Norra ülevaade (0)

Riigi iseloomustus
Norra Kuningriik
Riigi omakeelne nimi: Kongeriket Norge
Riigikord : konstitutsiooniline monarhia
Riigipea : Tema Majesteet Norra Kuningas Harald V
Valitsusjuht: peaminister Jens Stoltenberg
Pindala: 385 155 km²
Rahvaarv: 4 644 457 miljonit (juuli 2008 seisuga)
Rahvastiku tihedus: 12,1 (inimest km² kohta)
Pealinn: Oslo
Keel: Norra Bokmål ja Norra Nynorsk; (mõnedes piirkondades on ametlikuks riigikeeleks ka saami keel)
Riigikirik: Norra evangeelne luterlik kirik
Kurss : Norra kroon (NOK); 1 kroon = 100 ööri
Rahvuspüha: 17.mai (põhiseaduse vastuvõtmise päev aastal 1814 )
Asukoht: Põhja-Euroopas; Põhjamerest lõunas ja Põhja-Atlandi ookeanist idas
Naabrid: Rootsi, Soome, Venemaa; meritsi ka Taani
Iseseisvus: 7. juuni 1905
Joonis 1. Norra lipp
Allikas: https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/flags/no-flag.html
Joonis 2. Norra kaart
Allikas: https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/no.html
Riigi arengutase
Inimarenguindeks (IAI) – 0,968 ( OECD riik)
Vaesuse indeks – 2
Vastsündinute suremus (1000 elaniku kohta, 2008.a) – 3,61
Elektri tarbimine (kWh; 2005.a) – 113,9 miljardit
Töötuse tase (2007.a) – 2,5%
Interneti kasutajaid – 3,8 miljonit
Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse
Norra astus WTO (World Trade Organisation ) liikmeks 1.jaanuaril 1995. Ta on ka Rahvusvahelise Valuutafondi IMF liige.
www.transnationale.org andmetel on Norrast pärit sellised tuntud firmad nagu Statoil ja IF kindlustusfirma.

Rahvastiku üldiseloomustus

Rahvaarv

The World Factbook andmetel elab Norras 2008 aasta juuli seisuga 4 644 457 inimest. Eestist elab seal muidugi rohkem rahvast, kuid võrreldes ülejäänute riikidega võib öelda, et Norra on rahvaarvult keskmine riik. Väga palju on riike, kus rahvaarv jääb isegi alla miljoni või siis paar miljonit ja samuti on palju riike kus rahvaarv ületab tugevalt Norra oma. Umbkaudu sama palju on rahvast Bosnia ja Hertsegoviinas (4 590 310); Horvaatias (4 491 543); Gruusias (4 630 841); Singapuris (4 608 167).
Aastate jooskul on Norra sündimus vähenenud, kuid suremus on ainult veidikene suurenenud. Prognoosi kohaselt muutub sündimus ja suremus 2050 -ndaks aastaks sama moodi nagu siiamaani.
Births
Deaths
Net number of
Rate of natural
per 1000
per 1000
migrants per
increase
Growth rate
Year
population
population
1000 population
( percent )
(percent)
 
 
 
 
 
 
1950
19.1
9.1
7.0
1.00
1.70
1955
18.5
8.5
7.6
1.00
1.77
1960
17.3
9.1
4.8
0.82
1.30
1965
17.8
9.5
3.0
0.83
1.13
1970
16.6
10.0
2.5
0.67
0.92
1975
14.1
10.0
-1.2
0.41
0.29
1980
12.5
10.1
0.9
0.24
0.33
1985
12.4
10.6
1.5
0.17
0.33
1990
15.0
10.8
0.4
0.41
0.46
1995
13.8
10.4
1.5
0.35
0.49
2000
13.2
9.8
2.2
0.34
0.56
2005
11.7
9.4
1.7
0.22
0.40
2010
10.9
9.3
1.7
0.16
0.33
2015
10.9
9.2
1.7
0.17
0.34
2020
11.2
9.3
1.6
0.18
0.35
2025
11.1
9.7
1.6
0.14
0.30
2030
10.7
10.4
1.6
0.03
0.19
2035
10.1
11.1
1.6
-0.10
0.06
2040
9.7
11.8
1.6
-0.20
-0.04
2045
9.8
12.2
1.6
-0.25
-0.09
2050
9.9
12.5
1.6
-0.26
-0.10
Table 1. Rahvaarvu kasv.
Allikas: U.S. Census Bureau International Data Base

Rahvastiku tihedus ja paiknemine

Norra rahvastiku tihedus on 2008 aasta seisuga 15,05 inimest km² kohta. Umbes sama palju on Omaanis (15,08); Ssomaalias (14,54); Argentiinas (14,73) ja Uus- Meremaal (15,36).
Norras on tihedamini asustatud edela ja lõuna mereäärsed alad, sisemaal on seega hõredam asustus. Taoline paigutus on tingitud ajaloolistest aspektidest

Loomulik iive

2008 aasta seisuga on sündimus Norras 11,12 sündi 1000 inimese kohta ja suremus
9,33 surma 1000 inimese kohta. Seega on loomulik iive positiivne, nimelt 1,79 ‰. Rändesaldo on 1,71 migranti 1000 inimese kohta. Nii suremuse kui sündimuse üldkordaja on võrreldes teiste riikidega keskmine. Imikusuremus on 3,61 surma 1000 inimese kohta. Lapsi on naise kohta keskmiselt 1,78. Neid näiatajaid võib lugeda madalaks, kuna riigis on hästi arenenud meditsiin ja majandus. Samuti on levinud pereplaneerimine, mis tähendab, et tahtmatudi sünde on vähem, kui teistes riikides.

Keskmine eluiga

Oodatav eluiga on meestel 77,16 aastat ja naistel 82,6 aastat, kokku: 79,81 aastat. Need näitajad on Euroopa Liidu näitajatest kõrgemad, kuid näiteks oma naaberriigi Rootsi omadest madalamad.

Tööjõud

Tööstuses on hõivatud 22% tööealisest elanikkonnast, teeninduses 74% ja põllumajanduses kõigest 4%. Töötute osakaal riigi tööealisest rahvastikust on kõigest 2,4%. Norra näitajad tööjõu kohapealt on nagu enamustes arenenud riikides: kõrge oskaal teenindusel ja madal põllumajandusel.

Rahvastikupoliitika

Norras ei ole kindlat rahvastikupoliitikat. Sündide arvu ei üritata mõjutada, nagu näiteks Hiinas. Kuid sündimist mõjutavad näiteks hea tervishoiusüsteem ja heal järjel majandus. Inimesed tahavad enne lapsi karjääri teha ja see tähendab, et lapsed sünnivad hiljem. Tervishoid ka pikendab inimeste eluiga.
AIDS ei ole Norras väga suur probleem just heale tervishoiusüsteemile ja tugevale ennetustööle. Täiskasvanutest on AIDS-i haigeid 2001 aasta seisuga vaid 0,1%, seega umbes 2100 inimest. AIDSist põhjustatud surmasid oli 2003 aastal vähem kui sada.