Keskaja linlane ja linnaelu 13. sajandil toimus agar linnastumine, mis muutis keskaja inimest. Linn pakkus õppimise ja eneseharimisvõimalusi. Linlane sõltus turust, kus valitses raha. Domineeris kaupmehelik, kasumile orienteeritud mõtteviis. Eelkõige oli linn majanduskeskus, mille süda oli turg. Keskaegse inimese elurütm sõltus päeva pikkusest. Pimeduse saabudes tõmbuti majadesse. Aknad suleti luukidega ja hakati tegema ettevalmistusi magamaminekuks. Kunstliku valgusega oli asi vilets. Vahaküünlad olid kallid, õlilambid ning rasvaküünlad ei suutnud anda piisavalt valgust, et jätkata toimetusi. Elu keskaegses majas erines oluliselt tänapäevasest elust. Puudusid kõik praegusaja mugavused: kraanivesi, keskküte, elektrivalgus. Elati enamasti tihedalt koos. Keskmise linnakodaniku maja oli kahe- või kolmekorruseline. Esimesel korrusel paiknes töökoda, teisel asusid eluruumid, kolmandal aga panipaigad ja ladu. Mööblit oli tubades vähe, sell...
Rural versus Urban Of course, living in a rural or an urban society-both have their strong sides and weak sides. I have lived in rural society for my whole life so I know how life outside city is. Best thing about not living in a town is the quietness. If you have lived in quietness for your whole life then you won't even understand how pleasant it actually is. But I have heard that many city peoples enjoys only the peace and quietness at countryside, because when you live in town you hear till morning to evening driving cars. Another big plus for rural environment is clean and beautiful nature. Forests where you can go camping and lakes where you can go swimming. It may look very exciting to an urban people but it may seem boring to rural people. So, good thing about living in city is that there are probably many more people who you can meet with. Thanks to this there is a bigger possibility that you would ...
Living in the countryside a pleasant experience or a never-ending hardship? People have always had a choice where they want to live. Many years ago, a most of people did not have a choice where to live. It used to be that poor people lived in the countryside and rich people in the city. Nowadays it has changed. People can choose and most of them choose to live in the city. City and countryside are both different places where to live. Both have their positive and negative sides. There are differences in the environment, in job opportunities and how expencive or cheap is to live in the countryside. Those differences are making people to think about advantages and disadvantages of living in a countryside. There are several advantages, why to live in the countryside. First, environment in the countryside is very different. There is less pollution and there is no danger because there are no´t so ma...
Kordamisküsimused (töö 09.03) 1. talupojad ja mõisamajandus (148-151 lk) Agraarühiskond: põllud (millised?), koormised, turusuhted 2. Linnad (lk 156, 158, 161) Linnaelu areng, linna sisekord ja valitsemine, linn ja senjöör, rahavahetajad ja pangad, 3. §23 eluolu ja kultuur linnas, linnaelu (lk 161, 164) Prostitutsioon 4. Ristiusk ja kirik (lk 168-171) Kirikulõhe, paavstivõim, 962., Gregorius VII, Innocentius III. 1. Keskaegne ühiskond oli agraarühiskond: elati peamiselt maal ja elatuti põllumajandusest. Enamik inimesi olid talupojad ja nemad tootsid valdava osa ühiskonna rikkustest. Lääne- Euroopa talupojad sõltusid kõrgkeskajal oma isandatest - feodaalidest. Maa, mida talupojad
Linnaühiskond 1. Linnaelu areng a) Linnade tekke ja arengu tähtsus kõrgkeskajal: lõppes naturaalmajanduse arengujärk alguse sai tänaseni kestev kapitalistlik majandusviis muutus ühiskonna üldilme senises agraarses Lääne-Euroopas said linnad käsitöö- ja kaubanduskeskusteks kujunes üleeuroopaline tootmis- ja kaubandusvõrgustik b) Linna asukoha määras soodus kauplemiskoht: jõesuue, sild või sadam kaubateede sõlmpunkt
Linna- ja maaelu Olen kindel, et tänapäeval väärtustatakse enam maa, kui linnaelu. Ometi tekib siinkohal küsimus miks tullakse maalt linna elama? Tehakse seda mugavusest, laiskusest või hoopis tükis moe pärast? Maal on õhk puhtam, inimesed sõbralikumad, aega rohkem ja üldse on elu lihtsalt ilusam. Miks vahetatakse siis täisväärtuslik elu linnaelu vastu? Seda küsimust oleks õige minult endalt küsida. Olen minagi alles sügisest pealinna elama asunud. Nimelt tulin ühelt imekaunilt saarelt Lääne-Eestist Hiiumaalt. Täna julgen öelda, et oma linna tulekuga tegin suure vea. Mul on kahju, et õppisin alles nüüd väärtustama oma eelmist elu. Hiiumaal oli mul olemas kõik vanemad, sõbrad, vabadus, olin tohutult iseseisvam, rõõmsam ja parem inimene. Iialgi ei pidanud mõtlema sellele, kas jõuan õigel ajal punktist A punkti B
Arutlus Kas linnaõhk teeb vabaks? Linnad hakkasid eriti edukalt arenema XIII sajandil. Linnadest olid saanud suured käsiöö- ja kaubanduskeskused. Seal olid asjad suhteliselt hästi korraldatud ning see oli üks põhjustest, miks paljud inimesed suundusid linnadesse õnne otsima. Maad hüljati ning uut kodu loodeti leida linnast. Linnad hakkasid tekkima X sajandil. Nende kujunemine tekkis suuresti tänu käsitöö ja kaubanduse arenemisele. Samuti oli linn turvaline ja sellel oli soodne asukoht. Linnade tekkekoht oli põhiliselt tõhusas kauplemiskohas jõesuudme, silla või soodsa sadamapaiga juures. Samuti tekkisid linnad ka sinna, kus oli palju kaubateede sõlmpunkte. Linnad kasvasid järk-järgult, sest rahvas koondus keskuste ümber, mis neile piisavalt kaitset suutsid pakkuda. Keskajal olid kõige suuremad linnad Veneetsia, Pariis ja Firenze. Erinevus...
Tule taevas appi! Maamehena ei jaga seda IT teemat, veel vähem ekooli teemat ning avastan koduse töö alles pühapäeva õhtul kell 10. Süda jättis küll paar lööki vahele, kuid õnneks avastasin, et pajatada saab maaelust, mis maakale ainult rõõmu pakub. Maainimene olla, ei saa lihtsalt olla, vaid see on amet. Kui maainimesel sünnib laps, siis tema nimeks ei saa mingi Rosamunde või mitmest nimest koosnev Karl-Oskar või Taavi- Peeter. Maainimene paneb oma lapsele võimalikult lühikese, konkreetse ning lihtsa nime nt. Ats, Mats, Leo, Ülo halvimal juhul Peeter, kuid see viga parandatakse kohe ning asendatakse Petsiga. Maainimesel peab olema lühike ja koheselt mõistetav nimi. Selleks, et võimalikult kiiresti käsk maakani jõuaks ning maakas tööle saaks hakata. Maakatel on alati rohkem lapsi, sest elektrikatkestuste osakaal on lihtsalt suurem kui linnas. Kuigi iial ei või teada, kas pereisa tõmbab ise korke välja või on tõesti igakord alajaama...
Living in a City Good or Bad? Nowadays more and more people are moving from the countryside to the cities. Why? There are many advantages of living in a city. There are more opportunities to find a job and to promote one's career. There are usually better schools and universities are founded in cities, too. On the other hand are cities pretty noisy, therefore it can create a restless environment for concentrated studying. A big advantage of living in a city is the variety of entertainment concerts, theatres, cinemas, restaurants and cafes, nightclubs and so on. However, in the countryside people can enjoy the silence and relax without paying any money. Also, in the countryside the environment is much greener and cleaner as in the cities the air is more polluted, which can damage our health. Living in a city, people have much better accessibility for things in need, like food, medications etc....
VII a. kl. II veerand.kontrolltöö 2. 1. Iseloomusta tsunfti- miks tekkisid, miks olid vajalikud käsitöölistele, linnaelanikele. Ühe eriala käsitöö meistrite ühendus, sellepärast et majandus ja linnad arenesid, oli vaja rohkem kaupu, nad said tööd (töö ja teenistus). sai kaupu osta (kaup oli odavam). 2. Paremad ja madalamad ametid, miks jagati? paremad ametid: kullast sepad, kaupmehed, madalamad ametid: timukad, prostituudid, surnu matjad jne. jagati vastavalt seisusele ja rikkusele 3.Kuidas õpiti käsitööametit, nõuded meistriks saamisel. alustati õpipoisina, palka ei saanud, sai elamis pinna ja toidu. sellised olid meistri abilised, said ka palka, õppisd kuni 10 aastat. meister šedööver (eksamitöö). oli abiellumine meistri tütrega. 4.Millised olid karistused halva toodangu puhul? see hävitati, tehti raha trahf 5. Naiste sõltuvus meestest. mees tegi äri, käis tööl, naine oli kodune, kasvatas lapsi, abiellumis...
Kas eestlastel oli keskajal parem elada maal või linnas? Kahtlemata oli nii maa- kui ka linnaelul oma positiivseid ja negatiivseid külgi. Mina arvan, et linnas oli inimestel parem elu, sind kaitsesid seadused ja maksud olid väiksemad kui maal. Linnakodanik oli vaba, samuti õppis linnaelanik ära saksa keele. Linna kõige suuremaks plussiks võib pidada asjaolu, et inimesed olid vabad, nad ei kuulunud kellelgi. Linnakodanikuks sai inimene peale seda, kui oli tasunud kodanikumaksu ja elanud teatud aja linnas. Maal kuulus talu, kus talupoeg elas ja ta ise maahärrale, kes võis teda müüja ja tema üle kohut mõista nagu heaks arvas. Linnakodanikul oli oma maja või toake. Elamispinna eest pidi renti maksma aga see väljaminek ei olnud nii suur. Samuti olid linnaelanikul isiklikud asjad ainult tema omad ja mitte kellegi teise. Linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, mille tuumaks oli linnakodaniku isikliku v...
segi ökosüsteemi hapra tasakaalu ja võib seda muuta meile täiesti ettearvamatul moel. Looduse käekäiku segab ka mürareostus, mis on peamiselt tingitud linnade tihedast transpordist. Müraga kokkupuutuvate loomade navigatsioonivõime on häiritud ja lisaks ei pruugi nad kuulmiskahjustuste tõttu kuulda lähenevaid kiskjaid või liigikaaslaseid. Linnastumine on üks suuremaid keskkonnaprobleemide põhjuseid ning on oluline, et nendele leitaks ka mõistlikke lahendusi. Kuigi linnaelu näib inimestele ahvatlev, tuleb selle eest maksta ka kõrget hinda mis tuleb välja käia nii oma tervise, kui ka ümbritseva looduse arvelt.
See riik aga lagunes. · Lääne-Euroopa killustatust kasutasid ära: araablased viikignid ungarlased · Kojakrahv asekeiser, kohtunik Peakantsler Kamerarius varahaldur Krahvid maakondade valitsejad Kapitulaar asjaajamisekiri, kõikide krahvkondade jaoks *Riigikeel ladina keel. Ühiskond ja vaimuelu · Linnaelu soikumine, kaubanduse allakäik. · Linnad toimisd kui administratiivsed ja usulised kekused. · Lääne-Euroopas naturaalmajandus: vajaliku valmistasid talupojad/käsitöölised. · Feodaalse killustatuse ajajärgul sügavaim madalseis. · Feodaalkorra kujunemine. Senjööri ja vasalli suhted. Kujunes lõplikult 11. saj. · Seisusi kolm: vaimulikud sõjamehed töötegijad · Katoliku kiriku pea: Rooma paavst.
Keskaegne linn ja elu Grete Küppar 10.B Linnade teke Esimesed linnad paiknesid peamiselt Vahemere ääres Hakkasid tekkima XI sajandil-antiikajal asutatud asulad kujunesid kiiresti linnadeks XIII sajandi lõpuks oli linnaelu muutunud enesestmõistetavaks suures osas Euroopast Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Linnade asukoht Peamine oli paiknemine soodsas kauplemiskohas Enamik linnu tekkis: jõesuudme juurde silla lähedusse koolmekoha juurde soodsasse sadamapaika Linna arenguks oli vaja palju talupoegi:
a). Aastal 800 kroonis paavst Leo III Frangi kuninga Karl Suure keisriks. Seega peti Karli riiki Vana- Rooma keisririigi järglaseks. Ka kultuurivallas soodustas Karl antiikpärandi uurimist ja jäljendamist. Karli järglaste ajal riik lagunes ning Lääne- Euroopat tabas IX X sajandil poliitilise killustatuse periood. Muistse Rooma impeeriumi lagunemise tulemusena hääbus Lääne- Euroopas sajanditeks ka kaubandus ning linnaelu. Kujunes naturaalmajandus. (nimetatakse sellist majandust, mille puhul kaubalis-rahalised suhted on kas vähe arenenud või puuduvad hoopis. Kõik, mis elamiseks vajalik toodetakse ühe majapidamis-üksuse (perekond, kogukond, mõis) piires. Raha praktiliselt puudub ning seetõttu vahetatakse kaupu kaupade vastu. Ainsaiks sisseostetavateks kaupadeks võisid olla metallid ja sool, mõisates ka maitseained jm luksuskaubad. Naturaalmajanduse kujunemise põhjusteks olid: *sagedased sõjad (sõda
2.Kontrolltöö §4954 KORDAMISKÜSIMUSED: 1) KES OLID JA MIDA TEGID? Meinhard, Berthold, Albert, Theoderich, Kaupo, Ymant, Lembitu, Läti Henrik, Valdemar II, Tabelinus, Vesse 2)SELETA MÕISTED:kihelkond, maakond, vanem arbuja, Mõõgavendade ordu, linnus, malev, Vana Liivimaa, ordumeister, kapiitel, Taani hindamise raamat, Liivi ordu, Stensby leping, linnadepäev, maapäev, hansalinn, raad 3) MIS TOIMUS NENDEL AASTATEL? 1186, 1196, 1198, 1200, 1201, 1202, 12061207, 1208, 1210, 1211, 12121215, 21.09.1217, 1219, 1220, 1222, 1223.1224, 1227, 1242, 1236, 1241, 13431345, 1346 4)Vali loetelust 2 teemat ja arutle nende üle. Oluline on tunda fakte: a)eestlaste elukorraldus muinasajal, b)Kolme piiskopi tegevus ida baltikumi paganate ristimiseks, c) eestlaste võitlused 1208 1215, d)muistse vabadusvõitluse lõpp 12151227),e)Vana Liivimaa riiklik korraldus ja maahärrade vahelised võitlused, f)Jüriöö ülestõus mandril ja saaremaal, g)Linnaelu ja li...
Varakeskaegne Euroopa kas ühiskonna areng või langus? Varakeskajal oli Euroopa suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud, kui sel perioodil kujunesid keskaja hilisematelegi perioodidele iseloomulikud jooned, nagu talupoegade sõltuvus rüütlisuses maavaldajatest ja katoliku kiriku ühendav roll Lääne Euroopas. Varakeskaegses Lääne Euroopas jätkus linnaelu, käsitöö ja kaubanduse allakäik, mis oli alguse saanud juba hilise Rooma keisririigi ajal. Bütsantsis jäi linnaelu langus küllalt ajutiseks, asendudes peagi taas elavnemisega. Lääne Euroopas linnaelu soikus järk-järgult. Olukord halvenes, kui araablased vallutasid Põhja-Aafrika ja Hispaania. Lõuna-Euroopa linna hakkasid üha sagedamini ründama saratseeni piraadid. Teed lagunesid, veevärk jäeti hooletusse, paljud avalikud hooned hüljati. Siiski püsis hulk Lõuna-Euroopa linnu oluliste keskustena kogu varakeskaja jooksul. Seevastu põhjapool suri linnaelu varakeskajal peaaegu välja.
Varakeskaegne Euroopa kas ühiskonna areng või langus? Varakeskaeg algas 476 aastal Rooma riigi lagunemisega ning kestis 11. sajandini. Varakeskaega iseloomustab naturaalmajanus, feodaalne killustatus, kiriku tähtsuse suurenemine ning linnaelu, käsitöö ja kaubanduse allakäik. Lääne-Rooma lagunemise kaosest tekkis uus elukorraldus- feodaalkord. Feodaalkord reguleeris lääniisanda ja vasalli suhteid. Vasalli sõjaliste teenete eest andsis lääniisand talle nii kaitset kui ka toetust, see väljendus vasallile maavalduse annetamises. Tugeva valitsejaga valitsemisajal olid feodaalid kuulekad, kuid nõrkade valitsejate ajal suurendasid feodaalid oma võimu ja volitusi ning ajapikku loobusid
Varakeskaegse Euroopa ühiskond. Kas areng või langus? Varakeskaeg kestis 5.-10.saj.Euroopa oli juba suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sel perioodi kujunesid keskaja hilisematelegi perioodidele iseloomulikud jooned, nagu talupoegade sõltuvus rüütlisuse maavaldajatest(feodaalsõltuvus) ja katoliku kiriku ühendav roll L.Euroopas. Varakeskaegses L.Euroopas jätkus linnaelu, käsitöö ja kaubanduse allakäik, mis oli alguse saanud juba hilise Rooma keisririigi ajal. Samas aga Hispaania ja P.Aafrika piirkondade uhked linnad olid tihedates kaubandussidemetes idamaadega.Bütsantsis jäi linnaelu langus ajutiseks ja asendus peagi taas elavnemisega. Kuid L.Euroopa areng jäi pikaks ajaks madlalseisu ja teistest maha.Linnaelu soikus järk.järgult. Paljudes Gallia ja Itaalia linnades kasutati Rooma-aegseid teid, saunu ja veevärki
kujunesid varakeskajal hilisematelegi perioodidele iseloomulikud jooned, nagu feodaalsõltuvus ja katoliku kiriku ühendav roll Lääne-Euroopas. Varakeskaegses Lääne-Euroopas jätkus paljude valdkondade allakäik, sealhulgas ka linnaelu ja majanduse. Vastupidiselt Lääne-Euroopale olid Lõuna-Euroopa rikkad linnad, nagu Firenze, tihedates kaubandussidemetes idamaadega, kust saadi luksuskaupu ja maitseaineid, vürtse. Bütsantsis jäi linnaelu langus ajutiseks ja peagi hakkas taas elavnema. Lääne-Euroopa areng jäi päris pikaks ajaks madalseisu. Veel hullemini läks Põhja-Euroopal, kus suri linnaelu peaaegu välja. Suur majanduse allakäik soodustas naturaalmajanduse tegevust. Raha kasutati järjest vähem, rohkem kasutati asjade vahetamist. Varakeskajal hakkas ka ristiusustamise periood, mis levis paljudele nendele aladelegi, kus seda varem polnud, nagu Skandinaavia. Araabiamaades säilis islam. 756 aastal
Linna südameks oli turuplats raekojaga ning sinna viisid kõik tähtsamad tänavad. Seal kaubeldi, pidutseti, seal nuheldi ning isegi hukati inimesi. Platsi serval oli püsti inimesi Jumalaga hoiatav suur rist. Linnaelu juhtis, eesotsas linnapeaga, raad ehk linnanõukogu, mille liikmeskond koosnes enamasti jõukatest kaupmeestest ning jagunes kaheks-pooled puhkasid ning teised valitsesid ja vastupidi. Nemad arutasid ning otsustasid kõik linnaelu puudutavad asjad- hoolitsesid heakorra eest, kirikute ning koolide eest, kaitsesid linna huve, tegelesid tähtsate lepingutega, suunasid ehitustöid jne. Suhtlesid ka teiste linnadega. Koosolekud toimusid raekojas. Käsitöö eraldus põllumajandusest ning spetsialiseeruti vaid oma kindlale alale. Nii muutusid valmistatud asjad vastupidavamateks ning ilusamateks. Kuid puudusid masinad, kõik valmistati oma käte abil. Toodangut vahetati või müüdi. Käsitöölised
Maaelu plussid ja miinused Eestlased on ennast nimetanud maarahvaks, sest eesti rahval on alati olnud tugev side maaeluga. Eestlased on ajaloo jooksul olnud ikka põhiliselt talupojad. Tänapäeval aga tegeleb üha vähem eestlasi põlluharimisega ning maal elamise asemel eelistatakse linnaelu. Miks on see nii? Maaelul on kindlasti oma eelised aga leidub ka puudusi. Maal elamise üheks põhiliseks eeliseks on looduslähedus inimesed elavad loodusega koos ning see mõjub hästi nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele. Paljud tänapäeva inimesed tahavadki maal elada selle tervislikkuse pärast. Samuti võib maaelu üheks heaks küljeks olla aeglasem ja kohandatav elutempo, sest talutööde tegemiseks pole vaja näiteks muretseda liiklusummikute või ühistranspordi pärast.
Majandusliku arenguga kaasnes kiire linnastumine ehk urbaniseerumine. Linnad muutusid peamisteks tööstus-ja kaubanduskeskusteks ,kuhu koondus järjest rohkem inimesi. Linnaelul olid omad hüved ja puudused. Kuid elukeskkond pidevalt paranes. Räpased agulid korrastati ja elamistingimused muutusid järjest paremaks. Linnadesse rajati veevärk, kanalisatsioon ja linnaehitust hakati sihipäraselt planeerima. Hoburaudteede kõrvale tulid trammiteed. 19.sajandi linnaelu mugavuseks oli voolav vesi, vannituba ja WC. Kuid üldist linnaelu edasiminekut varjutasid endiselt kitsad korteriolud ja kehvad sanitaartingimused eeslinnades, kus inimeste tervist ohustasid pidevalt epideemiad. Linnaelu iseloomustas ka kuritegevus, kerjamine ja muud ühiskondlikud pahed. IMPERIALISMI TEKE · 19. Sajandil oli juhtiv riik Inglismaa. · Kiiresti arenesid ka Preisimaa, Austria, Prantsusmaa ja Venemaa. · Eriti kiirseti arenes USA.
Eestlaste elu keskaja linnas Keskaeg kestab 5. kuni 15. sajandini pKr. Keskaja linnad olid suhteliselt suured ja jõukad. Kõige suurem linn oli Tallinn, kus elas ligi 8000 inimest. Üldse oli Eestis keskajal üheksa linna. Elanikkond jagunes kolmeks. Kaupmehed olid linna kõige rikkamad kodanikud, kelle rikkus tulenes kaubandusest. Nad olid kõige lugupeetavamad ja nende hulgast valiti linnaelu juhtimiseks raehärrad ja bürgermeistrid. Käsitöölised olid kaupmeestest mõnevõrra vaesemad ega omanud suurt kaasarääkimisõigust linna valitsusorganies. Linna alamkihid koosnesid kõige erinevamate elukutsete pidajatest (teenijad, kerjused jne). Linnaõigus saadi maaisandalt, mis tagas linnakodanikule autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. Linnakodanikuks võis saada iga kodanik, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu. Kodaniku kohustusteks oli vahiteenistus linna müüril ja tornides, linna sõjaline...
Ida-Frangi ja Lõuna-Frangi riigiks;Ida-Frangi riigist kujunes järk-järgult Saksa ja lääne-frangi riigist Prantsuse kuningriik, Lõuna-frangi riik aga lagunes sootuks; Kunigad ei suutnud võimsaid ülikuid oma võimu all hoida ja riigid jagunesid sõltumatuteks valdusteks; välisvaenlased ründavad(araablased); viikingite rüüsteretked 2.Lääne-Euroopa varakeskajal. Ühiskond Linnaelus ja kaubanduse allakäik. Naturaalmajandus Linnaelu, käsitöö ja kaubanduse allakäik; Bütsantsis jäi linnaelu langus küllalt ajutiseks, asendudes peagi taas elavnemisega; Linnaelu soikus; Lõuna-Euroopa linnu hakkasid üha sagedamini tabama saratseeni piraatide röövretked. Teed lagunesid; veevärk jäeti hooletusse , paljud avalikud hooned hüljati ja näiteks Rooma linn foorumil karjatati loomi; Linnaelu langusega kaasnes kaubanduse allakäik; Majanduslikud sidemed Euroopa eri piirkondade vahel ja kontaktid rikaste idamaadega nõrgenesid; Natruaalmajandus: kõik eluks vajaliku
ohutumat lapsepõlve. Maainimesed on püsivamad enda elu jooksul, nad loovad tihedamaid suhteid enda perega ning ümbritseva keskkonnaga. Nad ei reisi nii palju nagu linnainimesed ja tunnevad rõõmu hetkeelust. Samas on maal raskusi hea hariduse ja töökoha saamisega. Koolid asuvad küladest kaugel ning ülikoolid asuvad põhiliselt suurtes linnades. Töökohti pole palju ja valikuvõimalused on väiksed, aga see eest pole nii suurt konkurentsi. Võrreldes linnaelu ja maaelu ei saagi öelda, missugune on neist parem. Ma ei arva, et tulevikus kolivad kõik inimesed linna või vastupidi. Iga inimene peab leidma oma südamele lähedasema koha, mille ta saab enda koduks kutsuda.
muud. Varakeskaegsel perioodil nagu ka kõigil eelnevatel ja järgnevatel perioodidel, olid oma tõusud ja mõõnad, omad vead ja head küljed, kuid kas see ajastu oli pigem ühiskonna areng või langus? Seda kas riik on heal järjel või mitte saab näha linnades: kui linn on hoolitsetud, käsitöö ning kaubandus heal järjel ning hästi kindlustatud, siis on ka reeglina riigis kõik korras. Nii aga seda varakeskaja Euroopas ei olnud linnaelu väljasuremine, kaubanduse allakäik ning sellega kaasnev naturaalmajandus, kus kõik eluksvajalik valmistatakse ühe majapidamise piires. Selle põhjuseks peetakse araablaste vallutust Põhja-Aafrikas ja Hispaanias ning samuti Lõuna-Euroopat tabanud sartseeni piraatide röövretked. Ei saa väita, et kogu Lääne-Euroopa linnaelu oli allakäinud põhjapoolsetel aladel, näiteks London, Verdun, olid heal järjel, kuid
1. Louis Wirth «Urbanism as a Way of Life» Oma uurimistöös Louis Wirth kirjeldas Chicago linnaelu ja linnastumisprotsessi. Tema peamine saavutus selles töös on linna ja linnaelu sotsioloogiline defineerimine. Ta arvab, et tänapäeva inimese peamine elamise omadus tema keskendamine hiigelsuurtesse kogumitesse, mille ümber moodustuvad uued väiksemad rühmad ja millest lähtuvad uued ideed ja meetodid, seda me nimetame tsivilisatsiooniga. Linn on mitte ainult elu- ja töökoht nüüdisaegse inimese jaoks, vaid ka majandusliku, poliitilise ja kultuurilise elu juhitsenter. Wirth ütleb, et linna suurus ei ole tema tunnusmärk aga autor oma tekstis nimetab kolm linna
Hakkasid toimuma iga aastased Vana-Liivimaa maapäevad, kas Valgas või Volmaris. 4 seisuse grupi kuuria eesmärgid: 1. Lahendada maahärrade vahelisi tüliküsimusi, et vältida kodusõdasid 2. Ühtlustada välispoliitikat sh. Venemaa suhtes 3. Kindlustada võimu talupoegade üle Linnad Keskajal Linnad rajati enamasti endiste muinaseestlaste keskuste kohale võõrvõimude poolt. Linna elu korraldati Lääne-Euroopa eeskujul linnaõiguse alusel. Linnaelu reeglid, mis määrasid linnaelu korralduse. Linnaõigused laenati teistelt linnadelt või koostati kohapeal teiste linnaõiguste eeskujul. Linnaõigused anti linnadele Maaisandate poolt. Eestis oli 9 keskaegset linna. Lubecki lõ-ga Tallinn, Rakvere, Narva... Kehtis Taani kuningalt saadud Lübecki linnaõigus Riia lõ-ga Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide, Haapsalu Piiskopi õigusega-Vana-Pärnu, linnaõiguse koostas Saare_lääne piiskop
sõjameestena. Rüütlikultuur- turniirid(oma sõjaliste võimete näitamiseks ja kuulsuse saavutamiseks korraldatud rüütlite sõjamängud), abielu(eesmärgiks oli aadlikel seaduslike järglaste soetamine ja perekondade vahel liidusuhete sõlmimine), rüütlikirjandus(ülistati rüütlivooruseid, truudust senjöörile, vagadust ja suuremeelsust ning rüütli truud armastust mõne südamedaami vastu.) 7.Kirjelda 4-5 lausega keskaegset linnaelu Linnaelu juurde kuulusid sotsiaalsed vastuolud ja pinged (n kaupmeeste ja tsunftide vahel; Itaalia linnades keisri ja paavsti pooldajad jne), mis võisid teinekord üle kasvada relvastatud kokkupõrgeteks. Linlased arveldasid oluliselt rohkem rahaga kui talupojad ja feodaalid ning vallasvara moodustas nende rikkusest suurema osa. Rikkust peeti linnades suuremaks väärtuseks kui päritolu. Linnakodanike liigse toretsemise ja varanduse pillamise vastu hakkasid raed välja
Saanud hea hariduse,valdas hästi suhtlemiskunsti ja aadelkonna käitumisreegleid. Ta taipas, et pealinna koorekiht ei paku talle midagi. See oli tapnud temas usu millessegi ehtsasse ja siirasse. Võimaluse avanedes kolis ta maale. Maal võttis teda vastu siiras armastus, mis ei olnud kahepalgeline ja mida ta polnud tunda saanud. Ta ei osanud ega tahtnud tulla välja harjunud kestast, mille tagajärgi ta pärast sügavalt kahetses. Linnaelu muutis inimest ükskõiksemaks elu ja selle nautimise suhtes. Tatjana oli samuti saanud hea hariduse, kuid erinevalt Oneginist oli kasvanud maal ja lugenud palju romaane. Ta oli mõtlik juba lapsest saati „Ta vaikne sõber, mõtiskelu, ju kätkis teda kiigutas ja unelmaga ehtis elu maatütarlaps fantaasias”. Ta oli väga siiras, aga ta tunded lükati külmalt tagasi. Liikus siis eluga edasi ning kolis pealinna, see muutis ta samasuguseks nagu Onegin oli olnud, nende rollid vahetusid
Araablased kiired ja edukad vallutajad, kalifaadist kujunes hiigelriik, pealinnaks sai Bagdad Araabia suurriigi õitseng Riigi ja ühiskonna korraldus kalifaadi ajal Piiramatu valitsejavõim Kõrgeim riigiametnik- vesiir, asevalitsejad- emiirid Alistatud elanikkond võis edasi elada oma traditsioonide kohaselt, aga pidid maksma makse, millest moslemid olid vabastatud- massiline islami usku astumine Araabia keele omaksvõtt Valitsejad soodustasid alistatud maade linnaelu ja kaubandust Ülemvõim tõi läänepoolsetes maades kaasa linnaelu, käsitöö, kaubanduse ja põllumajanduse kiirema arengu Kalifaat ja kaubandus Maailmakaubanduse liiklusteed ja kõik sõlmpunktid Islami käes Tollipunktid Kõik hästi tuntud teed Euroopasse, Hiinasse ja Indiasse kuulusid kaliif riigile Tekkisid kaubandusmetropolid: Bagdad, Kairo, Basra ja Buhhaara Tekkisid põhikapitaliga pangad, 10. ja 11. sajandil tunti tsekiga maksmise süsteemi
enamasti on maal ikkagi puhtam õhk kui linnas. Väljaspool linna on tavaliselt vähem ka kuritegevust , sest kes läheb ikka tuttavalt inimeselt varastama ? Maakohtades on sõbralikud inimesed, mitte et seda ei saaks linna inimeste kohta öelda, aga väikeses kohas elades märkavad inimesed kiiremini, kergemini teiste probleeme ja on neile abiks. Maale kipuvad elama tavaliselt veidi rahulikuma loomuga inimesed, kes soovivad nautida loodust ja vaikust. Enamasti propageeritakse siiski linnaelu, peaaegu kõik on koondunud juba sinna. Aga kas siiski ei peaks mõtlema sellele, mis on tegelikult tähtis rahulolule. Mitte, et kõigil oleks hea elada maal , on kindlasti inimesi kes on n.ö linnainimene, kuid minu arvates peaks riik ning ka ühiskond vältima niivõrd suurt linnastumist. Vaevalt, et keegi sooviks olla n.ö tilk meres peaaegu mittekeegi. Minule tundub, et seoses massilise linnastumisega väheneb inimestes ka hoolivus
põlvpükse. Kaasavõetud pudi-padi asjakesi kanti nahkkukrus, sest taskuid veel ei tuntud. Mehed hakkasid kandma hästi pikkade ninadega kingasid. Kinga nina pikkus sõltus kandja jõukusest. Mõnel mehel olid kinganinad nii pikad, et neid kinnitati nöörikesega riiete külge, sest muidu oli võimatu kõndida. Tänavatel käidi kas paljajalu või puukingades. Linnaelu juhtis raad, turuplatsil asus raekoda, kus töötas ja tegutses raad. Nad otsustasid kõiki asju, mis puudutasid linnaelu. Raadi kuulusid jõukad linnakodanikud, kes olid peamiselt kaupmehed.
Keskaegne linn, kui riik riigis õiguslikud, majanduslikud ja kultuurilised aspektid. Keskajal hakkas linnaelu arenema X-XIII sajandil. XIII sajandi lõpuks oli linnaelu muutunud enesestmõistetavaks suures osas Euroopast. Linnadest olid saanud piirkondade käsitöö- ja kaubanduskeskused, mis samal ajal moodustasid üleeuroopalise tootmis- ning kaubandusvõrgustiku. Naturaalmajanduse ajajärk Euroopas oli möödas. Linn oli kui pisike riik suures riigis, neil olid sarnased tunnused. Kas linnas olid olemas omad valitsejad või mitte? Keskaegses linnas tegid
Vaimuelu Eestis varauusajal Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasium Julia Smirnova 10.B · Alates 14. sajandi esimesest poolest on linnaelu varasemast tunduvalt paremini jälgitav kirjalikes allikates. Suurenes kodanikkond, ehitati välja linnakindlustused ja tänavatevõrk. Majandustõus peegeldus ka mõningates tähelepanuväärsemates üksiküritustes. Üheks niisuguseks ettevõtmiseks oli Pirita kloostri rajamine Tallinna lähistele 1407. aastal. · Klooster asutati Lõuna- Rootsis asuva Vadstena püha Birgitta emakloostri eeskujul ning oli mõeldud eeskätt
sageli vallutuse käigus ning suurt osa etendasid ka misjonärid, kelle ülesandeks oli paganlike Euroopa hõimude ristiusku pööramine. Üks olulisemaid sündmusi oli frankide ristimine, seal võeti ristiusk vastu 469. aastal kohe katoliikluse vormis. Varsti suudeti ristiusustada kogu Euroopa ja nüüd tõusid esile Rooma paavstid. 756. aastal moodustati Itaalias Paavstiriik ehk Kirikuriik. Varakeskaegses Euroopa ühiskonnas langes majandus- ja linnaelu. Frangi riigist oli Karolingide ajaks saanud impeerium, mis hõlmas tohutult suurt maa-ala. Vallutatud aladel oli suur kultuuriline mitmekesisus, kuid impeeriumil puudus seesmine ühtsus, tegu oli vaid sõjaliselt liigendatud piirkondadega. Sellepärast oli Karolingide impeerium võrreldes Bütsantsi keisririigiga maailmamajanduse seisukohalt alaarenenud ääremaa. Bütsantsis langesid jõukad linnad araablaste kätte ja araabia piraadid häirisid kaubandust, kui
Linnas arveldati peamiselt rahaga. 2. Skandinaavlaste saagad ja kangelaseepika Pärimusi kanti edasi suuliselt saagadena(müüdid hiidudest ja jumalatest), eepos Vanem Edda(jutustab Reini jõe põhja vajunud Niflungerite suguvõsa aardest ja Konung Atli surmast) Pilet 8 1.Keskaegse linna asukoht, areng, valitsemine, kaubandus, käsitöö Linnad paiknesid peamiselt Vahemere ääres. 13 sajandi lõpuks oli linnaelu muutunud enesestmõistetavaks Euroopas. Linnad olid käsitöö ja kaubanduskeskused.Naturaalmajanduse ajajärk oli möödas. Linna asukoha määras soodne kauplemiskoht(teke jõesuudmetesse ja sadamatesse).Linnades vähe elanikke võrreldes tänapäevaga.Valitsusviis-Linn moodustas omavalitsuse, eesotsas linnanõukoguga(enamasti rikkad kaupmehed), linnaelanikud tsunftides ja gildides. 2
valitsusajal. Karli pojapojad jagasid riigi aastal843 Verduni kokkuleppega kolmeks: Lääne-Frangi, Ida- Frangi ja Lõuna-Frangi riigiks. Frangi riigi lagunemisega algas killustatuse ja anarhia ajajärk.L- Eu. killustatust ja kodusõdu kasutasid ära araablased. 9. saj. lisandusid neile Skandinaaviast lähtuvad viikingite rüüste- ja vallutusretked.10. saj. lisanudsid veel ungarlased, kelle kiire ratsavägi terroriseeris aastakümnete jooksul Eu. maid. Linn.elu ja kaubandus: Lä-Eu jätkus linnaelu, käsitöö ja kaubanduse allakäik.Hispaania ja Põ- Aaf. arvukad uhked linnad olid tihedates kaubandussidemetes idamaadega.Bütsantsis jäi linnaelu langus ajutiseks.Linnaelu soikus järk-järgult. Frangi riigi algusaegadel kasutati Rooma- aegseid teid, saunu ja veevärki.Lõ- Eu linnu hakkasid tabama sagedad piraatide rünnakud.Linnad ei olnud enam elukvaliteedi ja elankkonna suuruselt samad mis Rooma ajal.Teed lagunesid, veevärk jäeti hooletusse, palju avalikud hooned hüljati
Ajalugu Kõrgkeskajal(11-13. saj)- Euroopa areng kiire, arenes põllumajandus, hariti üles uusi maid, tekkisid linnad, edenes kaubandus ja käsitöö. L- Euroopas kujunes lõplikult välja feodaalkord. Poliitiline killustatus asendus tugeva kuningavõimuga. Hiliskeskajal(14-15 saj.) kiire areng pidurdus, üks põhjuseid katkuepideemia, E toibus ja linnaelu, rahamajanduse areng jätkus, feodaalkord murenema järk-järgult. Kõrgkeskaeg. Põllumajandus- võeti kasutusele raske ratsaader- kündes paks ja viljakas muld. Rangid- härja asemel ka hobune adra ette, nõrgem aga kiirem. Kolmeväljasüsteem- maa jagunes suvivilja, talivilja, kesa vahel. Suurenes külvipinna osa poolelt põllumaalt kahele kolmandikule. Vesiveskid rohkem(roomas) ehitama ka tuulikuid. Slaavlaste ristiusustamine, saksastamine, maalt väljatõrjumine- L-E talupojad laienesid Suurenes elanikkonna arvukus .- kaasnes linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste teke ja kiire areng. Kiir...
Industriaalühiskond: tööstuslik pööre, industriaalühiskonna iseloomulikud tunnused, masstootmine ja monopolid. Kristiina Moosel TKoG, 11.B 2012 Sissejuhatus Tööstus ja ehitus Inglismaa 1760 Manufaktuurtootmine asendati vabrikutootmisega. Euroopa, USA 19.saj. Industriaalühiskond. http://www.google.ee/imgres?num=10&hl=et&biw=1366&bih=667&tbm=isch&tbnid=FN9Wh7ew0vImGM:&imgrefurl=http://modernsocie Industriaalühiskonna teke Industrialiseerumine Industriaalühiskond Muutused ühiskonnaelu sfäärides Tööpuudus Ülestõusud Arendas töö viljakust, alandas hindu, soodustas hariduse levikut. Muutusid tavad, moraalinormid. Tööstusrevolutsioon Manufaktuurtootmine asendub vabrikutega Uued masinad Raha, kapital ja tööjõud Uued leiutised Talupojad palgatöölisteks Rahvaarv suureneb Turg tähtsal kohal Urbaniseerumine Linnaühiskond 1801.a. 14 linna, milles 100 000 inimest 1870.a. üle saja linna Linnakultuur Li...
ülistus. Pariisi maalikunstnikud 1830.a Barbizonis Loodusest võeti piltide värvitoonid, üksikasjad, kompositsioon Theodore Rousseau Jean-François Millet Honore Daumier Graafika Ühiskonnakriitili ne iseloom Suure üldistusjõuga tüübid Pilkamine Gustave Courbet Argipäeva kujutamine Oma näitus ‘’Realism’’ Maalis seda, mida ainult silmadega näeb ‘’Kivilõhkujad’’ Edouard Manet Kujutab Pariisi ja kaasaegset linnaelu Kuulus kompositsioon tavaliste inimestega ‘’Eine murul’’ ‘’Eine murul’’
asju ühiselt ja astusid ühiselt välja oma õiguste eest ka suhtes isandaga. Põllud paiknesid külast eemal. Kolmeväljasüsteemi rakendamisel paiknesid põllud vähemalt kolmes osas: nii suvi-ja talivilja külvialal kui ka kesa all. Talupoegadel oli kohustus maksta kas renti või teha teotööd. Linnad. Valitsemine ja majandus. Linnadest ikud saanud piirkondade käsitöö-ja kaubanduskeskused, mis samal ajal moodustasid üleeuroopalise tootmis- ning kaubandusvõrgustiku. Linnaelu kiire areng sai alguse Vahemere ääres, kus linnad polnud kunagi päriselt hääbunud(Nt. Rooma ja Marseilles). Linna arenguks oli kõige olulisem paikneda soodsas kauplemiskohas ja kus oli palju talupoegi. (Nt Toscana ja Lombardia olid kaubateede sõlmpunktiks). Tänapäevaga võrreldes polnud linnad siiski väga rahvastatud. Linn moodustas omavalitsusliku kogukonna. Selle eesotsas oli linnanõukogu. Linnaelanikud organiseerusid
2) Frangi riigi tõusu, õitsengu ja lagunemise põhjused. – a) Tõusu põhjused: Clodovech lasi ennast ristida. Läänegootide tõrjumine Hispaaniasse. Liitumine katoliikliku kirikuga. Frangi võimude ühendamine. b) Õitsengu põhjused: Karl Suure valitsusaeg, kultuuri õitseng. c) Lagunemine: Ludwig Vaga nõrk valitsemine ja ei suutnud ka riiki vaos hoida, erinevad piirkonnad hakkasid mässama, riigi jagamine Verduni kokkuleppega. 3) Miks hääbus linnaelu ja kaubandus keskaja alguses? – Enamik asulaid (linnu) toimisid eelkõige administratiivsete ja usuliste, mitte kaubandus- ja käsitöökeskustena, linnaelu langusega kaasnes ka kaubanduse allakäik. Domineerima hakkas naturaalmajandus. 4) Nimetage naturaalmajanduse, feodaalkorra ja pärisorjuse tunnused. – Naturaalmajanduses tehakse kõik tööd ise ning kaubandus ei oma tähtsust. Feodaalkorras on maaomanikud (mõisnikud, kirikud, riigid) ning sõltuvad talupojad,
Keskaegne linn Kristjan Kipper 10b Linnade kujunemine Linnade kujunemisega sai läbi naturaalmajanduse ajajärk Linnaelu kiire areng sai alguse Vahemere ääres(Rooma,Marseilles) Kesk jaLääne Euroopas,said mitmedlinnad alguse vanadest Rooma asulatest Linna asukoha puhul polnud pealmine mitte varasema asula olemasolu, vaid paiknemine soodsas kauplemiskohas Linnade sisekorraldus Linn moodustas omavalitsusliku kogukonna,eesotsas oli linnanõukogu,kuhu kuulusid rikkad kaupmehed ehk patriisid Gildid ja tsunftid toimisid omavalitsuslike erialaühendustena:kontrollisid
Linnaelu ja kaubanduse allakäik linnade allakäik hakkas tekkima tänu piraatide röövretketele. Linnad jäid mõnes mõttes siiski alles, aga need ei olnud enam võrreldavad varasematega. Teed lagunesid, veevärk jäeti hooletusse, paljud avalikud hooned hüljati, Rooma tänavatel hakati karjatama loomi. Linnade allakäiguga hakkas hääbuma ka kaubandus, rahakasutamine kadus, kaubandussidemed jäid soiku, arenema hakkas naturaalmajandus. Sügavaima madalseisuni jõudsid linnaelu ja kaubandus feodaalse killustumise algjärgul. Feodaalkorra ja pärisorjuse kujunemine feodaalkord arenes järk-järgult ja kujunes lõplikult välja kõrgkeskaja alguseks. Senjöör ja vasall sõlmisid omavahel (suulise)lepingu, mille alusel olid neil üksteise ees teatud kohustused. Vasall pidi teenima senjööri sõjaväes, andma senjöörile nõu, toetama teda vangilangemise korral ja tegema kingitusi. Senjöör andis vasallile kasutada maatüki ja kaitses teda sõjaliselt ja kohtus
Elutingimused muutusid kordades halvemaks kui nad varem olid olnud, sest ettevõtete kasv tõi linnadesse väga palju uusi inimesi. Töölistele ehitati küll odavaid üürimaju, aga see ei olnud piisav sest osa lihtrahvast elas ikka odavates korterites, vahel ka keldrites või hoovides. Elutingimused olid väga antisanitaarsed, rasked ja ei vastanud elementaarsetele vajadustele. Kuid vaadates pikemat perspektiivi oli tööstusrevolutsioon algus linnaelu pidevaks paranemiseks. Rajati veevärk, kanalisatsioon ning hakati ehitust planeerima. Linnaelu osaks said ka WC, vannituba ja voolav vesi. Eeslinnades asi aga nii kiiresti ei arenenud ning seal olid veel kitsad korterid ja kehvad sanitaarolud. Loodi inimestele kultuuriasutusi, kus linnaelanikud said oma vaba aega sisustada. Minu arvates olid alguses elutingimused väga halvad ning keeruline võis olla tööd teha, kui ei olnud kohta kus korralikult puhata
Suur osa talupoegi olid kirjaoskamatud. Nende ellusuhtumine oli konservatiivne ning nad olid sügavalt usklikud. Linnaelanikud suhtusid neisse enamasti põlguse ja üleolekuga. Mõisamajandus Mõis oli naturaalmajanduslik suurmajand, kus peamise tööjõu moodustasid sunnismaised talupojad. Talupojad olid sunnitud mõisas tegema teotööd, viima mõisasse loomi ja toiduained ning oma vilja mõisa veskis jahvatama. Linnad kõrgkeskajal XIII sajandi lõpuks oli suures osas Euroopas linnaelu muutunud enesestmõistetavaks. Linnadest olid saanud piirkondade käsitöö- ja kaubanduskeskused, mis samal ajal moodustasid üleeuroopalise tootmis- ning kaubandusvõrgustiku. Tähtsamateks linnadeks kujunesid Rooma, Marseille, Veneetsia, Toscana, Lombardia ja Flandria. Linna asukoha puhul oli peamine paiknemine soodsas kauplemiskohas. Linnad polnud kuigi rahvarohked. Linnad olid piiratud müüridega. Vaesemad linlased pidid asuma väljapoole müüre jäävatesse eeslinnadesse
Ajaloo Kontrolltöö Pt. 1416 1. Mõisted · Linnaõigus reeglite kogum, mille alusel toimus elu linnas. · Raekoda hoone, kus toimusid linnavalitsuse istungid. Turuplatsil asuv kõige esinduslikum ja tähtsam hoone. · Raad linnanõukogu, mis juhtis linna elu. Selle liikmeskonda kuulusid tavaliselt jõukad linnakodanikud, enamasti kaupmehed. Nende otsustada olid kõik linnaelu puudutavad asjad, alates tähtsatest lepingutest ja lõpetades näitkes naiste kleitide lubatava pikkusega. · Hospital Vaeste ja haigete jaoks mõeldud. Sinna korjati kokku need, kes ei suutnud ise elatist teenida. Tavaliselt elasid sellised hoolekandeasutused annetustest, kuid neil võis ka olla oma sissetulekuallikas, nt maavaldus. · Hansa liit Läänemere ääres tegutsevate saksa kaupmeeste vennaskond, mis kujun...
vahe tohutult suur. Kõrged kirikud ja tornidega linnamüür paistsid rändajale juba kaugelt silma. Linna pääses hästi valvatud väravate kaudu. Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Keskaja raaD JA RAEKODA Linna elu juhtis linnanõukogu ehk raad. Selle liikmeskond koosnes tavaliselt jõukatest linnakodanikest, enamasti kaupmeestest. Nende otsustada olid kõik linnaelu puudutavad asjad, alates tähtsatest lepingutest ja lõpetades näiteks naiste kleitide lubatava pikkusega. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/keskaegne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
