Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kokkuvõte põhikoolis õpitust (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Kirjandus
Mõisted
Aforism – mõttetera
Algriim – algushäälikute kordus värsis.
Allegooria- Mõistukõne, räägitakse nähtustest varjatult.
Alliteratsioon - alguskaashääliku kordumine samas värsis või lauses .
Ajalooline jutustus - teos, mille aluseks on ajaloolised sündmused ja tegelasteks ajaloolised või nendega seotud isikud.
Anekdoot - lühike, vaimukas, üllatava lõpuga (puändiga) naljalugu
Antonüümid – vastandsõnad
Arhaism - vananenud, kasutusel olevast kõne- ja kirjakeelest kadunud keelend
Arvustus e. retsensioon - žanr, mida iseloomustab kriitilisus . Ülesandeks käsitleda, analüüsida, tutvustada ja ka reklaamida uut raamatut, näidendit või filmi.
Assonants- sõna esimese silbi täishääliku kordumine samas värsis või lauses.
Autobiograafia - enda kirjutatud elulugu.
Ballaad - keskajal tantsulaul, tänapäeval lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline , ajalooline või heroiline (kangelaslik).
Ballaadi sündmustikus ja kangelastes kujutatakse vaid kõige olulisemaid momente ja iseloomujooni, Üksikasjadel tavaliselt ei peatuta. Sageli kasutatakse ballaadis kahekõnet, Ballaad kujunes välja keskajal Prantsusmaal. Ballaadi kui žanri arengut on kõge enam mõjutanud 18. sajandi ðoti rahvaballaadid. Tuntud ballaadimeistrid on, Johann Wolfgang Goethe (1749- 1832 ),); Rober Burns (1759-1796); Aleksandr Puðkin (1799 -1837), Jakob Tamm (1861 -1907) “Orjakivi”, Jaan Bergmann (1856 -1916) “Ustav Ülo”, Jaan Kärner ( 1891 -1958) “Kaarnamäe ballad”, Marie Under (1883 -1980) valimik “Kolmteist ballaadi”.
Biograafia - elulugu
Bürokraatia- Väiklane ja pealiskaudne asjaajamine ja suhtlemine .
Debüüt- esmaesinemine
Dialoog
Vasakule Paremale
Kokkuvõte põhikoolis õpitust #1 Kokkuvõte põhikoolis õpitust #2 Kokkuvõte põhikoolis õpitust #3 Kokkuvõte põhikoolis õpitust #4 Kokkuvõte põhikoolis õpitust #5 Kokkuvõte põhikoolis õpitust #6 Kokkuvõte põhikoolis õpitust #7 Kokkuvõte põhikoolis õpitust #8 Kokkuvõte põhikoolis õpitust #9 Kokkuvõte põhikoolis õpitust #10 Kokkuvõte põhikoolis õpitust #11 Kokkuvõte põhikoolis õpitust #12 Kokkuvõte põhikoolis õpitust #13 Kokkuvõte põhikoolis õpitust #14 Kokkuvõte põhikoolis õpitust #15 Kokkuvõte põhikoolis õpitust #16 Kokkuvõte põhikoolis õpitust #17 Kokkuvõte põhikoolis õpitust #18 Kokkuvõte põhikoolis õpitust #19
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 140 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mew Õppematerjali autor
18 lk materjale.Mõisted erinevatele astmetele.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
docx

Mõisted

9. klassi kirjanduse mõisteid 1. Aforism - mõttetera; napisõnaline vaimukas ütlus või salm, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust. Aforismid põhinevad peamiselt võrdlusel, vastandusel või paradoksil. Näiteks: Sõprus lõpeb seal, kus algab umbusk. (Seneca) 2. Algriim - alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. Näiteks: Härrad jäid härisemaie, mölderid mörisemaie, tohterid torisemaie. (Rahvalaul) 3. Anekdoot - lühike, vaimukas, üllatava lõpuga (puändiga) naljalugu, millel on kolm proosa põhitunnust: karakterid, süzee ning tegevuse aeg ja koht. Suur osa anekdoote on rahvusvahelised. Rännates ühelt rahvalt teisele, jääv

