Kategoorias Eetika leiti 53 vastet

EETIKA Sissejuhatus. * Sündinud Kreekas, aluse pani Aristoteles. * Tuleb sõnast ethos, mis tähendab normide kogu. * Põhineb õigel ja valel. * Normatiivne – ettekirjutav, tegeleb sellega, kuidas asjad olema peaksid. * Eetika 3D. 1. Mina -> Tema (tegeleb kõige rohkem) 2. Mina -> Mina (meie endi põhimõtted, iseenda suhtes, kuidas mina suhtun endaga) 3. Mina -> Inimeseksolemise eesmärk (2. tingimus hästi täidetud, 1. samuti. Aga kuhu jõ...

EETIKA ILUST JA KASULIKKUSEST Mõni aeg tagasi võeti uuesti ja ei-tea-mitmendat-korda-juba tõsiselt käsile meie võimumeeste eetiline pale. Ja juba ei-tea-mitmendat-korda leiavad uurivad ajakirjanikud ja opositsioonipoliitikud, et võimumehed ei ole kuigivõrd eetilised ja nende eetiline pale on õige määrdunud. Ikka ja taas ilmneb, et meie liidrid arendavad lisaks riigiasjadele ka oma pere- ja sõpruskondlikke asju. Seda tegevust saaks kuidagimoodi ja teatud tingimustel nimetada ka “teatud infrastruktuuri valdkondade või sfääride arendamis...

KOOL Nimi POSTMODERNISTLIKU EETIKA MÕJU ISIKSUSE ARENGULE Referaat Juhendaja: Nimi  Koht 2010 SISUKORD 1. POSTMODERNISMI TÄHENDUS JA OLEMUS.................................................... 3 1.1 Postmodernne teadvus.................................................................................... 3 2. VÕIM..................................................................................................................... 4 3. POSTMODERNISTLIK KULTUUR.....................................................................

Väärtusõpetus ja eetika Aksioloogia ehk väärtusõpetus on  HYPERLINK http://et wikipedia org/wiki/Filosoofia valdkonnad o Filosoofia valdkonnad filosoofia valdkond mille raames uuritakse  HYPERLINK http://et wikipedia org/wiki/V%C3%A4%C3%A4rtus o Väärtus väärtusi Enamasti peetakse aksioloogia alla kuuluvateks  HYPERLINK http://et wikipedia org/wiki/Eetika o Eetika eetikat ja  HYPERLINK http://et wikipedia org/wiki/Esteetika o Esteetika esteetikat Laiemas mõttes mahub aksioloogia alla kõik mis on seotud inimeste või inimgruppide ning nende...

Eetika- teadus kõlblustest ja kõlbelistest väärtustest Moraal- üksikisiku või inimgrupi arusaam heast ja halvast ning nendega seotud vajadustest Uuritakse eetost- kõlbeliste põhimõtete, normide ja ideaalide tervik. Filosoofiline eetika- mis on suurim hüve, ülim asi, mille poole ühiskond liigub Religioosne eetika- igal usundil on oma eetika Eetika mõõtmed: 1. inimestevahelised suhted 2. inimese suhe iseendaga 3. inimkonna eesmärk a. C.S. Lewis- pilt laevastikust, orkestrist jm Eetiline absolutism Teoloog...

Eetika Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. Klass 2010/11  Eetika * On kolme sorti eetika teooriate tüüpe: -) Absolutistlik eetika ütleb, et hea ja kuri ning õige ja vale on inimesest üle ja inimesest sõltumatud. (tappa ei tohi mitte sellepärast, et see mulle ei meeldi, vaid sellepärast, et inimelu on püha) -) Teleoloogiline eetika (nimi tuleneb Telos’est), kus hea ja halb sõltuvad eesmärgist. -) Relativistlik eetika, kus hea ja halb on suhtel...

EETIKA Eetika ­ normatiivne (ainult ei vaatle, vaid ka ütleb, kuidas peaks käituma. vaatleb seda, mis on ja samas  nõuab, kuidas peaks olema) teadus. pärineb Vanast Kreekast, Aristoteles looja, 4. saj. eKr. Uurib, mis on  õige ja mis vale. Käitumisjuhiseid vaadatakse läbi moraali (lad. k. sõnast mors, kr. k. eetos ­ inimgrupi  moraalikogumik, mida peetakse heaks.  3D Eetika I eetika mõõde tegeleb sellega, kuidas minu ja teise inimese suhted peaksid olema. Määrab ära selle, mis  hea ja mis kuri, mis õige ja mis vale. Sellega puutume kõige enam kokku. II eetika mõõde tegeleb sellega, kuidas ma peaks suhtuma iseendasse. Võin olla hea teiste inimeste vasu,  enda vastu halastamatu.  III eetika mõõde tegeleb sellega, mis on inimkonna eesmärk ja kuhu inimkond suundub. Mis on inimese  eksistentsi eesmärk.   Eetika, filosoofia, religioon tihedalt seotud. Eetikakriis ­  mille järgi mõõta, mis on hea või halb? moraalitus. Senised kehtivad eetika normid, neist ei  peeta kinni, aga pole olemas ka uusi.  Eetika kui teadus jaguneb kaheks suureks valdkonnaks: ­teoreetiline ­ tegeleb küsimustega, et kuidas me saame üldse teada, mis hea ja halb. Kas hea ja halb on  inimese enda poolt välja mõeldud asjad või on inimesega kaasa antud. Kas maailmas, kus pole inimesi on  teada, mis on hea ja mis halb? ­praktiline ­ tegeleb sellega, kuidas ühte või teist küsimust elus lahendada. Tegeleb moraaliküsimustega.  utilitarism ­ Jeremy Bentam tuli välja teooriaga, et inimesed toimivad võimalikult suure naudingu printsiibil.  Inimene kalkuleerib oma tegudes ­ kas toob naudingut või kahju. Arendati edasi. Tänapäeval: hea on see,  mis on maksimaalselt suurele hulgale inimestele positiivne.  psühholoogiline egoism ­ hea on see, mis aitab üksikisikul karjast eristuda. Teoreetiline abstraktsioon.  Püüe luua täiuslik olukord. topeltstandard ­ ütlen üht, käitun teistmoodi Tavaolukorras ei saa end ühiskonnast välja tõsta. Peame suhtestuma ühiskonnaga. Ka eraldi, üksikuna olles  suhtestume ühiskonnaga. Ei saa olla erak, kui pole kedagi, kelle suhtes erak olla. Eetika moraali eesmärk on ühiskonnaga koos tegutsedes püüelda heaolu poole. Aitab ühiskonnal liikuda  ühtse süsteemina õnne ja heaolu suunas.  Ühiskonnad erimeelel selles küsimuses.  Thomas Hobbes (1588­1679) ­ oma teoses iseloomustab loodusseisundit: inimene sünnib ilma ja tal  puuduvad normid, eetika, moraal, riiklikud struktuurid; looduslaps. Loodusseisund on kõikide sõda kõikide  vastu. Ainsaks tungiks on soov ellu jääda. Elu loodusseisundis on üksildane, vaene, räpane ja brutaalne, kui  puuduvad reeglid, kuidas hakkama saada. Moraal aitab hoida ühiskonda koos (ühiste arusaamade kogum). Moraali eesmärgiks on ka vähendada  inimkonna kannatusi, püüelda parema elu suunas (püüdlemine võib kaasa tuua kannatusi). Ülesanne jagada  kiitust, laitust, tunnustust, karistust, süüd.  Norm ­ reegel, mis ütleb, mida inimene peab tegema või tegemata jätma. Normid on kohustuslikud, nende  täitmist saab nõuda. Eetikateooriad tegelevad nende normide põhjendamisega.  Erinevad normid: moraalinormid, õigusnormid (seadused, mis on seadusandja poolt kehtestatud.  Tagatakse riiklike süsteemide, institutsioonidega. Nt kohus, vangla. Õigus on piiritletud riigipiiriga ­ seadused  kehtivad ühe riigi piires. Kas nad on moraalsed? Oleneb inimesest, eri arvamused), religiooninormid  (kehtivad ühe religioosse grupi piires. Viidatakse jumalikule autoriteedile või ilmutusele. Pühakirjas on kirjas.  Piibel nii vana, et kuidas puutub see meie tänapäevasesse ellu? Kuidas tagatakse, et neid religiooninorme  täidetakse? Välised saktsioonid. Sisemised motivaatorid: ei tee sellepärast, et saab midagi Jumalalt, vaid  tajub, et nii on õige. Inimene saanud oma eksimused andeks mitte seepärast kui hea ta on, vaid seepärast,  et Jumal soovis nii. Kui inimene saab sellest aru, siis tema käitumismotiiv on see, et see on vähim, mis ta  teha saab, et avaldada tänu kingitusele. Normatiivsed süsteemid – kuuluvad sinna hulka ka mängud.  Moraalinormid – mitteformaalsed. Nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega. Riik ei kehtesta.  Moraalinormid kehtestatakse: ühiskonnast väljatõrjumine. Kokkuleppe rikkumine ­> häbi, tõrjutus,  südametunnistusepiin. Sisemised sanktsioonid – nendega tagatakse normaalinormide täitmine. Enda  sisemised tundmused tagavad, et ma tahan täita moraalinorme. Välised sanktsioonid – teiste reaktsioon,  suhtumine. Moraali normide täitmine tagatakse, kuna ei taheta saada erinevate reaktsioonide osaliseks.  Seadused on piiratud riigipiiriga, religioonid grupi piires, moraalinormid universaalsed. Üldkehtivad. Võimalik  rakendata sõltumata inimese moraalist, rahvusest ja kodakontsusest. Kohustuslikkus põhjendatakse inimese  mõistuslikkuse ja kasulikkusega.  Moraaliprintsiibid – põhimõtted, millest lähtutakse. Juhtnöörideks üksikisikutele kui ka gruppidele, et oma  tegevust korraldada ja hinnata. Nt. ausus, au. Islami kultuuris au väga oluline, olemas aumõrvad. Aumõrv  islamikultuuris – pereliige võib tappa pereliikme. Peetakse õigeks. Emad saadavad lapsi end õhkima – auasi,  kuna sureb islami eest. Hiina ja Jaapani kultuuris häbikultuur – suur häbi, kui inimene kaotab enda  positsiooni ühiskonnas. Moraaliprintsiipidega hindame, kuidas meie tegevusel läheb.  VAHETUND! Jee .. vahetund sai läbi. Moraaliprintsiipide tunnused: PRESKRIPTIIVSUS – oma olemuselt etteütlejad – kirjutajad, mida tegema peab IMPERAKTIIV – käsud, mida teha ja mitte. Nt. Ära tapa! Kuula sõna! UNIVERSALISEERITAVUS – moraaliprintsiipe peab saama rakendada kõigile, kes on sarnases  situatsioonis. Kui pean mingit tegu heaks, siis pean pidama seda heaks ka siis, kui teised seda teevad. Enda  puhul liberaalsed, teiste suhtes konservatiivsed.  ÜLIMUSLIKKUS – õiguslike printsiipide suhtes AVALIKKUS – moraali printsiibid peavad olema tehtud avalikuks, et nad saaks juhtide kõikide inimeste  tegevust, et nende algusel saaks hinnata tegusid. Nt. tubli inimene saab kiita RAKENDATAVUS – peavad olema jukohased, reaalselt täidetavad, ei tohi olla otseses vastuolus  inimloomusega. Nt. avalikus kohas ei tohi naeratada, peab olema sisemine rõõm. Välimine rõõm on labane,  teeb inimesest ahvi.  EETIKA AJALUGU Eetika kui teaduse kodumaa on Vana­Kreeka. Aluse pani Aristoteles. Aristotelese ja Platoni õpetaja  Sokrates – tema sain tuntuks ütlusega: „Tunne iseennast!“ Kreeklased püütsid selgitada maailma  mõistusepäraselt, mitte müütidega. Et seletada maailma, peame tundma, kes on inimene. Kujundame  maailma enda näo järgi. Sokrates veel öelnud: „Ma tean, et ma midagi ei tea“. – läbi kahtluse saab jõuda  inimene edasi. Inimene peab küsima, miks ja kuidas on. Inimene peab olema dialoogis. Inimene jõuab tõeni  läbi kahtluse ja arutluse. Sokrates kasutas irooniat. Inimesi tüütas – tema iroonia. Sellega lähtuti, et Sokrates  rikub Ateena noorsugu. Mõisteti surma – pidi mürgitatud veini jooma.  Kui inimene teab, mis on hea ja õige, siis inimene ka käitub vastavalt. Inimene võib ka teada, et mis on hea,  kuid samas kurjalt või valesti käituda.  Keskaja arutlused vabast tahtest – inimene saab valida hea ja kurja vahel. Saab vaielda sellel teemal.  Hippokrates läks ajalukku oma arsti­eetika tõotusega. Tähendab seda, et teatud elukutsete sooritamine  nõuab ettevalmistust, aktsepteerimist, vastutuse võtmist tegutsemise eest. Kutse­eetika alus.  Aristoteles – tema raamat „Nicomachose eetika“. Leiutas vooruse­eetika. Voorused on omadused, mis  asuvad inimese äärmuslike iseloomuomaduste vahel. Argus ja hulljulgus äärmused, vaprus vahepealne. Sel  viisil töötas välja vooruste eetika. Seotud see ka „kuldse keskteega“ –vooruslikkus. Peamine hüve, mille  suunas inimene liigub, on õnn. Inimene tahab olla õnnelik ja omada õnnelikku elu. Inimene jõuab selleni:  algab kasvatusest – saab kasvatada halvaks või heaks. Kui inimest kasvatada nii nagu ta tahab, siis on  pahasti. Lapse tahtele allumine absurd. Kui inimest vooruslikult kasvatada, siis sellest kujunevad välja  inimese harjumused ja mõistusepärane käitumine. Inimene mõtestab asja enda jaoks läbi.  Inimene ei tohi elada liialdustes, vaid peab olema mõõdukas.  Vooruse­eetika üks kolmest eetikateooriate kimbust, kuidas moraali mõtestatakse.  Kristlik eetika – 10 käsku (judaism). Silm silma vastu – selle printsiibi mõte piirata omakohust, ei tarvitaks  suuremat ülekohut endale tehtu üle. Kui keegi lööb vastu paremat põske, siis keera ka vasak ette.  Armastagem oma vaenlasi – kristlikud väited. Mäejutlus – Matveuse evangeeliumi 5­7 ptk. „Enda silmas palki  ei näe, aga teisi silmas pindu näed.“ Eetikateooriad Deontoloogilised eetikad  ­ „deon“ – peaks. Lähtub motiivist. Tagajärg halb vbl, tuleb uurida, mis motiiviks  oli. Teleololoogilised eetikad – tagajärg määrab ära selle, mis on hea. Nt. egoism – suurendab enda heaolu,  seega hea.  Vooruste eetika – eespool kirjas! Eetiline relativism – hea ja halb on suhteline. EETILINE REALISM hea/halb suhtelised * KULTUURILINE RELATIVISM – hea, halb, inimeste moraal ja praktika sõltub inimvajadustest ja  sotsiaalsetest tingimustest. Seal, kus inimesed elavad geograafiliselt, paneb paika nende mõttemaailma.  Puudub universaalne „kuidas peaks“. Mitmekesisuse tees. Mis on tõde? Kas tegelikult on kõik moraalsed  normid suhtelised? Kas on olemas sarnaseid moraalireegleid, mis eri kultuurides avalduvad erinurga alt.  Põhjuseta inimese tapmine, verepilastus – keelatud. Mingil moel kaitsud eraomand. Väärtustatakse ka  üldiselt sarnaseid asju. Nt. elu, pere, tervis, abielu. Ühiskonnas sarnane soov korrastatud ühiskonnale. Kultuurilise relativismi probleem: ei aita ühiskondade  konfliktide puhul. Kultuuriti hea ja halb erinev. * SÕLTUVUSE TEES – moraal ei saa olla sõltumatu ratsionaalne otsus, vaid on sõltuv kultuurilisest  kontekstist. Inimese kriitilise mõtlemise võime toob välja kriisid ühiskonnas ja soovi, vajaduse neid  lahendad...

Mis on eetika Kust ja kellest alguse sai Eetika on teadus Vana Kreekast mille loojaks on Aristoteles 4 sajandil eKr Eetika on oma olemuslikult normatiivne teadus mis tähendab et ta ei ole lihtsalt vaatlev vaid vaatleb inimeste omavahelisi suhteid samas ka uurib nende käitumist ning püüab selgitada kuidas peaks õigesti toimima Eetika uurib mis on hea ja mis vale Kõike vaadatakse läbi moraali ehk normidekogumi Kolmemõõtmeline eetika Esimene mõõde: Tegeleb sellega kuidas kaks inimest mina ja keegi teine omavahel suhtlevad Se...

VOORUSTE EETIKA Aristoteles (384-322 eKr) Oli Platoni õpilane. Vana-Kreekas polnud moraaliks õige ja vale, vaid asjade hindamiseks oli voorus ja pahe. Vooruse tähistamine – aretee – tähendab algelt „täiuslikkus“ või „täius“; tähendas asjade tegelikku eesmärki. Eesti keeles kasutatakse sõna loomutäius. „Nicomachose eetika“ – Aristotelese üks eetikaalasemaid teoseid. „Voorused on ihasid reguleerivad iseloomujooned, mis on keskmised kahe vastupidise äärmusliku iseloomujoone vahel.“ Äärmuslikud iseloomujooned ongi pahed. Äärmused:...

TARTU ÃœLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Gert Sõnajalg Sissejuhatus õigusfilosoofia ajalukku (P2OG.03.052), AÃœ Essee Aristotelese “Nikomachose eetika” I ja V raamatu allikatel 2013  Lugesin Aristotelese1 “Nikomachose eetika” I ja V raamatut. Vaatlen lähemalt neid raamatuid. Esimeses raamatus juurdleb ja arutleb Aristoteles järgnevate teemade üle: Kuidas olla õnnelik? Mis on õnn? Mis on hüved? Kuhu inimesed tahavad jõuda oma elus? Inimeste eesmärgid elus. Viiendas raamatus on tähelepanu all õiglus ja ebaõiglus. Nendes raamatutes jõuab Aristoteles selleni, et õnn on inimese elus väga tähtsal kohal. Samuti peab ta õnne üheks tähtsamaks eesmÃ...

Essee Milleks eetika? Eetika on tänapäeval eelkõige teoreetiline distsipliin, mis uurib ühiskonna ja inimese suhet kõige üldisemas mõttes, püüab anda vastavaid seletusi ja põhjendusi. Ta õpetab meid viisakalt käituma, et saaksime jätta endast hea mulje. See loob rahu maailma, kuna hakkame rohkem teineteist austama. Eetika aitab meil olla teistest erinev. Tuues esile oma intelligentsust oleme rohkem tähelepanu keskpunktis. Olen nõus Manley Halli mõtteteraga: „Inimene ilma eetikata on maailma lahti lastud koletis.” Ebaviisakad jÃ...

Kassi tänu Peategelase valikud vaadates läbi erinevate eetika teooriate Keset päist päeva päästab noor tütarlaps Haru elava liiklusega tänaval möödakihutava veoauto rataste alt suurepärase kassi. Tüdruku suureks üllatuseks tõuseb tänulik kõuts tagajalgadele ja tutvustab end inimkeeles kui Kasside Võluriigi printsi. Tema isa, kassiriigi kuningas, otsustab tänutäheks tüdrukust oma minia teha, ent Haru pole sugugi vaimustatud väljavaatest saada kasside printsessiks. Niisiis röövib kasside kuningas Haru ära ja kui tüdrukul poleks ustavaid sabalisi sõpru, paksu hu...

Eetika KT1! 1)Eetika – arutlus moraali üle 2)Moraal – tavad ja kombed Eetika sisu: moraalid ja moraalifilosoofia (vahendiks on argumendid, mis koosnevad andmetest ja arutlusest). TEOREETILINE EETIKA: KIRJELDAV (koodeksid), NORMATIIVNE EETIKA (Tagajärje eetika (õpetus maailma liikumisest eesmärgi suunas, hindame tulemusi (hea, neutraalne, halb), elumõtteks naudingud, moraali lepime ise kokku); Kohustuste eetika (hindame tegu (õige, väär, valikuline, kohustuslik), moraal kaasasündinud); Vooruste eetika (hindame iseloomu (missugune inim...

LOODUSEETIKA Looduse eetika on teadus, mis püüab leida täpset viisi kuidas inimene suhtleb loodusega, selle aluseks on inimkonna ja looduse ellu jäämine. sa pead toetama et elu jääks maapeal kestma sa pead hea seisma et inimkond jääks kestma sa pead vältima kõike mis ohustaksid elu ja inimkonna püsima jäämist maa peal. Kui sa ei taha siis sa ei ole kohustatud jälgima neid reegleid aga varem või hiljem sa märkad et lihtsam on elada loodusega kui selle vastu Paljud arvavad et loodus mängib inimesega pannes vulkaanid purskama ja mere vahutama, tege...

NIMEVAHETUS TAGAJÄRJE- EETIKA (kas ja miks või miks mitte lubada nimevahetust?): Nimevahetust võiks lubada siis, kui Sa lähed sellisesse riiki elama, kus Sinu nimi tähendab sealses keeles midagi kummalist või ebameeldivat ja sealsed inimesed naljatlevad ja naeravad Sinu nime üle. Ei tohiks lubada nimevahetust, kui inimene lihtsalt arvab, et talle ei sobi oma nimi vms, peab olema mõjuv põhjus. Kui korraga tekib tuju, et muudaks nime, siis ka ei ole õigustatud. NORMATIIVNE EHK REEGLI-EETIKA ( Kui inimesele on vanemate poolt nimi antud, siis ei tohiks tegelikult ta...

Martin Sirel Taoism on üks Vana-Hiinast alguse saanud filosoofiline ja religioosne õpetus. Mõnikord peetakse seda tarkuseks ja eluviisi aluseks, mis erineb nii filosoofiast kui ka religioonist. Taoismi on peetud ainsaks tõeliseks hiinalikuks religiooniks. Ta on konfutsianismi ja budismi kõrval üks "Kolmest õpetusest", millel traditsiooniline hiina kultuur ja ühiskond rajaneb. Hoolimata omavahelistest olulistest erinevustest on nad hiina vaimuelus sulandunud ühtseks kultuuriks. Sellepärast on neid koos võetuna nimetatud ka ...

Kordamisküsimused 1. Mis on eetika? Eetika jagunemine Filosoofia haru, mis õpetab vahet tegema õige ja vale, hea ja halva vahel. Aristoteles Eetika jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks (eetika rakendamist praktiliste probleemide kästilemisel). Teoreetiline jaguneb meta- (uurib eetika mõisteid. Nt Mis sisaldab endas „Õige“?) ja normatiivne-eetika (teooria selle kohta, milline käitumine on moraalselt hea või halb). Praktiline eetika jaguneb kutse- (piirdub kindla elukutse eetikaga) ja rakenduseetikaks (erinevate ühiskondade probleemid). 2. Mis on korruptsioon (...

Sisukord 1. Sissejuhatus 2 2. Taoism 3 3. Õpetuse alused 4 4. Taoistlikud tavad, traditsioonid ja kombed 5 5. Jumalad 6 6. Kaanon 7 7. Dao...

EETILINE RELATIVISM Hea ja vale ei ole midagi kindlat, vaid nad on suhtelised. KULTUURILINE RELATIVISM Erinevatel kultuuridel on olemas põhimõtteliselt erinev eetika. Eetika sõltub eelkõige inimese vajadustest. Eetika ja moraal ei ole ratsionaalsed saavutused, vaid need on evolutsiooni tulemused. Ütleb, et universaalset „peaks“ ei saa olemas olla. 1. Mitmekesisuse tees – moraalsed kombed ja veendumused on erinevad kultuuride ja ajalooetappide raames; pole olemas ühtegi universaalset moraalset standardit. Kas on olemas universaalne tume? Peaaegu igas kultuuris on alad, mis on väärtustatud (elu, tervis, perekond, abielu). 2. Sõltuvuse tees – moraal on sõltuv kultuuri...

ELU MÕTE Mis on elu mõte? Iga inimene on erinev ja seega on ka iga inimese elu mõte erineb teise omast väiksemal või suuremal määral. Usutakse, et iga inimene on siia ilma sündinud mingi kindla eesmärgiga, mida ta peab oma elu jooksul täitma. Kuid kuidas aru saada, mis on just sinu elu mõte. Selles üritangi nüüd selgust saada. Kui tänaval küsida inimeste käest, et mis on nende elu mõte, siis tavaliselt kõlab esimesena vastus: ”Ma ei tea”, kuid kui anda vastamiseks rohkem aega, siis kõlab vast...

essee Mis Segab ja soodustab olla edukas? Monika Sepp Saue Gümnaasium 10A 28.02.2005 Õpetaja Jaan Palumets  Mis segab ja soodustab olla edukas? essee Mis tähendab olla edukas ja mis on edu segajad ja soodustajad? Selles ei ole ma veel päris kindel. Igaühe jaoks on edu erinev mõiste. Kes peab eduks seda, et ...

Referaat EETIKA Hea ja õige mõisted eetikas Filosoofia EETIKA Hea ja õige mõisted eetikas! Eetika – filosoofiaharu, mis uurib praktilistesse arutluskäikudesse kätketud mõisteid, nagu hüve, kohus, kohutus, ratsionaalsus, vabadus, valik, voorus, õigus. Aristoteles iseloomustas eetikat – kõik inimlik tegevus ja toimimine on kantud tahtest midagi head korda saata. Kuid see mida me heaks peame, ei kattu kaugeltki igakord ühe või teise teo või toimingu otsese eesmärgiga ega saagi seda – sest see, mida me heaks ...

VEIDRAD NIMED 1 Aet Aksetaga 2 Age Ent 3 Age N Tuur 4 Ahto Opede 5 Aili Bastusin 6 Ain Ulaadne 7 Airi Bidsees 8 Airis Tokiusab 9 Aita Leida Kaotatud Koer 10 Aivar Hawaii loe: aivaravai 11 Aivo Shier 12 Alar Ahastatudment 13 Alar Meering 14 Allan Ormi 15 Amon Jaak 16 Ande Tusiga 17 Anna Anti ja Saime Vastahambaid 18 Anna ja Anti Suhu 19 Anne Tuss Kast 20 Ann Gerjas 21 Ann Õun 22 Ant Enn 23 Anti Biootikum 24 Anti Lakauplusviljandis 25 Anti Loop 26 Anu Lee...

Väärtushinnangute muutumine 50.-60. aastatel Igal inimesel on oma väärtushinnangud. Kas elada selleks, et töötada, või töötada selleks, et elada? Kas käiä tööl või teha tööd? Kas kasutada aega otstarbekalt või nautida head seltskonda? Inimeste suhtumine maailma on hinnanguline ja valiv. Seega võivad asjad, nähtused ja ideed omada tähtsust või olla ebaolulised. Erinevad inimesed peavad väärtusteks erinevat. Igal ajastul on aga oma mood ning tendents, mis ajaga muutub. Uuendusi tuli igas valdkonnas. ...

Suurem osa kasiinokülastajatest naudivad seda meelelahutust ilma igasuguse probleemita kuid on  olemas ka väike osa neid, kes kaotavad oma tegevuse üle kontrolli. Nad võivad võidufaasis uskuda, et suudavad  mõjutada mängu tulemusi, kaotusfaasis aga on nad täiesti kindlad, et õnn pöördub peatselt. Statistika põhjal  langeb ohtliku mängusõltuvuse küüsi 1­2% täiskasvanutest. Nad ei suuda ennast sundida õigel ajal kaardilaua  tagant lahkuma Ameerika Ühendriikides mängitakse legaalselt kuuesaja miljardi dollari eest aastas. Seda on rohkem kui  2000 dollarit iga mehe, naise ja lapse kohta Ameerika Ühendriikides. See on summa mis pannakse mängu  legaalselt, ebaseaduslikult  liikuvad rahad võivad aga vabalt selle summa kahekordselt ületada. Eestis on ligi  25.000 hasartmängusõltlast, mis on 2,4 protsenti elanikkonnast. Haiglaslikest mänguritest 40 protsenti tunnistas, et  panevad päevas mängu enam kui 1000 krooni. Reklaamid suurendavad hasartmängude säravat muljet, kuid  tegelikult on asi palju hullem. Probleemse mängurlusega seostuvad ohud on kerged tulema ­ lõhenemine tööl ja  perekonnas, depressioon, enesetapp ja antisotsiaalne käitumine ­ kõik see, mida me näeme tänapäeval, on alati  selle sõltuvusega kaasnen...

Bioloogiliselt loetakse inimest primaadiks s.t loomaks, aju ehituselt enim arenenud või isegi imetajate progressi tipuks. Mina arvan, et inimene on lihtsalt üks liik teiste seas. Kuid kas inimene on loom? Kuigi paljud inimlikud jooned on omased ka loomadele, on inimestes väga palju teisiti kui loomades, näiteks inimene kõnnib kahel jalal ja tema järglased vajavad hoolitsust väga pikka aega. Kui arvata, et inimene on loom, siis on ta kariloom. Karjas elamine on üsna loomulik ja ka loomalik, sest nii on kindlam ja parem kaitse vaenlaste ees...

Kas inimsööja tahe oli vaba? Vaadanud klassiga filmi inimsööjast, tekkis küsimus, et miks osa inimesi selliseid asju üldse teevad. Kui mõelda natuke sügavamalt, siis nagu filmistki teada saime on tegevuse aiendid pärit kaugemast minevikust. Kõik asjad siin elus on omavahel seoses ning osa asju on lihtsalt hullemate tagajärgedega kui teised. Filmis peategelaseks olnud inimsööja nimega Andrease probleemid said alguse juba lapsepõlvest. Ta kandis neid kogu enda sees ja ükskord kui ta enam ei suutnud hakkas ta oma lapse...

...e suuremaks mõjutuseks oma otsuste ja tahtmiste tegemisel pean kaaslasi, kuid esmapingul oma ema. Julgen teda usaldada, sest tema elukogemused on suuremad. Kindlasti lähtun ka erinevate inimeste jutustatud kogemustest, paljudest ütlustest nagu reklaamid, mis tihtipeale mõjutavad mu oste. Kuid kõigest nendest mõjutustest vabanemiseks, pean suurt tööd tegema oma „minaga“ ja töötama selle kallal, et saada teada, mis on parim minu jaoks, mitte mõelda nii, et mis on parim kellegile teisele on ka parim mulle. Kui lähtuda eetika tunnis klassiga vaadatud filmi „Kellavärgiga apelsin“, siis ka see film näitab, et tuleb leida oma mina. Filmi peategelane Alex oli väga suur mõju avaldaja oma sõpradele. Ta utsitas neid tegema asju, mis sisimas neile ei meeldinud. Tundus, et Alex sundis tegema kuritöösid, kasutades selleks erinevaid meetoteid : ähvardamine, peksmine ja tuli ette ka oma seltskonnas naerualuseks tegemist või alandamist. Aga ükskõik millise otsuste sa teed, ei saa süüdistada sa tegurit, mis sind mõjutas, sest oma tegude eest pead sa ise vast...

Ludomaania ehk kasiinosõltuvus Eestis on ligi 25 000 hasartmängusõltlast mis on 2 4 protsenti elanikkonnast selgus Faktumi uuringust Mõningaid probleeme õnnemängudega esineb ligi 100 000 inimesel Haiglaslikest mänguritest 40 protsenti tunnistas et panevad päevas mängu enam kui 1000 krooni potentsiaalsetest patoloogilistest mängijatest pooltel jääb maksimaalne päevasumma alla 100 krooni Ludomaania ehk mängusõltuvus * võimetus mängimist lõpetada * laenude võtmine mängimise finantseerimiseks * raha nägemine...

EETIKA Eetika pärineb Vana-Kreekast, selle teaduse rajajaks peetakse Aristotelest (4. saj. eKr). Eetika on oma olemuselt normatiivne teadus – ta ainult ei vaatle inimestevahelisi suhteid ja käitumisi, vaid ütleb ka, kuidas peaks käituma ja olema. Kõik eetika küsimused on nn. „on- peaks“ pinges. Eetika uurib inimese käitumist, mis on hea ja õige ning mis halb. Käitumisjuhiseid ja reegleid vaadeldakse läbi moraali (ld k vastand sõnale ’ethos’), kasutatakse ja mõistet eetos – mingi inimgrupi moraalikogum. Põhimõtteliselt võib rä...

...meelestatud positiivselt. Kolmas teooria on Loomuliku seaduse teooria ehk siis nina on hingamiseks, silmad on nägemiseks ja jalad on kõndimiseks. Kui inimesele on antud mõistus, siis peab ta seda oskama ka kasutada. Poiss kes tuli koos tüdrukuga salaja praamile jänesena, oskas bootsmani ümber sõrme keerata, ja valetas bootsmanile, et tema on salajasest organisatsioonist. Samuti kui 1 noormees päästis põlevat meest auost.Sest inmesed peavad olema abistavad üksteise suhtes. Lõpetuseks neljas teooria ehk Utilitarism, on eetikas positsioon, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele. Praami peal oli liiga palju raskust, ning selleks, et praam põhja ei läheks tuli merre visata midagi, selleks olid autod. Vene ajal polnud mittemingit kindlustust, ning auto kaotamine oli väga suur tragöödia. Kuid selleks et inimesed ellu jääksid tuli midagi ohverdada, need olid autod, kuid olukord nõudis seda. Marta Bab...

Dirty Harry Callahani põhimõtted Dirty Harry Callahan, reeglistikust mitte eriti hooliv San Francisco politsei rist ja viletsus, keda üks tema kolleegidest iseloomustab sõnadega "Harry on demokraat, ta vihkab kõiki võrdselt".Talle anti tähtis juhtum, mil pidi uurima salapärase mõrvari motiive ja paljastama ta.Callahan aga sattus seadusega vastuollu kui tappis kohvikut röövivad mehed.Ta on egoist ta mõtleb ainult endale, kuid samas on piir egoismi ja mitteegoismi...

...rvamustele ning veendumustele kedagi ei tohi sundida neid muutma   Usuvabadusega seonduvad olulised probleemid on usuline tagakiusamine ning diskrimineerimine usuliste organisatsioonide ebavõrdne kohtlemine ususümbolite avaliku kandmise keelamine ja pühatoimingute täpsed täitmised Usuvabaduse alavaldkonnast leiate nii üldisi inimõigusi puudutavaid materjale kui ka näiteks arutelusid teemadel kas avalikes koolides tohib kanda ususümboleid või kas religioossetel eesmärkidel on looma tapmine lubatud ning õigustatud Eetikaveeb Eesti Vabariigi põhiseaduses on usuvabaduse kohta õeldud järgnevat: § 11 Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust § 12 Kõik on seaduse ees võrdsed Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse rassi nahavärvuse soo keele päritolu usutunnistuse poliitiliste või muude veendumuste samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asj...

? Moraalirelativism ehk eetiline relativism on relativismi, mille kohaselt moraalistandardid ei ole absoluutsed, vaid tulenevad sotsiaalsetest tavadest, „Inimene on kõikide asjade mõõt“. Moraalirelativism vastandub moraaliabsolutismile, mis näeb inimese absoluutse loomuse poolt. Eetiline relativism on doktriin, et tegude moraalne õigsus ja väärus varieerub ühiskonniti ning pole olemas absoluutseid universaalseid moraalistandardeid, mis oleksid siduvad kõigi inimeste jaoks kõikidel aegadel. ? Moraalirelat...

Kultuur minu elus Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus. Seda mõistet saab mitut moodu defineerida ja erinevalt käsitleda. Mina käsitlen kultuuri kui inimühiskonda iseloomustavat tegevust, mis hõlmab erinevaid valdkondi – keel, traditsioonid, kombed ja uskumused. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend. Mõtete ja tähenduste edasi andmiseks kasutatakse žeste, hääli, sõnu. Ma ise valdan kolme keelt, kuigi vabalt võiksin ka 5. Kõige paremini oskan eesti keelt, mida olen kas...

Elu mõte Mis on elu mõte? Siin maamunal on väga palju erinevaid olendeid, nad kõik on erinevad, seega on ka nende elu eesmärgid teistsugused. Kindlasti on igaüks endale seadnud eesmärgid, sihid, kuhu ta kavatseb pürgida, püüab oma eluga kuhugi jõuda. Kuid kuidas siis õieti kindlaks teha, mis siis lõppudelõpuks on elu mõte? Raske on praegu seda üles kirjutada, istun ja mõtisklen, mis on siis minu või meie elu mõte. Koheselt ei saa sellele küsimusele vastust, selleks peab natukene mõti...

Aristoteles Aristoteles oli Kreeka filosoof ja õpetlane. Temast sai üks Platoni andekamaid õpilasi. Filosoofia on tema käsitluses ontoloogiline. Tema teaduslik pärand on rikkalik, teosed hõlmavad peaaegu kõiki peamisi teadusharusid: loogika, füüsika, psühholoogia, eetika,politoloogia, majandusteadus, retoorika ja poeetika. Tema väärtuslikuim teadustest on filosoofia, mis uurib olemise printsiipe ja algpõhjusi. Aristoteles väidab, et inimesed ise loovad hüve ja õnne mõisted kooskõlas eluga, mis neil on. Nagu öeldakse, igaüks on oma õnne sepp. Eriti kõrgelt hindab Aristoteles armastust. Armastust on kolme liiki: armastus kasu pärast, armastus naudingu pärast ja armastus, mis tugineb voorusele. Kõrge eesmärk ja voorus, mille poole inimesed püüdlevad, on õnn. Ãœksnes naidingust Ã...

• Vana-Hiina tuntumad õpetused on Taoism(rajajaks oli Laozi, kutsus elama looduslähedast elu) ja konfutsianism(pärandas rituaaleetika). • Konfutsius – hiina filosoof, kanfutsianismi rajaja. Oli muinashiina haridust levitava kooli juhataja, kõrge riigiametnik. Läks rändama.” Lunyu” säilinud allika, mis sisaldab tema õpilaste poolt kirja pandud vestlusi. • Konfutsiuse põhimõtted – inimlus, kultuur, tarkus, kombed. Konfutsiuse õpetus idealiseerib muistust, käsitleb ühiskonna kui hierarhilist tervikut. • Sai alguse hiina klassikalise kirjavara seletamisest/ õpetamisest Konfiutsiuse poolt • Seadis oma maailmakäs...

Suvekool Autor Vaino Vahing, lavastaja Mati Unt Filmi esimestel minutitel tekkis minus tunne, et milleks üldse sellist jabarust kirjutada, veel enam lavastada.Süvenedes filmi hakkasid lahti hargnema inimsetevahelised suhted ja filmi tõeline traagika. Film algab perepoja naasmisega koju,osatäitjaks andekas näitleja Üllar Saaremets.Temaga on kaasas naine Maimu,keda mängib Piret Rauk.Esimesest hetkest alates on tunda olukorra meeleheidet ja närvilisust.Kojusaabunud poeg leiab eest s...

EETILINE ABSOLUTISM (DEONTOLOOGILISED EETIKATEOORIAD) „Deon“ – peaks Lähtub põhimõttest, et hüvesid ei saa alati kalkuleerida tulemuse järgi. Hea ja halb on midagi väljastpoolt antut. Küsib: mis on inimkonna kõrgeim siht? Ütleb, et inimeseks olemine on nagu mingil moel antud ja kingitud meile. Kristlik eetika – inimese elu on kingitus loojalt e. Jumalalt. Kõrgeim siht: 1) armastada Jumalat kogu olemusega 2) armastada teist inimest nagu iseennast Ütleb, et mitte inimene ise pole eesmärk, vaid taotleda tuleb midagi inimesest üleval olevat. Mis on tõde? Kuidas ja...

TELEOLOOGILISED EETIKATEOORIAD „Teleos“ – siht, eesmärk. Hea ja halb sõltuvad kaugemast eesmärgist, mille poole püüeldakse. „Eesmärk pühitseb abinõud.“ (Jesuiitide ordu) UTILITARISM Utilitarism taotleb maksimaalse hüve maksimaliseerimist maksimaalsele arvule inimestele – hea on see, mis on võimalikult hea suurele inimhulgale. Utilitarism apelleerib omakasupüüdlikkusele. See, mis on ühiselt hea, seda tuleb suurendada. Utilitarism oli algselt seotud sotsiaalpoliitikaga. See oli mõeldud vangidele, kandus edasi majandusse. Rajajaks oli Jeremy Be...

Tallinna Nõmme Gümnaasium Sören Kierkegaard Susanna Peek 12D Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................

Seksuaaleetika 1. Laste saamine ja abort Seksuaaleetika käsitleb eetilisi küsimusi, mis on seotud seksuaalkäitumisega, näiteks armastuse, iha, ahistamise jms. Seksuaaleetika valdkond tegeleb suguelusse puutuva moraalsuse ning ebamoraalsuse põhjendamisega. Esimeseks probleemiks seksuaaleetikas oleks laste saamise ning abordiga seotud eetilistest probleemid nagu: kas naisel on täielik õigus oma kehale ning ta võib sellega teha, mida ise soovib; millised küsimused kerkivad seoses rasestumisvastaste vahendite kasutamisega. Mõnedes maailma piirko...

Partnerlusseadus (Geid ja lesbid) Homoseksuaalide abielude ajalugu algas 1989. aastal Taanis vastu võetud seadusega, mille järgi samasoolised paarid võisid oma kooselu registreerida partnerlusena, kuid võrreldes heteroabielupaaridega puudus neil õigus last adopteerida ja lasta end kiriklikult laulatada, samuti pidi vähemalt üks partner olema Taani kodanik. 1997. aastast on samasoolistel paaridel õigus saada Taani piiskoppidelt oma partnerlusele samasugune õnnistus, ku...

Naine postiga See film räägib mehest Adrianist, kes tellib endale Aasia postikataloogist naise nimega Lichi. Seda kõike filmib dokumentalist Andrew, kes hiljem armub naisesse. Selles filmis tekib ootamatuid probleeme ja kes on nendes süüdi? Egoismi koha pealt vaadates oli Lichi süüdi selles, et ta oli seal postiajakirjas ja pakkus end meestele selleks, et pääseda ära oma riigist ja vaesusest. Adrian aga kasutas teda kui teenijannat ning ta kasutas teda ka füüsiliselt oma huvides ära. Andrew ...

- - - - --------=-=-=-=-========Universaalkeel========-=-=-=-=-------- - - - - - - ----=-=-====Utoopia või reaalsus?====-=-=---- - - Mis on universaalkeel? See on keel mida absoluutselt kõik ühe liigi esindajad räägivad kuid see eeldaks ka ühest kultuuri (kuid mitte tingimata). Näiteks: kõik kassid näuvad, koerad hauguvad ja pardid prääksuvad. Miks ei või inimkond ühte keelt prääksuda? Milleks oleks universaalkeel hea? See ühendaks inimesi ning erimeelsused -võiksid- suures osas kaduda ning selline kÃ...

Juudi pühad ROSH HA SHANA - UUS AASTA Rosh Hashana on tõlkes pea aasta. Sel päeval loodi Aadam - esimene inimene. Kuna juutidel on kuu kalender siis juudi uus aasta on liikuv püha. Pärimuse järgi on taevas suur raamat, kus on kirjas kõigi inimeste nimed. Jumal märgib kõigi nimede taha sellel päeval, mis teda eeloleval aastal ootab. JOM KIPPUR - SUUR LEPITUSPÄEV Suur lepituspäev on andeksandmise päev. See on kahetsuse ja meeleparanduse päev igaühele, nii üksikisikule kui ühiskonnale. Samas ...

Arutlus Berlini teksti kohta Oleme alati küsitud ja otsiud sobiv tõesed vastused, kuid järk-järgult ei leitnud vastus, me liigume ikka gi elus edasi. Ja siis ma hakkasin ostima vasuseid biibli kirjutistes, ja mul oli võimalik vastata paljudele küsimustele, ja mööda nende õppetusi inimene leiab ennast. Üks põlvkond kaob ja teine põlvkond tuleb, aga Maa püsib igavesti. Mis oli, mis saab olema, ja mis on tehtud, et mis toimub, ja ei midagi uut päikese all. Kõveratest ei saa teha sirge ja seda mida pole, ei saa arvesse võtta. Kahjuk...

TEETÖÖLINE Teede ehitamist ja parandamist projekteerivad teedeinsenerid, kuid teetöid teevad teemeistrite juhendamisel teetöölised. Teetöölised ehitavad uusi ja hooldavad olemasolevaid teid. Nad parandavad löökauke, pindavad, paigaldavad liiklusmärke, tähisposte ja piirdeid, niidavad teepeenraid, raiuvad teeäärset võsa, puhastavad kraave ja truupe, paigaldavad teede rekonstrueerimisel paigaldada äärekive, teevad abitöid mullete ja aluste ehitamisel ning asfaltkatte paigaldamisel. Mõnikord tuleb teetöö...

Kodutöö Hegel „Kes mõtleb abstraktselt“ Oma artiklis käsitleb Hegel abstraktselt mõtlemist tolle aja ühiskonnas. Oma arvates teavad kõik, mis on abstraktne mõtlemine, kuid Hegeli arvates see päris nii ei ole. Paljude arvates, on abstraktne mõtlemine sobilik vaid neile, kes ei suuda oma mõtteid selgelt väljendada. Leidub aga ka neid, kes siiski suudavad mõelda abstraktselt, neid küll aga on vähe. Teoses on ta abstraktselt mõtlemist näidetega esile toonud. Esimeses näites võib l...