Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti ühiskonnageograafia (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks neid siis mitte kasutada?
  • Kauaks püsima jääb?
Vasakule Paremale
Eesti ühiskonnageograafia #1 Eesti ühiskonnageograafia #2 Eesti ühiskonnageograafia #3 Eesti ühiskonnageograafia #4 Eesti ühiskonnageograafia #5 Eesti ühiskonnageograafia #6 Eesti ühiskonnageograafia #7 Eesti ühiskonnageograafia #8 Eesti ühiskonnageograafia #9 Eesti ühiskonnageograafia #10 Eesti ühiskonnageograafia #11 Eesti ühiskonnageograafia #12 Eesti ühiskonnageograafia #13 Eesti ühiskonnageograafia #14 Eesti ühiskonnageograafia #15 Eesti ühiskonnageograafia #16 Eesti ühiskonnageograafia #17 Eesti ühiskonnageograafia #18 Eesti ühiskonnageograafia #19 Eesti ühiskonnageograafia #20 Eesti ühiskonnageograafia #21
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor scabiosa6 Õppematerjali autor
Eesti sisesed erinevused

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
docx

Kohtla-Järve

üllatuseks põlema. Põlevkivi oli kaua aega kohalike elanike silmis mingiks imelikuks nähtuseks, millel polnud praktilist tähtsust. Vajadust seda kütusena kasutada polnud, sest ümberringi oli küllaldaselt metsi. Peale selle eraldab põlevkivi põledes tahma, mis kõik läheduses oleva ära määrib, see aga ei meeldinud maainimestele. Tõsiselt hakati põlevkivi vastu huvi tundma alles 20. sajandil. On teada, et 1916. aastal saadeti partii Eesti põlevkivi Petrogradi, kasutamaks seda kütusena ning uurimaks selle koostist ja omadusi. Teadlaste katsed näitasid, et põlevkivi on hinnaline maavara, mida saab kasutada nii kütuse kui ka keemiatööstuse toorainena. 1919. aastal loodi Eesti Vabariigis koondis Riiklik Põlevkivitööstus. Põlevkivi kaevandati nii maa all kaevandustes kui ka maa peal karjäärides. Kaevanduste ja karjääride juurde tekkisid asulad. 1924

Geograafia
thumbnail
20
doc

Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.

Eesti asend Geograafiline asend peegeldab geograafilise subjekti (riigi, regiooni või asula) asukohast tulenevaid suhtlemisvõimalusi temast väljapoole jäävate, ent subjekti jaoks oluliste geograafiliste nähtustega. Subjekt peab kuskil Maa peal asuma ja olenevalt asukohast on ta suhtlemisvõimalused soodsamad või ebasoodsamad. Subjektiks on meie juhul Eesti ühiskond. Seda võib vaadelda suhtes oma asukoha loodusnähtustega (loodusgeograafiline asend), suhtes oma majanduslike partneritega (majandusgeograafiline asend) ja teiste ühiskondade ning riikidega (poliitgeograafiline asend). Loodusgeograafiline asend Eesti asub kõrgetel laiuskraadidel. See tingib suhteliselt jaheda, majandustegevuseks mitte just eriti soodsa kliima, mis tänu Põhja-Atlandi hoovusele on siiski soodsam, kui sellisel laiuskraadil tavaline

Ühiskonnageograafia
thumbnail
22
doc

Rahvastik

*Eesti elanike arv ületas 1,5 milj. ................. aastal *Eesti suurim elanike arv oli 1990.aastal – 1,572 miljonit. *praegu on elanike arv Toompuu, T., Taits,T. Eesti maakonnad ja linnad. Töövihik. 1997 järgi *Miks vähenes E.rahvastiku arv 17,sajandi lõpus, 18.saj.alguses? - - - *Miks vähenas E. rahvastiku arv ajavahemikus 1934- 1945? - - - *Miks vähenes E. rahvastiku arv peale 1990.a. - 1 Rahvastik Maret Vihman. - - 2.Eestlaste osakaal (%) rahvastikus

Demograafia
thumbnail
6
docx

Referaat Ida-Virumaast

Ida-Virumaa Maakonnast Ida-Viru maakond ehk Ida- Virumaa asub Kirde-Eestis. Kokku on maakonnas 22 kohalikku omavalitsust, neist kuus linna ja 16 valda. Ida- Virumaa on Eesti kõige linnastunum maakond. Maakonna pindala on 3 364,05 km2, moodustades 7,4 % riigi pindalast. Maakonna keskuseks on Jõhvi, mis asub Tallinnast 165 km kaugusel.

Referaadid
thumbnail
6
doc

Tantalium-Tantaal

seda oli röövi ohvriks teinud tugeva peatrauma. Sedovi lõhnu nuusutada andis, Aasta eest, möödunud kevadel langenud autojuht oma Sedov väidab, et röövel ta igal ei leidnud seda metallikoormat kindlustas Silmet varasemast tunnistusest juhul pole. Ta lisas uurijale, et vedanud autos. Samas autos metallikoorma Eesti loobunud. kuna tema arvates oli tööpäev, leidis ekspertiis ka võõraid Varakindlustuses 5,7 miljoni Auto rööviti möödunud aasta siis ilmselt sõitis ta Riiga, kus juuksekarvu, mis ei vastanud krooni eest ja saatis selle juulis, kui poolsada kilomeetrit kohtus inimestega, keda ta Sedovi omadele. turvameeskonnata Hollandi

Keemia
thumbnail
28
docx

Kaubamärkide referaat

kaupa või teenust teistest, ja on olemas praegusel turul. Kaasaegse konkurentsi tingimustes kaitseb kaubamärgi registreerimine ebaseadusliku kasutamise ja kopeerimise vastu. Kaubamärk on omandiõigus ja ettevõtte mittemateriaalne vara. Kaubamärgi omanik võib lubada või takistada kaubamärgi kasutamist teiste isikute poolt. Tuntud kaubamärk suurendab kasumit, tõstab mainet ning seeläbi suurendab müügikäivet. Antud referaadis käsitletakse ainult Eesti käubamärke ja toiduainetööstuseid, sest põhieesmärk on uurida Eesti turgu. Referaat käsitleb kümmet tuntud kaubamärki ning nelja suuremat toiduanetööstust. 1 KAUBAMÄRGI MÕISTE JA FUNKTSIOONID. TOIDUAINETÖÖSTUS. 1.1 Kaubamärgi mõiste Kaubamärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa ja teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest (kaubamärgiseadus § 3). Kaubamärgiks võib olla:

Toidukaubandus
thumbnail
11
doc

Eesti põlevkivi tähtsamad kasutusalad

KASUTUSALAD Referaat Õppegrupp: G-1 Juhendaja: dotsent Tiiu Koff Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 PÕLEVKIVI ENERGEETIKAS................................................................................................ 4 Eesti põlevkivi kasutus elektrienergeetikas............................................................................ 4 Kukersiit soojusenergia saamisel............................................................................................ 5 PÕLEVKIVIÕLI.........................................................................................................................6 Põlevkivi- ja puiduimmutusõlid.................................................................................

Keskkond
thumbnail
11
docx

Eesti raudteevõrgu kujunemine

1. Sissejuhatus Esimene raudtee Eestis avati liikluseks 24. oktoobril 1870. aastal Paldiski - Tallinn - Narva - Gatshina lõigul. See kuupäev tähistab Eesti Raudtee sündi. Samal aastal ühendati St Peterburg - Varssavi raudteega. Balti Raudteeselts pikendas 1870. aastal liini Gatshinast Tosnoni, misläbi tekkis ühendus praeguse Oktoobriraudteega. Tänu Balti raudteele hakkas kiiresti arenema praktiliselt jäävaba Tallinna sadam, kuhu ehitati tolle aja kohta suur viljaelevaator. 1877. aastal avati alaliseks liikluseks Tapa - Tartu raudteeliin, mis 1887. aastal pikenes Valgani, kus liin ühendati ehitatava Pihkva - Riia raudteega

Maailma majandus ja poliitiline geograafia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun