Vigastused (1)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

9

doc

JÄSEMEVIGASTUSED JA TAASTUSRAVI

.................3 1.1. Sissejuhatus..........................................................................................................3 1.2. Taastusravi pedagoogilised põhimõtted...........................................................3-4 1.3.Füüslise taastusravi vahendid...............................................................................4 1.4. Pedagoogilised taastumisvahendid......................................................................4 2. Vigastused ning nende võimalikud tagajärjed...........................................................5 2.1. Jäsemevigastused. Luumurrud.........................................................................5-6 3. RAVI.........................................................................................................................7 3.1. Luumurdude ravi................................................................................................7 3.2. Füsioteraapia..........

Kehaline kasvatus

14

doc

Traumatoloogia ja ortopeedia TU kokkuvo�te

4 – nõrgad liigutused takistuse vastu 5 – normaalsed liigutused takistuse vastu Ortooside kasutamise eesmärgid: Säilitada skeleti normaalne asend Vähendada ülekoormuse stressi Soodustada vigastustest paranemist Kompenseerida väsinud lihaseid, sidemeid või luid Kontrollida paralüütilist skeletisüsteemi Vähendada valu 2 2. PEHMETE KUDEDE VIGASTUSED Kinnised ja lahtised. Vigastatud koed: nahk, lihased, kõõlused, liigessidemed, veresooned ja närvid. Pindmised vigastused: 1) Abrasioon e. hõõrdumine – epidermis irdub, tekib vill, seroosne või verine eksudaat, põletiku ja infektsiooni võimalus Vill: aspireerida, steriilne side Rebenenud vill: desinfitseerimine, epidermise eemaldamine, salvside 2) Ekskoriatsioon ehk marrastus - naha pindmine defekt, allasuvate kudede põrutus Ravi: puhastada mehaaniliselt (füs

Traumatoloogia ja ortopeedia

102

pdf

Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia

Mõnedel juhtudel on probleemid sekundaarsed, kuid nende eiramisel kaasneb mõju patsiendi igapäevategevustele. Füsioteraapia eriala üliõpilased ja noored füsioterapeudid ei tohiks arvata, et traumade ja ortopeediliste haiguste ravimisel on kindlad retseptid ning patsiendiga kohtudes peab kasutama päheõpitud teooriat. Füsioterapeut peab olema võimeline koguma infot patsiendi kohta tema juuresolekul ning suutma vastu võtta otsuseid kogutud info põhjal. Vaatamata sellele, et vigastused ja haiguslikud seisundid varieerivad, võivad ortopeedilised sümptomid erinevate patsientide juures olla samad. Sarnaselt on ka füsioterapeutilised sekkumised vastavates situatsioonides samad. Raskem osa noore füsioterapeudi tööst on erinevate juhtumite eristamine, mistõttu kliiniline mõtlemine (ingl.k clinical reasoning) ja otsuste tegemine on väga tähtsal kohal. Nagu teada, on füsioteraapia teaduspõhine tervishoiu valdkonda kuuluv eriala, kuhu

Füsioterapeut

3

docx

Tegutsemine traumade ja õnnetuste järel

Sissejuhatus Suur osa inimesi teeb trenni harrastuskorras ja omal käel, see aga võib viia spordivigastuste tekkeni. Harrastussportlastel võivad tekkida kahte tüüpi vigastused ­ traumad ja ülekoormusvigastused. Traumade oht on suurem spordialadel, kus on suurem kontakt teiste inimeste ja näiteks palliga (kontaktspordialadel). Sellised levinuimad spordialad on käsi- ja korvpall, jäähoki jne. Ülekoormusvigastused tekivad sellistel aladel nagu rattasport, jooksmine jt. Spordivigastused moodustavad peaaegu neljandiku kõigist laste ja noorukite vigastustest. 70­80% spordivigastustest kuulub kergemate vigastuste hulka (põrutused, venitused, marrastused jm).

Kehaline kasvatus

40

pptx

Esmaabi ja selle põhimõtted

• SURU NINATIIVAD KOKKU LUULISE OSA ALT NINASELJAL • HOIA NIIMOODI TUGEVAT SURVET AVALDADES VÄHEMALT 10 MINUTIT • SAMAAEGSELT VÕIB NINAJUURELE JA KUKLALE ASETADA KÜLMA KOMPRESSI • KUI SA EI SUUDA NINAVEREJOOKSU PEATADA (KESTAB ÜLE 10 MINUTI), KUTSU 112 VÕI TRANSPORDI KANNATANU HAIGLASSE PÕRUTUS, VENITUS, NIKASTUS JA NIHESTUS • PÕRUTUS ON LÖÖGI VÕI KOKKUPÕRKE (VÄLINE JÕUD) JÄREL TEKKINUD VIGASTUS, MILLE KORRAL NAHK ON TERVE, KUID NÄHA VÕIB OLLA KUDEDE VEREJOOKSUST TEKKINUD VEREJOOKS NAHA ALL (HEMATOOM) • VENITUS ON LIIGESEID TABANUD VÄLISE JÕU PÕHJUSTATUD VIGASTUS, MIS VÕIB HAARATA KA LIHASEID JA KÕÕLUSEID  • NIKASTUSE KORRAL TEKIB LIIGEST ÜMBRITSEVA LIIGESSIDEME JA KUDEDE VENITUS VÕI REBEND TUGEVATE NING ÄKILISTE LIIGUTUSTE TOIMEL • NIHESTUSEL LIIGUB LIIGESE LIIKUV OSA, LUU, VALESSE SUUNDA JA VÄLJUB LIIGESKAPSLIST (LIIGESEÕÕNEST)

Meditsiin

7

docx

Traumahaige käsitlus

Vajadusel lisa sidemekihte või sidemerulle juurde. Ära aseta zgutti, peata verejooks survesidemega. Zgutt teeb kasu asemel vaid kahju, kuna tekib venoosne pais ja verejooks haavast sageli suureneb. Ära tõsta veritsevat jäset üles, kui esineb luumurd. Ära pane kannatanut lamama pea alaspidi, peavigastuse korral. Ära eemalda kunagi haavast seal kinniolevaid keskmisi ja suuri esemeid (nt. nuga, puupilbas, raudlatt). Fikseeri nad kindlalt, et vigastus suuremaks ei kujuneks. Võimalusel ära sellist haiget liiguta vaid oota kohapeal meditsiiniabi saabumist. Kui haavata saanud kohal on nahatükk, mis on kinni vaid serva pidi, siis ära ise seda tükki eemalda. Sidemega suru lapp haava külge kinni ja seo. Ära pööra kannatanule kunagi selga, kui sa tema haava kallal askeldad. Säilita pidevalt kontroll tema üldseisundi üle. Vajadusel aseta kannatanu pikali. Nii sinul kui kannatanul peab

Esmaabi

22

rtf

Kehaline kasvatus- teooria konspekt

Nahavigastus (haav, marrastus) Esmaabi: hinda haava raskusastet (pindmine, sügav). Pindmine haav puhastada, plaasterdada. Suured arteriaalsed ja venoossed verejooksud tuleb peatada koheselt: suruge haav kinni, pange kannatanu lamama, tõstke vigastatud jäse südametasapinnast kõrgemale, tehke haavale rõhkside (žgutt vaid äärmisel vajadusel). Võimalusel külmkompress. Mitte eemaldada võõrkehi ega verest läbiimbunud sidet. Põrutus Kudede ja organite vigastus, kus kattekoed on terved. Põhjuseks otsene löök või kokkupõrge. Esineb valu, turse, verevalum. RICE põhimõte (vt kinniste vigastuste esmaabi), valuvaigisti. Laste lihased on rohkem vaskulariseeritud ja seetõttu tekivad põrutuse tagajärjel hematoomid kergemini. Nikastus ehk liigesesidemete venitus Liigest ümbritseva liigesekihnu ja liigest tugevdavate sidemete tugev venitus, mis tekib harilikult väänamise tagajärjel. Võib esineda sidemete osaline või

Kehaline kasvatus

9

doc

Reieluukaela murd

REIELUUKAELA MURD POSTOPERATIIVNE PERIOOD Iseseisev töö REIELUUKAELA MURD Reieluukaela murd tekib kõige sagedamini kukkumise tagajärjel. Reieluukaela murrud on tüüpilised vanemaealistele inimestele luude hapraks muutumise tõttu, kuid murde võib esineda ka noorematel inimestel tugeva trauma toimel. (Roberts jt 2007.) Luude hapraks muutumist suurendavad osteoporoos (luustiku süsteemne haigus, mille tagajärjel luud hõrenevad), arterioskleroos, pikaajaline kortisoonravi, südamepuudulikkus ja diabeet (Mustajoki jt 2001). Reieluukaela murdude arv maailmas oli 1990. aastal 1,7 miljonit, arvatakse, et see tõuseb 2050. aastaks 6,3 miljonini (Maasalu 2004). Murru tunnused: · Tugev valu murru piirkonnas pärast kukkumist · Ei saa jalale toetuda · Selili lamades ei saa jalga liigutada · Turse murru kohas · Jalalaba välisrotatsioonis (harva sissepoole pöördunud) · Vigastatud jalg on lühenenud (Kutsar 1998). · Võivad esine

Kirurgia

Kommentaarid (1)