbi konkursi. Tantsijannad on kõik aastaid tantsinud Laine Mägi Tantsukoolis ning tegu on tõeliselt professionaalsete neidudega. Koit Toome on tuntud eesti poplaulja ja muusikalinäitleja. Toome on algul klaverit ja hiljem laulmist õppinud nii Tallinna Muusikakeskkoolis kui ka Georg Otsa muusikakoolis. Laiema avalikkuse ette jõudis Koit Toome 1995. aastal. Kõik teised eelpool nimetatud inimesed on Endla teatri näitlejad. Ka mujal vabariigis tuntust kogunud näitlejad, kelle nimed on üldsusele teada- tuntud. Muusikalis kõlasid erinevate tuntud poistebändide suurimad hitid ning nende poolt kuulsaks lauldud palad: Backstreet Boys'i ,,Everybody", ,,As Long As You Love Me", 'N Sync ,,Tearin' Up My Heart", Take That'i ,,Back For Good", ,,How Deep Is Your Love" ja ,,Relight My Fire", Muse'i
„Loomine“, „Vanemuise kosjaskäik“, „Vanemuise lahkumine“, „Endla järv ja Juta“) tegi F. R. Faehlmann katse rekonstrueerida eesti mütoloogiat. Sellega pani ta aluse eesti rahvusmütoloogiale, mida arendati edasi rahvusliku liikumise perioodil ja mis püsib tänaseni Eesti teatrite, seltside ja tänavate nimedes jm. Faehlmanni üks kuulsamatest müütidest on „Koit ja Hämarik“, mis räägib Vanaisa kahest ustavast teenrist, kellele oli antud igavene noorus. Koit ja Hämarik said kokku igakord, kui öö ja päev vaheldusid. Päike läks Hämariku käest Koidu kätte, suruti vastastikku kätt ja ka mõlemate huuled puutusid kokku. Loomine räägib sellest, kuidas Vanaisa koos oma abiliste Vanemuise, Ilmarine, Lämmeküne ja Vibulasega lõid maailma. Loodi maastik, taevavõlv ja kõik, mis meil siiani teadaolevalt olemas on. Emajõe sünd räägib sellest, kuidas Vanaisa käskis kaevata kuninga jaoks jõe, kus ta elada ja valitseda saaks
interpreedid) ● 1940 Tallinna konservatooriumi muusikaprofessor (Ville Kapp, Arvo Pärt, Aarne Oit, Valter Ojakäär, Uno Naissoo jpt) Looming ● Kirjutas instrumentaalmuusikat ● leidub kamme- kui ka orkestrimuusikat ● Lüürilise karakteri ja eepiliselt jutustava väljenduslaadiga ● Loodumsmotiivid- poeetilised pealkirjad ● Stiil- impressoinistlik ● Enim hinnatud on sümfoonilised poeemid Teosed ● Koit (sümf) ● Videvik (sümf) ● Öö hüüded (poeem) ● Viirastused (poeem) ● Kellad (klaver) ● Liblikas (klaver) ● Männid (viiul) ● „Koit” https://www.youtube.com/watch?v=_vi3LO35TxQ ● „Liblikas” https://www.youtube.com/watch?v=H8ib759TXmY ● „Männid” https://www.youtube.com/watch?v=omXdM86-JC0 Tänan Kuulamast!
15. märtsil 2015 abiellus Birgit Tais oma elukaaslase Indrekuga. Artistinimeks jäi Birgit, tema perekonnanimeks sai Sarrap. Birgit muutis ka nime - tema nimi on nüüd Birgit Sarrap. Lauljatari artistinimeks jääb lihtsalt Birgit. Albumid, laulud ja koostöö laluljatega Albumid: Ilus aeg, Teineteisel pool, Birgit Õigemeel, Uus algus Tuntud laulud: Kolm kuud, Estonia: Et uus saaks alguse, Eestimaa suvi Koostöö:Alar Kotkase bänd, Riho Sibulaga, Koit Toome, Otto Lepland https://www.youtube.com/watch?v=FfUN9GWpCvk (Koit) https://www.youtube.com/watch?v=ngmOInCtScc (sibul) https://www.youtube.com/watch?v=or7StWR7TQA (lepland) https://www.youtube.com/watch?v=VQim8Ogcack (birgit) https://www.youtube.com/watch?v=UHB-e6g0fAA (birgit) AITÄH TÄHELAPANU EEST!
Ooperi vaim 26. veebruaril käisin Vanemuise teatris vaatamas „Ooperifantoomi”. Andrew Lloyd Webber’i muusikaliversioon põhineb Gaston Leroux’ romaanil „Le Fantome de l’Opera”. Peaosades olid Stephen Hansen (Ooperifantoom), Maria Listra (Christine Daae) ning Koit Toome (Raoul, Chagny vikont). Esimeseks muusikapalaks oli kurikuulus, muusikaliga sama pealkirja kandev, „Ooperifantoom”. Teisteks muusikapaladeks olid näiteks „Ei muud Sult soovi ma”, „Võiksid olla nüüdki lähedal” ja paljud muud. „Ooperifantoomi” esietendus toimus Londoni teatris (Her Majesty’s Theatre) 1986. aastal ning see on läbi nende aastate olnud väga edukas ning väga suure piletituluga. Nii uskumatu
Juhan Liivi luule Sügise päike Aga üle oru, sääl kus põllupind, sügissuve päiksest hiilgab mäerind. Külm Mänd praksateleb külma käes, kuusk naksub, unes väriseb... Õhk kristallisid piserdab, koit idas veripunane... Lehk põhjast tuleleil on see! Loom koiduvalgel kisendab! Hunt, põder, metskits ägavad ja päiksetõusu ootavad. Kord-korralt külm, ta plaksatab, mets härmatises surnuvaik... Koit idas veripunane... Pikne Raske, palav õhk hingekitsikus , väike pilveke eemal taeva all. /.../ Äkki raksatab. Vihma kallatab, tulekirev välk läigib metsa pääl. Järv Vaikne, peegelsile järv, kuis nii ilus oled sa. Taevasinine su värv, ühte sulab taevaga! Mai hommik Sääl järve pinnal tõusev päike loitis, ta peegel säras kuldses värvivoos ja nagu hingas pehme ohu hoos
Heino Eller 7. märts 1887 – 16. juuni 1970 Marleene Hõbejärv Sigrid Soosaar 11.B Heino Eller Eesti helilooja, pedagoog, Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajaid ja silmapaistvaim esindaja. Hariduskäik ja pedagoogiline tegevus Heino Eller lõpetas 1907. aastal Tartu Reaalkooli. Õppis seejärel Peterburi konservatooriumis 1907–1908 aastatel viiulit 1913–1915 ja 1919–1920 aastatel kompositsiooni ja muusikateooriat. Õpetas aastatel 1920–1940 Tartu Kõrgemas Muusikakoolis kompositsiooni ja muusikateooriat. 1940. aastal alustas õpetajategevust Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, kus õpetas elu lõpuni. Isiklik elu Esimene abikaasa oli pianist Anna Kremer teine abikaasa oli Ellu Eller (Meriva) Helilooming Heino Elleri heliloomingus on umbes 300 teost Ta on loonud ka mitmeid sümfoonilisi teoseid "Kodumai...
võitnud kapitäie Oscareid, Kuldgloobuseid, Tonysid ja Grammysid, millest kaks auhinda, Oliver ja Tony, on „Ooperifantoomi“ eest. Kogu suguvõsa sidemed muusikaga viis helilooja sinna, kus ta on praegu – seitsme teatri omanik ja tunnustatud helilooja üle maailma. Rikkust leidub ka tema nimes – rüütli- ja aadlitiitliga on ta elanud vastavalt aastatest 1992 ja 1997. Muusikalist rääkides on suur roll peaosatäitjatel. Koit Toome Ooperifantoomi, Maria Listra Christine ja Kalle Sepp Raoulina oli täiesti loogiline valik osatäitjatena arvestades nende eelnevat muusikalist tausta ja sobivust rolli välimuse poolest. Nimekamate osatäitjate seast leiab ka Lauri Liivi (Monsieur Firmini) ja Janika Sillamaa. Dirigent oli Martin Sildos, koreograaf Georg Malvius (Rootsi) ja eesti keelsed sõnad on Leelo Tunglalt. “Ei muud Sult soovi ma”, esitatud Koit Toome ja Maria Listra poolt, oli varasemalt
4)Sarvepillid 10) Hiiukannel 5)Kannel 11)Viiul 6)Torupill Janis Cimze seminar: 1839. Aastal Valmieras. Toonitas rahvamasside osatähtsust. Lauluseltsid: 1)1862.a Revaalia ,Tallinn 2) 1865.a Estonia, Tallinn 3) 1865.a Vanemuine ,Tartu 4) 1869.a Koit ,Viljandi Esimene Üldlaulupidu : 1869. Aastal Tartus. Pani aluse laulupeo traditsioonile,mis pole katkenud. Osalesid meeskoorid ja pasunakoorid. Teine laulupidu: 1879 Tartus. Võeti laulupeo kavasse näidend. Kolmas laulupidu: 1880 Tallinnas. Repetuaaris võeti kasutusele rahvalaulud. Neljas laulupidu: 1891 Tartus. 1. Korda segakoorid ja keelpilliorkestrid. Viies laulupidu: 1894 Tartus. Repetuaaris 28st 11 laulu eesti keeles. Kuues laulupidu: 1896.a Tallinn
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM Juhan Liivi luuletused Referaat Kohtla-Järve 2014 Sügise Igav liiv ja tühi väli, taevas pilvine, jõuan tulles metsa äärde, tuleb nõmmetee. Männi roheline samet, üksik metsatee: pedak heleroheline, kask kuldkollane. Pedak heleroheline, kask kuldkollane! Nõmm on sügisele langend kaenlasse. Sügis Kaselehekene, meie väraval. Langeb oksalt alla, langeb värinal. Vaatan metsa poole: pilve vanunud! Minu meel ja mõte nagu leheke! Kurva pilve, närtsinud metsa sarnane. Külm Mets härmatises surnuvaik, koit idas veripunane, õhk kristallisid piserdab, õhk põhjast tuleleil on see! Loom koiduvalgel kisendab, hunt, põder, metskits ägavad. Kord-korralt külm sääl plaksatab, siis jällegi kõik surnuvaik... Koit idas veripunane. Sügis Sügisetuul raputab puul, küürutab kõveral kõrrel kui sandike! Sügisene kodu Mu armas kodu, väikene, sääl eemal mäe pääl! Su üle särab päikene, p...
Muusikal „Ooperifantoom” Käisin eelmisel kuul Tartu Vanemuine teatris vaatamas muusikali „Ooperifantoom”. Muusikal koostöös Really Useful Group Ltd-ga Richard Stilgoe & Andrew Lloyd Webberi libreto põhineb Gaston Leroux’ romaanil „Le Fantôme de l’Opéra“. Osades olid Stephen Hansen (Norra), Hanna-Liina Võsa, Koit Toome, Pirjo Püvi, Kalle Sepp, Lauri Liiv, Merle Jalakas, Reigo Tamm ja paljud teised. Muusikal räägib mehest, kes on oma „koleda” näo tõttu sunnitud elama üksilduses. Ta avab südame oma eluarmastusele, kuid see põlgab ta ära just nii nagu teised seda teinud olid. Mees proovib naise tähelepanu ja iha suurendada sellega, et annab talle kõige ilusamad kingad ja kleidid. Naine aga rikub fantoomi reegleid, millest tuleb omakorda suur vihahoog
Võin ausalt öelda, et pole nii sünget muusikali näinud aga samas oli teema hea. Kui hinnata näitlejate tööd, siis lauljad suutsid ilusti oma osi usutavalt välja mängida. Kuigi vahepeal tundus, et Lauri Liiva homoseksuaalsus oli veidi üle paisutatud. Kuid tema lauluoskus ja näitlejaoskus muudes valdades parandas tema pisivea. Mulle meeldib väga Tanja Mihhailova ja ta sobis väga hästi oma ossa. Tema võimsa hääleta poleks see muusikal olnud üldsegi nii hea, kui oli. Ning Koit Toome kohta pole mul mitte midagi halba öelda, Kindlasti ma ei soovitaks seda muusikali neile, kellele ei meeldi sünged teemad. Kuid soovitan neile, kes otsivad vaheldust lõbusatele muusikalidele. Minule see etendus meeldis, kuid ausalt öeldes teistkorda ma seda vaatama ei läheks, kuna teema oli ikka vanglast ja need väga ei istu minule.
Oh kanarbik, oh lilleke, Nii kõle, kõle sügise! Nii väsinud, nii kurb on meel, Sa pehmelt, õrnalt õitsed veel, Oh lilleke! Oh kanarbik, oh lilleke, Mind kurbus rõhub rängasti: sääl arm, sääl surm, sääl sügise- su silm nii tavasinine- oh lilleke! (,,Oh kanarbik, oh lilleke") Talv Mänd praksateleb külma käes, kuusk naksub, unes väriseb... Õhk kristallisid piserdab, koit idas veripunane... Lehk põhjast tuleleil on see! Loom koiduvalgel kisendab! Hunt, põder, metskits ägavad ja päiksetõusu ootavad. Kord-korralt külm, ta plaksatab, mets härmatises surnuvaik... Koit idas veripunane... ("Külm") --- Need lumelained väljal, nad on nii armsad, hääd, kui süda on tusas ja palav, nad jahutavad pääd. Ja põhjatuul on nii lahe, nii lahedaks läheb pää;
Vanemuine läks oma teed ta oli nii nukker, et isegi Lämmeküne ei suutnud teda rõõmustada. Päevi hiljem oli Vanemuine kosunud ja ta läks jälle opma taad ja olekski läinud, kui tema teele poleks ette jäänud üks vastsündinud laps, keda Vanemuine oli Vanaisalt endale palunud ja Vanaisa seda lubanud. Vanemuine kasvatas tüdruku, kelle nimeks sai Juta, ilusaks ja kauniks tüdrukuks ja Jutat võib praegugi näha Endla järvede kallastel. Viiendaks müüdiks raamatus on: Koit ja Hämarik. Koidus ja Hämarikus räägitakse Vanaisa kahest ustavast teenrist, kellele antakse ülesanded. Koit pidi olema süütaja ja uue käigu vastuvõtja. Hämarikule aga usaldati loojuv päike. Vanaisa oli nende tööga väga rahul ja tegi ette paneku nad paari panna, kuid Koit ja Hämarik ei soovinud seda, nad tahtsid igavesti jääda mõrsjaks ja peiuks. Ja nüüd nad siis kohtuvadki ükskord aastas suvel, kus nad saavad üksteisele suu anda.
Näiteks kongis oli ainult metallkohver ja kaks voodit või haiglas ainult rataste peal kolm voodit. Lavaline ülesehitus jättis siiki hea mulje ja jäin väga rahule. Ootused ja üldmulje Muusikal vastas üldjoontelt minu ootustele ,kuigi oleksin oodanud ehk rohkem musikalist väljendust kui sõnalist osa. Üldmulje oli hea ,sest sisu oli kergesti mõistetav ja väga hästi laval teostatud. Laval mängisid omaala profid nagu Koit Toome ja Lauri Liiv ,kes muutsid etenduse veelgi atraktiivsemaks. Eriti meeldejäävad olid sädelevad kostüümid ,mida esitati tantsu osades. Olen arvamusel ,et sain suurepärase kogemuse osaliseks nähes seda etendust ning soovitaksin ka teistele seesugust vaatemängu.
EESTI PROFESSONAALNE MUUSIKA JA MUUSIKAELU 20.SAJ ALGUL 1. Miina Härma (1864-1941) · Esimene Eesti naishelilooja, organist, dirigent · Pärit Tartumaalt · Eratunde võttis K.A. Hermannilt · 1883 õppima Peterburi Konservatooriumisse (orelit). · 1890 lõpetas konservatooriumi (Klaveriõpetaja Peterburis) · Peterburi Eesti Hariduse Seltsi koorijuht · 1894 tagasi Eestis. Asutas esimese segakoori ,,Miina Härma Lauluseltsi koor" · Aitas kaasa Tartu Kõrgema Muusikakooli tegevusele · 1917-1929 töötas praeguses Miina Härma Gümnaasiumis (Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasium) · Isamaalaulud, Lüürilised laulud, Rahvalauluseaded TEOSED: · ,,Kui sa tuled, too mul lilli" (puhkpillipala) · ,,Meeste laul" (isamaa...
Liis Viidas 12C Eesti kunsti sünd 1. Eesti rahvusliku kunsti sünd toimus 1850. aastatel. Enne Johan Köleri Peterburgi õppima minemist, tegutsesid baltisakslased. Noored kirjanikud söendasid saksa seltskonnas ringi käia Eesti rahva riietes. Pandi alus Eesti ilukirjanduse järjepidavale arengule, arenes ka muusika elu.Eesti kunstnikel puudu kodumaal rakendus: tellitud skulptuurid ja maalid toodi enamasti sisse või olid tehtud baltisakslaste poolt, kellel oli ressursse, ning kelle töid hinnati. Eesti kunstnike kohta levisid eelarvamused, samuti ei olnud neil võimalus kodumaal soovitud kunsti õppida ja ennast kunstiliselt arendada. 2. Esimesed Eesti kunstnikud said oma kunstialase hariduse Peterburi kunstiakadeemiast, ...
Ämbliknaise suudlus Käisin Tartus 19. Novembril vaatamas muusikali ,, Ämbliknaise suudlus." Heliloojaks oli Johan Kander ja laulusõnade autor Fred Ebb. Peaosas mängisid Tanja Mihhailova, Lauri Liiv ja Koit Toome. Muusikali tegevus toimub ühes Ladina-Ameerika vanglas. ,, Ämbliknaise suudlus" toodi esmakordselt lavale Torontos 1992. aastal, samal aastal Londonis ning 1993 aastal Broadwayl. ,, Ämbliknaise suudlus" on pärjatud parima muusikali tiitliga. Eestis ilmus esimest korda 2009 aastal. See muusikal on mõeldud kõigile kes on üle 14 aasta vanad. Laule esitati eesti keeles koos Vanemuise sümfooniaorkestri ja meeskooriga.
Johann Köler(1826-1899) Looming: Köleri looming on stiililt akadeemiline ehk romantilis-klassitsistlik. Zanriliselt ja sisuliselt võib Köleri loomingut grupeerida järgnevalt: 1)Esindusportreed - nt Aleksander II ja III portree ja Keisrinna Maria Fjodorovna portree (Aleksander III naine) 2)Ajaloomaal - *Herakles toob Kerberose põrguväravast *Lorelei needmine munkade poolt Eesti suurim tahvelmaal *Truu valvur 3)Eesti-ainelised tööd: *Fr. R. Kreutzwaldi portree *Ema portree , *Isa portree mõlemad lihtsad ja siirad *Ketraja ehk Katkenud lõng 4)Itaalias kujunesid Köleri lemmikzanriteks portree ja maastik. Nt: *Itaallanna lastega ojal kaunis ja väärikas modell, kaunis maastik, ilusad värvikooskölad *Peterburi akadeemia lõputöö teemal *Pariisi ,,Kristus ristil" *Itaalias Iseenda autoportree *Itaalias ,,Itaalia tütarlaps" *Itaalias ,,Tütarlaps allikal" *Itaalias ,,Itaallanna lastega ojal" *Peterburis paraadportree ,,Doktor Karelli portre...
Heino Eller (1887-1970) Elulugu Lapsepõlve veetis St. Peterburgis Perekond oli muusikalembeline Emal oli väga hea lauluhääl ning isa meisterdas juba nooruses ise viiuleid Kõik lapsed olid musikaalsed, neist neli said muusikuteks: Elsa pianistiks, Salme viiuldajaks, Ernst lauljaks ja Heino heliloojaks. Heino Elleri esimesed muusikakogemused olid seotud viiuli- ja kitarrimänguga. 12-aastasena (1899) hakkas ta viiulitunde võtma "Vanemuise" esiviiuldaja Samuel Lindpere juures Käte ülepingutuse tõttu pidi ta aga viiuliõpingud katkestama ning õppis aastail 1908-1911 hoopis Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas Heino Eller oli abielus pianist Anna Kremeriga (18861942) Heino Elleri teine abikaasa oli Ellu Eller (Meriva) (1908-1997) Pärast Heino surma elas Ellu Eller erakliku elu, kirjutades üles mälestusi Heino Ellerist, tema perekonnast ja õpilastest Hariduskäik 1907. a. lõpetas Tartu Reaalkooli 1907-1908. a. õppis Peterburi k...
ühiselt teostada on kummalgil vanemal õigus kohtult hagita menetluses taodelda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle 7. teema – Kaasused Perekonnaõigus, TÜ 2016 MA Haldi Koit 5. Abieluvararežiimid Janne ja Heldur on abielus ning abielludes vararežiimi ei valinud. Abielludes Jannele kuulusid väheväärtuslikud isiklikud tarbeesemed, Helduril oli aga 5000 euro suurune pangalaen auto ostmiseks (auto on abiellumise hetkel Helduril alles ning selle väärtus on abiellumise hetkel 6000 eurot). Abielu vältel Janne päris emalt 30 000-eurose korteri, milles perekond elama hakkab. Abielu lõppemise hetkeks on auto väärtus vähenenud 2000 euroni ning Helduri
Teema: Friedrich Robert Faehlmann Friedrich Reinhold Kreutzwald. Loe õpikust läbi Faehlmanni ja Kreutzwaldi kajastav materjal ja leia vastused järgmistele küsimustele. 1. Milliseid ühiseid ameteid (3) pidasid Faehlmann ja Kreutzwald? Mõlemad töötasid arstina, õpetajana ja tegutsesid Õpetatud Eesti Seltsis. 2. Millal ja kuhu rajas Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsi ning mis oli seltsi huviobjektiks? 1838. aastal lõi Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsi ning huviobjektiks said eestlased, nende ajalugu ja maa. 3. Kellena ja kus töötas Faehlmann (2)? Eesti keele lektorina Tartu ülikoolis ja tohtrina Tartus. 4. Mis on Faehlmanni tähelepanuväärsemaks loominguks? Kui palju seda on? Loetle need. Tema kõige rohkem tähelepanu äratanud tööks on tema müütilised muistendid (arvult 8) ,,Emajõe sünd", ,,Keelte keetmine", ,,Loomine", Vanemuise laul", ,,Koit ja hämarik", ,,Muinaslood". 5. Mis annab Faehlmanni müüdile ,,Koit ja Hämarik" erilise ...
Nimi: Õpperühm: Praktiline töö nr. 5: mäluasutuste kogud Andmebaas DEA - http://dea.nlib.ee 1. Leidke, mis väljaanne on “Pagganatte ö ja koit“? Millal see ilmus? Kuidas otsisite? „Pagganatte ö ja koit“ on ajalehe Perno Postimees ehk Näddalileht lisa. See ilmus 1857-1885. Vali väljaanne: Pagganatte ö ja koit (Pärnu : 1861-1865) 2. Millistel teemadel kirjutatakse 10. aprilli 1901. aasta “Postimehes”, leheküljel 2? Kuidas otsisite? Räägib poliitika ringvaatest ja väljamaa sõnumitest, Venemaast, Hiinast, Argentiinast ja Tšiilist, rahvusvahelisest maadlejate võitlusest ja tulekindlast puust. Vali väljaanne: Postimees (Tartu : 1886-1944) Algus: 10. 04. 1901 lk: 2 Digitaalne arhiiv DIGAR - http://digar.nlib.ee 3
täielikult, seetõttu tungib tema laul südame sügavustesse ja üles jumalate eluasemeni. Vanemuise kosjaskäik : Habemik Vanemuine läheb kolmele ilusale neiule kosja. Kõik neiud ütlesid talle ei, sest ta oelvat liiga vana, hall ja hebames. Endassetõmbunult põgenes ta metsapadrikusse. Paar päeva hiljem leidis ta lapsukese, kelle lõpuks Vanaisa talle kinkis. Koit ja Hämarik : See muistend räägib Vanaisa kahest ustavast teenrist, kellele oli antud igavene noorus. Koit ja Hämarik said kokku igakord, kui öö ja päev vaheldusid. Päike läks Hämariku käest Koidu kätte, suruti vatastikku kätt ja ka mõlemate huuled puutusid kokku. Endla tärv ja Juta : Juta on Vanemuise tütar , tema armasam, oli surnud ning ta valas tema pärast kibedaid pisaraid. Ilmarine andis talle aga liniku, millega ta saab elada oma õnnelikku minevikku ikka uuesti ja uuesti. Vanemusie lahkumine : Lugu räägib ühest suurest rahvapeost Tartus, kuhu saabub võistlejaid üle kogu
MaarjaLiis on ainus Eesti laulja, kes esindanud Eestit kahel korral Eurovisiooni lauluvõistlusel. Maarja oli 15aastane, kui esitas Eurovisioonil koos Ivo Linnaga laulu "Kaelakee hääl", mis saavutas viienda koha. Aasta hiljem esitas ta Eurovisioonil loo "Keelatud maa", mis pälvis kaheksanda koha. Tema kirjutatud laul "Homme" osales 2004. aasta Eurovisiooni Eesti eelvoorus ning Maarja on osalenud konkursi Eesti eelvoorus taustlauljana 2003. aastal Koit Toome esitatud võistlusloos "Know What I Feel", mis pälvis 2. koha. Ilus on üritanud Eurovisioonile pääsu ka Rootsis (Melodifestivalen 2003) lauluga "He Is Always On My Mind", ent ei pääsenud poolfinaalist edasi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
