Ökosüsteem - Tiik (0)

Ökosüsteem – TIIK
Ilma veeta ei suuda elada ükski elusolend. Luues aeda veekogu, märkad peagi, et aias elutsevate liikide arv kasvab.

• Taimestik - Taimed tekitavad tiigi äärtes ja vees vaheldusrikka ökosüsteemi. Veesiseste lehtedega taimed rikastavad vett hapnikuga. Seesugused taimed pakuvad mitmesugustele vee-elanikele sobivaid võimalusi peitumiseks, toitumiseks, paaritumiseks ja paljunemiseks. Ujulehtedega taimed pakuvad samuti varjumisvõimalusi, väldivad vee roiskumaminekut ning nende lehed on putukatele head päevituspaigad, jahialad ja paaritumiskohad. Kaldataimed, mille juured on veealuses pinnases ning maapealsed osad kasvavad veest välja on samuti paljude selgrootute jaoks elutähtsad. Mitmed kuivamaaputukad, kelle vastsed elavad vees ( kiilid , ühepäevikud, loidtiiblased), vajavad valmiku koorumiseks veest väljakasvavaid taimevarsi, mida mööda vastne enne moonet veest välja ronib. Sellisel koorumisel mahajäävaid tühje läbipaistvaid vastsekestasid võib veekogude kaldataimestiku küljest sageli leida. Mitmetele loomadele on ülioluline ka tiiki ümbritsev taimestik. Äsjakoorunud kiilivalmikute jaoks on aga tähtis, et tiigi ümber kasvaks tihe taimestik, kus esimesi elupäevi mööda saata ning lennuvõimeliseks saamiseni varjuda. Paljud putukad toituvad tiigiäärsete lillede nektarist .
  

• Loomastik – konnad, kiilid, kalad, plankton ja muud vee loomad ja kahepaiksed kuuluvad samuti tiigi ökosüsteemi juurde. nnad on toiduahela oluline osa. Nad hävitavad kahjurputukaid ja on ise samal ajal toiduks suurematele loomadele. Konnade toidust moodustavad enamuse mardikad ja kahetiivalised (sääsed, kärbsed), nad söövad aga ka sihktiivalisi (tirdid, tirtsud ) ja nälkjaid. Selline toiduvalik muudab nad aiapidajate lemmikuteks, kes hoiavad aias putukate arvukust vaos . Saakloomi püüavad konnad oma pika kleepuva keele abil.
  
• Mullastik – Tiigi põhjas olev muda on hapniku- ja toitainetevaene.
  
• Organismide vahelised suhted - Tiigielustiku toiduahela tipus on kiskjad: kahepaiksed (konnad, kärnkonnad), kiilivastsed, ujurid , kukrikud, vesijooksikud , vesihargid, selgsõudurid. Paljud nende jahisaagiks olevad väikesed vees elutsevad selgrootud toituvad vetikatest ja orgaanilistest jäätmetest ning aitavad tiigis vett puhtana hoida.
  
• Toiduahel – fütoplankton  koger  ahven  kajakas .
  
• Inimtegevuse mõju – Kui näiteks tiiki satub lämmastik- ja fosforväetis inimtegevuse tagajärjel siis see rikub veekogu ökoloogilise tasakaalu ning põhjustab veekogu „õitsengut“ ja veetaimedega (eelkõige lemmeldega) kattumist. Selle tagajärjel muutub tiigi ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus. Ja kui näiteks inimtegevuse tagajärjel tiik reostub, siis tiik kui ökosüsteem ei asendu teisega vaid hävib.