TÖÖÕIGUS
Mall Gramberg Kutsekoolide õpetajate koolitus Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus 21.02.2008 Tööõiguse olemus Töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides . Tööõigus  õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Kollektiivne ja individuaalne tööõigus. Ajalooliselt on kujunenud töötaja kaitse õiguseks.
Mall Gramberg Töösuhteid reguleerivad õigusaktid Tsiviilseadustiku üldosa seadus 2002 Võlaõigusseadus 2001 Töölepingu seadus 1992 Palgaseadus 1994 Töö ja puhkeaja seadus 2001 Puhkuseseadus 2001 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 1999 Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus 1993 Kollektiivlepingu seadus 1993 Usaldusisiku seadus 2007 Kollektiivse töötüli lahendamise seadus 1993 Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus 1995
Mall Gramberg ELs reguleeritavad tööõiguse valdkonnad Tööjõu vaba liikumine Meeste ja naiste võrdne kohtlemine Tööleping (tööandja kohustus teavitada TL tingimustest, tähtajaline tööleping) Tööaeg, sh osaline tööaeg Noorte ja laste töö kaitse Tööohutus ja tervisekaitse Äriühingute reorganiseerimine (kollektiivne koondamine , ettevõtte üleminek, tööandja pankrotistumine) Töötajate konsulteerimine ja informeerimine
Mall Gramberg Isikud Füüsiline isik Omab õigus ja teovõimet Juriidiline isik  seaduse alusel loodud õigussubjekt: Avalikõiguslik juriidiline isik  riik, kohaliku omavalitsuse üksus, muu seaduse alusel loodud juriidiline isik; Eraõiguslik juriidiline isik täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Omab õigusvõimet.
Mall Gramberg Tehing Tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus Mitmepoolne tehing tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus Mitmepoolsed tehingud on lepingud
Mall Gramberg Tehingu vorm Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Kui tehingu kirjalik vorm on kohustuslik, peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kirjalik vorm, elektrooniline vorm, kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm
Mall Gramberg Esindus Tehingut võib teha esindaja kaudu, kui seadus ei sätesta teisiti. Esindusõigus  õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Esindusõigust võib anda volitusega (tehinguga) või see tuleneb seadusest. Volituse vorm oleneb, millist tehingut soovitakse volitusega teha. Edasivolitus  võimalik, kui tuleneb volitusest.
Mall Gramberg Tähtaeg Tähtaeg  kindlaksmääratud ajavahemik , millega on seotud õiguslikud tagajärjed. Tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Tähtaeg määratakse aastate, kuude, nädalate, päevade, tundide või väiksemate ajaühikute või kindlalt saabuva sündmusega. Tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel.
Mall Gramberg Tähtpäeva saabumine Määratakse tähtaja või kindlaksmääratud sündmusega. Kui tähtpäeva saabumine on määratud: aastates saabub viimase aasta vastaval kuul ja päeval; kuudes saabub viimase kuu vastaval päeval; nädalates saabub ajavahemiku viimase nädala vastaval päeval, päevades saabub ajavahemiku viimasel päeval (päev on keskööst kuni keskööni); teatud kuupäeva, kellaaja või sündmuse toimumisega, saabub tähtpäev sellel kuupäeval, kellaajal või sündmuse toimumisel. Kui tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Tähtaeg saabub tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti.
Mall Gramberg Töö tegemist reguleerivad lepingud Tööleping  laieneb VÕSi üldosa Võlaõiguslikud lepingud (VÕSi eriosa 8. osa) Käsundusleping Töövõtuleping Maaklerileping Agendileping Komisjonileping Vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu (TLS § 8)
Mall Gramberg Töölepingu mõiste ja pooled Tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile , tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused (TLS § 1) Pooled: Töötaja  füüsiline isik ( erandina alates 13 a) Tööandja  füüsiline või juriidiline isik
Mall Gramberg Töölepingu eristamise vajadus teistest lepingutest TL alusel töötaval isikul on erinevalt teiste lepingutega töötavatest isikutest sotsiaalsed tagatised: Õigus miinimumpalgale Õigus puhkusele Reguleeritud tööaeg Ohutud töötingimused Piiratud varaline vastutus TL tööandjapoolse ülesütlemise piirangud
Mall Gramberg Töölepingu sõlmimine ja vorm Sõlmitakse kirjalikult Kuni 2ks nädalaks võib sõlmida suuliselt Töötaja tööle lubamine tööandja volitatud isiku poolt võrdsustatakse lepingu sõlmimisega, olenemata TL vormistamisest Töötaja sõlmib isiklikult, tööandja esindaja kaudu Alaealisel vajalik seadusliku esindaja ja tööinspektori kirjalik luba Alaealiste suhtes kehtib keelatud tööde loetelu , piirangud naiste töötamisel
Mall Gramberg Kohustuslikud töölepingu tingimused Poolte andmed TL sõlmimise ja tööle asumise aeg Tähtajalise TL kestus ja selle sõlmimise alus Ameti või kutsenimetus või kvalifikatsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus Töö tegemise koht või piirkond Palgatingimused Tööajanorm Põhi ja lisapuhkus Töölepingu lõpetamise etteteatamistähtajad Viide kohaldatavale kollektiivlepingule
Mall Gramberg Lisatingimused välisriigis töötamisel Välisriigis töötamise kestus Palga maksmise vääring Täiendavad hüvitised ja soodustused Välisriiki minemise ja sealt tagasipöördumise tingimused
Mall Gramberg Töölepingu tähtaeg Üldjuhul tähtajatu Tähtajalise TL (max 5 a) sõlmimise alused: Teatud töö tegemise ajaks Ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks Tööde mahu ajutisel suurendamisel Hooajatööde tegemiseks Kui töötajale on ette nähtud soodustus Seaduses või määruses sätestatud juhtudel Kui teatud töö tegemise ajaks või tööde mahu ajutisel suurendamise tõttu sõlmitud tähtajaline tööleping on sama töö tegemiseks sõlmitud 2 korda järjest, loetakse see leping tähtajatuks
Mall Gramberg Valikuvabad tingimused Katseaeg (max 4 kuud) Konkurentsikeeld Ärisaladuse hoidmine Täieliku varalise vastutuse kohaldamine Töötaja koolitamine jms Õigusaktidega vastuolus olevad tingimused on kehtetud
Mall Gramberg Poolte kohustused ja õigused Poolte vastastikused kohustused Töötaja kohustused  täidab isiklikult Tööandja kohustused  täidab isiklikult või esindaja kaudu Töölähetus  tööülesannete täitmine väljaspool kokkulepitud töö tegemise kohta (max 30 päeva korraga) Õigused  tulenevad TL, seadusest, teistest õigusaktidest, kollektiivlepingutest
Mall Gramberg Ametijuhend ja töösisekorra eeskirjad Ametijuhend asutusesisene dokument, mis piiritleb töötaja tööülesanded ja nende täitmiseks vajalikud üksikud toimingud Töösisekord määrab poolte käitumisreeglid töösuhetes Määratakse töösisekorraeeskirjadega, mille kinnitab tööandja ja mis sisaldab vähemalt: tööaja alguse ja lõpu eraldi täisealistele ja alaealistele, samuti tööaja lõpu puhkepäevade ja riiklike pühade eelsetel päevadel puhkamiseks ja einetamiseks antavad ajad palga maksmise aja ja koha tööalaste korralduste andmise korra töökaitse ja tuleohutuse üldjuhised
Mall Gramberg Töötajate distsiplinaarvastutus Tööülesannete süülise täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest võib tööandja töötajat distsiplinaarkorras karistada Karistuste kohaldamise kord on seaduses täpselt reglementeeritud Karistus kustub 1 aasta jooksul, kui töötajat uuesti ei karistata
Mall Gramberg Töölepingu peatumine
Töölepingu peatumine töötaja ajutine vabanemine kohustusest teha tööd ja tööandja ajutine vabanemine kohustusest kindlustada töötaja tööga Töölepingu peatumine ei too kaasa töölepingu lõppemist Peamised alused: poolte kokkuleppel, sealhulgas poolte kokkuleppel antava palgata puhkuse ajaks puhkuse ajaks ajutise töövõimetuse ajaks ajaks, mil töötaja täitis talle riigi või kohaliku omavalitsusorgani pandud ülesandeid või esindas töötajaid seadusliku streigi ajaks Seaduses ettenähtud juhtudel säilitatakse palk või makstakse hüvitust
Mall Gramberg Töölepingu muutmine ja üleviimine TL muutmine  lepingus kindlaksmääratud tingimuste muutmine, sh mõne tingimuse lepingust väljajätmine või uue tingimuse lepingusse võtmine Üldjuhul lubatud ainult poolte kokkuleppel Vormistatakse kirjalikult Üleviimine teisele tööle  TLs kindlaks määratud töö või selle keerukusastme (tööfunktsiooni) muutmine Üleviimine võib olla ajutine või alaline
Mall Gramberg Töölepingu lõppemise üldalused Poolte kokkulepe Tähtaja möödumine töötaja algatusel Tööandja algatusel Kolmandate isikute nõudmisel Pooltest sõltumatutel asjaoludel
Mall Gramberg Töölepingu lõpetamine töötaja algatusel Võib lõpetada igal ajal põhjust nimetamata Kirjalik etteteatamine vähemalt 1 kuu, erandjuhtudel 5 päeva (katseajal 3 päeva) Tähtajalise lepingu lõpetamiseks etteteatamine kas 2 nädalat või 5 päeva (lepingu pikkus alla 1 aasta) Eripõhjus  tööandjapoolne oluline lepingurikkumine, ettevõtte üleminek või osalise tööaja kehtestamine Etteteatamine vähemalt 5 päeva Hüvitis kuni 2 keskmist kuupalka Avalduse saab tagasi võtta ainult tööandja nõusolekul
Mall Gramberg Töölepingu lõpetamine tähtaja möödumisel Leping lõpeb tähtaja möödumisel ja see vormistatakse kirjalikult Tööandja peab ette teatama (2 nädalat või 5 päeva olenevalt lepingu pikkusest) Kui kumbki pool ei nõua töölepingu lõpetamist, muutub tähtajaline leping automaatselt tähtajatuks
Mall Gramberg Töölepingu lõpetamine tööandja algatusel alused Majanduslikel põhjustel Likvideerimine Pankrot Koondamine Töötaja isikust tulenevad põhjused Mittevastavus Katseaja ebarahuldavad tulemused Pikaajaline töövõimetus Töötaja käitumisest tulenevad põhjused Töökohustuste rikkumine Usalduse kaotus Vääritu tegu Korruptiivne tegu
Mall Gramberg Tööandja algatusel TL lõpetamise üldnõuded Töölepingu lõpetamisest etteteatamine  oleneb põhjusest Hüvitise maksmine  oleneb põhjusest Töölepingu lõpetamise piirangud. Üldjuhul ei saa lepingut lõpetada: Haiguse ajal Puhkuse ajal Streigi ajal Kui töötaja täidab riigi või KOV poolt pandud ülesandeid Tagatised töölepingu lõpetamisel Rasedatele ja väikelast kasvatavatele isikutele Töötajate esindajatele
Mall Gramberg Töölepingu tühistamine ja kehtetuks tunnistamine Tühistamine võib toimuda enne tööle asumist kas: poolte kokkuleppel töötajaalgatusel tööandja algatusel TL tunnistab kehtetuks töövaidlusorgan TLSs ettenähtud põhjustel huvitatud isiku taotlusel. Tööleping tunnistatakse kehtetuks sõlmimise hetkest, st tagantjärgi.
Mall Gramberg Tööaja mõiste ja normid Tööaeg õigusaktiga või lepinguga määratud aeg, mille kestel töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile Tööajanorm õigusaktiga või lepinguga määratud töötundide arv mingis kalendriajavahemikus (päev, nädal, kuu või muu ajavahemik) Üldine riiklik norm  40 tundi nädalas Lühendatud tööaeg: Alaealistel Pedagoogidel Allmaatöödel, tervistkahjustavates tingimustes ja eritöödel töötavatel isikutel
Mall Gramberg Ületunnid Ületunnitöö töötamine üle kokkulepitud tööajanormi Tehakse üldjuhul poolte kokkuleppel. Erandina kohustuslik: vääramata jõu vahetustöötaja mitteilmumise korral, kui töös ei või tekkida vaheaega Piirnormid : Koos ületunnitööga ei või tööaeg nädalas ületada keskmiselt 48 tundi 4kuulise (erandina 6kuulise) perioodi jooksul Päevane piirnorm 4 tundi, vahetuse max kestus kuni 12 tundi Hüvitatakse lisatasu maksmisega (kuni 50% tunnipalgast) või vaba aja andmisega (poolte kokkuleppel)
Mall Gramberg Tööaja korraldus Tööaja korralduse määrab kindlaks tööandja. Tööandja on kohustatud pidama kõigi töötajate tööaja kohta arvestust. Tööpäeva võib jagada osadeks Töövahetus Tööaja arvestus võib olla: Päevaviisiline  aluseks on tööpäev Summeeritud  aluseks tööpäevast pikem ajavahemik (nädal, kuu, kvartal , poolaasta)
Mall Gramberg Puhkeaja mõiste Puhkeaeg aeg, mis ei ole tööaeg Jaotatakse: Tööpäevasisene Igapäevane vähemalt 11 tundi Iganädalane  2 puhkepäeva, vähemalt 36 tundi Igaaastane (korraline) puhkus
Mall Gramberg Töötamine puhkepäevadel ja riiklikel pühadel Töötajat võib tööle rakendada üksnes poolte kokkuleppel Erand  kohustatud tööle minema vääramatu jõu korral ja ajutiste edasilükkamatute tööde tegemiseks Hüvitatakse kas: rahas lisatasu mitte vähem kui 50% palgamäärast puhkepäevadel ja 2kordne palk riiklikel pühadel vaba aja andmisega
Mall Gramberg Puhkuse kestus ja liigid Põhipuhkuse kestus  28 kalendripäeva. Pikendatud puhkus: alaealised , osaliselt töövõimetud isikud, ametnikud  35 kalendripäeva, Pedagoogid kuni 56 kalendripäeva (loetelu kinnitab valitsus) Lisapuhkust 314 kalendripäeva antakse allmaa , tervistkahjustavatel ja eriiseloomuga töödel töötavatele isikutele
Mall Gramberg Puhkuse andmise kord Puhkust antakse tööaastate eest vastavalt puhkuste ajakavale. Teatud juhtudel on töötajatel õigus nõuda puhkust endale sobival ajal ( rasedal , alaealistel, lapsevanematel lapse koolivaheajal jt) Puhkust arvutatakse kalendripäevades, millest arvatakse välja rahvuspüha ja riigipühad Esimesel tööaastal on õigus saada puhkust pärast 6 kuulist töötamist, teistel tööaastatel vajalik, et uus tööaasta oleks alanud Puhkusenõude õigus kehtib kuni 4 viimase aasta eest antavale puhkusele
Mall Gramberg Puhkuse üleviimine ja katkestamine Puhkuse võib üle viia muule ajale samal tööaastal või järgmisele tööaastale Puhkuse kasutamist takistavate asjaolude ilmnemisel muudetakse puhkuse aega Ühe katkematu puhkuseosa kestus peab olema vähemalt 14 kalendripäeva Puhkust saab katkestada ainult poolte kokkuleppel
Mall Gramberg Puhkusetasu ja hüvitis Puhkuse ajal saab töötaja puhkusetasu, mis tuleb välja maksta hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Puhkusetasu arvutamine (korra kehtestab valitsus): ainult põhipalka saav töötaja  säilitatakse kokkulepitud palk, tükipalka,samuti lisatasu või preemiat saavale töötajale  päevatasu alusel, mida arvutatakse 6 kuu keskmisest palgast Töölepingu lõppemisel makstakse kasutamata jäänud puhkuse eest hüvitist, kuid kokku mitte rohkem kui 4 aasta kasutamata jäänud puhkuse eest.
Mall Gramberg Vanemapuhkus Rasedus ja sünnituspuhkus Â140 kalendripäeva Lapsendaja puhkus  70 kalendripäeva Lapsehoolduspuhkus  kuni lapse 3aastaseks saamiseni Täiendav lapsepuhkus : isale ema rasedus ja sünnituspuhkuse ajal või kahe kuu jooksul peale sündi  14 kalendripäeva lapse emale või isale, kellel on alla 3aastane laps või kolm või enam alla 14aastast last  6 kalendripäeva lapse emale või isale, kellel on üks või kaks alla 14aastast last  3 kalendripäeva
Mall Gramberg Õppepuhkus Sätestab täiskasvanute koolitusseadus Koolitus liigitatakse: Tasemekoolitus antakse põhihariduse, üld või kutsekeskhariduse omandamiseks Tööalane koolitus antakse kutse, ameti ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamiseks ja täiendamiseks, samuti ümberõppeks. Vabahariduskoolitus antakse isiksuse, tema loovuse, annete initsiatiivi ja sotsiaalse vastutustunde arendamise, eluks vajalike teadmiste, oskuste ja võimete lisamiseks Tööandja osalus koolitusega seotud täiendavate kulutuste katmises sätestatakse töö või kollektiivlepingus
Mall Gramberg Palga mõiste ja osad Palk tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv või töölepinguga ettenähtud juhtudel Palk koosneb: põhipalgast lisatasudest preemiatest juurdemaksetest Palgatingimused on: palgamäär lisatasud juurdemaksed palga arvutamise viis palga maksmise kord
Mall Gramberg Palgamäär ja põhipalk Palgamäär palga suurus kindlaksmääratud ajaühikus tehtud töö eest.
Põhipalk tunni, päeva, nädala või kuupalgamäära alusel arvutatud palk. Lepitakse kokku töölepingus või määratakse õigusaktiga
Palga alammäär valitsuse poolt kehtestatud kindlale ajaühikule (tavaliselt tunnile või kuule ) vastav palga suurus, millest madalamas ei ole lubatud täistööajaga töötamisel kokku leppida.
Mall Gramberg Lisatasud Lisatasu summa, mida tööandja maksab töötajale lisaks põhipalgale: täiendavate tööülesannete täitmise (lisatöö tegemine) nõutavast tulemuslikuma töö eest preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel töötamise eest eritingimustes (ületunnitöö töötamine puhkepäevadel, riigipühadel, õhtusel või ööajal) Lisatasu suurus: kokkulepitud rahasumma kokkulepitud protsent põhipalgast (tunni, päeva, kuupalgast) suurus on kehtestatud õigusakti või kollektiivlepinguga
Mall Gramberg Juurdemakse Juurdemakse summa, mida tööandja on kohustatud maksma töötajale selleks, et tagada talle ettenähtud palgatase ja hüvitada võimalik palga vähenemine Tingimus  töötaja ei ole süüdi palga vähenemises. Juurdemakse tehakse: praagi tootmisel tööseisaku korral vähemtasuvale tööle üleviimisel seoses tootmis hädavajadusega või alaliselt tööülesannete mittetäimisel (mitte töötaja süül) Olenevalt põhjusest makstakse juurde kas kokkulepitud palgamäärani või keskmise palgani
Mall Gramberg Palga arvutamise ja maksmise viis Palga arvutamise viis  tööandja juures kehtestatud palgasüsteem. Liigid: ajapalgasüsteem palga arvutamise ja maksmise aluseks on tööl oldud aeg, mille jooksul töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid tükipalgasüsteem palga arvutamise aluseks on töötaja poolt tööaja jooksul valmistatud kvaliteetse toodanguühiku või sooritatud tööoperatsioonide arv Kehtestab tööandja olenevalt töö iseloomust, muudetakse poolte kokkuleppel Palgaarvestusperiood ajavahemik, mille kohta palk arvutatakse Palga maksmise tähtaeg (palgapäev). Palka tuleb maksta vähemalt kord kuus. Kui palgapäev langeb puhkepäevale  makstakse palk välja (kantakse üle) sellele eelneval tööpäeval Palga maksmise viis  kas sularahas tööajal ja töökohal või pangaülekandega (töötaja kirjalikul nõusolekul)
Mall Gramberg Keskmine palk Arvutamine vajalik: palga säilitamisel hüvitiste maksmisel muudel seaduse, kollektiiv või töölepingus ettenähtud juhtudel Üldnorm  arvutatakse kuule, mil keskmise palga arvutamise vajadus tekkis, eelnenud 6 kuu palga kogusummast Arvesse võetakse kõik palgana käsitletavad summad Arvesse ei võeta: puhkusetasu ravikindlustuse hüvitist teisi hüvitisi ja summasid, mida ei loeta palgaks
Mall Gramberg Palgast kinnipidamine Palgast kinnipidamisel kehtivad piirangud (sätestab TäMS § 132): kinnipidamist ei tehta, kui palk ei ületa palga alammäära, ülalpeetavate puhul suureneb palgast mitte kinnipeetav summa 1/3 võrra alammäärast kuus iga ülalpeetava kohta, kui töötaja palk on kinnipidamisele mittekuuluvast osast suurem, võib kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast kinni pidada 2/3, seda ületavast palgast kogu palga tingimusel, et kinnipeetav summa ei ületaks 2/3 kogu sissetulekust .
Mall Gramberg Hüvitised ja tagatised Töötajale säilitatakse palk kas täielikult või osaliselt tööandja või riigieelarveliste vahendite arvel: lapse toitmise vaheaegade kasutamiseks rasedale sünnituseelseks läbivaatuseks kohustuslikule tervisekontrollile suunamisel tasemeja tööalase koolituse puhul töölähetuste puhul ajutise töövõimetuse esimesel päeval, kui ette nähtud kollektiivlepinguga
Mall Gramberg Varaline vastutus Töötaja kohustus hüvitada seaduses sätestatud korras ja ulatuses tema õigusvastase, süülise käitumisega tööandjale tekitatud kahju Eesmärk: säilitada tööandja vara kaitsta töötaja palka Reguleerib ENSV TööK §d 125  130. VÕSi kohaldatakse niivõrd, kuivõrd TööK ei sätesta teisiti
Mall Gramberg Varalise vastututse liigid Tulenevalt töötaja vastutuse ulatusest: piiratud vastutus töötaja vastutab tekitatud kahju ulatuses, kuid mitte rohkem kui keskmise kuupalga ulatuses (üldnorm). Kohaldatakse, kui ei ole võimalik rakendada täielikku varalist vastutust. täielik vastutus töötaja hüvitama ettevõttele tekitatud kahju täies ulatuses, sõltumata kahju suurusest ja töötasust. Rakendatakse ainult seaduses kindlaksmääratud juhtudel: kui töötaja ning ettevõtte vahel on sõlmitud kirjalik leping täieliku varalise vastutuse kohta töötaja on saanud vara või muud väärtused ühekordse volituse või muu ühekordse dokumendi alusel kahju on tekitatud kuriteoga töötaja poolt kahju tekitamine ei olnud seotud tööülesannete täitmisega töötaja tekitas kahju ebakaines olekus Individuaalne ja kollektiivne varaline vastutus
Mall Gramberg Töövaidlus ja seda lahendavad organid Töötaja ja tööandja vaheline lahkarvamus , mis on tekkinud: töösuhteid reguleeriva seaduse, haldusakti või tööandja kehtestatud eeskirja kohaldamisel sõlmitud kollektiiv või töölepingu täitmisel Lahendavad organid (valib huvitatud pool): Ettevõtte lepituskomisjon  soovituslik organ. Töövaidluskomisjon (TVK) kohtueelne sõltumatu individuaalseid töövaidlusi lahendav organ. Ei lahenda vaidlusi rahalistes nõuetes, mis ületavad 50 000 kr Kohus Õiguskantsler  töösuhetes ebavõrdset kohtlemist käsitlevad vaidlused Üheaegne pöördumine TVK ja kohtusse on keelatud
Mall Gramberg Töövaidlusorganisse pöördumise tähtajad Üldtähtaeg  4 kuud Töölepingu lõpetamise õiguse vaidlustamine  1 kuu Palga maksmise nõue  3 aastat Puhkusenõue  4 aastat Tähtaeg algab järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist , mil töötaja või tööandja sai või pidi saama teada oma õiguse rikkumisest. Tähtaja arvutamisel rakendatakse TsÜSi sätteid
Mall Gramberg Töötaja nõuded TL ebaseaduslikul lõpetamisel Alused: asjaolude (põhjuse) puudumine, protseduurireeglite rikkumine, tööinspektori nõusoleku puudumine, lepingu lõpetamine seadusega keelatud Töötajal õigus nõuda: tööle ennistamist ja hüvitust sunnitud töölt puudumise aja eest, lõpetamist omal algatusel või muul alusel ja hüvitust kuni 6 kuu palga ulatuses ja TL, lepingu lõpetamise kuupäeva muutmist
Mall Gramberg Töötaja nõuded töölepingu ebaseaduslikul muutmisel Alused: ebaseaduslik teisele tööle üleviimine tööandja muudab ühepoolselt lepingu tingimus töötaja ajutine üleviimine teisele tööle selleks kehtestatud tingimusi järgimata Töötajal õigus nõuda: kokkulepitud töötingimuste taastamist töölepingu tingimuste ebaseaduslikuks tunnistamist palgavahe hüvitamist
Mall Gramberg Töövaidlusorgani otsus ja selle täitmine TVK otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja (1 kuu) möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust kohtusse Otsuse osalisel vaidlustamisel kohtus jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga Jõustunud TVO otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik Otsus täidetakse täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras Viivitamatu täitmine (enne otsuse jõustumist): palga väljamaksmiseks, kuid mitte rohkem kui 2 kuu eest tööle ennistamiseks, kui kui tööleping oli lõpetatud ebaseaduslikult või kui ta oli ebaseaduslikult üle viidud teisele tööle Viivitamata täitmine peab kajastuma otsuses ja sellise otsuse täitmist ei ole õigus peatada.
Mall Gramberg Kollektiivsed töösuhted Suhted, mis tekivad tööandjate ja töötajate esindajate vahel : poolte informeerimisel, nõustamisel ja kaasamisel otsuste vastuvõtmisele kollektiivsete töötingimuste kujundamisel, kollektiivlepingute kaudu kollektiivsete töötülide lahendamisel Sotsiaaldialoog: kahepoolne  tööandja ja töötajate esindamine ettevõtte tasandil kolmepoolne  tööandjate ja töötajate esindamine riigi tasandil, mis lisaks hõlmab valitsust
Mall Gramberg Töötajate usaldusisik Usaldusisik - töötaja, kelle on valinud tööandja töötajate üldkoosolek oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisel suhetes tööandjaga. Kohustused: osaleb töötajate informeerimisel ja konsulteerimisel, vahendab teavet tööandjale ja töötajatele jälgib töötingimuste täitmist, teatab rikkumisest tööandjale ja vajadusel tööinspektorile töötaja taotlusel esindab töötajat töövaidluses tööandjaga enne töövaidlusi lahendavasse organisse pöördumist aitab kaasa töörahu hoidmisele, kui kollektiivlepingu on sõlminud usaldusisik Usaldusisikule tagatakse ülesannete täitmiseks aeg palga säilitamisega olenevalt töötajate arvust, keda ta esindab. Tagatised töölepingu lõpetamisel.
Mall Gramberg Kollektiivleping Kollektiivleping (KL) on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib töö ja töötajate vahelisi töösuhteid KLga võib kehtestada normid, mis on töötajatele riiklikest normidest soodsamad Võivad olla kahe ja kolmepoolsed ning laiendatud KL Tagab töörahu  ei tohi streikida
Mall Gramberg Kollektiivne töötüli Kollektiivne töötüli lahkarvamus tööandja või tööandjate ühingu või liidu ja töötajate või tööandjate ühingu või liidu vahel, mis on tekkinud KL sõlmimisel ja täitmisel ning uute töötingimuste kehtestamisel Poolteks on KL pooled Lahendajad: Töötajate ja tööandjate liidud Lepitajad (riiklik ja paikkondlikud) Töövaidluskomisjon või kohus  KL täitmise tülis, kui liidud ei saavuta kokkulepet Liidud ja lepitajad lahendavad KL sõlmimisest ja muutmisest tulenevaid vaidlusi
Mall Gramberg Streik ja töösulg Streik  töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel oma seaduslike õiguste kaitseks Streigi liigid: oma õiguste rahuldamiseks hoiatusstreik  kuni 1 tund Toetusstreik  kuni 3 päeva Töösulg  töökatkestus, mis toimub tööandja või tööandjate ühingu või liidu algatusel oma seaduslike õiguste kaitseks. Võimalik korraldada, kui liidud ei ole saavutanud KL sõlmimisest või muutmisest tulenevas vaidluses kokkulepet.
Mall Gramberg Suuremad muudatused kavandatavad uues TLSs Ühendatakse TLS, palgaseadus, töö ja puhkeaja seadus ning puhkuseseadus Seotakse VÕSga (loetakse käsunduslepinguks), viidates selle sätetele ja kasutades terminoloogiat TL võib sõlmida suuliselt Tähtajalise TL sõlmimise võimalused laienevad Reguleeritud täpsemalt töötaja lojaalsuskohustus (konkurent ja ärisaladuse hoidmine) Reguleeritakse koolituskulude hüvitamine Töötaja varalise vastutuse osa suureneb (ka saamata jäänud tulu)
Mall Gramberg Suuremad muudatused kavandatavad uues TLSs Kaotatakse ära töötajate distsiplinaarvastutus, mõjutusvahendiks leppetrahv Vähenevad hüvitised TL lõpetamisel tööandja algatusel ja etteteatamise tähtaeg Töötaja palga vähendamine tööandja algatusel kuni 3 kuuks majanduslikel põhjustel Vähendatakse lisatasude (ületundide, puhkepäevadel pühadel töötamise eest) miinimummäärasid Puhkuse arvestus tööpäevades Puhkust võimalik tööandjal katkestada Puhkusenõue aegub 1 aasta jooksul
Mall Gramberg
1. Teema - Sissejuh. Ainesse Tööõiguse funktsioon ühiskonnas, tööõiguse allikad. Õigus vabalt valida tegevusala, elukutset, töökohta. Töötingimused on riigi kaitse all- eelkõige kaitstakse töötajat tööinspektsiooni poolt. Riik reguleerib töösuhteid niivõrd, kui see on vajalik töösuhte subjektide koostöö tagamiseks. Töötajate ja tööandjate organiseerimisvabadus  tuleneb põhiseadusest, on õigus moodustada erinevaid ühinguid, organisatsioone. Töösuhte stabiilsus  üldiselt sõlmitakse määramata ajaks TL
LÜHENDID TL-TÖÖLEPING T-TÖÖTAJA TLS-TÖÖLEPINGUSEADUS TA-TÖÖANDJA KL-KOLLEKTIIVLEPING ATS-AVALIKU TEENISTUSE SEADUS TSE-TÖÖSISEKORRA EESKIRJAD VÕS-VÕLAÕIGUSSEADUS TPS-TÖÖ JA PUHKEAJA SEADUS PAS-PALGASEADUS TVL-TÖÖVÕTULEPING TI-TÖÖINSPEKTSIOON TÖÖSUHTED JA NENDE OLEMUS Töö on inimese sihipärane tegevus teatud eesmärgi saavutamiseks. Kui ühiskonna liikmel on olemas materiaalsed võimalused, tööriistad, riskijulgus, võib ta oma töötegemist ise korraldada  töö tulemus kuulub talle ja teiste ühiskonna liikmetega töösuhetesse ta ei pruugi astuda (FIE). Teiste ühiskonna liikmetega tekivad seejuures ostu-, müügi- ja vahetussuhted (TLS ei laiene  võlaõigusnormid). Suurem osa ühiskonna liikmetest müüb oma tööjõudu kas füüsilisele või juriidilisele isikule  tekivad alluvussuhted. Tööandaja on see, kes korraldab ja reguleerib kogu töö tegemise protsessi. Töötaja peab nendele nõuetele alluma, ta saab oma töö eest tasu, kuid töö tu
tehakse isiklikult, oluline on tööprotsess, tööd tehakse tasu eest TL vorm: -tööleping sõlmitakse kirjalikult -vorminõuet ei kohaldata, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat -vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust -tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib eeldada üksnes tasu eest Tööõiguse kujunemine: tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks, tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal, EL-is propageeritakse turvalise paindlikkuse põhimõtte rakendamist, mis on olnud aluseks ka TLS koostamisel. Turvalise paindlikkuse idee: kontseptsiooni areng EL-is: Lissaboni Strateegia (2000)  aastaks 2010 EL majandus kõige konkurentsivõimelisemaks maailmas ühe meetmena nähti ette suurendada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet ning tööturu
tehakse isiklikult, oluline on tööprotsess, tööd tehakse tasu eest TL vorm: -tööleping sõlmitakse kirjalikult -vorminõuet ei kohaldata, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat -vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust -tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib eeldada üksnes tasu eest Tööõiguse kujunemine: tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks, tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal, EL-is propageeritakse turvalise paindlikkuse põhimõtte rakendamist, mis on olnud aluseks ka TLS koostamisel. Turvalise paindlikkuse idee: kontseptsiooni areng EL-is: Lissaboni Strateegia (2000) – aastaks 2010 EL majandus kõige konkurentsivõimelisemaks maailmas ühe meetmena nähti ette suurendada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet ning tööturu
tehakse isiklikult, oluline on tööprotsess, tööd tehakse tasu eest TL vorm: -tööleping sõlmitakse kirjalikult -vorminõuet ei kohaldata, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat -vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust -tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib eeldada üksnes tasu eest Tööõiguse kujunemine: tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks, tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal, EL-is propageeritakse turvalise paindlikkuse põhimõtte rakendamist, mis on olnud aluseks ka TLS koostamisel. Turvalise paindlikkuse idee: kontseptsiooni areng EL-is: Lissaboni Strateegia (2000) – aastaks 2010 EL majandus kõige konkurentsivõimelisemaks maailmas ühe meetmena nähti ette suurendada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet ning tööturu
tehakse isiklikult, oluline on tööprotsess, tööd tehakse tasu eest TL vorm: -tööleping sõlmitakse kirjalikult -vorminõuet ei kohaldata, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat -vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust -tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib eeldada üksnes tasu eest Tööõiguse kujunemine: tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks, tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal, EL-is propageeritakse turvalise paindlikkuse põhimõtte rakendamist, mis on olnud aluseks ka TLS koostamisel. Turvalise paindlikkuse idee: kontseptsiooni areng EL-is: Lissaboni Strateegia (2000) – aastaks 2010 EL majandus kõige konkurentsivõimelisemaks maailmas ühe meetmena nähti ette suurendada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet ning tööturu
tehakse isiklikult, oluline on tööprotsess, tööd tehakse tasu eest TL vorm: -tööleping sõlmitakse kirjalikult -vorminõuet ei kohaldata, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat -vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust -tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib eeldada üksnes tasu eest Tööõiguse kujunemine: tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks, tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal, EL-is propageeritakse turvalise paindlikkuse põhimõtte rakendamist, mis on olnud aluseks ka TLS koostamisel. Turvalise paindlikkuse idee: kontseptsiooni areng EL-is: Lissaboni Strateegia (2000) – aastaks 2010 EL majandus kõige konkurentsivõimelisemaks maailmas ühe meetmena nähti ette suurendada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet ning tööturu
TALLINNA ÜLIKOOL XXX INSTITUUT Referaat TÖÖÕIGUS Õiguse alused TALLINN 2012 SISSEJUHATUS Tööjõud on sageli ettevõtte kõige kulukam, ettearvamatum ning haavatavam vara, sellel lihtsal põhjusel, et selle moodustavad inimesed. Just sellepärast on moodustatud organisatsioonid, mis kaitseks inimeste tööõigusi. Tööõigus on õigusaktide kogum, milles määratletakse töötajate ja tööandjate õigused ja kohustused töökohal. Ühenduse tasandil hõlmab tööõigus kahte peamist valdkonda: esiteks töötingimused, sealhulgas tööaeg, osaline tööaeg, tähtajaline töö ning töötajate lähetamine ning teiseks töötajate teavitamine ja nõustamine, sealhulgas kollektiivsete koondamiste ja ettevõtete ülevõtmise korral. Järgnevas referaadis anname ülevaate töötaja ja tööandja õigustest ning kohustustest, töölepingu erinevatest külgedest, ettevõtte üleminekust, töö- ja puhkeaja korraldusest, tööaja
Kõik kommentaarid