NIGULA LOODUSKAITSEALA Asukoht Kaitseala asub Pärnu maakonnas Saarde vallas Pihke, Reinu ja Tuuliku külas ja Häädemeeste vallas Nepste, Urissaare ja Uuemaa külas. Nigula looduskaitseala asub Pärnu madalikul. Nigula looduskaitseala Nigula Looduskaitseala on Eesti esimene soode kaitseks loodud kaitseala. Nigula raba on lääneeesti tüüpi lageraba suhteliselt järsu rabarinnaku ja lameda keskplatooga. Rinnak on paremini näha soostiku lääneosas, kus rabapind tõuseb mõnekümne meetri jooksul kuni 3 meetrit kõrgemaks. Geograafilised objektid Nigula LK alal voolab Pärnu jõgi, Reiu jõgi, Audru jõgi, Raudna jõgi, Halliste jõgi ja Sauga jõgi. Suurematest linnadest Pärnu, Sindi, KilingiNõmme ja Viljandi. LK ala asub Pärnu madalikul, Sakala
paikneva rahvusvahelise tähtsusega piiriülese märgalakomleksi koosseisus, PõhjaLiivi märgala kompleksis. Nigula Looduskaitseala hõlmab 6400 ha ulatuses puutumatuid soid, metsi ning niite. Loodusega tutvumiseks on külastajate tarbeks ettevalmistatud mitmeid matkarajad ning vaatetornid, millest unikaalsemaid on Kubaru lehmatorn, kust huvilistel on võimalik vaadelda Eesti maatõugu veiseid. Kaitseeesmärk Looduskaitseala on loodud Nigula soostiku ja sellega piirnevate alade koosluste ning kaitsealuste liikide elupaikade ja maastiku kaitseks. Kaitsealused liigid ning elupaigad on loetletud kaitseeeskirjas. Samast dokumendist võib lugeda ka Nigula looduskaitsealal kehtivast kaitsekorrast. Külastajale Nigula rabas on 6,8 km pikkune looduse õpperada. Väljaspool olemasolevaid õpperadasid liikumiseks peab olema looduskaitseala kaitse korraldaja Keskkonnaameti PärnuViljandi regiooni luba.
Nigula looduskaitseala 2013 Geograafilised objektidNigula Looduskaitseala läbib Pärnu , Sauga, Reiu, Audru, Raudna ja Halliste jõgi Linnadest- Pärnu, Sindi, Kilingi-Nõmme, Viljandi Nigula looduskaitseala asub Sakala kõrgustikul, Pärnu madalikul Nigula kaitseala asub Pärnu maakonnas Saarde vallas Pihke, Reinu ja Tuuliku külas ja Häädemeeste vallas Nepste, Urissaare ja Uuemaa külas. Nigula looduskaitseala kaitse-eesmärk Nigula soostiku ja sellega piirnevate alade koosluste ning kaitsealuste liikide elupaikade ja maastiku kaitse loodusliku linnustiku kaitse looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse ökosüsteemide arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina. Arvandmed P A Ni M L R N R in s g at o ah at a ka o vu ur h d ut ul ra m v sv a
Referaat Pärnu madalik Sisukord : 1. Pärnu madalik 2. Tori põrgu 3. Nigula looduskaitseala 4. Kuresoo raba Pärnu madalik Pärnu madalik on maastikurajoon Edela-Eestis, piireneb põhjas Lääne-Eesti madaliku ja Kõnnumaaga (Kõrvemaa lõunaäär) ning kirdes Türi voorestiku ja Kesk-Eesti tasandikuga, idas ja kagus ulatub Sakala kõrgustiku jalamile. Aluspõhi koosneb põhjaosas paest, mujal devoni liivakivist, mis paljandub nt. Pärnu jõe ääres (Tori põrgu) ja Tahkurannas. Valdavad
aastal. Kaitseala hõlmab Haapsalu tagalahed, Noarootsi järved ning neid ümbritsevad rannikualad. Kaitseala loomise eesmärgiks oli madalate merelahtede, roostike, rannaniitude ja rannikulõugaste kaitse. Silma looduskaitseala on üks tähtsamaid veelindude pesitsuspaiku ning rändeaegseid koondumiskohti Eestis. Saunja lahte loetakse Väinamere piirkonna üheks oluli-semaks mageveekalade koelmu-alaks. 4.Nigula Nigula Looduskaitseala on Eesti esimene soode kaitseks loodud kaitseala. Nigula raba on lääne- eesti tüüpi lageraba suhteliselt järsu rabarinnaku ja lameda keskplatooga. Rinnak on paremini näha soostiku lääneosas, kus rabapind tõuseb mõnekümne meetri jooksul kuni 3 meetrit kõrgemaks. Raba loomastikus on silmatorkavamaks rühmaks linnud, kelle arvukuse muutusi on siin jälgitud juba aastakümneid. 5.Piusa Koopaid on kokku 8, kuid paljud neist on kuulutatud varisemisohtlikeks ning suletud. Endised
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL ST17 KÕ1 Gerly Tauer MIDA MA MUUDAKSIN OMA KODUKOHAS Essee Õppejõud: Mare Pärenson, MA Mõdriku 2017 MIDA MA MUUDAKSIN OMA KODUKOHAS Ma elan Viru-Nigulas, väikeses Lääne-Virumaa alevikus, kus elab 309 inimest. Enne haldusreformi oli Viru-Nigula alevik ka valla keskuseks, kus asub vallamaja, Vasta Kooli lasteaed, raamatukogu, rahvamaja, spordihoone, muuseum ja perearst, lisaks asub ühe kilomeetri kaugusel kohalik põhikool. Ma mõtlesin kuidas sellele teemale läheneda. Küsisin iseendalt, mida ma tahaksin muuta oma kodukohas. Siin on ju kõik olemas, mis vaja. Ise ma töötan Vasta lasteaias tugiisikuna. Töö mulle meeldib ja on samas vaheldusrikas. Kollektiiv on üldiselt meeldiv. Nagu naiste kollektiivis ikka on seal piisavalt intriige ja hõõrumisi, kuid üldiselt võib töökeskkonnaga rahule jääda. ...
.........2 2. Sissejuhatus.........................................................................................3-4 3. Meenikunno maastikukaitseala...........................................................5-7 4. Hiiumaa laidude maastikukaitseala...................................................8-10 5. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala................................................11-14 6. Otepää looduspark..........................................................................15-18 7. Nigula looduskaitseala....................................................................19-23 8. Alam-Pedja looduskaitseala............................................................24-26 9. Haanja looduspark..........................................................................27-31 10. Endla looduskaitseala.....................................................................32-35 11. Viidumäe looduskaitseala..............................................................36-38 12
Elektrienergia tootmine Kuidas ehitas William Kamkwamba tuulegeneraatori? William Kamkwamba kasutas tuulegeneraatori ehitamisel äravisatud ja ülejäänud masinaosi (jalgrattaraami, rihmaratast ja plasttorusid). Generaatori ehitamise kohta luges ta raamatust ,,Using energy", milles olevas lihtsas tuuliku mudelis oli kolm laba, kuid Kamkwamba ehitas nelja labaga tuuliku saamaks suuremat võimsust. Millistest füüsikalistest suurustest on tema esinemises juttu? · Energia (E) ühik: 1 dzaul · Võimsus (N) ühik: 1 vatt/W Võrdle Tema tuuliku elektrilist võimsust Viru-Nigula tuulepargi generaatoritega. Viru-Nigula tuulepargis on kaheksa elektrituulikut, igaüks võimsusega 3 MW (3000000 vatti). Tuulepargi koguvõimsus on 24 MW (24000000 vatti). William Kamkwamba tuuliku elektriline võimsus oli 12 vatti (W) ehk 0,000012 megavatti (MW). Sellest võib järeldada, et Kamkwamba tuuliku võimsus on tuhandetes kordades väiksem Viru...
Harilik jõhvikas on kanarbikuliste (Ericaceae) sugukonda kuuluv igihaljas kääbuspõõsas, mis on tuntud oma hapumaitseliste punaste marjade poolest. Jõhvikas on samuti hapulembene taim nagu mustikas, pohl ja rododendron, kuid erinevalt eelmistest meeldib jõhvikale liigniiske kasvukoht. Looduslikult enamasti rabas kasvava jõhvika kultuuristamise alguseks peetakse aastat 1810 USA-s Massachussets'is. Eestis alustati kultuuristamisega 1967.aastal Nigula Looduskaitsealal Henn ja Juta Vilbaste käe all. Esimene istandik loodi Eestis 1969.aastal. Meil kultiveeritakse hariliku jõhvika (O. palustris) sorte, USA-s ja Lääne-Euroopas suureviljalist jõhvikat (O.macrocarpus). Viimane on meie harilikust jõhvikast suuremate viljadega ja pisut mahedama maitsega. Eesti jõhvika küps mari on tugevalt hapu maitsega ja sisaldab peamiselt mahla, Ameerika jõhvikas sisaldab rohkem viljaliha. Jõhvikas vajab kasvamiseks happelise reaktsiooniga mulda
Riisa rabas. Liikudes esmalt mööda rabaavarusi, põikab rada vahepeal põgusalt metsa alla. Sellistes kohtades näeb metsa üleminekut rabaks ja vastupidi kuiv pinnas asendub märjaga, sootaimed põlise kuusemetsa omaga. Edasi loogeldes jõuab rada kaunite rabalaugaste vahele. Oma asukoha tõttu on Riisa üks hinnatumaid radasid Soomaal autotee ja parkla paiknevad kohe raja värava juures. NIGULA LOODUSKAITSEALA 2770 ha suuruse Nigula Looduskaitseala peamisteks väärtusteks on Nigula raba, Järve- nimeline järv ja vanad metsad. Nigula inimtegevusest puutumata metsamassiiv on isegi Euroopa mastaabis unikaalne. 1957 esimese rabana Eestis kaitse alla võetud Nigula on järsu rabarinnakuga lageraba, soostiku lääneosas tõuseb rabapind mõnekümne meetri jooksul kuni 3 m kõrgemaks! Nigula uhkuseks on üle lageda raba hästi silma hakkavad viis põlismetsaga kaetud rabasaart. Hea
KAITSEALISED ÜKSIKOBJEKTID LÄÄNE-VIRIMAAL ARINA BORISSENKO 12. KLASS LÄÄNE-VIRUMAA ÜKSIKOBJEKTID (01.01.2015) • PUUD: 40 • KIVID: 19 • MUUD: 16 KOKKU: 75 KALLUKSE MÄND (KADRINA VALD) • KALLUKSE MÄNNIGA ON SEOTUD MITMED RAHVAPÄRIMUSED. NÄITEKS 1885. AASTAST ON PÄRIT ÜLESTÄHENDUS, MILLE JÄRGI OLNUD MÄND ÜLE TUHANDE AASTA VANA JUBA SIIS, KUI EESTLASED EESTI ALADELE RÄNDASID. • SAMUTI KINNITATI, ET SEDA PUUD EI TOHI VIGASTADA, KUNA SIIS HAKKAB TEMAST VERD VOOLAMA JA RAHVALE TULEB SUUR ÕNNETUS. ILUMÄE HIIEPÄRN (VIHULA VALD) • SELLE KANDI INIMESED ON AASTASADU KÄINUD SEAL PALVETAMAS, ANDE TOOMAS, RAVIMAS JA PÜHI PIDAMAS. • HIIEPUU VANUSEKS ON HINNATUD 300–452 AASTAT. MÄDAOJA MÄND (RÄGAVERE VALD) • ÜMBERMÕÕT OLI 2001. AASTA ANDMEIL 3,03 M, KÕRGUS 33 M. SIM...
03.08) LOODUSKAITSEALA "...on looduskaitselise või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike protsesside ja haruldaste ning hävimisohus olevate või kaitstavate taime-, seene- ja loomaliikide ning nende kasvukohtade ja elupaikade, eluta looduse, samuti maastike ja looduse üksikobjektide säilitamiseks, kaitseks ja uurimiseks. Looduskaitseala territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Looduskaitsealadest on tuntumad Matsalu, Viidumäe, Nigula ja Endla. 1994. aastal lisandus neile uus, Alam- Pedja looduskaitseala ning see loetelu täieneb lähemal ajal veelgi." [http://www.envir.ee/loodus/7page.html] (16.03.08) MAASTIKUKAITSEALA ...ehk looduspark on kaitseala, mis on loodud maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Maastikukaitseala eritüüpi- dena käsitletakse ka kaitse alla võetud parke, arboreetumeid ja botaanikaaedu.
1686. aasta kirikuseaduse kehtestamisega tekkis lisaks Eestimaa piiskopkonnale neli uut superintendentkonda -- Liivimaa, Riia, Saaremaa ja Ingerimaa. See seadus jõustus 1690. Venemaa keisririigis Põhjasõja tulemusena liideti Eesti- ja Liivimaa Venemaa koosseisu ja sellest alates nimetas Eestimaal praostid ametisse Eesti Evangeelse Luterliku Kirik Konsistoorium. 1772. aastal moodustati Virumaa idaosast Alutaguse praostkond, kuhu kuulusid Jõhvi, Lüganuse, Nigula ning Vaivara kihelkond. 18. sajandi viimasel veerandil (pärast asehalduskorra kehtestamist 17841796) moodustati eraldi praostkonnad Eesti- ja Liivimaa kubermangus: · Tallinna praostkond (Toomkogudus, Keila, Jüri, Jõelähtme, Harju-Jaani, Kuusalu, Ambla, Kose kihelkond); · Paldiski 1. praostkond (Rapla, Juuru, Hageri, Nissi kihelkond); · Paldiski 2. praostkond (Harju-Madise koos abikirikuga Ristil, Märjamaa, Kullamaa kihelkond); · Rakvere 1
stop_id stop_code stop_namestop_lat stop_lon zone_id alias stop_area 23443 4420001-1 26-Jul 59.36379128.177880 23443 Narva linn 23444 4420002-1 26-Jul 59.36384828.178930 23444 Narva linn 1772 10905-1 A. Adamson59.43305724.734391 1772 Kesklinn 872 02503-1 A. H. Tamm59.40706924.683655 872 Mustamäe 908 03201-1 A. H. Tamm59.40682324.683092 908 Mustamäe 10402 21221-1 A. Laikmaa59.43508824.757760 10402 Tallinn Kesklinn 1295 12201-1 A. Laikmaa59.43619524.757622 1295 Kesklinn 1297 12203-1 A. Laikmaa59.43670524.757544 1297 Kesklinn 1636 21209-2 A. Laikmaa59.43642024.757250 1636 Kesklinn 3603 21209-1 A. Laikmaa59.43591124.757259 3603 Kesklinn 9936 7000015-1A/K Loodus59.20599724.665808 9936 ...
........................................................................9 HIIUMAA LAIUD JA KÄINA LAHT...............................................................................................................9 LAELATU-PUHTU-NEHATU MÄRGALA.....................................................................................................10 ALAM-PEDJA LOODUSKAITSEALA........................................................................................................... 10 NIGULA RABA..........................................................................................................................................11 SOOMAA RAHVUSPARK............................................................................................................................11 ENDLA SOOSTIK.......................................................................................................................................12 MURAKA SOOSTIK..................................
Niguliste Kirik Referaat Alari Allik 10D Niguliste kirik paikneb Tallinna all-linna edelaosas. Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik. Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Võrreldes Niguliste kirikut teiste basiilikatega Tallinnas on see kirik oma kogulahenduselt kõige täiuslikum. Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Hoone ehitati ümber muuseum-kontserdisaaliks. 1944. aasta 9. märtsi ööl, kui Nõukogude lennukid Tallinna pommitasid, sai kirik ja ümbruses paiknenud hoonestik hävitavalt kannatada. Tulekahjus hävis tornikiiver, põlesid maha katused ja kiri...
Moliere Theatrum Kvaliteetinimene 2012 Sisukord Sisukord ................................................................ 2 Tutvustus .............................................................. 3 Molière ................................................................. 4 Minu arvamus ...................................................... 5 2 Tutvustus Rikas kaupmees härra Jourdain tahab saada selleks, kes ta pole. Ta püüab tõusta galantide ja kvaliteetinimeste hulka. Kahjuks on sel teel palju takistusi ja tema perekond on kõike muud kui toetaval positsioonil matsid jäävad matsideks. Kuidas härra Jourdainil õnnestus siiski austava ma...
Els Mikiver (Einok) (1824 c.1900) Els Mikiveri elutee Eesti Rahvaluule Arhiivi poolt väljaantud raamatus Vana Kannel 1938 nimetatakse Els Mikiveri kuldsuiseks laulikuks. Sündis KiiuAblas, hiljem siirdusid Einokid Virve külla Nõmme vabadikukohale, 21 aastane Els läks mehele 1846.a samasse külla Nigula ehk Lepa Madise pojale Tõnu Mikiverile. Einokid pärinevad Pedaspea külast. Kui lapsed asusid perekondadega Simititsasse, läksid kaasa ka TõnuElse ning elasid vanema poja Jaani talus. Sääl lõppes ka Else elutee aastal 1900.
Els Mikiver (Einok) (1824 - c.1900) Els Mikiveri elutee Eesti Rahvaluule Arhiivi poolt väljaantud raamatus Vana Kannel 1938 nimetatakse Els Mikiveri kuldsuiseks laulikuks. Sündis Kiiu-Ablas, hiljem siirdusid Einokid Virve külla Nõmme vabadikukohale, 21 aastane Els läks mehele 1846.a samasse külla Nigula ehk Lepa Madise pojale Tõnu Mikiverile. Einokid pärinevad Pedaspea külast. Kui lapsed asusid perekondadega Simititsasse, läksid kaasa ka Tõnu-Else ning elasid vanema poja Jaani talus. Sääl lõppes ka Else elutee aastal 1900.
Märgalad a) 1. Matsalu rahvuspark 2. Vilsandi rahvuspark 3. Soomaa rahvuspark 4. Lihula lka 5. Laidevake lka 6. Endla lka 7. Muraka lka 8. Emajõe Suursoo ja Piirisaare ka 9. Alam-Pedaja lika 10. Nigula lka) b) 1. Pohl 2. Murakas 3. Sookail 4. Sinikas 5. Küüvits 6. Turbasamblad 7. Ogaputk 8. Meeipuju 9. Soovõhk 10. Kukemari c) 1. Sookurg 2. Põder 3. Kiil 4. Rästik 5. Mäger 6. Lepatriinu 7. Hallõgija 8. Põldlõoke 9. Kärnkonn 10. Kajakas d) 1. Soo alad on pruunikad ja helerohelised. 2. Soo on väikeseid järvi meenutavaid veealasid täis. 3. Osad on tihedalt koos ja mõned on üksteisest kaugel. 4
• Gleimuld- pidevalt liigniiske muld, mille profiilis on rohked gleilaigud ja roosteplekid. • Leet-gleimuld- alustevaesel lähtekivimil tekkinud happeline liigniiske leetunud muld http://bonnieplants.com/library/articles/soilsoilbuilding/ Siseveed • Liivi lahe rannikumadaliku idaosa veestavad Reiu ja Ura jõgi, • põhjaosa Pärnu, Sauga ja Audru jõe alamjooks, keskosa läbib Timmkanal. • Lõunaosas voolab Nigula rabast merre Lemmejõgi. Pärnu jõgi SindiLodjal Reiu jõe suudme Timmikanal juures http://entsyklopeedia.ee/meedia/liivi_lahe_rannikumadalik/parnu http://entsyklopeedia.ee/meedia/liivi_lahe_rannikumada maa_haademeeste_timmkanal_2001 lik/parnu_jogi_sindilodjal Veestik • Liivi lahe rannikumadalik asub Väinamere-Liivi lahe vesikonnas. http://pilt.delfi
"Sabina" · K A. Hermann ja tema "lauleldused" "Uku ja Vanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvas" (1907) · Estonia avas 1929. aastal oma sügisese hooaja uudisooperiga Artur Lemba "Kalmuneid" PEADIRIGENDID PEADIRIGENDID PEADIRIGENDID PEADIRIGENDID · Otto Hermann (19061908) · Adalbert Wirkhaus (19081912) · Raimund Kull (19121925) · Juhan Aavik (19251933) · Verner Nerep (19331944) · Priit Nigula (19441951) · Kirill Raudsepp (19511963) · Neeme Järvi (19631975) · Eri Klas (19751994) · Paul Mägi (19952002) · Jüri Alperten (20022004) · Arvo Volmer (2004-2012) TEATER ESTONIA · Estonia teater sai alguse 1865. aastal asutatud Estonia Seltsi tegevusest. · 1907. aastal etendati esimene operett Hervé "Mamzelle Nitouche" · 1908. aastal esimene ooper Conradin Kreutzeri "Öömaja Granadas" · 1913
Küsimused Lääne-Virumaa kohta 1. Milline neist küladest asub Haljala vallas? a) Auküla b) Aruküla c) Jõetaguse 2. Kui suur on Kadrina valla pindala? a) 561,85 km² b) 248,36 km² c) 329,26 km² 3. Millal nimetati Rakke vald vallaks? a) 8. augustil 1945 b) 9. aprillil 1992 c) 4. jaanuar 1976 4. Mitu küla on Rakvere vallas? a) 25 b) 14 c) 19 5. Milline on Laekvere valla vapp? a) b) c) 6. Milline on Rägavere valla lipp? a) b) c) 7. Mitu aleviku on Sõmeru vallas? a) 8 b) 3 c) 12 8. Kui palju oli Tamsalu vallas elanikke seisuga 1.01.2011? a) 4569 b) 3971 c) 5834 9. Mitu linna on Tapa vallas? a) Mitte ühtegi b) 1 c) 3 10. Mis on Vihula valla keskus? a) Vihula b) Annikvere c) Võsu 11. Mitu küla on Vinni vallas? a) 54 b) 46 c) 37 12. Kui palju on Viru-Nigula valla pindala? a) 234,05 km² b) 132,56 km² c) 375,09 km² 13. Mis on Väike-Maarja kordinaadid? a) 59° 20 N, 26° 9 E b) 59° 8 N, 26° 15 E c) 59° 33 N, 26...
Kekkilä Eesti OÜ kuulub Soome ettevõtte Kekkilä Gruppi. Kekkilä Grupp valmistab ja turustab kvaliteetseid kasvumuldasid ja väetisi nii eratarbijatele, kutselistele taimekasvatajatele kui ka haljastajatele. Salajõgi (ka Veski oja) on jõgi Läänemaal Lääne-Nigula vallas Ingküla, Jalukse, Niibi, Salajõe, Saunja, Soolu ja Vedra külas. Salajõe lähe asub Jalgse külas ja suubub Saaremõisa lahte. Salajõgi on 15,6 km pikk. Alamjooksul läbib jõgi Salajõe maastikukaitseala ja Silma looduskaitseala. Salajõgi on heledaveeline ja vähese orgaanilise aine sisaldusega avalik veekogu. Salajõe jõgi läbib maa-alust karstiala. Kuna Kekkilä turbakaevanduse kuivendusvett juhitakse jõkke (miljonid kuupmeetrid rauarohket rabavett mis paekivi lahustab), on kohalikud juba aastaid võidelnud turbakaevanduse uue laiendamise vastu, kuna arvavad, et just eelmise turbakaevanduse laienduse tõttu satub turbaheljum põhjavee kaudu ka nende kaevudesse. Ometi kinnitas keskk...
Kristel Metsla G1L TUULEENERGIA Mis on tuuleenergia? Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid Eesti esimene tuuleturbiin Tahkuna neeme tipus - 0,15 MW Tuuleenergia väldib kliimamuutusi Vaade Pakri tuulepargile Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ajaloost Charles Francis Brush- 1. tuuleenergia pioneer 1887-1888 aasta talvel ehitas tuuleturbiini Rootori läbimõõt 17 m 144 seedripuust laba Tuulik töötas 20 aastat ja laadis akusid Kõigest 12 kW generaator Ajaloost Poul la Cour- 2. tuuleenergia pioneer, moodsate tuulegeneraatorite isa Asutas esimese...
Energiamajandus on energiavarade hankimine, nende ümbertöötlemine elektri- või soojusenergiaks ja nende müük tarbijale. Energia on vajalik kõikjal maj.tegevuses ja energia hind on alati üks osa teenuse või toote hinnast. Primaarenergia energia, mida tarvitatakse otse, teisteks energialiikideks muundamata. Energiavarad jagunevad: 1) Taastuvad (alternatiivsed) Päike, tuul, vesi, biomass, tõusu- ja mõõnaenergia, tuumaenergia (uraan), Maasisene energia. 2) Taastumatud nafta, maagaas, kivisüsi, põlevkivi, turvas. Elektrienergiat mõõdetakse GW-des. Hüdroenergia: · + vesi on looduse poolt loodud vara, ei pea kulutusi tegema (Keila j.,Kunda j.) · + suhteliselt keskkonnasõbralik, puudub õhusaaste · + nupu peale vajutamisest saame kohe elektrit · + tammi- ja veehoidla rajamisest on positiivne see, et saab kasutada joogiveena, kalanduses jms. · + turismiobjekt · - HEJ ehitus on kallis · - jaam haarab enda ...
TUULEELEKTRIJAAM. *Tuuleelektrijaam ehk tuulegeneraator on elektrijaam, mille energiaallikas on tuul. Palju tuuleelektrijaamu üksteise läheduses moodustavad tuulepargi. *Tuuleenergia kuulub alternatiinsete energiavarade hulka st. see on energiavara, mida saab asendada praegu kasutusel olevad energiad. *Tuuleenergia varud on suured, kuid seda kasutatakse vähe. *Tuulegeneraatorite ehitamine ja kasutamine tasub ainult siis ära, kui aastas on keskmine tuulekiirus 6 m/s. *Seda energiat kasutavad peamiselt arenenud riigid (nt. Jaapan ja Saksamaa). *Kolm tuulikut (1,8MW) toidavad ära 500 majapidamist. *Eesti esimene tuulepark ehitati 1997. aastal Virtsus. MIINUSED: *lärmakad *rikuvad maastikupildi ära *tuleb arvestada ilmaga, et tuulevaikse ilmaga oleks võimalik mõnda teist energialiiki kasutada. *rajamine on kallis *tuleb rajada tuulisele kohale (mägi, rannikuala) *võivad segada radarite tööd PLUSSID: *neid võib rajada ka väikese energ...
Tuuleenergia Regina Roostik Kärolin Tammoja 11.b Tuuleenergia On tuule kineetilise energia muundamine tuuleturbiinide abil mehaaniliseks energiaks või elektrienergiaks Tuuleenergia muundavad mehaaniliseks energiaks nt tuuleveskid e tuulikud ja elektrienergiaks tuulegeneraatorid e elektrituulikud Ajalugu Kuidas elektrituulik töötab? Elektrituulikud rakendavad liikuva õhu energiat ja muudavad selle elektrienergiaks Enamikul tuulikutel on kolm aerodünaamilise ehitusega laba Tuul liigub üle labade ning tiivik hakkab pöörlema Gondli keres asub aeglaselt pöörlev võll, käigukast, kiirelt pöörlev võll ja generaator Kuidas elektrituulik töötab? Pöörlevad labad panevad aeglaselt pöörleva võlli pöörlema kiirusel 30-60 pööret minutis Aeglaselt pöörlev võll on kiirelt pöörleva võlliga hammasrataste abil ühendatud. Need tõstavad kiirelt pöörleva võlli pöörlemiskiiruse 10001800 pöördeni minutis Kiirelt p...
Kaitsealal on erilist tähelepanu pööratud Muraka-Ratva soostiku ja selle bioloogilise mitmekesisuse säilimiseks, kaasa arvatud viimaste elupaigad, samuti kaitstakse sealseid loodusmetsi. Sealsel territooriumil elab mitmeid I kategooria kaitsealuseid liike: näiteks lendorav, must-toonekurg jt. Kõige esinduslikum ongi sealne avifauna koosseis. 4 Nigula looduskaitseala Loodud 1957, alates 1979. aastast rahvusvahelise tähtsusega linnuala. Kuulub aastast 1997 rahvusvahelise tähtsusega märgalade (Ramsari alade) hulka ning 2004. aastast Natura 2000 linnu- ja loodusalade hulka. Alates aastast 2007 esimese Põhja-Euroopas paikneva rahvusvahelise tähtsusega piiriülese märgalakomleksi koosseisus, Põhja-Liivi märgala kompleksis. Puhtu-Laelatu-Nehatu märgala
Noarootsi jäänukjärvedega, Väike Väin, Agusalu soostik ja Häädemeeste rannaniidud. Eestist on rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimekirjas üksteist märgala kogupindalaga üle 200 000 hektari. Rahvusvahelise tähtsusega märgalad Eestis on: Matsalu rahvuspark, AlamPedja looduskaitseala, Emajõe Suursoo ja Piirissaar, Endla looduskaitseala, Hiiumaa laiud ja Käina laht, Muraka looduskaitseala, Nigula looduskaitseala, PuhtuLaelatuNehatu märgala, Soomaa rahvuspark, Vilsandi rahvuspark, Laidevahe looduskaitseala
1.VÕÕRKEEL-Lühenenud sõna ja nimisõna kirjutame kokku. N:Võõrväed, sirgjoon, ühismajand, töölisklass 2.LAUDLINA-Nimisõna ainsuse nimetavas+nimisõna=Kokku N:Aedvili, linttraktor, raudtee, kevadkülv, Naaberriik, sügiskuu, jaanuarikuu 3.PILDIRAAMAT-Nim.ains.om+Nimisõna=Kokku, kui väljendab liiki N:sõiduauto, veoauto, käekell, seinakell, seljakott, käekott, koolikott 4.VENNA RAAMAT-Nim ains.om+nimis.=Lahku,kui väljendab kuuluvust. N: Ema kott, onu auto, õe kell 5.SUURE PUU LEHT- Kui täiendavalsõnal on täiend ees,kirj.kõik.sõn.lahku N:Vana kuuse oksad, halli jänese poeg, punase tindi pott 6.MÄGEDE TIPUD- Nimisõna mitm. om. kirj. järgnevast nimisõnast Lahku N:Piletite müük,majade aknad, puude ladvad, poiste rattad. 7.LASTEAED-Nimis.mitm.omastavas kirj.nimisõnaga kokku,kui- uus mõiste N:Võõrastemaja,lastekoor,käterätik,naistepuna 8.ILUS ILM- Omadussõna kirjutame nimisõnast lahku. N: Väike poiss, ere päike, tore päev. 9.VANAISA- Omaduss. kirjut...
Keskkonnatehnika referaat teemal tuulegeneraatorid. Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks seda muundavad tuulegeneraatorid. Tuule jõudu kasutati juba ammustel aegadel. 1970. aastate naftakriisi ajal hakati Euroopas ja USA-s taas tuuleenergiat elektriks muutma. Nüüdseks on tuulikute tehnoloogia jõudsasti arenenud ja tuulikutega toodetud elektrienergia hulk suurenenud. Eesti esimene tuulegeneraator rajati Hiiumaale Tahkunale 1997. aastal[1]. Tuuliku võimsus oli 150 kW. Eestis on mitu tuuleparki, näiteks Virtsu (esimene Eestis; tinglikult ka Virtsu 1 tuulepark), Virtsu 2, Esivere, Pakri ja Viru-Nigula. Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, kus saadakse kõige suurem osa maailma tuuleenergiast. Taanis aga saadakse tuule abil tervelt 19% riigi elektrienergiast. Palju kasu...
LOODUSKAITSEALA on looduskaitselise või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike protsesside ja haruldaste ning hävimisohus olevate või kaitstavate taime-, seene- ja loomaliikide ning nende kasvukohtade ja elupaikade, eluta looduse, samuti maastike ja looduse üksikobjektide säilitamiseks, kaitseks ja uurimiseks. Looduskaitseala territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Looduskaitsealadest on tuntumad Matsalu, Viidumäe, Nigula ja Endla. 1994. aastal lisandus neile uus, Alam- Pedja looduskaitseala. MAASTIKUKAITSEALA (LOODUSPARK) on haruldase või Eestile iseloomuliku loodus- või pärandkultuurmaastikuga kaitse- ala, mis on moodustatud looduskaitselistel, kultuurilistel või puhke-eesmärkidel. maastikukaitseala eritüübid on park, arboreetum ja puistu.Maastikukaitseala (looduspargi) territoorium jaotatakse sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Tuntumad maastikukaitsealad
Enn Kippel ,,Meelis" Lugemiskontroll 1.Kes oli Ivo? Ivo oli vana karjus,kes oskas lindude ja metsloomade keelt (Ta oli Meelise järelvaataja). 2.Kuhu viisid ristirüütlid Meelise? Nad viisid Meelise Riiga,Väina jõe suudmele püha Nigula mäele ehitatud Dünamunde kloostrisse. 3.Mida õpetati poistele kloostris? Õpetati kirikulaulu,palvetamist,ladina keelt ja teisi kristlaste kombeid. 4.Kuidas pääses Meelis kloostrist minema? Ta pääses niimoodi minema,et saarlaste laevad tulid ründama ja Matteus jättis poisid omapäi,sest ta läks vaatama,kas kloostris puhkes tulekahju.Poisid ronisid puu(toominga) otsast üle aia ja pääsesid minema. 5.Mis juhtus saarlaste laevaga?
Linnad ja kaubandus keskajal Eestis Sven Seinpere Kevin Oper Andris Lond Tallinna Arte gümnaasium 2010 Linnade õiguskorraldus Keskaegse linna Rae võim oli väga suur õiguslikuks aluseks oli ja omandas maaisanda antud reformatsiooni järel linnaõigus. peaaegu piiramatu Linnaõiguse tuumaks oli täiuse. linnakodanike isikliku Raad sekkus tugevalt vabaduse, eraomandi ja kodanike isikliku ellu, et pärimisomandi kaitse. panna piir liigsele Linna valitses raad, mille priiskamisele. suurus sõltus linna suurusest. Linnade rahvastik Liivimaa suurtes linnades, Riias, Tallinnas ja Tartus, oli juhtiv positsioon sakslaste käes. Linnade ametlikus asjaajmises oli valitsev keel saksa keel. Gildid ja vennaskonnad Keskaegne ühiskond Gildid kaitsesid oma oli korporaatiivne. liikmete huve, Linnakodanikud said korr...
Rahvuspark suure territooriumiga, rahvastiku väärtusega ja kultuuripärandi kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks, Lahemaa71, Matsalu, Soomaa, Vilsandi ja Karlu Looduspargid ehk maastikukaitsealad, säilitada ja parandada maastiku ilmet. Haruldase looduse või kultuurigamaastik. Looduspargid (otepää, haanja) Maastik (kõrvemaa, vooremaa) Looduskaitsealad Teadusliku väärtuseda alad, haruldaste ning hävimisohus olevate liikidega. ( Viidumäe, Nigula, Enda ja Alam-Pedja) Programmiala säilitatakse tüüpilisi looduslikku ala ja hävimis ohus olevate liikidega(taimseenloom) Lääne-eest bio.. ja Pandivere veekaitseala. Keskkonnakaitse eesmärk on vähendada inimtegevuse kahjulikku mõju loodusele. Keskkonnakaitse reguleerivad rohked seadused aktid ja rahvusvahelised kokkulepped. Seire tähtis keskkonna seisundi pidev jälgimine. Hinnang annab teavet kk seisundi kohta Prognoos püüab ennustada mis toimub kk lähitulevikus.
1297- Taani kuningas E.Menved keelas metsaraie 3. saarel Tallinna lähedal. Esimene dateeritud looduskaitse. 1644- J.Gutslaff urvaste pastor avaldas ''pikse palve''see rääkis pühavee reostamise vastu suunatud talupoegade ülestõust. 1664- hakati rajama talurahvakoole, rootsi metsa seadus laienes eesti aladele. Sellega kaasnes säästev metsaraie ja mõndade puuliikide säilitamine. 18 saj- hakati rajama mõisaparke 1853 asutati eesti loodusuurijate selts 1910- asutati I looduskaitseala eestis 1913- asutati saarema loodussõprade selts 1920- asutati eesti looduskaitse sektsioon, see tegeles loodusmälestusmärkide arvele võtmiseg,uurimise ja hoidmisega eestis 1924 hakkasid ilmuma looduhoiuga seotud ajakirjad (eesti loodus) 1935- võeti vastu I Eesti Loodukaitsesead. Mis korraldas looduse kui terviku kaitset ka väljaspool looduskaitsealasi. Asutati riigi looduskaitse nõukogu 1936- alustas tööd esimene riiklik looduskaitse inspektor ( Gustav Vilbas...
Kalvi Mõis Pöddes in Kirchspiel Maholm, Wierland Kalvi mõisa on esmamainitud 1485. aastal. Mõisa tollased omanikud von Loded ehitasid selle välja Eesti ühe suurejoonelisema vasallilinnusena. Tõenäoliselt 15. sajandil püstitatud linnus oli suur, ca 30-meetrise küljepikkusega trapetsikujuliselt ...
KODUNE TÖÖ 3 1.Milliseid keskaegseid Eesti linnu on kujutatud piltidel? (4p) (all) Narva ja Jaanilinn 1860 (all) Tartu vaade aastal 1553 (ehtsus vaieldav) (all) Paide ordulinnus. (üleval) Tallinn 2.Kirjutage õige mõiste (6p) Asutus, kuhu paigutati keskajal vanad ja haiged seek, hospidal Tallinna suurkaupmeeste ühendus - Suurgild Linnavalitsuse juures tegutsenud õpetatud jurist - sündik Põhja-Saksa kaubalinnade liit, mis kontrollis kogu Läänemere kaubandust Hansa Liit Maaisanda esindaja linnas - linnafoogt Tsunfti põhikiri - skraa 3. Tutvu ajalooallikaga ja vasta küsimustele.(3p) §104 Ükski raehärra ei tohi mitte vastu võtta kingitust. Olgu teada, et ükski raehärra ei tohi mitte vastu võtta kingitust asjas, mis puudutab linna või kohut. Seda peab iga raehärra tõendama oma vandega, et ta sellest määrusest kinni on pidanud. Ta ei tohi võtta mitte rohkem kui ühe anuma veini. §127 ...
pinnavormid, millega lõunaosas kaasnevad moreentasandikud ning sood. Metsepole madalik asub metskonna kaguosas, Eesti-Läti piirialal. Soomaa maastikurajoonis valdavad jääpaisjärves ladestunud setetest moodustunud märjad tasandikud ning sood. Metsepole madalikule on iseloomulik lainjate moreentasandike vaheldumine voorelaadsete künniste ja jõeorgudega. Pärnumaa metskonna piiridesse jääb arvukalt soid, neist olulisematena võib ära nimetada Tolkuse, Soometsa, Tõrgu, Rongu ja Nigula. Aastane keskmine sademete hulk on 735 mm. Maastikku ilmestavad vähesed jõed, neist suurimad on Reiu, Ura, Rannametsa ja Lemmejõgi. Suuremaid järvi metskonna mail napib, valdavalt on tegemist suuremate rabalaugaste ja ajapikku sulustunud või riimveeliste lahesoppidega. Riigimetsa Majandamise Keskus[http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/parnumaa-metskond] (24.10.2011) LOODUSVÄÄRTUSED Pärnumaa metskond asub Vahe-Eesti metsavööndi edelaosas. Metsad on lopsakad,
TUULEENERGIA Tuulik ajab generaatori ringi - generaatori klemmidel tekib pinge generaatori abil laetakse akumulaatoreid akumulaatorilt võetakse tarbija jaoks toiteotsad Kui oleks vahelduvvoolu genekas ja otsetarbimine, siis alaldatakse geneka pinge ja siis tehakse uuesti vahelduvpingeks tagasi. Horisontaaltelje tuulikud Vertikaaltelje tuulikud + Kõrgemal on tuulekiirus + Asub maapinna lähedal, suurem muutes hooldamise lihtsaks + Toodavad rohkem energiat + Hakkavad tööle juba tuulekiirusega 3 m/s kui vertikaaltelje tuulikud + Tuulesuuna muutumisel ei pea labade suunda muutma Raske transportida (ligi 20% kogu maksumusest) Toodavad ainult 50% Raske paigaldada energiast, mida toodaks Lõhuvad maastikupilti horisontaaltelje tuulik ...
Merivälja Kool Referaat Endla looduskaitseala Merivälja Kooli looduskaitseala uurimistöö Koostaja: Sandra Lucia Siilbek Klass: 6.a Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus…..…………..……......3 Looduskaitsealad eestis…………...4 Endla looduskaitseala……......…....7 2 Sissejuhatus See referaat on looduskaitsealadest ning selles referaadis on infot erinevate looduskaitsealade, Eesti looduskaitsealade ja Endla looduskaitseala kohta. 3 Looduskaitsealad Eestis Eesti looduskaitsealade loend Harjumaa Alema looduskaitseala Anija looduskaitseala Kämbla looduskaitseala Niinsoni looduskaitseala Paraspõllu looduskaitseala Tammiku looduskaitseala Läänemaa Leidissoo looduskaitseala Marimetsa looduskaitseala Nehatu looduskaitseala Puhtu...
Helmes Rootsi mäeselg. Pärnumaal. Abjas Aliste kihelkonnas. Õisus Paistu kihelkonnas. Kihnus. Pootsis Tõstamaa kihelkonnas. Rootsi mets Jäärjas, Saarde kihelkonnas. Rootsi mõis Jäärjas. Peale Rootsi-nimeliste talude veel Jäärjas Rootsi tee ja teine sellesama-nimeline Vändras. Virumaal. Nigulas Miila külas. Rootsiaugu Nigulas. Rootsi kuninga haud Kundas Nigula kihelkonnas. Rootsi mägi Porkunis V.-Maarja kihelkonnas. Rootsi kants ja kelder Vaasovis Vaivara kihelkonnas. Landrolle 1694, 1. 178, tunneb Rotzipäh küla; see tuleks praeguse kirjaviisi järele muidugi Rootsipää lugeda. Sellenimelist kohta ei tunta meie päevil enam. Nimetatud küla oli praegune Annikvere Jorika küla. Harjumaal. Alaveres Kose kihelkonnas. Nihatus Jõelehtme kihelkonnas. Raikülas Rapla kihelkonnas.
Tartu Kutsehariduskeskus Iseseisev töö: ,,Tuuleenergia" Koostaja: Õpetaja: 2009 õ.a Sisukord: 1. Positiivsed küljed....................................................................................................................3 2. Negatiivsed küljed..................................................................................................................3 3. Tehnoloogia............................................................................................................................3 4. Olukord Eestis........................................................................................................................4 5. Olukord mujal maailmas........................................................................................................4 ...
1. Anija 2. Harku 3. Jõelähtme 4. Keila 5. Kernu 6. Kiili 7. Kose 8. Kuusalu 9. Kõue 10. Nissi 11. Padise 12. Raasiku 13. Rae 14. Saku 15. Vasalemma 16. Viimsi 17. Emmaste 18. Kõrgessaare 19. Käina 20. Alajõe 21. Aseri 22. Avinurme 23. Iisaku 24. Illuka 25. Jõhvi 26. Kohtla 27. Kohtla-Nõmme 28. Lohusuu 29. Lüganuse 30. Maidla 31. Sonda 32. Toila 33. Tudulinna 34. Vaivara 35. Jõgeva 36. Kasepää 37. Pajusi 38. Pala 39. Palamuse 40. Puurmani 41. Põltsamaa 42. Saare 43. Tabivere 44. Torma 45. Albu 46. Ambla 47. Imavere 48. Järva-Jaani 49. Kareda 50. Koigi 51. Koeru 52. Paide 53. Roosna-Alliku 54. Türi 55. Väätsa 56. Kullamaa 57. Lihula 58. Noarootsi 59. Nõva 60. Oru 61. Ridala 62. Risti 63. Taebla 64. Haljala 65. Kadrina 66. Laekvere 67. Rakke 68. Rakvere 69. Rägavere 70. Sõmeru 71. Tamsalu 72. Tapa 73. Vihula 74. Vinni 75. Viru-Nigula 76. Väike-Maarja 77. Ahja 78. Kanepi 79. Kõlleste 80. Laheda 81. Mikitamäe 82. Mooste 83. Orava 84. Põlva...
Osula Põhikool Looduskatastroofid Referaat Õpilased: Maicel Varblane ja Andreas Habe Klass:8 Osula 2011 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................... Sissejuhatus................................................................................................................................... Lumelaviin...................................................................................................................................... Lumetorm....................................................................................................................................... Lumetorm Monika...............................................
Kontrolltöö kordamisküsimused · Millised tunnused iseloomustavad Eesti muldkatet ? Muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest. Soo ja soostunud muldade suur osatähtsus. Lubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja ja Lääne Eestis. Muldade kivisus. · Milliste näitajatega iseloomustatakse muldi ? Mullalõimis. Huumushorisondi paksus. Mullahorisondid. Veereziim. · Kirjuta neli Eesti muldade lähtekivimit. Lubjakivi. Moreen. Liiv ja liivakivi. Turvas. · Kirjuta neli mullatekketegurit, mis mõjutavad Eesti muldade kujunemist. Taimekooslused. Lähtekivim. Veeolud. Inim tegevus. · Mida nimetatakse leetumiseks ? Leetumine on protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel...
EESTI LOODUSKAITSE AJALUGU SISSEJUHATUSEKS Eesti looduskaitse ajaloos eristatakse peamiselt nelja perioodi: 1. Kuni I maailmasõja lõpuni (-1918) 2. Eesti I iseseisvusaeg (1918-1940) 3. Okupatsiooniperiood (1940-1991) 4. Eesti praegune keskkonnapoliitika (1991-) KUNI I MAAILMASÕJA LÕPUNI (-1918) Esimesed sugemed looduse kaitsmisega seoses Eestis ilmnesid 13. sajandi lõpul (1297), kui Taani kuningas Erik Menved keelas Tallinna lähistel asuval kolmel saarel metsaraie. 1644. aastal avaldas Urvaste pastor ,,Pikse palve", kus seisab Pühajõe reostamise vastu, 20 aastat hiljem laieneb Rootsi metsaseadus Eesti aladele, mis oluliselt säästab Eesti metsa alasid ning aitas kaasa kindlate liikide kaitsele. XVIII sajandil rajati umbkaudu 1300 mõisaparki, mis on rikastanud Eesti loodust ning aitanud kaasa taluhaljastusele. Klassikaline looduskaitse hakkas välja kujunema XIX saja...
Sisesta kooli nimi Referaat Valgejärve maastikukaitseala Koostaja:????? Klass: 6.a Juhendaja:??? Talinn 2017 Sisukord Sissejuhatus…………………………………………………..…………………………….….3 Valgejärve maastikukaitseala………………………………………………………………….4 Valgejärve loodusõpperada…………………………………………………….……………...5 Valgejärve asukoht…………………………………………………………………………….6 Kokkuvõte……………………………………………………………………………………..7 Kasutatud allikad……………………………………………....................................................8 Sissejuhatus Ma vlisin Valgejärve kuna see pakkus mulle valiku variantidest huvi ja ma teatsin sellest väga vähe. Soovin sellest huvitavast kohast rohkem teada saada, ma loodan, et see tuleb huvitav. ...
tulemusena see mõjub eriti halvasti turbasammaldele kasvule. (http://bio.edu.ee/taimed/general/soop.htm) Soode kaitse Soode kaitse on prioriteetne kogu Euroopa kontekstis. Soode kaitse põhitingimuseks on väljakujunenud veereziimi säilitamine. Miks peab soid kaitsma - sood on puhta vee mahutid, hapniku tootjad, väärtuslikud marjamaana, elupaigad paljudele taime- ja loomaliikidele. Eestis on looduskaitse all 15 % soodest. Tähtsamad kaitstavad sood on: Endla Looduskaitseala, Nigula Looduskaitseala, Alam-Pedja Looduskaitseala ja Soomaa Rahvuspark. (http://toots.jogevamv.ee/planeering98/mpc-1-4.htm) Seire Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja analüüse ning vaatlusandmete töötlemist. Keskkonnaseire sai Eestis seadusliku aluse ja riikliku rahastamise 1993. aastal, misjärel on programmi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
