Põhjalik kokkuvõte Vana-Roomast (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

14

doc

Vana-Rooma Kronoloogiline ülevaade

ROOMA  Kronoloogiline ülevaade · II aastatuhandel eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. · 1000 aastat eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal. · VIII-V sajandil eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruski linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. · Kuningate aeg Roomas 753 ­ 509 aastat eKr Kokku valitses üksteise järel seitse kuningat. Viimase kolme kuninga ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510. aastal eKr Rooma kuningavõim kukutati, kehtestati vabariik. · Varane vabariik 509 ­ 265 aastat eKr Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle seas kõrgeimad olid kaks konsulit. V sajandil eKr algasid sõjad etruskidega. Rooma laiendas järk-järgult oma võimu Itaalias. 265

Ajalugu

7

rtf

Vana-Rooma riigi konspekt

Rooma konspekt 1. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus. Apenniini poolsaar - Itaalia (ka vanaajal). Hõimud tegelesid peamiselt põlluharimisega. Merd sõitsid vähem kui kreeklased. Ühtne riik, kuid mitte etniliselt - itaalikud (kesk- ja lõunaosa). Kesk- Itaalias latiinid (itaalikute haru), neist pärinesid hilisemad roomalsed ja nende keel. Eluviis lihtne ja karm - palju sõdu, hinnasti vaprust jms. Eriti suur oli kreeklaste mõju. Rajasid hulga linnu - Taras, Sürakuusa. Kreeklaste tulekuga astus Itaalia ajaloo valgusesse.

Ajalugu

14

doc

Referaat Vana-Rooma kohta

arutama ja koostööd kordineerima. Etruskite võim ulatus sel perioodil ka Etruuriaast väljaspoole, Kreeklastega võideldes said nad endale maagirikka Korsika saare. Paljud roomlaste hilisemad kombed, eriti religioossed tavad, olid etruski päritoludega. Kesk-Itaalias Tiberi jõe vasakkaldal 25 km kaugusel suudmest oli vanaajal soine ala, kus asus 7 küngast. Soo kuivendati, rajati sillad. 10.sajandil eKr rajati Platinuse künkale asula, millest kasvas välja Rooma. 600.a. eKr oli Rooma juba linnaline asula. Asula keskel oli sillutatud turu- ja koosolekuplats ­ foorum, künkal asus kindlus. Rooma tsivilisatsioon pani omakorda aluse keskaegse Euroopa arengule. Legendi järgi asutasid Rooma linna 753.a. eKr kaksikvennad Romulus ja Remus, sõjajumal Marsi pojad, kelle vanaisa nad lastena Tiberisse viskas ja kelle algul emahunt ning hiljem karjuse pere üles kasvatas. Täiskasvanuna tõukasid vennad vanaisa troonilt, hakkasid ise valitsema, linna rajades läksid

Ajalugu

14

doc

Vana-Rooma kokkuvõte

preetsrinna Rhea Silvia pojad. Tütarlapse onu, jõhker ja jumalakartmatu kuningas Amulius, käskis poisid korviga Tiberi jõkke visata, et väärata ettekuulutust, mille kohaselt kaksikud ta troonilt tõukavad. Korv uhtus kaldale ja emahunt imetas poisse, kuni kohalik karjus naisega nad oma hoole alla võtsid. Suureks sirgudes tõukasid Romulus ja Remus Amuliuse troonilt. Hakates rajama uut linna, puhkes nende vahel tüli. Romulus tappis Remuse ja ehitas linna üksi. Linn sai tema järgi nimeks Rooma. See legend on roomlastele ülimalt tähtis ning see andis üldkäibiva seletuse Rooma linna ja riigi tekke kohta. Kapitooliumi emahunt(etruski pronksskulp- Tuur VI saj e.Kr, laste kujud on lisatud Renessansiajal) Kuningate aeg Pärimuse järgi valitses Roomas algselt seitse kuningat, kellest kolm viimast olid etruskid

Ajalugu

7

docx

Vana-Rooma - põhjalik referaat

Plebeide jaoks olid need seadused üsna karmid (seadustatud võlaorjus, patriitside ja plebeide vaheline abielu keelatud). Peagi aga tühistati need seadused ja plebeid said isegi õiguse kanditeerida riigiametisse. Aastal 287ekr võeti vastu seadus, et plebeide koosolek võib vastu võtta üldkohustuslikke seadusi. Patriitside ja plebeide seisusevahe kadus, kui võeti vastu Hortensiuse seadus 287 ekr ja roomlased moodustasid ühtse, seaduse ees võrdse kodanikkonna ­ rooma rahva (populus Romanus). Institutsioonid ja võimu teostamine Magistraadid ­ kõrged ametnikud, valiti rahvakoosolekutel üheks aastaks, magistraate valiti alati kaks, et üks liiga uhkeks ei läheks, ameti eest palka ei makstud, peeti auasjad, see aga andis võimaluse riigiametisse kandideerida ainult rikastele. Kvestor ­ rahandusametnik, esialgu nimetasi kvestorid ametisse konsulid, alates 447ekr rahvakoosolek.

Ajalugu

24

pdf

Rooma, vabariik ja keisririik

Juba varasest ajast olid etruskidel tihedad kontaktid nii foiniiklaste kui ka kreeklastega. Seetõttu võib nende kultuuris leida nii idamaiseid kui ka kreekalikke jooni. Nad võtsid üle kreeka tähestiku, kohandades selle oma keelele. Seetõttu on võimalik nende kirja lugeda, kuid nende keel, mida teadlased pole suutnud kindlalt seostada ühegi tänapäeval kõnekdava keelega, jääb arusaamatuks. Etruskide ajalugu ja kultuur on tuntud üksnes arheoloogiliste mälestiste ja kreeka ning rooma autorite teoste kaudu. Nende andmete kohaselt olid etruskid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, suurepärased ehitusmeistrid ja metallide töötlejad. Nad rajasid korrapäraselt planeeritud linnu, kuivendasid soid, ehitasid teid, sildu ja veejuhtmeid. Etruskidel kujunes 12 suuremat linnriiki, mis moodustasid lõdva liidu. Linnriikide sisekorraldusest täpsemaid andmeid pole, kuid arheoloogilised leiud lubavad arvata, et neis domineeris mõjuvõimas aristokraatia.

Ajalugu

6

doc

III VANA-ROOMA JA RISTIUSU TEKE

III VANA-ROOMA JA RISTIUSU TEKE ROOMA RIIGI TEKE Apenniini poolsaare (Itaalia) kesk- ja lõunaosa asustasid itaalikud ­ põhja poolt sisse rännanud indoeuroopa hõimud. Nendest pärinevadki hilisemad roomlased ja nende keelest sai Rooma riigi ametlik keel. Rooma linn asub Tiberi jõe alamjooksul, kus oli tol ajal Latiumi maakond. Aja jooksul hakkasid karjuste ja maaharijate asulad ühinema ja neist said esmaste riiklike moodustiste keskused. Samalaadse arengu tegi läbi ka Rooma linn, arheoloogiliste leidude järgi oli umes 600 e.m.a. Kujunenud välja ühtne asula, mida võib linnaks pidada. Orgu rajati turu- ja koosolekuplats ­ foorum. Järsunõlvalisest Kapitooliumi künkast sai aga kindluse asupaik. Hiljem kinnitasid roomlased, et Rooma linnriik on asutatud 21. aprillil 753 e.m.a. Kuningate aeg Esimene Rooma kuningas oli pärimuse järgi Romulus. Kokku valitses seal seitse kuningat.

Ajalugu

15

docx

VANA-ROOMA ülevaade

1 II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 – 509  Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk eKr  6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 – 265  Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik eKr kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus.  4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia.  265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule.

Vanaaeg

Kommentaarid (1)