· ...ehk tervisemuda ehk peloid on veest ning pihustunud mineraal- ja orgaanilistest ainetest koosnev ühtlane plastiline mass, mis on ladestunud veekogude põhjas, soodes (turbamuda) või tekkinud vulkaanilise tegevuse tagajärjel (fango). Ravimudad Eestis · Mudaravi on Eestis tuntud üle paarisaja aasta, teaduslikus meditsiinis on seda kasutatud pool sajandit vähem. Eesti ravimuda on nii koostiselt kui ka omadustelt unikaalne, umbes samasugust muda on vaid üksikutes leiukohtades Ameerikas, Austraalias ja Iisraelis. · Muda leiukohti on Eestis palju. Viimasel ajal on uuritud ja kasutatud Ermistu järve muda. Kasutusel on ka Kuressaare lahe muda, mis oma toime poolest on küllaltki aktiivne (teatud krooniliste haiguste puhul on selline bioaktiivsus väga vajalik). Kõige rohkem on viimastel aastakümnetel Eestis tarvitatud Haapsalu ja Värska ravimuda. Värska järve muda on teistega võrreldes vähemaktiivne
Sissejuhatus Eesti mudad on oma tekkelt settemudad, mis on ladestunud seisva veega järvedes ja varjatud merelahtedes. Eesti pärastjääaegsetes veekogudes lõpuni lagunemata orgaanilisest ainest kujunenud mudad on üsna mitmekesised. Mudade füüsikalis-keemilised omadused olenevad suurel määral veekogu füto- ja zooplanktonist, mikroelementide ja mineraalide sisaldusest. Sõltuvalt ladestumise keskkonnast jagatakse mudad kahte põhirühma: mageveejärvede muda ehk sapropeel ja soolaste veekogude muda ehk meremuda. Muda on tumedat värvi püdel aine, mida kasutatakse kas ravi- ehk tervisemudana või põllumajanduses olenevalt mineraalide ja orgaanilise aine sisaldusest. Ravimuda tekib pikemaajaliste füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste protsesside tagajärjel. Tema koosseisus on lahustumatud (ränidioksiid, alumiiniumoksiid ning raua, kaaliumi, magneesiumi ja kaltsiumi oksiidid), lahustavad (naatriumi, kaltsiumi, kaaliumi ja
5) Lükkamise VS tõmbamise põhimõte. Tõmbamise põhimõtte märksõnad: Juhtimine algab ja lõpeb lõpptarbija juures Kiire reageerimine nõudlusele (müügiprognoosid on viidud miinimumini) Kiired ja sageli korduvad toimingud Laovarud miinimum läbivoolu põhimõttel Kogu väärtusketti kattev süsteem Logistiliste teeninduskeskuste arendamine territoriaalselt Võtmeteguriks on lõpptarbija 6) Säästliku mõtlemise ehk MUDA 7 vormi. Ületootmine Ootamine Liigne transport Sobimatu protsesside korraldus Mittevajalikud varud Mittevajalikud liikumised Defektid (järgmises protsessis maksab vea eemaldamine 10x rohkem) Säästliku mõtlemise eesmärgiks on raiskamise elimineerimine suurendamaks seega väärtust tarbija seisukohalt. Raiskamiseks loetakse kõiki väärtust mittelisavaid tegevusi tarneahelas - need tuleb järk- järgult eemaldada.
,,Isa Goriot'" 1.Kirjelda Vauquer' pansioni. Mida see sümboliseerib? Iseloomusta selle perenaist. Kasuta tekstinäiteid. See asetseb Neuve-Sainte-Geneviève'i tänava lõpus, kohal, kus maapind laskub Arbalète'i tänava poole nii järsu ning kõrge kallakuga, et hobused siit harva üles või alla sõidavad. Tänavakivid on siin kuivad, rentsleis pole muda ega vett, rohi kasvab piki müüre. Muretuimgi inimene hakkab siin nukrutsema nagu kõik möödaminejadki; vankrimürin saab siin sündmuseks, majad on mornid, müürid lõhnavad vangla järgi. Äraeksinud pariisla- ne näeb siin ainult perekondlikke pansione ning koole, viletsust või igavust, surmasuus vaakuvat vanadust, rõõmsat noorust, kes on sunnitud töötama. Ükski kvartal Pariisis pole hirmsam ning, kinnitame seda, tundmatum. Pansioni fassaad on aiakese poole
see mõjutab tervist ning kust sellist ravi saada võib. 3 Mudaravi [1] Mudaravi on Eestis tuntud üle paarisaja aasta, meie teaduslikus meditsiinis on seda kasutatud ligi 200 aastat. Mudaravi avastajaks peetakse Karl Abraham von Hunniust: Nahaarst Rudolf Markovitsi sõnul on Eesti ravimuda nii koostiselt kui ka omadustelt unikaalne, umbes samasugust muda on vaid üksikutes leiukohtades Ameerikas, Austraalias ja Iisraelis. Esimesed mudaravilad tekkisid Eestis 19.sajandi kolmandal kümnendil. Muda aitab hästi naha- ja ainevahetushaiguste, luu-, liigese- ja lihasehädade, samuti kindlate närvisüsteemikahjustuste korral. On kindlaks tehtud mudaravi positiivne mõju närvi, immuun-ja hormonaalsüsteemidele. Ka vegetatiivse närvisüsteemi häirete raviks võib muda olla väga soodne
, mida on võimalik peale regenereerimist taas- ja korduvkasutada. Neeldunud komponendi võib absorbendist eraldada: - puhtalt või kontsentreeritult - vähelahustuva ühendi, nagu sademe või mudana - käsitleda saastunud absorbenti reoainena ja suunata see omakorda puhastusprotsessi. Juhul kui absorbeeritava gaasi ja absorbendi vahel toimub keemiline reaktsioon, nimetatakse sellist absorptsiooniprotsessi kemosorptsiooniks. Neutraliseerimise tahke jääk on veerohke muda, mille eraldamine ja paigutamine tekitab omakorda probleeme. Gaasi puhastusefekt on ~90%. Keemiline reaktsioon lahuses kiirendab gaasilise komponendi lahustumist märgatavalt. Väävliühendite eraldamine tselluloositööstuse tehnoloogilistest heitgaasidest on olnud tõsiseks probleemiks kogu maailmas. Tselluloosi tootmisel leeliselises keskkonnas (nn. sulfaatmeetodil) eralduvad tehnoloogilise protsessi mitmesugustes staadiumides (aurutamine, oksüdatsioon, lahustamine, pesemine jt
Seetõttu on kaasajal reovee desinfitseerimisest loobutud. 11.Aktiivmudaprotsess Aktiivmudaprotsess on reoveepuhastuses kõige laiemalt kasutatav biopuhastusprotsess. - Eelpuhastatud ja sageli ka eelsetitatud reovesi juhitakse aerotanki, mis on protsessi tähtsaim osa. - Siin reovesi kontakteerub aktiivmudaga - akiivmuda hoitakse pidevas liikumises, vältimaks selle settimist reservuaari põhja. - Aerotankist juhitakse aktiivmuda järelsetitisse, kus muda settib. - Settinud muda pumbatakse tagasi aerotanki, millega hoitakse muda kontsentratsioon piisavalt kõrge - Uut muda kasvab kogu aeg juurde. - Aerotankis oleva muda kontsentratsioon peaks olema püsiv seega peab süsteemist osa muda kõrvaldama. - Liigmuda eemaldatakse kas otse aerotankist või tagastusmudatorust. - Liigmuda juhitakse eelsetititesse, kus ta settib koos eelsetiti settega, ja nn. segamuda pumbatakse mudakäitlusele.
Muda tekke Mudad on tekkelt settemudad, mis on ladestunud seisva veega järvedes ja varjatud merelahtedes. Eesti pärastjääaegsetes veekogudes lõpuni lagunemata orgaanilisest ainest kujunenud mudad on üsna mitmekesised. Mudade füüsikalis-keemilised omadused olenevad suurel määral veekogu füto- ja zooplanktonist, mikroelementide ja mineraalide sisaldusest. Sõltuvalt ladestumise keskkonnast jagatakse mudad kahte põhirühma: mageveejärvede muda ehk sapropeel ja soolaste veekogude muda ehk meremuda. Muda on tumedat värvi püdel aine, mida kasutatakse kas ravi- ehk tervisemudana või põllumajanduses olenevalt mineraalide ja orgaanilise aine sisaldusest. Järvemuda Järvemudaks loetakse klastilisest, karbonaatsest või orgaanilisest ainest koosnevat magevee setendit. Sisaldab orgaanilist ainet vähemalt 35% kuivaine massist.
Muda käitlemine Ladestamiseks tahke aine sisaldus vähemalt 35%, toormudas=1-5%. Muda liigitadakse: - toormuda: käitlemata muda; - mehaaniline muda: eelsetitamisel tekkiv muda; - bioloogiline muda: biopuhastusprotsessis tekkiv muda; - segamuda: mehaaniline ja/või bioloogilis-keemilise muda segu; - settekaevu (septiku) muda: settekaevudes tekkiv muda, käsitletakse tavaliselt koos muu mudaga. Liigmuda võib anaeroobselt kääritada (maht väh. 30-50 %) võrra, tekib lõhnavaba ning termofiilse töötlemisel ka patogeenidevaba muda ning kõrvalproduktina metaan) mida võib põletada Toitainesisalduse kas.põllumajanduses ja haljastuses väetisena, takistab muda raskmetallisisaldus. * tihendamine- väh.veesisaldust tahke aine 2-3 kordse mahuni. Ümmargused settebasseinid, aeglaselt pöörlev segamisseadmega. Flotatsiooni kasutatakse harva
Eeluhastatud ja eelsetitatud reovesi juhitakse aeratsioonikambrisse, mis on protsessi tähtsaim osa. Siin reovesi kontakteerub akiitvmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Aeratsioonikambrisse antakse pidevalt õhku, millega kaetakse aeroobsete organismide eksisteerimiseks vajalik hapnikukogus. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aerotankist juhitakse aktiivmuda järelsetitisse, kus muda settib. Settinud muda pumbatakse tagasi aerotanki, millega hoitakse muda kontsentratsioon piisavalt kõrge. Seda muda nim tagastusmudaks. Aktiivmuda tähtsamad tööparameetrid on mudakoormus, muda vanus, hapnikutarve ja mudaindeks. 11. Reovete looduslikud puhastid Biotiigid moodustavad erirühma reovee biopuhastite hulgas. Reovee puhastus biotiigis sarnaneb looduslikes veeokudes toimuvate isepuhastusprotsessidega. Biotiigid on lihtsa konstruktsiooniga, neid on lihtne hooldada ja nad olid väga levinud minevikus
Selline ahistatud settimine (ka kollektiivne settimine) toimub näiteks aktiivmudapuhastuse järelsetitis (vt. bioloogiline puhastus). Joonisel 2.17 on näidatud peamised setitite tüübid. Lihtsaim setiti toimib perioodilises reziimis. Reovesi täidab reservuaari ja seejärel reoaine osakesed settivad seisvas vees. Sobiva aja järel selginud vesi juhitakse pinnalt ära ja põhja settinud muda kõrvaldatakse. Suurte vee- koguste puhul kasutatakse pideva läbivooluga setiteid. Setitid on põhiplaanis kas täisnurksed või ümmargused. Vesi võib setitis liikuda kas horisontaal- või püstsuunas. Täisnurkseis horisontaalsetiteis voolab vesi paralleelselt pikemale küljele ja ümmargustes setitites keskelt ääre suunas
Nendest väiksemaid (30-40 µm) saab sadestada tsentrifugaaljõu abil tsüklonis, efektiivsus on kuni 98%. Filtrida saab tolmufiltreid kasutades. Jämedama tolmu püüdmiseks sobivad täidetud filtrid, peenema jaoks käisfiltrid. Absoluutse filtri abil saab puhastada õhku kuni 99% ulatuses bakteritest ja radioaktiivsetest ainetest. Filtreid tuleb ka puhastada, mõnel filtril on raputusmehhanism. Märgpuhastuse ehk gaasipesu rakendamisel tekib heitvesi, muda. Kasutusel on näiteks õõnes- ja täidistolmupesurid (skraber) (efekt. 60-85%), Venturi pesur, märgtsüklon, vahttolmupesur, millede efektiivsused jäävad 95-99% vahele. Elektrofiltritega puhastatakse õhku, milles on vastasmärgiliste laengutega osakesi 40-75 kV alalisvoolu abil. Puhastusaste on üle 99% ja filter toimib ka alla 0,1 µm osakeste puhul. 7 8 4
Reovee desinfitseerimisel hävitatakse patogeenseid või muul viisil ohtlikke mikroorganisme. 7. Aktiivmudaprotsess Aktiivmudaprotsess on reoveepuhastuses kõige laiemalt kasutatav biopuhastusprotsess. Eelpuhastatud ja sageli ka eelsetitatud reovesi juhitakse aerotanki, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga ning sinna lisatakse õhku, et aktiivmuda oleks pidevas liikumises. Seejärel läheb aktiivmuda järelsetitisse. Settinud muda pumbatakse tagasi aerotanki, et hoida tagastusmuda kontsentratsioon piisavalt kõrge. Seejärel eemaldatakse liigmuda ning juhitakse eelsetitisse, kus tekib segamuda. Aktiivmuda protsessid jaotatakse kõrge-, normaal- või madalakoormuselisteks. Aktiivmuda tähtsamad tööparameetrid on mudakoormus (ööpäevane lahustunud toitainete hulga ja muda hulga suhe), muda vanus (muda viibeaeg biopuhastis), hapnikutarve ja mudaindeks (muda settimisarvu ja muda tahke aine sisalduse suhe) 8
preditseerima ja panema; kui võtad ühe, siis leek on niiske; kui võtad teise, siis õhk ei ole niiske; kui kolmanda, siis peenike tolm on niiske; kui neljanda, siis klaas on niiske: nii et hõlpsasti saab selgeks, et see mõiste on huupi abstraheeritud ainult veest ning tavalistest vedelikest, ilma mingi väärilise tõendamiseta. Aga sõnadel on mingid halbuse ja vigasuse astmed. Vähem vigane sugu on mingi substantsi nimedel, eriti alamate ja hästi tuletatud liikide puhul (nii on kriidi, muda mõiste hea; maa mõiste halb): vigasem sugu on tegevustel, nagu näiteks tekitamisel, hävitamisel, muutmisel: kõige vigasem kvaliteetidel (välja arvatud meelte vahetud objektid), nagu näiteks raske, kerge, hõre, tihe, jne; ja ometi ei saa kõikide nende puhul juhtuda, et ei oleks teisi mõisteid, mis on nendest natuke paremad, nii nagu asjade hulk inimmeeltesse langeb. LXI 7
setiti, kus veest suurema tihedusega lahustumatud reoaine osakesed settivad raskusjõu toimel setiti põhja. Osakesed võivad settimisel aga ka põrkuda ning ühineda helvesteks ja protsessi kiirendada. Sel puhul räägitakse flokuleerivast settimisest. Lihtsaim setiti toimib perioodilises reziimis. Reovesi täidab reservuaari ja seejärel reoaine osakesed settivad seisvas vees. Sobiva aja järel selginud vesi juhitakse pinnalt ära ja põhja settinud muda kõrvaldatakse. 5) Suurte veekoguste puhul kasutatakse pideva läbivooluga setiteid. Setitid on põhiplaanis kas täisnurksed või ümmargused. Vesi võib setitis liikuda kas horisontaal- või püstsuunas. Setitite põhja kogunev sete (muda) kõrvaldatakse regulaarselt kraapmehhanismi abil algul mudapunkrisse ja sealt pumbaga mudakäitlusele. Flotatsioonil tõstavad väikesed õhumullid heljumiosakesed veepinnale, kuhu moodustunud vaht eemaldatakse pinnakraapidega.
setiti, kus veest suurema tihedusega lahustumatud reoaine osakesed settivad raskusjõu toimel setiti põhja. Osakesed võivad settimisel aga ka põrkuda ning ühineda helvesteks ja protsessi kiirendada. Sel puhul räägitakse flokuleerivast settimisest. Lihtsaim setiti toimib perioodilises režiimis. Reovesi täidab reservuaari ja seejärel reoaine osakesed settivad seisvas vees. Sobiva aja järel selginud vesi juhitakse pinnalt ära ja põhja settinud muda kõrvaldatakse. 5) Suurte veekoguste puhul kasutatakse pideva läbivooluga setiteid. Setitid on põhiplaanis kas täisnurksed või ümmargused. Vesi võib setitis liikuda kas horisontaal- või püstsuunas. Setitite põhja kogunev sete (muda) kõrvaldatakse regulaarselt kraapmehhanismi abil algul mudapunkrisse ja sealt pumbaga mudakäitlusele. Flotatsioonil tõstavad väikesed õhumullid heljumiosakesed veepinnale, kuhu moodustunud vaht eemaldatakse pinnakraapidega.
tähtsaim osa. Siin reovesi kontakteerub akiitvmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Aeratsioonikambrisse antakse pidevalt õhku, millega kaetakse aeroobsete organismide eksisteerimiseks vajalik hapnikukogus. Aeratsiooniga hoitakse aktiivmuda pidevas liikumises, vältimaks selle settimist reservuaari põhja. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aerotankist juhitakse aktiivmuda järelsetitisse, kus muda settib. Settinud muda pumbatakse tagasi aerotanki, millega hoitakse muda kontsentratsioon piisavalt kõrge. Seda muda nim tagastusmudaks. Kuna uut muda kasvab kogu aeg juurde ja aerotankis oleva muda kontsentratsioon peaks olema püsiv, peab süsteemist osa muda kõrvaldama. See nn liigmuda eemaldatakse kas otse aerotankist või tagastusmudatorust. Aktiivmuda tähtsamad tööparameetrid on mudakoormus, muda vanus, hapnikutarve ja mudaindeks. 12. Reovete looduslikud puhastid
Kui maanteelt ära keerata, siis enne järvesid on kohe suur parkimisplats ning autoga põhimõtteliselt enam edasi sõita ei saa. Järvedeni jääb veel 100m kõmpida täisvarustuses. Järvele õnnestub ühe sukeldusega tiir peale teha. Järve omapäraks on ehk suured järvekarbid. Mina nii suuri igatahes varem näinud pole. Näha võib jällegi uudishimulikke ahvenaid ja kartlikke särgi ning vahest võib kohata ka ringi luuravaid hauge. Järve sügavus pehme muda kihini on maksimaalselt 6m. Kohati on ka hõljuvat muda. Nähtavus vees võib olla pinna lähedal kuni 5m. Sügavamal läheb nähtavus hõljuva muda tõttu kehvemaks. Gertu Põldmaa 9. klass
settebassein e. setiti, kus veest suurema tihedusega lahustumatud reoaine osakesed settivad raskusjõu toimel setiti põhja. Osakesed võivad settimisel aga ka põrkuda ning ühineda helvesteks ja protsessi kiirendada. Sel puhul räägitakse flokuleerivast settimisest. Lihtsaim setiti toimib perioodilises reziimis. Reovesi täidab reservuaari ja seejärel reoaine osakesed settivad seisvas vees. Sobiva aja järel selginud vesi juhitakse pinnalt ära ja põhja settinud muda kõrvaldatakse. 5) Suurte veekoguste puhul kasutatakse pideva läbivooluga setiteid. Setitid on põhiplaanis kas täisnurksed või ümmargused. Vesi võib setitis liikuda kas horisontaal- või püstsuunas. Setitite põhja kogunev sete (muda) kõrvaldatakse regulaarselt kraapmehhanismi abil algul mudapunkrisse ja sealt pumbaga mudakäitlusele. Flotatsioonil tõstavad väikesed õhumullid heljumiosakesed veepinnale, kuhu moodustunud vaht eemaldatakse pinnakraapidega. Flotatsioon
Siin reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganimide biomassiga. Aeratsioonikambrisse antakse pidevalt õhku, millega kaetakse aeroobsete organismide eksisteerimiseks vajalik hapnikukogus. Aeratsiooniga hoitakse aktiivmuda pidevas liikumises, vältimaks selle settimist reservuaari põhja. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aerotankist juhitakse aktiivmuda järelsetitisse, kus muda settib. Settinud muda pumbatakse tagasi aerotanki, millega hoitakse muda kontsentratsioon aerotankis piisavalt kõrge. Seda muda nimetatakse tagastusmudaks. Kuna uut muda kasvab kogu aeg juurde ja aerotankis oleva muda kontsentratsioon peaks olema püsiv, peab süsteemist osa muda kõrvaldama. See nn. liigmuda eemaldatakse kas otse aerotankist või tagastusmudatorust. Liigmuda juhitakse tavaliselt eelsetititesse, kus ta settib koos eelsetiti settega, ja nn. segamuda pumbatakse mudakäitlusele. On selgunud, et
Maa suurus on 19 hektarit, sellest 10 Saaremaa mandril ja 9 Tahtasaarel. See talu kuulus kunagi Aabel Haljandi vanavanaisale ja siis vanaisale. Talu oli ostetud vanaisa poolt Schoultzide käest 1902.a 1500 rubla eest, taluhooned olid maha põletatud kas venelaste minnes või sakslaste tulles.. Lingo Luuk ilmub Aabel Haljandi korteriuksetaha ja teeb talle ärilise ettepaneku. Lingo soovitab Aabelil nõuda endale talukoha omandiõigus ja siis müüa maa Lingole,et see saaks sellel maal asuvat muda hakata eksportima välismaale. 2. Kes on Lingo Luuk, millised suhted olid Aabeliga? Lingo Luuk on ökonoom, kes elab Rootsis. Tema tegi Aabelile ettepaneku nõuda endale Tahtamaa omandiõigus ja sinna rajada mudaravila. Edaspidi saidki Lingost ja Aadelist äripartnerid. Lingo investeeris ärisse 4 miljonit, Aabel andis maad ja nii loodi äri. Tegeleti mudaraviga, ehitati Tahtamaale sanatoorium, puhkemajad ja eksporditi muda. 3. Millised olid Aabeli, Marge ja Elmari suhted?
levinud biopuhastusprotsess. Eelpuhastatud ja eelsetitatud reovesi juhitakse aeratsioonikambrisse, mis on protsessi tähtsaim osa. Siin reovesi kontakteerub akiitvmudaga (täpsemalt mikroorganismide biomassiga). Aeratsioonikambrisse antakse pidevalt õhku, millega kaetakse aeroobsete organismide eksisteerimiseks vajalik hapnikukogus. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aerotankist juhitakse aktiivmuda järelsetitisse, kus muda settib. Settinud muda pumbatakse tagasi aerotanki, millega hoitakse muda kontsentratsioon piisavalt kõrge. Seda muda nim tagastusmudaks. Aktiivmuda tähtsamad tööparameetrid on mudakoormus, muda vanus, hapnikutarve ja mudaindeks. Mudakoormus – ööpäevane siseneva lahustunud toitainete hulga ja muda hulga suhe Muda vanus – muda viibeaeg biopuhastis ööpäevades Hapnikutarve – hapniku sisaldus. Mudaindeks – muda settimisarvu ja muda tahke aine sisalduse suhe
jahenemine, vihm ja tuul. Eestis laialt levinud kalaliikidele peetakse kriitiliseks piiriks 25°C vee soojakraadi. Liigse veereostusevältimiseks Ära vala kanalisatsiooni vanu lahusteid, värve, kemikaale, vanaõli, väetisi. Kasuta naturaalseid puhastusvahendeid sünteetiliste puhastusainete asemel. Ära viska ohtlike jäätmeid tavaprügi hulka. Puhastamine Heiteveepuhastis eraldatakse kõigepealt mehhaaniliselt suurem praht ja liiv, setitakse muda. Seejärel lagundatakse bakterite jt mikroorganismide abil orgaanilised ained, setitakse välja muda ja lastakse puhas vesi veekogusse. Suur osa veekogudesse juhitavast heitveest puhastatakse eelnevalt inimese poolt rajatud puhastusjaamades. Veepuhastusjaam JOOGE TERVISEKS !
Algab Virunga mägedest. Voolusuund põhja poole. Niilus Vahemeri Valge Niilus saab alguse Victoria järvest. Sinine Niilus saab alguse Etioopia mägedest. Ülem- kesk- ja alamjooks Ülemjooks kiire vool, palju jugasid ja kärestike Keskjooks aeglane Alamjooks kõige aeglasem, tihedasti asustatud Läbivool ja inimtegevus Voolab läbi Jinja, Juba, Khartoumi, Cairo. Kalapüük Kruiisid Enamus magevett Viljakas muda Probleemid Kõrgpaisude ja veehoidjate rajamine. Viljaka muda kogunemine veehoidjate põhja. Vee sooldumine. Aurumine ja kõrbeliiva imendumine. Vähene hapniku- ja toitainetesisaldus. Võrdlus Amazonasega U 329 km pikem Jõgikond on 7,05 miljonit ruutkilomeetrit. Rohkem lisajõgesid. Amazonas on maailma pikim jõgi. Puhastab vett ja saab palju magevett. Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Niilus
Selline kalastamine on eriti levinud Ida-Aasias. Korallriffe ohustavad ka linnadest ja taludest merre voolavad orgaanilised jäätmed. See põhjustab vetikate vohamist, mis varjab korallidele eluks vajaliku päikesevalguse. See on peamiseks probleemiks just Kariibi mere piirkonnas. Putukate ja umbrohu tõrjeks kasutatavad kemikaalid on veel lisamürkideks. Tähelepanuta ei saa jätta õli- ja tööstussaastust, mis on eriti suureks probleemiks Kesk-Idas. Samuti on oluline, et muda ja lahtine muld ei satuks kaldalähedastesse vetesse, sest see katab korallid ja lämmatab nad. Selle vastu on heaks kaitseks rannikualadel kasvavad mangroovisalud, kuna need filtreerivad muda enne merre jõudmist. Paraku on aga inimesed asunud neid kütteks ja asulate ehitamiseks maha raiuma ja seega võtavad ära hea loodusliku kaitsebarjääri. Ka kliima muutustel on korallidele otsene mõju. Näiteks CO2-e tõus atmosfääris
Savimineraalid tekivad peamiselt päevakivide murenemise tulemusena. Savikivimid (inglise argillaceous rocks) on peamiselt savist ja aleuriidist koosnevad settekivimid. Savikivimid on kõige laiemalt levinud settekivimid. Kõigist maakoore ülemises osas paiknevaist settekivimeist moodustavad savikivimid 44...56%.[1] Savikivimite hulka kuuluvad argilliit, savikilt, savikivim, mudakivim ja aleuroliit. Vahest arvatakse savikivimite hulka ka setted savi, muda ja aleuriit. Savikivimeist saavad moondudes kildad. Aleuriit on peeneteraline sete, millest saab mattudes ja kivistudes aleuroliit. Savi koosneb aleuriidist veelgi väiksematest osakestest ehk savimineraalidest. Savist saab kivistudes savikivim. Savi ja aleuriidi vesine segu on muda. Muda kivistumisel tekkinud kivimit nimetatakse mudakivimiks (kildalisuseta) või savikildaks (kildalisuse esinemise korral). Kõigi nende kergel moondel (osa savimineraale kristalliseerub ümber peamiselt
1.Mis on Tahtamaa? Tahtamaa on Saaremaa Lüütjala vallas asuv talukoht, mis asub samanimelisest alevist kümme kilomeetrit edelas. Maa suurus on 19 hektarit, sellest 10 asub Saaremaa mandril ja 9 Tahtasaarel. See talu kuulus kunagi Aabel Haljandi vanavanaisale ja siis vanaisale. Talu oli ostetud vanaisa poolt Schoultzide käest 1902.a 1500 rubla eest, taluhooned olid maha põletatud kas venelaste minnes või sakslaste tulles. Tahtamaa on see maa, mida tahetakse omada selleks, et muda abil raha teenida. 2. Millised olid Aabeli, Marge ja Elmari suhted? Aabel ja Marge tutvusid rongis, nad said kohe jutule ja olid üksteise jaoks sümpaatsed. Hiljem viis saatus nad kokku Aabeli klassivenna sünnipäeval, alates sellest sünnipäevast olid nad kohtunud regullaarselt aastaid. Aabel ja Marge armastasid üksteist kuid pidid oma suhet avalikkuse eest varjama, enamasti kohtusid nad Aabeli korteris, Vana-Posti tänavas. Oma suhet
kalade mari ja maimud, neil võivad tekkida väärarendid. Puhastamise võimalused · Reovee puhastamise all võib mõista vee puhastamist sellise tasemeni, mis lubab seda lasta looduslikesse veekogudesse või korduvalt kasutada. · Suur osa veekogudesse juhitavast heitveest puhastatakse eelnevalt inimese poolt rajatud puhastusjaamades. · Heiteveepuhastis eraldatakse kõigepealt mehhaaniliselt suurem praht ja liiv, setitakse muda. Seejärel lagundatakse bakterite jt mikroorganismide abil orgaanilised ained, setitakse välja muda ja lastakse puhas vesi veekogusse. Reoveepuhastus · Linnades ja suuremates asulate toimub reovee kogumine ja töötlemine tsentraliseeritult. · Maapiirkondades või väikeasulates, kus puudub ühisveevärk ja kanalisatsioon saab reoveepuhastust ühe või mitme elamu tarvis väga edukalt läbi viia septikust ja imb või
kalade mari ja maimud, neil võivad tekkida väärarendid. Puhastamise võimalused · Reovee puhastamise all võib mõista vee puhastamist sellise tasemeni, mis lubab seda lasta looduslikesse veekogudesse või korduvalt kasutada. · Suur osa veekogudesse juhitavast heitveest puhastatakse eelnevalt inimese poolt rajatud puhastusjaamades. · Heiteveepuhastis eraldatakse kõigepealt mehhaaniliselt suurem praht ja liiv, setitakse muda. Seejärel lagundatakse bakterite jt mikroorganismide abil orgaanilised ained, setitakse välja muda ja lastakse puhas vesi veekogusse. Reoveepuhastus · Linnades ja suuremates asulate toimub reovee kogumine ja töötlemine tsentraliseeritult. · Maapiirkondades või väikeasulates, kus puudub ühisveevärk ja kanalisatsioon saab reoveepuhastust ühe või mitme elamu tarvis väga edukalt läbi viia septikust ja imb või
Jõud D, mis oleneb kütuse voolavusest ja osakeste kiirusest kahe taldriku vahel, püüab osakesi paisata kütuse väljavoolu suunas separaatorist. Jõu D suurust saab muuta separeeritava kütuse temperatuuri ja pumba tootlikkuse reguleerimisega. Jõu D võib jagada kaheks komponendiks G ja F. Jõukomponent G mõjub risti taldriku pinnaga ja surub osakesed vastu taldrikut. Jõukomponent F nihutab raskemad osakesed mööda taldriku pinda trumli perifeeri suunas tagasi muda korjamise kambrisse. Separeerimisprotsess oleneb tsentrifugaaljõu C suurusest. Kui see on liialt väike (osakese tihedus või trumli pöörlemiskiirus väike) ja jõud D suur (kütuse viskoossus või pumba tootlikkus suur), siis kütuse osakesi vastu ülemist taldrikut ei paisata ja kõik kütuse osakesed liiguvad jõu D mõjul mööda trajektoori ,,b" koos puhta kütusega separaatorist välja. Taldrikseparaatori põhiosad ja kinemaatiline skeem. 1
erinevatel põhjustel, enamasti keskkonnaprobleemide tõttu. Kasutamine: Maardu fosforiidist valmistati väheväärtuslikku fosforiidijahu või lisati Koolast toodud superfosfaadile. Uute fosforiidimaardlate evitamist on takistanud kaks probleemi: · raskused maardlate kompleksel kasutamisel. · hüdrogeoloogilised muutused kaevanduste (karjääride) piirkonnas, mis võivad viia mitme põhjaveelademe märgatava kuivenemisele . Muda Pärast jääaegsetes veekogudes (järvedes, merelahtedes) lõpuni lagunemata orgaanilisest ainest kujunenud mudad: · mageveejärvede muda e. sapropeel (järvemuda): Arvel on 1100 sapropeeliga järve, detailsemalt on uuritud Ülemiste, Harku ja Kahala järve ning Värska lahte. Kasutamine: ravimuda (Värska), põllumajanduses väetamiseks, looma- ja linnusöödana (vitamiinid) · soolaste veekogude muda e. meremuda: Raviomadusega. Enamuuritud ja kasutatakse Lääne-Eesti lahtede
(seinad) on kindlustatud kividega või valatud betoonist, põhjaks on aga looduslik pinnas.Sellisel juhul ei pääse kallastel umbrohuna vohama nn. kaldataimed ja põhja moodustub ajapikku paksenev aktiivmuda kiht.Viimane on küll äärmiselt määrivalt must, kuid temas leiduvad lugematud mikroorganismid puhastavad usinasti vett. Tiik on puhtaveeline, kuid põhjatuna näivalt mustapõhjaline. Vesiroosid tunnevad end sellises veekogus koduselt. Vett ei maksa väga loksutada, siis tõuseb muda hõljuma. See vajub küll varsti taas põhja tagasi, kuid osa jääb pidama veetaimede lehtedele takistades nende elutegevust. Kui mudakiht ajapikku liiga rohkete tiiki sattuvate orgaaniliste jäätmete abil ülemäära pakseneb, tuleb toimida nagu kangasmaterjalist tiigi korral - vesi välja pumbata ja muda välja ammutada. Liiga puhtaks ei maksa põhja püüdagi teha. "Juuretis" taastab kiiremini vee puhtana hoidmiseks tegelikult vajamineva mudakihi
keemilised ühendid Happevihmad, mis sisaldavad vääveldioksiide Naftareostus Liigse veereostuse vältimiseks Ära vala kanalisatsiooni vanu lahusteid, värve, kemikaale, vanaõli, väetisi Kasuta naturaalseid puhastusvahendeid sünteetiliste puhastusainete asemel Ära viska ohtlike jäätmeid tavaprügi hulka Vee puhastamine Heiteveepuhastis eraldatakse kõigepealt mehhaaniliselt suurem praht ja liiv, setitakse muda. Seejärel lagundatakse bakterite jt mikroorganismide abil orgaanilised ained, setitakse välja muda ja lastakse puhas vesi veekogusse Suur osa veekogudesse juhitavast heitveest puhastatakse eelnevalt inimese poolt rajatud puhastusjaamades Kasutatud materjalid http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/keskkond/9-7-5-1.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Saastumine http://et.wikipedia.org/wiki/Veereostus http://siivi.edublogs.org/vee-reostus/ Keemia õpik
vähilaadseid võivad korallrahu lühikese ajaga hävitada. Kalapüük kahjustab korallrahusid otseselt, kui võrgud on asetatud vahetult korallidele või kui võrgud paiknevad rahude ümber nii, et korallid nendesse kinni jäävad või kui kalade surmamiseks kasutatakse lõhkeaineid. Korallid ja teokarbid on armastatud suveniirid. Selleks, et neid soovijaile müüa, lõhutakse aga rahusid. SAABUVAD HÄDAOHUD Tundlikku korallrahude ökosüsteemi kahjustab suurel määral muda settimine. Kui muda maismaalt jõe kaudu merre satub, muutub merevesi sogaseks, korallrahudel elutsevate taimedeni jõuab vähem valgust ning kahjustada saavad korallidel elavad vetikad. Korallrahudel elutsevaid loomi ja taimi mürgitavad samuti pestitsiidid ja tööstusjäätmed. Heitveed ning põllumajanduses kasutatavad väetiste jäätmed võivad viia vetikate õitsemiseni (vetikate viimane arengustaadium), sellega alandavad nad aga merevee
tagajärjel võib tekkida veekogus hapnikuvaegus ja see omakorda muuta kogu veekogu ökosüsteemi. Hapnikuvaegus võib tekkida ka tööstusest mingisse veekokku juhitud termilise vee ehk soojussaastega. Oluline veereostuse põhjustaja on ka tööstusvete mis võivad sisaldada raskmetalle, ravimite jääkprodukte, orgaanilise mürke, õlisid jt jõudmine veekokku. Probleemne on ka muda äravool näiteks ehitusplatsidelt, maha raiutud metsade alalt, põllumajandusest, mis võivad takistada päikesekiirguse jõudmist veesambasse, mistõttu kannatab taimede fotosüntees ja võivad tekkida taimestikuta veealad, mis ei ole osa looduslikust ökosüsteemist. Veereostusele viitavad tavaliselt vee(kogu) kvaliteedi langus, veekogu kinnikasvamine, vee ebameeldiv lõhn, veeõitsengud jt. Vee reostuse allikad:
Tallinna veeallikas Ülemiste järv on varem Järveküla, Mõigu või Kuningajärveks nimetatud järv Tallinna kaguserval. Viimane nimi esineb vanemais ürikuis, sest varem on järv kuulunud Taani kuningale. Alles 15. sajandi keskel on ta läinud Tallinna linna valdusse. Järv asetseb PõhjaEesti platool, meretasemest 35,7 m kõrgemal. Veekogu pindala on umbes 960 ha, suurim sügavus väljavoolukanali juures 6 m (keskmine sügavus 2,5 m). Muda väljapumpamine, mida alustati 1960. aastate keskel, on järve sügavust ja mahtu veidi suurendanud. Ülemiste järve vesi on rohekaskollane, vähe läbipaistev (0,31,6 m), hästi segunev ja soojenev. Tugevast läbivoolust hoolimata on järv mõnel aastal jäänud ummuksile. Miks on Ülemiste vesi hägune? Suvel põhjustab seda rohke taimne hõljum, varakevadel ja sügisel, kui hõljumit on vees vähe, tõstab madalaveelise järve põhjast mudaosakesi üles tuule tekitatud lainetus
SISSEJUHATUS SUVEL PUHKAME TIHTI PEREGA HAAPSALUS. SEAL ON LINNUS, ILONI TEGEVUSKESKUS, KOHVIKUD, VANALINN, MERERAND. MINU JAOKS ON KÕIGE TÄHTSAM, ET HAAPSALU ON LASTESÕBRALIK LINN, KUS LISAKS SOOJALE MEREVEELE ON VÕIMALIK TEHA PALJU PÕNEVAID ASJU. KUI MA KÜLASTAN SEDA LINNA,SIIS MA MÕTELEN: KUI VANA ON HAAPSALU LINN JA LINNUS, KUIDAS SAI HAAPSALUST KUULUS KUURORDLINN, MIKS PEETAKSE HAAPSALU MUDA TÄHTSAKS JA MILLEST JUTUSTAB VALGE DAAMI LEGEND? MA TAHAN HAAPSALU LINNA ROHKEM UURIDA. MINU TÖÖ EESMÄRK ON TEADA SAADA, MIS LINN ON HAAPSALU? MINU UURIMISTÖÖ KOOSNEB VIIEST PEATÜKIST. ESIMENE PEATÜKK TUTVUSTAB HAAPSALU LINNA, TEINE HAAPSALU AJALUGU, KOLMAS KIRJELDAB HAAPSALU PIISKOPILINNUST, NELJAS PEATÜKK TUTVUSTAB HAAPSALU PROMENAADI, VIIES RÄÄGIB HAAPSALU RONGIJAAMAST. OMA TÖÖ JAOKS KOGUSIN MATERJALI RAAMATUTEST JA INTERNETIST. HAAPSALU
S Keskjooks (Sängorg) M org: lai, väheste A meandritega, tekivad sügavamad aeglase A vooluga tsoonid lang: keskmine T vooluhulk: keskmine, E suur voolukiirus: aeglasem A oru põhi: kruus, liiv, muda D vesi soojem, U rohkem veetaimi, ajupuit S S U D A E T A A M M A A T E A D U
installatsioonid, performance'id, maalid, ja objektid 1980. aastate lõpust tänaseni. Näitus tutvustab valikuliselt ka Kurvitza video- ja muusikaloomingut. Näitus toob vaatajani kunstniku tähelepanuväärsemad teosed, millest paljud kuuluvad praeguseks juba eesti kaasaegse kunsti klassikasse. Näitusel on väljas nii uusi töid kui ka näituse tarbeks taasloodud vanu objekte. Kurvitsa teostes on kasutatud palju erinevaid materjale nagu näiteks, klaas, aknaraamid, puit, nõgesed ning muda. Enamus teostest antud näitusel on installatsioonid ning objektid, maale on antud näitusel vähe. Kurvitz ei ole oma teoste puhul kindlaks jäänud mitte ühelegi zanrile, pigem on tema teosed mitme zanri segu. Kurvitza taastoodetud teos ,,Maelström" koosneb ligi 10 000 pudelist, millest enamus on täidetud veega, osadesse on lisatud ka puulehti ning mis paiknevad laburindi kujuliselt raudkonstruktsioonide vahel. Et
3. piisav valgus 4. magevetes 5. merevetes. Vetikate paljunemine Vetikad paljunevad eostega või suguliselt, on ka erinevaid paljunemis viise näiteks: mittesuguline paljunemine ja suguline paljunemine Sümbioos Elavad seeneniidistikkudes, vetikad annavad taimele vett ja toitained. Eestis elavad vetikad Eestis on kõige rohkemüherakulisi rohevetikaid näiteks: põisadru ja lehtadru Vetikate õitsemine Võib tuua kaasa veeloomade hukkumise, väheneb veeläbipaistvus, kiire muda settimine Pildid põisadru Niitjad rohevetikad Kokkuvõte 1. Rohevetikaid on umbes 6000 liiki 2. Pruunvetikaid umbes 1500 liiki 3. Punavetikaid umbes 4000 liiki. Kasutatud allikad 1. http://et.wikipedia.org 2. http://bio.edu.ee 3. http://www.miksike.ee 4. 8 klassi bioloogia õpik
Kruusa kasutusalad on mõnevõrra piiratumad betoonitäiteks, teedeehituses, raudtee ballastkihindiks jt. Savist on tsemendi üheks koostisosaks. Põhjavesi on tähtsaim joogiveeallikas. Maapõuest allikatena väljavoolav põhjavesi toidab kuivaperioodidel jõgesid ja aitab säilitada väärtuslikke veeelupaiku. Puhas põhjavesi on sama oluline loodusvara nagu nafta või kivisüsi. Eestis on suured puhta põhjavee varud. Sapropeel on tahkestunud mageveejärvede muda. Sapropeel kujutab endast väärtuslikku toorainet keemiatööstusele oma orgaanilise koostise tõttu. Kuivajamisel saab sapropeelidest koksi, valgustusgaasi, generaatorigaasi, nuuskpiiritust, äädikhapet, puupiiritust, bensiini, petrooleumi, mitmesuguseid õlisid. Minu kodukoha läheduses on 4 karjääri, millest kaevandatakse peamiselt kruusa ja liiva. Kati Kõiv
Selline kalastamine on eriti levinud Ida- Aasias. Korallriffe ohustavad ka linnadest ja taludest merre voolavad orgaanilised jäätmed. See põhjustab vetikate vohamist, mis varjab korallidele eluks vajaliku päikesevalguse. See on peamiseks probleemiks just Kariibi mere piirkonnas. Putukate ja umbrohu tõrjeks kasutatavad kemikaalid on veel lisamürkideks. Tähelepanuta ei saa jätta õli- ja tööstussaastust, mis on eriti suureks probleemiks Kesk-Idas. Samuti on oluline, et muda ja lahtine muld ei satuks kaldalähedastesse vetesse, sest see katab korallid ja lämmatab nad. Selle vastu on heaks kaitseks rannikualadel kasvavad mangroovisalud, kuna need filtreerivad muda enne merre jõudmist. Paraku on aga inimesed asunud neid kütteks ja asulate ehitamiseks maha raiuma ja seega võtavad ära hea loodusliku kaitsebarjääri. Ka kliima muutustel on korallidele otsene mõju. Näiteks CO2-e tõus atmosfääris põhjustab veepinna
Võrtsjärve nõgu on jääajaeelse tekkega, kuid seda on mõjutanud ka mandrijää. Idakaldal paljandub mitme kilomeetri pikkusel lõigul keskdevoni liivakivisetetest aluspõhi. See on kaitsealune 3-8 meetri kõrgune Tamme paljand. Foto 1: Tamme paljand 3 Järve lõunaosas katab põhja kuni 5,5 m paksune järvemuda, mis põhja pool läheb üle liivaseguseks järvemudaks ja see omakorda liivaks. Mudaga on kaetud umbes 2/3 põhja pindalast. Muda lasub järvelubjal. Toitumine Võrtsjärve voolab 18 jõge ja oja, suurimad neist on Väike Emajõgi, Õhne ja Tänassilma. Ainus väljavoolav jõgi on Emajõgi. Võrtsjärve suubub mitukümmend suuremat või väiksemat sissevoolu, mis koguvad oma vee järve pinda 12 korda ületavalt valgalalt Valga-, Viljandi- ja Tartumaal. Suuremateks sissevooludeks on Väike Emajõgi, Õhne, Tarvastu ja Tänassilma jõgi. Ainus väljavoolav jõgi on Suur Emajõgi
Valgub kaugele. Kasvab laiuti., Kiht vulkaan teravmägi. Laava paks ja kiiresti tarduv. Kasvab kõrgustesse.sageli tardub laava juba lõõris , moodustub kork , lendab järgmisel purskel võimsa plahvatusega õhku. Nõlvadel on vaheldumisi tahke kivim ja tuhk.( fuji). Probleemid. Maapind taimed , loomad hävivad, õhk saastub , mürgised süsinik ja väävli ühendid, gaasidest ja tuhast moodustuvad lõõmpilv, võib hävitada terveid linnu.vee segunemisel vulkaanilise materjaliga tekivad muda voolud ehk lahaarid.Õhu saaste tõttu võib kliima jaheneda. Inimesed elavad vulkaanida lähedal , miks? Viljakas muld . Soe- saab maju kütta ja elektrit toota. Leidub vääriskive. Turism Maavärinad. Maapind nihkub, kivimid rebenevad. Epitsenter-maapinna punkt kus maavärin on kõige tugevam. Enamasti laamade äära aladel. Rihteri skaala mõõdab magnituudides vabanenud energia hulka. Mõõdetakse seismograafiga.
kollakas ja särav puhas kuld ei oksüdeeru hapnikus ega vees kulla keemilise elemendi sümbol on Au ja aatomnumber 79 raha ja ehete valmistamise materjal enamus Maa kullast peitub tema tuumas maailma suurimad kullavarud asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis. KAEVANDAMINE 2012. aasta seisuga on kokku kaevandatud umbes 171 300 tonni kulda Esimene etapp: Kullaotsijad lahustavad setteid kõrgsurvejoaga. Masinad pumpavad muda kunstkiust vaibale; peen, kulda sisaldav liiv jääb sinna pidama. Liiv pannakse roostes tünni, peale valatakse elavhõbedat. Esimene buum vallandus 1970. aastail. Teine etapp: Tooraine maalt välja toimetamine. Kolmas etapp: Väärismetallide rafineerimine Šveitsis. Kuulikindla klaasi taga valatakse hõõguvat kulda vormidesse, mis on 999,9- promillise puhtusega ja kannab tõendusmärki. Neljas etapp: Kulla teekonna lõpp turvalistes seifides. VIDEO https://www
Keskmäestik jaotab ookeanipõhja kolme laama vahel, milleks on Aafrika laam, Antarktika laam ja Austraalia-India laam. Ookeani kõige sügavam koht asub Põhja-Austraalia nõos ja Sunda süvikus, pisut Bali saarest lõunas. See ulatub 7729 meetrit merepinnast allapoole. Ookeani keskmäestikust idas on merepõhi kaetud peamiselt pruunika saviga, läänepoolne osa aga peamiselt globigeriinmudaga. Ookeani lõunaosas domineerib valdavalt ränivetikate kodadest moodustunud muda. India ookeani suurimad saared on Madagaskar ja Sri Lanka. India ja Vaikse ookeani piiriks olevatest saartest on suurimad Sumatra ja Jaava. Täies osas paiknevad India ookeani saartel Bahrein, Madagaskar, Maldiivid, Mauritius, Seisellid ja Sri Lanka.
elu ja tegevust nagu eluajal: töötajad tegid tööd, ülikud nautisid oma rikkust ja vaarao valitses aga Osirisena allilma ja mõistis seal kohut. Kuid surmajärgne elu ootas vaid neid,kes olid ära saadetud kohaste matuserituaalidega,mille hulka kuulus ka keha säilitamine. Jutustus räägib lahkunu elust tagasivaadates. KOKKUVÕTE 1)Kuidas on võimalik et pikaajalise inimtegevuse tulemusena ei kurnatud põllumaad välja? Maad niisutati ja viljakas muda väetas osaliselt,lasti põuaperioodil kuivada.. 2)Mis aitas egiptlastel end välisvaenlaste eest kaitsta? Eraldatus muust maailmast,kaitstus. Kõrbed soodustasid suletust. 3)Mis võib olla põhjus,et Egiptuse tsivilisatsioon 3000a vältel nii vähe muutus? Eraldatus muust maailmast. 4)Mille alusel jagatakse Egiptuse ajalugu Vana,Keskmise ja Uue riigi perioodiks? Mis neid ühendab ? Mis on igale järgule iseloomulik? *Dünastiate valitsemise järgi jagatakse
replikatsiooni või transkriptsiooni. Mügarbakter õhulämmastikku siduv bakter ealb sümbioosis liblikõielise taimega moodustades taime juurele mügaraid. Normaalne mikrofloora taimede ja inimestega koos elavad bakterid. Patogeenne bakter Bakterid mis inimese organismi sattudes põhjustavad haigusi, enamused neist sisaldavad toksiine. Aktiivmuda - biopuhastites tekkiv helbeline muda. Biokile biopuhasti pinnale tekkiv kiht mis sisaldab lisaks bakteritele ka seeni ja algloomi.
Geograafia ,,Kaardid" ja ,,Geoloogiline ehitus" 1. Kaardid Jagunevad: · Suurmõõtkavalised kaardid; 1: 200 000; nt. linnaplaanid, taluplaanid, väga täpsed maantee kaardid · Keskmõõtelised kaardid; 1: 300 000, 1: 1 000 000; nt. Eesti kaart Aerofoto satelliidiga tehtud pilt Topograafiline kaart kaardil on kujutatud mäed Vektorkaart digitaalne kaart, koosneb punktidest, joontest ja isegi tekstist. Rasterkaart koosneb ruutudest ja eri värvidest. Iga värv on ära määratud. Aerofoto topograafiline kaart vektorkaart rasterkaart Teodoliit nurgamõõduaparaat maa mõõtmiseks Maa-amet tegeleb maa kaardistamisega. Põhikaardil on kõik olulised objektid jõed, järved, kohanimed, maapinna reljeef Geograafilised koordinaadid asukoha määramiseks Ristkoordinaadid jagunevad tasapinnalisteks (x ja y telg) ja ruumilisteks (kolmas telg z). GPS-vastuvõtjad k...
aegadest saadik kalmete, hoonete ja kindlustuste rajamisel ning paest on ka suurem osa riigi tähtsamatest arhitektuurimälestistest, sealhulgas UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Tallinna vanalinn. Leidub: Setumaal Meremäe vallas Kaardil: Liivakivi Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev settekivim. Leidub:Tartus Emajõe ürgoru kaldapealsel, Kalmistu paljandis, Naissaarel, Piusal. Kasutatakse ehitusliivaks. Kaardil: Savikilt Savikilt on muda ja savi diageneesil tekkinud settekivim. Kasutatakse telliste valmistamisel. Leidub: Pakri poolsaarel. Kaardil: Gabro Gabro on aluselise koostisega süvakivim. Seda kasutatakse välistingimustes, näiteks sillutise- ja hauakividena ning köökide kujunduses. Leidub: Sigulas, Padas. Kaardil: Dioriit Dioriit on keskmise koostisega süvakivim. Kasutatakse ehitusel. Migmatiit Migmatiit on tard- ja moondekivimi segakivim. Leidub: Saaremaa rannikul ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
