Puhkeaja õiguslik korraldus Kodutöö õppeaines MS.0119 Õigusõpetus Töö- ja puhkeaeg Kui pole kokkulepitud teisiti, siis: •8 tundi päevas (max 13 tundi) •40 tundi nädalas (max 52 tundi) Öötöö: •22:00 kuni 06:00 Puhkus Kui pole kokkulepitud teisiti, siis: •28 kalendripäeva aastas •Puhkuse katkestamine: nii töötaja kui ka tööandja õigus •Puhkusetasu: makstakse enne puhkust (kui pole kokkulepitud teisti) Õppepuhkus Koolitustel osalemiseks: •20 kalendripäeva keskmise tasuga •10 kalendripäeva tasustamata Koolituse lõpetamiseks: •15 kaledripäeva min. tasuga Lapsevanemad ja rasedad • Rasedus- ja sünnituspuhkus 140 kalendripäeva • Isapuhkus 10 tööpäeva • Lapsendaja puhkus 70 kalendripäeva • Lapsehoolduspuhkus, kuni lapse 3. eluaastani • Lapsepuhkus 3-6 tööpäeva Lapsevanemad ja rasedad • Vaba aeg sünnituseelseks läbivaatuseks • Lisavaheajad lapse toitmiseks 30min iga 3 tunni järel • Õigus nõuda põ...
Tööajanorm -on seaduse, haldusakti, kollektiiv- või töölepinguga määratud töötundide arv mingis kalendriajavahemikus (päev, nädal, kuu või muu ajavahemik). Riiklik tööajanorm määratakse seaduse või seaduse täitmiseks antud haldusaktiga Puhkeaeg on aeg, mille kestel töötaja on vaba töökohustuste täitmisest ja võib seda kasutada oma äranägemise järgi. Puhkeaeg jaguneb: Tööpäevasisene- vaheaeg puhkamiseks ja einetamiseks Tööpäevade vaheline- Vahetustevahelise puhkeaja kestus peab olema vähemalt 11 tundi. Iganädalane- on kaks puhkepäeva nädalas Riigipühad- Töötajate puhkeaja hulka kuuluvad riigipühad, mille loetelu sätestatakse eraldi seadusega. Uusaasta ja esimese jõulupüha eelsel tööpäeval lühendatakse tööaja kestust kolme tunni võrra. Puhkused-Puhkepäeval on keelatud tööle rakendada: 1) rasedat; 2) alaealist; 3) töötajat, kellele see on keelatud arsti otsusega.
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond LM 07 Ingvar Patsula Kokkuvõte töö- ja puhkeaja seadustest Juhendaja: Maia Tamm Tartu 2007 I. Tööaeg Tööaja kestus: Tööaja üldine riiklik norm on 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Lühendatud tööaeg on 13-14-aastasel või koolikohustuslikul 4 tundi päevas ehk 20 tundi nädalas. 15-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik 6 tundi päevas ehk 30 tundi nädalas. 16-17-aastasel töötajal kes ei ole koolikohustuslik 7 tundi
Einetamise aeg arvatakse tööaja hulka. Vaba aeg sünnituseelseks läbivaatuseks Tööandja on kohustatud andma rasedale arsti otsuses näidatud ajal vaba aega sünnituseelseks läbivaatuseks, mis arvatakse tööaja hulka. Vaheajad lapse toitmiseks Alla poolteiseaastast last kasvatavale töötajale, antakse peale üldise vaheaja puhkamiseks ja einetamiseks lisavaheaegu lapse toitmiseks. Tööpäevade ja töövahetuste vaheline puhkeaeg Tööpäevade ja töövahetuste vahelise puhkeaja kestus on vähemalt 11 järjestikust tundi. 1) 1314-aastasel või koolikohustuslikul töötajal vähemalt 18 järjestikust tundi; 2) 15-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik vähemalt 16 järjestikust tundi; 3) 1617-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik vähemalt 15 järjestikust tundi. Iganädalane puhkeaeg Töötajal on vähemalt kaks puhkepäeva nädalas. Üldised puhkepäevad on laupäev ja pühapäev.
12 Summeeritud Ülesanne. Leida, kas on üle-/ala-/öötunde, puhkeaja rikkumist ning arvutada selle kuu töötasu. Tunnipalk on töölepingus 3 eurot. Viidata kõik vigased/kahtlasena tunduvad kohad ja mida peaks tegema, et oleks õige. Abimaterjal IVA raamaturiiulis harjutustunni kaustas. Tööaja tabel, august 2012 1kuune periood, SUMMAARNE Tööaja arvestus, kokku lepitud täistööaeg (ehk nn normtunnid kuus). NB! Tööpäeva sisene puhkeaeg on võimaldatud tööajal => töötundide arv=tööpäeva pikkus.
ÜLESANNNE Koostage rahvusvahelise veoautojuhi sõidu- ja puhkeaja graafik marsuudil TALLINN- BUKAREST-TALLINN, näidates ka kilomeetrid. Väljasõit 14.05 kell 8.00 14.mai 2015 8.00-12.11 Tallinn-Kekava(Läti) 332km 4h 11min 45 min puhkus 12.56-17.22 Kekava-Suwalki(Poola) 363 km 4h 26min 9 h puhkust 15.mai 2015 02.22-6.45 Suwalki-Kock(Poola) 322km 4h 23min 45min puhkust 7.30-12.05 Kock- Dukla(Poola) 289 km 4h 35 min 11 h puhkust 16.mai 2015 23.05-03.29 Dukla-Carei(Rumeenia) 307 km 4h 24 min 45 min puhkust 04.14-8.38 Carei- Seves(Rumeenia) 396km 4h 24min
Janre Jürvetson KAUBAVEDUDE ALUSED REFERAAT Õppeaines: Auto käitluse alused Transporditeaduskond Õpperühm: AT21 Juhendaja: lektor Sven Andresen Esitamiskuupäev:…………… Üliõpilase allkiri:…………… Õppejõu allkiri: …………….. Tallinn 2015 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS...............................................................................................................................3 2.AUTORONGI MOODUSTAMINE..................................................................................................4 3.VEOS.................................................................................................................................................5 4.TELJEKOORMUSED................................
seadusest tevitanud ning ei nõua ületundide tegemist. Bussijuhid seevastu väidavad, et nad ei soovi teha ületunde, kui see on seadusega vastuolus. Sebes töötavad bussijuhid: "Politsei tegi ühele meie juhile tööaja ületamise eest 130 eurot trahvi, aga juhtkonnast öeldi, et kes sul käskis rohkem sõita -- see oli elupõlisele juhile hinge sülitamine," ütleb Sebe bussijuht, kes nagu mitmed tema kolleegidki pole rahul, et firma paneb neid sellega vähemalt kaudselt töö- ja puhkeaja seadust rikkuma. Sebes töötav bussijuht tõdeb, et on juhte, kes soovivad ise rohkem töötunde teha, kui seadus lubab. Ka tuleb ette, et kuigi tunnid on täis, peab juht tööle minema. Teise bussijuhi sõnul on Sebe Tallinna osakonnas kaadrivoolavus rahulolematuse tõttu ülisuur. "Viimase paari kuuga on tulnud ja läinud sadakond bussijuhti, midagi sellist pole siin enne veel olnud. Ka sunnitakse bussijuhte allkirjastama paberit, kus kirjas, et tema ei riku töö- ja
VYKK Referaat Nõuded veokorraldajale Janek Kasak VA 10 Vana-Võidu 2013 Nõuded veokorraldajale Veokorraldaja peab olema hea mainega isik. Ta peab olema ametialaselt pädev korraldama veosevedu ning ta on vastutav tegevusloa omaja juures veokorralduse ning veokorraldusega seotud majandustegevuse, töökorralduse, töötasustamise, tollikorralduse, töö- ja puhkeaja nõuete täitmise, liiklusohutuse, sõidukiohutuse ja keskkonnakaitse eest. Veokorraldaja mainet peetakse heaks, kui: Teda ei ole karistatud esimese astme kuriteo eest mille raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus, sundlõpetamine. või rohkem kui ühe korra tahtliku teise astme kuriteo eest mill karistusena on ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. Kui ei ole ka karistatud:
Kuna eelnevatel aastatel selgusid töölepinguseaduses puudused.Neid püüti küll üksikute paragrahvide muutmistega parndada.Olime olukorras,kus kehtiv õigus ei kaitse tööandja ega töötajat.Juunis 2008 kiitis valitsus heaks uue töölepingu seaduse eelnõu ja saatis selle riigikogule,kes kinnitas selle 2008.aasta detsembris ning see jõustus 1.juuli 2009.Uue töölepingu seaduse alternatiiviks oli kehtiva töölepinguseaduse ja palgaseaduse ning töö-ja puhkeaja seaduse muutumine.Mis on tööleping?See on töötaja ja tööandja vaheline kokkulepe,mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd,alludestema juhtimisele ja kontrollile.Tööandja aga kohustub maksma töötajale selle töö eest tasu,puhkuse,puhkeajaKehtiv töölepinguseadus on andnud võimaluse töötajal kaitsta oma õigusi.Näiteks TLS parakrahv 2 kehtestab soodsama sätte kohaldamise põhimõtte,mille eesmärgiks on
suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Vastavalt Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse pg 4, lg 1 Individuaalseid töövaidlusi lahendavad: 1) töövaidluskomisjon; 2) kohus. 115) Pg 53 lg 3 ütleb, et eeldatakse, et iganädalane puhkeaeg antakse laupäev ja pühapäev. Vastavalt TLS pg 28, lg 2, punkt 4 peab tööandja tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust. Järelikult peab tööandja puhkeaja muutmiseks saavutama töötajatega kokkuleppe. (Kui see on vale, siis pg 47, lg 4 - Tööandja võib tööaja korraldust ühepoolselt muuta, kui muudatused tulenevad tööandja ettevõtte vajadustest ja on mõlemapoolseid huve arvestades mõistlikud) Vajadus töötada ka nädalavahetustel on näiteks politseinikel, tuletõrjujatel jne. 119) Vastavalt TLS pg43, lg 4 , punkt 3-
Eksitakse kõige enam ,Oleks võimalik kindlaks määrata milles töötaja süüline käitumine seisnes ja millal see toimus. Distsiplinaar karistus on jõus aasta alates karistuse määramise päevast kui töötajale pole määratud uut distsiplinaar karistust. Kui selle aja jooksul määratakse uus karistus siis kustuvad mõlemad aasta pärast viimase karistuse jõustumist. Vastavalt pg ... võib tööandja karistuse lõpetada igal ajal. Töö ja puhke aeg TPS – töö- ja puhkeaja seadus See laieneb nii töölepingu alusel töötavatele inimsetele kui ka avalikus teenistuse töötavatele teenistujatele. Pg1 lõ 3 kohaselt on antud töölepingu pooltele ning ameti asutustele ja ametnikele võimalus rakendamata jätta seaduse mõningad paragrahvid. Mõeldakse ületunni tööd, töötamine õhtusel ajal, töö korraldus, töö jaotumine osadeks jne. Mainitud reeglid võib jätta kohandamata töötajate suhtes kellel on tööül täitmisel
4. Õhtune aeg- 18.00-22-00 (10%), öine aeg 22.00-06-00, (20%) 5. Ületunnitöö lisatasu 50% tunnipalga märast. Puhkep 50% 6. Tunnipalga alammääraks on 27kr, kuup alamm- 4350 7. Pühad ja riiklikud tähtpäevad- lisatasu 2 x 8. Öötööle pole lubatud rakendada 14a tüdrukuid 9. Puhkepäeval on lubatud tööle rakendada mehi ja naisi nende nõusolekul 10. Võidupühale eelnevat tp lühendatakse 3h võrra, Uus Aasta, EV aastapäev, jõululaup (töö ja puhkeaja seadus) 11. Jaanipäevale eelnevat tp lühendatakse 0h võrra 12. Töövahetuse vaheline katkematu puhkeaja kestus peaks olema vähemalt 11h 13. Vaheaeg lapse toitmiseks arvatakse tööaja hulka 14. Pedagoogi põhipuhkus on 35-56 kp 15. 0,5 koormusega töötaja põhipuhkus 28kp 16. 0,5 koormusega alaealise põhipuhkus 35kp 17. Klassikaline rasedus ja sünnituspuhkus 140 kp 18. Isale antav täiendav lapsepuhkus enne või peale lapse sündi on 10kp 19
seadusest tevitanud ning ei nõua ületundide tegemist. Bussijuhid seevastu väidavad, et nad ei soovi teha ületunde, kui see on seadusega vastuolus. Sebes töötavad bussijuhid: “Politsei tegi ühele meie juhile tööaja ületamise eest 130 eurot trahvi, aga juhtkonnast öeldi, et kes sul käskis rohkem sõita — see oli elupõlisele juhile hinge sülitamine,” ütleb Sebe bussijuht, kes nagu mitmed tema kolleegidki pole rahul, et firma paneb neid sellega vähemalt kaudselt töö- ja puhkeaja seadust rikkuma. Sebes töötav bussijuht tõdeb, et on juhte, kes soovivad ise rohkem töötunde teha, kui seadus lubab. Ka tuleb ette, et kuigi tunnid on täis, peab juht tööle minema. Teise bussijuhi sõnul on Sebe Tallinna osakonnas kaadrivoolavus rahulolematuse tõttu ülisuur. “Viimase paari kuuga on tulnud ja läinud sadakond bussijuhti, midagi sellist pole siin enne veel olnud. Ka sunnitakse bussijuhte allkirjastama paberit, kus kirjas, et tema ei riku töö- ja
Tervislik eluviis Tervislik eluviis on meile oluline kuna see kaitseb ja tugendab organismi. Väga oluline on töö ja puhkeaja vaheldumine, kui see on tasakaalus ei satu me stressi. Tervisliku eluviisi juures on väga oluline õige toitumine. Tervislik toit on mitmekülgne. Ei tohi liialdada rasvaste, magusate ja väga soolaste toitudega. Toit peab sisaldama piisavalt mineraalained ja vitamiine. Tervisliku eluviisi juures on oluline veel liikumine ja sport. Sportimine alandab depressiooni, säilitab kehakaalu, tugendab lihaseid, luid, südand ja kopse ning ergutab mõttetegevust
Riik ja seejärel ka tööandja peavad tagama töötajale 11 tundi ööpäevas puhkamiseks. Ka nädalas töötajal peab olema võimalus puhkamiseks kogu ööpäeva. Tööandja peab tagama võimalust töötajale puhkepausi teha, kui tema tööpäev kestab rohkem kui 6 tundi. Iganädalane keskmine tööaeg ei pea olema rohkem kui 48 tundi. Ööse vahetuse töötajale peab tagama võimalust läbida tasuta meditsiinilist kontrolli, enne tööle asumist. TÖÖ- JA PUHKEAJA SEADUS Legal act: seadus; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, Publication date: 17/03/2003; Reference: (MNE(2003)54342) Tööandja on kohustatud töötajale andma vaheaja puhkamiseks ja einetamiseks pärast neli tundi kestnud töötamist, kui kollektiivlepingus ei ole sätestatud teisiti. Tööandja on kohustatud andma rasedale arsti otsuses näidatud ajal vaba aega sünnituseelseks läbivaatuseks, mis arvatakse tööaja hulka. § 26
Kollektiivlepingu olemus ja sõlmimise kord Kollektiiv leping on leping mis sõlmitakse kirjalikult. See leping reguleerib tööandja ja töötaja vahelisi töösuhteid. Selle lepingu lisad on lahutamatud osad ning nendel on samasugune juriidiline jõud nagu kollektiivlepingulgi. Kollektiivlepinguga saab kindlaks määrata nt. palgatingimused, töö-ja puhkeaja tingimused, töötingimused ning muud tingimused mis on vaja töötajal teada. Selle lepinguga määratakse palga alammäär ning selle korrigeerimise korra, tööohutuse lisaabinõud, tööhõivetagatised ning muud tööalased tagatised, mida peetakse vajalikuks töötajale teada andmiseks. Kollektiiv lepingu sõlmimisel peavad mõlemad osapooled olema nõus punkitega mis on lepingus toodud. Et mõlemad oleks nõus ning informeeritud võetakse inimesed kes teevad omavahel läbirääkimisi. Läbirääkimisi peetakse kokkulepitud ajal ning nende pidamiseks vabastatakse mõlema poole kokkuleppel nende esindajate põhitö...
Kati Boitsova MO11 Tööohutus õmblemistööstuses Na gu ka teisted tööstustes in ka õmblustööstuses ohud. Kui õmblustööstusesse tuleb tööle õmbleja siis tööandja kohustub teavitama oma ettevõtte tegevusega seotud ohtudest ja nendest hoidumise abinõudest. Töögraafik õmblejatel lähtub EV Töö- ja puhkeaja seadusest ning seonduvatest õigusaktidest. Üldjuhul töötavad õmblejad vahetusteta 8 tunnise tööpäevaga. Töötajad võivad töötada ka kahes vahetuses , see oleneb aga ettevõttest. Õmbleja töökeskkond võib olla tavakeskonnast mürarikkam ja kõrgema ruumitemperatuuriga(tingitud õmblusmasinatest tekkinud soojusega). Samuti võim õmbleja töökeskkonnas olla tekstiilitolmu(vahepeal tuleb kasutada respiraatoreid) ja aure. Tekstiili tolm võib põhjustada kutsehaigusi.
Nimi: Birgit Lepp Kursus: Personalijuhtimine Töö nr 1b Tervisedenduse võimalused Täna naeratav ja terve töötaja võib homme olla põdur ja viril, kuid võib olla sama terve ja naeratav ka pensionile minnes. Kui töökoht on edukas, meeldib inimestele tööle tulla, töötamine sujub hästi ja tulemuslikkus on kõrgel tasemel. Kas teie töökoht on selline? Milliseid tervisedenduse meetmeid kasutab teie tööandja? Loetlege üles kõikvõimalikud ning arutlege, kuidas te nendega kaasa olete läinud ning kas need teile meeldivad. Ma leian, et minu töökoht on edukas. Kohustuslikud tervisekontrollid, töökeskkonna volinik, erinevad koolitused, hüved töötajatele- sportimisvõimalused, ujumine, jalgpallivõistlused töötajate vahel, töö- ja puhkeaja jaotus, massöör iga teatud aja tagant tasuta töökohas, gripivaktsiin tööandja poolt. Laevatöös, kus on kokkupuud...
LOGISTIKA Kui tellimuspartiid suurendada siis, tellimiskulu tooteühiku kohta väheneb. Milliste kulude arvutamine on kõige töömahukam ja keerulisem? Puudumiskulude Tellimuspunkt on toote laosaldo, milleni jõudmisel tehakse uus tellimus Mis on “tellimusvahe”? Ajavahemik, mis jääb ühe ja sama toote kahe järjestikuse tellimuse vahele Mis on “tellimustsükli meetod”?Laoseisu täiendav tellimus tehakse kindlate ajavahemike tagant Millist säästu on võimalik logistikas saada tellimustsükli meetodi rakendamisest? Tellimis ja veokulude säästu Kuidas sõltub üldjuhul reservlao suurus nõudluse kõikumisest? Mida suuremad on hälbed nõudluses, seda suurem peab olema reservladu Mida tähendab „laovaru”? 365 / lao ringlemissagedus, mis annab ajavahemiku päevades, mil konkreetset toodet või laoväärtust peaks piisama tavapäraseks tarnimiseks Millist kulu nimetatakse veoauto läbitud kilomeetri omahinna arvestamisel püsivkuluks? Amortisatsiooni...
4. Töötaja töölepingu alusel tööd tegev füüsiline isik. 5. Puhkus aeg, millal ei pea töötaja täitma tööülesandeid. Puhkus tähendab ka töölepingu või teenistussuhte peatumist puhkusseadusega ettenähtud korra ja tingimustel. 6. Puhkaeg Puhkeaeg on aeg, mille kestel töötaja on vaba töökohustuste täitmisest ja võib seda kasutada oma äranägemise järgi. Puhkeaeg on tööpäevasisene, tööpäevadevaheline ja iganädalane. Puhkeaja hulka kuuluvad riigipühad ja puhkused. 7. Palk tasu, mille töötaja saab tehtud töö eest. Palga suurus on sätestatud töölepingus. Palk koosneb põhitasust ja seadusega ettenähtud juhtudel ettenähtud lisatasudest preemiatest ja juurdemaksudest. 8. Lõpparve arve, mis koostatakse lepingu viimasel kehtival päeval ning arvutatakse summa, mis on töötajal veel saada (sisaldab kõiki summasid, mida tööandja on
Postmodernne ühiskond Kujunes 19. saj. Moodustusid kolm põhilist sektorit Turjumajandus, avalik e. valitsussektor ning kodanikuühiskond Tööstuslik kaubatootmine Rahva osalemine valitsemises Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus Inimõiguste tunnustamine Ühiskonnasektorite eristatavus, seotus Tööstusühiskond Tööstuslik pööre 18. saj. lõpp +19. saj. Suured vabrikud, töö konveieritel Ratsionaalsus Aurumasin, üleminek masintööle Leiutised Tööaeg hakkab domineerima puhkeaja üle Meelelahutuse levik Ühiskonna sotsiaalse jaotuse muutused Seisuliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga Tööhõive majanduse põhivaldkondades Elujärje paranemine Linna- ja maarahvastliku suhtarv Linn= progress Leibkonnamudelid, suhete jahenemine Hariduse tähtsustamine Modernne Postmodernne Põhiressurss Masinad Teadmised Põhiinstitutsioon Firma Ülikool Põhiotsustajad Firmaomanikud Eksperdid,
economics, mis vastavalt tähendavad "töö" ja "ökonoomika". Lisalugemine: http://raulpage.org/ergo/#3 http://www.hot.ee/ergonoomika2002/ http://te.emu.ee/erialad/ergonoomika/ http://www.ut.ee/tervis/aergo/ergonoomia.htm Ergonoomika olulisemad elemendid TÖÖ MATERIAALNE KESKKOND (disain, materjalid, mööbel, õhuvahetus, valgustatus) PSÜHHOSOTSIAALNE KESKKOND (organisatsiooni struktuur, juhtimine, inimestevahelised suhted, töö-ja puhkeaja korraldus) TÖÖLAAD JA SEADMED (töökorraldus, masinad, abivahendid, kaitsevahendid, riietus) http://rup.ee/est/too/spetsialist-vastab-t-arvutiga.html Võtmesõnadeks on puhkepauside kasutamine 54 minutit tööd, 6 minutit pausi, so 10% tunnis kerge võimleminepuhkepausi ajal, silmadeleteha võimlemisharjutusi, õige töökoha ergonoomiline kujundamine, sobiva töötooli valik. Mõõdukas tervisesporton loomulikult ka abiks.
(4) Tegevusloa omanik võib ajutiselt, kuid mitte üle ühe aasta, tegutseda vedude eest vastutava isikuta, kui selle põhjus on nimetatud isiku pikaajaline töövõimetus või surm. (5) Tegevusloa taotleja või selle omanik peab vastama hea maine nõudele. Tegevusloa taotleja või selle omaniku mainet peetakse heaks, kui tal ei ole seoses varasema majandustegevusega karistatust rohkem kui ühe väärteo või kuriteo eest maksu, tolli, tarbijakaitse või töö- ja puhkeaja valdkonnas või käesolevas seaduses ettenähtud tegevusloa, sõidukikaardi või veoloata veo korraldamise või riiklikku registrisse andmete esitamise korra rikkumise eest. (6) Füüsilisest isikust tegevusloa taotleja või selle omaniku mainet peetakse heaks, kui ta lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatule vastab ka käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud nõuetele. (7) Tasulise rahvusvahelise autoveo tegevusloa taotlejal peab olema vähemalt
kalendripäeva, kui töötaja ja tööandja ei ole kokku leppinud pikemas põhipuhkuses. Alaealise iga-aastane põhipuhkus on 35 kalendripäeva, kui töötaja ja tööandja ei ole kokku leppinud pikemas põhipuhkuses. Naistel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva. Põhipuhkuse aja määrab tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega 4) tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust. See tähendab, et tööandja on kohustatud pidama arvestust töötaja tööaja üle ning tagama töölepingus ette nähtud töö- ning puhkeaja. 5) tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu. See tähendab, et
Arvati, et aeg on lõppfaasis Hinnati minevikku, ,,vanal heal ajal" Inimlik aeg ja füüsikaline aeg Ideaalvanus 33, kui Kristus risti löödi Muutused viivad languesele Kunagi olevat olnud eepiline aeg, kangelaste aeg Talupoja aeg on aeglane, kuna töö on rutiinne Rüütli aeg on kiire, kuna erinevad kohustused Inimese atribuut on aeg, Jumalal igavik Kristlikus ajas olid tsüklid, kirkupühad Aeg on loodud Jumala poolt Maailma ajaloos 6 faasi Kirik määras töö- ja puhkeaja, mida süüa, millal seks oli keelatud jne Arvati, et armastus on jahtunud ja kurjus võta võimust LINNA AEG Seos loodusega puudub, töid tehti siseruumides ja loodus aega ei mõjutanud Linnades esimesed mehaanilised kellad 17.sajandil Agraarajal ööpäev, linnas tund Inimestele jõudis kohale, et aeg on lineaarne. Olenemata tegevusest aja kulg ei muutu Linnas elu märksa kiirem, väärtustati aega Linnas määras tööhulka aeg, mis kulus Inimesel kolm asja: hing, keha, aeg
toimub soojuskiirgusena.väimaldab kõigusoojastel loomadel tõsta kehatemp.UV-kiirgus-suurtes kogustes kahjulik,kutsub esile geenmutatsioone.fotoperioodism-organismide reaktsioon ööpäevase valgus ja pimedusperioodi muutumisel.taimed:lühipäevataimed:õied moodustavad ainult siis kui päevavalgus periood ei ületa 12tndi(riis,kanep).pikapäevataimed:vajavad õitsema minekuks üle 12tunni päevavalgust(kartul,hernes,nisu).päevavalgus reguleerile taimede puhkeaja lõppu ja algust ning loomade sigimist ja rändeaega.organisme vastastiku mõjutavaid tegureid nim biootilisteks teguriteks.1.sümbioos-on eriliiki organismide vastastiku kasulik koos eluvare.sümbioosis elavaid liike nim sümbiootideks(taimejuur,semnenidistik).eksosümbioos-on organismide vaba koos eluvaru.endosümbioos-elab 1 organismi teises kehas.parasitism:suhe mis on ühele osalisele kasulik teisele kahjulik,seondub enamasti toitumisega,parasiit saab
Ühiskonna kt 1. tööstusühiskonna põhijooned · Esikohal tööstuslik tootmine · Range tööaja arvestus · Ratsionaalsus ja bürokraatia tugevnemine · Tööaeg domineeris puhkeaja üle, üksluisuse korvamiseks loodi meelelahutus · Eraldus töö- ja puhkesfäär 2. Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast · Teenindussektori kiire kasv · Teaduse ja tehnoloogia tähtsustumine · Haritud spetsialistide suur vajadus · Ühiskonna juhtimine peab olema tsentraliseeritum, valitsusse tuleks haarata ka tehnokraate · Tugev keskklass · Tehniline progress lähendab inimeste elustiile · Massimeedia 3
Turjumajandus, avalik e. valitsussektor ning kodanikuühiskond 1. Tööstuslik kaubatootmine 2. Rahva osalemine valitsemises 3. Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus 4. Inimõiguste tunnustamine 5. Ühiskonnasektorite eristatavus, seotus Tööstusühiskond Tööstuslik pööre 18. saj. lõpp +19. saj. Suured vabrikud, töö konveieritel Ratsionaalsus! "Aeg on raha" Aurumasin, üleminek masintööle Leiutised Tööaeg hakkab domineerima puhkeaja üle Meelelahutuse levik Ühiskonna sotsiaalse jaotuse muutused Seisuliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga Tööhõive majanduse põhivaldkondades Elujärje paranemine Linna- ja maarahvastliku suhtarv Linn= progress Leibkonnamudelid, suhete jahenemine Hariduse tähtsustamine Postindustriaalne ühiskond 20 saj. Lõpp Daniel Bell Kõrgtehnoloogia massiline kasutamine Kirju klassistruktuur-> keskklass Mitmekesised väärtushinnangud
Töötajate esindaja on tavaliset tavatöötajast paremad juriidilised teadmised ning suurem kaitse töösuhtes, mille tulemusena saab ta julgemalt esitada töötajate nõudmisi. Lepingu osapooltel on õigus lepingu punktide koostamisel ja läbirääkimistel kasutada asjatundjaid või eksperte väljaspoolt ettevõtet või organisatsiooni. Neile kehtib lepingu sisu ja olemuse alane ametisaladuse pidamise kohustus. Lepinguga võib kindlaks määrata:palgatingimused; töö- ja puhkeaja tingimused; töölepingu peatumise, muutmise ja lõpetamise tingimused, pideva tööstaazi arvutamise eeskirjad sama tööandja juures; töötajate koondamise tingimused, korra ja tagatised koondamise puhul; töötervishoiu ja tööohutuse tingimused; kutse-, täiendus- ja ümberõppe tingimused ja abi töötutele; tagatised ja hüvitused, mida pooled peavad vajalikuks; kollektiivlepingu täitmise kontrollimise ja
Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või tööandjate vahel ja see reguleerib tööandjate ja töötajate paremaid töösuhteid. Nii nagu sõlmitakse teisigi lepinguid sõlmitakse ka kollektiivlepingut ainult kirjalikult. Kollektiivlepingus peavad olema lisad lepingu lahutamatu osa ning nendel on kollektiivlepinguga võrdne juriidiline jõud. Kollektiivlepingu kõige tähtsamad tingimused on see, et määrab kindlaks palgatingimused ja töötingimused; töö- ja puhkeaja tingimused; töölepingu muutmise ja ülesütlemise tingimused ning töö tegemisest keeldumise alused; töötervishoiu ja tööohutuse tingimused. Kollektiivlepingut sõlmitakse ettenähtud lepingupoolte vahel läbirääkimiste teel vastastikuse usalduse ja vajaliku informatsiooni alusel. Pooled võivad alustada läbirääkimisi pärast teate saamist seitsme päeva jooksul. Läbirääkimise tulemusel kui nad on jõudnud ühisele kokkuleppele, siis nad võivad sõlmida ühise kollektiivlepingu
„Eriosatööd kestavad kogu ehitusobjekti vältel ning hõlmavad endas kütte-, ventilatsiooni-, jahutuse-, jäätehnoloogia-, tuleohutus- ja elektrisüsteeme. Eriosatööd algavad vundamendi- plaadialuste torustike paigaldusega“ [2, p. 19]. „Töövahetus on ajavahemik, mil töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid vahetustega tööl. Töövahetus võib alata ühel ja lõppeda teisel ööpäeval“ [2]. Seadus. Allikas: Töö- ja puhkeaja seadus. RT I 2001, 17, 78. https://www.riigiteataja.ee/akt/13126502 „Reynoldsi arv saadakse vedelikuosakesele mõjuva inertsjõu jagamisel kujumuutust takistavate jõududega. Arv on nimetatud Osborne Reynoldsi järgi, kes esitas selle 1883. aastal“ [2]. „Reynoldsi arv (lühendatult Re) on vedelike ja gaaside voolamise laadi (laminaarne või turbulentne) määrav dimensioonita suurus“ [3]. Veebisait. Allikas: Vikipeedia. Reynoldsi arv. 2013. https://et.wikipedia
sajandi lõpust, infoühiskond 20. sajandi keskpaigast, teadmusühiskond 1970.aastatest (muidugi arenenud riikides). Modernne ühiskond 20.sajandi algusest, postmodernne 1970.aastatel Tööstusühiskonna põhijooned: · esikohal tööstuslik tootmine · konveiersüsteem - fordism · aja otstarbekas kasutamine (aeg on raha) · ratsionaalsus vähenes tunnete ja kommete roll, kasvas bürokraatia ja kirjalike normide tähtsus · tööaeg domineeris puhkeaja üle · töö eraldus puhkesäärist, ratsionaalsusele vastukaaluks kasiinod, õnnemängud jne · muutus ühiskonna sotsiaalne struktuur: linnastumine, leibkonnamudel muutus Postindustriaalne ühiskond · Daniel Belli (sotsioloog) termin · Teenindussektori domineerimine · Teaduse ja tehnoloogia tähtsustamine majanduses · Haritud spetsialistid olulised · Riik koordineerib poliitika ja õiguskorra kõrval ka majandust
Ettevõtlus, 2 kontrolltöö, 2011 Konkurentsiseaduse otstarve: Konkurentsiseaduse seaduse otstarve on vaba ettevõtluse huvidest lähtuv konkurentsivabaduse kaitsmine loodusvarade ammutamisel, toodete valmistamisel ja teenuste osutamisel ning toodete ja teenuste ostmisel ja müümisel ning muus majandustegevuses konkurentsivabaduse kahjustamise ärahoidmine ja kõrvaldamine. Raamatupidamine: on rahaliste ja rahaliselt hinnatud tegevuste (majandustehingud) ülesmärkimine mingil kindlal viisil. Tööleping: on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Töötaja: isik, kes kohustub vastavalt lepingule (tööleping) tegema tööandjale tööd ning alluma tema juhtimisele ja kontrollile kusjuures töö...
Töökorral- Sõltus ilmastikust, kiriku- Täpne, reglementeeritud, Mitmekesine, paindlik Elu jooksul omandatakse dus pühadest, rahvakalendrist. ratsionaalne, kiire, prakti- võimalus ise korraldada mitu elukutset ja Tööjõul vähene huvi töö tule line, pingeline, nüristav. Vahe töö- ja puhkeaja vahetatakse töökohti muste vastu (v.a. koduses Huvi töö tulemuste vastu on vahel kipub kaduma majapidamises) suurem Sotsiaalne I, II, III seisus/mõisnikud ja Põhiklassid on kapitalistid ja Kirju klassistruktuur, Kirju struktuur, klassi- struktuur talupojad proletariaat alam-, kesk- ja kõrgklass kuuluvus ei mõjuta
ÜHISKONNAÕPETUS Sisemajanduse koguprodukt (SKP)- peegeldab riigis teatud ajaperioodil, tavaliselt aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust; annab ülevaate, kui palju kaupu ja teenuseid majanduses antud ajaperioodil toodeti Inflatsioon- üldine hinnatõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine Nominaaltulu- summa, mida inimene palgana saab Reaaltulu- summa, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära Tarbijahinnaindeks- indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust Toimetulekuressursid- rahaline tulu, füüsiline vara, vaimne vara Absoluutne vaesus- inimesel napib riideid ja toitu elus püsimiseks Leibkond- kooselavad inimesed, kes jagavad ühist majapidamist Tööturg- süsteem, kus ühed pakuvad tööjõudu ehk teadmisi ja oskusi mingi töö tegemiseks, teised aga töökohti Tööpuudus ja selle põhjused- tekib siis, kui tööotsijaid on rohkem kui saada olevaid töökohti/ tekib majanduse ...
reglementeeritud, küll aga tuleb arvestada, et summeeritud 15-..+30- minutiliste vaheaegade kasutamisel ei ületataks 4 tunni ja 30 minuti pikkust sõiduaega. Kui vähemalt 45 minutiline vaheaeg on ära kasutatud enne 4,5 tunnise sõiduaja täitumist, on juhil automaatselt õigus sõita uuesti kuni 4,5 tundi, loomulikult tingimusel, et ööpäevase sõiduaja piirang seda veel lubab. Ööpäevane sõiduaeg- ööpäevase puhkeaja lõpu ja sellele järgneva ööpäevase puhkeaja alguse või ööpäevase ja iganädalase puhkeaja vahele 6 jääb summeeritud sõiduaeg. Sõiduaeg kahe ükskõik millise päevase puhkeaja või päevase puhkeaja ja iganädalase puhkeaja vahel ei tohi ületada 9-t tundi. Sõiduaega võib nädala jooksul kaks korda pikendada 10 tunnini.
1) määrata töötajale töötervishoidu ja tööohutust käsitleva õigusakti nõude rikkumise eest distsiplinaarkaristus 2) kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid 9. Missugused on töötajate kohustused ja õigused? Töötaja on kohustatud: 1) osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; 2) järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; 3) läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale; · Töötajal on õigus: 1) nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi 2) saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest · 3) tõsise, ähvardava või vältimatu õnnetusohu korral peatada töö , lahkuda oma töökohalt või ohtlikult alalt; 10. Kes on ettevõttes töökeskkonnaspetsialistiks?
