Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sissejuhatus Sotsiaalantropoloogiasse - konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
Sissejuhatus Sotsiaalantropoloogiasse - konspekt #1 Sissejuhatus Sotsiaalantropoloogiasse - konspekt #2 Sissejuhatus Sotsiaalantropoloogiasse - konspekt #3 Sissejuhatus Sotsiaalantropoloogiasse - konspekt #4 Sissejuhatus Sotsiaalantropoloogiasse - konspekt #5 Sissejuhatus Sotsiaalantropoloogiasse - konspekt #6 Sissejuhatus Sotsiaalantropoloogiasse - konspekt #7 Sissejuhatus Sotsiaalantropoloogiasse - konspekt #8 Sissejuhatus Sotsiaalantropoloogiasse - konspekt #9 Sissejuhatus Sotsiaalantropoloogiasse - konspekt #10 Sissejuhatus Sotsiaalantropoloogiasse - konspekt #11 Sissejuhatus Sotsiaalantropoloogiasse - konspekt #12 Sissejuhatus Sotsiaalantropoloogiasse - konspekt #13 Sissejuhatus Sotsiaalantropoloogiasse - konspekt #14 Sissejuhatus Sotsiaalantropoloogiasse - konspekt #15 Sissejuhatus Sotsiaalantropoloogiasse - konspekt #16 Sissejuhatus Sotsiaalantropoloogiasse - konspekt #17 Sissejuhatus Sotsiaalantropoloogiasse - konspekt #18 Sissejuhatus Sotsiaalantropoloogiasse - konspekt #19 Sissejuhatus Sotsiaalantropoloogiasse - konspekt #20 Sissejuhatus Sotsiaalantropoloogiasse - konspekt #21 Sissejuhatus Sotsiaalantropoloogiasse - konspekt #22 Sissejuhatus Sotsiaalantropoloogiasse - konspekt #23 Sissejuhatus Sotsiaalantropoloogiasse - konspekt #24 Sissejuhatus Sotsiaalantropoloogiasse - konspekt #25 Sissejuhatus Sotsiaalantropoloogiasse - konspekt #26 Sissejuhatus Sotsiaalantropoloogiasse - konspekt #27 Sissejuhatus Sotsiaalantropoloogiasse - konspekt #28 Sissejuhatus Sotsiaalantropoloogiasse - konspekt #29 Sissejuhatus Sotsiaalantropoloogiasse - konspekt #30 Sissejuhatus Sotsiaalantropoloogiasse - konspekt #31 Sissejuhatus Sotsiaalantropoloogiasse - konspekt #32
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 32 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 86 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Katre Kikkas Õppematerjali autor
Konspekt õpikute "Small places, large issues" ja "Culture and people" kohta. Eesti keeles.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
20
docx

Antropoloogia põhivoolud

Ise pidas ülimaks, viimaseks, positivismi, sotsioloogilist mõtlemist Teaduse kõrgeim sfäär on siiski moraali ja eetika valdkond, mis on õilsam kui sotsioloogia Pööras tähelepanu praktika ja teooria vahelistele seostele Proovis oma teooriaga parandada Prantsuse rev ajal tekkinud pingeid ühiskonnas, eemalduda jumalakesksest maailmavaatest ­ ideed olid suure mõjuga Ideed mõjutasid funktsionalismi, marksismi Evolutsionistlikud mõtlejad ja antropoloogia institutsionaliseerimine Adolf Bastian (1826-1905): Arst ning etnoloog, etnograafia isa Rajas etnoloogiamuuseume saksamaal Reisis palju, nt Austraalias, Peruus, Indias, ning tulemusena kirjutas teose ,,Inimene ajaloos" Eristas kahte tüüpi mõtteid: 1. Elementaarmõtted ­ mõtted, mida hiljem hakati kutsuma kultuuriuniversaalideks, moodustasid koos kognitiivsed struktuurid; mõjutas Jungi ideid; sarnasused

Antropoloogia
thumbnail
23
docx

Antropoloogia Teooria I eksam

Antropoloogia jaotumine neljaks väljaks, nende põhilised uurimisalad ­ antropoloogia jaguneb neljaks järgmiselt: arheoloogia, kultuurantropoloogia, bioloogiline antropoloogia ja antropoloogiline lingivistika. Arheoloogia ­ möödunud kultuuride võrdlev uuring läbi materiaalsete uuringute ja keskkonna uuringute, mis inimtegevuse tagajärjel minevikust maha jäänud. Kultuurantropoloogia ­ uurib inimest, kui ühiskondlikku olevust, tema käitumismustreid, tavasid, kombeid. Ühelt poolt püütakse leida universaalset, midagi mis on ühine kõikidele kultuuridele. Teiselt poolt tuleb märgata just ainulaadset,

Kultuurantropoloogia
thumbnail
45
docx

Kultuurantropoloogia konspekt

Loeng 1. Mis on kultuurantropoloogia ja mida ta uurib? Antropoloogia põhijooned. 1. Antropoloogia on võrdlev. Antropoloogid võrdlevad, mis on normaalne ühes ühiskonnas või kultuuris ei pruugi olla seda mõnes teises. 1. Kultuuride/ühiskondade vaheline võrdlus: nii erinevuse kui sarnasused. Ülemaailne (nt Nayaride pere vs eesti pere; eesti üksikemadus vs Kariibi ühiskondade üksikemadus) Regionaalne (nt sotsialismijärgsed ühiskonnad omavahel) Ühiskonnasisene (subkultuuride, klasside vms vahel) 2

Kultuurantropoloogia
thumbnail
21
doc

Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused

aspektid. Leslie White: Kultuur on kehaväline, ajutine kogum asjadest ja sündmustest (pole bioloogiline), sõltub sümoliseerimisest (kultuur pole iseeneslik, kultuuri osaks muutuvad nähtused, kui inimesed väärtusatavd mingeid objetke ning protsesse). Melville Herskovits (USA antropoloog): kultuur on inimese poolt loodud osa keskkonnast. (Samas on aga ju ka olemas loodusnähtused, mis omavad inimeste silmis olulist tähendust). Seega ei ole definitsioonid ammendavad. Kultuuri- või sotsiaalantropoloogia: tegelevad inimese olemuse uurimisega. Kultuuriantropoloogia lähtub kultuuri kontseptsioonist ning sotsiaalantropoloogia lähtub ühiskonna kontseptsioonist. Vahel kasutatakse neid sünonüümidena. Nad on välja asvanud koloniaalsüsteemist. Inglise kolooniate valitsemise süsteem: kohalike struktuuride kasutamine ning kaasamine administratiivprotsessi. Sellest tulenevalt oli hea teada nende rahvaste sotsiaalseid struktuure. See andis võimalise vältida konflikte, sujuvamalt elu korraldada

Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia
thumbnail
58
docx

Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia

loodud osa keskkonnast. Kui me anname mingitele nähtustele tähenduse, siis ta võib olla kultuuri osa. Segaseks jääb see, et mida tähendab inimese poolt loomine? Omal ajal arvati, et suudetakse välja mõelda kultuuri definitsioon, mis kõiki rahuldab. Küllaltki sarnaste asjadega tegelevad teadused võivad olla nimetatud erinevalt. Võimalikud nimetused ja mis vahe: Kultuuri või sotsiaalantropoloogias. Kultuuri omaks nimetatakse distsipliini (Ameerika Ühendriikidest levis). Sotsiaalantropoloogia Briti saartelt. Nende puhul sarnane on see,et see kasvas välja mitte lääne rahvaste uurimistest. Teadlased siirdusid kodumaalt kaugele. Levis kunagi arusaam, et mustadel pole oma kultuuri ja seda ahvitakse valgete pealt. Huvitusid kaugete rahvaste uurimisest. Volkskunde ja Völkerkunde on saksast tulnud teriminid. Volkskundeks nim sellist uurimist kui saksa teadlane uuris saksa talupoegi. Völkerkundeks nim kui uuriti teisi rahvaid, mitte sakslasi.

Antropoloogia
thumbnail
2
doc

Antropoloogia kokkuvõte

Antropoloogia ·1970. aastatel toimub kaks rööpset arengut: (kultuuri)ajaloolased avastavad antropoloogia ja antropoloogid avastavad ajaloo. · Ajalool ja antropoloogial (kitsamalt kultuuriajalool ja kultuuriantropoloogial) on suur ühisosa: mõlemad uurivad "kultuurilist teist" ­ esimene ajas, teine ruumis kaugeid kultuure. · Mõlema distsipliini eesmärk on mõista ja eritleda inimeste ja ühiskondade käitumist ja ettekujutusi; mõlemad peavad ennast asetama "teise" perspektiivi, et uuritavat paremini mõista.

Antropoloogia
thumbnail
20
doc

Sissejuhatus etnoloogiasse eksamikonspekt

Sissejuhatus Etnoloogia tegeleb erinevate rahvaste ja kultuuridega, kusjuures peamiselt mitte-lääne kultuuridega ja mitte kõrg-tsivilisatsioonidega. Kuigi tänapäeval võib uurida igasuguseid kultuurinähtusi, uuritakse oma kultuuris põhiliselt rahvakultuuri alla jäävat. Vanemast vaatekohast lähtudes on kultuur vaid kõrgkultuur ­ osade rahvaste areng on teatud staadiumis peatunud ning eksisteerivad kõrgtsivilisatsioonid ning rahvad kellel seda ei ole. Tänapäevase antropoloogia arusaama kohaselt on igasuguse inimtegevuse avaldus kultuur ning ilma igasuguse rahvatsevahelise hierarhiata. Erinevused antropoloogia, etnograafia ja etnoloogia vahel seisnevad peamiselt uurimismeetodites. Antropoloogia nimetus on kasutusel Põhja-Ameerika teadusruumis ning selles on omakorda eristatavad füüsiline ja kultuuri-antropoloogia. Euroopa-traditsioonis nimetatakse vastavat teadust etnoloogiaks, sama nimetus on alates 90ndatest ka Eestis (varem NL-ga sarnaselt etnograafia).

Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia
thumbnail
26
docx

Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused loengud

Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused Konspekt 1.Sissejuhatus Üldinimlikus plaanis aitab see aine kasvatada inimesel tolerantsi. Näitab kui avar on maailm, milline on kultuuriline kirevus, kuidas maailmas kõik erinevad rahvad koos elavad ja kuidas me võiksime seda mõista. Need distsipliinid tegelevad inimese uurimisega, neid huvitab milline on inimene kultuurilise subjektina. Mõista inimest kui sellist, inimest ühiskonnas, erinevas kultuuri keskkonnas. Põhiidee on

Kultuur




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun