Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Paljunemine, areng, geneetika (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis ploidsusega on?
  • Mis organites toimub inimestel meioos?
  • Milliseid eeliseid annab kehasisene viljastamine võrreldes kehavälisega?
  • Mitmekesisus ühes organismis?
  • Miks see siin on ja mis see tähendab?
  • Millal hakkab organism vananema?
  • Mida Mendel ristas?
Vasakule Paremale
Paljunemine-areng-geneetika #1 Paljunemine-areng-geneetika #2 Paljunemine-areng-geneetika #3 Paljunemine-areng-geneetika #4 Paljunemine-areng-geneetika #5 Paljunemine-areng-geneetika #6 Paljunemine-areng-geneetika #7 Paljunemine-areng-geneetika #8 Paljunemine-areng-geneetika #9 Paljunemine-areng-geneetika #10 Paljunemine-areng-geneetika #11 Paljunemine-areng-geneetika #12 Paljunemine-areng-geneetika #13 Paljunemine-areng-geneetika #14 Paljunemine-areng-geneetika #15 Paljunemine-areng-geneetika #16 Paljunemine-areng-geneetika #17 Paljunemine-areng-geneetika #18 Paljunemine-areng-geneetika #19 Paljunemine-areng-geneetika #20 Paljunemine-areng-geneetika #21 Paljunemine-areng-geneetika #22 Paljunemine-areng-geneetika #23 Paljunemine-areng-geneetika #24 Paljunemine-areng-geneetika #25 Paljunemine-areng-geneetika #26 Paljunemine-areng-geneetika #27
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kristiine Värraval Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
98
docx

Kogu keskkooli bioloogia konspekt

Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94

Bioloogia
thumbnail
83
pdf

Esimese nelja kursuse materjal

c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule omased tunnused + Rakuline ehitus. (võivad olla eeltuumsed või päristuumsed) + Paljunemine. (eesmärgiks järglaste taastootmine liigi säilitamiseks) a) Suguline b) Mittesuguline(jaguneb : eoseline, vegetatiivne) + Ainevahetus. Kõik elusorganismid on AVATUD SÜSTEEMID st. nad vahetavad keskkonnaga ainet, energiat ja infot. (Energia jaotus : osa vabaneb soojusena, osa salvestatakse ja osa kasutatakse koheselt elutegevuse läbiviimiseks) + Kasv - Organismi mõõtude pöördumatu suurenemine, eesmärgiks saavutada paljunemiseks vajalkud mõõtmed

Bioloogia
thumbnail
30
doc

Bioloogia HTG loodus

Bioloogia BIs3 Suuline arvestus, 2 kontrolltööd, piletis 2 punkti, üks tsükli esimeses pooles teine teises pooles. Paljunemine ja areng Paljunemine ... elu üldomadus, mis seisneb endasamaste ( vegetatiivne) või endasarnaste ( eoseline, suguline) isendite moodustamises liigi säilitamise eesmärgil. Paljunemine jaguneb 1) Suguline 2) Mittesuguline a. Eoseline b. Vegetatiivne i. Ühest rakust lähtuv ii. Hulkraksusest lähtuv Vegetatiivne paljunemine lähtuvalt ühest rakust 1) Rakkude pooldumine a. Amitoos nt. bakterid, osa protiste b

Bioloogia
thumbnail
62
doc

Üldbioloogia materjal

c) in. ise tarvitab liigselt hormoone: kas siis ravimitega, toiduga. d) Ennetavate preparaatide liig tarbimine. Priionid On kesknärvisüsteemis esinevad valgud, mis on omased imetajatele ja mis esinevad 2-s vormis: 1. normaalsed priionvalgud, mis reguleerivad ööpäevaseid rütme; 2. tõvestavad priionvalgud, mis põhjustavad raske kujulisi, oikaajalisi surmaga lõppevaid haigusi. Paljunemine toimub süsteemis valgult-valgule. Näiteks: tõvestav valk on omalaadne induktor kui ta puutub teise tõvestava valguga siis on see ka nakatunud. Nende 2 erinevus on valgu molekulises struktuuris: 1) normaalsel lähevad alfa-spiraalis ja 2) tõvestavad lähevad beta ­ struktuuris. Tõvestava valgu omadused: · kuumutamisele äärmuslikult vastupidav, kuni 200 kraadini ei juhtu midagi sellega. · vastupidav etanoolile ja ultraviolett kiirgusele.

Üldbioloogia
thumbnail
150
docx

Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013

(kemosünteesija). Autotroofide põhisosa moodustavad rohelised taimed. Fotosünteesi käigus võtavad taimed keskkonnast CO2 ja H2O, tekib glükoos, jääkprodukt O2 eraldub atmosfääri. 6CO2+12H2O=C6H12O6+6O2 +H2O Heterotroof on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Siia kuuluvad eluslooduse kõigi riikide esindajad, kes EI sünteesi ise foto- või kemosünteesil orgaanilist ainet; loomad, inimene. 4. Paljunemine. Paljunemine jaguneb suguliseks ja mittesuguliseks. Mittesuguline paljunemine on paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühest vanemast. Jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks. Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega (eoskotid, eoskandjad, eoskuparded). Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid (pooldumine, pungumine, rakise tükk, risoomid, mugulad, sibulad, varre-ja lehetükid).

Bioloogia
thumbnail
40
doc

Bioloogia gümnaasiumile

protsesside kasutamisega inimesele vajalike ainete tootmiseks. ELU TUNNUSED: 1. rakuline ehitus ­ rakk on väikseim üksus, millel on elu tunnused. 2. aine- ja energiavahetus ­ fotosüntees, hingamine, assimilatsioon (süntees), dissimilatsioon (lagundamine). Kõigusoojased ja püsisoojased organismid. 3. sisekeskkonna stabiilsus ­ püsiv pH, keemiline koostis püsiv. 4. paljunemine: a) suguline ­ isas- ja emassugurakud b) mittesuguline ­ *pooldumine (ainuraksetel) *vegetatiivne paljunemine ­ risoomiga, mugulaga jne *eostega (seened) 2 5. areng: a) otsene b) moondega Pärilikkus ­ järglased sarnanevad ehituse ja talitluse poolest vanematega. Pärilikkuseaine geenides, geenid kromosoomides. 6

Bioloogia
thumbnail
37
doc

Üldbioloogia konspekt (1. osa)

Vee aurumine võib toimuda: a. Nahalt (higistamine) b. Limaskestadelt (termoregulatoorne lõõtsutamine) 2) Hõõrdumise vähendamine 3) Hüdrostaatiline toes ­ kehas survestatud vedelik annab kehale kindla kuju 4) Vesi tagab ringelundkonna töö (nt lümfi ja vereringe) 5) Vesi kui viljastamis- ja arengukeskkond. Kehasisesel viljastamisel toimub viljastamine veerikkas limas. Roomajatel, lindudel ja imetajatel toimub areng vesikeskkonnas ehk amnionis. Amnioni vedeliku ülesanded: a. Kaitse temperatuuri muutuste, mehaaniliste mõjutuste eest b. Välistab veekaotuse c. Vähendab üleslükkejõuga raskusjõu mõju d. Joogi- ja urineerimiskeskkond 6) Vesi osaleb meeleelundite töös. Vees lahustunud kujul tajume maitset. Vesi osaleb kuulmises. Silma klaaskeha toetab läätsefunktsiooni 7) Vee hulk kehas määrab ära ainevahetuse kiiruse Veebilanss:

Üldbioloogia
thumbnail
12
doc

Paljunemine ja areng

Paljunemine ja areng Mitoos Rakutsükkel on raku eluring ühest rakujagunemisest teise rakujagunemise lõpuni Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Mitoos toimub kõigis keharakkudes ning jaguneb kaheks: 1. Karüokinees – tuuma jagunemine 2. tsütokinees – tsütoplasma jagunemine Inimese kehas on 46 kromosoomi. Kromotiidid on ühendatud tsentromeetri abil. Üks kromotiid koosneb ühest DNA molekulist.

Bioloogia



Lisainfo

geneetika

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun