Anatoomia (regulatsioonimehhanismid, närvisüsteem, meeleelundid) (8)

Tallinn
Regulatsioonimehhanismid :
99. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus: regulatsioonimehhanismid koosnevad kahest poolest: neruaalne ja humoraalne pool. Neuraalne regulatsioon toimub läbi närviimpulsi ja seda protsessi viib läbi närvisüsteem tervikuna . Humoraalne regulatsioon toimub aga läbi vere keemilise koostise, hormoonide ning laktaadi. Viimane määrab kehalise aktiivsuse. Neuraalne regulatsioon toimub ülikiiresti, suisa momentaanselt ning mõjutab tugevasti hormoonide teket. Hormoonide tase omakorda mõjutab närvisüsteemi. Humoraalne regulatsioon toimub aga aeglaselt, kuid toimuv muutus on suhteliselt stabiilne.
100. Hormooni ja sisesekretoorse näärme mõiste: hormoonid on keemilised informatsiooni kandjad , mis produtseeritakse spetsiaalsetes rakkudes ning jõudes sihtelunditesse, mõjutavad nende talitlust. Sisesekretoorne nääre ehk endokriinnääre – neil puuduvad viimajuhad ning sekreet saadetakse otse verre (seetõttu on neil hästi tihe verekapillaaride võrgustik). Hormoone produtseeritakse sisesekretoorsetes näärmetes ja ka üksikutes rakugruppides hormoone mitte produtseerivates organites . Nt neerudes.
101. Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis, tähtsamad hormoonid, nende toime: (joonis 17) Sisesekretoorsed näärmed ülalt alla on epifüüs ehk käbikeha, hüpofüüs ehk ajuripats , kilpnääre, harknääre ehk tüümus, neerupealised, neerud, kõhunääre ehk pankreas, 12-sõrmik, munandid /munasarjad. Kõik nad toodavad erinevaid hormoone ja saadavad need mööda keha laiali.
Epifüüs – paikneb vaheajus, toodab loomuliku valguse toimel serotoniini, mis soodustab vaimset töövõimet; melatoniini, mida pärsib päikesevalgus (soodustab valguse puudus). Viimane soodustab unisust ning väidetavalt pidurdab oma hormoonidega ka enneaegset sugulist küpsemist.
Hüpofüüs – paikneb vaheaju põhjas, seal toodetakse kõiki teisi sisesekretoorseid näärmeid stimuleerivaid hormoone ning ühtlasi produtseeritakse ka somatotroopset hormooni ehk kasvuhormooni.
Kilpnääre – asetseb mõlemal pool hingetoru, seal toodetakse joodi sisaldavaid hormoone, mis reguleerivad ainevahetust ja närvisüsteemi erutuvust.
Harknääre – paikneb hingetoru hargnemise kohal, pidurdab enneaegset sugulist küpsemist ning on väga võimas lapseeas (istub trahhea kohal). Harknäärmes aktiviseeritakse antikehad .
Neerupealised – istuvad neerude kukil, moodustavad kaks struktuuri – koor ja säsi. Koores toodetakse hormoone, mis reguleerivad süsivesikute ja mineraalainete ainevahetust ning omavad ühtlasi ka sugufunktsioone ( nais -, meessuguhormoonid). Säsis toodetakse adrenaliini, mis stimuleerib südame tööd, lihaskontraktsiooni ning hingamist, ent pärsib seedimist.
Pankreas – asetseb kõhuõõnes, mao taga, seal reguleeritakse kahe süsivesikuga glükoosi taset. Nimelt – glükoos muudetakse insuliini abil glükogeeniks ning glükogeeni muudab glükoosiks tagasi glükagoon.
Munandid – neis toodetakse paralleelselt spermidega ka meessuguhormoone androgeene (omavad ainevahetust stimuleerivat toimet) → testosteroon , mille toimel kujunevad välja meestel mehised tunnused. Munandites on aga ka üks väike ala, kus toodetakse naissuguhormoone östrogeene.
Munasarjad – neis toodetakse naissuguhormoone ehk östrogeene, millel on ainevahetust stimuleeriv toime, ent mõju märgatavalt väiksem, kui androgeenidel. Toodetakse aga ka vähesel määral androgeene.
Närvisüsteem:
102. Närvikude koosneb: närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliiarakkudest. ( Vananedes neurogliia hulk suureneb)
103. Närviraku ehitus: koosneb kehast ja jätkest. Keha keskel paikneb üks tuum, milles omakorda on kaks-kolm tuumakest. Jätkeid on kahte liiki: dendriidid ja neuriidid. Dendriitide kaudu närviimpulss siseneb, neuriidi kaudu väljub.
104. Neuronite liigid ehituse ja talitluse alusel:

• Unipolaarne ehk ainujätkeline neuron , mille kehast lähkub ainult üks neuriit, dendriidid puuduvad;
  
• Biopolaarne ehk kahejätkeline neuron, millel üks dendriit ja üks neuriit;
  
• Multipolaarsed neuronid, milledel palju dendriite ja üks neuriit.
  
  • Aferensed ehk sensoorsed ehk tundeneuronid – võtavad vastu närviimpulsi;
    
  • Eferentsed ehk efektoorsed ehk motoorsed neuronid – kutsuvad esile efekti, panevad liikuma;
    
  • Assotsiatiivsed ehk lülitusneuronid – peavad kontakti mitme närviraku vahel, loovad seoseid.
    

105. Närvikiu ja närvi mõiste, närvi liigid: närvikiud on tupega ümbritsetud närviraku jätked. Närv koosneb sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimpudest . Närvi liigid: sensoorsed ehk tundenärvid (nägemine, haistmine ), motoorsed ehk liigutajad närvid ( liigutuse esilekutsumine – silmaliigutajanärv) ja seganärvid (sisaldavad mõlemaid kiude , on inimkehas valdavaks).
106. Selgitada mõisted: retseptor , sünaps, neuromuskulaarne sünaps, neuromotoorne ühik, refleks , refleksikaar :

• Retseptorid – aferentsete närvirakkude dendriitide lõpmed, mis asetsevad meeleelundites, nahas, lihastes, siseorganites jm ning võtavad vastu ärritusi nii sise- kui ka väliskeskkonnast.
  
• Sünaps – kahe neuroni vahel olev kontakti paik.
  
• Neuromuskulaarne sünaps ehk motoorne lõpp-plaat – motoorne närvilõpe vöötlihases.
  
• Neuromotoorne ühik – motoneuron koos tema poolt innerveeritavate lihaskiududega. ( Innervatsioon on närvidega varustamine)
  
• Refleks – kesknärvisüsteemi vahendusel toimuv vastusreaktsioon retseptorite poolt välis- ja sisekeskkonnast vastu võetud ärritusele.
  
• Refleksikaar – moodustub närvisüsteemis talitlevate neuronite seostumisel.
  

107. Seljaaju paiknemine, mõõtmed: seljaaju asetseb selgrookanalis ning lõppeb esimeste nimmelülide kohal. Läbimõõduks ligikaudu 1 cm ja pikkus 45 cm.
108. Seljaaju välisehitus: kaela piirkonnas jämeneb seljaaju kaelapaisumuseks, nimmeosas nimmepaisumuseks. Paisumuste piirkonnast lähtuvad närvid vastavalt üla- ja alajäsemele.
109. Seljaaju siseehitus, joonis 11: seljaaju kõhtmisel pinnal kulgeb mediaanlõhe ja selgmisel pinnal mediaanvagu, mis jagavad seljaaju kaheks sümmeetriliseks pooleks. Kummalgi poolel on eesmine külgmine ja tagumine külgmine vagu. Tagumistesse külgvagudesse sisenevead seljaajunärvide selgmised, eesmistest külgvagudest väljuvad kõhtmised juured. Selgmised juured koosnevad aferentsete (sensoorsete) närvikiudude kimpudest ning tagumiste juurte sensoorsete aksonite kaudu suunatakse elundite retseptoritest saabuvad närviimpulsid seljaajju. Seljaaju erinevates osades on närvijuured erineva pikkuse ja suunaga. Seljaaju lõppedes moodustavad närvijuured lõppniidi umber kimbu, nn hobusesaba . Seljaaju osa, millest väljub paar eesmisi ja paar tagumisi juuri vastab ühele seljaajunärvi paarile, nim seljaaju segmendiks. Segmente on 31, neist 8 kaela-, 12 rinna-, 5 nimme -, 5 ristluu - ja üks õndrasegment.
110. Nimeta peaaju osad, üksikosade tähtsamad ülesanded: peaajul on viis osa: piklikaju , tagaaju, keskaju , vaheaju ning otsaju . Piklikaju tähtsaim ülesanne on erutuse edasi kandmine mööda vastavaid vääte väikeajju või talamusse. Tagaajus asetsevad nt hingamis -, südametalitluse ning kaitsereflekside keskused. (Väikeaju ülesandeks on inimese kõikide keeruliste liigutuste koordineerimine ja keha tasakaalu säilitamine.) Keskajus paiknevad ülaküngaste tuumades koorealused nägemiskeskused (pea ja silmade pööramine vastuseks valgusärritusele, pupilli ahenemine valgusärrituse korral) ning kuulmiskeskused ( akustilised orienteerumisrefleksid – pea pööramine ootamatu heliärrituse korral). Vaheaju talamus on kõikide tundlikkuse liikide (v.a haistmine) koorealune keskus. Otsaju tugev pinna liigendus suurendab ajukoore pinda ning soodustab verevarustust .
111. Võrkmoodustiste olemus: võrkmoodustis ehk retikulaarformatsioon on ajutüves paiknev eriline närvirakkude kogum, kus närvirakud on omavahel tihedalt jätketega seotud ja moodustavad võrgustiku. Ülesandeks avaldada kas aktiveerivat või pärssivat toimet kogu kesknärvisüsteemi talitlusele.
112. Otsaju osad, mõhnkeha: otsaju osad (joonis 18 lk 30): külgvagu, oimusagar, kuklasagar, kiiru-kuklavagu, kiirusagar, posttsentraalkäär, tsentraalvagu, pretsentraalkäär ning laubasagar. Mõhnkeha on suuraju pikilõhe põhjas paiknev valgeaine plaat, mis suundub suuraju poolkerade sisemusse ja ühendab suuraju poolkerasid omavahel.
113. Ajukoore mõiste, mõõtmed: ajukoor on pindmine ajukiht, mis koosneb neuronitest ja gliiarakkudest ning on umbes 3 mm paksune hallaine kiht. Pindalaks täiskasvanud inimesel ligikaudu 2200 cm2.
114. Nimeta motoorseid välju ajukoores : motoorne kõne- ja kirjutamisväli, päraku ja kusiti tahtelise sulgemise väljad, keha ülemiste osade tahteliste liigutuste väljad.
115. Nimeta sensoorseid välju ajukoores: nägemismälu piirkond, lugemiskeskus, kuulmispiirkond, akustiline kõnekeskus, haistepiirkond.
116. Ülenevad juhteteed, nende ülesanded: ülenevad juhteteed on sensoorsed ning nende kaudu antakse peaajju närviimpulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast , lihastest ja teistest elunditest.
117. Alanevad juhteteed, nende ülesanded: alanevad juhteteed on motoorsed ning nende kaudu jõuavad närviimpulsid peaajust seljaajju, kust need motoorsete närvide kaudu antakse edasi keha perifeeriasse – lihastesse ja teistesse elunditesse. Tahtelisi liigutusi reguleerivad närviimpulsid kulgevad mööda kortikospinaalkulglaid – koore tasandilt. Kõik ülejäänud alanevad juhteteed moodustavad nn subkortikaalkulglad – nende kaudu kulgevad erutused lihastele alateadlike, automaatsete liigutuste sooritamiseks.
118. Seljaajunärvi moodustumine (joonis 27 lk 47): seljaajunärv moodustub seljaaju kõhtmise ja selgmise juure ühendamisel ja on väga lühike. Väljudes lülivahemulgu kaudu selgrookanalist, jaguneb ta kaheks – selgmiseks ja kõhtmiseks haruks. Mõlemad harud on oma talitluselt seganärvid. Seljaajunärvide selgmised harud suunduvad lähtekohast tahapoole ja innerveerivad süvasid seljalihaseid ning vastava piirkonna nahka. Seljaajunärvide kõhtmised harud kaela-, õla-, nimme- ja ristluupiirkonnas koonduvad põhimikkudeks, millest lähtuvad närvid innerveerivad keha kindlaid piirkondi. Rinnanärvide kõhtmised harud põimikuid ei moodusta, need kulgevad roietevahemikes.
119. Nimeta seljaajunärvide põimikud, nende innervatsiooni piirkonnad:

• Kaelapõimik – innervatsioon kaela- ja kuklapiirkonnas (nahk ja lihased);
  
• Õlapõimik – innervatsioon kaela-, õlavöötme-, rindkere - ja vaba ülajäseme piirkonnas (nahk ja lihased);
  
• Nimmepõimik – innerveeritakse kõhulihaseid, reie eesmise ja külgmise rühma lihaseid ning munanditõsturit.
  
• Ristluupõimik – innerveeritakse vaagnapõhja lihaseid, munandikoti, (suurte häbememokkade) tagumist osa, reie tagakülje lihaseid ja nahka, sääre- ja labajalalihaseid ning selle piirkonna nahka, v.a sääre mediaalse pinna nahka.
  
• Õndrapõimik – inerveerib õndraluu piirkonna nahka.
  

120. Roietevahelised närvid, arv, innervatsiooni piirkonnad: Roietevahelised närvid on rinnanärvide kõhtmised harud, mis kulgevad sisemiste ja välimiste roietevaheliste lihaste vahel. Neid on 12 paari ning innerveerivad roietevahelisi ja kõhulihaseid ning kopsu- ja kõhukelmet. Nahaharud innerveerivad rindkere- ja kõhunahka.
121. Nimetage peaajunärvid, nende iseloom, ülesanded:

• I peaajunärv ehk haistenärv – on sensoorne närv. Juhib haistmisärrituse peaajju;
  
• II peaajunärv ehk nägemisnärv – on sensoorne. Juhib nägemisärrituse peaajju;
  
• III peaajunärv ehk silmaliigutajanärv – on motoorne, sisaldab parasümpaatilisi kiude. Motoorsed kiud innerveerivad silmamuna liigutavaid lihaseid (v.a. ülemine põikilihas ja külgmine sirglihas). Parasümpaatilised kiud aga innerveerivad pupilliahendajat ja ripslihast;
  
• IV peaajunärv ehk plokinärv – on motoorne. Innerveerib silmamuna liigutavat ülemist põikilihast;
  
• V peaajunärv ehk kolmiknärv – on kõige võimsam peaajunärv, seganärv. Silmanärvi kiud innerveerivad lauba, pealae, silmakoopa ja ninaõõne piirkonda. Ülalõuanärv innerveerib pose, ninaõõne ja alalõua piirkonda ning ülemisi hambaid. Alalõuanärv innerveerib alalõua- ja oimupiirkonda, keelt ning alumisi hambaid. Motoorsed kiud innerveerivad kõiki mälumislihaseid;
  
• VI peaajunärv ehk eemaldajanärv – on motoorne. Innerveerib silmamuna lateraalset sirglihast;
  
• VII peaajunärv ehk näonärv – on seganärv, sisaldab parasümpaatilisi kiude. Motoorsed kiud jagunevad kõrvasüljenäärmes harudeks, mis innerveerivad kõiki näo miimilisi lihaseid ning osaliselt ka kaelalihaseid. Sensoorsed harud toovad maitseerutusi keeletipu ja -keha maitsepungadest. Parasümpaatilistest kiududest üks osa innerveerib pisaranääret, teine osa keele- ja lõuaalust süljenääret;
  
• VIII peaajunärv ehk esiku -teonärv ehk tasakaalu-kuulmisnärv – on sensoorne kaksiknärv, mis jaguneb esiku- ja teonärviks. Juhib kuulmis - ja tasakaaluärrituse pea- ja seljaajju;
  
• IX peaajunärv ehk keeleneelunärv – on seganärv, sisaldab parasümpaatilisi kiude. Sensoorne osa innerveerib keele tagaosa limaskesta ning tagab maitsetundlikuse. Motoorne osa innerveerib tikkeljätke-keeleluulihast. Parasümpaatiline osa innerveerib kõrvasüljenääret;
  
• X peaajunärv ehk uitnärv – funktsionaalselt on seganärv, sisaldab põhiliselt parasümpaatilisi kiude. Kõhuõõnes annab harusid põimikutele, mis innerveerivad magu, peensoolt, jämesoolt, maksa, kõhunääret, põrna ja sugunäärmeid ( munandeid ja munasarju). Üks uitnärvi sensiiblitest harudest lõpeb retseptoriga aordikaares ja etendab olulist osa vererõhu reguleerimises. Motoorsed kiud innerveerivad neelu, pehmesuulae ja kõri lihaseid. Parasümpaatiline osa innerveerib südamelihast, kõikide rindkere- ja kõhuõõneelundite silelihaseid ja näärmeid;
  
• XI peaajunärv ehk lisanärv – on motoorne. Innerveerib rinnaku - rangluu -nibujätkelihast ja trapetslihast;
  
• XII peaajunärv ehk keelealune närv – on motoorne. Innerveerib keele kõiki lihaseid.
  

122. Vegetatiivse närvisüsteemi mõiste, jagunemine: vegetatiivset närvisüsteemi nim ka autonoomseks närvisüsteemiks, sest selle poolt innerveeritavate elundite talitlus ei allu inimese tahtele. Veg. ns innerveerib peamiselt siseelundeid – seedimis-, hingamis-, eritus-, vereringe -, sisesekretsiooni- ja suguelundeid.
Vegetatiivsel närvisüsteemil eristatakse kaks osa:

• Tsentraalne , mille moodustavad pea- ja seljaaju vegetatiivsed tuumad ;
  
• Perifeerne , millesse kuuluvad vegetatiivsed ganglionid ning pea- ja seljaajunärvide koostisse kuuluvad vegetatiivsed närvikiud.
  

Olenevalt närvikeskuste ja ganglionite asukohast, nende kiudude kulust ja toimest innerveeritava elundi talitlusele, jaotakse vegetatiivne närvisüsteem kaheks – sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks.
123. Sümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom: Joonis 32. Vegetatiivse närvisüsteemi keskused paiknevad sümpaatikuse tuumadena seljaaju hallaine rinna- ja nimmeosa külgservades. Selle osa reguleeriv roll on valdav organismi aktiivses seisundis. Nt. intensiivse lihastöö ajal, külma toimel, tugeva valu või mõningate emotsionaalsete seisundite (viha, rõõm) korral.
124. Parasümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom: keskused on ajutüves ja seljaaju koonuses paiknevad tuumad. Parasümpaatilise närvisüsteemi moodustab aga peaajutüvi koos 3, 7, 9 ja 10 peaajunärviga ning seljaaju ristluu osa (sealt lähtuvad närvid). Innerveerimine toimub valdavalt puhkeolekus .
125. Analüsaatori mõiste, nimeta osad: analüsaator on ühtne funktsionaalne süsteem, mis alati koosneb kolmest osast:

• Retseptoorne ehk perifeerne osa ehk vastuvõtja – paikneb meeleelundites ja perifeerias. Suudab reageerida vaid teatud kindlatele ärritajatele;
  
• Juhtiv osa – vastav peaaju- või seljaajunärv, mis toob informatsiooni meeleelundist;
  
• Tsentraalne osa ehk peaajukoor – suuraju teatud piirkond, mis võtab vastu informatsiooni ja lõpptulemuseks on aistingud.
  

126. Kõrva ehitus: välis-, kesk- ja sisekõrv: Joonis 15 I
127. Kuulmisanalüsaatori osad, talitluse põhimõte: (Joonis 15 II) Väliskõrva juurde kuulub kõrvalest, välimine kuulmekäik ja trummikile. Sealt edasi tulevad keskkõrva kolm kuulmeluukest: vasar , alasi ja jalus , mis on omavahel liigestega ühendatud. Keskkõrvast lähtub kuulmetõri, mis ühendab teda neeluga (õhurõhu tasakaalustamiseks kahel pool trummikilet). Sisekõrv on tasakaalu- ja kuulmiselund . Ta paikneb oimuluus. Koosneb luulabürindist ja selle sees asuvast kilelabürindist. Ühendus nende vahel puudub. Kahe labürindi vahele jääb vedelik, mida nim. perilümfiks. Kilelabürindi sees on endolümf. Luulabürint koosneb esikust, lookkanalitest (2) ja teost. Esikus asub ümarsopis, mis on ühendatud teoga ja ovaalsopis, millest algavad poolringkanalid. Esikus on kaks akent - esikuaken, mis on suletud jalusega ja teoaken, mis on suletud teisese trummikilega. Tigu on luuline kanal, mille sisekülge mööda kulgeb luuline spiraalleste, mis vaba otsaga jagab teo sisemuse ülemiseks esikuastrikuks ja alumiseks trummiastrikuks. Luulise osa sees on kileline teojuha , mis on kolmnurkse ristlõike pinnaga ja ta eraldab esikuastriku trummiastrikust täielikult, ainult teo tipul on esiku- ja trummiastrik väikese ava – helikotreema kaudu ühendatud. Teojuhas eristatakse basilaarlestet ja esikulestet. Basilaarlestmel paikneb kuulmiselund – Corti elund . Ta koosneb tugi- ja retseptoorsetest rakkudest (karvrakkudest). Basilaarlestme sees on umbes 24000 ristipidist kiukest n.ö. kuulmiskeelikut. Nad pikenevad teo tipu suunas. Retseptoorsete rakkude kohal on katteleste.
Kuulmisärrituse vastuvõtmine: jaluse võnkumine - esikuastriku perilümf – helikotreema kaudu – trummiastriku perilümf. Vastavalt perilümfi võnkumise laadile hakkavad basilaarlestmes kuulmiskeelikud võnkuma. Kusjuures samal kohal asetsevad retseptoorsed rakud erutuvad , puuduvad dendriididega vastu kattelestet, siin mehhaaniline võnkumine transformeeritakse närvierutuseks, mööda kaheksandat peaajunärvi ligub impulss peaajukoore oimusagarasse, seal tekib kuulmisaisting
128. Tasakaaluanalüsaatori paiknemine, osad, talitluse põhimõte: (Joonis 16) Tasakaaluretseptorid paiknevad poolringkanalite laenenud algusosades – ampullides ja esikus paiknevas ümar- ja ovaalkotikeses.
Tasakaalu- ja kuulmiselundiks on sisekõrv. Ta paikneb oimuluus. Koosneb luulabürindist ja selle sees asuvast kilelabürindist. Luulabürint koosneb esikust, lookkanalitest (2) ja teost. Esikus asub ümarsopis, mis on ühendatud teoga ja ovaalsopis, millest algavad poolringkanalid. Poolringkanalite algusosas on laiendid ehk ampullid ja nendes ampullides paiknevad kuplaharjad. Esikus asetsevad ümar- ja ovaalkotike, milles paiknevad kuulmetähnid. Harjad ja tähnid sisaldavad retseptoorseid- ja tugirakke. Nad asuvad zelatiinitaolises aines, kusjuures kotikestes sisaldab see zelatiinitaoline aine veel kaltsiumkarbonaadi kristalle. Kui raskusjõud muutub st. keha liikumisel üles-alla, siis need ülitundlikud dendriidid, mis olid selle zelatiini sees, annavad täpselt teada pea asendist (üleval või all). Lookjuhades annavad karvrakud infot keha liikumise kiirenemisest või aeglustumisest. Seda põhjustab poolringkanalites olev endolümf. Nii tähnidest kui ka kuplaharjadest tulevad impulsid suunatakse väikeajju. Kehaasendist annavad infot retseptorid lihaskäävidest ja eriti palju on retseptoreid lihase ülemineku piiril kõõluseks, neid nim. Golgi kehakeseks.
129. Silmamuna ehitus, silma abiseadeldised: (Joonis 15) Silmamuna koosneb kestadest ja klaaskehast. Abisedaldiseks on silmalaud , ripsmed (tolmuharjad), silmamuna liigutavad 6 lihast (et silmad võrdselt liiguks), pisaranäärmed, kulmud (et higi laubalt silma ei jookseks).
130. Nägemisanalüsaatori osad, talitluse põhimõte:

• Perifeerias paikneb retseptoorne osa – võrkkesta kepikesed ja kolvikesed , mis võtavad informatsiooni vastu;
  
• II peaajunärv ehk nägemisnärv, mis on juhtivaks osaks;
  
• Tsentraalne osa – suuraju poolkerade kuklasagara koores, kuhu informatsioon kokku tuleb.
  

131. Haistmisanalüsaator: (Joonis 16) paikneb ninaööne ülemises osas u 4 cm2`l ja sisaldab u 60 miljonit haistmisrakku.
132. Maitsmisanalüsaator: (Joonis 16) Paikneb keelel ja pehmel suulael.
133. Naha ehitus, kihid , nendes paiknevad organid : (Joonis 17) nahal on kaks kihti - pindmine ja süva. Marrasknahk (epidermis) on kattekude. Selle pealmist, sarvestunud kihti nimetatakse sarvkihiks. Sarvkihi rakud on surnud, nad eralduvad kõõmana. Alumist kihti nimetatakse kasvukihiks, selle rakud paljunevad pidevalt ja lükkavad ülesse surnud rakke. Sarvkiht kaitseb naha alumisi osi kulumise eest. Kasvukihis paiknevad pigmendiosakesed kaitsevad organismi liigse päikesekiirguse eest. Peale marrasknahka tuleb pärisnahk, mis koosneb tihedast sidekoest. Selles kihis on palju veresooni, närvilõpmeid. Pärisnahk läheb üle nahaaluseks koeks, milles on palju tihedaid sidekoekiude ja rasvkudet . Nahas asuvad: higinäärmed - pärisnahas ja nahaaluses koes, avanevad poori näol (inimesel on umbes kaks miljonit, eriti palju peopesas ja jalataldadel) ja rasunäärmed - juhad avanevad karvanääpsudesse (hoiavad karvu ja nahka). Karvasibulala kinnituvad silelihasrakud, mis on karvapüstitajateks. Karvad ja küüned on nahamoodustised Inimesel on nahka umbes 1,5 m² ja paksus on kuni 4 mm. Mida vanemaks inimene saab, seda õhemaks nahk muutub.
134. Nahas paiknevad retseptorid: (Joonis 17) naharetseptorid on sensoorsete närvide lõpmed. Nende kaudu võetakse vastu valu, temperatuuri ja puuteärritusi. Selle tulemusena tekivad ajukoores vastavad aistingud. Puudutustele on eriti tundlikud keeleots, huuled ja sõrmeotsad. Kompeerutus kaob kiiresti. Seepärast harjume kiiresti näiteks oma riiete surve ja puudutustega. Külma ja sooja aistmine sõltub sellest, kui kiiresti keskkonna temperatuur muutub.Kui temperatuur muutub aeglaselt, püsib naha temperatuur regulatsioonimehhanismide tõttu ühesugune ja aistingut ei teki.