Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Vana-Kreeka filosoofia ja teadus. (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vana-Kreeka filosoofia ja teadus #1 Vana-Kreeka filosoofia ja teadus #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kotov Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

Vana Kreeka filosoofia ja teadus

omavahelise vastasmängu tulemus. Seda kõike uskusid ka muistsed kreeklased. Kreeka tsivilisatsioon tõi maailmas esimesena seniste tõekspidamiste kõrvale uudse maailmapildi, mis püüdis asju seletada nende sisemistest, looduslikest põhjustest lähtuvalt. Nad ei väitnud, et jumaliku tahet pole olemas, kuid nad ei pidanud seda enam konkreetsete nähtuste põhjustajaks. Sellist probleemide üle juurdlemist hakkasid kreeklased nimetama ,,tarkusearmastuseks", tänapäeval meile tuntud kui filosoofia. Inimesed, kes filosoofiaga tegelesid, olid filosoofid. Filosoofia kasvas välja religioossest arutlusest, mis puudutas maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist. Üks esimesi filosoofe, 6. Sajandi algupoolel oli Mileetose filosoof Thales, kes leidis, et kõige aluseks on vesi, maailm on takkinud veest ja ujus vee peal. Pärimuse järgi olevat Thales tundnud nii hästi Egiptuse ja Mesopotaamia geomeetriat, matemaatikat ja astronoomiat, et oskas ennustada päikesevarjutust

Ajalugu
thumbnail
17
ppt

Vana-Kreeka filosoofid

nimetades eristuda muudest asjatundlikest ja auväärsetest inimestest, keda tavatseti tarkadeks (sophoi) kutsuda. · Juba eluajal austati Pythagorast pooljumalana. Pärast surma tekkis tema kohta palju legende. Nii näiteks omistasid pütagoorlased kõik oma avastused matemaatika vallas koolkonna rajajale, Pythagorasele. Oma koolkonna kaudu on Pythagoras avaldanud järelpõlvedele tugevat mõju. Hippokrates Hippokrates (460 - 370 eKr) · Hippokrates oli Vana-Kreeka arst, arstiteaduse ja arsti kutse-eetika rajaja. · Traditsiooniliselt seostatakse temaga Hippokratese vannet, milles on loetletud arsti kutse-eetika peamised nõuded. · Hippokrates eristas kehaehituse ja hingelaadi põhitüübid. Tõi arstiteadusesse anamneesi, etioloogia ja prognoosi mõisted. Pööras suur tähelepanu õigele toitumisele. Herodotos Herodotos (484 eKr ­ 425 eKr) · Herodotos oli kreeka ajaloolane, tõenäoliselt Kaaria päritolu.

Ajalugu
thumbnail
4
docx

VANA-KREEKA FILOSOOFID

halb,saab sinust filosoof Kas abiellud või mitte,mõlemal juhul kahetsed Inimesel on kergem hoida keelel tulist sütt,kui saladust Meeletus on tülitada jumalaid küsimustega,mida võib lahendada loendamisegs,mõõtmisega või kaalumisega Platon(umbes427eKr-umbes347eKr)Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli Ateena Akadeemia rajaja.Platon on maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe,tema õpetus puudutas praktiliselt kõiki filosoofia valdkondi.Ta reisis palju Itaalias,Sitsiilias,Egiptuses ja Küreenes.Neljakümneselt naastes Ateenasse asutas ta omaenese kooli,mis tegutses aastani529pKr.Platonit peetakse esimeseks filosoofiks,kes keskendub keelele ja mõistete määratlemisele selles ning loob vastava rangelt filosoofilistel alustel põhineva mõtlemissuuna.Platon kirjutas oma teosed vestlustena ehk dialoogidena eri filosoofide vahel.Ta arvas et kõigil silmaga nähtavatel ja käega katsutavatel asjadel on oma täiuslikud

Ajalugu
thumbnail
12
doc

Vana – Kreeka filosoofia

SISSEJUHATUS Filosoofid on maailma erinevalt seletanud, kuid mitte muutnud seda, ütles Marx. See võib küll nii olla, kuid ometi on filosoofid need, kellelt meil on lootust saada teaduslikult põhjendatud vastus küsimustele, mis on inimese elu tähendus ja mõte. 3 Filosoofia Vana-Kreekas ,,Imestamine pani inimesed filosofeerima vanasti ning teeb seda siiani" - Aristoteles.1 Õhtumaine filosoofia sai alguse Antiik-Kreekas, kus hakati mõtteid filosofiliselt väljendama umbes 600eKr. Täpsemini sai see alguse mitte emamaal (Ateenasse jõudis see alles 5. Sajandi teisel poolel eKr ning Spartas ei võetudki seda päriselt omaks), vaid Kreeka konooniates Väike-Aasias (Mileetoses) ja Lõuna-Itaalias (Krotonis ja Eleas). Seda aega iseloomustasid ulatuslikud majanduslikud ja ühiskondlikud muutused, mis viisid aristokraatliku riigikorra kriisini ja viimaks uute

Ajalugu
thumbnail
22
odp

Kreeka filosoofia ja filosoofid.

Illar Metsalu Kreeka filosoofia ja filosoofid Põltsamaa Ühisgümnaasium 10. c klass Mis on filosoofia? Kreeklased nimetavad üldiste probleemide üle juurdlemist filosoofiaks (ehk tarkusearmastuseks) Filosoofiaks loetakse mõtlejate ideid sestpeale, kui nad ei pidanud maailma enam konkreetsete jumalate kujundatuks, vaid asusid seisukohale, et see toimib mõne üldise loodusliku ja mõistusega tabatava põhimõtte järgi. Kreeka filosoofid Vana-Kreeka tuntumad filosoofid olid Sokrates, Platon ja Aristoteles.

Filosoofia ajalugu
thumbnail
13
pptx

Filosoofia ja teadus

Filosoofia ja teadus Helena Teras Filosoofia ja teadusliku maailmavaate sünd Kirjeldatud üldiste probleemide üle juurdlemine ehk filosoofia. Esimene filosoof Thales. Arvati, et kõige aluseks on vesi. Anaximandros ­ apeironi idee. Thales Thalesi õpilane Anaximandros Matemaatika Esimene konkreetne teadusharu. Pythagoras Arvud olid pühad. Pythagorase teoreem. Õpiti palju Idamaade teadusest. Pythagoras Meditsiin ja ajalookirjutuse algus Seotud igapäevaelu vajadustega. Hippokrates. Neli ihumahla. Hippokratese vanne. ***

Ajalugu
thumbnail
8
pdf

Vana-kreeka ja hellenism

sajandi teisest poolest. Tema tragöödiat ,,Kuningas Oidipus" on hiljem peetud täiuslikumaks selles zanris. FILOSOOFIA JA TEADUS Filosoofia teadusliku maailmavaate sünd Kreeka tsivilisatsioon lõi maailma ajaloos esimesena seniste tõekspidamiste (jumala teod ja tahtmised) kõrvale sellise maailmapildi, mis püüdis asju seletada nende sisemistest, looduslikest põhjustest lähtuvalt. Jumala tahet ei eitatud, kuid selles nähti vaid korra üldist alust, mitte sündmuste põhjustajat. Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest. Esimeseks filosoofiks peetakse 6.sajandi algupoole Mileetose filosoofi Thalest. Tema arvates oli kõige aluseks vesi. Maailm oli tekkinud veest ja ujus vee peal. Thalese õpilase Anaximandrose meelest ei saanud maailm lähtuda ühest või teisest loodulikust ainest, seetõttu püstitas ta meeltega tajumatu piiritu alge ­ apeironi idee. Apeiron on alati olnud ja jääb alatiseks püsima

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Vana-Kreeka perioodid ja isikud

aristrokraat.Asutas oma kooli Akadeemia.Sõnastas vaated dialoogides.Ideed on muutumatud ja reaalsed.Kujundas tervikliku õpetuse riigist(Riik pidi põhinema hüvel ,olema muutumatu ja täiuslik) d)Herodotos-Ajaloolane,kes tegi alguse lähema ajaloo uurimisega,kirjutas raamatu Kreeka-Pärsia sõdadest,ajaloo isa.Kirjeldas Aasia ja Aafrika inimeste kombeid.e)Aristoteles-Platoni õpilane,antiikaja mitmekülgseim.Asutas oma kooli Lykeioni.Kujundas orig.seisukohad,Keskajal tunti Vana-Kreeka kultuuripärandit just tema kaudu.Riiklik ühiselu,Kesktee.25.Aleksander Suure valitsusaeg oli eriline ,sest ta valitses tohutut impeeriumit(kogu teadaolev tsiv. maailma),Levitas Kreeka kultuuri(linnad) ja pani aluse hellenistlikule maailmale.26.Euroopa tsiv. alused ,mis rajati Vana-Kreekas olid järgmised: Pandi alus demokraatiale, koolisüsteem ja õpetus,

Ajalugu



Lisainfo

10 kl. õpiku kokkuvõte

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun