3 0,60 -0,003 0,000011 0,603 0,000067 Traadi läbimõõdu A-tüüpi mõõtemääramatus: Traadi läbimõõdu B-tüüpi mõõtemääramatus: (Kruviku lubatud põhiviga: ) Traadi läbimõõdu liitmääramatus: Traadi läbimõõt on , usaldatavusega 0,95. Traadi ristlõike pindala on , usaldatavusega 0,95. Lisakoor Alumine Ülemine Pikenemine, mm mised Katse nr Mass, Raskus, Lugem, Nihkumine Lugem, Nihkumin kg N mm , mm mm e, mm 1 0 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 2 1 9,81 0,27 0,27 0,08 0,08 0,19 3 2 19,62 0,55 0,28 0,14 0,06 0,22 4 3 29,43 0,81 0,26 0,21 0,07 0,19 5 4 39,24 1,07 0,26 0,26 0,05 0,21 6 5 49,05 1,33 0,26 0,32 0,06 0,20
mõõtejoonlaud SKEEM Katseandmete tabel l=............... ± ..........., d1=............. ± ............, d2=............. ± ................ d3=............ ± ............, =............. ± ............., g= 9,818 m/s2 Katse Lisakoormised Alumine vesilood Ülemine vesilood Pikene- nr. Mass, Raskus, Lugem, Nihkumine, Lugem, Nihkumine, mine, kg N mm mm mm mm mm 0. 0 0 0 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10.
See on väga kiire protsess eelkõige mäestikupiirkonnas. Eelduseks on intensiivne murenemine ja suur nõlvakalle. Libisemise korral liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda kindlat lihkepinda nii, et settekehas või kivimiplokis endas erilisi muutusi ei toimu. Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked, mis sõltuvad nõlvakaldest, ala geoloogilise ehituse omapärast ja pinnase niiskusesisaldusest. Aeglased nõlvaprotsessid on pinnase voolamine ja nihkumine. Erinevalt libisemisest ei saa voolamise korral kindlat materjali liikumise pinda eristada ning aineosakesed liiguvad nõlvast alla voolates ka üksteise suhtes, mis tähendab, et materjal voolavas pinnases seguneb. Segunemine toimub aluspinnasega hõõrdumise tõttu, järelikult osakeste liikumiskiirus maapinnas sügavuse suurenedes väheneb. Voolamine leiab kõige sagedamini aset just niiskusega küllastunud pinnases. Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks.
Maa tuum- Maa keskossa jääv metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks. Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest, kus kivimid on vedelas olekus. Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alune maakoor. Ookeaniline maakoor- ookeanite alune, peamiselt basaltseist kivimeist koosnev maakoor. Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites, Maa sisemiste jõudude toimel. Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. Magma- Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava- vulkaanipurske tagajärel maapinnale jõudnud magma. Kihtvulkaan- valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kilpvulkaan- lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Maavärin- kivimis kuhjunud elastsete pingete lahendumisel tekkiv maapinna vibratsioon ja nihkumine.
Laamade liikumine: Liikuma panevad vahevöö konvektsioonivoolud 1. Laamade lahknemine - Moodustub uus maakoor - Murrangute vöönd, pangasmäestikud, maavärinad 2. Laamade põrkumine - Ookeaniline tungib maakoore alla - Saarestikud, mäestikud, süvikute vöönd 3. Mandriliste laamade kokkupõrge - Üks tungib teise alla 4. Murrang (nihkumine) - Maavärinad, nihkumine eri suundades Vulkanism Vulkaan koht maakoorel, kus avanevad magmaliikumise kanalid Viskoossus sulami või vedelikui omadus vastu seista voolamisele Keemiline koostis tempO gaaside sisaldus Vulkaanide tüübid: Kilpvulkaan Kihtvulkaan Maavärinad Maakoore lühiajaline järsk raputus
Laamade liikumine: Liikuma panevad vahevöö konvektsioonivoolud 1. Laamade lahknemine - Moodustub uus maakoor - Murrangute vöönd, pangasmäestikud, maavärinad 2. Laamade põrkumine - Ookeaniline tungib maakoore alla - Saarestikud, mäestikud, süvikute vöönd 3. Mandriliste laamade kokkupõrge - Üks tungib teise alla 4. Murrang (nihkumine) - Maavärinad, nihkumine eri suundades Vulkanism Vulkaan koht maakoorel, kus avanevad magmaliikumise kanalid Viskoossus sulami või vedelikui omadus vastu seista voolamisele Keemiline koostis tempO gaaside sisaldus Vulkaanide tüübid: Kilpvulkaan Kihtvulkaan Maavärinad Maakoore lühiajaline järsk raputus
Jõud on suunatud piki laenguid ühendavat sirget. Samanimeliste laengute korral tõuke-, erinimeliste laengute korral tõmbejõud. Elektriliseks pingeks nimetatakse elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet ning see on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd tuleb teha, et liigutada laengut ühest punktist teise või alguspunktist lõpp-punkti. Aine polariseerumine on elektrivälja mõjul toimunud seotud laengukandjate nihkumine oma tasakaaluasendi suhtes. Dielektrik on mittejuht, vabu laengukandjaid mittesisaldav aine (aatom või molekul moodustab elektriliselt neutraalse tervikliku süsteemi). Aine, milles elektrivälja mõjul toimub seotud laengukandjate nihkumine oma tasakaaluasendi suhtes. Elektrivälja puudumisel ümbritsevad välimised elektronid aatomi siseosa ühtlase kihina. Kui aatomile mõjub elektriväli, siis nihkub elektronpilv rakendatud väljale vastupidises suunas. Selle tagajärjel ei ühti välimise
neile mõjuv jõud saab nulliks. See on võimalik, kui: · väljatugevus juhi sees on null; · elektrivälja potentsiaal on kogu juhi ulatuses konstantne; · kõik lisalaengud on koondunud juhi pinnale; · väljatugevuse vektor juhi pinnal on pinnaga risti. Dielektrik on mittejuht, vabu laengukandjaid mittesisaldav aine (aatom või molekul moodustab elektriliselt neutraalse tervikliku süsteemi). Aine, milles elektrivälja mõjul toimub seotud laengukandjate nihkumine oma tasakaaluasendi suhtes. Elektrivälja puudumisel ümbritsevad välimised elektronid aatomi siseosa ühtlase kihina. Kui aatomile mõjub elektriväli, siis nihkub elektronpilv rakendatud väljale vastupidises suunas. Selle tagajärjel ei ühti välimise elektronkihi negatiivse laengu kese enam aatomi positiivse laengu keskmega. 6. Plaatkondensaatori mahtuvus Kindla mahtuvuse saamiseks luuakse kehade süsteem, mida nim kondensaatoriks. Kondensaatori moodustavad 2 elektrit
!"# $ %% & ' !(&&)( %% *+, %%(/ -. ** // ** . Katseandmete tabel Traadi pikenemine venitamisel. l = ......... ± ......... , d1 = ......... ± ........., d2 = ......... ± ........., d3 = ......... ± ........., d = ......... ± ........., g = 9.818 m/s2 . Katse Lisakoormised Alumine vesilood Ülemine vesilood Pikene- nr. Mass, Raskus, Lugem, Nihkumine, Lugem, Nihkumine, mine, kg N mm mm mm mm mm 0. 0 0 0 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. Arvutused ja veaarvutused t , 0.95 2.0 t 2, 0.95 4.3 (d d ) 2 6.70 10 5 3 i 1 i (d 6.70 10 5
Kaks laama nihkuvad üksteise suhtes konstantse kiirusega. Piki laamade kokkupuutepiiri toimivad tohutud hõõrdejõud. Hõõrdumine takistab laamade libisemist üksteise suhtes ja maakoores toimub elastne deformatsioon. Laamade liikumisel pinge kivimites üha kasvab. Ühel hetkel ületab siiski maakoores kuhjunud elastne pinge maakooreplokkidse vahelise hõõrdumise. Kui see juhtub, toimub kummalgi pool murrangut asuvate laamade äkiline omavaheline nihkumine. Järsk liikumine põhjustabki maapinna kõikumise- maavärina. 13. Selgita mõisted: fookus ehk maavärina kolle, epitsenter, seismilised lained. Fookus ehk maavärina kolle on punkt, millest saab alguse maakooreplokkide omavaheline nihkumine. Epitsenter on punkt maapinnal, otse fookuse kohal. Seismiliste lainetena levib murrangu tekkimisel vabanev energia kõigis suundades laiali. Need liiguvad maavärina fookusest eemale ning levivad kolmemõõtmeliselt
Basalt väikeseteraline, gabro suureteraline vahe kristalliseerumise kiiruses(basalt kiire, gabro alglane). Liiva mattudes nooremate setete alla moodustub liivakivim. Laamad( u. 200 laamat olemas) Liiguvad vahevöös toimuva konvektsiooni toimel. Laamade äärealad: · spreading e. lahknemine(divergentne situatsioon <= => ) · kollisioon, üksteise suunas põrkuvad(konvergentne situatsioon =><= ) · liikumine teineteise suhtes, transformmurrangus, nihkumine Konvergentse e. Põrkumise 3 võimalust: ookealine laam vs. ookea. laam; ookea. laam vs. kontinentaalne laam ;kont. laam vs. kont. laam. Konvergentsed äärealad põrkumine . Raskem laam sukeldub alati kergema alla. Nt: Euraasia laama(Jaapan) ja Vaikse ookeani laama põrkumine. Nähtused: vulkaanilise saare teke, maakoor hävib, vilkaanide ja maavärinate teke, moondekivimite teke Nt: Lõuna-Ameerika laam ja Nazca laama põrkumine - moondekivimite ja magma teke,
Kasvuhooneefekt Daisy Janisoo 9.A klass Kasvuhooneefekt Looduslik ilming; hädavajalik maakera elustikule; põhjustajad kasvuhoonegaasid; loomulik kasvuhooneefekt; inimtekkeline kasvuhooneefekt. Kasvuhoonegaasid Osoon; süsihappegaas; metaan; veeaur; dilämmastikoksiid. Kasvuhooneefekti põhjused Maakera soojenemine; kasvuhoonegaasid; kasvuhoonegaaside suurenemine; aurumine veekogudest; vulkaanipursked. Inimtekkeline kasvuhooneefekt Fossiilsete kütuste põletamine; metsade maha raiumine; põlluharimine; karjakasvatus. Kasvuhooneefekti tagajärjed Loodusvööndite nihkumine; kliimamuutused maismaal; veetaseme tõus maailmameres. Viited http://www.envir.ee/1147506 http://et.wikipedia.org/wiki/Kasvuhooneefekt http://www.e-ope.ee/_ download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/kasvuhooneefekt_ja_kliima_soojenemine.html http://www.envir.ee/1147500 http://www.youtube.com/watch?v=ZzCA60WnoMk ...
kuid tektoonilised jõud toimivad edasi ja suurendavad pinget. Nii muundatakse kahe hiigelsuure vastastikku hõõrduva kivimiploki kineetiline energia potentsiaalseks energiaks, st talletatakse pingekoldena maakoores. Energia võib sellisel viisil koguneda aastaid. Kui kivimid kasvavale survele enam vastu panna ei suuda, annavad need järele ja toimub äkiline nihkumine ehk potentsiaalne energia muundub tagasi kineetiliseks. Järsk nihkumine paneb suured kivimiplokid võnkuma. Seda võnkumist kogemegi maavärinana. Maavärina tugevuse määramiseks kasutatakse seismomeetrit, mis mõõdab maapinna liikumisulatust maavärina ajal. Seega ei registreerita seismomeetriga maavärinaga vabanenud energiahulka, vaid selle võimsuse suurusjärku ehk magnituudi. Maavärina hindamiseks on alates 1935. aastast kasutatud USA geofüüsiku Charles Richteri loodud arvutuseeskirja ja magnituudskaalat või nende edasiarendusi
Eristatakse 3 laamadevahelist piirkonda: 1) Lahknemine – tekib maa sügavustest Tõusva magma toimel , tardkivimid, uus maakoor, pangasmäestikud, vulkaanid, maavärinad. Näit. Baikali järv. 2) Nihkumine e. küljetsi liikumine: Tekivad murrangulõhed, maavärinad, vulkaanid. Näit. San Andrease murrang. 3) Laamade põrkumine a) Ookeaniline ja mandriline põrkuvad: sukeldub vahevöösse => subduktsioonivöönd , Tekivad süvikud, Moondekivimite teke, kivimite sulamine, Kurdmäestiku teke, Vulkaanid ja maavärinad. Näit. Nazca laam põrkub Lõuna – Am. Laamaga. B) Ookeaniline ja ookeaniline laam põrkuvad : Üks laamadest sukeldub,
pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega · Maavärinaid esineb laamade äärealadel, vulkaanilise tegevuse piirkonnas Esinevad peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkonnas. Kurrutus ehk kivimite plastiline deformeerumine, mille käigus tekivad erinevate mõõtmetega kurrud. Nähtus kaasneb survepingetega maakoores. Murrang on rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes. Murrangud tekivad maakoores esinevate tektoonilistest liikumistest tulenevate pingete lahenemise teel. Murrangu tekke ja edasise arenguga kaasnevad maavärinad. Murrangud esinevad tihti suuremate gruppidena, moodustades murranguvööndeid. Valdav osa ülaosas. A kerkemurrang, B normaalmurrang, C nihkemurrang.
tohutud hõõrdejõud. Hõõrdumine takistab laamade libisemist üksteise suhtes ja maakoores toimub elastne deformatsioon. Laamade liikumisel pinge kivimites üha kasvab, see võib kesta isegi aastakümneid. Niikaua, kuni hõõrdejõud on piisavad takistamaks laamade omavahelist libisemist, maavärinaid ei toimu. Lõpuks ületab maakoores kuhjunud elastne pinge maakooreplokkide vahelise hõõrdumise. Kui see juhtub, toimub kummalgi pool murrangut asuvate laamade äkiline omavaheline nihkumine. Järsk liikumine põhjustabki maavärina. Murrangute tekkimise põhjuseks on maakooreplokkide liikumine üksteise suhtes. Maavärina fookus e. Kolle- koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine- maavärina murrang. Maavärina kese e. Epitsenter- vahetult kolde kohal olev koht maapinnal. Mõõtmine: seismograafi abil määratakse maavärina tugevus, asukoht, kolde sügavus jmt. Seismograaf registreerib maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina
LISSABONI MAAVÄRIN Nimi LISSABONI MAAVÄRIN • 1. novembril 1775. aastal • Lissabon on ehitatud õnnetusse paika • Põhjus: Aafrika ja Euroopa vahelise maakoore kihtide piiri nihkumine külgsuunas MAAVÄRINA ALGUS • Algas poole kümne paiku • Toimus kolm maaalust tõuget • Varisesid kokku majad, poed, kirikud ja paleed TSUNAMI • Peale maavärinat algas tsunami • Kõrge tõusulaine tabas linna MAAVÄRINA TAGAJÄRJED • Purunes 17 000 maja • Hukkus kuni 60 000 inimest TAGAJÄRGEDE LIKVIDEERIMINE • Maeti hukkunud • Ehitati ajutised eluasemed • Algas ülesehitustöö • Planeeriti uus tänavavõrgustik KAHTLEMINE JUMALAS
Ameerika maailmajaos , Haiti Vabariigis, PortauPrince linnas Kariibi ja PõhjaAmeerika mandrilaamade nihkumine Järgnes tsunaami,mis suudeti lokaliseerida 12.jaanuaril 2011,kell 16.53 kohaliku aja järgi Maavärina kolle asus : 13 km sügavusel maa sees 7.0 magnituuti Richteri skaalal 16 sekundit Haiti valitsuse Erinevatel andmetel andmetel umbes kuni 220 000 või 300 000 inimest 360 000 inimest PortauPrince linnas, milles sai kahjustada või hävines 60 80 % hoonetest
3.5. Nõlvaprotsessid Nõlvaprotsessideks nimetatakse kõiki kivimmaterjali liikumisi nõlval raskusjõu mõjul. Varisemise korral langevad või veerevad kivimiosad nõlva jalami suunas. Eelduseks on kulutusest tingitud nõlvakalde suurenemine või inetvsiivne murenemine. Libisemise korral liiguvad kivimiplokid cõi settekehad äkiliselt mööda kindlat lihkepinda nõlvakalde suunas. Aeglased nõlvaprotsessid on pinnase voolamine ja nihkumine. Voolamine on aeglane nõlvaprotsess, mille käigus nõlva jalamis suunas liikuv niiskusega küllastunud settematerjal segunev, nälvad muutuvad astmeliseks. Nihkumine toimub siis, kui näiteks pinnase korduv külmumine ja sulamine lõhub aineosakeste vahelisi seoseid, soodustades niimoodi gravitatsioonijõu mõjulepääsu.
suurem hulk põhjustab atmosfääri täiendava soojenemise. Tekitajaks ka looduslikud protsessid: aurumine veekogudest, vulkaanipursked Kasvuhooneefekti põhjustavad: Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 Metaan CH4 Lämmastikoksiidid Freoonid (nt aerosoolides) Osoon O3 Kliima soojenemise tagajärjed: Maakera keskmise temperatuuri tõus 0,3 kraadi kümne aasta jooksul Veetaseme tõus maailmameres Kliimamuutused maismaal Loodusvööndite nihkumine Kasvuhooneefekti võimalik mõju Eestile: Õhutemperatuuri tõus Maismaa-ala vähenemine Suureneb talviste tormide ja udude sagedus Lüheneb või kaob hoopis lumekate Mujal maailmas kasvuhooneefekti tagajärjel tekkinud probleemide mõju (näiteks: põgenike vool, maailma majanduse nõrgenemine jne) Inimtegevus kasvuhooneefekti tekitajana: Fossiilsete kütuste põletamine (CO2 tekitamine) Metsade raiumine (CO2 kulu vähendamine fotosünteesivate taimede hävitamisel)
Arvutan igale koormisele vastava pikenemise. 7. Joonistan graafiku teljestikus l = f(F). 8. Arvutan valemi traadi elastsusmooduli ja tema vea. Katseandmete tabel Traadi pikenemine venitamisel l= d1 = d2 = d3 = d= Kat- Lisakoormised Alumine vesilood Ülemine vesilood Pikene- se nihkumine, nihkumine, mine, nr mass, kg raskus, N lugem, mm lugem, mm mm mm mm 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. Pikenemise sõltuvus jõust f(x) = 0,021523227x - 0,204 1,2 1
sealt midagi aru. Otsustasime opereerida kliinika põhjal. Operatsioon Domitor+ torbugesic 0,2+0,2ml im. Diasepaam 0,5ml iv. Ringer- Lactaat 500ml iv. Morfiin 0,2ml iv Patella fikseerimine tagasi omale õigele kohale- selleks tegime nn. uue vao ja fikseerisime patella omale kohale tagasi, monofilament niidiga tekitasime nn. uue sideme, mis seda patellat kinni hoiab. Lateraalne patellaar luksatsioon e. patella väljapoole nihkumine. On vahelduv või alaline patella teisaldumine trohelaar vaost. Sünonüüm- libisev põlve ots. Sagedamini esineb suurt tõugu koertel, aga võib esineda ka väikestel tõugudel. Täpne põhjus pole teada, aga muutus on tekitatud jõuga. Differentsiaaldiagnoos Puusa düsplaasia Panösteiit Põlveliigese või pöialiigese osteokondriit Hüpertroofiline osteodüstroofia Kraniaalse ristikõõluse rebend Lihaspinge Kirurgiline ravi
Kuigi süsinikdioksiid neelab ja kiirgab infravalgust teistest kasvuhoonegaasidest vähem, on selle suurenemine tingitud fossiilsete kütuste üha kasvavast tarbimisest. Kui kütuste põlemine jätkub seinises tempos tõuseb atmosfääri keskmine temperatuur selle sajandi jooksul 4'C. Kogu maakera üldine kliima soojenemine kutsub omakorda esile uusi muutusi: * jääliustike järk-järgulise sulamise ja ookeanipinna tõusu, rannikuäärsete koosluste hävimine, kliimavööndite nihkumine, ookenivee magenemise. * Muutusi sademete koguses, auramises ja mulla niiskuses ning jääkatte tekkes muutusi tormi ja tuulevööndites, hoovuste liikumisel ja maailmamere veeringluses
India laam ja Euraasia laam o Ookeaniline ja ookeaniline , üks sukeldub, toimub subduktsioon Süvikud, moondekivimid, sulab maakoor Vulkaanid, maavärinad Filipiini laam ja Vaikse ookeani laam (sukeldub) Laamade nihkumine · Murrangulõhe, maavärinad, vulkaanid · Põhja Ameerika laam nihkub Vaikse ookeani laamaga · Vulkaanide tekkepõhjused, levik o Vulkaan koht kus magma pääseb maakoore lõhede kaudu maapinnale o Ehituse alusel jaotatakse vulkaanid: Kilpvulkaanide e lõhevulkaanid e Islandi tüüpi vulkaanid magma on suhteliselt vedel, voolab rahulikult lõhest välja, valgub kaugele,
Orbitaal ruumiosa, kus elektron viibib kõige sagedamini Keemiline element kindla tuumalaeguga aatomite liik Perioodilisusseadus elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaegust Elektronegatiivsus elemendi võime elektrone enda poole tõmmata Molekul aine väiksem osake, mis koosneb aatomitest Keemiline side mõju, mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks Osalaeng elektronegatiivsuse nihkumine polaarsel sidemel Hape aine, mis annab lahusesse vesinikioone Oksiid aine, mis koosneb kahest elemendist, milleks üks on hapnik Alus aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone Sool kristalne aine, mis koosneb katioonidest ja anioonidest Elektrolüütiline dissotsiatsioon ioone sisaldavate lahuste tekkeprotsess elektrolüütide lahustumisel vees Hüdraatumine vee molekulide seostumine ioonidega Hüdrolüüs reageerimine veega
Atmosfäär Litosfäär Pedosfäär Hüdrosfäär Biosfäär Litosfäär- maakera jäik väline kivimiline kest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö lemisest osast. Pedosfäär- ehk mullastik, hõlmab maakoore indmise kihi. Hüdrosfäär- hõlmab Maa mineraalidega ehk, osa maast, mis on täidetud veega. Atmosfäär- ehk õhkkond, on maad ümbritsev õhukiht. Biosfäär- Maa funktsionaalne sfäär, mis koosneb Maa sfääride neist osadest, kus elavad organismid, kus toimub aine sünteesja kus orgaanilised ained mõjutavad( vesi,muld, õhk) LITOSFÄÄR Maasisesed geoloogilised protsessid(maavärin ja vulkanism), tükeldavad litosfääri suurteks plaatideks ehk laamadeks. 1) Ookealine maakoor- maailmamere põhi, mis koosneb astenosfääri kivimite ülessulamisel. 2) Mandriline maakoor-moodustab mandreid ning koosneb tard-, sette-, ja moondekivimitest- Mineraal- looduslik tahke aine, või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindl...
Maakoor-tahketest kivimitest koosnev litosfääri kiht. Mandriline ja ookeaniline. Mineraalid-looduslikud tahked lihtained või keemilised ühendid, mis esinevad iseloomuliku kujuga kristallina(grafiit) laamad-suured maakoore plokid, mis üksteise suhtes liiguvad astenosfäär-basaltse magma tekke piirkond, vahevöö ülaosas kivimid-maakoore moodustavad kõvad tsementeerunud mineraalide kogumid (tard-,sette-, moondekivimid)(graniit,lubjakivi,gneidd) maak-majanduslikku huvi pakkuv kivi või mineraal (pronks, raud) maa siseehitus: maakoor-> ülemine vahevöö-> astenosfäär->alumine vahevöö(vedel) ->välistuum(vedel)->sisetuum(tahke) Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor basalt, graniit basalt, settekivimid tihedus 2,7 g/cm3 3,0g/cm3 kuni 80km paksune 2-8 km paksune 4 miljardit aastat 180miljonit aastat ookeaniliste laamade lahknemine.-uus maakoor, närgad maavärvinad, rahulikud vulkaanipursked(atlandi ...
o Maavärinad o N: Vaikse ookeani laam ja Filipiini laam Laamade lahknemine · Alati seal, kus on tõusvad magmavoolud · Tekivad riftid e. murrangulõhed · Uue maakoore tekkimine · Pangasmäestike teke · Esinevad vulkaanid ja maavärinad · N: Lõuna-Ameerika laam ja Aafrika laam Laamade nihkumine · Tekivad murrangulõhed · Vulkaanid, maavärinad 11) Vulkaanide tekkepõhjused, levik (s.h kuuma täpi piirkond). Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoore lõhesid pidi tee maapinnale. Vulkaane esineb: Laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas), kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul)
4 1200 800 6 800 800 8 500 800 10 200 800 Uueks tasakaaluhinnaks on nüüd 6 ja kogus on 800. Tasakaalukogus ei muutu, sest pakkumine on fikseeritud. Nõudluse suurenemine (nõudluskõvera nihkumine paremale) toob kaasa tasakaaluhinna tõusu. 5 3) Loomaliha nõudmist ja pakkumist Hollandis iseloomustab järgmine tabel: Loomaliha hind Nõutav kogus Pakutav kogus (eurodes) (tonnides) (tonnides) 2 800 200
Põhimõtteliselt oli Tuhkatriinu endiselt vaena kolmas õde, keda sunniti kodus kõike tegema ning kellele ei antud mingeid õigusi. Kui ma õigesti mäletan, siis muinasjutus oli Tuhkatriinut aitavaks tegeleaseks tema ristiema vaim, ooperis oli selleks tegelaseks aga hoopis printsi Mentor. Tuhkatriinus on laulmine nagu unistamine, kogu ooper ongi Tuhkatriinu väike unistus. Tema laulu lõppedes,jõuab lõpule ka tema unistus. Seinte nihkumine ja mööbli seest välja hüppavad tegelased olid väga müstilised. Naljakad ,,möödarääkimised", väikesed arusaamatused ja otsesed konfliktid tegelastevahel moodustasid hea lavastuse, mis hetkekski ei lubanud tähelepanul hajuda. Konserdil oli koik hästi korraldatud ja halbu külgi selles väga ei leidunutki.Kõige parem oli konserdil kindlasti naishääl(Tuhkatriinu),kelle hääl oli suurepärane ja seda oli hea kuulata.Kahjuks veidi halvasti oli õnnestunud printsi hääl
4. Konvektsioonivoolud vahevöös suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemuse, väiksema tihedusega massid aga maapinna suunas. 5. Kui põrkuvad kaks mandrilist laamat, tekib kurdmäestik. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel tekivad vulkaaniderohked kõrgmäestikud. Kui vastastikku satuvad kaks ookeanilist laama, tekivad vulkaanilised saarestikud. Maavärin on maapinna võnkumine. Kurrutus kivimite plastiline deformeerumine. Murrangud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. 6. Mandrite triiv on mandrite liikumine üksteise suhtes. Kontinentaalne rift tekkinud mandrilise maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel. Kuum täpp magma maapinnale voolamise tagajärjel tekib ookeanilisi saari. 7. Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel. Kilpvulkaan lai ja suhteliselt lame vulkaan. Kihtvulkaan suhteliselt suur ja pikaealine. 8. Kaldera negatiivne pinnavorm ; mudavool - peeneteralisest ainest ja veest
saarte teke, pangasmäestike teke 2.Subduktsiooni tulemusena tekivad: *ookeanilise mk hävimine *kurdmäestik *süvik *moondekivimite teke *vulkaanid *maavärinad 3.Kahe ookeanilise laama kokku põrkamine,mille tulemusena 1 laam sukeldub maa sisse:*maavärinad *süvikud *okea mk hävimine *vulkaanid *vulk saared *kivimite moondumine *NT: Filipiini laam,Vaikse ook laam 4.Kahe mandrilise laama kokkupõrge:*kurdmäestikud *maavärinad *NT Himaalaja mäestik-Euraasia laam, Araabia laam 5.Laamade nihkumine küljetsi: *maavärinad*vulkaanid *NT Põhja-Am läänerannik- San Andrease murrang VULKAANID ...on koonusekujulised mäed, mille sees on lõõr, mida mööda magma,gaasid, purustatud kivimite massid maapinnale jõuavad. Magma-e sulanud kivimid maa sees jaguneb: *basaltne-aluseline, SiO2 sisaldus kuni 50%, hästi liikuv, gaasivaene, vedel, pärit astenosfäärist *graniitne-happeline,SiO2 sisaldus kuni 75%, viskoosne(poolvedel),
Pb(NO3)2 lahust ja 1,0 mL 0,5 M NaCl lahust. 2. Mitme rasklahustuva ühendi tekkimine ühe ja sama iooniga Katse 2.1. Mõõtsin büretist kolme katseklaasi 1 mL 0,05 M Pb(NO 3)2 lahust. Esimesse lisasin 6 tilka KI, teise samapalju K2CrO4 ja kolmandasse tõmbe all CH 3CSNH2 1 M lahust. Kolmanda katseklaasi asetasin veevanni ning kuumutasin kuni ühtlase sademe tekkimiseni. Katse 2.2. Tasakaalu nihkumine vähemlahustuva ühendi tekke suunas Mõõtsin katseklaasi 0,5 mL K2CrO4 lahust ja lisasin sellele 2 tilka AgNO 3 lahust. Seejärel lisasin 0,5 mL NaCl lahust. Lõpuks lisasin katseklaasi veel 1 mL tioatseetamiidi lahust ning soojendasin katseklaasi tõmbe all kuni same värvus muutus. 3. Heterogeense tasakaalu nihutamine vähedissotsieeruva ühendi tekke suunas Katse 3.1. Rasklahustuva ühendi lahustumine kompleksühendi tekke tõttu Eraldasin tsentrifuugimisel katses 1.1
Väetised Energia tootmine Biomass 0% 20% 40% 60% Tagajärjed · Maakera keskmise temperatuuri tõus 0,30 C kümne aasta jooksul · Veetaseme tõus maailmameres · Kliimamuutused maismaal · Loodusvööndite nihkumine · Kõrbestumine · Üleujutused Tagajärjed TEMPERATUURI TÕUS Aurumine suureneb, Orkaanid, tormid, tugevad niiskuse puudus vihmasajud Põud Liustikejää sulamine Kahjurite levik Üleujutused uutele aladele Erosioon, maalihked Joogivee nappus Vähenevad saagid soostumine Haiguste levik Majanduse allakäik
aastat Pinnatemperatuur on 5800 Kelvinit Temperatuur tuumas on 15.6 miljonit Kelvinit Tuuma gaasid on kokku surutud 150 korda tihedamalt kui vesi PÄIKE PÄIKESE EHITUS TUUM kujutab endast energeetilist tuumakollet, kus suurel rõhul ja kõrgel temperatuuril toimuvad tuumareaktsioonid KIIRGUSVÖÖND - tuumas vabanenud gammakvantide kuni 1025 kordne neeldumine ja taaskiirgumine ümbritsevate plasmaosakeste poolt ning järkjärguline nihkumine väljapoole PÄIKESE EHITUS KONVEKTSIOONIVÖÖND temperatuuri kiire vähenemine ja aine ümberpaigutumine ATMOSFÄÄR fotosfäär ja kromosfäär, koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist PÄIKESE KROON hõre ja kuum gaasi pilv, ulatub miljoneid kilomeetreid kosmosesse ja temperatuur on ligikaudi 1 000 000 Kelvinit PÄIKESE EHITUS PÄIKESEKIIRGUS Päikesekiirgus on Päikeselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog
VEISTE ENZOOTILINE LEUKOOS Maari Aru ANTE MORTEM leiud • Pindmised lümfisõlmed suurenenud, eriti kaela- ja tagakehapiirkonnas • Depressioon • Krooniline kõhulahtisus • Eesmao atoonia • Libediku nihkumine • Lonkamine • Paralüüsid Suurenenud pindmised lümfisõlmed (Vetnext) Konjunktivaalprolaps (Wiki) POST MORTEM leiud • Organites ja kudedes uudismoodustised, diferentseerunud kasvajad • Põrn ja lümfisõlmed difuusselt suurenenud • Maks suurenenud • Leukoossed kasvajad on hallikaskollase värvusega, lõikepinnad struktuuritud Lümfisõlmede hüpertroofia (Fmv) Kasvajalised moodustised südames. Asuvad tavaliselt emakas, südames, pindmistes lümfisõlmedes ja
aatomitega. Enamasti vedelikud või tahked, harva gaasid. Veest raskemad, hüdrofoobsed. Mürgised, kerglenduvad on narkootilise toimega. Polaarne kovalentne side Elektronpaar, mis seob süsiniku ja halogeeni aatomit, mis on tõmmatud elektronegatiivsema aatomi (halogeeni) poole. Elektronegatiivsus Suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone. Osalaeng Elektrontiheduse nihkumine polaarsel sidemel. Nukleofiil Sageli anioon ja alati on ta osake, millel on vaba elektronpaar. Elektrofiil Sageli katioon, positiivne ja alati on tal tühi orbitaal. Radikaal Molekulid või aatomid, mille elektronkihis asub paardumata elektron. Osoon O3 Normaaltingimustel on osoon sinakas gaas. Ta neelab punast valgust, samuti neelab ta ultraviolettkiirgust. Osoonikiht Kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Freoon Lõhustavad osoonikihti, tekitades osooniauke.
lihastes, nahas kui luuümbrises, nii lokaalselt (otse seljalülide juures) kui ka kaugemal. Alaselja valu võib olla tingitud häiretest kõrgemal keskseljas, mille tüüpiliseks põhjuseks on harjumuspärane kühmus kehahoid, eriti pikakasvulistel isikutel. Halva kehahoiu korral on näidustatud kehahoiu korrektsioon ja spetsiifiline harjutusravi. Kui valu põhjus on seljasegmentide hüpomobiilsuses, on efektiivne manuaalteraapia. Üldiselt teatakse, et alaselja lülivaheketta kulumine või nihkumine ja sellest tingitud närvijuure ärritus põhjustab kiirguva valu jalga. Vähem teatakse, et kesk-ja alaselja segmentide hüpomobiilsus võib põhjustada närvijuurte nahaharude kaudu valu ka tuhara, puusa, kubeme, põlve või sääre piirkonnas. Ühes asendis püsimisel tekkiv seljavalu on võimalik seljalülide vaheliste liigeste (fasett-liigeste) "lukustumise" tunnus. Selg võib minna "kinni" suurima koormusega segmendis ka juhul kui vildakselgsust (skolioos) ei esine ja
E D. C C C. · Millise tähega märgitud kohas kaardil toimub: ......mandriliste laamade põrkumine, millega kaasneb kurdmäestike teke ja väga tugevad maavärinad; .......ookeaniliste laamade lahknemine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja uue maakoore teke; .......laamade nihkumine küljetsi, millega kaasnevad väga tugevad maavärinad; .......ookeanilise laama põrkumine mandrilise laamaga, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja kurdmäestike teke, maakoore hävimine ja tugevad maavärinad; ....... ookeaniliste laamade põrkumine, millega kaasnevad maavärinad, vulkaaniliste saarkaarestike teke ja maakoore hävimine. · Selgita, miks esinevad Islandil vulkaanid, Eestis aga mitte.
KORDAMISKÜSIMUSED. §2&3. 1. Kuidas kogutakse teadmisi Maa siseehituse kohta? (3) - * Uuritakse raskusjõu iseärasusi, * temperatuuri muutusi puuraukudes, * maavärinate poolt tekitatud löögilainete levimise suunda ja kiirust, * vulkaanipurskeid, * meteoriite. 2. Kui suur on maakera läbimõõt? - Maakera läbimõõt on 12 756 km. 3. Millistest kestadest koosneb Maa? - * Maakoor, * vahevöö ülaosa, * vahevöö alaosa, * välistuum, * sisetuum. 4. Mis on astenosfäär, kus paikneb? - Astenosfäär Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht. Paikneb vahevöö ülemises osas. 5. Miks on vahevöös aine vedelas olekus? (2) - * Kõrge rõhk * kõrge temperatuur. 6. Milline temperatuur valitseb Maa sisemuses? - 3500oC. 7. Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort (graniitne ja basaltne maakoor). - *Mandriline maakoor ulatus 5-80 km, keskmine...
Nii algab ookeaninõo laienemine ehk spreeding. Selles piirkonnas on pangasmäestikuline reljeef, toimuvad paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. Aktiivne vulkaaniline tegevus. Nt Island. 2) Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine - Raskem ookeanilaam sukeldub kergema mandrilaama alla ja hävib. Tekivad kitsad ja sügavad süvikud.Tekib kurdmäestik. Põrkumispiirkonnas esineb tugevad maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. Nazca laam. Nt: Andid 3) Nihkumine e. Laamade liikumine külitsi - Laamade liikumine küljetsi, toimub laamade äärealadel, kus erinevad laamad liiguvad erinevates suundades, tagajärjeks maavärinad ja murrangud. Nt: P-Ameerika lääne rannik ( San Andrease murrang). 4) Kahe mandrilise laama põrkumine - laamade servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeks mäeahelikuks, mandrilised laamad on liiga kerged, et vahevöösse vajuda, maakoor muutub sellises kohas aina paksemaks; maavärinad
(tähistatakse kahesuunalise noolega) Lähteainete kontsentratsioon väheneb ja saaduste kontsentratsioon suureneb. Pärissuunalise reaktsiooni kiirus väheneb ja vastassuunalise reaktsiooni kiirus suureneb, kuni nad saavad võrdseks saabub tasakaaluolek. Reaktsioon aga ei lõpe, sest tasakaaluolekus jätkuvad mõlemad reaktsioonid võrdsete kiirustega ning ainete kontsentratsioonid enam ei muutu. TASAKAALU NIHKUMINE Keemiline tasakaal pöörduva reaktsiooni olek, mille korral päri-ja vastassuunaliste reaktsioonide kiirused on võrdsed. Le Chatelier' printsiip : pöörduva protsessi tasakaal nihkub alati vastassuunas tekitatud muutusele. Tasakaal nihkub lähteaine kontsentratsiooni suurendamisel saaduste tekke suunas vähendamisel lähteaine tekke suunas Tasakaal nihkub saadud kontsentratsiooni suurendamisel lähteainete tekke suunas vähendamisel saaduste tekke suunas
M u u tu s te s m a a k a s u tu s e s 11% F o s s i i ls e t e s t k ü tte a in e te s t 87% Prognoositavad kasvuhooneefekti tagajärjed maailmas Maakera keskmise temperatuuri tõus 0,3 kraadi kümne aasta jooksul Veetaseme tõus maailmameres Kliimamuutused maismaal Loodusvööndite nihkumine Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3-0,7 kraadi. Globaalne soojenemine on praegusel hetkel viimase 10 000 aasta kiireim ning 10 soojema aasta rekordit on olnud viimase kahekümne aasta jooksul. Kasvuhooneefekti mõju Eestile Õhutemperatuuri tõus Maismaa-ala vähenemine K a sv u h o o n e e fe k t P ä ik e A tm o s fä ä r
Koostajad: Kerli Karuks, Eret Niinemets Raba kirjeldus Raba on soo viimane arenguaste, mis inimese sekkumiseta võib püsida väliselt muutumatuna aastasadu taimede juured ei ulatu mineraalaineid sisaldavasse põhjavette; peavad hakkama saama sellega mis tuleb ülalt Taimestikult pole raba just liigirikas, aga siiski mitmekesine Elutingimused rabas on äärmuslikud: Liiga palju vett Liiga vähe toitaineid Liiga vähe hapnikku Liiga happeline keskkond RASKE ELU VÄHE LIIKE Organismid rabas rabakonn harilik mänd rohukonn sookask veekonn põder rästik valgejänes nastik hunt sookurg rebane turbasammal mäger puhmas kanarbik karu sookail pohl, sinikas, mustikas, ...
ning moodustavad mulla alaossa hallikassinise ja tihenenud mineraalhorisondi Turvastumine lagunemata taimejäänuste rohke kuhjumine mulla pindmises horisondis veerohkes keskkonnas. Keskkonna hapestudes turvastumine progresseerub ja taimkate muutub vaesemaks Voolamine (e. muthafukkiin solifluktsioon, if anyone cares) püdela?? Vesise mullamassi nihkumine kallakul igikeltsa peal raskusjõu mõjul allapoole. Krüoturbatsioon mulla segamine külmumise teel Polügonaalpinnas külmalõhedega hulknurkadeks jagunenud pinnas. Leetumine- orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks osadeks Kamardumine- mullatekke protsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Keemiline murenemine- porsumine- kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine
mitmesugustest sette- ja moondekivimitest ning nende ülessulamisel tekkinud magmast tardunud graniidist. 3. iseloomustab laamade liikumist ja selgitab laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke; Kurrutus ehk kivimite plastiline deformeerimine, mille käigus tekivad erinevate mõõtmetega kurrud. Nähtus kaasneb kokkusurvepingetega maakoores. Murrang on rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes. Murrangud tekivad maakoores esinevate tektoonilistest liikumistest tulenevate pingete lahenemise teel. Murrangu tekke ja edasise arenguga kaasnevad maavärinad. Murrangud esinevad tihti suuremate gruppidena, moodustades murranguvööndeid. (a- kerkemurrang, b- langatusmurrang e. normaalmurrang, c- nihkemurrang ) Mäestike teke: kurdmäestikud tekivad laamade kokkupõrkel (Himaalaja, Andid, Kaukasus, Alpid jt,)
jäänuste biokeemiline muundumine keeruliseks orgaanilis-mineraalseks komleksühendiks huumuseks.Mullahorisont-mulla vertikaalläbilõikes silmaga eristatav maapinnaga horisontaalne eri värvuse,läbimõõdu,tiheduse ja struktuuriga mullakiht.Turvastumine-lagunemata taimejäänuste rohke kuhjumine mulla pindmises horisondis veerohkes keskkonnas.Keskkonna hapestudes turvastumine progresseerub ja taimkate muutub vaesemaks.Voolamine-on püdela vesise mullamassi nihkumine kallakul igikeltsa peal raskusjõu mõjul allapoole. Nii tekivad solifluktsiooniterrassid, tavaliselt madalad kumeraservalised astmed kõrgusega 2-5m.Krüoturbatsioon-on mulla segamine külmumise teel. Vesine muld hakkab külmuma alt ja pinnalt ning lähtekivim surutakse kahe tahke keha vahelt maapinnale. Selle tagajärjel satub õhuke mullakiht mineraalsetete alla, mistõttu taimkate on sellistes kohtades laiguline. Polügonaalpinnas-
Vältida suurte sammude tegemist, et vältida sammupinge teket. 7. Juht elektriväljas (fooliummüts) * Laengukandjad saavad vabalt liikuda 8.Dielektrik elektriväljas * Aineosakeste väli ei suuda ainele mõjuvast väljast täielikult jagu saada * Laengukandjad ei saa vabalt liikuda. Võivad ainult natuke nihkuda, asendist, milles nad olid elektrivälja puudumisel * Mittejuht. Ei sisalda vabu laengukandjaid * Aine, milles elektrivälja mõjul toimub seotud laengukandjate nihkumine oma tasakaaluasendi suhtes 9.Elektrimahtuvus, kondensaator * Mahtuvus Näitab, kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehadevaheline ühikuline pinge * Kondensaator Kehade süsteem, mis on laengu kogumiseks ette nähtud * Kondensaatori mahtuvus sõltub pindalast * Olulised kondensaatori omadused: Saame energia kätte kohe * Kasutatakse: Välklampides, klaviatuurides
Inimene ja Keskkond Mis see keskkond siis tegelikult on? Keskkond ehk elukeskkond on organismi mõjutavate biootiliste ja abiootiliste tegurite kogum. Abiootilised tegurid on näiteks valgus, temperatuur ja vesi, biootilised tegurid on liigikaaslased ja kõik muud organismi ümbritsevad ja mõjutavad tegurid. Iga keskkonnateguri suhtes on organismil taluvuspiir, mille ületamine viib organismi hukkumiseni. Taluvuspiiride väike nihkumine on aklimatiseerumine ehk protsess, kus organist kohaneb uue kliima- või elutingimustega. Kui keskkonnategurite muutuste väärtused on taluvuspiiri lähedal tekib organismil keskkonnastress. Loodus ja inimene käivad käsikäes. Loodus ju varustab inimese kõigeks eluks vajalikuga – vee, toidu ja hapnikuga. Kahjuks nüüd aga looduski sõltub inimesest. Inimesed on muutnud ökosüsteemi tasakaalu. Kõik algas siis kui hakati maad harima ja loomi kodustama. Hiljem
Tallinna Laagna Gümnaasium Referaat Maavärinad Tallinn 2014 Sissejuhatus Maavärin on juba aastatuhandeid inimestele tuntud loodusnähtus, mille ette ennustamisega on tegelenud nii astroloogid, ennustajad kui ka seismoloogia teadlased. Üheks esimeseks seismoloogia aluse panijaks peetakse vene tedlast Mihhail Lomonossovit, kes suutis välja uurida ja kirja panna mõned konkreetsed maavärina tekkepõhjused. 1.MAAVÄRIN! 1.1 Üldist maavärinatest Teadusaparatuuriga registreeritakse aatas umbes 6 000 maavärinat. Suurem osa neist on kas liiga nõrgad, et vähimatki kahju teha või toimuvad siis kusagil kõrvalistes piirkondades või merepõhjas. Umbes 1 000 aga tekitavad juba mõnesugust kahju, ning igal aastal tuleb ette 15 kuni 20 niisugust maavärinat, mis on piisavalt tugevad, et maapinda ja ehitisi lõhkuda, puid pikali tõugata ja hulgaliselt inimesi tappa. Ma...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