Kirjandus
thumbnail
14
docx

9. klassi kirjanduse mõisteid

9. klassi kirjanduse mõisteid 1. Aforism - mõttetera; napisõnaline vaimukas ütlus või salm, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust. Aforismid põhinevad peamiselt võrdlusel, vastandusel või paradoksil. Näiteks: Sõprus lõpeb seal, kus algab umbusk. (Seneca) 2. Algriim - alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. Näiteks: Härrad jäid härisemaie, mölderid mörisemaie, tohterid torisemaie. (Rahvalaul) 3. Anekdoot - lühike, vaimukas, üllatava lõpuga (puändiga) naljalugu, millel on kolm proosa põhitunnust: karakterid, süzee ning tegevuse aeg ja koht. Suur osa anekdoote on rahvusvahelised. Rännates ühelt rahvalt teisele, jääv

Eesti keel
thumbnail
12
docx

Kirjanduse koolieksam

nende areng; kulminatsioon ­ tegevuse pinge haripunkt; pööre ­ sündmused, mis langetavad pinge ja viivad lõpplahenduseni; konklusioon ­ teose lõpetus, mis sisaldab konflikti ja probleemi lahendust. Mõnes teoses lisanduvad nendele arenguetappidele veel: proloog ­ eellugu, milles esitatakse mõni põhisündmustikule eelnenud sündmus või selgitatakse teose sisu ning autori kavatsusi; epiloog ­ järellugu, milles tehakse kokkuvõte toimunust või tutvustatakse tegelaste edasist saatust. Ilukijandus e. belletristika 1)Luule e. lüürika (sonetid, oodid, pastoraalid) 2)Proosa e. eepika (teosed millel on sisu: novellid, romaanid, eeposed) 3)Näitekirjandus e. dramaatika. (põhizanrid on komöödia, tragöödia ja draama. Kuuldemängud, sketsid e. koomilise sisuga lühinäitemängud, libretto e. ooperi sisu-alustekst) Kõnekujundid · Epiteet-lauseid kaunistav omadussõna ( Maa on maksa karvaline)· Võrdlus (Mustad

Kirjandus
thumbnail
6
docx

Kirjanduse põhimõistete seletused

Algriim - Alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla [Häälikute kokkukõla] Alliteratsioon - algriim, sarnaste konsonantide kordus sõnade algul värsis. [venda kuulis, vasta kostis] Antonüümid - vastandsõnad, sõnapaarid, mida seob vastandussuhe [madal - sügav, vähe - palju, alustama - lõpetama] Assonants - algriim, sarnaste vokaalide kordus sõnade algul värsis [Udu rikub uue kuue.] Ballaad - keskajal tantsulaul, tänapäeval lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, ajalooline, heroiline või traagiline. [ Tuntud - Jakob Tamm "Orjakivi", Jaan Bergmann "Ustav Ülo", Jaan Kärner "Kaarnamäe ballaad", Marie Under valmik "Kolmteist ballaadi"] Dialoog - kahekõne Draama - üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. [Näitekirjanduse juhtiv zanr] [Eduard Vilde "Tabamata Ime", August Kitzberg "Tuulte pöörises", Tammsaare "Kuningal on külm"] Draamakirjandus - üks kirjandus

Kirjandus
thumbnail
6
doc

Konspekt kirjandusest

Kirjandus: Rahvalaul:  Rahvalaulul on kolm komponenti: meloodia, tekst ja esitus.  Jaguneb kaheks: regivärsiline rahavlaul (vanem) ja riimiline rahvalaul (Uuem) Regivärss:  Regivärsi tunnused:  paralleelism (sarnase mõttega värsiridade kordamine)  Algriim (algushäälikute kordus): a)alliteratsioon (kaashäälikute kordus) ja b) assonants (täishäälikute kordus)  8 silpi värsireas  Värsimõõduks on 4-jalaline-trohheus (vahelduvad rõhuline ja rõhuta silbid)  Aegunud käändelõpud (nt. Ella)  Regivärsil on mitmeid alaliike (töölaulud, kodulaulud, kiigelaulud)  Esitatakse leelotatakse Rütmiline rahvalaul:  18. sajand.  Pole algriimi ega paralelismi, on lõppriim (ridade viimased sõnad riimuva

Kirjandus
thumbnail
9
docx

Ärkamisaeg

Sissejuhatus Ärkamisaeg algas 1860. aastal ja lõppes 1885. aastal. Ärkamisaeg kui nimetus tuli sellest, et Eesti rahvas sai pärisorjusest vabaks ja tal oli selletõttu palju suurem vabadus. Tähtsamad tegelased olid ärkamisajal Jakob Hurt, Johann Voldemar Jannsen, Carl Robert Jakobson, Lydia Koidula ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. Nad asutasid mitmeid seltse, kirjutasid raamatuid, andsid välja ajalehti jne. J. Hurt, J. V. Jannsen ja C. R. Jakobson ei suutnud alati üksmeelele jõuda, mistõttu ei suudetud teha ära kõike, mida taheti, aga korraldati kõige tähtsam: Eesti esimene üldlaulupidu. Seal peeti tähtsaid kõnesid, kõige kuulsamad olid kolm isamaalist kõnet. Seal muidugi lauldi, aga tehti ka palju muud. Eesmärgiks oli kutsuda eesti rahvas kokku, et nad tunneksid end ühtse rahvana. Ärkamisaeg lõppes sellega, et Eesti venestati.Rahvuslik liikumine 1860 ­ 1885 Ajavahemikku 1860 ­ 1885 nimetatakse Eesti ajaloos rahvusliku liikumise (RL) ehk ärkamise ajaks. Sel

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Eesti kirjandus

Kirjanduse KT Eesti kirjandus Kristjan Jaak Peterson(1801-1822) Tema luuletused nägid trükivalgust alles 20 sajandil. Peterson oli- romantiline ja traagiline, rahvuslik ja mässumeelne noormees. Luule Ta üritas luua eesti keeles nõudlikku kunsti selle traditsiooni alusel. Seda iseloomustasid antiikkirjanduse eeskujude järgimine ja tärkav romantism. Tema luulepärand polnud suur: säilinud on 21 eestikeelset luuletust, nende hulgas 10 oodi ja 5 pastoraali. Oodid: ,,Laulja", ,,Kuu", ,,Inimene", ,,Jumalale", ,,Päeva loomine". Päevaraamat ,,Kristjan Jaak Peterson ehk see, mida ta mõtles ja tegi ja kuidas ta elas ja mis ta teada sai oma elu sees. Iseeneselt üles pandud 17-nda eluaasta seest eluotsani."- filosoofiliste mõttekäikude kogu. See on eestikeelne, kuid sisaldab võõrkeeles tsitaate. Petersoni pärand Saksa eeskujul rangelt siple ja rõhke loendav korrapärane luule. Tema rahvuslik enesemääratlus, tema eestlus oli ,,haritud, mõtleva, filosofeeriva isiksuse teadlik v

Kirjandus
thumbnail
16
docx

19.SAJANDI JA 20.SAJANDI ESIMESE POOLE RAHVUSLIK LIIKUMINE

Loo Keskkool 19. SAJANDI JA 20. SAJANDI ESIMESE POOLE RAHVUSLIK LIIKUMINE Referaat Autor: Klass: 11 Loo 2011 1.Sissejuhatus 19. sajandi Eestlaste eluolu ei olnud kuigi nii hea kui ta juba 20 sajandi alguseks oli. Eestlaste kasuks hakati looma seaduseid mis soodustasid eestlaste heaolu. Eesti esimene talurahvaseadus, manitses talupoegi kokkuhoidlikule majapidamisele ning lubas neil omada vallasvara. Talupoegadele anti võimalus maad osta ja olla iseenda peremees. Talupojad hakkasid vähehaaval moodustama ise seisust. Loodi vallakogusid ja vallakohtuid et olla kindel et talupoegi vääralt ei kasutataks ning et talupojad ise ei täidaks alla koormise normi. Hakati kirjutama ajalehti sellistelt suurtelt tegijatelt nagu Konstanitin Päts ja Johann Voldemar Jannsen. Loodi Eesti Kirjameeste Selts mis tegeles eestikeelse kirjasõna väljaandmisega, eriti tähtsaks peeti

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun