Kordamine eesti keele eksamiks (2)

Sisukord

Sisukord 1
ORTOGAAFIA 2
Hääliku pikkuse õigekiri 2
Sulghäälikute õigekiri 3
h õigekiri 3
i ja j õigekiri 3
Kaashäälikuühendi õigekiri 4
Liited ja liitsõnad 4
Võõrsõnade õigekeelsus 5
h võõrsõnades 5
f ja š õigekiri 5
Võõrsõnade lõppsilbi õigekiri 6
Lõppsilbi täishäälik 6
Lõppsilbi sulghäälik 7
SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT 7
Polüseemia, homonüümia, sünonüümia, välted, astmevaheldus 9
Välde 9
Sünonüümia, homonüümia, polüseemia. 10
Astmevaheldus 10
Laadivaheldus 10
Silp 10
LÜHENDAMINE 11
Keeled ja keelkonnad 11
Keeled 11
Eesti mured 12
Keelkonnad 12
Nimede käänamine 12
Nimede kasutamine ja võõrnimed 13
Võõrnimede käänamine 13
Võõrnimedest tuletamine ja võõrnimede käänamine 13
Lühendid ja nende reeglid 14
Tuntumad lühendid 15
Tuntumad võõrsõnad 17

ORTOGAAFIA

Täheortograafia
Eesti keeles kirjutatakse suhteliselt häälduspäraselt, rakendatakse häälduspärase põhiprintsiibi kõrval traditsiooni- ja vormiprintsiipi.
Hääldusest erinevat kirjutatakse nii üksikhäälikuid kui ka häälikuühendeid.

Hääliku pikkuse õigekiri

Hääliku pikkuse põhireegel lähtub hääldusest.
• Lühike häälik kirjutatakse ühe ( nt ehe, asi), pikk ja ülipikk kahe tähega (nt tsehhid - tsehhe, kassid - kasse).
• Erand viimane häälik mõnes ühesilbilises sõnas kirjutatakse hääldust arvestamata ühe tähega
•Sulghäälikutel ja f ning š-l on iga pikkuse jaoks oma märkimisviis, vt Sulghäälikute pikkuse õigekiri.

Sulghäälikute õigekiri

Sulghäälikud e klusiilid (g, b, d, k, p, t) on helitud häälikud ja esinevad nii sõna algul, keskel kui lõpus. Sõna alguse sulghäälikut ei saa häälduse järgi kirjutada, mõnikord ei vasta hääldusele ka sõna sees olev sulghäälik.

• Sulghäälik sõna algul
  

Põlistes eesti sõnades ja laensõnades kirjutatakse sõna algusesse k, p, t, võõrsõnade alguses võib olla g, b, d. Sõna alguse b, d, g häälduses ei kajastu: võõrsõnade alguse g,b,d hääldatakse nagu omasõnade k,p,t. Sulghäälikust sõltub tähendus, nt gaas - kaas, baas - paas, doos - toos jt.

• Sulghäälik sõna sees
  

Sõna sees kirjutatakse sulghäälik vormiprintsiibist lähtudes. Oluline on jälgida, kas klusiil satub helilise või helitu hääliku naabrusesse.
Tavaliselt kirjutatakse helitute häälikute kõrvale k, p ,t (nt lahke , kopsik, peatselt) ja heliliste järele g, b, d (nt kõrvaldas, õmmeldi, kaergi).

h õigekiri

Sõna keskel olev h kirjutatakse häälikupikkuse põhireegli järgi: lühike häälik ühe (näit. ahi ) ja pikk ning ülipikk kahe tähega, s.t. kirjapildis pole vahet, kas (selle) tsehhi või (seda) tsehhi ( samuti almanahhid:almanahhe jt).

i ja j õigekiri

Silbi algul kirjutatakse j ja silbi lõpus i, nt va-ja - vai-a; sa-jad - sai-ad. Reegel kehtib ka võõrsõnades, nt ro-jalist, ra-joon; aga ratsi-onaalne, konfidentsi-aalne. Kõige enam erineb hääldusest i ja j kirjutamine ü järel.

Kaashäälikuühendi õigekiri

•Mitu erinevat kõrvuti asuvat kaashäälikut moodustavad kaashäälikuühendi. Häälikuühendite õigekiri ei lähtu hääldusest, vaid peab järgima reegleid.
•Kaashäälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega (nt kuplid, aktus , purke, värske, mõtlik, monarh jt)
•Erandid Ükski täht ei lange sõnast välja, st kaashäälikuühendis võib kõrvuti olla kaks (mõnikord kolm) samasugust tähte

• liide -gi, -ki ees - tammgi, pallgi, seppki, sokkki, ehkki , tuttki, värsski, krahhki;
  
• sõnade liitumisel - keskkool, võrkkiik, plekkkatus , pappkarp, kepphobu, allkiri ;
  
• liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb - koralllane (korall + lane , vrd linlane ), portugallane, modernne , suveräänne, sünkroonne, kompleksseid, kurioosseid, religioossed, õhkkond, keskkond;
  
• l, m, n, r järel olev s , kui samaaegselt on täidetud kaks tingimust:
  

s on ülipikk ( siin tuleb hääldada) - marss, pulss , simss , nüanss;

s-le ei järgne kaashäälikut - marssida, aga marslane (põhireegi järgi).

• Kui need tingimused pole täidetud, ei loe hääldus ja tuleb kirjutada põhireegli järgi, st iga täht ühekordselt.
  

Liited ja liitsõnad

•gi ja ki liide:
– helitu hääliku (S, F, H, Š, Z, Ž, K, P, T, G, B, D) järel -ki – haabki, suppki, vendki
– helilise hääliku (A, E, I, O, U, Õ, Ä, Ö, Ü, J, L, M, N, R, V) järel -gi – kanagi, mahlgi, vihmgi
• Sõnade liitumisel säilivad kõik tähed eirates kaashäälikuühendi reeglit. Nt raudtee , põhikool
•Liidete liitumisel jäävad samuti kõik tähed alles emirates kaashäälikuühendi reegleid. Nt kokkki, keskkond, modernne jne

Võõrsõnade õigekeelsus

Võõrsõnad on teisest keelest laenatud sõnad, mille võõrapärasus pole veel täiesti kadunud. Võõrsõna eristab omasõnast iseloomulik tunnus:

• g, b, d sõna algul - grimm, botas , doos;
  
• võõrtäht - zooloogia , faas, efektiivne, tušš;
  
• pearõhk järgsilbil - miniatuur , limonaad, etikett ;
  
• võõrapärased häälikuühendid - foogt , allergia , lornjett jt
  

Võõrsõnu kirjutatakse võimalikult häälduspäraselt, st lähtekeele lähedaselt. Sõnu, mille hääldus kirjapildist oluliselt erineb, nimetatakse tsitaatsõnadeks. Võõrsõnade omandamisel pööratakse võrdset tähelepanu korrektsele hääldusele, kirjapildile ja sõna tähendusele.

h võõrsõnades

Sõna sees oleva h õigekiri lähtub hääldusest ja hääliku pikkuse põhireeglist: lühike häälik kirjutatakse ühe ja pikk ning ülipikk kahe tähega.
Pika täishääliku järel kirjutatakse rõhutu h enamasti ühe ja sõna lõpus kahe tähega, sest võõrsõnadel on rõhk sageli lõpus.
Lühikese täishääliku järel võib esineda nii lühike kui ka pikk h, neid sõnu peab korrektselt hääldama (vt tabel). Kui rõhk langeb h-le, kirjutatakse kahe tähega, kui mõnele teisele häälikule, on üks täht.

f ja š õigekiri

f ja š kirjutatakse samade reeglite järgi nagu k, p, t, st häälduse järgi.
Pikk f , š kirjutatakse ühe, aga ülipikk kahe tähega, vrdl mafiooso - maffia (lühikest f-i š-d ei esine).
Erandid tulenevad naaberhäälikutest (vt tabel).
Häälik hääldub ülipikalt siis, kui talle langeb rõhk. Vrd pr`ofid: pro`ffidel ( esimeses sõnas ei ole rõhk f-l, vaid o-l, teises aga langeb f-le.) Sageli sõltub f ja š õigekiri õigest hääldusest.
Keeles kodunenud vanades laenudes on f-i asemel hv: ahv, kahvel , kohv, kohver , krahv , paragrahv, tuhv

Võõrsõnade lõppsilbi õigekiri

Lõppsilbi täishäälik

Võõrsõnade lõppsilbi täishääliku õigekiri ei olene hääldusest, vaid viimasest kaashäälikust. Kui võõrsõna lõpeb helitu kaashäälikuga, siis kirjutatakse täishäälik alati kahe tähega: antiloop, garderoob , limonaad, sünagoog, paradiis, fotograaf .
Kui sõna lõpeb helilise kaashäälikuga (l, m, n, r), siis enamasti kirjutatakse vanemais muganenud laensõnades lõppsilbi täishäälik ühe, uuemais kahe tähega, aga kindlat seaduspärasust ei ole (vt tabel). Vähem tuntud sõnu tuleb sõnastikust kontrollida.

Lõppsilbi sulghäälik

Viimase silbi sulghääliku õigekiri lähtub üldiselt hääldusest, aga mitte alati.
Kui sõna pearõhk on algul, pole sulghäälik ülipikk ja kirjutatakse ühe tähega (nt ` kabinet ), pearõhulises lõppsilbis on sulghäälik ülipikk ja kirjutatakse kahe tähega (nt etike`tt).

SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT

Märkused
Näited
LÄBIV SUUR ALGUSTÄHT
1) Kohad, ehitised
v.a liigisõna (meri, jõgi, tänav, mägi, linn, väljak jne)
Tartu linn, Raekoja plats , Kolme Pärna tänav, Pühavaimu kirik
2) Asutused, ettevõtted
v.a liigisõna (muuseum, tehas jne)
Musta Kassi kämping, Hea Tuju kauplus, Eesti Kontsert
3) Riigid
Eesti Vabariik, Ameerika Ühendriigid, Rootsi Kuningriik
4) Isikud, olendid
ka kujuteldavad
Kadri, Toomas-Hendrik Ilves, Kaval-Ants, Vanapagan
5) Ajalehed, ajakirjad
v.a sidesõna (ja, või jne)
Eesti Ekspress, Pärnu Postimees , Pere ja Kodu
6) Kaubad , sõidukid
v.a liigisõna (laev, auto, kakao , leib, sai jne)
kakao Meie Mark, laev Tormide Rand ,
ESISUURTÄHT
1) Teosed, dokumendid , sarjad
kirjutatakse jutumärkides
„Tõde ja õigus”, „Presidendi valimise seadus”, ballett „ Luikede järv”, „Aktuaalne kaamera ”
2) Ajaloosündmused
Jüriöö ülestõus, Teine maailmasõda
3) Taimesordid
Kirjutatakse jutumärkides
kartul „Jõgeva piklik”, õun „Valge klaar ”
VÄIKE ALGUSTÄHT
1) üritused
rahvatantsupidu, rahvusvaheline muusikute konverents
2) kuud, nädalapäevad, tähtpäevad, pühad
veebruar, lehekuu, pühapäev, jaanipäev, uusaasta, suur reede, võidupüha, rahvusvaheline üliõpilaste päev
3) ametinimetused, auastmed
minister, direktor , professor , kindral
4) keeled, rahvused
eestlane, vene keel
5) õppeained
ajalugu, matemaatika , eesti keel
Suur algustäht (riigi tähenduses)
Väike algustäht (kultuur, rahvus, keel)

• Eesti riik, Eesti valitsus
  

• eesti rahvas, rahvus, eesti küla
  

• Eesti kroon
  

• eesti kirjandus
  

• Eesti kodanik
  

• eesti keel, eesti maine
  

• Eesti lipp ja vapp
  

• eesti rahvamuusika
  

• Eestimaa
  

• eestimaine (ne-liiteline tuletis )
  

• Eesti loodus (riigi osa)
  

• üle-eestiline (line-liiteline tuletis)
  

• Eesti film (toodetud Eestis)
  

• eesti film (eesti filmikunst)
  

• Vene võim
  

• vene rahvalaul
  

Polüseemia, homonüümia, sünonüümia, välted, astmevaheldus

Välde

•Välde väljendab rõhulise silbi pikkust.
•Rõhutud silbid on välte suhtes määratlemata.
•Väldete jagunemine:
-I välde – sõna (häälik või häälikuühend) on lühike ehk iga häälik esineb ühekordselt, v.a k, p, t olemasolul esisilpides ning häälikuühendi puhul rõhulistes silpides: kala, kanala, sõdima, lagunema.
-II välde – sõna (häälik või häälikuühend) on pikk ehk iga häälik esineb kahekordselt, v.a k, p, t, või on häälikuühend rõhulistes silpides: silla, linna, sammu, kapi, Kati, plika, sauna, kirgas, ostab, tõlgib, tulbid , odra.
-III välde – sõna (häälik või häälikuühend) on ülipikk ehk iga häälik esineb kahekordselt, häälikuühend on rõhulistes silpides või on sõna ühesilbiline: linna, sammu, kappi, latti , kukke, sauna, õuna, värvis, ostis, tõlkis, puu, koi.
•Välted sulghäälikute ja võõrtähtede puhul:
-G , B , D - I välde
-Š, K , P , T – II välde
-ŠŠ, KK, PP, TT – III välde

Sünonüümia, homonüümia, polüseemia.

•Sünonüümia – samatähenduslikkus
hunt - kriimsilm
•Homonüüm on samakujuline, kuid eri tähendusega sõna.
(puu)palk – (raha) palk
•Polüseemia – mitmetähenduslikkus

Astmevaheldus

•Astmevaheldus esineb käänd ja pöördsõnades.
•Astmevaheldus jaguneb kaheks välte- ja laadivaheldus. Mõlemal vahelduse tüübil on olemas nõrk ja tugev aste.
Vältevaheldus
•Vältevaheldust aitavad määrata käändsõna omastav ja osastav kääne. Nende võrdlusel tulevad kahtluse korral häälduserinevused hästi välja. Omastav kääne või sama hääldustugevusega vorm on nõrgas astmes (II vältes), osastav ja sama hääldustugevusega vorm aga tugevas astmes (III vältes).
•Vältevaheldus on astmevahelduse liik, mille puhul sõna tugev aste on III vältes ja nõrk aste II vältes. Ainult ühes vältes olevad sõnad on vältevahelduseta!
•Pöördsõna puhul on hea võrrelda oleviku 1. Pööret (mida teen) ja da-tegevusnime (mida teinud).

Laadivaheldus

•Laadivaheldus toimub kui kaob ära –s või sulghäälik. Et seda näha võrreldakse omastavat ja osastavat ainsuse vormi sisehäälikuid.
•Laadivaheldus on nõrk juhul kui sõnad pole sulghäälikut. Nõrga või tugeva astme üle otsustatakse antud vormi põhjal.

Silp

•Silp on väikseim kõnes esinev hääldusüksus. Silbi ülesandeks on muuta häälikud kõnes kergesti hääldatavaks ja tajutavaks.
•Lühikesed silbid on sellised,millel puudub silbi lõpp ja tuum koosneb ainult ühest täishäälikust .
•Pikad silbid on sellised , millel on olemas silbi lõpp, või mille silbituum koosneb kahest täishäälikust.
•Lahtised silbid on need, millel puudub silbi lõpp. Kinnistel aga on silbi lõpp.
•Silbi määramisel tuleb jälgida geminaati (k,p,t). Sõna ratas, silbitan RA (T) – TAS . Kuna teine silp algab T’ga., siis lisandub see esimesele silbile ning silp on pikk.
• Diftong – kaksiktäishäälik – nt ae

LÜHENDAMINE

Võimalikke lühendeid on eesti keeles kolme liiki: algustähelühend,
katkendlühend,
konsonantlühend.
Algustähelühend: väiketähtlühend a – aasta, kk – keskkool, s-meister – suurmeister , P-Jäämeri – Põhja-Jäämeri, e-post, jne – ja nii edasi (tavalühendid);
suurtähtlühend E – esmaspäev, UÜ – usaldusühing, RMA – Rakvere Maksuamet, VES – “Vene-eesti sõnaraamat” (asutused, riigid, ettevõtte tüübid; teosed, mõisted; nädalapäevad).
Katkendlühend: tr – trükk, sept – september, õpil – õpilane, teadusk – teaduskond, postiaadr – postiaadress, saj-vah – sajandivahetus , Lad-Am – Ladina-Ameerika (lüh moodustavad sõna algushäälikud 1.,2. või 3. silbi täishäälikuni).
Konsonantlühend: pms – peamiselt, rmtk – raamatukogu, tlk – tõlkija, mln – miljon, n-srs – nooremseersant (moodustatakse sõna [ilmekamatest] kaashäälikutest).

Keeled ja keelkonnad

Keeled

Germaani keeled Slaavi keeled Romaani keeled
Inglise keel vene keel prantsuse keel
Saksa keel ukraina keel itaalia keel
Hollandi keel valgevene keel hispaania keel
Rootsi keel poola keel portugali keel
Taani keel tšehhi keel rumeenia keel
Norra keel slovaki keel moldova
Islandi keel bulgaaria

Eesti mured

•Põhjaeesti murderühm: saarte, lääne-, kesk- ja idamurre ;
•Lõnaeesti murded – tartu, mulgi , võru murded

Keelkonnad

Nimede käänamine

Nimede kasutamine ja võõrnimed

• Ametlikus kontekstis tuleb asmtevahelduslikel perekonnanimedel säilitada nimetav kuju
  
• Kui nimi lõppeb vokaaliga siis lisatakse vaid käändelõpp
  
• Kui nimi lõppeb konsonandiga, siis tuleb kõige pealt lisada i ning seejärel käändelõpp
  

alaleütlev
A. Kuusepuu
Kuusepuule
K. Nõgu
Nõgu'le
T. Mägi
Mägi'le
M. Vaher
Vaher'ile
Erandid

• -ne lõpulised perekonnanimed , mida käänatakse kui vastavaid mõiseid
  

A. Raudne > A. Raudsele

• -s lõpulised nimed (va. Ühesilbilised) kasutatakse tüvevokaali e
  

M. Saukas > M. Saukas'ele
A. Saar > A. Saar'e / A. Saar't / A. Saar'ele

Võõrnimede käänamine

• Võõrnimede käänamisel lähtutakse hääldusest
  

a) kui nimi lõppeb tummavokaaliga, siis lisatakse kõigepealt tüvevokaal -i ning seejärel käändelõpp
b) kui nimi lõppeb tummakonsonaldiga, siis lisatakse üksnes käändelõpp
Mõlemal puhul tuleb kasutada ülakoma
O. Wilde
O.Wilde'ile
O. Wilde'i (kelle oma)
Bordeaux
Bordeaux'sse
Bordeaux' inimesed
Camus
Camus'lt
Camus' teos
Meursault
Meursault'lt (kellelt)
Camus'd teost lugenud

Võõrnimedest tuletamine ja võõrnimede käänamine

• Tuletis kirjutatakse väikese algustähega
  
• Mitmest nimest koosnev tuletis kirjutatakse kokku üheks sõnaks
  
• Tuletis võib ülakomaga eralada käänetest
  

Bonn
bonn'lane / bonlane
Bordeaux
bordeaux'lane/ bordeauxlane
Camus
camus'lik / camuslik

Lühendid ja nende reeglid

Nii eristatakse kahesuguseid lühendeid:
1) üldkasutatavad lühendid, mida kasutavad kõik kirjutajad ja millel on arusaadavuse huvides kokkuleppeline kuju;
2) konkreetses tekstis (raamatus vm kirjutises) kasutatavad lühendid, mille sisu avatakse esmakordsel esinemisel tekstis.
Olemuselt ja stiililt on lühendid argised ning neid ei soovitata kasutada pidulikus ja ametlikus tekstis või pealkirjades ( Erelt , 2005; Hirsjärvi, Remes, & Sajavaara, 2005). Näiteks, rahvusvahelistes lepingutes kasutatakse lepingupoolte täisnimetusi: Ameerika Ühendriigid, Egiptuse Araabia Vabariik, mitte USA ega EAV. Kuna väljakirjutamine on viisakam kui lühendamine, ei soovitata au- või tänukirjas lühendada ka tiitleid, nt dir – direktor (Erelt, Erelt, & Ross, 2007).
Sõnade lühendusviisist lähtuvat jaotust illustreerib järgmine tabel.
Põhireeglid

Suurtähtlühendi lõppu ega vahele punkti ei panda (TÜ, TLÜ). Väiketähtlühendis pannakse punkt siis, kui lühend langeb kokku mõne eestikeelse sõnaga (s.a, k.a).

Liitsõna lühendamisel säilib sidekriips ka lühendis (P-Jaagupi, V-Nigula).

Väiketähtlühendid loetakse välja nende taga peituvate sõnadena.

Suurtähtlühendid loetakse tähthaaval (OÜ, ÜRO, IMF) või sõnana kokku ( NATO , ROK, FIE).

Käändelõpp lisatakse väiketähtlühendile läbi sidekriipsu (lk-l), suurtähtlühendis võib sidekriipsu ka ära jätta (USAsse).

Osa suurtähtlühendeid käsitatakse omaette sõnana ( UNESCO ~ Unesco, AIDS ~ aids, UFO ~ ufo).

Ladinakeelseid lühendeid käsitatakse tsitaadina (P.S. ´post scriptum´ A.D. ´ Anno Domini´).

Isikunimedes võib nimetähed kirjutada ilma punktita (J.V.V. ~ JVV); ainult esitähte lühendades on soovitav panna punkt (E. Vilde , T-R. Viitso).

Tuntumad lühendid

a. = aasta(l)
arh. =  arhitekt
biol = bioloogia
dem. = demokraatlik, demokraatia
dep = departemang
dets. = detsember
dir. = direktor
dr. = doktor
e. k. = eesti keel
EKmS = Eesti Kirjameeste Selts
EMÜ = Eesti Maaülikool
ENSV = Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik
ERL = Eesti Ringhäälingute Liit
el=enne lõunat
filos = filosoofia
jrk=järjekord
khk. =  kihelkond
KL = Kaitseliit
kl= klass/kell
kpl=kauplus
kr = kroon
lk = lehekülg
ld.k = ladina keeles
mln = miljon, miljonit
mnt - maantee
MTÜ = mittetulundusühing
Nö=nii öelda
NATO =  North Atlantic Treaty Organization, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon
OÜ = osaühing
pKr = peale Kristuse sündi
pst=puiestee
rdt = raudtee
rnkl. = Riiginõukogu liige
rvkl. =  Riigivolikogu  liige
SA =  Sihtasutus
St =seetähendab
ÕES = Õpetatud Eesti Selts

Tuntumad võõrsõnad

Abiturent - keskoolilõpetaja
Absoluutne - täielik
Abstraktne - meeltega tajumatu
Absurdne - mõttetu
Adekvaatselt - võrdselt
Afekt - tundepuhang
Aferist - petis, õnnekütt
Afišs - müürileht, kuulutus
Akadeemik - teadlase aunimetus
Akrobaat -võimleja
Alfabeet - tähestik
Alkohol - viinapiiritus
Anekdoot - naljalugu
Aplodeerima -plaksutama
Areen -esinemisväljak
Arhitekt -ehituskuntsnik
Arhitektuur -ehituskunst
Asfalt -maavaik
Atentaat -mõrvakatse
Bakalaureus -esimene teaduslik kraad
Balansseerima -tasakaalustama
Banaalne - labane
Barbaarne -metsik
Bareljeef - skulptuurm is asetseb pinnalähedase kõrgendina
Baritone - keskmise kõrgusega meeshääl
Barjäär -tõke
Barokne - hilisrenessansi kunstistiilile omane
Baseeruma -tuginema
Bestseller - menuraamat
Blamaaž -teotus, häbi
Blokaad -piiramine
Bluffima -puru silma ajamine
Boheemlane - muretu eluviisiga inimene
Boiler -kuumutuskatel
Botikud -naiste kummikud
Bravuurne -väljakutsuv
Brigadir -juht
Brikett -pressitud turvas
Brošüür - kerges köites õhuke trükiteos
Daatum -kuupäev
Dateerima -kuupäeva panama
Defekt -viga, puue
Defitsiitne - haruldane
Degenerant -mandunud isik
Dekadents -allakäik
Deklamatsioon -ilulugemine, etlemine
Deklaratsioon -ametlik teadaanna
Delegaat -saadik
Demograafiline -rahvastikku puutuv
Desameerima -sõjaväe kamm
Diagnoos -haiguse kindlaksmääramine
Diagramm -joonis, skeem
Distsipliin -kord
Dokument -ametlik paber
Domineerima - valitsema
Dotatsioon -juurdemaks
Dramaatiline -põnev, jõuline, vapustav
Drastiline -järk, rabav
Džemper -kootud/ heegeldatud plus
Duplikaat -teisikdokument
Efekt -üllatav mõju
Eksemplar -üksikese
Entsüklopeedia -teatmeteaos
Fajanss -peen valge savi
Familaarne -tuttavlik, liiga vaba käitumisega
Filigraanne -peen
Fosseerima -liialdama
Fundamentaalne -põhjapanev
Garaaž -autokuur
Garanteerima -tagama
Garantii -tagatis
Generatsioon -põlvkond
Gigantne -hiiglasli
Globaalne -kogu Maad hõlmav, üldine
Grammatika -keeleõpets
Grammofon -plaadimängija
Grillima -liha röstima
Grimeerima -välimust muutma
Homogeenne -üllatav
Hopsidal -sõjaväehaugka
Humaanne -inimlik
Hüperbool -kunstiline liialdus
Illusteerima -midagi kirjalikku täiendama joonistega/piltidega
Immigrant -sisserändaja
Immuunne -tõvekindel
Insener -kõrgema tehnilise haridusega inimene
Intelligent -haritlane
Intensiivne -pingeline, tõhus
Intervjuu -küsitlus
Inventar -vara
kabinet -tööruum
kalligraafia -ilukiri
kandidaat -kohataotleja
karahvin -lamba nahk
karantiin -levikutõkend
karikatuur -pilkepilt
karjäär -teenistuskäik
karusell -pöördkiik
kineetika -liikumist uuriv teadusharu
kisell -magustoit
kitarr -keelpill
klišee -kiraloa teised, kulunud väljend
komitee -valitav juhtimisorgan
kompetente -pädev, kursisolev
konkreetne -täpne,selge
konkurent -võistleja
konstateerima - nentima
kontigent -teatud osa
kontseptsioon -vaadete süsteem
konventeerima -muutma
kooperatiiv -ühistegevuslik ettevõte
kurioosne -imelik, kentsakas
likvideerima -mingi asja tegevust lõpetama
mandarin -tsitrusvili
martsipan -maius
massaaž -hõõrumine, mudimine
materiaalne - aineline
materialislik -ainelisest lähtuv
materjal -aine
mausoleum -haudehitis
mehhanism -masinavärk
metalne -metallist
mikrofon -elektroakustikaseade
mikroskoop -optikariist
misjon -kristlik äratustöö
missioon -kutsukus
momentaanne -silmapilkne
monarh -ainuvalitseja
mänedzer -esindaja
nahaalne -häbematu
nihilism -põhimõtee mitte tunnistamine
nivelleerima -tasandama
okupeerima -hõivama
orientalistika -idamaade keeli ja kultuuri uuriv teadus
orienteeruma -õiget suunda leidma
palagan -laadateater
palkon - lahtine rõdi
palsam -õlide segu
panderoll -postisaadetis
pankrot -maksujõuetus
paradoksaalne -absurdne
paragrahv -alajaotis tekstis
paralleelne -rööpne
perfektne -laitmatu
personal -isikkoosseis
petsooleim -põletusaine
pidžaama -ööriietus
plisseerima -voltima
pokaal -jalaga joogiklaas
potentsiaalne -võimalik
president -valitav riigipea
prestiiž -mõjukus
pretensioon -nõudlus, taotlus
profaane -asjatundmatus
professionaalne - elukutseline
progressiivne - edasiviiv
propaganda -levitamine
prožektro -helgiheitja
psühholoogia -hinge teadus
psüüiline -hingeline
repotaaž -sündmuste kirjeldus
ressurss - tagavara , varus
režissöör -lavastaja
revanš -kättetasumine
rutiinne -harjumuslik
röntgen -läbivalgustus
sekretär -ajaajaja, kirjutuskapp
snepper -iselukustav lukk
sovhoos -põllumajandus ettevõte
spontaanne -iseeneslik
standardne -tüüpiline
stiihiline -reguleerimatu
sufiks -liide
suveräänne -iseseisev
šabloonne -ühetooniline
šantaaž -väljapressimine
sarz -karikatuurne
šašlõkk -röstitud liha
šedööver -meistritöö
šeflus -abi osutamine
zoloogia -lootateadus
žanr - kunstiteose liik
žilett -habemeajamistera
taburet -iste
tendents -sunnitlus
tolerantsus -sallivus
totaalne -täielik
traagiline -kurblooline
trafaretne -tavapärane
tragöödia -kurbmäng
trantsiitvedu -läbivedu
transport -edasitoimetamine
tärpentin -teatud õli
türanlik -hirmuvalitsuslik
variant -teisend
virtuoosne - meisterlik