Vana-Rooma (konspekt) (5)

• Mägised alad vaheldusid tasandikega.
  

• Merd sõideti kreeklastest vähem.
  

• Eeldus ühtse riigi tekkeks.
  

• Etruskide hiilgeaeg .
  
• 7 kuningat, kellest 3 viimast olid etruskid.
  
• Rooma valdused olid linna lähiümbrusest Tiberi jõe suudmeni.
  
• Rooma linna väljaehitamine.
  
• 510 eKr kuningavõim kukutati rahvaülestõusuga.
  

• Riiki juhtisid senat ja valitavad riigiametnikud .
  
• 265 eKr langes kogu Itaalia Rooma võimu alla, alistati etruskid ja kreeklased.
  
• 3 Puunia sõda Kartaagoga ülemvõimust Vahemerel (264-146 eKr) lõppesid Rooma võiduga, vaatamata Hannibali võidule Cannae lahingus.
  
• Laienemine ida suunas – 146 eKr liideti impeeriumiga Makedoonia ja Kreeta ning peagi ka Väike- Aasia .
  
• Kodusõjad väepealike vahel – Pompeius ja Caesar, mis lõppesid Caesari võiduga ja tema ainuvõimu kehtestamisega.
  
• 44 eKr Caesari tapmine ja kodusõdade jätkumine – Antonius ja Octavianus – Caesari pooldajad , kes alustasid omavahelist võimuvõitlust.
  
• 30 eKr vallutas Octavianus Egiptuse, kus enne seda Antonius ja Kleopatra tegid enesetapu.
  
• Octavianus ühendas kõik Vahemeremaad oma ainuvalitsuse alla, mis tähistas vabariigi lõppu.
  

• Octavianus Augustuse aeg (30 eKr–14pKr) – pikk rahuperiood ja majandusõitseng, ainuvalitsejaga leppis enamus elanikest, senatist sai keisri nõuandja.
  
• Trianuse valitsusajal (98-117) saavutas Rooma impeerium võimsuse haripunkti – vallutati Daakia (Rumeenia) ja Mesopotaamia .
  
• Roomarahu – riik tagas kodanikele rahu ja julgeoleku, piiridele rajati tugevad kindlustevööndid.
  

• Segaduste ajajärk (235-284) – nn sõdurkeisrid, kes võitlesid võimu pärast. 50 aastaga 34 keisrit , kellest vaid 1 suri loomulikku surma.
  
• Korra riigis taastas keiser Diocletianus (284-305), tugevdades keisrivõimu senati arvel.
  
• Constantinus Suur (306-336) legaliseeris ristiusu ja muutis pealinnaks Konstantinoopoli, suurenes lõhe ida- ja lääneprovintside vahel.
  
• Theudosius ühendas veel korra riigi, kuid tema surma järel 395. a. lõhenes Rooma impeerium lõplikult kaheks: Lääne- ja Ida-Roomaks.
  
• Suur rahvasteränne (375-476) – germaani hõimude paiknemine hunnide eest Rooma aladele .
  
• Lääne-Rooma langus 476.a. germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri Romules Augustuse ja hakkas tema nimel valitsema .
  

• Talupoegade laostumine , kes pidevate sõdade tõttu ei saanud maad harida.
  
• Tekkisid orjatööl baseeruvad latifundiumid – suurmaavaldused, kus kasvatati viinamarju ja oliivipuid.
  
• Vendade Gracchuste reformide nurjumine, kes püüdsid taastada elujõulist talupoegkonda (maavalduste ülempiir 125 ha).
  
• Palgaarmee kujunemine, mis oli truu eeskätt oma väepealikule mitte Rooma riigile.
  
• Kodusõjad, milles lõpuks väljus võitjana keisririigile aluse pannud Octavianus.
  

• Pärast Augustuse surma enam kokku ei kutsutudki.
  

• Koondas endale tähtsamad ametid – konsul, provintside asevalitseja (imperaator), rahvatribuun ja ülempreester.
  

• Kõik vabad mehes k.a. provintsides said kodakondsuse.
  
• Itaalia kaotas oma eesõiguse ja riik kaitses võrdselt kõigi impeeriumi elanike huve.
  

• Läbirääkimisi peeti ühekaupa ja kokkulepped sõlmiti eraldi.
  
• Kehtestati erinevad sõltumistingimused, vältimaks ühise vastasrinde tekkimist.
  
• Allutatud riikide elukorraldus jäeti üldiselt muutmata.
  

• Rahvakoosolekute seadused.
  
• Senati otsused.
  
• Magistraatide korraldused.
  

• Keisri otsused.
  
• Õigusteaduse algus – seaduspärandi süstematiseerimine ja ühtlustamine, juriidiline terminoloogia.
  

• Algul koosnes sõjavägi kodanikest, peamiselt vabadest talupoegadest.
  
• Hiljem kujunes elukutseline palgasõjavägi.
  

• Põhijõuks raskerelvastusega jalavägi (3000 meest)
  
• Kergrelvastusega jalavägi (1200)
  
• Ratsavägi (300)
  
• Asusid peamiselt provintside piiride kaitsmiseks kuhu rajati võimsad piirikindlused.
  

• Viskekoda ja lühike mõõk.
  
• Kaitseks nelinurkne kilp ja kiiver, rinna- ja teised kaitsmed .
  

• Maniipul – leegioni lahingurivistus (ristküliku kujulised üksused malelaua ruutudena, mis andis faalanksiga võrreldes eelised)
  

• Head kindlusepiirajad.
  
• Sõjalaagri kindlustamine.
  

Ühiskond ja eluolu

• Algul Rooma senaatorid.
  
• Hiljem Itaalia- ja provintsiaristokraatia
  
• Omasid latifundiume – orjatööl põhinevaid suurmaavaldusi.
  
• Enamuse aega veetsid Roomas kõrgametnikena.
  

• Algul teenisid ratsanikuna sõjaväes.
  
• Hiljem kõik teatava jõukusega kodanikud.
  
• Suurmaavaldajad.
  
• Kaubandus- ja finantstegevus , kohtunikud.
  

• Linnade käsitöölised.
  
• Maal elavad põlluharijad (talupojad ja rentnikud).
  
• Proletaarid – varatud linnakodanikud , kellele jagati tasuta vilja riigi kulul.
  

• Võis end raha eest vabaks osta (omaniku heast südamest või ustava teenistuse eest).
  
• Elas vaba inimese kombel, kuuludes koos varaga ikka peremehele.
  
• Sai kodanikuks ja oli sageli ka kliendiks patroonile.
  

• Orje rohkem ja olukord halvem kui Kreekas.
  
• Orje saadi peamiselt vallutussõdadest.
  
• Orje kasutati kõigis eluvaldkondades – raskel füüsilisel tööl (põllul, kaevanduses), majateenijatena, koduõpetajate ja oskustöölistena (haritud kreeklased) ning avalikel mängudel.
  
• “Kõnelevad tööriistad” – ori kuulus peremehele (puudus vara ja vabadus), kes võis teda isegi tappa.
  
• Orjanduslik ühiskond – ülemkihi (a,b) heaolu sõltus orjade tööst.
  

• Mehe piiramatu võim peres (naine, lapsed, pojanaine jt).
  
• Kodanikuõigusteta naised olid mehe eeskoste all (nt kohtus).
  
• Tüdrukud abiellusid pärast murdeiga .
  
• Abielunaise tähtsaim voorus oli truudus .
  

• Naistel oli rohkem vabadust – võis abielu lahutada ja suhtles külalistega koos mehega.
  
• Võis vabaneda mehe eeskostest sõlmides abielu ja käsutades vara.
  

• Vaestel leib ja jahupuder, kala, puu- ja juurvili .
  
• Rikastel külluslikud lihatoidud, joogiks lahjendatud vein.
  
• Peamine söögikord oli kolmekäiguline õhtusöök enamasti külaliste seltsis.
  
• Toitu võeti näppudega, külitades madalatel lavatsitel.
  
• Oksendamisega tehti ruumi uuele toidule.
  

• Peamine vahend rahvalõbustamiseks.
  
• Nende korraldamine oli keisrite aukohus.
  

• 4 võistkonda oma pooldajatega pealtvaatajate hulgas.
  
• Läbiti 7 sirget tagasipöördega ümber tulba (u. 4 km).
  
• Võistlejateks peamiselt orjad.
  
• Circus Maximus (suur ringrada) – kuulsaim hipodroom Roomas linnas keisrite palee kõrval.
  

• Amfiteatrid – ringikujulised gladiaatorite areenid (suurim oli Colosseum 50 tuhande pealtvaatajaga).
  
• Võitles elu ja surma peale – võidetu saatuse otsustas publik.
  
• Tavaliselt kahevõitlus – ühel kilp ja mõõk, teisel kolmhark ja võrk.
  
• Võitlus metsloomadega.
  
• Merelahingud Tiberi jõel (nt Salamise lahingu lavastamine).
  

Rooma linnad ja kunst

• Linnadesse koondus majandus-, poliitika ja kultuurielu.
  
• Linnas elas ka enamus suurmaaomanikke.
  
• Soodustati linnade teket ka vallutatud aladel.
  

• Vahemeremaade suurim linn, kus elanikke üle 1. miljoni.
  
• Elanikke igast seisusest ja lisaks itaallastele ka sisserännanuid provintsidest.
  

• Foorum omandas piduliku välisilme.
  
• Kerkisid ühiskondlikud hooned – amfiteatrid, hipodroomid ja teatrid.
  
• Uued templid, s.h. Panteon – kõigi jumalate tempel.
  
• Palatinuse künkale keisrite paleed.
  
• Keisritele triumfikaared ja obeliskid (triumf – võiduka väejuhi pidulik sissesõit linna).
  
• Suur maa-alune kanalisatsioonisüsteem (ld.k. cloaca maxima ) ja veejuhtmed.
  
• Termid – avalikud saunad , kus sai tegeleda kultuuriga (raamatukogud).
  
• Lihtrahvas elas mugavusteta mitmekordsetes üürimajades.
  

• Ühekorruseline 4-nurkne kivist elamu.
  
• Hoone keskmeks oli aatrium – avatud katusega siseõu.
  
• Aatriumist pääses ülejäänud ruumidesse.
  
• Hoone taga sammaskäiguga ümbritsetud aeg.
  

• Lõuna-Itaalia väikelinn Vesuuvi jalamil.
  
• Pärast purset 79.a. mattus vulkaanilise tuha alla.
  
• Pärast väljakaevamisi (18.sajandil) ettekujutus arhitektuurisaavutustest, mis omased ka väikelinnadele.
  
• Jõukate aatriumelamud kaunistatud maalingutega.
  

• Uudseks oli nn Rooma betoon – lubjamört kivide sidumiseks.
  
• Võlvid, kaared ja kuplid.
  
• Peamiselt põletatud tellis , välisvooderduseks marmor .
  

• “Kõik teed viivad Rooma!” – u 80 tuhane km pikkune teedevõrk, mida mööda marssisid leegionid ühest impeeriumi otsast teise.
  
• Via Appia – tänapäevalgi kasutatav kivitee Roomast lõunasse.
  

• Augustuse kuju – õnnestunuim portree
  

• Paljud hävinenud, kuna hiljem valati kahuriteks.
  

• Kivisambad üles keerduva spiraalina sõjasündmustest.
  
• Traianuse sammas – 40 m kõrgune üle 300 episoodiga.
  

• Ainsaks näiteks Vesuuvi tuha alla mattunud linnade leiud .
  

• Tehnikatest peamiselt fresko niiskele krohvipinnale.
  
• Ruumilisus – kaugemad kujutised väiksemad ja külmades toonides, lisaks valguse ja varju kasutamine.
  
• Poetessi portree – võluv ja siiras naisekujutis.
  

• Müüdid ja ajaloolised sündmused.
  
• Loodus.
  
• Portreed.
  
• Eluolu.
  

Rooma religioon

• Nuumen (=hing) – igale asjale omane jõud.
  
• Algselt oli üks nuumen ka Janus – kahenäoline hea alguse ja lõpu jumal (jaanuar tähendas aasta algust).
  
• Iaarid – esivanemate hinged maja kaitsevaimudena, millele tähtpäevadel annetusi toodi.
  
• Geenius – maokujuline kaitsevaim, kes edendas soojätkamist ja tagas perekonna püsimise.
  

• Augurid – riigi poolt määratud preestrid , kes tegelesid ennustamisega.
  
• Endeid tõlgendati kui märguandeid jumalate tahtest.
  
• Ennustati lindude lennu, kanade söögiisu ja ohvrilooma sisikonna järgi.
  
• Eriti tähtsatel juhtudel pöörduti Kapitooliumil säilitavate sibülliraamatute juurde.
  

• Jupiter = Zeus – taeva ja tormijumal, kelle peatempel asus Kapitoolimuis.
  
• Juno = Hera
  
• Minerva = Athena
  
• Mars = Ares
  
• Venus = Aphrodite
  
• Bacchis = Dionysos
  
• Vesta = Hestia – kodukolde jumalanna, kelle auks põles Rooma õitsengu tunnusena tema ümartemplis igavene tuli.
  
• Vesta neitsid – Riigi poolt määratud preestrinnad, kes hoolitsesid igavese tule eest, seks oli neile surmaähvardusel keelatud.
  

• Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest.
  
• Usupidustused olid riiklikud ühisettevõtmised.
  
• Preestrid olid samaväärsed riigiametnikega, kes valiti eluks ajaks.
  
• Pontifeksid (ld. k. sillaehitajad) – tähtsamad preestrid, kes jälgisid kalendrit pidustuste ja tähtpäevade tähistamiseks.
  
• Pontifex maximus – ülempreester, kelleks oli keiser.
  
• Keisririigi ajal algas keisri jumalikustamine.
  

• Hellenismiajal olid populaarsed müsteeriumid – salajased jumalateenistused, mis aitasid ületada hirmu surma ees.
  
• Pärast idaalade vallutamist (3.saj) levisid need kultused ka Itaalias.
  
• Bacchuse müsteeriumid – Veinijumala auks peetud ohjeldamatud riitused.
  
• Isise austamine – lugu Osirise tapmisest ja elluärkamisest, Isis kui jumalaema ja laps Horos ta süles.
  

• 1. sajandil Palestiinas tegutsenud rändjutlustaja, kes kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki.
  
• Jumalariiki pääsemise tingimuseks oli siiras usk ning jumala- ja ligemesearmastus.
  
• Preestrite nõudel lasi Juuda provintsi asevalitseja Pontius Pilatus Jeesuse Kolgata mäel risti lüüa.
  
• Jeesuse pooldajad uskusid, et Jeesus oligi kauaoodatud messias (kr.k. christos – salvitu).
  
• Jumal saatis oma poja Maa peale, et oma kannatustega inimeste patte lunastada.
  
• Jeesus tulevat tagasi viimsepäeval, mõistmaks kohut elavate ja surnute üle.
  

• Kristlased – Jeesus Kristuse õpetuse austajad.
  
• Kristlus (riskiusk) – Jeesus Kristuse õpetus.
  
• Esialgu levis kristlus vaid juutide hulgas.
  
• Kogudused – kristlaste ühendused, mida juhtisid piiskopid või presbüterid.
  
• Ristiusu levitajateks olid apostlid – rändjutlustajad.
  
• Apostel Peetrus tähtsustas kristlust, kui kõigi rahvaste ühendajad.
  
• Kogudused tegutsesid sageli katakombides – maa- alustes käikudes.
  
• Halvustati teisi jumalaid, mis tekitas kristlaste vastu umbusku ja vaenu .
  
• Roomat tabanud õnnetustes süüdistati kristlasi.
  
• Kirstlaste tagakiusamise algatas keiser Nero , süüdistades neid Rooma hiigeltulekahjus.
  
• Kristlasi poodi ja põletati, vara konfiskeeriti.
  
• Kristlased austasid märtreid – usu eest hukkunuid.
  
• Kristlaste arvu suurenemine – nendeks oli nii vabu kui orje, rikkaid ja vaeseid, mehi ja naisi.
  

• 3.saj. eKr tõlgiti kreeka keelde Vana Testament , kuna juudid ei osanud enam heebrea keelt.
  
• 2. saj. pKr kujunes kreekakeelne Uus Testament – 4 evangeeliumi ehk lugu Jeesuse elust ja õpetusest, mille lisandusid apostlite kirjad ja teod.
  
• Piibel (kr.k. Piblion-raamat) – kristlik pühakiri Vanast ja Uuest Testamendist.
  
• Vulgata – Piibli ladinakeelne tõlge Hieronymuselt – 4.saj pKr, mis oli kasutusel kogu keskaja.
  

Rooma kultuur

• Kaua aega suulises vormis.
  

• Kirjapanek kreeklaste mõjul 3.saj. eKr
  

• Kirjandusteoste mugandused.
  
• Põhiteemaks Puunia sõjad.
  
• Hilisem originaal-kirjandus.
  

• Kreeka teoste ladina- keelsed tõlked.
  
• Homerose eeskujul ajaloolised eeposed .
  

• Looduse hingestamine.
  

• Kreeka, etruskide ja Idamaade mõju.
  

• Kreeklastest kõrgem tase (kuppel, kaared)
  

• Eeskujuks etruskid ja Kreeka templi- arhitektuur .
  

• Tagasihoidlikumad saavutused.
  

• Ei tuntud kreeklastega võrdset huvi.
  
• Kreeka filosoofiast püüti leida juhiseid igapäeva- ja riigieluks.
  

• Praktiline ja poiste puhul ka sõjaline suunitlus .
  
• Vaimsele haridusele suurem tähelepanu Kreeka mõjul.
  
• Kirjatarkust õppisid poisid, vahel ka tüdrukud koolis.
  
• Rikkamatel oli koduõpetaja (haritud kreeklaste ori).
  

• Kreeka keelt ja kultuuri, rooma kirjandust ja ajalugu.
  
• Poistele kõnekunsti õpetus ja enesetäiendus Kreekas tuntud õpetlase juures.
  

• Suurepärased kohtukõned, kus paljastas mõne riigimehe seadusevastast tegevust.
  
• Kõned pakkusid loogikat, naudingut ja emotsioone.
  
• Meisterlik keelekasutus ja stiilitunnetus.
  

• Valiti konsuliks, kellena saavutas tuntust.
  
• Pooldas vabariiki ja senati võimu.
  
• Hukati, sattudes vastuollu Caesariga.
  

• Etendused kuulusid avalike mängude kavva.
  
• Vähempopulaarsed hobuste võidusõidust ja gladiaatorite võitlusest.
  

• Sarnane välisilme, kuid puudus koor.
  
• Lisaks meestele hiljem ka naisnäitlejad.
  
• Peamiselt komöödiad rahva lõbustamiseks, sageli Kreeka teoste mugandused.
  

• Pikk rahuperiood.
  
• Kirjandus ja kunst kui vahend Rooma ja keisri ülistamiseks.
  

• Keisri rikas sõber, kes toetas tema taotlusi.
  
• Kutsus oa lähikonda noori andekaid autoreid, toetades neid rahaliselt viljakaks loominguks.
  
• Metseen – rikas kultuurisoosija.
  

• Tuntuim poeet oli Vergilius – eepos “ Aeneis ” Trooja sõja sama nimelisest kangelasest, kes rännanud Itaaliasse ja pannud aluse Romuluse valitseja soole.
  

• Oma peateoses detailne Rooma ajalugu Romulusest Augustuseni.
  
• Senituntud faktid koos õpetliku sõnumiga.
  
• Rooma saavutused lähtusid muistsest voorusest, moraalne allakäik tõi vabariigi hävingu.
  

Hiline Rooma Keisririik

• Leegionärid kuulutasid oma pealikud keisriteks.
  
• Lakkamatud kodusõjad.
  
• 50 aastaga 34 keisrit, kellest vaid 1 suri loomulikku surma.
  

• Keisrist sai piiramatu võimuga valitseja, kes toetus arvukale ametnikkonnale.
  
• Senat kaotas ka nõuandva tähenduse.
  
• Linnade omavalitsused allutati keisri kontrollile.
  
• Piirivägedele lisaks loodi reservvägi, mida sai vajadusel ükskõik kuhu suunata.
  
• Suurendati ratsaväe osatähtsust.
  
• Sõjaväe barbariseerumine – meestepuudusel värvati sõdureid piiritaguste rahvaste hulgast (germaanlased).
  

• Senaatoriseisus vabastati maksudest ja kohustustest.
  
• Allpool seisvad auväärsed pidid makse koguma ja rahastama ehitus-töid.
  

• Kõik madalad olid maksumaksjad.
  
• Maksude paremaks kogumiseks piirati liikumisvabadust ( sunnismaisus ).
  

• Keiser Constantinus Suur (306-337) muutis pealinnaks Konstantinoopoli, mis oli lähemal rikastele ja kriisist vähem haaratud idaaladele.
  
• Kujunes tava, et võim jagati 2 keisri vahel – üks valitses ida-, teine lääneosa.
  
• Keiser Theodosius ühendas veel kord riigi, kuid tema surma järel 395.a toimus lõplik jagunemine kaheks – Lääne- ja Ida-Roomaks.
  

• Mitmed germaani rahvad asusid Rooma riigi aladele.
  
• Lääne-Rooma riik lagunes germaani väepealike võimualusteks piirkondadeks.
  

• Käsitöö ja kaubandus kaotasid senise tähenduse.
  
• Rikkad eelistasid linnade asemel maamõisasid, mis muutusid kaubanduse soikumise tõttu naturaalmajanduslikuks – kõige eluks vajaliku tootmine kohapeal.
  

• 476.a. kukutas germaani väepealik Odoaker viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuse.
  

• Püüdis taastada keisririigi ühtsust läänepoolsete alade vallutamisega.
  
• Sõjad Itaalias vaid kiirendasid tsivilisatsiooni langust.
  

• Constantinus Suur andis kristlastele 313.a. Milano ediktiga usuvabaduse.
  
• Kristlaste arvu kiire kasv, kelle seas oli palju rikkaid inimesi ja ka kõik keisrid (v.a. üks).
  
• Paljud vahetasid usku omakasu pärast, kuna kristlus pakkus karjääriks rohkem võimalusi.
  
• 381.a. kuulutati kristlus Rooma riigiusuks.
  
• Algas mitte-kristlaste riiklik tagakiusamine.
  
• Keelati muistsed usupidustused s.h. olümpiamängud, templid suleti.
  

• Kirikukihelkond – koguduse territoorium, mida juhtis presbüter ehk preester .
  
• Piiskopkond (diötsees) – linn koos lähiümbrusega, kus usuelu korraldas piiskop.
  
• Peapiiskopkond – suurem ja tähtsam diötsees ( Jeruusalemm , Aleksandria, Antiookia, Rooma ja Konstantinoopol), mida juhtis peapiiskop ehk metropoliit.
  
• Sinod ehk kirikukogu – metropoliitide ja piiskoppide kokkutulek tähtsamate kirikuasjade arutamiseks (2 korda aasas).
  
• Kirik muutus Rooma üheks tähtsamaks organisatsiooniks, mis võttis üle mitmeid riigifunktsioone (vaeste ja tõbiste eest hoolitsemine, hariduse andmine, kohtupidamine).
  
• Keisrite ja eraisikute annetused tegid kirikust riigi suurima maavaldaja.
  

• Kirik pööras suurt tähelepanu dogmaatikale – õigele uskumusele.
  
• Õige usu määratlemine oli raske, sest Jeesusele omistatud sõnu võis tõlgendada erinevalt ja seetõttu algasid suured vaidlused.
  
• Kirikukogudel kujundati õige nn. ortodoksne usutunnistus.
  
• Kõik kõrvalekalded sellest keelati ning kuulutati hereesiateks – ketserlikeks väärõpetusteks.
  
• Levinumaks hereesiaks oli ariaanlus (piiskop Arius) – Kristusel on vaid inimlik mitte jumalik loomus, kuna Kristus kui Poeg on Isa loodud.
  
• Ortodoksid väitsid, et Kristuses on jumalik ja inimlik lahutamatult ühendatud.
  

• Askees – äärmiselt kasin eluviis, et täielikult Jumalale pühenduda (sai 3. sajandil alguse Egiptuses).
  
• Eremiidid ehk mungad – maailma ahvatluste eest kõrbeüksindusse põgenenud erakud (kuulsaim oli Püha Antonius).
  
• Kloostrid – ilmaelust eraldunud munkade kogukonnad kindlate reeglitega (esimesed 4. saj. impeeriumi idapoolsetel aladel).
  
• Suurt tähelepanu pöörati ristiusu õpetuse uurimisele, kirikuraamatute ümberkirjutamisele ja noorte munkade harimisele.
  

• Kristluse levik ei põhjustanud paganliku kultuuri hülgamist vaid selle ülevõtmist.
  
• Paganlikust Kreeka-Rooma kultuurist sai kristliku hariduse alus.
  
• Kristlikest õpetlastest ja kirikust sai Kreeka-Rooma kultuuripärandi peamine säilitaja.
  

• Laialdaste teadmistega Põhja-Aafrika piiskop, kes kaitses õigeusku ja sõnastas ristiusu põhitõdesid.
  
• Õigustas askeesi – inimene saab Jumalast osa vaid hinge kaudu ja ainult siis kui kehahimudest lahti öelda.
  
• Arendas õpetust pärispatust – juba Aadam tegi pattu ja sealtpeale lasub see kogu inimkonnal.
  
• Ilma jumala armuta ei suuda inimesed patust pääseda, kes saatis oma poja inimkonna eest surema.
  
• Alles jumala arm teeb selgeks, mis on hea, mis halb.
  
• See kellele Jumala arm osaks saab, suudab kehahimudele vastu seista ja pääseb taevariiki.
  
• Kuulsaim teos “Jumalariigist” – inimesed peavad valima maise ja taevase jumalariigi vahel.
  
• Jumalariigi valinuid võtab õndsus, maise riigi valinuid aga hukatus.
  

• Kristlased pidasid ühiseid palvusi kiriku sees, mistõttu pöörati kiriku ehitamisele suurt tähelepanu – lisaks avarusele ka sisekujunduses suurejoonelised maalingud ja mosaiigid .
  
• Eeskujuks võeti basiilika – tüüpiline Rooma koosoleku ja kohtuhoone.
  
• Enamasti kolmelöövilised piklike kodadena ida-lääne suunalistena.
  
• Silmapaistvaimad olid Hagia Sophia katedraal Konstantinoopolis ja Püha Peetruse katedraal Roomas.