Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Närvisüsteem (3)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas teket mõjutavad?
Vasakule Paremale
Närvisüsteem #1 Närvisüsteem #2 Närvisüsteem #3 Närvisüsteem #4 Närvisüsteem #5 Närvisüsteem #6 Närvisüsteem #7 Närvisüsteem #8 Närvisüsteem #9 Närvisüsteem #10 Närvisüsteem #11 Närvisüsteem #12 Närvisüsteem #13 Närvisüsteem #14
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-10-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 358 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor otherside Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
16
docx

NÄRVISÜSTEEM

a. on see toidulisandina müügil USA-s. Postsünaptilise potentsiaali pikkus oleneb mediaatori eemaldamisest postsünaptilisest pilust. Mediaatori eemaldamine on erinevate mediaatorite jaoks erinev, osad (nt ACh) hüdrolüüsitakse sünaptilises pilus, teised (nt serotoniin) seotakse taas presünaptilises rakus ja kasutatakse hiljem uuesti. 3. Refleksi ja refleksikaare mõiste ja osad. Refleks on organismi vastus ärritusele. Selle kaudu närvisüsteem reguleerib org talitust. Refleks realiseerub mööda refleksikaart. See on tee mille erutus läbib vastuvõtvalt retseptorilt (sensorilt) kuni täidesaatva elundini. Refleks toimub teatud aja jooksul, seda 1 nim refleksiajaks. Erutuse ülekanne toimub kas närvilt närvile või närvilt erudeeritavale elundile. Olgu selleks lihas vms. erutuse ülekande kohta kutsutakse sünapsiks.

Normaalne ja patoloogiline...
thumbnail
6
docx

Närvisüsteem

tervikus. NS talituslik jagunemine s o m a a t i l i n e ehk kehanärvisüsteem EX ! reguleerib skeletilihaste tegevust koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi Loob seose org. ja väliskeskonna vahel Teadlik ja Tahtlik tsentraalseks osaks on peaaju ja seljaaju perifeerseks - peaaju- ja seljaajunärvid. v e g e t a t i i v n e ehk siseelundite närvisüsteem inerveerib siseelundite talitlust töötab teadvusest ja tahtest sõltumatult jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks osaks tsentraalne osa - tuumad pea ja seljaajus perifeerne - ganglionidest, närvikiududest ja nende põimikutest. Hallollus ­ koosneb neuronite kehadest ( tuumad peaajus, seljaajus, suurajukoor) Valgeollus ­ koosneb närvikiududest Hallolluse k i h t i peaaju suurte poolkerade pinnal nimetatakse -

Anatoomia
thumbnail
37
doc

Närvisüsteem

lülidevaheliiigeseid 25. Kraniaalnärvid. I - n. olfactorius, haistmisnärv II - n. opticus, nägemisnärv III - n. oculomotorius, silmaliigutajanärv IV - n. trochlearis, plokinärv V - n. trigeminus, kolmiknärv VI - n. abducens, eemaldajanärv VII - n. facialis, näonärv VIII - n. vestibulocochlearis, esiku-teonärv IX - n. glossopharyngeus, keeleneelunärv X - n. vagus, uitnärv XI - n. accessorius, lisanärv XII - n. hypoglossus, keelealune närv 26. Sümpaatiline närvisüsteem. Esimene neuron asub seljaaju hallaine intermediolateraalses piirkonnas ja nende aksonid (preganglionaarsed kiud) kulgevad paravertebraalsetesse ganglionidesse, kus asub teine neuron. Neuromediaatoriks esimese ja teise neuroni vahel on atsetüülkoliin. Osad preganglionaarsed närvikiud kulgevad neerupealsetesse, kus nende stimulatsioon kutsub esile atsetüülkoliini vabanemise. Viimane omakorda stimuleerib adrenaliini (hormoon) sekretsiooni verre.

Psühholoogia
thumbnail
33
docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia 4.loeng Refleksid, refleksi mõiste Refleks on organismi vastus ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart. Refleksikaar: Erutuse võtab vastu retseptor---aferentsed(sensoorsed)---keskus(KNS) levib edasi efektorile. Efektorile saadavad eferentsed kiud (motoorsed (juhul kui efektoriks on lihas) v sekretoorsed (juhul kui efektoriks on närvirakk). Tulemuseks on reaktsioon e. vastus (see pole enam tegelt refleksikaare osa). Refleks on organismi talitluse regulatsiooni põhiline vahend. Närvisüsteemi regulatsioon realiseerub reflekside kaudu. Et regulatsioon oleks efektiivne, on vaja tagasisidet. Reaktsioonist informeeritakse nii keskust, kui retseptorit. Seljaaju, ehitus ja funktsioonid Seljaaju paikneb lülisamba kaares. Ta koosneb üksikutest luudest, mille vahel on kõhrekettad. Need annavad lülisambale liikuvuse. Slejaaju ise on sekmentaarse ehitusega st. et koosneks justkui üksteise ppeal paiknevatest sarnastest se

Anatoomia ja füsioloogia
thumbnail
12
pdf

AP, lihased, närvisüsteem

1/6 Somaatiline NS (KeskNS-seljaaju-peaaju; PiirdeNS-peaajunärvid-seljaajunärvid) 1. millisteks osadeks jaotatakse närvisüsteem (NS)? Autonoomne ehk vegetatiivneNS(Sümpaatiline NS -tsentraalne osa-perifeerne osa; Parasümpaatiline NS slaid 2, Anat - NS 8.1 lk 180 NS-tsentraalne osa-perifeerne osa) 2. millisteks osadeks jaotatakse somaatiline NS? Kesknärvisüsteem / Piirdenärvisüsteem NS slaid 2, 3, 4 3. millisteks osadeks jaotatakse vegetatiivne NS e

Anatoomia ja füsioloogia
thumbnail
7
doc

Närvisüsteemi talitlus

Füsioloogia Närvisüsteemi talitlus Närvisüsteemi üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded 1. Pea- ja seljaaju. 1. Närvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks ja perifeerne ns. Kesknärvisüsteem: peaaju + seljaaju Perifeerne ns: aferentne ja eferentne e. motoorne osa. Eferentne osa jaguneb omakorda: somaatiline motoorne ns ja autonoomne ns Autonoomne ns jaguneb: sümpaatiline ns ja parasümpaatiline ns · Närvisüsteemi peamised funktsioonid: homoöstaas, organismi erinevate osade talitluse koordineerimine ja liitmine ühtseks tervikuks, väliskeskkonna adekvaatne peegeldamine

Füsioloogia
thumbnail
11
docx

Närvisüsteem

väga iseäralikud graafikule ilmuvad ogad. Alkohol on välistatud; ravimite abil ärahoida; b) Kasvajad- esineb vasaku ja paremapoole vahel asümmeetria EEGs, kasvaja piirkonnas on suhtelised aeglased võnked; kompuutertomograafia c) Läbipõetud traumad juhul kui trauma on jätnud ajju sisekoe kahjustuse(?) 13. Vegetatiivse närvisüsteemi ehitus ja funktsioonid Vegetatiivne närvisüsteem juhib siseelundite ja veresoone taliltust. Veresoontes toimub see siselihaste innervatsiooni teel. Kaks põhiosa on sümpaatiline ja parasümpaatiline NS. Kolmas osa on metasümpaatiline ehk enteraalne närvisüsteem ehk soolenärvisüsteem- siseelundite seintes paiknev närvisüsteem millel pole kesknärvisüsteemis närvirakkude kehasid. Vegetatiivses närvisüsteemis on olemas aferentne ja eferentne osa. Aferentne viib infot elunditelt ja veresoontelt kesknärvisüsteemi

Bioloogia
thumbnail
6
doc

Füsioloogia - närvisüsteem

_ Teostab sidet väliskeskkonnaga (retseptorid) _ Tagab organismi kui ühtse terviku eksisteerimise (närvid) _ On psüühilise tegevuse organiks (närvikeskused) 13. Milline on kesknärvisüsteemi funktsionaalne jaotus? SOMAATILINE e. animaalne e. kesknärvisüsteem - reguleerib skeletilihaste tegevust ning koordineerib kehaosade talitlust, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel - nn. teadlik ja tahteline närvisüsteem Somaatiline (ehk kesk- )närvisüsteem jaguneb: · Tsentraalne osa ­ pea- ja saljaaju (suured närvirakkude kogumikud, milles eristatakse hall- ja valgeollust) · Perifeerne osa ­ peaajunärvid, seljaaju närvid. (müeliintupega ümbritsetud nn valged närvikiud moodustavad pea- ja seljaaju valgeolluse ning osalevad perifeersetes närvides. Müeliintupeta nn hallid närvikiud kulgevad peamiselt vegetatiivsetes NS-s. 14. Mis on hallollus?

Füsioloogia



Lisainfo

Põhjalik konspekt

Kommentaarid (3)

Ethylean profiilipilt
Ethylean: Super duper wooper snap
15:47 07-03-2012
NeverWakeUp profiilipilt
Sandra Andrejeva: Väga hea, tänud!
22:42 19-05-2014
Heltsi profiilipilt
Heltsi: jah
22:31 12-06-2016



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun