Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuivi riideid võtab?
Vasakule Paremale
Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat #1 Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat #2 Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat #3 Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat #4 Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat #5 Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat #6 Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat #7 Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat #8 Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat #9 Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat #10 Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat #11 Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat #12 Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat #13 Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat #14 Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat #15 Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat #16 Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat #17 Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat #18 Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat #19 Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat #20 Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat #21 Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat #22 Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat #23 Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat #24 Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat #25 Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat #26 Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat #27 Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat #28 Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat #29 Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat #30 Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat #31
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 31 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 80 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Merlin01 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
72
doc

Eesti uusaeg (1710-1900)

Tallinnast alguse saanud ja Rootsi suurriigi lõpp oli samuti Tallinnas 1710. aastal, st väljuti ametlikest piiridest. Peetri saavutus: oli saanud endale olulised linnad: Viiburist alustades ning lõpetades Kuressaare ja Riiaga. 6 11 aastat hiljem, 30. augustil 1721, sõlmitakse Uusikaupungis rahu, ning sellega Põhjasõda lõppeb. 15.09.2009 1710. aasta kapitulatsioonid ja nende tähtsus Eesti- ja Liivimaa õigusliku staatuse kujundamisel. 4. juulil ja 29. septembril sõlmiti leping Liivimaa rüütelkonna ja Vene riigi vahel. Saaremaa rüütelkonnaga sellist lepingut ei sõlmitud. Peeter I tahtis tõsta Venemaa prestiizi. Sõlmides kokkuleppeid, soovis Peeter Suur iseend (inim- ja materiaalseid ressursse) säästa. Sellise leppega tagati koostöö vallutatutega. Kui Vene võim andis kinnituse varasemate privileegide säilitamiseks, tagas Vene riik endale lojaalsuse.

Ajalugu
thumbnail
72
docx

Eesti-ajaloo suur üldkonspekt

EESTI AJALOO SUUR ÜLDKONSPEKT EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD o JÄÄAEG- eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi. o Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr. o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema.  o Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandri ala präegusest tunduvalt väikem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisejärv, Võrtsjärv ja Peipsi. o Kui Balti jääpaisejärv ennast ookeanisse surus langes Läänemere pind korraga 20-30m o MUINASAEG- ajajärk esimesteste inimeste saabumisest kuni muistse

Ajalugu
thumbnail
70
docx

Eesti Uusaeg

Temaatiline kava Eesti uusaja mõiste: Eesti uusaja mõiste: 1710-1900. Aastal 1710 ei toimunud mitte midagi, kuskilt pidi alustama Uusaega Eestis, sisuliselt midagi ei muutunud vahetus välja Rootsi kuningas Vene tsaariga, kuid kohaliku valitsust toimetasid baltisakslased (Vanasti Eesti uusaeg 1800-1918). Suuremad muutused Eesti ajaloos toimusid 19. saj teisel poolel. Uusaeg jaguneb: varauusaeg, uusaeg, uusimaeg. Majanduses üleminek kapitalismi majanduse. Tööstuses võetakse kasutusele aurulaevad. Poliitika: kodanikuühiskond, rahuvs liikumised. 2) Eesti uusaja ajaloo allikad: Dokumentide kvantitantiivne kasv. Valitsusasutuste kantseleid hakkavad dokumenteerima rohkem. Ilmuvad uued allika liigid, mida varem pole olnud kasutatud. Kirjalike allikaid on liiga palju, otsitakse ainult kõige relevantsemad allikad, mis annavad täieliku iseloomustuse sündmustest. Rahvastikuajalugu: Hingeloendid (hingerevisjonid) - Dokumendid, mis koostati h

Ajalugu
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

Tuntuima leiukoha, Asva (Saaremaal) järgi nim seda kultuuri Asva kultuuriks. Asulate kindlustamine viitab teatud väärtuste (toidutagavarad, pronks) tekkimisele ja nende kaitsmise vajadusele. Peamiseks elatusalaks kujunes karjakasvatus, mõnevõrra vähem tähtis oli veel maaviljelus. Olid tekkinud esimesed põllulapid, mida hariti kõpla või küünega (kuusetüve tükk, millele oks külge jäetud). Vähenema hakkas, kuid siiski jäi veel oluliseks, küttimise ja kalapüügi tähtsus toidulauale. Pronksiaja lõpul pronksesemete leidude hulk suureneb, mis viitab arenevale kaubavahetusele naabritega (Kesk- Rootsi, Edela-Soome) Umbes 500 a eKr jõudsid Eesti aladele esimesed raudesemed (vanimad leiud on mõõk, nuga ja naaskel Ida-Virumaalt). Nagu pronksi, oli ka rauda algul vähe ja suuri muudatusi varane rauaaeg siinses elukorralduses ei toonud. Läänepoolsete naabrite eeskujul hakati surnuid matma kivikirstkalmetesse (tuntuim Jõelähtmel)

Ajalugu
thumbnail
56
doc

Eesti ajalugu

MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, mägi, Mesoliitikum Lam-mas

Ajalugu
thumbnail
44
docx

Eesti uusaeg

Selle eesmärgiks oli kauplemist maal piirata, et kauplemine toimiks rohkem linnades linnade kontrolli all. Sõbrakaubandus- talupoeg suhtels linnas mingi kaupmehega, viis oma kauba sellele ja ostis tema käest ka endale vajaliku kauba. Vajadusel sai ka võlgu võtta. Asehalduse ajal maakaubanduse reegleid lihtustati oluliselt, need jäid ka püsima hilejm 19 saj oluliselt. Peamiteks kauplemiskohtadeks olid linnad, oluline oli ka erinevate laatade tähtsus (ntks Tartu laat). Käsitöö ja tööndus- Käsitöö osas erilisi uuendusi ei toimunud 18 saj, jätkuvalt kehtis tsunfi kord, käsitöölise dpidid kuuluma kindlasse tsunfi. See piiras selgelt ettevõtlust ja selle vabadust. Maapiirkondades oli aga tegelikkus teistsugune, oli käsitööliseid, kes ei kuulunud kuhugi. Olid ka manufaktuurid juba, mis rajati kõik kuskile maale, linnast välja, sest linnas ei saanud neid asutada, tsunfide vastuseis oleks olnudliiga suur

Ajalugu
thumbnail
28
docx

Eesti ajaloo historiograafia

köstrite ettevalmistamine, kes koolis oleks veidi kõrgemal tasemel õpetatud. 1839 viidi üle Valka, täpselt Eesti ja Läti piiril. Õpe saksa keeles. Seminari juhtas 1839--1883 Janis Cimse, kel korralik pedagoogi haridus Saksamaalt. Tema järgi ka nimi seminarile. Cimse surma järel, 1885 üle 100 koolmeistri läks matustele. Liivimaa koolmeistrite õpetajale aumärk. Kolm-neli aastat õpiti seminaris, seal paljud kultuurielus olulist osa etendanud inimesi oma hariduse saanud. Jakobson, Kunileid, Mihkel Kampmann. Seminar suleti venestusaja saabudes, avati veelkord peale 1885. aastat. Praegu Valga koduloomuuseum. Jakobson eksterni eksami, sarnane gümnaasiumi õpetaja taseme lõpetamisele. Hiljem õpetas Peterburis tsaari perekonna ringi kuuluvaid noori daame. Peterburi perioodil õukonna kunstnik Johann Köler, kes tegi tsaari perekonna portereesid ja Jan Kareli (Kreutzwaldi ja Fahelmanni sõpruskond, Nikolai I ja Aleksander II ihuarstiks),

Ajalugu
thumbnail
17
doc

"Ärkamisajast kuni 1917.aastani" Vene aeg

Inglismaal, jõudsalt levis ka kirjutamis-ja arvutamisoskus. Ilmus ka uusi õppeaineid, nagu maateadus ja noodist laulmine. Kõrgema hariduse saamiseks pidid talupojad minema saksakeelsesse kooli. Kuid saksakeelne haridus võis osutuda väga patriootiliseks. Nii oli nt Valgas asuvas Jãnis Cimze seminaris, kus koolitati kihelkonnakooliõpetajaid. Seal said hariduse paljud eesti ja läti rahvusliku ärkamisaja suurkujud, nagu Carl Robert Jakobson ja Krisjanis Valdemars. Postipapa Pideva ajakirjandue alguseks tuleb lugeda 1857.a, mil Vändra köster ja Pärnu Ülejõe vallakooli õpetajad Johann Voldermar Jannsen hakkas välja andma ajalehte "Perno Postimees". Leht sai kiiresti populaarseks, milles oli suur osa väljaandja enda ladusatel kirjutistel. Jannsen oli pärit möldri perekonnast, seea natuke parematest oludest kui tavalne talupoeg, ent siiski talupojaseisusest ja maarahva keskelt. Hariduse oli ta saanud Vändra

Ajalugu




Kommentaarid (2)

sviiidi profiilipilt
sviiidi: oli abiks, suured tänud!
22:07 18-09-2012
dakeith profiilipilt
keith karula: aitas küll (Y) parim
22:31 18-12-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun