Otsingule "turvas" leiti 980 faili

Turvas
11
odp
c Tallinna Lilleküla Gümnaasium Turvas  Orgaaniline maavara  Suure veesisaldusega  Turbavaru Eestis on väga suur Turba leiukohad Eestis  Turvase koostis  Turvas on suure veesisaldusega aine, mis koosneb süsinikust, vesinikust, hapnikust, sisaldab alati lämmastikku, fosforit ja mittepõlevaid koostisosasid. Turvas  Turvas moodustub liigniiskes keskkonnas, kus orgaanilise aine lagunemi...
Loodus õpetus - Põhikool
3 allalaadimist, 0 arvamust
Turvas
2
doc
Turvas kujuneb surnud taimeosakestest soodes, kus need vees hapnikuvaegusel täielikult ei lagune. Turvas on väga oluline energeetiline maavara. Eesti on maailma üks sooderikkamaid paiku - 22,3% meie territooriumist on soode all. Soode teke algas varsti pärast mandrijää taandumist, kui kliima muutus pehmemaks - 9100-8800 aastat tagasi, nagu näitavad radioaktiivse süsiniku meetodil saadud uurimistulemused. Su...
Turvas
1
docx
Turbasamblad ülevalt otsast pidevalt kasvavad ja alumisest otsast kõdunevad. Turbakihi moodustavad taimede ja loomade jäänused. Turba tekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest. Kergesti lagunevad sõnajalad, osjad. Keskmiselt lagunevad tarnad ja villpead. Kõige aeglasemalt lagunevad turbasamblad ja puhmad näiteks (kanarbik, leesikas ja sookail). Turba moodustumine on väga aeglane protsess - igal aastal tekib juurde maksimaalselt 1 mm turvast. Kuna tihedas turbakihis pole piisavalt õhku siis t...
Bioloogia - Keskkool
4 allalaadimist, 0 arvamust
Õppimiseks geograafia kontrolltööks
1
doc
Mis on muld-selle tähtsus-mulla tekke tegurid
4
doc
E – väljauhtehorisont – vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest G – gleihorisont - sinakashall, tekib kui muld on suurema osa aastast märg (põhjaveest) vesi tihendab mulda ja surub õhu pooridest välja. AT – toorhuumuslik horisont – tekib liigniisketel aladel, iseloomulik gleimuldadele. Orgaanilise aine kuhjumishorisont. Jääb A ja T vahele O – orgaanilise kõduhorisont – koosneb lagunemises olevast vari T – turvas – vee ja orgaanilise aine rikas, soomulla horisont. Mullad on seotud kliima ja taimkattega, levivad vööndiliselt. Kliimas ja veerežiimist lähtudes võib mullad jaotada kolmeks: Läbiuhteline veerežiim – sademetevesi jõuab vähemalt kord aastas nõrguda läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni. Toitainete kadu, mullaviljakuse langus. Tüüpiline parasvöötme ja palavvöötme niiskele kliimale Tasakaalustatud veerežiim – mulda imbuv sademetevesi ei imbu põhjaveeni. Toiteelemente ei uhuta välja. Rohtlad, metsastepid, savannid...
Geograafia - Keskkool
127 allalaadimist, 3 arvamust
Pedosfäär
2
rtf
Sisseuhtehorisont- toimub peenemate mineraalsetete ja murenemis osakeste kogunemine. Väljauhte horisont- vaestunud, saviosakestest ja toite elementidest. Läbiuhteline veerežiim- vesi jõuab vähemalt kord aastas lähtekivimi põhjaveeni Tasakaalustatud veerežim- ei ulatu põhjaveeni. Auramise ülekaaluga veerežiim- lahustunud soolad liiguvad mullavees maapinna lähedae. Gleihorisont- kõrge põhjaveesisalduse tõttu jaolt märg. Turvas- orgaaaniliselt rikas aine. Sulamispiir ulatub kõige sügavamale liivadel, kõige vähem sulavad üles aga turvasmullad . Gleistumine- pidevalt liigniiskuses ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, milles toimub hapendumine. Turvastuminne- lagunemata taimejäänuste rohke kuhjamine mulla pindmises horisondis veerohkeskeskkonnas. Leetumine- org. ainete kogunemisel tekkivate hapete mõjul kantakse mullas olevad ühendid veetoimel ära. mulla viljakus langeb. Kamardumine- huumuse kognemine. OKASMETSA MULLAD: ¤ läbiuhteline veerežiim ¤ s...
Geograafia - Keskkool
17 allalaadimist, 0 arvamust
Kütused
1
rtf
2.saab kütustesse salvestatud energiat igal ajal vajalukus koguses kasutada.3.Saab energiakandjaid-kütuseid- lihtsal viisil ühest kohast teise transportida. 2.Kust on pärit kütustesse salvestunud keemiline energia? -Päikese energiast 3.Milliseid ühendeid saab kasutada kütusena? -igasuguseid ühendeid,mille koostises on mõni võrdlemisi madala oksüdatsiooniastmega element,mis võib kergesti üle minna kõrgemale oksüdatsiooniastmele. 4.Loetle tähtsamaid kaevandatavaid kütuseid. -nafta,maagaas,kivisüsi,pruunsüsi,turvas 5.Miks tahked kütused on kasutamiseks ebamugavamad kui vedelad ja gaasilised? -sest tahke kütuse põlemisel ei pääse õhuhapnik põlevale ainele hästi ligi ja põlemine on mittetäielik,raskem reguleerida leegi suurust ja temp. 6.Millistel tingimustel toimub põlemine leegiga?...
Keemia - Põhikool
38 allalaadimist, 2 arvamust
Alternatiivsed energiaallikad-essee
4
doc
Eelisteks võib pidada: imporditava kütuse vähenemist, võimalus kasutada energiavõsa biopuhastina, looks juurde olulisi töökohti ja seda eriti maapiirkondades. Puudusteks: tehnoloogia on küllalt töömahukas ja seadmed kallid(koristus-ja istutusmasinad), kahjustused kahjurite poolt(mida looduslikes kooslustes samadel liikidel ei esine). Puit on ikkagi Eestis üks alternatiivsemaid alternatiivkütuseid. (“Alternatiiv- ja väikeenergeetika” Tartu 1997) Pikalt on kasutatud kütteks turvast . See on ajalooliselt kõige vanem ja levinuim turba kasutamise moodus. Kuna Eestis on sademeid rohkem kui auramist, siis leidub meil küllaldaselt soid ja märgalasid, kus on head tingimused turba tekkeks. Turvas on Eesti üks olulisemaid maavarasid, mille kasutamiseks on vaja luba. Turba kaevandamisega kaasneb alati soode kuivendamine, mis toob endaga kaasa veerežiimi muutuse ja elustiku hävinemise. Sood on tähtsad puhta magevee reservuaaridena ja süsiniku talletajatena (orgaaniline aine ei lagune, kuna on hapniku defitsiit). Peaaegu kogu Eu...
Geograafia eksam
61
doc
Sellega langeb mulla keemiline viljakus. Leetumine esineb happelises keskkonnas.(Halb mulla protsess, ei ole viljakas). Kamardumine- Mulla tekkeprotsess, mille käigus tekib mulla huumushorisont. Toimub mõõdukas kliimas, kus keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel kasvab palju rohttaimi. (Toimub must muldades, muudab mulla viljakaks). Soostumine-(turvastumine) pidevalt liigniiskes keskkonnas viibivas mullas toimuv protsess, mille käigus muld muutub liigniiskeks ning väheviljakaks. Turvas-Lõpuni lagunemata orgaaniline aine, õhku on mullas vähe, ei lagune lõpuni. Gleistumine- Liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid redutseeruvad ja moodustavad hallikassinise tihenenud mineraalhorisondi mulla alaossa. (Muld on väga tihe, poore mullas pole, iseloomulik tundra mullale[lääne-eestis]) Sooldumine- Kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensii...
Geograafia - Keskkool
96 allalaadimist, 0 arvamust
Energiamajandus
3
docx
+suurim -meritsi tülikas kütteväärtus transportida (kallis ja (fossiilsetest ohtlik torujuhe) kütustest) +vähe saasteaineid põletamisel Kivisüsi +varud suured -põletamine saastab Osatähtsus õhku väheneb, varud suured Turvas; põlevkivi; -madal küttväärtus Ei osale pruunsüsi => ebaotstarbekas maailmaturul Vee-energia +omahind madal -HEJ ehitamine kallis NB! Kaudne +väheneb lisaks veel hooldus energia transport! üleujutuste oht -peab olema suure Kui odavat energiat +tekivad languga veerikas jõgi on palju, veevarud, mida -tuleb ehitada...
Geograafia - Keskkool
22 allalaadimist, 0 arvamust
Geograafia KT-quot Eesti Loodusgeograafia II quot
1
doc
5. Millised on Läänemere keskkonnaprobleemid? Naftareostus, vee toitainetesisalduse tõus ehk eutrofeerumine, ebasoovitud ainete sattumine vette. 6. Milline on Eesti jõgede veereziim ja millest see sõltub? Eesti jõed on lühikesed ja väljakujunenud hooajalise veerežiimiga. 7. Millisteks jõgikondadeks Eesti jaotatakse? 8. Seleta: kliima, ilm, veelahkmeala, põhjavesi, allikas, soo, turvas . Kliima – paljude aastate keskmine ilmastik Ilm – hetke seisund kliimas Veelahkmeala – kõrgem maa-ala, kust saavad alguse jõed Põhjavesi – sügaval maakoore kihtide vahel asuv vesi Allikas – põhjavee väljavoolu koht Soo – toitaineterikas niiske ala Turvas – sootaimede osaliselt lahustunud mass 9. Mis põhjustab Eestis jõgede ebaõhtlast paiknemist? 10. Mis põhjustab Eestis järvede arvu muutusi? Järved kasvavad ajapikku kinni. 11. Kuidas järvi liigitatakse? Sissevoolujärved ja väljavoolujä...
Geograafia - Põhikool
34 allalaadimist, 0 arvamust
Fossiilsed kütused
2
docx
Tänapäevaks on neist saanud kivisüsi ja nafta, mida tuntakse kui fossiilseid kütuseid. Fossiilne kütus ehk fossiilkütus (ka ürgkütus) ehk fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine. Ta on päritolult settekivim, millesse on ladestunud biosfääri aineringest väljunud süsinikuühendid. Fossiilkütustest saadud energiat nimetatakse fossiilenergiaks. Peamised fossiilsed kütused on nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas . Fossiilsed kütused kuuluvad taastumatute ressursside hulka, sest inimkultuuri kestmisaeg on olnud tühiselt lühike võrreldes nende moodustumiseks vajaliku ajaga. Fossiilsed kütused erinevad biokütustest kui taastuvatest kütustest, kuivõrd biokütused taasmoodustuvad lühikese aja (tavaliselt aastakümnete) jooksul. Fossiilsete kütuste põletamine lisandab biosfääri aineringesse süsinikku, biokütuste põletamine aga seda ei tee, sest biokütused on ise biosfääri aineringe osad. 1.1 Kivisüsi 1.2 Pruun...
Keemia - Keskkool
35 allalaadimist, 2 arvamust
Eesti energiamajandus
14
pptx
Viimaste aastakümnete jooksul on energia tootmine ja tarbimine kogu maailmas kasvanud. Energiaallikad Energiat ei saa inimene ise luua, vaid ainult hankida looduses juba olemasolevatest varudest. Energiaallikaks võib olla mistahes loodusvara või nähtus, mida inimene oskab ja suudab energia saamiseks ära kasutada. Elektri- ja soojusenergia tootmine Mille abil? Varad Põlevkivi ->Eestis Turvas -> Eestis Tuuleenergia -> Mägedes, veekogu lähedal Helioenergia -> Kõikjal Hüdroenergia ->Veekogu lähedal Nafta ->Venemaa Gaas ->USA Kuidas jõuab tarbijani? 1. (nafta ja gaasi Looduslike energiavarade hankimine ammutamine ja töötlemine, tahkete kütuste kaevandmine, rikastamine jne. ) 2. Elektri-, soojusenergia, mootrikütuste tootmine (elektrijaamad, naftatöötlemistehased) 3. Energia toimetamine tarbijale (kõrgepingeliinid, jaotusv...
Geograafia - Keskkool
32 allalaadimist, 0 arvamust
Aiandus
11
doc
Katmikaianduses reeglina mulda enam ei kasutata. Mulla puudused kasvusubstraadina: 1) muld on raske ja see muudab tema transpordi kalliks, 2) muld on tihe ja eriti potitaimede kasvatamisel jääb taime juurtele vähe õhku, 3) enne katmikalal kasutamist tuleb muld steriliseerida, sest mullas leidub alati patogeene. 4) tänapäeval on raske leida mulda, mis ei sisaldaks herbitsiidide jääke. Orgaanilise päritoluga substraadid Orgaanilise päritoluga kasvusubstraadi komponentidest on tuntuim ja enim kasutatud rabaturvas. Rabaturba eelised mineraalmulla ees: 1) rabaturvas on puhas (ei sisalda patogeene), 2) rabaturvas on kuivalt väga kerge, seega on transpordikulud väiksemad, 3) rabaturbal on suur veeimamisvõime, 4) rabaturvas sisaldab rohkem õhku, on poorsem. Rabaturba puudused: 1) pH on väga madal ja vajab enamiku kultuuride kasvatamiseks neutraliseerimist, 2) tekstuurilt on rabaturvas väga ebaühtlane ja vajab seetõttu enne kasutamist spetsiaaltöötlust või sõelumist. Puukoort saab kasvusubstraadina kasutada vaid täie...
Turbataimla tegemine
4
doc
Kas tasub selle paari pügala pärast muretseda? Kindlasti tasub! pH olemus on üsna keeruline - negatiivne logaritm vesinikioonide kontsentratsioonist lahuses. Seega tegelikult on vesinikioonide koondumus happelembestele taimedele sobivas mullas 100 korda suurem kui aiamullas. Sauna ei lähe ju keegi 0 °C juures, ikka köetakse esiteks leiliruum +100 °C-ni ja alles siis saab saunamõnusid nautida. Järelikult peame midagi tegema, et oluliselt suurendada happelembeste taimede juurte piirkonnas vesinikioonide arvu. Turvas auku või kuhja? Käepärane happeline materjal olukorra parandamiseks on turvas . Selle saame taimede juurte ümber paigutada kahel viisil: võime kaevata pinnasesse augu, täita selle turbaga, millesse istutame taime või puistame maapinnale kuhjakese turvast ja istutame selle otsa taime. Paraku asi nii lihtsalt ei käi - mõlemad võtted vajavad täiendavaid meetmeid, et keskkord taime juurte ümber pikemat aega happelisena püsiks. Aukuvisatud turvast ümbritseb tunduvalt vesinikioonidevaesem aiamuld. Ja paraku on aiamulda oluliselt...
Aiandus - Kutsekool
6 allalaadimist, 0 arvamust
Soo põhitüüpide võrdlus
2
odt
Mitmekesine, mätastel Samblarinne pruunsamblad Valdavalt turbasamblad turbasamblad (pärislehtsamblad) Valdavalt puitu Valdavalt tama- ja Ainult sfagnumiturvas sisaldavad turbad sfagnumiturvas (sobib Turvas (sobib allapanuks, (sobib väetiseks, kütteks, allapanuks, aianduses) kütteks) aianduses) Tabel 2. Soo põhitüüpide võrdlus (LaasimeT, Masing, 1995 järgi). SOO on selline osa maastikust, kus alalise veerohkuse ja hapnikuv...
Bioloogia - Keskkool
14 allalaadimist, 0 arvamust
MÄNNI MAJANDAMINE
9
doc
Nõmmemetsad(sambliku,kanarbiku): Kuivadel toitainevaestel muldadel kasvavad metsad.Nõmmemetsi leidub rohkem Põhja,-Loode- ja Kagu-Eestis ning saartel.Kasvupinnas on happeline ja põhjavesi asub mitme meetri sügavusel. Palumetsad(pohla,mustika kkt.): valgusküllased ja kuivad metsad mis on kõige eelistatumad puhkemetsad. Soostuvad metsad(sinika,karusambla): Põhjavesi ulatub kõrgele. Lähtekivimiks toitainete vaene liiv.Happelised mullad , leede-glei ja -turvastunud mullad. Ülemine horisont on toorhuumuslik ja turvastunud ja järgneb tüse leethorisont. Soometsad( siirdesoo, raba):Turvas koosneb turbasambla jäänustest, mis ülaosas on halvasti lagunenud. Alaliselt liigniiske. Kõdusoometsad(mustika-kõdusoo,Jänesekapsa-kõdusoo):kuivendatud siirdesoo, harvem rabaturvas. Põhjavee sügavus vegetatsiooni perioodil on 30-100 cm. 6 Erinevad raied männikutes Männinoorendik...
Metsamajandus - Kutsekool
5 allalaadimist, 0 arvamust
Turba hõõrdeteguri määramine
4
docx
Töövahendid: Tensomeeter, arvuti, turvas , kaalupommid, kaal, kuivatusahi, hõõrdeteguri määramise seade. Tööruumi tingimused: Laboritöö toimus Eesti Maaülikooli labori ruumis. Antud ruumi temperatuur oli keskmiselt 22,6º. Keskmist niiskust mõõta ei saanud, kuna ruumis puudus vastav aparaat, mis keskmist niiskust mõõdaks. Ruum oli puhas ja korras. Töövahendid olid terved, puhtad. Töö käik: Kõige alguses tegime tensomeetriga (hõõrdeteguri mõõtmise aparaadiga) tühikäigul käsitsi ketrates üks pööre sekundis, hiljem aga kolm pööret sekundis. Pärast seda kaa...
1 allalaadimist, 0 arvamust
Maavarade referaat
3
docx
Ta on orgaaniline maavara, milles mineraalainete sisaldus ei tohi ületada 35% kuivaine massist. Turvas kujuneb liig niiskes ning mõõduka, kuni jaheda temperatuuriga kliima keskkonnas, kus need vees hapnikuvaegusel täielikult ei lagune, näiteks soodes. Turva on suure veesisaldusega (88-92%) orgaaniline aine, mis koosneb süsinikust (50-60%), vesinikust (5-7%), hapnikust, sisaldab alati lämmastikku (2-3%), fosforist (<0,2%) ja mittepõlevaid koostis...
Kütused
16
pptx
    Kütused jagunevad agregaatolekult: • Tahked kütused – puit, põlevkivi, kivisüsi, turvas jms. • Vedelkütused – mootoribensiin, diislikütus,  biodiislikütus, bioetanool, reaktiivmootori kütus jm. • Gaaskütused – vedelgaas, maagaas (surugaas) Sisepõlemismootorites, reaktiivmootorites ja gaasiturbiinseadmetes kasutatakse vedel- või gaaskütuseid. Automootorites kasutatakse põhiliselt mootoribensiinivõi diislikütust. Viimastel aastatel leiab järjest enamat kasutamist biodiislikütus ja bioetanool. Neid kasutatakse enamasti segus tavakütustega. Biodiislikütust saab kasutada osades moot...
Füüsika - Kutsekool
1 allalaadimist, 0 arvamust
Muu