ümber isegi turvalised "tun-nellaudad", mis on pesaga ühendatud pinnasekäikude abil. Lautasid õhutatakse, puhastatakse mullast ning kui pere toiduvajadused suurenevad, siis ka pikendatakse mööda puujuuri. Lehetäikolooniaid kaitstakse röövputukate lepatriinude, kiilassilmade jt. eest. Looduse poolt pakutavast toidust ei piisa meie puistutes elavatele metsakuklastele, eriti siis, kui sipelgate arvukus on väga suur nende biomass võib tõusta 300 kg/ha. Seetõttu on meie regiooni sipelgad leidnud sobivaima väljapääsu, "kodustades" lehetäisid, neid kasides ja vaenlaste eest kaitstes. Mõned murelaseliigid ehitavad rohttaimedele lehetäide kaitseks näärmenõrega kokkukleebitud mulla- ja taimeosakestest "lautasid". Võrreldes seenepõllundust viljelevate troopiliste aedniksipelgatega, peavad metsakuklased mõtlema ka toidu säilitamisele. Sügistalvine periood elatakse üle sipelgatesse kogunenud
väikesedmustad, pruunid või kollased murelased ja punakad raudsikud. Eesti suurimad sipelgad on hobusipelgad, kes rajavad oma käike haigete või surnud puude tüvedesse. Aedades, niitudel ja põldudel esineb sageli väikeste mustade mullamurelaste pesi. Enamik sipelgaid ehitab pesa pinnasesse, kuklased teevad okastest ja muudest taimeosadest suuri kuhilpesi. Mõnd liiki sipelgad elavad parasiitidena teiste pesades. Emasid on peres sipelgaliigist olenevalt üks kuni mõnisada, nad elavad ja munevad sügaval pesas. Paljude sipelgate vastsed nukkuvad kookonis. Vähemalt kord aastas kasvatatakse põlvkond tiivulisi isaseid ja emaseid. Pärast lendlust ehk pulmalendu isased hukkuvad, emased murravad oma tiivad ja lähevad pessa tagasi või asutavad uue pere. Põhiline osa perest on töölised ehk töösipelgad, neil on tööjaotus
· Sipelgaid on umbes 14000 liiki. · Elavad kolooniates. · Emased munevad mune. · Toiduks on tõugud, lehed, seened ju muu selline. · Pikkus: Kuningannal 27-29mm, töölistel 14- 26mm ja isastel 17-21mm. · Kuninganna ja töölised on kuldse- mustakirjud. · Tiivad on ainult isastel ja viljastamata kuningannadel. · Kuninganna toodab mune, töölised on viljatud. LIIK RÄND TÖÖSIPELGAD AEDNIKSIPELG VAARAOSIPELG SIPELGAD AD AD ELUKOHT RÄNDAVAD PESAS PESAS ELAMUD TÄHTSUS SÖÖVAD KAITSEVAD KASVATAVAD PALJUNEDA KAHJUREID PESA JA SEENI OTSIVAD TOITU TOIT PRUSSAKAD, ENAMJAOLT SEENED ENDAST ROTID, TAIMED VAHEL VÄIKSEMAD LUTIKAD PUTUKAD LOOMAD PESA · Metsas olevad kuhilad on kuklaste pesad.
Õpetaja paneb valmis joonistusvahendid. Tegevuse käik: Tegevuse Käsitletavad alateemad, olulised küsimused, põhimõisted Abi- ja osad, ja nende edastamiseks kasutatavad meetodid, kunstilised näitvahendid tegevusliigid võtted I Kutsun lapsed pingi peale istuma ning loen neile juttu Raamat, kuivatatud SISSEJUHAT sipelgad raamatust ,,Sipelgad ei alistu" O. Sekora. Peale jutu lugemist US küsin, kellest jutt oli. Näitan lastele kuivatatud sipelgat. Arutleme teemal, kas lapsed on sipelgaid näinud. II PÕHIOSA Vaatleme lastega raamatust sipelgate ja nende pesa pilti. Pildid sipelgatest, paberid, Lapsed hakkavad joonistama sipelgaid.
............................................................................................................. 8 2 Sissejuhatus Sipelgaid leidub pea kõikjal maailmas ja neil on suur mõju maismaa ökosüsteemile. Nad kobestavad maad rohkem kui vihmaussid, nad on elutähtsad toiduahelas ja seemnete levitamises, tähtsad putukkahjuri hävitajad, mulla tekitajad ning tolmendajad. [3] Pinnase kobestamisega aitavad sipelgad kaasa mullareaktsiooni ja metsauuenemistingimuste paranemisele. Puudel ronides levitavad nad viirusi ja baktereid, mis põhjustavad putukkahjurite nakkustesse haigestumist . Lehetäide kaitsmisega, kelle magusatest eritistest nad toituvad, aitavad kuklased kaudselt kaasa metsale kasulike parasiitputukate arengule, kes suguküpseks saamiseks vajavad samuti lehetäinestet [4] Käesolevas referaadis võrreldakse sipelgate liigirikkust erinevates riikides ja liigirikkuse tegureid. Üldkirjeldus
(aru-, karu-, kännu-, laane-, liiva-, palu- ja veerekuklane), kes elavad taimsest materjalist kuhikpesades segametsades ja puisniitudel. Nad on eranditult sotsiaalse eluviisiga putukad kiletiivaliste seltsis. Nad on ühiseluliste putukate hulgas kõige enam arenenud sotsiaalse struktuuri ja käitumisega loomarühm, kes omavad olulist tähtsust metsakoosluste entomofauna arvukuse regulatsioonis ja metsakahjurite masspaljunemiskollete organiseeritud ja kollektiivsete allasurujatena. Sipelgad osalevad raba- ja metsataimede, sh metsamarjade tolmeldamisel ja aitavad kaasa nende viljumisele. Kõik Eestis elavad metsakuklaste liigid on arvatud ka 14 erineva Euroopa riigi rahvuslike punaste raamatute, sh Eesti Punane Raamat, 20012002, liikide nimistutesse. Metsakuklased kuuluvad Eestis III kategooria kaitsealuste loomaliikide nimistutesse. Metsakuklaste (Formica s. str.) liigirühm kuulub ka Rahvusvahelise Punase Raamatu (IUCN Red Data Books) ohulähedaste liikide kategooriasse.
Rahvaseas kutsutakse: kumalane, maamesilane, metsmesilane Herilased Röövtoidulised Toidavad oma vastseid putukatega Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level sipelgad ehitavad pesasid, mis võivad olla üle 2 meetri kõrged. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
pessa tassivad. Mürkhõrgutis valmistatakse näiteks inimesele ohutust booraksist: 400 g suhkrut, 100 g mett, 60 g booraksit - lahustada liitris vees. Lahus pannakse madalate tassikestega sipelgate poolt külastatavatesse kohtadesse. Kokkuvõte. Euroopast leiti esimesed isendid Inglismaalt a. 1828, kaminakivide vahelt. Töölissipelgad 2,2-5 mm pikad. Suurim läbimõõt 0.5 mm. Värvus määrdunud kollane Emased sipelgad 2 korda suuremad ja tumedamad. Pesa ehitatakse toidu ja sooja lähedale. Elamiseks vaja suurt õhuniiskust ja 20 kraadi sooja. Miinustemperatuuri juures surevad, 10 kraadi juures muutuvad loiuks. Levitavad erinevaid haiguseid
Tõrva Gümnaasium Kaido Mõts 8. a klass Sipelgad Referaat Juhendaja õpetaja Tiia Tamm Tõrva 2007 Sipelgad Maailmas on umbes 7600 liiki, Eestis 38 liiki. Enamik sipelgaid elab troopikas. Eesti sipelgaist on tuntuimad punakaspruunid metsasipelgad kuklased (Formica- 15 liiki), väikesed mustad, pruunid või kollased murelased ja punakad rautsikud. Eesti suurimad sipelgad on hobusipelgad, kes rajavad oma käike haigete või surnud puude tüvedesse. Aedades, niitudel ja põldudel esineb sageli väikeste mustade mullamurelaste pesi. Enamik sipelgaid ehitab pesa pinnasesse, kuklased teevad okastest jm. taimeosadest suuri kuhilpesi. Mõnd liiki sipelgad elavad parasiitidena teiste pesades. Emasid on peres sipelgaliigist olenevalt üks kuni mõnisada, nad elavad ja munevad sügaval pesas. Paljude sipelgate vastsed nukkuvad kookonis. Vähemalt kord aastas
Kärbsel aga olid silmad teravad kui kotkal, putukas mahtuski praost läbi. Draakon ei märganudki, kui Kärbes oli läinud. Isegi suurel Draakonil oli siis jänes põues ja ta oli väga kurb, et porilane tegi sääred. Heasüdamlik Draakon oli kananahk seljas, kuid ta siiski lootis, et Kärbes tuleb tagasi ja aitab ta kuidagi välja. Mõne aja pärast tuligi putukas tagasi koos metsaelanikega. Kõik haarasid kohe härjal sarvist, isegi sipelgad, kes võtsid igaüks ühe kivikese ja tassisid neid kaugemale. Lõpuks oli suur loom vaba. Sellest ajast peale olid Draakon ja Kärbes nagu sukk ja saabas. Nad hakkasid koos elama, enamasti lasi Kärbes sõbra selja peal liugu, sest putukas ei pidanud kunagi toitu otsima, kuna ta sai alati süüa Draakoni ülejääke. Edasine elu läks neil hästi ja nad elasid õnnelikult oma elupäevade lõpuni.
nektarist ja taimemahlast Seemned Sipelgate tähtsus Inimestele Looduses Hävitavad põllu- ja Toiduks teistele metsakahjureid putukatele Huvitavad faktid Et toota üks kilogramm mett, on tarvis 60 000 mesilase päevatööd Kui pesas on aga liiga soe, hakkavad herilased sissepääsu juures tiibu lehvitama, et tekitada jaheda õhu juurdevoolu. http://www.youtube.com/watch?v=lFg21x2sj-M Küsimused Mida saavad inimesed mesilastelt? Mida kasutavad sipelgad enda kaitseks? Kas herilased nõelavad 1 või mitu korda? Täname kuulamast!
Kaarma Kool Raudsipelgad Uurimustöö Koostaja: 8.klass Juhendaja: 2009 Sissejuhatus Sipelgad on kiletiivaliste seltsi kuuluvad ühiselulised putukad. Kujuta ette, kui mitu miljonit sipelgat ja termiiti elab meie planeedil. Sipelgaid on umbes 14 000 liiki. Suur osa sipelgaist elavad maakera soojades piirkondades. Sipelgad on ühiselulised putukad, kes elavad suurtes kolooniates, mida kutsutakse peredeks ja milles igal liikmel on oma ülesanne. Eestis on 38 liiki sipelgaid. Nendest juba 15 liiki on kuklaseid. Enamus sipelgatest on looduskaitse all. Kuna nad on inimestele ka nii mõneski asjas kasulikud ja muidu võib olla oht, et sipelgate liigid surevad välja. Sipelgas on kujutatud Ahja valla vapil. Tema kujutis sümboliseerib, et Ahja valla metsades asuvad Eesti ühed suuremad laanekuklaste kolooniad
Levik. Pärinevad Põhja-Aafrika ja Vahemere-äärsetest regioonidest. Rännanud mööda rahvusvahelisi mereteid ja nüüd laialt levinud putukad.Vajadus sooja ja niiskuse järele sunnib neid parasvöötme kliimaga maades hoonetes elama. Putukaid võib leida väga erinevatest kohtadest, näiteks elamukvartalites, hotellides, haiglates ja teistes institut-sioonides, toitlustusasutustes, loomaaedades ning samuti laeva pardal. Sooja kliimaga maades võib neid kohata välistingimustes. Sipelgad võivad tungida hoonetesse (näiteks seinapragudesse, aknavahedesse, lao-ruumidesse jne), taimedesse ja steriilsetesse varudesse. Putukate parved poevad hoonetesse läbi juhtmete (näiteks läbi soojus-ja elektrijuhtmete). Sipelgad saavad vett kraanikausi ja tihendite ümbrusest (näiteks aknad, seinad jm). Sipelgad võivad kaua elada madala temperatuuriga tingimustes tänu töölistele, kes jätkavad toidu otsimist.Minimaalne temperatuur normaalseks eluks on 18 0 C ja kõige soodsam 300 C
SELGROOTUD II KORDAMISKÜSIMUSED 1. Nimeta lülijalgsetele iseloomulikud tunnused Keha on lüliline, kitiinainest kest, lülilised jätked(jalad, tundlad jm.) 2. Nimeta lülijalgsete põhirühmad, too näiteid (igast rühmast 3) VÄHID nt: jõevähk, mullakakand, krabi ÄMBLIKULAADSED nt: tarantel, ristämblik, vesiämblik PUTUKAD nt: sipelgad, mardikad, liblikad, lepatriinud, sääsed, kirbud 3. Kus elavad vähid, too näiteid. Meres-homaar, krabi, krevett Magevees- jõevähk, vesikakand, vesikirp Maismaal- mullakakand, keldrikakand, kookosevaras ja TRIINU 4. Kirjelda jõevähi välimust (katted, kehaosad, nende osad) Nende keha katab kitiinist koorik, mis sisaldab lupja, värvuselt rohekas-pruun, keha koosneb 2. osast-pearindmik(2p.tundlaid, nokis, 1p liitsilm, suu, käimisjalad) ja tagakeha(6 lüli, 5p
sipelglaste sugukonda. Nad on putukad, keda saab teistest eristada rindmikku ja tagakeha ühendava peenikese liigendi järgi. Tiivad on tavaliselt ainult noortel isas- ja emassipelgatel paaritumisajal (pulmalend). Sipelgatel on teravad lõuad ning suuremal osal pole astelt. Enesekaitseks pritsivad nad mürki. Neid on olemas rööv-, taim- ja segatoidulisi liike. Maailmas üle 20 000 liigi, Eestis 54 liiki. Eluiga lühike, pool kuni kaks aastat, olenevalt tööst. Eesti sipelgad Eesti sipelgaist on tuntuimad punakaspruunid metsasipelgad kuklased Väikesed mustad, pruunid võikollased murelased Punakad raudsikud Eesti suurimad sipelgad on hobusipelgad Aedades, niitudel ja põldudel esineb sageli väikeste mustade mullamurelaste pesi. Liigid Aedniksipelgad Rändsipelgad Vaaraosipelgad Kuklased Murelased Raudsikud Sipelgapesa Sipelgapesad koosnevad suurest hulgast käikudega ühendatud kambritest. Lisaks sipelgatele elab nende pesades rohkesti muidki putukaid.
Näiteks on kolooniad sipelgatel, künnivares, kajakatel tiirudel, ümisejad jt. Koos elades on ohutum keegi valvab või koos aetakse vaenlane ära. Ühiselt on ka lihtsam saaki hankida. Sümboos kahe erinevasse liiki kuuluvad organismi vastastiku kasulik kooselu. Loosuses esineb sümboosi võrdlemisi palju. Näiteks seened ja puud. Seeneniidistik saab puu juurtest orgaanilisi aineid oma eluks, kuid puu juured saavad tänu seentele vett ja mineraalaineid. Sipeljas ja lehetäi sipelgad kasvatavad lehetäisid ja kaitsevad neid lepatriinude eest. Sipelgad lüpsavad lehetäide suhkrurikast väljaheidet (sipelgad söövad seda).
Suised: haukamissuised e hammustamissui sed, imemissuised, pistmissuised. Toit: taimedest(lehe täid, kooreürask), nektarist(mesi lased, liblikad), röövtoidulised (lepatriinu, jooksik), verd imevad(sääsed, parmud), teistest materjalidest( paberi- ja riidekoi, muuseumimardik as), jäänustest(rai samatja, sitasitikas). 6. Millised arenguviisid on erinevatel putukatel, kirjelda, too näiteid. Täismoondega: Liblikad: Kapsaliblikas Mardikat:Ujur, Ninasarvikpurnikas Sipelgad Vaegmoondega: Rõhuirts, ranttirts, tondihobu, vesineitsi, liivavana, puruvana 7. Too näiteid , kus elavad erinevad putukad? Mullas, taimedel, vees, loomadel, inimese juures 8. Too näiteid, kuidas erinevad putukad liiguvad. Lennates, Hüpates, Joostes, Ujudes 9. Iseloomusta sihktiivalisi, too näiteid. Elupaik maismaal, rohekat või pruunikat värvi, pikliku kujuga, tagumine jalapaar hüppejalad, lennu-ja kattetiivad. Toituvad taimedest osad putukatest
kui niiskel, sest lehetäidel tuleb päikesepiste vältimiseks rohkem juua Paljunemine Lehetäide kasvutsükkel on lühike, põlvkond järgneb põlvkonnale iga paari nädala tagant Elavad suurte kolooniatena, kus on iga eri kasvujärgud vastseid, tiivulisi ja tiivutuid isendeid. Suvel sigimise ajal on levikus ainult emased Uue koloonia rajamiseks piisab üksnes paarist emasest Isased ilmuvad välja alles sügisel. Lehetäid ja teised organismid Lehetäide nestet hindavad sipelgad, mesilased ja herilased Lehetäide vastseid jahivad aga kiilassilmad, lepatriinud ja sirelased Sipelgatega elavad lehetäid koos: sipelgad kaitsevad lehetäisid rohkem vaenlaste eest ja saavad vastutasuks magusat nestet toiduks. Tõrje Lehetäid on kuulsad aiapidajate vaenlased Nad söövad roose, viljapuid, marjapõõsaid Nende vastu võib võidelda erinevalt: seebi, coca colaga, tugeva veejoa kui ka käsitsi
aastal. Aastast 1954 elas kirjanik Upsalas. Ilona Laaman õppis edasi Upsala Ülikooli filosoofiateaduskonnas riigiteadust, lõpetas ülikooli prantuse, vene ja eesti keele alal. Aastatel 1957 64 töötas asendussanitarina Ullerakeri vaimuhaiglas Upsala lähedal, hiljem kodune. Looming Ilona Laaman kasutas pseudonüümi, milleks oli Lendav Madu. Ta on debüteerinud novellidega ,,Mana", mis on avaldatud 1959. aastal. Samuti avaldanud luulekogud ,,Mis need sipelgad ka ära ei ole" (1971), ,,Üks üsna kerge haigus" (1980) ja ,,Nii on see inimeseks olemine" (1984). Kodumaal on välja antud luulekogud ,,Mulle ei meeldinud su nimi" (1999) ja ,,Maakulgur on maadunud" (2003). Ta on tõlkinud rootsi keelde Valev Uibopuu romaani ,,Lademed" (1987) Ilona Laamani luulet on tõlgitud itaalia, rootsi, läti ja inglise keelde. Ta on välismaise EKLi liige
Eesti sipelgaist on tuntuimad punakaspruunid metsasipelgad kuklased, väikesed mustad, pruunid või kollased murelased ja punakad rautsikad Suhtlevad omavahel lõhnade abil Toitumine-putukad, lehetäide magus eritis ja taimemahl, osa sööb ka seemneid või kasvatab pesas toiduks seeni Meditsiin-sipelgavannid, sipelgapiiritus, ,,kummardamine" Pesa ja pere Enamik teeb pesa pinnasesse, kuklased teevad okastest ja muudest taimeosadest suuri kuhilpesi Mõnd liiki sipelgad elavad parasiitidena teiste pesades Emasid on peres üks kuni mõnisada, elavad ja munevad sügaval pesas Pärast lendlust ehk pulmalendu isased hukkuvad, emased murravad oma tiivad ja lähevad pessa tagasi või asutavad uue pere Vastsed nukkuvad kookonis Põhiline osa perest on töölised ehk töösipelgad, neil on tööjaotus Pesa kaitsevad kõik töölised Kord aastas kasvatatakse põlvkond tiivulisi isaseid ja emaseid Kasutatud materjalid https://et.wikipedia
sümbioos kommensalism konkurents parasitism kisklus herbivooria Sümbioos Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Sümbioosis elavaid liike nimetatakse sümbiontideks. Kõigi samblike keha koosneb sümbiontidest - sümbioosis elavatest vetika- ja seenerakkudest. Mitmed taimeliigid elavad ka sümbioosis seentega. Meriroos ja erakvähk. Roos kaitseb vähki vaenlaste eest, vähk jätab roosile oma toidujäänuseid. Lehetäi ja sipelgas. Sipelgad pakuvad lehetäile kaitset vaenlaste rünnakute eest, vastutasuks saavad magusat nestet toiduks. Mänd ja männiriisikas. Männiokkad sünteesivad valguse toimel veest ja süsihappegaasist orgaanilisi aineid, mis laskuvad mööda tüve juurtesse. Riisika seeneniidistik ümbritseb männi juurt, mis suurendab juure pinda ja imeb mullast vett ja selles lahustunud mineraalaineid. Kommensalism Eri liikide organismide kooseluvormi, mis ühele poolele on kasulik ja teisele
Munevad PALJUNEMIN taimedele,arenevad E, täismoondega ARENG Toakärbes, laulusääsk, NÄITED veiseparm, kihulane MESILASED SIPELGAD ELUKOHT, PESA PERE KOOSSEIS EMA ÜLESANNE TÖÖLISTE ÜLESANDED TOIT SUHTLEMINE PALJUNEMINE JA ARENG TALVITUMINE KASULIKKUS Putukate tähtsus looduses ja inimesele LOODUSES INIMESELE Tolmeldavad taimi, ... Saab siidi, ... KASULIKKUS Kahjustavad taimi, ... Rikuvad toitu, ... KAHJULIKKUS MESILASED
B) 13 maakonda 14 13 C) 14 maakonda D) 15 maakonda 12 15 5.- 6. klass 10. Millist taime kutsutakse ka metssireliks? A) Näsiniin B) Lodjapuu C) Sarapuu 7.-9. klass 10. Milline samblik talub üsna tugevasti saastatud õhku? A) Põdrasamblik B) Seinakorp C) Habesamblik 5.- 6. klass 11. Kuidas on omavahel seotud sipelgad ja lehetäid? A) Sipelgad on lehetäide suurimad vaenlased, nad tassivad lehetäi mune pessa oma järglastele toiduks. B) Nad elavad vastastikku kasulikus kooselus: lehetäid pakuvad sipelgatele magusat nõret toiduks, sipelgad aga kaitsevad lehetäisid vaenlaste eest. C) Lehetäid on sipelgate parasiidid. 7.-9. klass 11. Kas pildil olev taim on ... A) putuktolmleja B) tuultolmleja C) Isetolmleja 5.- 6
Noor orav, kes polnud enne pähkli matmise juures viibinud, käitus aga samamoodi. Võttis pähkli, istus maha ja kuulatas igas suunas. Leides, et kõik on korras, kraapis ta siledat voodivaipa, kus uurija loomaga tegeles.Seejärel sooritas ta pähkli matmiseks vajalikud liigutused, aga õhus. Loomade kojutulek · Mesilased leiavad tee tagasi taru juurde ainult sellistest kohtadest, kus nad on varem käinud. · Sipelgad orienteeruvad ennekõike lõhna järgi. Seda näitab ka katse: tõmmates sõrmega põigiti üle sipelgate tee, jäävad sipelgad vastavale kohale nõutult seisma või liiguvad edasi-tagasi mööda sõrmest jäänud lõhnabarjääri. Mõtlemine ja kujutlused · Koer magab külili, väljasirutatud jalgadega. Äkki hakkab ta jalgadega sebima ja niutsub või haugutab. See tõendab, et koer näeb und sellest, et ta jookseb ja haugub. Kuna unenäod on
kooseluvorm, kus mõlemad saavad elada teineteisest sõltumata. Endosümbioos on kooseluvorm, kus üks organism elab teise kehas, nt: veise seedekulglas tselluloosi lagundavad bakterid. 2. Kommensalism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik ja teisele kahjutu või neutraalne. Liiki, kellele selline kooselu on kasulik nimetatakse kommensaaliks. Nt: mardikas elab sipelgate pesas, kust ta saab kaitset ja toitu, kuid sipelgad ei saa selle eest midagi, samblik ja puu samamoodi. 3. Konkurents sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm. See on kas liikide vaheline või liigisisene, nt: valguse, vee, toidu või emaste pärast. Tekib siis kui ressursside hulk on piiratud ning selle tulemusena ei saa sarnaste vajadustega organismid koos püsivalt eksisteerida. (nõrgem osapool tõrjutakse välja või ta hukkub) nt: mänd ja
keha katab kitiinkest. · Kõik mardikad aga ei lenda. Mardikate roll looduses: · Putukaid söövad röövputukad, linnud, kalad jne. Jaanimardikad: Nad on ainukesed helendavad mardikad Eestis, emase tagakeha kolme viimase lüli alaosas paikneb helenduselund. Kiletiivalised- · Kiletiivalistel on neli kilejat tiiba ning tagakeha tipus muneti või mürgiastel. · Kiletiivaliste hulgas on palju ühiselulisi liike. Näiteks kodumesilased, herilased, kimalased ja sipelgad. · Ühiselulistel putukatel on peres tööjaotus: emaputukas muneb, töölised on viljatud ja teevad kõik pere eluks vajalikke töid, isaputukad on ainult ema viljastamiseks. · Kodumesilastel ja sipelgatel püsib pere koos palju aastaid. · Kimalastel ja herilastel elab pere ainult ühe suve. Talvituvad ainult emasputukad. · Ühiselulistest putukatest on kodumesilased nektari- ja õietolmulised, sipelgad segatoidulised ja herilased peamiselt röövputukad.
Eestis 170 liiki MORFOLOOGIA 1-43 mm Tiivad kilejad, kaetud karvadega; lõugkobijad olulised määramisel. ELUVIIS/KOHT Enamik öise aktiivsusega, lendavad valgusele; valmikud enamasti ei toitu; vastsed segatoidulised. Puruvanalased. Järvevanalased 23. O. Lepidoptera – liblikalised Eestis 2365 liiki 3-28 mm Erisoonelised kõrgemad liblikad. Pisisamasoonelised 24. O. Hymenoptera – kiletiivalised Eestis ~1600 (8000) liiki 0,2-110 mm Kiletiivalised on mesilased, kimalased, herilased, sipelgad. Neil kõigil on kaks paari kilejaid lennutiibu. Tagatiivad on eestiibadest veidi väiksemad ja on eestiibadega konksukeste abil seotud. Mõnikord on tiivad taandarenenud nagu sipelgate töölistel. Tiiva soonestus on hõre. Kiletiivaliste käppadel on 5 lüli. 25. O. Diptera – kahetiivalised Eestis ~ 4500 liiki 0.5-60 mm Siia rühma kuuluvatel putukatel on ainult kakas kilejat lennutiiba. Need on kärbselised ja sääselised
Äralõigatud ladvaosast liigub signaal elektriimpulssidena varre alaossa. Kuna taimedel puuduvad närvirakud siis toimub info edastamine tunduvalt aeglasemalt kui looma organismis. Alguses toodetakse mürki ja peale seda aktiviseerub uus kasvupuhang. Samal põhimõttel toimivad ka Aafrikas kasvavad akaatsiad. Veel võib tuua näiteks aeduba, kes on vaevatud lehetäidest, ta võib kutsuda SOS signaali abil appi lehetäivamplasi. PUTUKAD · Tiivulised sipelgad ajastavad oma pulmalennu tavaliselt äikesega, sest sellel ajal tekib atmosfääri väga tugev elektriväli. Neis tingimustes võiad tiivulised sipelgad helendada ja tekitada küllalt valgust, et seda öösel näha on. PUTUKAD · Teatud liblikad helendavad samuti elektriväljas, näiteks liblikate parv pärast äikest võib veenda kogenematuid pealtvaatajaid, et tegemist on UFO-ga. MÜÜT
Peas on tundlad. Liitsilmsed. Toitumine Valmikud toituvad nektarist ja õietolmust. Täiskasvanud toituvad Loomsest toidust, Nektarist, Õietolmust, Sülemist, Meest Ja teistest looduses leiduvatest toiduainetest. Paljunemine Kehasisene paljunemine Kiletiivaliste iseärasuseks on, et nende emased munevad nii haploiseid kui diploiseid mune. Tähtsus Mesilased toodavad mett. Mesilased ja kimalased tolmendajad. Sipelgad toituvad parasiitidest. Lisaks Kiletiivalisi 150000 liiki. Paljudel kiletiivalistel on tagakeha tipus muneti, mis vahel on ühendatud mürginäärmega ning kujunenud mürgiastlaks Allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Kiletiivalised http://www.annaabi.com/kiletiivalisedo.html
Sigimine Putukad on erandtult kõik lahksugulised Peamiselt eristatakse kolme sigimisviisi: lahksuguline, eluspoegimine ja partenogenees Osad putukad arnevad täis- ja osad vaegmoondega Erinevaid putukaid Leinaliblikas Puruvana Kimalane Seitsetäpplepatriinu Toakärbes Sipelgad ja lehetäid Tänan tähelepanu eest ! Humala-eistekedrik
Ta võib levitada haigusetekitajaid - streptokokke, paratüüfust, tuberkuloosi, bakteriaaldüsenteeriat ja polüomeliiti. Vaaraosipelgatega võitlemine on keeruline. Kontaktputukamürgid hävitavad küll töölised, kuid emasipelgad ja haue jäävad pessa alles.Emasipelgad on mürgiresistentsemad. Ohtu haistes võivad nad põgeneda ja varjuda kaugemates käikudes, elatudes seal kuude kaupa oma vastsetest. Kõigepealt tuleb selgeks teha, kust sipelgad sisse tulevad ja tõmmata nende sissekäigu ette tõrvaga joon. Kus võimalik, valada nende sissekäigu ette tärpentiini. Sipelgate käiguteele või nende asukohtadesse pandud hallitatud sidrunilõigud peletavad nad sealt eemale. Sipelgad peletab toast ka piirituse või viinaga ülevalatud kampritükike. Sipelgad kaovad elamust mõne päevaga, kui kreeka pähkli suurune pärmitükike segada 1 spl. suhkru ja vähese veega (võib lisada ka natuke mett), ning saadud segu tühjadesse
2010 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali proosa aastapreemia teose "Ahvid ja solidaarsus" eest 2011 Friedebert Tuglase novelliauhind novelli "48 tundi" "Kurat õrnal lumel" (luulekogu), 2006 "Puuviljadraakon" (lasteraamat), 2006 "Tule mu koopasse, mateeria" (luulekogu), 2007 "Heureka" (luulekogu), 2008 "Ahvid ja solidaarsus" (novellid), 2010 "Kunstiteadlase jõulupuu" (luulekogu), 2010 Luulekogus on väga palju loodustemmatikat Putukad : ämblikud, sipelgad, rohutirtsud,liblikad Linnud: ööbik, harakas, kurg, kajakas, tihane,rohevint,kukk Puud, põõsad, õitsemine Väga palju on kasutatud otsekõnet Vabavärsiline Palju on kasutatud vandumist
Seente ja samblike roll looduses ja inimeste elus Seente roll looduses Kooselu putukatega – termiidid, sipelgad Lagundamine Sümbioosid Moodustavad samblike Söök (loomadele) Samblike roll looduses Fotosünteesides suurendavad hapniku hulka Head indikaatorid keskkonna saastatuse määramise Toiduks loomadele Puhta vee allikad Pesamaterjal Maskeering Elupaik Seente ja samblike tähtsus inimeste seas Pagaripärmi võime muuta glükoos alkoholiks ja CO2-ks. Mõnest seeneliigist tehakse ka antibiootikume.
Kiletiivalised Laura & Külli 8.KL Kehtna Põhikool Kiletiivalised on üks liigirohkemaid putukate seltse. Umbes 150 000 liiki. Kiletiivaliste ladinakeelne nimetus on Hymenoptera. Kiletiivalised on näiteks: mesilased, kimalased, herilased, sipelgad, lehevaablased, käguvaablased jpm. Pildi lisamiseks tee topeltklõps Kehaehitus Kõigil kiletiivalistel on kaks paari kilejaid lennutiibu. Tiibadel võib näha väikest tumedat tiivatäppi, mis annab tiibadele lennul vastupidavuse. Kiletiivaliste suised on haukamis- või libamistüüpi. Peas on tundlad, mille lülide arv varieerub kolmest seitsmekümneni. Peas asub ka paar liitsilmi ja 3 lihtsilma. Kiletiivalistel on tagakeha tipus muneti, mis vahel on ühendatud
Tulimuld jätkab, Manast saab õhuke aastaraamat Vaba Eesti on lõpetanud EKK kirjanikesarja lisandub pärast 1971. aastat 2 raamatut. Kanadas kirjastaja Vello Salo Aja Kiri (19761990) Teemad, zanrid, hoiakud subjektiivsus, filosoofilisus ja ideoloogilisus Enamus jätkas realistlikus laadis Luules valitses kindlarütmiline uusromantiline värss Pagulased Arvo Mägi "Karvikute kroonika" 19701973 Ilona Laaman "Mis need sipelgad ka ära ei ole" 1971 Karl Ristikivi"Inimese teekond" 1972 Bernard Kangro 18.10 Oe küla 25.03 1994 Rootsi Kiltre algkoolis, Valga gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis kirjanik, ajakirjanik, luuletaja 1944. a põgenes Soome kaudu Rootsi 19501994 töötas ajakirja Tulimuld toimetajana ja Eesti Kirjanike Kooperatiivi direktorina. Looming luulet iseloomustab vahetu ja sümbolitaotluslik kujundikeel Meeleoludes vahelduvad nukrameelsus
Veekonna kõhualune on valge või kollakalaiguline. Maismaale ronivad nad vaid pärastlõunal, kõige soojemal ajal, kuid ka siis hoiduvad nad enamasti kaldaäärsesse taimestikku, kus on piisavalt niiske ja varjuline. Nad on vägabosavad ning vilkad elukad ning volksavad vette niipea, kui kellegi same kuulevad.Seetõttu on veekonni raske näha Toitu püüab peamiselt maismaal. Suure osa toidust moodustavad putukad, mardikad, kahetiivalised, kiilid ja sipelgad Veekonnad koevad mai teasel poolel, 2 kuni 3 nädalat peale talveunest äramist emasloom koeb 2000 kuni 3000 1,5 kuni 2mm läbimõõduga muna. Sigimisperiood venib pikale sest koetakse mitu portsjonit. Munadearenguks peab veetemperatuur olema vähemalt 16 kraadi. Eestis elutseb lõuna ja edela eestsis üksikutes kohtades ka põhja pool. Saartel puudub täiesti. Esimene fakt veekonnade seas on sugude vahekord ebavõrdne emaseid on 68,6% ja isaseid on 31,4%
Selts Sihktiivalised Kiilid Liblikad Mardikad Kiletiivalised Kahetiivalised T 1.Tugevad 1.Suured 1.Tiivad 1.Tugevad 1. 2 paari 1. kaks tiiba U tiivad silmas kaetud kitiinist kilejaid tiibu 2. teine paar N 2.Hääle- 2.Pikk ja soomustega kattetiivad 2.Mitmeid tiibu N aparaat: peenika , mis annab 2.Kilejad ühiselulisi muutunud U tirts-hõõruba tagakeha värvi katteriivad putukais seemistiteks S tagasäärt 3.Suured, 2.Imilont (tööjaotus) E vastu esitiiba tugevad D titsikas- kiletiivad(2 hõõrub tiiva- paari) otsi vastamisi 4.vastsel 3.Tugevad püünismask hüppejalad T -rohutirts: putukad ...
AIAS Putuktoidulised liigid on põõsalinnud, lehelinnud, kärbsenäpid, tihased, ööbik, punarind, lepalind, linavästrik, kuldnokk, hallrästas - toituvad putukatest, tigudest, nälkjatest, ämblikest, tõukudest, hulkjalgsetest ning teistest selgrootutest. leevike, vares, rohevint, Harilik orav- männi- ja kuuse seemned suurkirju rähn- putukate vastsetest ja valmikutest, sipelgaid. seemneid, pähkleid, puuvilju. Sipelgad- putukatest, lehetäide magusast eritisest ja taimemahlast siil- röövikud, nälkjad, närilised, hiir Päevapaabusilm ja väike-koerliblikas, nõgeseliblikas ning väike-kärbtiiva vajavad nõges ja põldohakast. Karihiir- selgrootud, lülijalgsed ja nende vastsed, teod Kimalased - põldkimalane talukimalane ristikukimalane hallkimalane metsakimalane kivikimalane tumekimalane niidukimalane maakimalane - Eesti kõige harilikum kimalaseliik karukimalane aedkimalane - nektarivarudega liblik-, imi- ja huulõielised taimed. Vihmauss- mullaga k...
Muldkeskkond e litosfäär koosneb maakoorest. 2. Kliimategurid: Valgus Niiskus Temperatuur jne 25. Mis on sümbioos? Näited. Sümbioos-on erinevat liiki isendite kasulik kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni jooksul (sipelgad ja lehetäid) Sipelgad toituvad lehetäide suhkrurikkast eritisest-mesikastest. "Tänutäheks" kaitsevad sipelgad lehetäisid vaenlaste eest, nt.lepatriinude, viivad neid kõige mahlakamatele võrsetele ja kannavad emasid talveks sipelgapesadesse 26. Mis on kommensalism? Näited. Kommensalism on eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (näiteks samblik ja puu). Näiteks elab mardikas sipelgapesas ja saab sealt kaitset ja toitu, aga sipelgad ei saa sellest midagi,
(suhteid).Organismid on kohastunud elama oma ökonišis. ÖKONIŠŠ (e. liigi ökonišš) Mingi liigi kõigi oluliste ökoloogiliste tegurite ökoamplituudide kogum Teades kõike eelnevat vasta küsimustele: 1. Milliseid organisme saab kasutada bioindikaatoritena; kas elusolendeid, keda iseloomustab mingi teguri kitsas või lai ökoloogiline amplituud? (nt olgu selleks teguriks temperatuur) Sipelgad, seened, männiokkad, jne. Kitsas ökoloogiline amplituud (väikesed muutused keskkonnas põhjustavad neis jälgitavaid muutusi). 2. Milline keskkonnategur on organismi toimetulekut piirav e. limiteeriv? Näiteks vee ja lämmastiku kättesaadavus määrab, kus ja kui hästi taimed suudavad kasvada. 4. Selgita, millal tekib organismide vahel konkurents? Organismi Kasulik Osapoole Näited
Lepatriinulased · Sillaotsa Põhikool · 8. klass · Meriliis Evart Välimus · Lepatriinulased on kumera selja ja ülaltvaates küllaltki ümara kehaga mardikad. · Seitsetäpplepatriinu punast või oranzikat värvi kattetiibadel on seitsmest mustast täpist koosnev muster, ülejäänud keha on must. · Punase ja musta kombinatsioon on hoiatusvärvus. · Mõned lepatriinud on vöödilised ja ühevärvilised. · Pea on lepatriinulastel väike ja on eesselja sees varjul. Elukeskkond · Lepatriinud elavad tihedalt inimese kujundatud keskkonnas. · Näiteks aedades, puukoolides, aga ka umbrohtu täis kasvanud tühermaal, sest need on alad, kus esineb suurel hulgal lepatriinude toitu. · Lepatriinusid on viidud maailma eri piirkondadesse, et kasvatada neid kahjurputukate hävitamiseks. Paljunemine · Emased lepatriinud munev...
Karin Eesmaa KLÕ22Õ TLÜPS Konspekt S tähe õppimiseks Emakeele didaktika · Loen ette lugu mõmmist ja arvame koos lastega, millist tähte me täna õppima hakkame. Mõmmi leidis pesa. Pesa ees käisid sipelgad siia ja sinna. Ühed läksid pessa. Teised tulid pesast välja. Mõnel oli suus kõrs, mõnel okas. Kõik tegid tööd. Keegi napsas Mõmmit sabast. Mõmmi vaatas selja taha. Seal oli siplegas. Pisike sipelgas ütles: ,,Suur karu, ära istu siin!" ,,Miks?" küsis Mõmmi. ,,Sa oled meil ees," vastas sipelgas. ,,Näe, sina ole seal, siis sa ei ole ees!" Mõmmi astuski paa rsammu eemale. · Vaatame, kelle moodi me häält teeme, kui ütleme hääliku S. Kõik koos susistame häälikut S
• Hea vererõhu alandaja • Annoona puust kasutatakse kõike – lehed, viljad, seemned, juured ja koor • Lehed ja viljad nt. – Reguleerivad veresuhkru taset – Parandavad luude tervist – Spasmide vastane toime Lisaks • Taimejuurtel nugisevastaline toime • Seemneid kasutatakse parasiitide tõrjumiseks või putukamürgina • Annoona igihaljas puu, mis ei talu külma • Õisi tolmendavad väikesed putukad, nt. sipelgad ja mardikad Aitäh tähelepanu eest! Kasutatud kirjandus • http://en.wikipedia.org/wiki/Annona_ muricata • http://www.vikerkaaresild.org/et/nod e/5433/graviola-imelised-omadused • http://wol.jw.org/et/wol/d/r37/lp-st/ 102002364
Arengutüüp Vaegmoone Täismoone Vaegmoone Täismoone Liigiline rändrohutirts Sinitiib, Ujuris, Tondihobu, Kimalane e Metsasääsk, mitmekesisus lapsuliblikas, kooreürask, vesineitsik, maamesilane, hallasääsk, mustlaik-apollo sitasitikas puruvana herilased, sipelgad toakärbes, parmud, porilane, põdrakärbes Tähtsus looduses Toiduahel, Taimede Toitub inimese Osa toiduahelast, Nõelavad Taimekahjurid,
· Mesilasema vaklu ja tööliste vaklu toidetakse mesilaspiimaga. · Kevadel - hakatakse nektarit koguma, mesilasema hakkab munema. · Suvel toimub sümelemine enne uue ema koorumist lendab vana ema koos osa pereliikmetega tarust välja, et uus elupaik leida. · Sügisel algab ettevalmistumine talveks, mätsivad taru kõik praod taruvaiguga kinni · Talvel - talvituvad, kogunevad sooja hoidmiseks tihedasse kobarasse, toituvad kogutud meest. Sipelgad · Pere elab mullast või taimejäänustest kokku kantud pesakuhilas ja selle all maa- alustes käikudes. · Pesas võib olla mitu emasipelgat ja sadu tuhandeid töölisi. · Tööjaotus: haude hooldajad, ehitajad, toidumuretsejad jt. · Kodu kaitsevad kõik töösipelgad ründavad vaenlasi tugevate lõugadega või sipelgamürgiga. · Enamik on tiibadeta. · Kord aastas kasvatab sipelgapere põlvkonna tiivulisi isaseid ja emaseid, kes lendavad pesast välja paarumislennule.
hiigelmajas, kus naaber ei tunne naabrit. Ühiskondlikku eluviisi müüriherilased ei tunnista - igaüks on väljas vaid enda eest. Üldiselt kiletiivalistest Suurim kiletiivaline on 6 cm pikk Jaava saarel elav odaherilane, kõige väiksem on munakireslane pikkusega 0,21 mm. Viimane on üldse kõige pisem putukas. Peas on neil tundlad, mille lülide arv varieerub kolmest seitsmekümneni. Peas asub ka paar liitsilmi ja 3 lihtsilma, kuid mõned sipelgad on täiesti pimedad. Osadel kiletiivaliste sugukondadel on kaks paari kilejaid lennutiibu, mõnedel tiivad puuduvad. Enamikul liikidel võib tiibadel näha väikest tumedat tiivatäppi, mis annab tiibadele lennul vastupidavuse. Ees- ja tagatiivad on omavahel väikeste konksukestega ühendatud ning töötavad lennul ühtse kandepinnana. Tagatiivad on eestiibadest veidi väiksemad. Kiletiivaliste suised on haukamis- või libamistüüpi. Viimasel
HING Platoni arvates on hing see mis jääb kahe maailma vahepeale . Hing ootab meie kehast väljapääsemist ning Platoni arvates ei peaks inimesed kartma surma, vaid sellele õnnelikult vastu minema . Kui me sureme pääseb hing vabatusse . Hing pääseb tema arvates ,,Ideede ``maailma,kuid sinna pääsevad ainult puhtad hinged.Hinged, kes on liigselt kiindunud oma kehasse, ei pääse samuti "üles", et kogeda võimalikult palju erinevaid "ideesid" - nad siirduvad hoopis inimeste või loomade kehadesse. Äärmiselt rumalad hinged lähevad kaladesse ja need, kes olid püüelnud kodanikuhüvede poole, olemata sealjuures filosoofid, lähevad "ühiskondliku iseloomuga"putukate kehadesse (nt mesilased või sipelgad).Patused hinged rändavad keha surres haudade vahel ja ootavad järgmist kehastumist.Hingel on kolm alget: 1.mõist...
toiduliikidega.Vaikseookeani äärsetes piirkondades on peamiseks söödavaiks selgroogseteks erinevad lõheliste liigid, suurtest veekogudest eemal aga imetajad. Eestis on karu toidus selgroogsetest loomadest leitud koduveise, kodusea, metssea, kährikkoera, põdra,metskitse, luukala, sisaliku ja linnu jäänuseid. Selgrootutest loomadest on karu toidus tavalisimad sipelgad, Ameerikas on suhteliselt sagedaseks selgrootuks toiduobjektiks maaöölase vastsed. Eesti karude toidust on leitud üle 20 erineva sipelgaliigi. Juhuslikult või koos teiste toiduobjektidega satuvad karu menüüsse ka mardikad, kahetiivaliste vastsed, nälkjad, liblikate röövikud jms. Taimse toidu võib karu puhul jaotada tinglikult 2ks: taimede rohtsed osad ning energiarikkad taimeosad. Rohtsest materjalist eelistab karu enam mahlakaid liike, Eesti oludes on nendeks nt
vastastikku kasulik kooseluvorm.( liblikõieline taim ja mügarbakter) Eksosümbioos-org. vaba kooselu vorm (sipelgad kaitsevad lehetäisid ja saavad vastu magusat eritist) võivad elada ka teineteisest sõltumata. Endosümbioos- üks org. elab teise keha sisemuses (veise seedekulglas tselluloosi lagundavad bakterid) Kommensalism- eri liiki organismide kooseluvorm,mis ühele poolele on kasulik teisele kahjutu. (mardikas võib elada sipelgapesas-see pakub toitu ja kaitset, kuid sipelgad ei saa sellest kasu ega kahju. / inimese soolestikus elavad bakterid ja algloomad). Kommensaal-liik,kellele selline kooselu on kasulik. Konkurents- sama või eri liiki org. vastastikku piirav kooseluvorm.(noores kuusikud puud konkureerivad toidu ja valguse pärast, kiiremini kasvavad puud varjavad liigikaaslased / isasloomad konkureerivad emasloomade pärast) Parasitism- eri liiki org. kooseluvorm,mis ühele kasulik,kuid teisele kahjulik.Sellist kooselust kasu saavat liiki nim
Eesti metsalilled Näsiniin: Harilik näsiniin on kuni 1 (1,5) meetri kõrgune põõsas. Oksad rohekashallid, vähe harunenud ja väga sitked. Talbjad või süstjad lihtlehed on koondunud tihedamalt võrse tippu. Hallikasrohelised lehed kinnituvad võrsele vahelduvalt. Lehed on noorelt servast ripsmelised. Lillakas-roosad õied kinnituvad 35 kaupa lehtede kaenlas kaheaastasele võrsele. Punased marjataolised luuviljadvalmivad septembris.Näsiniin õitseb aprillis, enne ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