TÖÖ-JA PUHKEAEG, PUHKUSED Ül 1. Tööandja käitumine on seaduspärane. Puhkust antakse ajakava alusel, mille koostab tööandja kalendriaasta kohta ja mis tehakse töötajatele teatavaks I kvartali jooksul. (§ 68) Ajakava peab olema täpne, märkides ära iga töötaja puhkuse alguse ja lõpu kuupäeva. Ajakava koostamisel lähtub firma töökorraldusest ja võimalus korral arvestab töötaja soove. Kui ajakava ei ole õigeaegselt töötajale teatavaks tehtud, on tal õigus esitada avaldus 14 päeva ette ja kasutada puhkust. Töötajal on õigus minna tasustamata puhkusele. TASUSTAMATA PUHKUS seda antakse üldjuhul poolte kokkuleppel Õigus on puhkust saada · alla 14 - aastast last kasvatavale vanemale 10 tööpäeva · kuni 18-aastase puudega lapse vanemale 10 tööpäeva · isikutele , keda on lubatud sisseastumiseksamitele §69. Paragrahv 1, 2,4 ja 7 Ül 2. Puhkuserahad peavad üle tulema töötajale 28. mail ehk neljapäeval. Puhkusetasu arvutamise kord on reguleeritud VV mä...
raha! kujunes juhtmotiiviks. RATSIONAALSUS sai mrksnaks, mis iseloomustas tstushiskonda ldisemaltki. Tootmine kujunes ratsionaalsemaks tnu konveierit ja uute tehnoloogiate kasutuselevtule, asisemaks muutusid vimusuhted ning argielu. Vhenes tunnete ja kommete roll, kasvas kiretute riigiametnike ning kirjalike normide thtsus. Ametnike vim ehk BROKRAATIA tugevnes just koos tstushiskonnaga, millele oli omane praktiline mtlemine ja igaklgne kaalutlemine. Tstusajastul HAKKAS TAEG DOMINEERIMA PUHKEAJA LE. Tpev oli pikk ning tl veetis inimene lviosa oma ajast. Palgat mras hiskonnas valitsevad vrtused ja elurtmi. ksluise ja dini ratsionaalse telu korvamiseks hakati otsima meelelahutust, mis esitaks otsekui vljakutse kainusele ja pidevale arvepidamisele. Linnades levisid kasiinod, kabareed, loteriid ja nnemngud. Kui agraarhiskonnas pidutseti mingi suurema tperioodi lpul ja pidu oli omamoodi jtk tisele tegevusele, siis tstushiskonnas eraldusid tsfr ja puhkesfr teineteisest selgesti.
isikust ettevõtjana. Töötaja väidab, et firma eirab seadusega kehtestatud töö-ja puhkeaja nõudeid. Tihti on tal tööpäevad pikemad kui 12 tundi ja ka puhkepäevi ei ole ette nähtud. Kuidas vaidlus lahendada Vaidlus puudub. Kuid tekib küsimus, kellelt ta autot renid, kes see Teine on? Sõber Oskar või OÜ Tulika takso? Samas füüsilsest isikust ettevõtja on iseenda ülemus ja kehtestab endale ise töö-ja puhkeaja nõuded. (Tavaliselt taksofirmades on nii, et taksojuhid on FIE-d ja rendivad taksofirmadelt autot ning logot nii öelda ning osutavad taksofirmadele teenust tavalise võlaõigusliku lepingu alusel. Takojuht kui FIE ehk iseenda ülemus, peab ise vaatama milla ta tööl käib või puhkab). 3. Firma võttis töökle kaks müügiesindajat (noormehe ja naisterahva), kellel ametijuhendi järgi olid ühesugused tööülesanded, kuid määras neile
BROKRAATIA - AMETNIKE VIM Tstusajastul hakkas taeg domineerima puhkeaja le. Tpev oli pikk ja palgat peval, kindlad hiskondlikud vrtused ja elurtm. Vastuhakuks ksluisele telule hakati otsima meelelahutusi. Linnaelu avanes meelelahutuststuses. Avatud hiskonnas pidutseti prast mingi tperioodi lppu ning pidu oli siis t otsene jtk. Tstushiskonnas avaldus aga tpev ja puhkepev selgesti. Tstuspre ja leminek kapitalismile muutis hiskonna sotsiaalset poolust, st. : * thive majanduse phihaldus * linna- ja maarahva suhtarv * leibkonnamudelid
valitsemissektor, kodaniku ühiskond e. mittetulundussektor. Ise ühiskonna sektorite eristatavus ja vastastikkune seotus, täästuslik kauba tootmine, rahva osalemne ühiskonna elu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimu elus, inimõiguste tunnustamine. 2.Tööstusühiskonna põhijooned (leibkond-muutus) 1.Esikohal tööstuslik tootmine(konveir henry ford 1913)2.Range arvestus( time is money) 3.ratsionaalsus ja bürokraatia suurenemine(ametnike võim) 4.tööaeg hakkas domineerima puhkeaja üle 5.üksluisus korvamiseks loodi meelelahutustööstus 6. eraldustöö ja puhkesfäär 7.linna-ja maarahva suhte muutus 8.muutus leibkonna mudel- suur perekond asendus väikesega. 3.Iseloomusta postindustriaalset ühiskond 1.Tertsiaari e. teenindussektori kiire kasv 2.teaduse ja tehnoloogia tähtsustamine 3. haritud spetsialistide suur vajadus 4.ühiskonna juhtumine peab olema tsetraliseeritum. Valitsusse peab kaasama spetsialiste 5.tgev keskklass, kes töötavad ametinikena 6.
-distsipliin, kontroll tootja üle majanduses tähtsustamine avastusteleiutiste rakendamine -''aeg on raha'' -haritud spetsialistide nõue -paindlik, vaba töökorraldus -ratsionaalsus e mõistuspärasus -keskklassi kujunemine -loovus, meeskonnatöö, teadmiste -bürokraatia laienemine -mänedzeride revolutsioon e rakendamine -tööaja domineerimine puhkeaja üle omaniku rolli vähenemine -konkurents -leibkonnamudel -masstootmine, massikultuur -demokraatia levik -linnainimeste osakaal -massimeedia -piiranguteta turumajandus -turumajandus, mõõduka riigipoolse -keskkonna ohud, eetika küsimus -rahvusriigid planeerimisega -moderne ühiskond -heaoluriik 3
- struktuuriüksus, kuhu töötaja tööle suunati; - täiendjuhendamise põhjus; - töötajale tutvustatud juhendite ja õigusaktide nimetused; - iseseisvale tööle lubamise kuupäev. Töötaja kinnitab juhendamist, väljaõpet ning iseseisvale tööle lubamist oma allkirjaga. Töötaja kohustused ja õigused Töötaja on kohustatud: - osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; - järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; - läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale; - kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid ning hoidma neid töökorras; - tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda; - kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist
eelistatakse normatiivset meetodit teoreetiliselt võib eeldada, et see ajakulu sõltub põhiprotsessi kestusest ja põhiprotsessi iseloomust; minimaalne kestus 2% ajanormist. 6.5.Mis on töölise puhkeaeg? Puhkeaja normimine puhul on eesmärgiks säilitada normaalne töövõime selleks tuleb ette näha ca 4...5% ajanormist (loomulikud vajadused, isiklik hügieen). Puhkeaeg: sõltub töö raskusastmest; füsioloogiliselt vajaliku puhkeaja kestus sõltub isiksusest; sõltub ilmastikust, töölise füüsilisest ettevalmistusest, enesetundest; võimaluse tuleks ühitada tehnoloogiliste vaheaegadega; puhkeaja normeerimise aluseks on kas seadused ning ametiliitude ja ametiühingute nõuded või normimist korraldava eksperdi poolt antud eksperthinnang. 6.6.Mis on operatiivtöö? 6.7.Mis on tehnoloogiline vaheaeg? Tehnoloogilised vaheajad on ehituses loomulikud, järgnevalt mõned näited:
Osapooled on ostjad ja müüjad. 16. Tööturu iseloomulikud jooned: Ostjad ja müüjad, konkurents, tööpuudus ja tööjõu vajadus, osapoolte huvide seotus. 17. Tööpuudus on see kui töötajaid on rohkeim kui pakutavaid töökohti. 18. Tööjõupuudus on see kui pakutavat tööd on rohkem kui inimesi kes tahaks töökohta. 19. Tööandja ehk siis juriidiline isik. Töövõtjat nimetatakse füüsiliseks isikuks. 20. Töölepingus on märgitud töö sisu, töö- ja puhkeaja pikkus, palga suurus ja selle maksmise tingimused. 21. Tööandja kohustused töövõtja suhtes: võimaldama talle puhkust, tagama, et töökoht oleks soe ja valge, kinni pidama tööohutusnõuetest, hoolistema töövahendite korrasoleku eest jne. 22. Kui töötaja leiab, et tema vallandamine on ebaseaduslik, võib ta kuu aja jooksul pöörduda kohtusse või töövaidluskomisjoni. 23. Tööandja õigused töövõtja suhtes: võib töövõtjat karistada töölepingu rikkumise eest,
ettepanekuid ning kaasab töötajad kavandatu elluviimisesse. See tähendab, et tööandja ja töötaja vahel on lähedane kontakt, mis on väga oluline. Koostöö aitab tööandjale ja töötajale lahendada erinevaid probleeme või küsimusi, mille tõttu nad kaitsevad teine teist ohutegurite eest. Töötaja on kohustatud osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust, läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale jne. Lugedes „töötervishoiu ja tööohutuse seadusi“, sain aru, kui vajalikud need protseduurid on. Tõepoolest, kõik sõltub ka meiest ehk töötajatest, aga mitte ainult tööandjast. Tarbijad alati saadavad kaebused tööandjale. Kindlasti, tööandja võtab enda peale vastutuse, aga, minu meelest, see pole väga õige
1.2. Industriaal- ehk tööstusühiskonna põhijooned: Tööstusliku pöörde käigus toimus üleminek manufaktuuridelt ja käsitsi tootmiselt masintootmisele ja vabrikutele, kus hakati tootma konveiermeetodil. Esikohale tõsteti ratsionaalsus (uute tehnoloogiate kasutamine, konveiermeetod, ajafaktori range arvestamine). Tööaeg (sageli 12-14 tundi) hakkas domineerima puhkeaja üle. Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades: - Vähenes põllumajanduses hõivatute osakaal. - Kasvas tööstustööliste osatähtsus. - Kasvav elatustase suurendas teenuste tarbimist ja teenindussektoris töötavate inimeste (ametnikud, arstid, poodnikud jne) osatähtsust. Muutus linna- ja maarahvastiku suhe: - tehnoloogilise revolutsiooni ja kasvava rahvaarvu tõttu maata ning
LÜHENDATUD TÖÖPÄEVAD Tööaja lühendamise kohustus tuleneb: Valige üks: a. töölepingu seadusest Õige b. töö- ja puhkeaja seadusest c. pühade ja tähtpäevade seadusest d. kalendaarsest tööajafondist Mitmele pühale eelnevat tööpäeva kohustab seadus lühendama?Valige üks: a. seadus ei kohusta lühendama, vaid ütleb, et võiks lühendada b. ainult uusaastale ja vabariigi aastapäevale ning jaanipäevale eelnevat tööpäeva c. kõigile riigi- ja rahvuspühadele eelnevat tööpäeva d. ainult neljale pühale eelnevat tööpäeva Õige Võidupühale eelnevat tööpäeva lühendatakse: Valige üks: a. ei lühendata kunagi b. ei lühendata, kui on vahetustega töö c. 3 tunni võrra Õige d. 2 tunni võrra Jaanipäevale eelnevat tööpäeva lühendatakse: Valige üks: a. 2 tunni võrra b. ei lühendata kunagi Õige c. ei lühendata, kui on vahetustega töö d. 3 tunni võrra Milline neist pühadest on rahvuspüha, millele eelnevat tööpäeva lühendatakse?Valige üks: a. Iseseisvuspüha Õige b. Taas...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
