Kärbes lendab madalalt. Marjakultuuride kahjurid Sõstra-pahklest peamiselt mustsõstral. Üks ohtlikuim ja levinuim sõstrakahjur. Sõstra pungas talvituvad viljastatud emased. Kevadel munetakse samasse punga. Munast väljunud lestad imevad sealsamas pungas mahla. Selle tagajärjel pung paisub, ei avane ja kuivab. Samas pungas 2 põlvkonda. Kahjustavad mõlemad, sõstarde õitsemise ajal liiguvad uutesse pungadesse. Sõstra-kublatäi muna talvitub punga alusel. Kevadel vastne imeb pungal, kestub valmikuks, läheb lehe alumisele küljele taimemahla imema. Eritavad kasvuained, mille toimel tekivad punased kublad. Mitu põlvkonda. Ainult emasisendid, suve keskel lennuvõimeline pk. Päevapikkuse lühenedes suguline pk, viljastatud emane lendab tagasi põhitoidutaimele ja muneb munad. Paju-kilpäi punane ja valge sõstar. Sügisel muneb emane kilbi alla munakogumiku ja sureb. Kevadel kooruvad vastsed, imevad läbi koore taimemahla. Emasvalmik eritab enda ümber
Selline sigimisviis on käsnadele rohkem iseloomulik. Ø Käsnad moodustavad ka sisepungi. Sisepungad tekivad jahedas vees elavatel käsnadel ning hakkavad moodustuma hilissuvel. Sisepungad on olulised talve üleelamiseks, kuna jahedas vees ei suuda käsnad elada. Sügise saabudes langevad sisepungad veekogu põhja ning nendest arenevad kevade saabudes noored käsnad. Ø Suguline paljunemine on käsnadel väiksema tähtsusega. Selle käigus areneb ujuv vastne, kes on varustatud ripsmetega. Hiljem kinnitub vastne veekogu põhja, kus ta areneb nooreks käsnaks. Suguline paljunemisviis on levimise seisukohalt oluline, kuna ujuv vastne võib emakäsnast hulk maad eemale liikuda. Tähtsus looduses Ø Käsnad puhastavad vett. Ø Samuti on nad tähtsad aineringes. Ø Käsn-Kõrvitsa kurgitaoliste viljade tugevat juhtkimpude võrgustikku kasutatakse saunanuustikuna. Ø
20. Koorepõletik (lk75) välja raiuda ja kinni katta. Oksa peal ära lõigata kui saab, tüvel ravida. Jälgida, kas on õunapuu või õun kirjutatud küsimusse. Nt õunavõrgendikoi kahjustab puud, õunamähkur aga õuna ennast. 21. Kott-tõbi (lk76) Ploomipuudel. Pikk, kortsus, kõva ilma kivita ploom. Korralised pritsimised (I, II III skeemid pritsimiseks). Kahjurid 1. Lehetäid (lk 80) Valmik muna (täi) Valmik muna vastne nukk (kärbes) Pistmis-imemissuistega täi. Vaegmoondega putukad. Mehaaniline tõrje laiaks litsauda, tõmmata võrse otsast ära. Läbipaistev, tagumik uppis, nina maas. 2. Kiduuss (lk83) ise teda ei näe aga näeb moodustusi juurtel. Külvikord. Kui on siis aastaid ei tohi seal enam midagi kasvatada. Kasvatada kindlaid sorte, mis on kiduussi kindlad. Taim kiratseb, saaki praktiliselt ei saagi. Juurtel valged mügarad. Nt maasikatel, kartulitel.
Mõisted Lahksuguline Munarakud ja seemnerakud arenevad erinevates isendites Liitsuguline Muna- ja seemnerakud arenevad ühes isendis Täismoondega areng Areng, kus muna-,vastse- ja valmikujärgu kõrval esineb ka nukujärk Vaegmoondega areng Putukate moondeline areng, kus moone jaguneb kolme etappi: muna, vastne ja täiskasvanu. (Areneb näiteks rohutirts, nad on lahksugulised) Kehasisene viljastamine Isas- ja emassugurakk ühinevad emaslooma organismis Kehaväline viljastamine Sugurakud ühinevad väljaspool keha, enamasti kuskil vedelikus- vees Vöö Vastu hõõrudes vahetavad nad sugurakke Muna Viljastatud munarakk , mis on kaetud koorega (enamikul lindudel, roomajatel ja ürgsetel imetajatel) või kestagalülijalgsetel (putukad, vähilaadsed, ämblikulaadsed).
(nudipaeluss, nookpaeluss, laiuss) Paelusside elutegevuse käigus erituvad organismi mürgised ained. Et mitte nakatuda tuleb liha korralikult küpsetada. Imiuss on iminappadega lehekujuline loom(maksa-kakssuulane) Imiussid nõrgestavad peremeesorganismi. Mitte nakatumiseks ei tohi karjamaa lähedalt veekogust vett juua ja rohukõrsi närida. Ümaruss on väike, mõlemast otsast ahenenud kehaga lülistumata loom. (liimuksolge) Ümarussi solkme vastne kahjustab inimese kopse. Et mitte nakatuda peab enne sööki hoolikalt käsi pesema ja ka puu, ja juurvilju. Mullas ja vees elavad ümarussid on tähtsaks loomade ja taimede jäänuseid lagundavaks lüliks looduses toimuvas aineringis. Paelussi vaheperemees on veis, pärisperemees aga inimene. Veis sööb paelussi koos munadega, vastne liigub lihastesse, lihastes areneb põistang, inimene sööb seda. Nookpaelussi vaheperemees on siga. Ta elab ka inimese sooles. Laiussi vaheperemees on kala.
A 1. Mis katab putuka keha ja millised jätked ning meeleelundid kinnituvad pea külge ? 2. Tõmba maha mõiste, mis ei sobi loetellu. Põhjenda, miks. Trahheed, hingeavad, trahheehingamine, raamatkopsud._____________________________ __________________________________________________________________________ Haukamissuised, heiteava, erituselundid, kesksool._________________________________ __________________________________________________________________________ röövik, leedik, tõuk, vastne.____________________________________________________ __________________________________________________________________________ 3. Kuidas areneb rohutirts? Mille poolest erineb see liblika arengust? __________________________________________________________________________ __________________________________________________________________________ Niisugust arengut nim. ________________________ arenemiseks. 4. Mille poolest erinevad siidliblikad Eestis elavatest liblikatest? 5
N: lõhe Selgrootute paljunemine Viljastumine – muna- ja seemneraku ühinemine, hakkab arenema järglane N: ämblikud Suguline ja mittesuguline paljunemine – vanemorganismi kehaosa/viljastumine N: ninasarvikpõrnikas / hüdrad Kehasisene ja -väline viljastumine – emaslooma kehas/väljaspool looma keha vees N: ämblikud / meritäht Liitsuguline organism – muna- ja seemnerakud arenevad samas organismis Täismoonde ja vaegmoodne etapid muna – vastne (röövik) – nukk – valmik N: Liblikas Muna – vastne – vastne -- valmik N: Ritsikas Selgrootute hingamine Gaasivahetuse valem – Glükoos + hapnik = Süsihappegaas + vesi + energia Kes milega hingab Kehapind – vihmauss Kopsud – skorpion Trahheed – putukad Lõpused - vähk Selgrootute toitumine (lk 46-47) Seedeelundkonna areng Ühe avaga – toit lõhustatakse rakkudes, siseneb ja väljub samast avast N: Ainuõõssed
Nimetus tueb sellest, kas need loomaliigid kasutavad oma elu jooksul ühte või mitut peremeest.Monogeensed on enamasti kalade ja kahepaiksete parasiidid(väikesed). Digenea ussid, ühike ja lapik keha. Mõõtmed on tagasihoidlikud,meeeeundeid pole. Siirdeelundid on hästi arenenud, ees on iminapp. Sooltoru jaguneb 2 osaks. Aureri kanal ainuke loomaliik, kellel see esineb, juhitakse eritised kehast välja. Munad hakkavad arenema, kui nad satuvad vette. Siis tuleb välja vastne, otsib vaheperemehe(nt.tigu), kotitaoline vastne teo sees ja võib anda enda taolisi järglasi. Edasi kasvab talle soon ja väike saba, selles arengustaadiumis poeb toest välja, veekeskkonda, edasi kinnitub rohukõrrele. Siis viskab saba ära ja võtab ümmarguse kuju selle tulemuseks on paksu kestaga ümmargune loomake, ootab päris peremeest (rohusööjad loomad). Vastse sattumisel looma maksa kest laguneb ja areneb seal 2 kuud.
Hämaruse saabudes tulevad nad välja, istuvad rohus ja meelitavad oma valgusega ligi nende kohal lendavaid isaseid. Isaste silmad on emaste omadest kolm korda tundlikumad. Nad püüavad emase signaali kinni juba kümne meetri kauguselt, maanduvad siis oma väljavalitu ligidusse, panevad kattetiivad kokku ning paarituvad temaga. Veidi enne paaritumist "kustutavad" partnerid oma "laternad". Viljastatud emane muneb maapinnale ühe või kaks muna. Vastne koorub 2-4 nädala möödudes. Ta on tõesti tillike, ent meenutab oma välimuselt juba tiivutut emast. Jaanimardika vastne kiirgab samuti valgust. Kogu vastse areng vältab kolm aastat ning selle aja jooksul vahetab ta korduvalt kesta. TOITUMINE Täiskasvanud jaanimardikad ei söö mitte midagi. Vastsed see-eest on äärmiselt aplad. Nad on röövloomad ning püüavad igasuguseid tigusid. Jaanimardika vastne järgneb teole selle poolt maha jäetud limajälge pidi.
täidetud keha. Seal paiknevad siseelundid: sooltoru ja sigimiselundid. Sooltoru algab suuavaga ja lõppeb pärakuga. Solkme keha on kahest otsast avatud. Toit liigub läbi keha, järk-järgult seedudes. TOITUMINE: Solge toitub inimese sooles olevast poolseeditud toidust. Solkmel puudub vereringe- ja hingamiselundkond. Erituselunditeks on kaks neeru (umbtoruneelud). SOLKME ARENG Solge on lahksuguline loom. Emasloom muneb muna muna peab viibima kaks nädalat õhu ja niiskuse käes Areneb munas vastne muna peab sattuma inimese soolde väljub vastne puurib ennast läbi sooleseina veresoonde kandub verega kopsu mõnda aega elab vastne kopsus, toitudes verest ja kopsukoest täiskasvanud vastne liigub kopsuõõnde kopsutorude kaudu neelu söögitoru ja mao kaudu soolde sooles areneb temas UUS SOLGE. ELUKOHAD: Ümarusse elab kõikjal 1 osa elab vees ja mullas (väga väiksed, palja silmaga mitte nähtavad), toituvad taimede ja loomade jäänustest. 2 osa elab parasiitidena taimedes
kaks Muna alguses 2 arenevad moondega Isane asetab uss muneb vihmaussi nädalat õhu ja moondeta, areng. kombitsaga munad vahetavad niiskuse käes, vahetatvad Munevad seeemnerakud peremeha seemnerakke, selle aja jooksul seemnerakke, mantliöönde, emaslooma maksa, sealt limast tekib vastne, seemnehoidlas, veevooluga mantliõõnde, liiguvad moodustub saastanud munarakud liiguvad emasloom munad kookon ja toiduga satub viljastavad emaskarbi muned mere soolde ja algab inimese soolde, seemnerakud, juurde, munad põhja javalvab
eelkõige temperatuurist ja niiskusest. munad varrekese otsa Kuna putukavastsed nagu ka täiskasvanud putukad on kaetud jäiga ja mitteveniva kitiinist kestaga, ei saa nad kasvada pidevalt. Seetõttu peavad nad aeg-ajalt kestuma. Kestumisel heidetakse ära vana kitsaksjäänud kitiinkest, mille all on juba valmis kujunenud uus. Uus kest on esialgu pehme ning enne selle kõvenemist saab vastne kasvada. Täiskasvanud putukad enam ei kasva ega kestu. Kõige alamate putukate, nagu ürgtiivutute, arenemine on lihtne, nende munadest kooruvad vastsed, kes sarnanevad vanematele ning kasvavad ühtlaselt pika aja jooksul, tehes läbi kuni 60 kestumist. Nad elavad pärast munast koorumist terve elu samas keskkonnas (nt pinnases). Sellist arenemist võib tinglikult nimetada otseseks. Kõigil ülejäänud putukatel esineb moondega areng, mille puhul munast
suurenevad. Neil on närvisüsteem, mis koosneb kahest närviväädist ja kehas olevatest närvijätketest. Erituselundid on keha külgedel kulgevad erituskanalid, mis avanevad viimasel lülil, paiknevad igas lülis. Nad on liitsugulised. Nudipaelussi areng - neil on 800-1000 lüli, igas neis on 10000 muna. Munad väljuvad inimese soolest väljaheidetega. Edasiseks arenguks peavad sattuma veise soolde (kui toitutakse rohttaimedest, millel on munad). Seal väljub munast vastne, tungib läbi soole seina veresoonde, verega kantakse vastne lihastesse, kus areneb põistang - põiekujuline 4-5 mm vastne. Inimene nakatub toitudes vähetöödeldud või toorest veiselihast, mis on nakatunud põistangudega. Pärisperemeheks on inimene, vaheperemeheks on veis. Nookpaelussi vaheperemeheks on siga, laiussi vaheperemeheks on vähikesed ja kalad. Ümarussid - nad on pika lülistumata, silindrilise kehaga, mis on mõlemast otsast ahenev.
Vajalik vaid üks vanem, järglased on ühesugused, lihtne, kiire, tõhus Suguline vanemoraganismi, iga järeltulija on ainulaadne, viljastumine- kehasisene maal, kehaväline vees Küpseb palju sugurakke. Viljastumine on juhuslik. Hukkub palju ebasoodsate tingimuste tõttu. Liitsugulised on need kellel on mõlemat tüüpi sugurakud nt vihmaussid ja teod Moondega areng: täis- ja vaegmoone Vaegmoonde juures on vastsed nagu vanemate koopiad (rohutirtsud, prussakad, lutikad) MUNA -> VASTNE -> VASTNE -> VALMIK Täismoonde juures erinevad üksteisest need asjad. Välimus kui ka eluviisi poolest. Üleminek ühest järgust teise on järsk MUNA -> VASTNE -> NUKK -> VALMIK
rakkude abil. · Emakäsnal moodustuvast pungast areneb noor käsn, mis jääb emaloomaga ühendusse. · Nii võivad moodustuda väga suured käsna- kolooniad. Selline sigimisviis on käsnadele rohkem iseloomulik. · Käsnad moodustavad ka sisepungi. Sisepungad on olulised talve üleelamiseks, kuna jahedas vees ei suuda käsnad elada. 10 · Suguline paljunemine on käsnadel väiksema tähtsusega. Selle käigus areneb ujuv vastne, kes on varustatud ripsmetega. · Hiljem kinnitub vastne veekogu põhja, kus ta areneb nooreks käsnaks. · Suguline paljunemisviis on levimise seisukohalt oluline, kuna ujuv vastne võib emakäsnast hulk maad eemale liikuda. Tähtsus looduses · Käsnad puhastavad vett. · Samuti on nad tähtsad aineringes. · Käsn-Kõrvitsa kurgitaoliste viljade tugevat juhtkimpude võrgustikku kasutatakse sauna- nuustikuna. · Merikäsna kasutatakse juveliiritoodete ja
tiivasulgudeks. Osadel putukatel katavad puhkeolekus eestiivad tagatiibu. Tugevamaid ja paksemaid eestiibu nimetatakse kattetiibadeks. Putukatel võivad tiivad ka osaliselt või täielikult puududa või on nad taandarenenud lapatsitaolisteks jätketeks. Osadel putukatel on vaid üks paar tiibu. Putukate tagakeha on liikuvam kui muu keha. Tagakeha on üldiselt jäsemeteta, kuid tagakeha tipul võivad olla mitmesugused jätked. Putukate arengut nimetatakse moondeks. Tihti on munast koorunud vastne hoopis teistsugune kui täiskasvanud putukas ehk valmik. Sellisel juhul peab ussitaoline vastne enne valmikuks muutumist läbima nukustaadiumi, milles muutused aset leiavad. Sellist arengut nimetatakse täismoondeks. Täismoonde puhul elavad vastsed sageli valmikutest erinevates elupaikades ja söövad erinevat toitu. Vaegmoonde puhul nukustaadiumit ei ole ja vastne on valmikuga üsna sarnane. Ta on vaid väiksem ja tiivad pole arenenud. Täismoondega arenevad näiteks mardikalised,
viidikas, merisiig, harjus, kootvähk, karpvähk, jõevähk, süda- ja lamekarp Ökopüramiid Saarmas Haug Lepamaim, Viidikas, väiksed Taimtoidulised kalad Jõgitakjad, kuuskhein, punavetikas. Tootjad ja toidu- Ahela esimene lüli. Toiduahelad · jõgi-kõõlusleht ühepäeviku vastne särg jõeforell saarmas · rohevetikas vesikirp ahven haug · jõgi-kõõlusleht ühepäevik jõevähk saarmas · Jõeplankton ehmestiivalise vastne kiil konn jõeforell · Jõetakjas kihulase vastne viidikas merisiig haug Toiduvõrgustik saarmas jõeforell Jõevähk rohukonn särg
Lootevesi: kaitsta veekaotuse eest, uv kiirguse eest, põrkumise eest,külma eest Platsenta: ainevahetuse tagamine ema ja loote vahel, 22.Tertogeenid Loodet kahjustavad tegurid a)bioloogilised bakterid, viirused emalt pärinevad vaegused keemilised: alkohool, narkootikumid, nikotiin, olme, keskonna mürgitused 23.Lootelehed, millal ja miks? 24.Vaegmoone, täismoone, otsene areng selgitus +näide Vaegmoone: vastne, muna, valmik, vastne Ritsikas, kiil Täismoone: vastne, muna, valmik, nukk, vastne Liblikas mardikas Täis: imetajad, loomad, lonnud 25.Kuidas jaguneb inimese närvisüsteem 26.Mis on sünaps? Mis seal toimub ja mille abil Sünaps on koht kus toimub impulsside kandumine ühe närvirakud nendriidilt teise närviraku dendriidile, medriaanide abil 27.Mälu liigid 28.Mis on homöostaas? varusüsivesik 29.Maksa roll homöostaasis? Veresuhkru reguleerija, sapi tootmine,
võivad moodustuda väga suured käsnakolooniad. Selline sigimisviis on käsnadele rohkem iseloomulik. Käsnad moodustavad ka sisepungi. Sisepungad tekivad jahedas vees elavatel käsnadel ning hakkavad moodustuma hilissuvel. Sisepungad on olulised talve üleelamiseks, kuna jahedas vees ei suuda käsnad elada. Sügise saabudes langevad sisepungad veekogu põhja ning nendest arenevad kevade saabudes noored käsnad. Suguline paljunemine on käsnadel väiksema tähtsusega. Selle käigus areneb ujuv vastne, kes on varustatud ripsmetega. Hiljem kinnitub vastne veekogu põhja, kus ta areneb nooreks käsnaks. Suguline paljunemisviis on levimise seisukohalt oluline, kuna ujuv vastne võib emakäsnast hulk maad eemale liikuda. Tähtsus looduses Käsnad puhastavad vett. Samuti on nad tähtsad aineringes. Käsn-Kõrvitsa kurgitaoliste viljade tugevat juhtkimpude võrgustikku kasutatakse saunanuustikuna. Merikäsna kasutatakse juveliiritoodete ja nahkesemete töötlemisel. Ohustatus
koevad Gotlandi süviku piirkonnas, ning rannikukudulestad, kes koevad rannikumadalatel 4...22 m sügavusel. Esimesed koevad aprillis-mais ning nende mari areneb vabas vees hõljudes. Rannikukudulestad koevad mais-juunis ning nende mari areneb kivide all. Lest koeb 200 tuhat kuni 2 miljonit marjatera. Vastavalt erinevatele kudemispaikadele on ka marja suurus erinev - 0,8 kuni 1,4 mm. Areng: Sõltuvalt veetemperatuurist kestab marja areng 5...10 päeva. Koorunud vastne on 3...4 mm pikk. Alguses hõljub vastne vabalt vees, peale moonet laskub aga merepõhja. Vastne on alguses sümmeetrilise kehaga, moonde käigus rändab ühe kehapoole silm teisele poole. Selle tulemusena on lestal silmad ainult keha ülemisel küljel. Lest saab suguküpseks 3...4 aasta vanuselt. Eluiga võib ulatud 16 aastani. Koht ökosüsteemis: Lest on kõrgelt hinnatud maitsva liha tõttu, mida süüakse suitsutatult, kuivatatult ja praetult
Eluviis, toitumine Mere- ja bentose eluviisiga Esinevad vastsestaadiumid Kiskjad Toituvad väiksematest ussidest ja selgrootutest (nt hulkharjasussid, väheharjasussid, koorikloomad, surusääsed jm) Vaenlasteks on kalad (nt lest, tursk jm) Paljunemine Lahksoolised Väline viljastumine Munarakud ja sperma lastakse merre ning viljastamine toimub meres Vastne on ümbritsetud mitmetest kutiikula kihtidest Vastne kestub palju kordi (vahetab kutiikulat), enne kui saab täiskasvanuks Vastne elab mudas Vastse koorumine (mf - suu piirkond) Levila Esineb enamikus meredes (nii troopilistes kui ka polaaraladel) Elavad rannikuvetes, madalas vees Ei ole kunagi leitud sügavamalt kui 200 m Levila Põhja-Atlandi ookean Põhja-Jäämeri Barentsi meri Läänemeri (Poola, Rootsi, Taani, Eesti - Muuga sadam) Beauforti meri (USA)
määratletud, palju tuumi Räniokised (spiikulad) - kuuekiirelised Kaelusviburrakud ehk choanotsüüdid sõeluvad veest välja toiduosakesi Amöbotsüüdid seedivad toitu, kannavad toitaineid teistele keharakkudele, transpordivad hapnikku Pinakotsüüdid puuduvad Vee liikumine Käsna pind avaneb sissevoolu kanal kaelusviburrakkude kamber väljavoolu kanal käsna sisemus heiteava Paljunemine Suguline paljunemine Sperm viljastab munaraku Liikumisvõimeline vastne ujub veekogus ringi, hiljem kinnitub substraadile Suguline paljunemine on oluline levimise kohalt, kuna vastne saab ema käsnast hulk maad eemale liikuda Elupaiga valik Süvameres 10 kuni 1000 m sügavusel - enamasti 500 m sügavusel Kinnituvad substraadile Levila Filipiinidest Ida- Aafrikani Austraalia rannikul TÄNAN KUULAMAST !!!
vtnud, loom liigutab neid pidevalt. Rindmiku kolm segmenti on üksteisest hästi eristatavad. Eesrindmik on alati tugevasti kitiniseerunud, kesk- ja eriti tagarindmik on tunduvalt rnemate katetega. Jalad on hästi arenenud, eesjalad on sageli teistest pikemad, sest on olulised nii saagi püüdmisel kui koja ehitamisel. Tagakeha on silinderjas, seljapoolel paiknevad mitmes reas rnad trahheelpused. Tagakeha tipus on alati kaks haagikest, millega vastne end koja sees kinni hoiab ja edasi-tagasi liigutab. Haagikeste abil hoiab vastne niivrd kvasti kojast kinni, et kui üritada teda sealt juga välja kiskuda, tmbame vastse pooleks. Kergemini saab vastse kojast kätte krretükikesega koja tagumisest avast sisse torgates, loom ronib siis ise välja. Koda mitteomavatel vormidel aitavad haagikesed phja külge kinnituda. Kigil ehmestiivaliste vastsetel on vime eritada vrgendniiti, sellega tegelevad süljenäärmed. Välisehituse phjal
kartulimardikaid. ELUTSÜKKEL. Peamine põhjus miks kartulimardikas vaatamata kõikidele temast vabanemise katsetele kogu maailmas üldlevinud on, peitub tema erakordses viljakuses. Emane mardikas muneb kartulitaime lehe alaküljele kuni 2500 muna, mis omavahel 20-80 kaupa kokku kleepunud, et olla päikese ja vihma eest kaitstud. Munad arenevad mitu päeva, vastsed hakkavad kohe pärast koorumist lehtedest toituma. Kahe- kolme nädala jooksul saavutab vastne pikkuseks ligikaudu viisteist millimeetrit, kaevub mulla sisse ja nukkub. Kümne kuni viieteistkümne päeva möödudes tuleb täiskasvanud mardikas mullast välja, kes elab üle talve ning on kuni sügiseni suuteline tootma kuni mitutuhat järglast, kellest igaüks hakkab samuti ise kiiresti paljunema. Talveks kaevub kartulimardikas sügavale mulla sisse, kus elab üle isegi subaraktilise pakase. Kevadel rünnakud kartulipõldudel jätkuvad. Emase keskmise viljakuse (700
organismiga sarnane organism, nii arenevad roomajad, linud, inimene, imetajad. Moondega arenemine käib vaheetappidega. Selgroogsetest arenevad nii kalad kui kahepaiksed, selgrootutest enamus. Moondega arengu bioloogoline tähsus seisneb selles, et väheneb konkurents elupaiga ja toidu pärast. See sodustab ka levikut. Vastsed elavad vabalt või parasiidina ja lõpuks on vastsestaadium aktiivse toitumise periood. Moodega areng jaguneb kaheks 1)Täismoone, mis täendab, et munast areneb vastne, sellest nukk ja nukust valmik, kes hakkab uuesti munema (asaliblikas). Kapsauss on vastne 2) Vaegmoondel jääb vajaka nukustaadium, seega areneb munast vastne ja vastsestvalmik (rohutirts) rohukonn. Arengujärgud on 1) noorjärk e. juveniilne järk, see seostub kasvamisega, mis on geneetiliselt määratletud. 2) Sigimisvõimeline elujärk 3) Raugastumisperiood. Ka taimedel toimub lootejärgne areng 1) seemne idanemine 2) vegetatiivne areng, kus
Roideid asendab rinnaluu Üks kaelalüli võimaldab tõsta ja langetada pead Hästi arenenud jalalihased Siseehitus Seedeelundkond sarnaneb kalaga Eritus- ja sigimiselundite juhad avanevad kloaaki Hingamiselunditeks on kopsud Kaks vereringet Kehas ringleb segaveri Süda on kolmekambriline Sigimine Lahksugulised Eelistavad sigida väikestes veekogudes Viljastamine kehaväline Isasloomadel häälitsemisvõime MUNA VASTNE e. KULLES - KONN Areng Vastne e. kulles kulleseiga kestab 50 90 päeva Areng lõppeb moondega, mille käigus kaob saba kaob küljejoon arenevad jäsemed lõpused asenduvad kopsudega taimne toit asendub loomse toiduga Mitmekesisus Päriskonnad e. Sabaga konnad sabata konnad harivesilik Maismaakonnad tähnikvesilik rohukonn kärnkonn mudakonn Veekonnad
Erituselunditeks on kaks erituskanalit, mis kulgevad keha külgedel ja avanevad keha viimasel lülil. Sigimiselundid paiknevad keha igas lülis. Seedeelundkond puudub. Nudipaelussi areng: Kehas on 800-1000 lüli. Igas lülis on 10 000 muna. Munad väljuvad inimese soolest väljaheidetega. Edasiseks arenguks peavad jõudma nad veise soolde, kui veised toituvad nende munadega nakatunud rohttaimedest. Veise sooles väljub munast vastne. Tungib läbi veise soole veresoonde kus kandub koos verega lihastesse. Seal moodustub põistang-põiekujuline 4-5mm vastne. Inimene nakatub toitudes veise vähetöödeldud või toorest lihast, mis on nakatunud põistanguga. Inimene on nudipaelussi päris peremees, veis on vaheperemees. Nookpaelussi vaheperemees on siga. Laiussi vaheperemeesteks on vähikesed ja kalad.
Selline areng aitab osal loomadel ka levida. Milline on putukate eluring ? Paljude putukate elutsklis eelneb valmikule mitu arengujrku.Enamusel tiibadega putukatel on oluliselt nii vlimuse kui ka eluviisi poolest ja leminek hest jrgust teise on jrsk, sel juhul on tegu tismoonadega.he plvkonna vltel lbivad need putukad muna,vastse,nuku ja valmiku jrgu.Niteks liblikatel,mardiklastel ja kahetiivalistel. Niteks Liblikas areneb tismoonadega:1)emane liblikas muneb munad taimele , 2)munast koordub vastne ,3)ndala vi kuu prast vastne nukkub, 4)nukust koordub libilka valmik. Aga vaegmoonadega toimuvad muudatused jrk-jrgult:1)emane putukas torkab muneti niiskesse mulda ja muneb mnikmmend muna.talvituvad ja kevadel koorduvad vastsed,2)vastsed tulevad kevadel maapinnale ja alustavad iseseisvat elu,3)vastne kestub mitu korda, 4)viimaks kestub vastsest tiibadega lennuvimeline valmik, kelle elu kestab sgiseni.Niteks:rohutirts. Kasutatud materjal:Bioloogiapik, 8 kl ,lk 52-55.
Selts Sihktiivalised Kiilid Liblikad Mardikad Kiletiivalised Kahetiivalised T 1.Tugevad 1.Suured 1.Tiivad 1.Tugevad 1. 2 paari 1. kaks tiiba U tiivad silmas kaetud kitiinist kilejaid tiibu 2. teine paar N 2.Hääle- 2.Pikk ja soomustega kattetiivad 2.Mitmeid tiibu N aparaat: peenika , mis annab 2.Kilejad ühiselulisi muutunud U tirts-hõõruba tagakeha värvi katteriivad putukais seemistiteks S tagasäärt 3.Suured, 2.Imilont (tööjaotus) E vastu esitiiba tugevad D titsikas- kiletiivad(2 hõõrub tiiva- paari) otsi vastamisi 4.vastsel 3.Tugevad püünismask hüppejalad T -rohutirts: putukad ...
Elu omadused Bioloogia- on teadus, mis uurib elu (bios-elu , logos- teadus) · Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koos esinemise kaudu Elu organisatoorne keerukus väljendub · ehituslik tasand (biomolekul) · regulatoorne tasand ( kõik toimuvad protsessid) · talituslik tasand ( kuidas mingi protsess talitleb) Elu iseloomustavad tunnused Rakuline ehitus: rakk on kõige väiksem ja lihtsama ehituse, talitlusega üksus Kõrge organisatoorne tase: rakk-> elund-> elundkond-> organism Aine ja energia vahetus: laagerdumis ja sünteesi protsessid moodustavad kehas aine vahetuse Stabiilne sisekeskkond homöostaas · enam-vähem ühtlane keemiline koostis · stabiilne happesus regulatsioon (ph-tase, neutraalne ph 7) · kõigu ja püsisoojasus Ärritumine keskkonnale: võetakse vastu närvisüsteemiga ( hulkraksed võtavad vastu meeleelunditega ja ainuraksed sp...
Sinna avanevad ka õhutorude avad ning vees olles saab ujur hingata. Enamus ujureid on röövtoidulised, vaid vähesed söövad vetikaid. Nad rebivad haukamissuistega saagi tükkideks ning neelavad alla. Ujurite keha on kaetud õhukese rasvakihiga, mistõttu veest väljaroninud mardikas on kuiv ja võib peagi lennata. Vastsed Ujurlaste vastsed elavad vees. Vastsetel on sooleväline seedimine. Nende teravate ja pikkade mõõkjate lõugade sees on kanal, mis viib suuõõnde. Vastne laseb saagi kehasse seedemahlad ning imeb hiljem poolseeditud toitu. Suuremate ujurite vastsed võivad isegi konnakulleseid süüa. Nukkumiseks tulevad vastsed kuivale. Vastne kaevab mudasse koopa ja nukkub. Talvitub tavaliselt valmik, kes läheb kevadel vette. Eestis elavad ujurlased Meie tiikides ja järvedes on väga tavaline kollaserv-ujur, kelle kolme sentimeetri pikkune rohekasmust keha on ääristatud kollase vöödiga. Võrdlemisi haruldane on
poolel. Suu on väike, sooltoru lühike ja lai. Osa toitu seeditakse kiirtes paiknevates maksasagarates. Pärak avaneb selja keskel. Väiksemad loomad neelab meritäht tervikuna, suuremate toimetulemiseks sopistab ta mao läbi suuava välja ja ümbritseb selle toiduga. Seega toimub suurema saaklooma seedimine küll maos, kuid väljaspool keha. Paljunemine. Järglaste soetamiseks eritavad meritähed muna-ja seemnerakke vette. Seal toimub viljastamine. Munast areneb ujuv vastne, mis erineb kujult täiskasvanust meritähest. Vastne kasvab, teeb läbi moonde ja laskub merepõhja. MERISIILIKUD (ECHINOIDEA) Välimus. Enamik merisiilikuid on poolkera kujulised. Nende lubiplaadid on kokku kasvanud ja moodustavad karbitaolise toese. Sellele kinnituvad pikad teravad lubiogad. Merisiilik saab iga okast eraldi liigutada. Liikumine. Läbi skeletiavade ulatuvad välja meresiilikute peened pikad jalakesed. Liikumiseks
...... 5 Kokkuvõte koos toiduahelaga.................. 6 Kasutatud kirjandus ja pildid.................. 7 Lepatriinula sed Lepatriinulased on eriperekondadesse kuuluvad mardikad. Nad hävitavad Kilp- ja lehetäisid, lehekirpe ning võrgendilesti-on seega kasulikud. Vähesed liigid on ka taimetoidulised. Nende vastsed sarnanevad kartulimardikaga. Nende hemolümf on mürgine, seega enamus putuktoidulisi loomi neid ei söö. Lepatriinu vastne Lepatriinud Lepatriinulased (Coccinellidae) on putukate seltsi kuuluv mardikaliste sugukond. Lepatriinude kitiinkestaga kaetud keha on alt lame ning pealt kumer. Nad on kas punase-, kollase- või mustakirjud ja kuni 1 cm pikkused. Lepatriinuliike on üle 4000. Eestis elab neid üle 50 liigi. Eestis on kõige tuntum ja levinum seitsetäpp-lepatriinu, tavalised on ka viistäpp- lepatriinu ja kakstäpp-lepatriinu.
· Toores/küpsetam · Pesemata käed ata liha. · Saastunud joogivesi või toit Et vältida nakatumist: · Hoia puhtust. · Tee koertele/kassidele 2 korda aastas ussitõrjet. · Pöördu arsti poole, kui kahtled, et oled nakatunud. Liimuksolgme eluring -Liimuksolge on ümarusside hulka kuuluv inimese sooleparasiit. Inimene nakatub pesemata juur-ja puuviljadega Viljastatud munast areneb vastne Inimese suu kaudu liigub muna peensoolde Vastne puurib veresoonde ja teeb seal kahju Kopsudest liigub neeldu ja sealt tagasi soolde Peensooles saab täiskasvanuks, emauss muneb munad Munad väljuva koos väljaheidetega Taimeparasiidid Elupaik ja levik Paljunemine Tsüstid AITÄH KUULAMAST!
juura: hiidroomajate kõrgaeg, ilmuvad linnud, merikrokodillid ja kilpkonnad; kriit: surid välja suured roomajad ja ammoniidid; uusaegkond e kainosoikum:paleogeen: ilmusid kiskjad, algelised kabjalised, vaalad, hülged ja esimesed londilised; neogeen: ilmuvad karud, koerad, sead ja inimese eellased; kvaternaar: ilmub inimene. 8. Loomade moone (metamorfoos): milleks ja kuidas? Vastsete näiteid. Täis- ja vaegmoone Moone on vajalik, kuna vastne ja valmik tarbivad üldjuhul erinevat toitu (või ei tarbi valmik üldse), elavad erinevates elupaikades ning neil on erinev funktsioon (valmikul paaritumine, vastsel varuainete kogumine). Moone võib toimuda kahel viisil: vaegmoone- nukustaadium puudub, munast koorub vastne, kes kasvades moondub täiskasvanuks; täismoone- esineb nii vastse kui ka nukustaadium, st. vastne moondub täiskasvanuks nukustaadiumis, moodustades enda
Lootejärgne areng jaotub kaheks: *Moondega areng Vastsündinu erineb ehitusplaanilt täiskasvanud organismist Muutub vanemate sarnaseks vahestaadiumi läbides Selgrootud, kalad, kahepaiksed Moondega areng jaguneb veel täismoondeliseks ning vaegmoondeliseks. I Moondega areng selgroogsetel kahepaiksetel: viljastatud munarakk- kulles- täiskasvanud konn II Moondega areng selgrootutel: a) vaegmoone: muna vastne kestumised valmik N: lutikad, tarakanid, prussakad, tirtsud b) täismoone: muna vastne nukk (kaetud paksu kestaga, ainevahetud min.) valmik N: liblikad, mardikad, mesilased *Otsene areng Vastsündinu üldplaanilt sarnane oma vanematega Täiskasvanust mõõtmed väiksemad Roomajad, linnud, imetajad Lootejärgse arengu etapid: 1. Juveniilne e noorjärk: kasvamine: Organismi mõõtmete pöördumatu suurenemine. Piiramatu kasv - organism kasvab elu lõpuni (taimed)
Kalade ehitus ja mitmekesisus Andrus Metsma Rapla Ühisgümnaasium 2006 Kala siseehitus Kala kereosas selgroo all paikneb suur kehaõõs, kus asuvad siseorganid. Kala siseehitus Kala välisehitus Kala skelett Lesta areng Lesta vastne ja maim sarnaneb väliselt teiste kaladega. Täiskasvanud lest muutub aga tüüpiliseks põhjakalaks. Kala areng Viljastatud Kala vastne Kala maim kalamari Kala areng toimub moondega. Kala vereringe Süda asub kehaõõne eesosas ja koosneb kojast ja vatsakesest. Kaladel on kahekambriline süda ja üks suletud vereringe. Südamest lähtuvaid sooni nimetatakse arteriteks ja südamesse verd toovaid
________________________________________________________________________________ __________________________ Putukad on llijalgsed loomad.Lahksugulised.Arenemist,kus moone jaguneb kolme etappi-muna,vastne ja tiskasvanud-nimetatakse vaegmoondeks.Rohutirtsul on muna-,vastse- ja valmikujrk. Paarituvad sgisel,kevadel kooruvad vastsed.Toiduks on taimed.. ROHUTIRTS PEA RINDMIK TAGAKEHA tundlad (kompimiseks,haistmiseks) kuus jalga muneti suised (smiseks) neli tiiba liitsilmad kitiinkest lihtsilmad NRVISSTEEM MEELEELUNDID SEEDEELUNDKOND Peaaju ja khtmine nrvikett Halb ngemine,hea kuulmine,hea lhna- ja maitsetaju TORUJAS seedeelundkond:Suised,pugu,magu,kesksool,prak ERITUSELUNDID VERERINGEELUNDKOND HINGAMISELUNDKOND eritustoru...
