Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"sofistika" - 35 õppematerjali

sofistika – esimene filosoofiline suund, mis hakkas elufilosoofiat teoreetiliselt arutlema ja traditsioonilisi töekspidamisi vaidlustama Sofistlike vaadete rakendamine poliitikas töi kaasa probleeme, mistöttu tekitasd sofistlikud seisukohad tösise opositsiooni.
thumbnail
1
doc

AVALIKUD PIDUSTUSED. SPORDIVÕISTLUSED, LÜÜRIKA JA TEATER. FILOSOOFIA JA TEADUS KREEKAS

Kuidas kujunes teaduslik maailmavaade?kreeklased hakkasid vaidlustama et maailm on jumalike jõudude toime, 16. Mis on filosoofia? Maailma üldist korraldust puudtavate probleemide üle juurdlemine 17. Mille üle arutlesid esimesed filosoofid?püüdsid selgitadaa millest kõik maailmas on tekkinud ja mis selle kõik liikuma paneb,jumalate põlvnemise üle ja püüti seletada maailma mõistuspäraselt, 18. Mis on sofistika ?inimese käitumine ja moraaliküsimused 19. Oska iseloomustada Platoni filosoofiat.hüve ja voorus on midagi püsivat inimeste omavahelistes kokkuleppest sõltumatut,hüve on igavene ja muutumatu sp et põhineb igavestel ja muutumatutrl ideedel 20. Oska iseloomustada Aristotelese filosoofiat.kuidas tuletada olemasolevatest eeldustest korrektseid ja vältida vigaseid järeldusi,ei pidand õigex platoni ideesid, 21. Oska iseloomustada Sokratese filosoofiat...

Ajalugu
40 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Vana-Kreeka

500-338 Klassikaline periood: Kreeka-Pärsia sõjad (500-478): VI s teisel poolel langes Kreeka Pärsia võimu alla, peale oluliste lahingute võitu tõrjusid kreeklased pärsaled ära. Kreeka hiilgeaeg (480-431): Ateena ja Sparta olid võimsaimad paljude liitlastega riigid Kreekas, kelle suhted olid pingelised....

Ajalugu
69 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Filosoofia vanas kreekas, hellenismiperiood

AJALUGU FILOSOOFIA VANAS KREEKAS · FILOSOOOFIA ­ tarkuse armastus Filosoofid püüavad seletada , kust kõik on alguse saanud Thales arvas , et maailm on tekkinud vees ja ujub vee peal Demokritos arvas et maailm koosnes tühjusest , selle sees liikuvatest ja omavahel põrkuvatest aatomitest · SOFISTIKA - käsitleb elufolosoofia valdkonda Sofistid ­ hakkasid tegelema inimlikku käitumist puudutuvate probleemide lahendamisega leidsid , et mõisted nagu hea ja halb on suhtelised seadused põhinevad inimeste omavahelisel kokkuleppel Sokrates ­ astus sofistide vastu välja filosoofia peamine mõte on vooruse olemuse mõistmine tähtis on teadmine, mis võimaldab voorust mõista VOORUS ­ õige käitumine, õiglus , vaprus, vagadus , mõistlikkus...

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
13
pptx

Filosoofia ja teadus

Filosoofia ja teadus Helena Teras Filosoofia ja teadusliku maailmavaate sünd Kirjeldatud üldiste probleemide üle juurdlemine ehk filosoofia. Esimene filosoof Thales. Arvati, et kõige aluseks on vesi. Anaximandros ­ apeironi idee. Thales Thalesi õpilane Anaximandros Matemaatika Esimene konkreetne teadusharu. Pythagoras Arvud olid pühad. Pythagorase teoreem. Õpiti palju Idamaade teadusest. Pythagoras Meditsiin ja ajalookirjutuse algus Seotud igapäevaelu vajadustega. Hippokrates. Neli ihumahla. Hippokratese vanne. *** Kangelaseepikad. Herodotos ­ esimene uurija ja üles tähendaja. Hippokrates Herodotos Sofistid ja Sokrates Sofistika ­ tühjade väidete esitamine. Sokratese filosoofia ­ vooruse olemuse mõistmine. ß...

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Vanaaeg

-4. saj eKr) - maailm koosnevat tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest - aatomitest (kr k atomos - ,,jagamatu"). · Sokrates ­ Ateena filosoof (5. saj eKr) - kui esimesed filosoofid tegelesid füüsilise maailma seletamisega, siis 5.sajandil tekkisid filosoofid, kes otsisid vastuseid inimlikku käitumist puudutavaile küsimustele. Tekkis filosoofiline suund sofistika , mille esindajad arutlesid selle üle, mis on hea ja mis halb. Oma õpetuses jõudsid sofistid pettejäreldustele, st näiliselt õigetele järeldustele, tegelikult aga vääratele. Sokrates astus nende seisukohtade vastu ägedalt välja, tuues näiteks, kuidas paljud sofistid väidavad end õpetavat vooruslikkust, mõistes selle all aga oskust elus edukalt hakkama saada. Sokratese arvates on filosoofia peamine mõte vooruse olemuse mõistmine...

Ajalugu
77 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Antiikfilosoofia

Selle ajastu materialismi arengu ühiskondlik ja majanduslik alus oli orjandusliku demokraatia õitseng. Ateena, kes saavutas pärast Pärsiaga peetud sõdu lisaks ebakindlale poliitilisele ülevõimule vaieldamatu juhtpositsiooni vaimsel alal, tõrjus kõrvale senised peamised filosoofia keskused Joonia ja Lõuna-Itaalia. Esimene nimekas Ateena filosoof oli Anaxagoras. Sofistika - Arenenud orjanduslikku demokraatiat iseloomustas hoogne ühiskonnaelu. Rahvakoosolekud, valimised ja kohtuprotsessid äratasid elavat huvi retoorika, argumenteerimisoskuse ja poliitika vastu. Sellega ühenduses loobuti tegele- mast seniste natuurfilosoofiliste küsimustega. Filosoofide tähelepanu köitsid inimese olemusse puutuvad (antropoloogilised) , poliitlised ja eetilised küsimused. Esimestena tunnetasid filosoofide ees seisvat uut ülesannet sofistid. Nende õpetus oli oluliseks...

Filosoofia
102 allalaadimist
thumbnail
52
doc

Vana-Kreeka

KULTUURILUGU I VANA-KREEKA KULTUUR konspekt Motto: OIDIPUS Ega siis midagi, hakkame pihta, ma püüan sind jõudumööda aidata. Too oma projekt lagedale. EUSOPHYLOS (keskmiselt tasutav kultuuritöötaja, purjus peaga võtab süü enda peale) Järjestus pole mul veel päris läbi mõeldud. Tahaks, et sel asjal oleks peale päevakajalise väärtuse ka tugev esteetiline mõju, kuivõrd see on ikkagi avalik samm ja mina olen ikkagi kultuuritegelane. OIDIPUS Esteetiline ennekõike! EUSOPHYLOS Kui alustaks maapakku siirdumisest? Sellel oleks lai kõlapind ja sügav alltekst. Kui esimese asjana silmad...

Ajalugu
137 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Vana-Kreeka

135-140 See oli uudne maailmavaade, mis püüdis asju seletada nende sisemistest, looduslikest põhjustest lähtuvalt. Filosoofia ­ tarkusearmastus. Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest. Thalese arvates oli kõige aluseks vesi. Anaximandros püstitas meeltega tajumatu piiri alge ­ apeironi idee. Demokritose seletuse järgi koosnes maaillm tühjusest. Pythagorase meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Sofistika ­ elufilosoofia. Sokrates ­ Ateena filosoof ning tema meelest oli selle peamine mõte vooruse olemuse mõistmine. 8) Vana-Kreeka kultuurisaavutused? Lk.129-136, 147-156 Kiri ja kirjandus: loodi alfabeet foiniikia tähestiku põhjal, koolid-õpetlase, Homerose kangelaseeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Teadus: teoreemid, Hipokratese vanne. Arhitektuur : templid, sambad nt: Hera tempel Paestumis. Kujutav kunst: vaasimaal, amforat. Skulptuur: vabaplastika, nt: Myron-,,Kettaheitja"...

Ajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Filosoofia mõisted

Ilma kokkuleppeid teadmata ei saa jäljendust mõista. Täieliku koopia tegemine on võimatu, isegi kui ollakse samas kultuuris. Igasugune jäljendus erineb juba a) artisti personaalsuse b) ajastuvaimu c) stiili d) materjali valiku jne poolest. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? Platon polnud oma ajaga rahul: Sokratese surm, demokraatia vastasus, mütoloogia polnud enam usutav, selle asmele tuli sofistika (kõike on võimalik tõestada), Ateena oli sõdade tagajärjel allakäinud jne. Kunst ei aita kaoses korda luua, pidas seda jäljenduse jäljenduseks, võib eufooriat tekitada. Kunst on mõistuse seisukohalt mõttetu, sest see toetub tunnetele, mitte mõistusele. Kunst ei kasvata voorusi, vaid rikub noorsugu, sest kunstis jäljendatakse tihti eeskujuks kõlbmatuid isikuid. Ta arvas, et paremad ajad on veel ees. 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon...

Filosoofia
241 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Üldine teatriajalugu I sügis

Vapustatud Iokaste poob end üles. Oidipus torkab silmad peast ja läheb piinatuna maapakku, truu tütar Antigone saatjaks. Võimutülis vennad, kelle isa ära needis, tapavad end hiljem lahingus Teeba pärast. Onu Kreon, Iokaste vend, valitseb Teebat. Tema jäikuse tõttu hukkub õetütar Antigone, samuti poeg Hamion ja naine Eurydike. 4. Euripidese maailmavaade ja tema "Hippolytos" Ateenas hakkas populaarseks muutuma sofistide liikumine. Sofistika ehk vaimu seisund. Sofistid olid Ateenas professionaalsed polemistid: tehniline vaidlus, vaidluskultuuri areng. Ateenasse jõuab Sokrates, kes kehastab vaidluskultuuri. Kolmas suur traagik oli Euripides. Ateenalaste arvates esitas Sokrates Euripidese näidendite pähe oma teoseid. Samas Sokratese mõju Euripidesele on vaieldamatu. Sokrates leiutas individuaalse moraali. Euripides aga avastab maailmast kaose, see kaos valitses ka jumalate maailmas, teda huvitas ka individuaalne psühholoogia...

Üldine teatriajalugu
165 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Antiigi kirjanikud, tragöödia leksikon, antiigi kirjanduse mõju prantsusmaale, saksamaale, inglismaale, inimtüübid kokkuvõte

Euripides Euripides elas klassikalisel perioodil, 5.sajandil e.m.a. Euripidese elu langeb kokku sofistika õitseajaga, teiste traagikutega võrreldes võib teda pidada kõige filosoofilisemaks: teda on nimetatud filosoofiks teatrilaval. Oma teostes taotles ta üllatuslikkust traditsiooniliste teemade ja vaadete käsitlemisel (näiteks jumalate kriitika). Euripidese kangelased on lõhestatud vastuolulistest tunnetest, sündmuseid iseloomustab muutlikkus ja ootamatud pöörded. Ta kasutas ka tihti deus ex machina võtet. Euripidese aktiivne loomeaeg jäi Peloponnesose sõja...

Antiigi pärand euroopa...
184 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Vana – Kreeka filosoofia

Üks kuulsamaid sofiste oli Protagoras, kes rõhutas eriti asjade suhtelisust. Tema järgi võib väide olla ühes olukorras tõene ja teises väär. Sellest järgnes tema tuntud ütlus, mille kohaselt inimese subjektiivsus on igasuguse teadmise alus: ,,Inimene on kõige asjade mõõt, 5 olenemata, et nad on, ja olematute, et nad pole". 5 Sofistika avaldas järgnevale, Kreeka klassikalise ajajärgu filosoofidele nagu Sokratesele, Platonile ja Aristotelesele suurt mõju. Sokrates (469 ­ 399 eKr) oli vanakreeka filosoof. Ta elas ja õpetas Ateenas. Sokratese õpetust tuntakse tema kaasaegsete Platoni, Xenophoni, Aristophanese jt vahendusel, ta ise ei kirjutanud midagi. Oma vaated esitas ta avalikes vaidluses või vestluses, juhatades vestluskaaslast küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole...

Ajalugu
51 allalaadimist
thumbnail
110
doc

Õigusfilosoofia ajalugu

Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olema...

Õigus
630 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Kreeta-Mükeene ajalugu

at eKr Kreeta-Mükeene kultuur, mis jaguneb kaheks: Minose kultuur Kreeta saarel (2000-1400 eKr) ja Mükeene kultuur Kreeka mandril (1600-1100 eKr). TV TABEL LK. 45. Kreeta-Mükeene usundis austati eelköige jumalannasid, neile ohverdati loomi (härjad), korraldati rongkäike ja tantsudega pidustusi. Lineaarkirjas B leidub sanaseid nimesid hilisemate Kreeka jumalatega. Kreetalaste lossimajandus sarnaneb sumerite ja egiplaste eluasemega (kindlustamata), samas ei ole nende kiri üldse sarnane. Kreeklased vötsid arvatavasti kreetalaste materiaalse kultuuri üle, muutes selle kohaseks söjakale kultuurile ja meelelaadile. Kreeta-Mükeene ajastu tähistab Euroopa tsivilisatsiooni algust. Teadmata asjaoludel see kultuur hävis. §14 Tume ajajärk (1100-800 eKr). Peale Egeuse kultuuri löppu hävis köik: lossid, kiri, rahvaarv, välissuhted. Sellest perioodist on väga vähe teada, mistöttu s...

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Elea koolkond (referaat)

Eelklassikaline periood on jaotatud otstarbekuse mõttes omakorda alaosadeks: A) Kreeka filosoofia vanimad koolkonnad a) vanim filosoofia Ioonias; b) pütaagorlaste koolkond; c) eleaatide koolkond. B) Eelkristliku sajandi füüsikud ja materialistliku mõtlemise algmed C) filosoofiline sofistika 2.Klassikaline periood (4.saj eKr) See hõlbam peamiselt kolme suurt filosoofia klassikut ­ Sokrates, Paton, Aristoteles. Nendel meestel on põhjapanev tähendus kogu antiiksele filosoofiale. 3.Klassikajärgne periood (3. saj eKr ­ 6. saj p.Kr) Seda perioodi nimetatakse ka Aristotelesele järgnevaks ajastuks ja seda iseloomustab ühelt poolt klassikalise mõtlsemise edasiarendamine mitmesugustes vooludes ja koolides, teisalt aga ka juba olemasoleva filosoofilise ainese kordamine...

Filosoofia
58 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana-Kreeka filosoofia ja teadus.

sajandil elanud arstil Hippokratesel, keda peetakse mahuka meditsiinialaseid teadmisi kokkuvõtva teose autoriks, milles on kirja pandud ka tänapäevani kehtiv nn. Hippokratese vanne. Ajalookirjutuse algus seondub Herodotosega, kellele omistatakse ajaloo isa nimetus. Herodotose teos "Historia" keskendub peamiselt Kreeka-Pärsia sõdadele. Lisaks kirjeldab ta üksikasjalikult paljude Euroopa, Aasia ja Aafrika rahvaste kombeid. 5. sajandil e.Kr. kujunes filosoofiline suund ­ sofistika . Sofistide koolkonnale pani aluse Protagoras. Sofistid leidsid, et mõisted "hea ja halb" on suhtelised: mis ühele on hea, ei tarvitse seda olla teisele. Sama kehtib ka inimühiskonna seaduste ja normide kohta. Inimesed võivad neid vastavalt oma suvale muuta. Seega oli sofistide filosoofia põhijooneks relativism, suhtelisuse tunnistamine. Sofistide vaadete vastu astus välja 5. sajandi II poole kuulsaimaid Ateena filosoofe Sokrates (490-399 eKr), kes...

Ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Vana-kreeka ja hellenism

Ajalookirjutuse algus Lähema ajaloo sündmusi hakkas esimesena uurima ja üles kirjutama Herodotos 5.sajandi keskpaiku. Tema teos ,,Historia" keskendub Kreeka-Pärsia sõdadele, kuid lisab pika ja põhjaliku eelloo. Lisaks kirledab paljude rahvaste kombeid Sofistid ja Sokrates Esimesed filosoofid tegelesid füüsilise maailma seletamisega. 5.sajandile eKr tekkis uus filosoofia suund sofistika , mis tegele inimlikku käitumist puudutavate probleemidega. Paljud seofistid jõudsid järeldusele, et 'hea' ja 'halb' on suhtelised. Osa sofiste leidis, et inimesed peaksid oma seadusi kujundama tugevama õigusest lähtuvalt, nii nagu toimib looduses tugevama õigus. Sofistide ideed levisid hästi ja nende vastuolud kehtiva korraga oli ilmselge, seetõttu tekkis nende vastu tugev opositsioon eesotsas Sokratesega. Ta leidis, et sofistid petavad oma õpilasi...

Ajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Filosoofia p?eriood

Milline lisatavatest seemnetest teeb hunnikust hunniku? Milline väljalangevatest juustest toob kiilaspäisuse? SOFISTID JA SOKRATES INIMESEST JA FILOSOOFIAST Sofistidele pole miski püha - kõik on suhteline. Inimene on vaatluste lähtepunktiks, mitte maailm. Inimese soove on valmis põhjendama. Sokrates: "Nad ei tea, et nad midagi ei tea". Sofistika on inflatsioonifilosoofia. Palju teravmeelseid sõnu, palju argumente, vähe sisu. 3 saavutust: 1)Suunasid filosoofiaajaloos esmakordselt pilgu looduselt inimesele. 2)Esmakordselt muutsid mõtlemise enda mõtlemisaineks. Uurisid mõtlemise tingimusi, võimalusi, piire. 3)Allutasid eetilised väärtushinnangud mõistuspärasele vaatlusele. Avasid võimaluse eetika teaduslikule käsitlusele. SOKRATES (469-399) Ei ole ise mitte midagi kirjutanud...

Filosoofia
38 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Vana Kreeka filosoofia ja teadus

sajandil. Tema teos sisaldab haiguste sümptoomide ja kulgemise kirjeldusi ja püüab neid lahti seletada looduslike põhjustega. Kreeka lähema ajaloo sündmusi hakkas uurima Herodotos, keda peetakse ajaloo isaks. Tema eesmärgiks oli oma teosega kuulajatele õpetliku iva väljatoomine, ta püüdis näidata inimsaatuse tagapõhja. Elufilosoofia oli Kreekas pikka aega tagaplaanil, kuid selles valdkonnas teoreetiliselt arutlema hakkati alles 5. sajandil eKr ­ sofistika . Sofistid jõudsid veendumusele, et see mis ühele näib hea, ei tarvitse seda olla teisele. Aristokraadid üritasid sofistide vaateid ka poliitikaelus rakendada, kuid see põhjustast poliitilist vägivalda. Sofistlikud seisukohad hakkasid tekitama tõsist opositsiooni ja nende vastu astus välja kuulsamaid Ateena filosoofe Sokrates. Sokrates mõistis sofistlikud konksuga küsimused hukka, sest need ei õpetanud olemuse kohta midagi. Parimaks filosofeerimisvormiks pidas ta dialoogi...

Ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Vana-Kreeka kultuur, skulptuur, maalikunst

sajandil elanud arstil Hippokratesel, keda peetakse mahuka meditsiinialaseid teadmisi kokkuvõtva teose autoriks, milles on kirja pandud ka tänapäevani kehtiv nn. Hippokratese vanne. Ajalookirjutuse algus seondub Herodotosega, kellele omistatakse ajaloo isa nimetus. Herodotose teos "Historia" keskendub peamiselt Kreeka-Pärsia sõdadele. Lisaks kirjeldab ta üksikasjalikult paljude Euroopa, Aasia ja Aafrika rahvaste kombeid. 5. sajandil e.Kr. kujunes filosoofiline suund ­ sofistika . Sofistide koolkonnale pani aluse Protagoras. Sofistid leidsid, et mõisted "hea ja halb" on suhtelised: mis ühele on hea, ei tarvitse seda olla teisele. Sama kehtib ka inimühiskonna seaduste ja normide kohta. Inimesed võivad neid vastavalt oma suvale muuta. Seega oli sofistide filosoofia põhijooneks relativism, suhtelisuse tunnistamine. Sofistide vaadete vastu astus välja 5. sajandi II poole kuulsaimaid Ateena filosoofe Sokrates (490-399 eKr),...

Ajalugu
23 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun