Karbonaatpuhversüsteem- trantsp pidevalt süsihappegaasi, transp. Kopsudeni. Hemoglobiinipuhversüsteem- transp süsihappegaasi, väiksem osa fosfaatpuhversüsteem- neutraliseerb aluselisi vereplasma valkude puhversüsteem- neutraliseerb happelisi, aluselisi produkte. Punalibled. On kõige arvukam rakutüüp organismis, iga 5s organism on punalibled, 1/3 on hemoglobiin, kaksikkuju nõgusus, tme pindlala muutuks võimalikult suureks. Ül on transp hapnikku(punaverelibled), hemoglobiin , sisaldavad punaverelibled. Saab ära määrata i veregrupp. Hemoglobiin-hapnikku transportija. Naistel madalam, meestel suurem. Tingitud keha massist. Valguline ühend, koosneb valgust, globiinist, iga e sisaldab ühe rauamaaki. Raud transp. Hapnikku. Organismis peab olema vajalikul hulgal rauda. Rauda saab punasest toidust. Kui hemoglobiini hulk laneb alla 100 , siis organismis tekib väga tugev hapnikkupuudus. Ülemine piir on 170 , veri läheb liiga paksuks....
VERI.................................................................................................................................. 3 2. PUNALIBLEDE VERELOOME.......................................................................................4 2.1. Punaverelibled.............................................................................................................4 2.2. Hemoglobiin ................................................................................................................5 2.3. Punavereliblede eluring...............................................................................................6 3. PATOLOOGIA.................................................................................................................8 3.1. Rauavaegusaneemia.................................................................................................... 8...
Näiteks juuste ja küünte valgud on sekundaarsed valgud. · Kolmandat järku ehk tertsiaarstruktuur moodustub teist järku valgu kokku keerdumisel ümaraks gloobuliks. ( ensüümid, antikehad) või piklikuks fibrilliks (verehüübimisvalgud) · Neljandat järku ehk kvaternaarstruktuur- tekib mitme madalamat järku valgu jagunemisel - Hemoglobiin on neljandat järku Lihtvalgud on valgud, mis koosnevad vaid aminohapetest ning on organismile kergesti omandatavad. Näiteks munavalges leiduv albumiin. Liitvalgud on valgud, mis koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. Näiteks hemoglobiin on rauda sisaldav valk. Valkude ülesanded · Ensümaatiline funktsioon (ensüümid reguleerivad reektsioonide kiirust. Näiteks inimese süljes olev amülaas logundab törklist.)...
Kopsudes toimub venoosse muutumine arteriaalseks 18. Mis on veri ja milliseid ülesandeid see täidab? Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. Ülesanded: jääkainete laialikandmine; organismi kaitse tagamine; organismi temperatuuri ühtlustamine; veri on organismis siduvaks koeks. 19. Millised rakke ja ained veri sisaldab? Punased verrakud e. erütrotsüüdid, valged vererakud e. leukotsüüdid, vereliistakud e. trombotsüüdid. Hemoglobiin . 20. Millised ülesanded on vereplasmal? Seal lahustuvad mitmed ühendid (nt. vesi, valgud, toitained, hormoonid). Kannab organismis laiali toitaineid ja viib kudedes moodustunud süsihappegaasi kopsudesse. 21. Kuidas toimub vere hüübimine? Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis käivitavad keemiliste reaktsioonide ahela. Reaktsioonide lõpptulemusena tekib ühend fibriin. Fibriinrakud moodustavad haavale võrgustiku, millesse takerduvad vererakud. 22...
Organismide koostis kontrolltöö (küsimused ja vastused) (11.klass) 1) Valkude ülesanded ja näited. - ensümaatiline funktsioon – inimese süljes esinev valk amülaas lagundab tärklist. - ehituslik funktsioon – ainult valgulise ehitusega on nahatekised: karvad, suled, küünised, sõrad, kabjad. - transportfunktsioon – hemoglobiin kannab hapnikku kopsudest kõikidesse kudedesse. - retseptorfunktsioon – keele limaskesta retseprotvalgud aitavad meil toidu maitset tunda. - regulatoorne funktsioon – nt vere suhkrusisaldust reguleeriv insuliin, mis moodustub inimese kõhunäärmes. - kaitsefunktsioon – organismile mitteomaste orgaaniliste ühendite vastu moodustunud veres antikehad, mis seostuvad haigustekitajatega ja kõrvaldavad need organismist....
Tüübi diabeet tekib enamasti peale 40. Eluaastat Iseloomustab hüperglükeemia ja insuliinresistentsus. 2 tüübi diabeedi puhul on oluline säilitada stabiilne glükoositase ning vältida diabeedi komplikatsioone. Biguaniinid, sulfonüüluureaderivaadid, tiasolidiindioonid, GLPretseptorite agonistid, DPP-4 ensüümi inhibiitorid, SGLT-2 inhibiitorid, (insuliin) Patsiendi glükoosikontrolli pikemas ajas iseloomustab glükosüleeritud(glükeeritud) hemoglobiin ehk HbA1c (USAs A1c). Peegeldab glükeemilist kontrolli ja võimalikke mikrovaskulaarsete kahjustuste teket. Annab teavet iga 2-3 kuu punaliblede eluea vältel. Oodatav väärtus on väiksem kui 7 protsenti. DIABEEDI TÜSISTUSED · Mikrovaskulaarsedkahjustused (retinopaatia, nefropaatia, neuropaatiasensoorne, motoorne, autonoomne). 40%-l esmakordselt avastatud diabeediga haigetel vaskulaarsedtüsistused. · Makrovaskulaarsedkahjustused (südame, jalgade ja aju veresoonte kahjustused)....
Lootevett uurides on võimalik varakult selliste haiguste esinemist tuvastada ning ravimatute raskete haiguste puhul võib arst soovitada raseduse katkestada. Sirprakne aneemia on raske monogeenne haigus, mida põhjustab mutatsioon hemoglobiini , verelibledes asuva hapnikku siduvat molekuli tootvas geenis. Selle mutatsiooni tulemusena moodustab hemoglobiin ahelaid ning punased verelibled on tavapärase kausja kuju asemel sirpjad. Muutunud kujuga verelibled ei saa veresoontes vabalt liikuda ning põhjustavad ummistusi. Enamik pärilikest haigustest kujunevad välja aga mitme geeni koosmõjus ehk on polügeensed ning seetõttu on nende esinemist veel geeniuuringutega raske avastada. Paljude haiguste, näiteks allergia, vererõhktõve, I tüüpi diabeedi ja Alzheimeri tõve puhul loovad geenid haiguse tekkimiseks eelsoodumuse, kuid haiguse välja...
Ande Andekas Bioloogia Organismide koostis Kogu loodus koosneb anorgaanilistest (eluta) ja orgaanilistest (elus) ainetest. Valdav osa orgaanilistest ainetest moodustub organismide elutegevuse käigus. Iga organismi ehituses on nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid, mis koosnevad mitmesugustest keemilistest elementidest. Erinevate rakkude keemiliste elementide sisaldus on üldiselt ühesugune, kõige enam on hapnikku, süsinikku ja vesinikku, mõnevõrra vähem lämmastikku, fosforit ja väävlit (valkudes, nukleiinhapetes). Neid kuute elementi nimetatakse makroelementideks ning nad moodustavad organismis 90%. Mikroelementideks nimetatakse 16. elementi, mida esineb organismides üliväikestes kogustes, kuid mis on enamiku organismide normaalseks elutegevuseks hädavajaliku...
Indigo kuivdestillatsioonil saadigi värvusetut õlist vedelikku aniliini. Aniliin on värvusetu, õhu käes kergesti tumenev vedelik. Iseloomuliku lõhnaga ja mürgine. Vees lahustub halvasti. Orgaanilistes lahustites aga lahustub. Aniliini saadakse nitrobenseeni redutseerimisel. Vesinik saadakse kas Zn või Fe reageerimisel vesinikkloriidhappega. Aniliin võib sattuda organismi läbi naha. Verre sattumisel muutub hemoglobiin methemoglobiiniks, mis ei seo enam hapnikku. Aniliin põleb tahmava leegiga. Tugevate oksüdeerijatega (nt. kaaliumdikromaat) oksüdeerub fenüülamiin aniliinmustaks, mida kasutatakse riide- ja nahavärvina. Aniliini tehakse kindlaks kloorlubjaga, tekib lilla värvusega ühend. Fenüülamiin on lähteaineks aniliisvärvainete (riidevärvid), ravimite (streptotsiid), lõhkeainete, fotoilmutite, plastmasside, raketikütuste ja lakkide valmistamisel....
1 Anatoomia- bioloogiateadus, mis uurib organismide ehitust. Bioloogia- teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Biosfäär- Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Etoloogia- loomade käitumist uuriv bioloogiateadus. Füsioloogia- bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. Humoraalne regulatsioon- organismi elundkondade talitluste regulatsioon(peamiselt veres esinevate) hormoonide vahendusel. Loodusseadus- teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus. Molekulaatbioloogia- bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset. Neuraalne regulatsioon- närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. Populatsioon- samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. Pärilikkus-eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad e...
Esialgu tekib CO2 , mis reageerib hõõguvate sütega, moodustades CO: C + O2 = CO2 ja CO2 + C = 2CO Generaatorigaas sisaldab CO, N2, CO2. Veegaas moodustub veeauru juhtimisel läbi hõõguva söekihi: C + H2O = CO + H2 Kui oleme keskkonnas, kus on vingugaasi, hingame me seda sisse ja hemoglobiin seob hapniku asemel vingugaasi vingugaasi aktiivsus hemoglobiiniga ühinemisel on mitu korda suurem kui hapnikul ja ta ei lase hemoglobiini molekuli lahti. Side CO ja hemoglobiini vahel on püsiv. Kui juhtub nii, et hemoglobiin seob hapniku asemel vingugaasi, siis ei suuda hemoglobiin enamtäita temale määratud ülesannet siduda hapnikku. Ja seda 120 päeva, sest nii pikk on hemoglobiini ja punase verelible eluiga. Kui me jätkame elamist vingugaasirikkas keskkonnas, siis...
Selles väljendub valkude ensümaatiline funktsioon. Ensüüme käsitletakse bioaktiivsete ainetena, sest nad reguleerivad organismi enamikke biokeemilisi protsesse. Vitamiinid on bioaktiivsed madalmolekulaarsed orgaanilised ained. Valgud kuuluvad kõigi rakuorganellide koostisesse ehituslik funktsioon. Liitvalk hemoglobiin kannab hapnikku kopsudest kõigisse kudedesse. Rakumembraani koostises esinevad transportvalgud transportfunktsioon. Valkude retseptorfunktsioon väljendub rakumembraanis esinevate valkude näol, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse. Regulatoorset funktsiooni täidavad mitmed valgulised hormoonid (nt insuliin). Valkude kaitsefunktsioonid antikehade moodustumine, mis on vajalikud viirushaigustest tervenemiseks...
Vere ringlemine kehas kindlustab: Tänu südame pumpamisele ringleb veri organismis. Aordis on vere voolamiskiirus suurem. Kõige aeglasem vere voolamine on kapillaarids. Keskmine kiirus veenides. Süda apikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel, teda kaitseb rinnakorv. Südant ümbritseb südamepaun, mis on täidetud vedelikuga. See vähendab südame töötamisel hõõrdumist. Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks. Kummalgi pool on koda ja vatsake. Süda on 4 osaline. Vasakusee poolde suubuvad kopsuveenid, paremasse kehaveenid. Kummagi vatsakese ja koju vahel on ühendus, mille vahel on klapid. Südamelöök on südamelaste kokkutõmme. Südametsükkel: kodade kokkutõmme---vatsakeste kokkutõmme---südame lõtvumine Elektikardiogramm on graafiline üleskirjutus. Südamelöökide sagedus sõltub keha ehitusest, selle olekust ja veel mitmetest teguritest. Arteri...
Mõningate ensüümide aktiviseerumiseks on vaja vitamiine, mis on bioaktiivsed madalmolekulaarsed ained. 2) Ehituslikfunktsioon valgud kuuluvad kõigi rakuorganellide koostisse. 3) Transpordifunktsioon hemoglobiin transpordib hapniku kopsudest kõigisse kudedesse. 4) Retseptoornefunktsioon rakumembraanis esineb valke, mis edastavad rakuvälist infot raku sisemusse. 5) Regulatoornefunktisoon seda täidavad valgulised hormoonid nagu näiteks insuliin. 6) Kaitsefunktsioon organismi sattunud orgaaniliste ühendite kõrvaldamiseks moodustuvad verre antikehad. 7) Liikumsfunktsioon organismi liikumises osalevad ka valgu molekulid. On valke, mis on võimelised muutma...
Erinevaid valke on lõpmata palju, inimese rakkudes on 500 000. Igal valgul on on oma , ainult üks ülesanne (lihasvalk- valgumolekulid tõmbuvad kokku). Valgud e. Proteiinid on polümeerid, mille koostises on aminohapped. Erinevaid aminohappeid on 20. Neid 20 erinevat aminohapet saab panna erineva järjekorraga ritta- nii saab muuta valgu ülesannet, neid on ka erinev arv valgumolekulis. Aminohappeline järjestus määrab valgu ülesande. Aminohappelise järjestuse määrab DNA. Radikaaliks võib olla 20 erinevat aminohapet. Aminohappeid tähistatakse 3-tähelise lühendiga (nt: Ser, Tyr jne ... ) Aminohapped on omavahel ühendatud tugeva peptiidsidemega. Geen on DNA osa kus on ühe valgu eeskiri. Peptiidside on tugev side- laguneb hapetes keetmisel. Valkude struktuur: -esimest järku struktuuri hoiavad peptiidsidemed -teist järku struktuur on keerdumine (nõrgad sidemed) -kolmandat...
Funktsioonide järgi ansüümid, O2 transportijad, harmoonid, toksiinid, antikehad. Liitvalgud e proteiidid (sisaldavad peale lihtvalgulise osa mitte valgulist täiendavat rühma e prosteetilist rühma, mille järgi klassifitseeritakse: lipoproteiidid (+lipiidid), fosfoproteiidid (+ H3PO4), kromoproteiidid (prosteetiline rühm annab värvuse, nt hemoglobiin ja klorofüll). Valkude funktsioonid: 1) Eluprotsesside katalüüsimine (ensüümid) ja reguleerimine (hormoonid). 2) Keemilise energia transformeerimin muudeks energialiikideks (valkude lõhustumine) 3) Struktuuride loomine (eituslik funktsioon). 4) Kaitse ebasoodsate ja kahjulike välismõjude eest (aktiivne- antikehad, passiivne-nahk, sidekude jne) 5) Elutähtsate ainete transport (hemoglobiin-transpordib hapnikku)...
PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reprodu...
Antsla Gümnaasium VERERINGE ELUNDKOND Referaat Nimi: Marilin Niilus Klass: 9A Antsla 2008 Sisukord: ELUNDKONNA EHITUS JA PAIKNEMINE...............................................................................................3 SÜDA.............................................................................................................................................................3 VERESOONED ............................................................................................................................................3 VERERINGE-ELUNDKONNA TALITLUS..................................................................................................5 VERI...
november 2008 ORGANISMIDE KOOSTIS 1. LEVINUMAD KEEMILISED ELEMENDID, AINED ELUSORGANISMIDES Makroelemendid Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Mõnevõrra vähem on organismides lämmastikku, fosforit ja väävlit - O, C, H, N, P, S Mikroelemendid Kokku on avastatud organismides 16 keemilist elementi, mis esinevad küll väikestes kogustes, kuid on organismide tööks hädatarvilikud: K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, Zn, Cu, I, F jt. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi 70-95% Orgaanilistest ainetest leidub kõige enam rakkudes valke. Valkude kõrval on esindatud ka lipiidid ja sahhariidid ja nukleiinhapped. 2. VEE TÄHTSUS Vesi on hea lahusti ja enamik aineid on organismis lahustunud olekus. Vee molekulid osalevad paljudes organismis toimuvates keemilistes reaktsioon...
Denaturatsioon valgustruktuuride lõhkumine/hävitamine, nt. muna vahustamisel/praadimisel: võib toimuda mehaanilisel teel, kõrge temperatuuriga, geneetilisel teel, kiirguse toimel. Toimub sekundaarses, kertsiaarses ja kvarternaarses struktuuris. Renaturatsioon valgustruktuuride taastamine Valkude ülesanded: Ensümaatiline ensüümid kiirendavad keemilist reaktsiooni; nt. suus hakkab amülaas lõhustama tärklist. Struktuurne. Transport hemoglobiin . Regulatoorne hormoonid. Retseptoorne retseptorvalgud. Liikumisfunktsioon. Varuaine muna piim. Kaitse antikeha, fibrill (vere hüübimine). Energeetiline. Nukleiinhapped: DNA desoksüribonukleiinhape, RNA ribonukleiinhape. Mõlemad koosnevad nukleotiididest, moodustavad ahelaid, iga nukeotiid koosneb kolmest komponendist: fosfaatrühm, lämmastikalus, suhkrujääk. DNA struktuurid: Primaarstruktuur koosneb nukleiinhapete jääkidest. Sekundaarstruktuur biheeliks e...