nahaga. Toidu hankimisega ei näe hink erilist vaeva. Ta kasutab nn. sõeluvat toitumisviisi, lastes suust läbi suurel hulgal liiva ja kõdunevaid taimejäänuseid, eraldades sellest massist söögiks kõlblikud osakesed - pisivähilised ja putukavastsed. Hink on soojalembene kala ja koeb siis, kui veetemperatuur on vähemalt 16 °C. See leiab aset enamasti maist juulini ja siis siirdub hink veetaimede vahele. Viljastatud mari areneb vetikatele kleepununa ning 5,4 mm pikkune vastne koorub umbes 5 päeva pärast. Esialgu hõljub vastne vetikate vahel ringi ja toitub väikestest vesikirbulistest, keda seal külluses leidub. Kasvanud 2 cm pikkuseks, siirdub ta aga elama juba veekogu põhja, kus hakkab esivanemate kombel liiva sõeluma. Hink saab suguküpseks juba 2. eluaasta alguses ning ta eluiga looduses ei kesta samuti üle 2 aasta. Vaid vangistuses on ta võimeline elama 10 aastaseks. Looduses on hink toiduks paljudele röövkaladele. Hink kuulub looduskaitse alla.
Peamiseks toiduks on veepõhjast väljatuhnitavad selgrootud, kuid suuremat kasvu kiisad tarvitavad toiduks ka kalu. Lisaks sellele tarvitab kiisk innukalt ka teiste kalade marja. Kiisa kudemisperiood on pikk - see algab kiiremini soojenevates veekogudes juba aprilli keskel ja võib kesta juuni lõpuni. Emane koeb oma marja liiva- või kivipõhjale või ka eelmise aasta taimestikule. Marja areng kestab 15...16 °C juures 5 ööpäeva ning kooruv vastne on 3,8 mm pikkune. Vastne lebab esimesed 3...4 päeva liikumatult veepõhjal, enne kui ujuma hakkab. Noored kiisad toituvad peamiselt vee alumistes kihtidest hõljuvatest selgrootutest. Kiisk kasvab aeglaselt, kuid suguküpseks saab juba 2 aasta vanuselt. Eluiga võib küündida 8...9 aastani. Kiisk võib heade elutingimuste korral muutuda mõnes järves massiliseks ja siis peetakse teda kahjulikuks kalaks, sest ta hävitab hinnaliste kalade marja ja söödavarusid.
Ta toitub väikestest merepõhjas elavatest loomadest: limustest, väikestest ussidest, korallidest jt. Meritähe suu asub keha alumisel poolel. Väiksemad loomad neelab meritäht tervikuna, suuremate toimetulemiseks sopistab ta mao läbi suuava välja ja ümbritseb selle toiduga. Seega toimub suurema saaklooma seedimine küll maos, kuid väljaspool keha. Järglaste soetamiseks eritavad meritähed muna-ja seemnerakke vette. Seal toimub viljastamine. Munast areneb ujuv vastne, mis erineb kujult täiskasvanud meritähest. Vastne kasvab, teeb läbi moonde ja laskub merepõhja. Meritäht võib kliimasoojenemise üle elada. Kanada teadlased avastasid, et vähemasti üks meritähe liik suudab kliima soojenemise ja merevee happestumisega kardetust paremini toime tulla. Suurem osa uuringuid on viinud teadlased järeldusele, et paljud mereloomad, nende seas meritähed, kannatavad, kui fossiilkütuste põletamisest õhku paiskunud süsihappegaas merevette
Toidu tähtsus? kasvamiseks ja elus püsimiseks, saadakse sealt energiat ja lähtaineid.Mõisted: Parasiit--teise organismi arvel elav organism.Peremees--organism,kellest parasiit toitub valmikuna.Seedimine--toidu järk-järguline lõhustamine väiksemateks koostisosadeks.Viljastumine--muna ja seemneraku ühinemine,mille tulemusena hakkab arenema järglane. Seedeelundid vihmaussil ja nende ül?Vihmausiil on kaheavaga seedesüsteem.Suust liigub toit söögitorru, sealt pugusse(ül:pehmendab ja talletab toitu).siis makku(ül:toidu segamine,peenestamine ja osaline seedimine). Siis soolde(ül:lõhustab toitu ja imendab toitaineid)ja lõpuks pärak(ül:väljutab seedumatud toiduained).Toitumistüübid ja kes nii toitub? Taimtoidulised(teod,meripurad),loomtoidulised(ainuõõssed,ämblikud,vähid,putukad ja nende vastsed),segatoidulised(prussakad),surnudorganismide jäänused ja väljaheited(vihmauss,lestad). Millega hingavad selgrootud?Kehapinnaga(vihmauss,lameuss,paeluss...
Paljunemine Emased lepatriinud munevad väikesed munakobarad lehetäide kolooniate lähedusse. Nende munade arv sõltub ilmastikust ja toidurohkusest ja võib kõikuda paarisajast paari tuhandeni. Munad on pikliku kujuga ning umbes ühe millimeetri pikkused. Hariliku lepatriinu munadest kooruvad vastsed välja 58 päeva jooksul. Pärast koorumist sööb tulevane lepatriinu kõigepealt ära munakesta. Ka lepatriinude teravate lõugadega vastsed eelistavad lihatoitu. Vastne sööb iga päev ära 350 - 400 lehetäid. 1015 päeva jooksul muutub ta nukkumisealiseks. Vastseiga kestab kuni kuu. Vastsestaadiumile järgneb paarinädalane nukkumisperiood. Vastne muutub nukuks ja tema kookon ripub kõigile nähtavas kohas. Arengutsükkel kestab 47 nädalat. Nukust väljunud noored lepatriinud on alguses küllaltki kahvatud. Punase tooni omandavad nad mõne aja pärast. Kokku kestab lepatriinu arengutsükkel üks kuni kaks kuud. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia
Näiteks aedades, puukoolides, aga ka umbrohtu täis kasvanud tühermaal, sest need on alad, kus esineb suurel hulgal lepatriinude põhitoitu, mis on lehetäid. · Lepatriinu on aias oluline kahjulike putukate hävitaja. · Emased lepatriinud munevad väikesed munakobarad lehtede alla lehetäide lähedusse, nii on järglastel toit käepärast. Lepatriinu munade arv sõltub ilmast ja toidurohkusest. Keskmiselt muneb emane 200400 muna. · VASTNE - Koorub munast 5-8 päeva jooksul. Sööb pärast koorumist kõigepealt ära munakesta. Sööb lehetäisid(iga päev peaaegu 350-400 lehetäid). Vastseiga kestab kuni kuu. Näljane vastne võib ette võtta kuni 10 m pikkuse toitumisreisi.Nende kehal on kollakas või punakas joonis, mis on tumedal taustal hästi nähtav. Nukkumisaeg kestab paar nädalat. Nukud on erepunased ja kinnituvad vastsekesta sees tagakeha viimaste lülide abil. Arengutsükkel kestab 47 nädalat
suusagaratega. · Miks nimetatakse meriristi karikmeduusiks? Et meriristi polüübil on karika kuju, hakati neid loomi nimetama karikmeduusiks. · Meriristi areng Emameduus seemnerakk Viljastatud munarakk Isameduus Tähtvastne ujuv vastne Kinnituv vastne Käbivastne polüüp
Ontogenees organismi individuaalne areng, koosneb embrüogeneesist ja postembrüogeneesist Partenogenees ehk neitsistsigimine, uus organism saab alguse viljastamata munarakust nt: putukad-mesilased Kehaväline viljastamine sugurakud ühinevad väljaspool organismi (veekeskkonnas), nt kalad, kahepaiksed Kehasisene viljastamine sugurakud ühinevad emaslooma munajuhas, nt maismaaloomad, linnud, putukad, roomajad, imetajad Menstruatsioon hukkunud munaraku eemaldumine naise organismist koos emaka limaskestaga Menopaus ovulatsiooni lakkamine, esineb naistel vanuses 45-55 aastat Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni, enamasti vältab 28 päeva, esineb ka 21- ja 35-päevane tsükkel Embrüo organismi lootelise arengu staadium Embrüogenees organismi looteline areng, algab reeglina viljastumisega ja lõpeb sündimisega või vanemorganismist eemaldumisega Lootejärgne areng ehk postembrüogenees, algab sündim...
Bioloogia 10.04.2012 Post-embrogenees (sünnijärgne areng) Areng · Otsene o Imetajad o Linnud o Roomajad · Moondega o Vaegmoondega Muna Vastne Valmik o Täismoondega Muna Vastne Nukk Valmik Loomadel Taimedel Juveniilne staadium Algab orgnasimi sünniga Algab seemne idanemisega. ning kestab sigimisvõime Tekib idand (idanev seeme). saabumiseni. Eri Idanemise käigus kujunevad loomarühmadel on see välja taime vegetatiivsed
külastatavate õite sügavusele Puhkeolekus on imilont spiraalselt kokku keeratud Nektari maitset tunnevad liblikad jalgadel olevate maitsmiselunditega Lõhna tunnevad liblikad tundlatega Liblikad on tähtsad tolmeldajad Liblikatel on avatud vereringe, kuid see ei transpordi hapnikku 85% liblikatest on hämarikuliblikad, 15% on päevaliblikad Paljunemine/Areng Munevad munad taimedele, millest röövikud(vastsed) toituvad Munast areneb röövik liblika ussikujuline vastne Röövik nukkub. Nukk liblika liikumatu arengujärk, kellest areneb valmik Valmik täiskasvanud liblikas Täismoone-koosneb muna, vastse, nuku ja valmiku etapist Täismoone vastne muna nukk valmik Väike-kärbtiib Väike-kärbtiib on koerlibliklaste sugukonnast Väike-kärbtiib on pigem metsaliik, inimasulate läheduses ei pruugi neid kohata. Liblika pruunilaigulised tiivad on servadest säbrulised ning ta tiibadel on
Keha katab paks rakutu kest e. kutiikula. Kinnitmiseks iminapad. Ehitus Suu paikneb eesmise iminapa põhjas. Suule järgneb lühike neel, söögitoru ja umbselt lõppev sool. Sool on mahukas ja arvukate külgmiste jätketega. Pärakut pole. Neerud on ühest otsas suletud torukesed, mille teine ots avaneb kehapinnal. 15.Valminud munad muneb uss peremehe maksa. Jõudes munad rohule, peab muna sattuma vette, seal koorub munast vastne, kinnitub mõne taime külge, rohusööja loom nakatub ussiga seda taime süües. Looma soolest liigub uss maksa ja hakkab sellest toituma. 16.Välimus keha paelakujuline, koosneb paljudest lülidest. Keha eesotsas asub nelja iminapaga varustatud põis. Päisest tahapoole jääb kael. Eesmine ots kitsam. Ehitus Närvisüsteem koosneb kahest pikast närviväädist ning kehas paiknevatest närvijätketest. Erituselnuditeks on kaks pikka toru, mis
Põrniklaste areng kestab sageli mitu aastat. (http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5rniklased) 2.2 Arengubioloogia ja paljunemine Põrniklased, sealhulgas kõik mardiklaste seltsi esindajad on täismoondega. Põrniklaste munas toimub looteline areng. Putuka lahkumisega munakestast algab lootejärgne areng. See kestab umbes 10 päevast kuni mitme aastani. Enamasti pole munast koorunud putukas sarnane täiskasvanud putukaga, teda nimetatakse vastseks. Vastne moondub täiskasvanud putukaks ehk valmikuks alles pärast teatud arengujärkude läbimist. Täismoondega putuka arengujärgud on muna,vastne, nukk, valmik. Põrnikad paljunevad nii,et isane liigub emase ümber ülestõstetud keha ja laialiaetud tundlatega. Pärast paaritumist muneb emane kõdupuidu sisse munad ja sureb seejärel. Igast munast koorub teatud aja pärast välja vastne. (Putuktoiduliste-powerpoint-m61566.html)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
