50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 25 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-01-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
33 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
enelin92
Õppematerjali autor
riigikirikut ei ole; igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust. Vaadates usuvabaduse ajalugu Eestis tundub, et umbes aastani tuhat kakssada kehtis siin usuvabadus, tuhat kakssada kakskümmend seitse kuni tuhat üheksasada kaheksateist oli riigiusuks ristiusk, tuhat üheksasada kakskümmend kuni tuhat üheksasada nelikümmend taastati usuvabadus, tuhat üheksasada nelikümmend kuni tuhat üheksasada üheksakümmend üks kiusati uskusid taga, tuhande üheksasaja üheksakümne teise aasta põhiseadusega kehtestati jällegi usuvabadus, mis lõpeb kahe tuhande teisel aastal vastu võetud kirikute ja koguduste seadusega. Eesti põhiseaduses on sätestatud usuvabadus, see tähendab et ühtegi usku ei eelistata teistele. Igaüks võib valida sellise maailmapildi, mis talle meeldib ateismi, kristluse või mille iganes
Õigus mõtte-, südametunnistuse-ja usuvabadusele Mõtte-,südametunnistuse ja usuvabadus on kogu inimõiguste ideoloogia ühed tugisambad. Esimesed kaks on demokraatia funktsioneerimise eeldused ja kõik kolm põhimõtet rajanevad üksikisiku austamisel. Ka inimõiguste ülddeklaratsiooni artikkel 18 sätestab, et igal inimesel on õigus veendumuste vabadusele ja nende veendumust vabalt avaldamisele; see õigus kätkeb vabadusttakistamatult oma veendumustest kinni pidada ja vabadust informatsiooni ja ideid otsida, saada ja levitada igasuguste abinõudega ja riigipiirist sõltumata.
Eesti kohtupraktika toetub varem kehtinud seadustele, viimaste aastate jooksul on kehtima hakanud uued õigusaktid. Au ja väärikust ning muid isiklikke õigusi käsitlevad 5 võlaõigusseaduse paragrahvid 1046 ja 1047. Võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva isiku solvamist ja laimamist käsitleb karistusseadustiku paragrahv 275. 2.4 Usuvabadus Mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadus on usuvabaduse võtmesõnadeks antud referaadis. Usu- ja veendumusvabadus on nii üksikisikutel kui ka organisatsioonidel, riigil on kohustus tagada individuaalne ja kollektiivne usuvabadus. Keelatud on veendumuste või usu põhjal diskrimineerimine ja vihavaenu õhutamine. Riigil on õigus veendumuste kuulutamist seadustega piirata, kui see kahjustab avalikku korda, tervist või kõlblust. Veendumusega ei saa vabandada õiguserikkumist.
Laste hariduse valikul õppeasutus. Hariduse andmine on riigi järelevalve all. on otsustav sõna vanematel. Artikkel 9. Mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus. 1. Igaühel on õigus mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadusele; see õigus kätkeb vabadust muuta oma usku või veendumusi, samuti vabadust PS § 40 kuulutada usku või veendumusi nii üksi kui ka koos teistega, avalikult või Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus
Mitte mingil juhul ei tohi taganeda järgmistest inimõigustest: 1) õigus elada, st. kedagi ei tohi meelevaldselt tappa; 2) kedagi ei tohi piinata, julmalt ning inimväärikust alandavalt kohelda ja karistada, st. inimesega tuleb käituda seaduste järgi ja austada tema inimväärikust; 3) kedagi ei tohi orjastada, st. igaühel on õigus end vabalt teostada; 4) kriminaalseadustele ei tohi rakendada tagasiulatuvat jõudu; 5) mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus, st. inimene võib uskuda, olla ateist või ükskõikne usu vastu, veendumuste tõttu ei tohi kedagi karistada; 6) kedagi ei tohi vangistada lepingukohustuste täitmata jätmise eest; 7) kedagi ei tohi diskrimineerida rassi, nahavärvuse, soo, keele, usutunnistuse või sotsiaalse päritolu põhjal. Inimõiguste eripära on selles, et need määravad riigi kohustusi inimeste vastu. Kui aga üks isik rikub teise isiku õigusi ning see on ühtlasi inimõiguste rikkumine, siis
ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsioon ja EV Põhiseadus II ptk - võrdlus Artikkel 1 - § 16. Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta. Artikkel 2 - § 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Artikkel 3 - § 20. Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. § 16. Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta. Artikkel 4 - § 13. Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. § 15. Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastase
Piirangutel lähtutakse huvidest: - teiste inimeste õiguste kaitse - kurjategija tabamine - kuritegevuse takistamine - moraaliprintsiibid - loodusõnnetuste ärahoidmine - nakkushaiguste korral Põhilised inimõigused: - õigus elule - õigus vabadusele - õigus isikupuutumatusele - õigus seaduse kaitsele - õigus eraelu puutumatusele - eluaseme puutumatus - vara puutumatus - sõnavabadus - trükivabadus - õigus kodakondsusele - õigus varjupaigale - südametunnistuse vabadus - usuvabadus - koosolekute vabadus - sots. Ja kultuurilised vabadused - õigus tööle - õigus puhkusele - õigus sotsiaalabile - õigus algharidusele - õigus kultuuri tarbimisele - õigus puhtale joogiveele - õigus arstiabile 3. Poliitilised ideoloogiad Liberaalne ideoloogia: - kaitsevad demograatiat - poliitilised vabadused - reformimeelsus - Eestis Reformierakond - religiooni vastased (pooldavad usuvabadust) - kiriku lahutamine riigist - nõuavad majandusliku vabadust - vabakaubandus
Eesti kristlikus kultuuriruumis. Minu suhe kristliku kultuuriruumiga Eesti kristlikus kultuuriruumis Umbes kümme aastat tagasi oli Eestis palju kära usuvabaduse ümber meedias levisid mitmed arvamuslood usust ning isegi seaduses viidi läbi muudatusi. Öeldakse, et tegelikult toimub usuvabaduse varjus kristlik propaganda. Näiteks 20. jaanuaril 1997 loodi meediakeskus Eesti Luterlik Tund (ELT), mis seadis oma põhikirjaliseks ülesandeks massimeedia kaudu kuulutada Eesti rahvale kristlikke väärtushinnanguid ja põhitõdesid, Jumala Sõna, millel seisab maailm. Sarnaseid juhtumeid leidis aset nii televisioonis, ajakirjanduses kui ka raadios. Õpilastele osutus ehk kõige mõjutavamaks teguriks uus õppeaine usuõpetus(usundilugu). Kirik on siin nõuandvas ja teenivas rollis. Tegemist on ikkagi kristliku õpetuse taastulemisega meie laste igapäevasele kooliteele, kuigi eelmise vabariigi ajal nähti suurt vaeva, et seda sealt kõrv
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid