Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"täishäälik" - 83 õppematerjali

thumbnail
1
doc

Eesti keele õigekeel (silbitamine, välted jne)

Silp on väikseim kõnes esinev hääldusüksus. Silbi ülesandeks on muuta häälikud kõnes kergesti hääldatavaks ja tajutavaks. Silbi tähtsaim osa on silbituum. Silbi tuumaks on täishäälik või täishäälikuühend. Silbi alguses ja lõpus saavad esineda ainult kaashäälikud. Lühikesel silbil Sales rep ­ müügiesindaja. Accountant - raamatupidaja. Finance ­ rahandus. Department ­ puudub lõpp ja tuumas on üks täishäälik. Pikad silbid on need, millel on osakond. Company ­ ettevõte. Receptionist ­ administraator. Occupation ­ elukutse....

Eesti keel
132 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Kordamine eesti keele eksamiks

5 h võõrsõnades...........................................................................................................................5 f ja s õigekiri............................................................................................................................ 5 Võõrsõnade lõppsilbi õigekiri......................................................................................................6 Lõppsilbi täishäälik ..................................................................................................................6 Lõppsilbi sulghäälik................................................................................................................7 SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT...................................................................................................7 Polüseemia, homonüümia, sünonüümia, välted, astmevaheldus...

Eesti keel
176 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kontrolltöö nr.2 - Eesti keeles 2011 a.

9.klassi töö.2011/2012 õppeaastal tehtud...

Eesti keel
41 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eesti keele reeglid

1. Silp Silp on kõnes esinev väikseim hääldusüksus. Igas silbis peab olema tuum. Silbi tuumaks võib olla täishäälik või täishäälikuühend. Ema: E=tuum. Silbi tuumaks ei saa olla kunagi olla rohkem kui kaks täishäälikut. Peale selle silbil võib olla algus ja lõpp, nendeks on kaashäälikud. Lendas: E,a=tuum L,d ­ algus ja N, s lõpp Kui silbil ei ole lõppu, siis nimetatakse seda silpi lahtiseks, kui on lõpp siis nimetatakse seda kinninesilp. Silbid jagunevad lahtisteks ja kinnisteks silpideks. Peale selle jagunevad silbid lühikesteks ja pikkadeks....

Eesti keel
32 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Grammatika edasijõudnule

() () () () () () () () () () ( ) () () () () () () () () () () () () () () () () ( ) () () : täishäälik kaashäälik ­ ­ ­ ( ­ ) ( ­ ) ( ­ ) ­ ­ ( ­ ) ( ­ ) ( ) () () ( ) () ­...

Vene keel
206 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Sturktuuri kokkuvõte

F, S, Z, Z-esinevad ainult võõrsõnades ja võõrnimedes. A, E, I, O, U, Õ, Ä, Ö, Ü-9 vokaali. F, H, J, K, L, M, N, P, R, S, s, T, V-17 konsonanti. P, T, K- klusiilid. K, P, T, S, s, F, H-helitud. M, N, L, R, J, V-helilised Silp-väikseim kõnes esinev hääldusüksus. Osad: tuum-täishäälik, algus/lõpp-kaashäälik. Välde- I välde-silbituumas ainult 1 täishäälik , silbilõpp puudub, ka-la; ja-nu-ne-ma II välde-silbituumas 2 täishäälikut või olemas silbi lõpp, väl-de; koe-rad; ham-mas-test III välde-ekstra rõhk pikkadel silpidel. Sõnaliigid- nimi-kes?mis?, omadus-missugune?, arv-mis?mitmes?, ase- (ma,sa,ta;see,too,sama,teine,muu,oma,iga,mitu,kõik,kogu), tegu-mida tegema?, kaas- (nimisõna juurde), määr-(kohta,aega,viisi,seisundit,määra,suhtumist) side- (ja,ning,ega,ehk,või,aga,et,kui,sest,kuigi,nagu jne), hüüdsõna...

Eesti keel
133 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eest keele struktuuri põhimõisted

· Homonüümia on nähtus, mille puhul kahel keelemärgil on samakõlalised tähistajad. · Sünonüümia on nähtus, mille puhul ühel tähistataval on mitu erinevat tähistajat. · Konsonandid on sulg- ja ahtushäälikud. · Foneetika on teadus, mis uurib häälikute füüsikalisi omadusi. · Fonoloogia on teadus, mis uurib häälikuid kui keeleüksusi. · Foneem on hääliku kujund. · Silp on väikseim kõnes esinev hääldusüksus. · Silbi tuum on täishäälik või täishäälikuühend. · Lühike on silp, millel puudub lõpp ja tuumas on üks täishäälik. · Pikk on silp, millel on olemas silbi lõpp või mille tuumas on kaks täishäälikut. · Kõnetakt on keele väikseim rütmiüksus. · Esimene välde on see, mis esineb ainult lühikestes rõhulistes silpides. · Teine välde on see, mis esineb ainult pikkades rõhulistes silpides. · Kolmas välde on see, millel on eriline rõhk, millega hääldatakse rõhulist pikka silpi....

Eesti keel
99 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Present Simple - Lihtolevik

põhivorm ?(küsiv) do(does) + 1.põhivorm I do You do He, She, It does We do You do They do Do, Does = abitegusõnad. Abitegusõna Do, Does kasutatakse ainult eitavas ja küsilauses. 1) 3.pöördes lisatakse lõppu ­es, kui sõna lõpus on tähed ­ss,-sh,-ch,-x,-o nt: he does , he goes , he misses , he watches , he mixes . 2) 3.pöördes y -> muutub -> ies, kui y ees on kaashäälik nt: study ­ studies 3) 3.pöördes y -> ys , kui y ees on täishäälik . Present Simple ­ Lihtolevik väljendab: 1. Korduvat tegevust! 2. Püsivat olukorda! 3. Sõiduplaanide ja ajagraafikutega seotud tulevikku! 4. Tegevust mingil ajal! 5. Kõigile tuntud fakte! SPIKKERSÕNAD: 1) always - alati,2) sometimes ­ vahepeal,3) seldom ­ harva,4) usually ­ tavaliselt, 5) often ­ tihti,6) once a week ­ kord nädalas,7) twice a day ­ kakskorda päevas, 8) three times a month ­ kolm korda kuus,9) every day ­ igapäev....

Inglise keel
86 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Tähestik & Hääldamine

Täishäälikud: Täishäälikud hääldatakse selgelt ja üsna lühidalt. Rõhk täishääliku ühendis on a l, el või ul. Juhul, kui täishäälikuühendi moodustavad i ja u, on rõhk viimasena esineval häälikul. Kahekordne täishäälik hääldatakse kahe lühikesena mitte ühe pikana. Kaashäälikud: b sõna algul pärast pausi või mi hääldatakse enamvähem nagu eesti keeles. Kõikidel muudel juhtudel hääldatakse b eesti b ja v vahepealse häälikuna. Mõndades piirkondades ei tehta b l ja vl vahet, siis kehtib eelnev tekst ka v kohta. c hääldatakse nagu eesti k, kui talle järgnevad a, o, u või kaashäälikud. Kui c le järgneb e või i, hääldatakse ta nagu helitu th inglise keeles. ch hääldatakse nagu /t/...

Hispaania keel
148 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Üksikhäälikute õigekiri

Võõrsõnad Tunnused: 1. Kui sõna algab G,B,D-ga NT: Gloobus, Bassein, Diivan 2. Pikk O järelsilbis NT: operatsioon, autonoomia 3. Võõrhäälik sõnas F,S,Z,Z NT: zilett, zooloog, sokolaad 4. Rõhk järelsilbis NT: ballett, operett, parkett, kalkulatsioon 5. Ülipikk täishäälik järelsilbis NT: evakueerima, kompenseerima, nahaalne Harjutus: Stiihiline ­ ürgjõuline Materiaalne ­ varanduslik Missioon ­ ülesanne Gild ­ keskaegne ametiühendus Psüühiline ­ hingeeluline Almanahh ­ koguteos Kasahhid ­ rahvus Krahh ­ järsk kokkuvarisemine Tsehhid ­ rahvus Psühholoog ­ hingeelumõistja Mahhinatsioon ­ sobing, riugas Trohheus ­ värsijalg Uhhaa ­ kalasupp Niss ­ seinatühe Afiss ­ müürileht Bluffima ­ luiskama, valetama Eselon ­ sõjaveo veoüksus...

Eesti keel
93 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Sõnade ortograafia

Erandid tulenevad naaberhäälikutest (vt tabel). Häälik hääldub ülipikalt siis, kui talle langeb rõhk. Vrd pr`ofid: pro`ffidel ( esimeses sõnas ei ole rõhk f-l, vaid o-l, teises aga langeb f-le.) Sageli sõltub f ja s õigekiri õigest hääldusest. Keeles kodunenud vanades laenudes on f-i asemel hv: ahv, kahvel, kohv, kohver, krahv, paragrahv, tuhv Võõrsõnade lõppsilbi õigekiri Lõppsilbi täishäälik Võõrsõnade lõppsilbi täishääliku õigekiri ei olene hääldusest, vaid viimasest kaashäälikust. Kui võõrsõna lõpeb helitu kaashäälikuga, siis kirjutatakse täishäälik alati kahe tähega: antiloop, garderoob, limonaad, sünagoog, paradiis, fotograaf. Kui sõna lõpeb helilise kaashäälikuga (l, m, n, r), siis enamasti kirjutatakse vanemais muganenud laensõnades lõppsilbi täishäälik ühe, uuemais kahe tähega, aga kindlat seaduspärasust ei ole (vt tabel)...

Eesti keel
362 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Reeglid, grammatika 9 klass

Käändsõnad: omastav,osastav,rajav jne. Pöördsõnad: ma-tegevusnimi Nt: murdma ­ murdsin · sõna lõpus ­ sõna rõhk, võõr või omasõna -ki, -gi sõltub tähendusest -ki (sulghäälikud s,h,f,s) -gi (täishäälikud, helilised häälikud l,m,n,r jt) 2. H õigekiri · Sõna alguses ­ tähendusest · Sõna keskel ­ sõna rõhk, pikk täishäälik , lühike täishäälik · Sõna lõpus ­ oma sõna, rõhk, hüüatused 3. i ja j · tegija ­ ij, j · mida teha? Nt: käia ­ i · võõrsõnades ­ pikk täishäälik lõpus-> silbi lõppu i. Nt: ekskursi-oon · osades võõrsõnades täishäälik lõpus lühike, silbi alguses j. Nt: postil-jon · jj ­ sisseütlev · ji ­ projitseerima, jidis 4. kaashäälikuühend · sõna sees kaks erinevat täishäälikut kirjutatakse alati ühekordselt...

Eesti keel
259 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Rahvaluule 9kl

KORDAMINE KT-ks Kirjandus 1) rahvaluule klassifikatsioon: rahvaluule ja rahvalaul 2)rahvalaulu liigid ja tunnused liigid: töölaulud, regilaulud, tavandilaulud, kaasaegsed rahvalaulud, riimilised rahvalaulud jne... regivärsilise rahvalaulu tunnused: ei riimu, iseloomustab esituslaad, värsireas 8 silpi, vanad keelendid, mõttekordus, alliteratsioon (kordub kaashäälik), assonants (kordub täishäälik) algriim (korduvad mõlemad) 3)rahvajutu liigid: muinasjutt, muistend, naljand 4) muistendi liigid: tekkemuistendid, vägilasmuistendid, kohamuistendid, ajaloolised muistendid (tegevus toimub ajalooliste sündmuste ajal), kunstmuistend, tänapäevane muistend muistend- rahvajutt, sündmustik seotud kindla koha, aja inimeste või sündmustega tegelaste kaudu püütakse seletada nt. Pinnavormide tekkimist 5) muinasjutu liigid looma-, ime-, olustiku- ehk tõsielulised-, ja kunst...

Kirjandus
40 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Eesti õigekeel

Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: · üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la-gu; · kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kas-sas-se, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; · (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau-lud, toa, lui- tu-nud; · kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: a-va-us -- ava on tüvi, us on tuletusliide; · kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii-u, hoi-us; · liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai-a-laps;...

Eesti keel
241 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Täheortograafia

Ofort Hääliku ühendid Kirjutatakse iga häälik ühe tähega Purke,kupli, linlane, usjas, jõmlus, piklik, lipkond, fänkond Renessarss Helitutele liitub ki Helilistele gi Kahe- või enamasilbilise sõna lõpul, kui viimane silp pole pearõhuline. Modern Poolitamine 1) Üksik kaashäälik täishäälikute vahel alustab järgmist rida.(maga-mata) 2) Kaashääliku ühendi viimane kaashäälik alustab järgmist rida. (karsk-las-tes-ki) 3) Pikk täishäälik või diftong jääb lahutamata.(saa-ma-tui-le) 4) Kolme täishääliku järjendist alustab viimane uut rida.(laiu-ta-ma) Ühte tähte ei jäeta üksinda rea lõppu ega kanta üksi üle järgmise rea algusesse....

Eesti keel
71 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti keele eksami kordamine 9. klass

(sealpool, kuhupoole) - kaupa, viisi kirj mitmuse omastavast lahku(kuude kaupa), ainsuses kas kokku või lahku (tüki viisi-tükiviisi) - Reegeleid, mille järgi me suulise kõne üles kirjutame, nim õigekirjaks ehk ortograafiaks. Kui me suulise kõne puhul räägime häälikutest, sest need saavad kuuldavaks tänu hääldamisele, siis kirj kasutame tähti. - Kui sõna on esimeses vältes, siis kirj pearõhulise silbi täishäälik ja sellele järgnev kaashäälik ühe tähega või sulghäälik g,b,d: i-lus, to-re, ke-na -Teise või kolmanda välte korralvõib pearõhulises silbis esineda: -kahekordne täishäälik:kuu-leb, suu-red - ühekordse täishääliku järel kahekordne kaashäälik: jon-nis, sas-sis. -Sulghäälikute puhul saab II ja III vältel ka kirjapildi järgi vahet teha: - teise välte korral kirj lühikesele pearõhulisele silbile järgneva silbi alguses ühekordne...

Eesti keel
890 allalaadimist
thumbnail
3
doc

10 kl, üleminekueksam

Konsonant ­ kaashäälik Vokaal ­ täishäälik Polüseemia ­ sõnade mitmetähenduslikkus Morfoloogia ­ vormiõpetus Homonüümia ­ tähistatavad on erinevad aga tähistaja on üks (sama kuju v kõlaga sõnade eritähenduslikkus) Tsitaatsõna - võõrkeelne sõna eestikeelses tekstis Foneetika ­ häälikusüsteemi uuriv teadus Semantika ­ teadus, mis uurib märkide tähendusi Süntaks ­ teadus, mis uurib sõnadest lausete moodustamist Struktuur ­ Süsteemi osade vaheline seos Keel ­ infoteaduses kasutatav märgisüsteem Sünonüüm ­ samatähenduslikkus Antonüüm ­ vastandtähenduslikkus Sümbol ­ märk, millega tähistatakse mingit mõistet tähistaja- märk, sümbol tähistatav - väljendus Poolitamine 1) Liitsõnu poolitatakse võimaluse korral liitumiskohast 2) Järgmisele reale viiakse üle ühe konsonandiga algav kirjasilp (karsk-lane, ekst-ra, tehak-se) 3) Rea lõppu ega algusesse ei jäeta ühetähelisi silpe: ema, saia, uue peavad jääma ühele reale. Ka eesn...

Eesti keel
121 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Lihtolevik - Present Simple

LIHTOLEVIK ­ Present Simple I, you, we, they + I pv N: I work every day He, she, it + I pv + -s (-es) N: He works every day. Küsiv ja eitav vorm moodustatakse abitegusõnade do, does (he, she, it) abil. N: küsiv- Do you work every day? Eitav- No, I do not (don't) work every day. Lõppu -es kasutatakse ainsuse 3. isiku puhul: · kui sõna lõpus on pass ­ passes -ss, -sh, -ch, -x push ­ pushes wach ­ watches mix ­ mixes · o-lõpulistes tegusõnades do ­ does...

Inglise keel
40 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Lihtminevik - Past Simple

Küsivas ja eitavas vormis kasutatakse abutegusõna vormi DID, millele järgneb põhitehusõna algvorm. N: küsiv- Did he work much yesterday? Eitav- He did not (didn't) work much. Õigekirjareeglid: · kui sõna lõpus on üks rõhuline stop ­ stopped täishäälik + kaashäälik, siis kaashäälik plan ­ planned kahekordistub lõpu -ed ees; prefer - preferred kui aga on kaks täishäälikut + kaashäälik, siis viimane ei kahekordistu ( seemed, looked ) · kui sõna lõpus on kaashäälik + y, carry ­ carried siis -ed ees y i; try ­ tried kui täishäälik + y, siis y jääb püsima ( played...

Inglise keel
54 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Kestev olevik - Present Continuous

,,be" olevikus + põhitegusõna / I am;he, she, it is;we, you they are / -ing vorm Küsiv vorm moodustatakse sõnajärje muutumise teel ja eitav vorm not lisamisega peale BE vormi: N: Jaatav- He is reading. Küsiv- Is he reading? Eitav- He is not (isn't) reading. Märksõnad: now (paregu) at present (praegu) at the present moment (käesoleval tehtkel) at the moment (käesoleval hetkel) N : The children are sleeping now. (Lapsed magavad praegu.) At present h...

Inglise keel
42 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun