EETIKA
Eetika Â normatiivne (ainult ei vaatle, vaid ka ütleb, kuidas peaks käituma. vaatleb seda, mis on ja samasÂ
nõuab, kuidas peaks olema) teadus. pärineb Vanast Kreekast, Aristoteles looja, 4. saj. eKr. Uurib, mis onÂ
õige ja mis vale. Käitumisjuhiseid vaadatakse läbi moraali (lad. k. sõnast mors, kr. k. eetos Â inimgrupiÂ
moraalikogumik, mida peetakse heaks.Â
3DÂ Eetika
I eetika mõõde tegeleb sellega, kuidas minu ja teise inimese suhted peaksid olema. Määrab ära selle, misÂ
hea ja mis kuri, mis õige ja mis vale. Sellega puutume kõige enam kokku.
II eetika mõõde tegeleb sellega, kuidas ma peaks suhtuma iseendasse. Võin olla hea teiste inimeste vasu,Â
enda vastu halastamatu.Â
III eetika mõõde tegeleb sellega, mis on inimkonna eesmärk ja kuhu inimkond suundub. Mis on inimeseÂ
eksistentsi eesmärk.
Â
Eetika, filosoofia, religioon tihedalt seotud.
Eetikakriis Â  mille järgi mõõta, mis on hea või halb? moraalitus. Senised kehtivad eetika normid, neist eiÂ
peeta kinni, aga pole olemas ka uusi.Â
Eetika kui teadus jaguneb kaheks suureks valdkonnaks:
Âteoreetiline Â tegeleb küsimustega, et kuidas me saame üldse teada, mis hea ja halb. Kas hea ja halb onÂ
inimese enda poolt välja mõeldud asjad või on inimesega kaasa antud. Kas maailmas, kus pole inimesi onÂ
teada, mis on hea ja mis halb?
Âpraktiline Â tegeleb sellega, kuidas ühte või teist küsimust elus lahendada. Tegeleb moraaliküsimustega.Â
utilitarism Â Jeremy Bentam tuli välja teooriaga, et inimesed toimivad võimalikult suure naudingu printsiibil.Â
Inimene kalkuleerib oma tegudes Â kas toob naudingut või kahju. Arendati edasi. Tänapäeval: hea on see,Â
mis on maksimaalselt suurele hulgale inimestele positiivne.Â
psühholoogiline egoism Â hea on see, mis aitab üksikisikul karjast eristuda. Teoreetiline abstraktsioon.Â
Püüe luua täiuslik olukord.
topeltstandard Â ütlen üht, käitun teistmoodi
Tavaolukorras ei saa end ühiskonnast välja tõsta. Peame suhtestuma ühiskonnaga. Ka eraldi, üksikuna ollesÂ
suhtestume ühiskonnaga. Ei saa olla erak, kui pole kedagi, kelle suhtes erak olla.
Eetika moraali eesmärk on ühiskonnaga koos tegutsedes püüelda heaolu poole. Aitab ühiskonnal liikudaÂ
ühtse süsteemina õnne ja heaolu suunas.Â
Ühiskonnad erimeelel selles küsimuses.Â
Thomas Hobbes (1588Â1679) Â oma teoses iseloomustab loodusseisundit: inimene sünnib ilma ja talÂ
puuduvad normid, eetika, moraal, riiklikud struktuurid; looduslaps. Loodusseisund on kõikide sõda kõikideÂ
vastu. Ainsaks tungiks on soov ellu jääda. Elu loodusseisundis on üksildane, vaene, räpane ja brutaalne, kuiÂ
puuduvad reeglid, kuidas hakkama saada.
Moraal aitab hoida ühiskonda koos (ühiste arusaamade kogum). Moraali eesmärgiks on ka vähendadaÂ
inimkonna kannatusi, püüelda parema elu suunas (püüdlemine võib kaasa tuua kannatusi). Ülesanne jagadaÂ
kiitust, laitust, tunnustust, karistust, süüd.Â
Norm Â reegel, mis ütleb, mida inimene peab tegema või tegemata jätma. Normid on kohustuslikud, nendeÂ
täitmist saab nõuda. Eetikateooriad tegelevad nende normide põhjendamisega.Â
Erinevad normid: moraalinormid, õigusnormid (seadused, mis on seadusandja poolt kehtestatud.Â
Tagatakse riiklike süsteemide, institutsioonidega. Nt kohus, vangla. Õigus on piiritletud riigipiiriga Â seadusedÂ
kehtivad ühe riigi piires. Kas nad on moraalsed? Oleneb inimesest, eri arvamused), religiooninormidÂ
(kehtivad ühe religioosse grupi piires. Viidatakse jumalikule autoriteedile või ilmutusele. Pühakirjas on kirjas.Â
Piibel nii vana, et kuidas puutub see meie tänapäevasesse ellu? Kuidas tagatakse, et neid religiooninormeÂ
täidetakse? Välised saktsioonid. Sisemised motivaatorid: ei tee sellepärast, et saab midagi Jumalalt, vaidÂ
tajub, et nii on õige. Inimene saanud oma eksimused andeks mitte seepärast kui hea ta on, vaid seepärast,Â
et Jumal soovis nii. Kui inimene saab sellest aru, siis tema käitumismotiiv on see, et see on vähim, mis taÂ
teha saab, et avaldada tänu kingitusele.
Normatiivsed süsteemid – kuuluvad sinna hulka ka mängud.Â
Moraalinormid – mitteformaalsed. Nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega. Riik ei kehtesta.Â
Moraalinormid kehtestatakse: ühiskonnast väljatõrjumine. Kokkuleppe rikkumine Â> häbi, tõrjutus,Â
südametunnistusepiin. Sisemised sanktsioonid – nendega tagatakse normaalinormide täitmine. EndaÂ
sisemised tundmused tagavad, et ma tahan täita moraalinorme. Välised sanktsioonid – teiste reaktsioon,Â
suhtumine. Moraali normide täitmine tagatakse, kuna ei taheta saada erinevate reaktsioonide osaliseks.Â
Seadused on piiratud riigipiiriga, religioonid grupi piires, moraalinormid universaalsed. Üldkehtivad. VõimalikÂ
rakendata sõltumata inimese moraalist, rahvusest ja kodakontsusest. Kohustuslikkus põhjendatakse inimeseÂ
mõistuslikkuse ja kasulikkusega.Â
Moraaliprintsiibid – põhimõtted, millest lähtutakse. Juhtnöörideks üksikisikutele kui ka gruppidele, et omaÂ
tegevust korraldada ja hinnata. Nt. ausus, au. Islami kultuuris au väga oluline, olemas aumõrvad. AumõrvÂ
islamikultuuris – pereliige võib tappa pereliikme. Peetakse õigeks. Emad saadavad lapsi end õhkima – auasi,Â
kuna sureb islami eest. Hiina ja Jaapani kultuuris häbikultuur – suur häbi, kui inimene kaotab endaÂ
positsiooni ühiskonnas. Moraaliprintsiipidega hindame, kuidas meie tegevusel läheb.Â
VAHETUND! Jee
.. vahetund sai läbi.
Moraaliprintsiipide tunnused:
PRESKRIPTIIVSUS – oma olemuselt etteütlejad – kirjutajad, mida tegema peab
IMPERAKTIIV – käsud, mida teha ja mitte. Nt. Ära tapa! Kuula sõna!
UNIVERSALISEERITAVUS – moraaliprintsiipe peab saama rakendada kõigile, kes on sarnasesÂ
situatsioonis. Kui pean mingit tegu heaks, siis pean pidama seda heaks ka siis, kui teised seda teevad. EndaÂ
puhul liberaalsed, teiste suhtes konservatiivsed.Â
ÜLIMUSLIKKUS – õiguslike printsiipide suhtes
AVALIKKUS – moraali printsiibid peavad olema tehtud avalikuks, et nad saaks juhtide kõikide inimesteÂ
tegevust, et nende algusel saaks hinnata tegusid. Nt. tubli inimene saab kiita
RAKENDATAVUS – peavad olema jukohased, reaalselt täidetavad, ei tohi olla otseses vastuolusÂ
inimloomusega. Nt. avalikus kohas ei tohi naeratada, peab olema sisemine rõõm. Välimine rõõm on labane,Â
teeb inimesest ahvi.Â
EETIKAÂ AJALUGU
Eetika kui teaduse kodumaa on VanaÂKreeka. Aluse pani Aristoteles. Aristotelese ja Platoni õpetajaÂ
Sokrates – tema sain tuntuks ütlusega: „Tunne iseennast!“ Kreeklased püütsid selgitada maailmaÂ
mõistusepäraselt, mitte müütidega. Et seletada maailma, peame tundma, kes on inimene. KujundameÂ
maailma enda näo järgi. Sokrates veel öelnud: „Ma tean, et ma midagi ei tea“. – läbi kahtluse saab jõudaÂ
inimene edasi. Inimene peab küsima, miks ja kuidas on. Inimene peab olema dialoogis. Inimene jõuab tõeniÂ
läbi kahtluse ja arutluse. Sokrates kasutas irooniat. Inimesi tüütas – tema iroonia. Sellega lähtuti, et SokratesÂ
rikub Ateena noorsugu. Mõisteti surma – pidi mürgitatud veini jooma.Â
Kui inimene teab, mis on hea ja õige, siis inimene ka käitub vastavalt. Inimene võib ka teada, et mis on hea,Â
kuid samas kurjalt või valesti käituda.Â
Keskaja arutlused vabast tahtest – inimene saab valida hea ja kurja vahel. Saab vaielda sellel teemal.Â
Hippokrates läks ajalukku oma arstiÂeetika tõotusega. Tähendab seda, et teatud elukutsete sooritamineÂ
nõuab ettevalmistust, aktsepteerimist, vastutuse võtmist tegutsemise eest. KutseÂeetika alus.Â
Aristoteles – tema raamat „Nicomachose eetika“. Leiutas vooruseÂeetika. Voorused on omadused, misÂ
asuvad inimese äärmuslike iseloomuomaduste vahel. Argus ja hulljulgus äärmused, vaprus vahepealne. SelÂ
viisil töötas välja vooruste eetika. Seotud see ka „kuldse keskteega“ –vooruslikkus. Peamine hüve, milleÂ
suunas inimene liigub, on õnn. Inimene tahab olla õnnelik ja omada õnnelikku elu. Inimene jõuab selleni:Â
algab kasvatusest – saab kasvatada halvaks või heaks. Kui inimest kasvatada nii nagu ta tahab, siis onÂ
pahasti. Lapse tahtele allumine absurd. Kui inimest vooruslikult kasvatada, siis sellest kujunevad väljaÂ
inimese harjumused ja mõistusepärane käitumine. Inimene mõtestab asja enda jaoks läbi.Â
Inimene ei tohi elada liialdustes, vaid peab olema mõõdukas.Â
VooruseÂeetika üks kolmest eetikateooriate kimbust, kuidas moraali mõtestatakse.Â
Kristlik eetika – 10 käsku (judaism). Silm silma vastu – selle printsiibi mõte piirata omakohust, ei tarvitaksÂ
suuremat ülekohut endale tehtu üle. Kui keegi lööb vastu paremat põske, siis keera ka vasak ette.Â
Armastagem oma vaenlasi – kristlikud väited. Mäejutlus – Matveuse evangeeliumi 5Â7 ptk. „Enda silmas palkiÂ
ei näe, aga teisi silmas pindu näed.“
Eetikateooriad
Deontoloogilised eetikad  Â „deon“ – peaks. Lähtub motiivist. Tagajärg halb vbl, tuleb uurida, mis motiiviksÂ
oli.
Teleololoogilised eetikad – tagajärg määrab ära selle, mis on hea. Nt. egoism – suurendab enda heaolu,Â
seega hea.Â
Vooruste eetika – eespool kirjas!
Eetiline relativism – hea ja halb on suhteline.
EETILINEÂ REALISM
hea/halb suhtelised
* KULTUURILINE RELATIVISM – hea, halb, inimeste moraal ja praktika sõltub inimvajadustest jaÂ
sotsiaalsetest tingimustest. Seal, kus inimesed elavad geograafiliselt, paneb paika nende mõttemaailma.Â
Puudub universaalne „kuidas peaks“. Mitmekesisuse tees. Mis on tõde? Kas tegelikult on kõik moraalsedÂ
normid suhtelised? Kas on olemas sarnaseid moraalireegleid, mis eri kultuurides avalduvad erinurga alt.Â
Põhjuseta inimese tapmine, verepilastus – keelatud. Mingil moel kaitsud eraomand. Väärtustatakse kaÂ
üldiselt sarnaseid asju. Nt. elu, pere, tervis, abielu.
Ühiskonnas sarnane soov korrastatud ühiskonnale. Kultuurilise relativismi probleem: ei aita ühiskondadeÂ
konfliktide puhul. Kultuuriti hea ja halb erinev.
* SÕLTUVUSE TEES – moraal ei saa olla sõltumatu ratsionaalne otsus, vaid on sõltuv kultuurilisestÂ
kontekstist. Inimese kriitilise mõtlemise võime toob välja kriisid ühiskonnas ja soovi, vajaduse neidÂ
lahendad...