Meil siin on kõik. Ilmad on küll külmad ja korralikku sooja suve pole, aga siin on ju midagi enamat meie perekond, sõbrad, tuttavad ja kõik need, kes on meile vähegi tähtsad. Jah me võime olla ju maarahvas, nagu paljud meid kutsuvad, aga see eest on meie ümber palju rohelust, soojust ja sära. Seda kõike annabki meile meie Eesti . Nagu te juba kuulsite, see koht, kus me veedame terve oma elu ongi meile kõige parem see kõige tähtsaim paik meie elus. Selle kõige ilusaga, mis on meie eludes juhtunud seostamegi ennast ja Eesti elu. Ei ma ei taha õelda et see on perfektne paik, sest see pole nii aga ei ole olemas ka paremat kohta kui see. Igas riigis on ju omad vead ja head. Pidage aga seda meeles pole mõtet lüüa oma unistustele käega ja need lihtsalt kustutada sõites kuskile mujale elama...
Tuleks olla teiste suhtes tähelepanelikum, vaadata tulevikku ja mitte elada nii, et ainult olevikus oleks kõik hea. Nähes, mis toimub meie ümber siin väikesel Eestimaal tuleb masendus peale. Kõigil on koguaeg kiire. Kõik teevad tööd, et nende elujärg oleks parem kui naabri oma. Märkamatult käiakse üksteisest mööda, kuid seda, et elamine ja toit kallinevad pidevalt näeb igaüks. Kui see kõik toimiks oleks see Eesti mida tahaksin. Haridus on Eestis tasuta, seepärast on noortel tulevik ainult nende kätes. Loomulikult on kurb, et noored, arukad ja enesekindlad eestlased ei jätka gümnaasiumi lõpu järel oma haridusteed mõnes kohalikus ülikoolis või eelistavad kodustele töökohtadele välismaiseid, kuid kui kõik maailmarändurid koos saadud kogemustepagasiga lõpuks koju tagasi pöörduvad, on välismaal veedetud ajast võitnud nii noored ise kui ka Eesti riik. Tänu...
Kõne Vabariigi aastapäeva puhul Austatud õpetaja, klassikaaslased! Eelmisel neljapäeval, 24. veebruaril, oli Eesti Vabariigi 93. aastapäev ja see on sündmus, mida tuleks kindlasti tähistada, riik korraldab selle puhul paraadi ja päev lõpeb presidendi piduliku vastuvõtuga, mida meist ilmselt kõik on näinud. Meie, eestlased, oleme üks väiksema rahva- arvuga rahvas, kellel on oma riik. Me oleme suutnud eestlust elus hoida ka siis, kui meie riik ei kuulunud meile endile. Jah, Eestil on raske olnud, kuid nüüd on rasked ajad möödas, riigi jõukusele pürgimist näitab ka...
Uudissnad: Aeglema tillima, hngima Digistama digitaalselt allkirjastama Eestilane eestimaalane Hiiul kontrabass e hiidviiul Isettaja FIE Joomik inimene, kes joob palju mittealkohoolset jooki Jtla prgila Kamul kondoom, preservatiiv Koval kohalik omavalitsus Krakk tehnilise ssteemi kiline kokkuvarisemine Kuriraha kuritegelikul teel saadud raha Kuuling bowling Ktvus kttevrtus Lobinik lobit tegija Lharid ortsid, lhikesed pksid Massinnetus humanitaar-katastroof Meitla sotsiaalne vrgustik Moder moderaator Muinastama muinasjuttu rkima vi lugema Muskeldamine fitness Nha nohu ja kha Olesk lounge Ohjur mneder Omavalimised kohalike omavalitsuste valimised Peipar peibutuspart poliitikas Pikaron spagett ehk pikk makaron Pruunlane mustanahaline inimene ehk neeger Pulktuhlid friikartulid Rahard rahakas ja lbe inimene Tuulu tolmuimeja Vabakaasa elukaaslane rgplahvak Suur Pauk tsik indiviid TI lithtis inimene ehk VIP ...
Kas eesti keel on suur või väike keel? Eesti keelt peetakse tavaliselt väikseks keeleks, kuid ainult seetõttu, et oleme harjunud võrdlema eesti keelt teiste Euroopa riigikeeltega. Eesti keel on maailma suurimate keeltega võrreldes tõesti imetilluke, aga see ei tähenda, et eesti keel oleks väike keel. Eesti keelel on tegelikult väga suur kõnelejaskond. Rohkem kui poolte maailma keelte kõnelejaskond jääb vahemikku tuhat kuni sada tuhat kõnelejat. Üle 95% maailma keeltest on eesti keelest väiksemad. Eesti keele kõnelejaskonda saab ainult siis nimetada väikeseks, kui keeltena arvestada ainult riigikeeli. Keele suurust ei tohiks määrata pelgalt kõnelejaskonna järgi, vaid peaks arvestama ka keele arengutaset. Eesti keelel on kirjakeel ja ulatuslik raamatukultuur...
4 Lydia Koidula........................................................................... ...............5 Juhan Viiding........................................................................... ................6 Ott Arder.............................................................................. ...................7 Kokkuvõte ja kasutatud info....................................................................8 Juhan Liiv Juhan Liiv (Johannes Liiv)oli eesti luuletaja ja proosakirjanik.Töötas "Virulase", "Sakala" ja "Oleviku" toimetuses. "Olevikus" kujunesid Liivi kirjanduslikud arusaamad selgemini välja. Liivi ande suurus avaldub eriti haigusperioodil loodud lüürikas. Ilmusid kogud "Õied ja okkad" ja "Luuletused". Muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. Tema isamaa ei ole...
Kuna ma olen Eesti Vabariigi kodanik ja oman Eesti Vabariigi passi, on mul võimalus töötada politseis, linnavalitsuses ja veel mitmetes riigiasutustes. Samuti annab kodakondsus mitmeid poliitilisi õigusi, mis mittekodanikel puuduvad. Kuna Eesti kuulub Euroopa Liitu, siis on Eesti kodanikul ka automaatselt Euroopa Liidu kodakondsus. Euroopa Liidu kodakondsus annab õiguse töötada ilma tööloata kõikjal Euroopa Liidus. Teisiti öeldes on mul Eesti kodanikuna parem võimalus leida endale hea töökoht nii Eestis kui ka mujal Euroopas. Eesti kodanikuks olemine annab eelise reisida viisavabalt Euroopa Liidus kui ka mitmetes teistes maailma riikides. Sellega seoses on Euroopa Liidu kodanikul reisimine palju lihtsamaks ja mugavamaks tehtud, kui mujal maailma piirkondades...
LUUA METSANDUSKOOL Loodusretke juht Sessiooniõpe TÄHELEPANUVÄÄRSEMAD JÕED, JÄRVED JA MAAKONDADE KÕRGEMAD TIPUD Eesti loodusloo kodutöö Juhendaja: Vello Keppart Koostaja: Liisa Demant Luua 2011 Tabel 1. Tähelepanuväärsemad jõed Eestis pikkuse järjekorras Jõgi Pikkus (km) Vooluhulk suudmes (m³/s) Valgala (km²) Märkused Võhandu 162 10,2 1420...
EESTI, EESTLANE JA EESTI KEEL KLASS........................................ 1-6.KLASS Milline on Tartu tunnuslause? Heade mõtete linn Millises Eesti linnas asub mänguasjamuuseum? Tartus Mis kuu on Jürikuu? Aprill Millised on Eesti lipu värvid? Sinine, must ja valge Mis aastal oli Tallinn Euroopa Kultuuripealinn? 2011 Kas meie rahvuslill Rukilill on umbrohi? Jah Milline linn on Eesti talvepealinn? Otepää. Kas Haljala asub Saaremaal? Ei. Milliste sõnadega algab Eesti hümn? (esimesed 5) Mu isamaa, mu õnn ja rõõm... Kes on Eesti president? Toomas Hendrik Ilves Milline on Eesti idapoolne naaberriik? Venemaa Kes on Eesti rahvuslind? Suitsupääsuke Kus asub riigikogu? Toompea lossis Mitu maakonda on Eestis? 15...
Eesti keelt eristab paljudest teistest keeltest kolm erinevat hääliku pikkusastet lühike, pikk ja ülipikk. Vastav pikkusaste annab sõnale erineva tähenduse näiteks /linn/, /lina/ (omastav kääne) ja /lin:a/ (sisseütlev kääne); või /vala/ (käskiv kõneviis sõnast valama), /vala/ (omastav kääne sõnast vaal) ja /vala/ (osastav kääne sõnastvaal). Võrdlevgrammatiliste uurimuste kohaselt on eesti keel maailma keelte seas üks kõige suurema keerukusega keeli. Eesti keel kasutab ladina kirja eesti tähestikku, milles on ladina tähestikkule lisatud mõned tähed.Palatalisatsiooni ega kolmandat väldet eraldi ei märgita, on ka teisi erandeid (näiteks sõna müüa [müia]). Ladina alustähestikku eesti keele vajaduste järgi kohandades on saadud eesti tähestik: Aa Bb (Cc) Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp (Qq) Rr Ss Ss Zz Zz Tt Uu Vv...
Inimtühjad rannad - paljude võõrsilt tulijate jaoks täiesti uus kogemus Metsad - tõeliseks pärliks loodussõpradele Mõisad - oluline väärtus linnadest kaugemale reisijatele Jääteed - kogemus, mida nii kergesti unustama ei kiputa Folkloor - teisel kohal oleme meie, tibatilluke Eesti rahvas Laulu- ja tantsupidu - Meie laulu- ja tantsupeod kuuluvad UNESCO kultuuripärandite nimekirja. Rohkem kui 1500 saart Metsloomad Linnud - Eesti on lindude rändel üks olulisi peatumispaiku Lossid Saun - Meie jaoks tavaline pesemine tähendab enamike turistide jaoks tõeliselt emotsionaalset elamust. Kummitused ja legendid - Rikas ja pikk ajalugu ning Eesti rahva folkloorilembus on meid...
Eesti pindala on ligikaudu 45 000 ruutkilomeetrit, mis on teiste riikidega võrreldes üsna pisike number. Eestimaa ei pruugi olla pindalalt suur, aga see-eest oleme me vaimult suured. Vanust pole samuti palju, kõigest 20 aastat. Eesti riik on sobilik nendele, kes otsivad rahulikku elupaika Euroopas koos toreda elanikkonnaga ja paljude võimalustega äraelatumiseks. Eesti on riik, mis kannab hoolt oma elanikkonna eest nii heas kui halvas. Aga olenemata sellest on eri arvamusi sama palju kui Eestis elanikke. Kõikidel on eri muljed oma kodumaast ning sellega seonduvast elu-olust. Need muljed on seinast seina ja kohati väga vastakad. Eesti näol on tegu arenenud riigiga, mille tugitala põhineb organiseeritusel ja...
sünnipäeva Valisin selle teema, sest et ise olen näitleja ja kõik, mis on seotus teatriga pakkub mulle suur huvi. Raamatupoes ma ostsin raamatu, mis oli väljaantud teari juubeliks. Raamat on eesti keeles saksakeelse paralleeltõlkega. Raamatu väljaandmist toetas Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Tallinnas, Baltisaksa Ühing Saksamaal.Raamatus on palju pilte, mis annavad meile võimaluse vaadata, missugused muutused toimusid teatrihoonega, missugune võiks olla Eesti Draamateater ja missuguseks ta sai. Raamat on väga huvitav neile, kellele ka meeldib teater. 2010. aastal, septembris Eesti Draamateater tähistas oma maja juubelit -100 aastat. Sellel päeval oli...
Minu Eesti Enamus pildid on tehtud Saaremaal, aga mõned on ka mandril, üle Eesti, reisimas käies. Kairi Rakaselg 8.klass Saaremaa konn Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level...
Tänapäeva Eesti rõõmu ja varjuküljed Meie riik, mille taasiseseisvumisest veel kakskümmend aastatki möödunud ei ole, on mitmekülgne ja vastuoluline. Siin kohtab rõõmsaid hetki tänu meie tublidele kultuuritegelastele, teadlastele ja sportlastele ning mõneti valgustkartvamaid momente riigis aset leidva korruptsiooni ja ahnete inimeste kordasaadetud pettuste tõttu. Miks ei ole siin tasakaalu, millest on tingitud Eesti seesugune äärmuslikkus? Vaieldamatult elame ühiskonnas, mis proovib meeleheitlikult areneda ja saavutada materiaalset edu ning tunnustust teiste edukate riikide seas. See tendents kajastub selgelt ka üksikindiviidi tasandil, sest tüüpilised eestimaalased üritatavad alati oma raskelt teenitud raha eest naabrist uhkema maja ehitada ning kallima auto osta. Mida tõusiklikust eluviisist välja saab lugeda? Vana Euroopa vaatab sarkastilise muigega...
Riigikogu ühenduste, parlamendirühmade ja välisdelegatsioonide iseloomustus. RK ühendused: regionaalsed, tegevusalased, toetusrühmad kodanikeühiskond ja demokraatia, muud ( kokku 39 erinevat ühendust) RK parlamendirühmad - tõhustada kahepoolset suhtlemist teiste riikide parlamentidega Eesmärk viia ellu Eesti välispoliitilised eesmärgid ja tutvustada Eestit välismaal Välisdelegatsioon - teeb koostööd parlamentaarsete ühendustega nt NATO Parlamentaarne Assamblee, Balti, OSCE Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee. 17. Iseloomustage Riigikogu liikme staatust (õigused, kohustused, piirangud, garantiid jne). enne kohustuste täitma asumist annab ametivande RK liige on sõltumatu täidab rahvaesindaja ülesandeid kooskõlas PS ja oma südametunnistusega...
EESTI UUSAEG I Helena Sepp SISSEJUHATUS Eesti uusaja defineerimine: - kes, kus, millal? - eestlaste maarahva- ajalugu oma ajaloolisel kodumaal = tänapäeva Eesti Vabariigi alade ajalugu - I probleem: piirkonna territoriaalne killustatus ajaloos : eestlaste etniline territoorium ei moodustanud enne aastat 1917 ühte omaette halduslik-geograafilist tervikut - II probleem: kuigi eestlased moodustasid rahvastiku valdava enamuse, polnud võim nende käes: baltisakslased, Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa ,,Eesti" uusaja ajalooareenil - Uusajal eestlaste kui allutatud talurahva ja baltisakslaste kui kohaliku priviligeeritud...
Eesti ajalooline ülevaade Esimesed inimesed saabusid Eesti aladele ligikaudu 10 000 aasta eest. Vanim väljakaevatud asula pärineb umbes aastast 7500 eKr, see asus Lääne- Eestis. Sel ajal oli Eestimaa kaetud metsade ja soodega, inimesed rajasid oma asulaid jõgede ja järvede äärde. Toitu saadi küttimisest, kalapüügist ja korilusest. Tööriistu valmistati kivist, luust ja puidust. II aastatuhandel eKr hakati töötlema metalli ning valmistama pronksist tööriistu. Umbes samal...
Enimlevinud teooria eestlaste päritolu kohta on, et eestlaste soomeugrikeelsed ja europiidsed esivanemad tulid siia 12000 aastat tagasi peale mandrijää sulamist. Käesoleval sajandil on levinud ka teooria, et eestlased on pärit muinasaja kultuurrahvastest ning on üritatud tõestada eesti keele ja sumeri- akadi keele sugulust. 2. Põhja ja Lõuna-Eesti rahvarõivaste suurim erinevus seisis uuenduste vastuvõtlikkuses- kui Lõuna-Eestis püsisid visalt vanad rõivavormid (eriti Mulgimaal), siis Põhja-Eesti oli uuendustele kõige vastuvõtlikum. Tallinna ümbruses kodunesid ja levisid üle maa mitmed Euroopa moerõivastega seotud nähtused: meestel põlvpükstest ja vatist koosnev ülikond, naistel...
Eesti turismigeograafia arvestuslik KT (8.per) Eesti üldandmed Asukoht: Põhja-Euroopa, Läänemere kaldal. Pealinn+suuremad linnad: Tallinn+Tartu, Narva, Kohtla-Järve, Pärnu Rahvaarv: 1 318 005 (2012), neist eestlased 68% Pindala: 45 227km2 Eesti keel kuulub: soome-ugri keelte läänemere-sooome rühma Riigikord: parlamentaarne vabariik Seadusandlik võim: Riigikogu Täidesaatev võim: Vabariigi Valitsus Kõrgeim võimukandja: rahvas Haldusjaotus: 15 maakonda mis on jagatud valdadeks ja linnadeks, mida juhib omavalitsus. Riiklikud sümbolid: Rukkilill, suitsupääsuke, paekivi, räim, tamm Riiklikud tähtpäevad: 24.veebr Iseseisvuspäev, EV aastapäev 6.jaanuar- kolmekuningapäev...